3-15-2180/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Aili Maasik

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.08.2015, Tallinn

Haldusasja number

3-15-2180

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks.

Menetlusosalised

Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse –

OÜ X (registrikood xxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada taotlus.

1. Anda Maksu- ja Tolliametile luba sissenõude

pööramiseks rahalisele õigusele Eesti Vabariigi

kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu), meetmena

kogusumma ulatuses 203 005.17 euro suuruse aresti

seadmiseks OÜ X kasutusel olevale pangakontole

xxxxxxxxxxxxxxx (AS Swedbank).

2. Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile,

kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa

alusel

täitetoimingute

sooritamisest.

OÜ-le

X

toimetada määrus kätte pärast täitetoimingute

sooritamise kohta kohtule teabe laekumist.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA TAOTLUS

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas maksukorralduse seaduse (MKS) § 136¹ lõike 1 alusel

31.08.2015 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa

saamiseks. MTA palub anda luba sissenõude pööramiseks rahalistele nõuetele, valides meetmena

Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) OÜ X kasutusel olevale pangakontole numbriga

xxxxxxxxxxxx aresti seadmise 203 005.17 euro ulatuses.

2. Taotluse ja selle materjalide kohaselt kontrollib maksuhaldur MKS § 10 ja § 59 lg 2 punkti 1

ning 21.07.2015 teate nr 12.2-3/033887-1 alusel OÜ X käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust

perioodi 2014. aasta juuli kuni 2015. aasta mai osas. Kontrollimenetluse käigus tuvastatud asjaolude

pinnalt on maksuhaldur seisukohal, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise kohustuse

määramine, kuid selle täitmine ei ole maksuhalduri hinnangul käimasoleva maksumenetluse

lõppemisel tagatud.

Maksumenetluse käigus on selgunud, et OÜ X ja selle juhatuse liikmed E. K. ja I. V. esitasid M. U.,

D. P., V. U., O. K., I. U., A. G. ja A. V. kaasaaitamisel maksukohustuse vähendamise eesmärgil

ajavahemikul 19.08.2014 kuni 22.06.2015 maksuhaldurile OÜ X käibedeklaratsioonides tahtlikult

valeandmeid. Nimelt kajastati OÜ X poolt esitatud käibedeklaratsioonides Y OÜ (registrikood

xxxxxxxx; juhatuse liige O. K.; käibemaksukohustuslasena registreeritud 25.01.2013) nimel

koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid kauba soetamise kohta selleks, et

OÜ X saaks oma raamatupidamises arvestada sisendkäibemaksu hulka OÜ Y nimel esitatud arvetel

kajastatud käibemaksu kokku summas 203 005,17 eurot.

OÜ-le X esitati OÜ Y nimel koostatud tegelikkusele mittevastavad kauba arved kauba müügi kohta

ning OÜ Y näitas kauba ostu OÜ-lt Z (registrikood xxxxxxx; juhatuse liige R. L.;

käibemaksukohustuslasena registreeritud 13.08.2013 kuni 30.07.2015), kes omakorda näitas kauba

soetust Läti äriühingutelt.

OÜ

X

pangakontolt

kanti

raha

OÜ

Y

pangakontole,

kust

see

O. K. poolt kanti edasi OÜ Z pangakontole, kust OÜ X juhatuse liikme E. K. ja I. V. korraldusel

kanti V. U. poolt raha edasi Läti ettevõtetele kauba eest, mis transporditi Eesti Vabariiki OÜ-le X.

OÜ X poolt OÜ-le Y tasutud 20% käibemaks kanti edasi D. P. ja V. U. kontrolli all olevate

varifirmade pangakontodele ja võeti I. U., A. G. ja A. V. poolt välja sularahas ning tagastati läbi D.

P. ja

V.

U. OÜ X esindajatele E. K. ja M. U.

3. Maksuhaldur põhjendab taotlust asjaoluga, et praeguses kontrollistaadiumis kogutud tõendid

tekitavad põhjendatud kahtluse, et OÜ X on perioodil 2014. aasta juuli kuni 2015. aasta mai

kajastanud

raamatupidamises

reaalselt

mittetoimunud

tehinguid. OÜ

X

kajastas

oma

raamatupidamises Y OÜ rekvisiitidega tegelikkusele mittevastavaid arveid, et esitada

maksuhaldurile maksukohustuse vähendamise eesmärgil valeandmetega käibedeklaratsioone.

Sellise teguviisi eesmärgiks oli maksuhalduri hinnangul sisendkäibemaksu suurendamise kaudu

vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu.

3.1

OÜ

X

suhtes

on

lisaks

eelnimetatud

kontrollimenetlusele

paralleelselt

käimas

kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr xxxxxxxxxx, mis hõlmab maksumenetlusega sama perioodi.

Antud kriminaalmenetluses kogutud tõendid ja esitatud kahtlustused toetavad maksumenetlust ja

menetluse käigus tekkinud maksuhalduri põhjendatud kahtlust, et X OÜ on toime pannud

maksupettuse maksueelise saamise eesmärgil.

3.2 Maksuhaldur on veendumusel, et näilike tehingute ahel esines ja toimus regulaarne

suuremahuline sularaha väljavõtmine tehinguahelates kasutatud äriühingute pangaarvetelt. V. U.

juures toimunud läbiotsimise protokoll näitab, et paljude väidetavalt skeemis osalenud äriühingute

dokumendid ning nende raha käsutamiseks vajalikud turvaelemendid (pangakaardid, koodikaardid,

PIN-kalkulaatorid) olid ühe isiku käes, seega oli skeemi koordineerimine ja teostamine võimalik.

Maksuhaldur on seisukohal, et tegemist on maksupettusega. OÜ Y ei olnud tema poolt väljastatud

arvetel

näidatud

kauba

tegelik

müüja

ning

OÜ X teadis seda.

3.3 Kuivõrd OÜ Y ei ole tegelikult OÜ-le X kaupu müünud, vaid tegemist oli näilike ostu-

müügitehingutega ja tegelikkuses OÜ X ostis kauba ise Läti ettevõtetelt, mis on käsitletav

ühendusesisese

käibena,

mille

käibemaksumäär

on

0%,

siis

OÜ Y nimelt koostatud kauba ostu ja müügidokumendid olid sisult fiktiivsed ja koostatud

eesmärgiga, et OÜ X saaks maksuhaldurile esitada valeandmeid, mille eesmärgiks oli

sisendkäibemaksu suurendamise kaudu vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu, saades sellega

maksueelise.

3.4 OÜ-l X puudus õigus OÜ Y poolt esitatud arvetel näidatud sisendkäibemaksu mahaarvamiseks,

seega rikuti käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 3 punkti 1 nõudeid ja ei arvutatud tasumisele

kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibemaksu summasid seadusega sätestatud korras, mille tulemusel

jäi käibemaksuna riigile laekumata 203 005.17 eurot.

4. Maksuhalduril on kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või

kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks.

Läbiviidava maksukontrolli tõenäoliseks tulemuseks on OÜ X sisendkäibemaksu vähendamine

kokku summas 203 005.17 eurot, mille tulemusel kuulub OÜ-l X juurdemaksmisele käibemaks

summas 203 005.17 eurot, mille täitmine ei ole maksuhalduri hinnangul käimasoleva

maksumenetluse lõppemisel tagatud. Arvestades maksuhalduri põhjendatud kahtlust, et OÜ X on 11

kuu jooksul s.o korduvalt kasutanud skeemi, mille tulemusel isiku käibemaksu kohustus on

vähenenud 203 005.17 euro võrra, on alust arvata, et kui isik on juba kasutanud võimalusi sellises

ulatuses maksukohustuse vältimiseks ja ei ole toiminud seadusega kooskõlas, siis teeb ta seda ka

tulevikus.

Analüüsides X OÜ varasemat käitumist, siis on maksuhalduril kahtlus, et kui juba isiku varasemast

tegevusest nähtuvalt korduvalt ja teadlikult pahatahtlikult tegutseti, kandes rahad tegelikkuses

mittetoimunud tehingute eest variarvete alusel tegelikkuses mittetegutsevate ettevõtete nn

variettevõtete pangakontodele, siis võib X OÜ ka edaspidi rahasid hakata pangakontolt ära kandma,

liiatigi olukorras, kus on käimas maksumenetlus, mille tulemusena on tõenäoline maksusumma

määramine suures summas.

5. OÜ-l X puudub seisuga 31.08.2015 selline kaalukat väärtust omav registervara (kinnisasjad,

väikelaevad, väärtpaberid, sõidukid), mille arvelt võimalusel saaks või oleks otstarbekas sundtäita

määratavat maksusummat. OÜ-le X ei kuulu ühtegi kinnistut. Väikelaevade registri andmetel ei

kuulu OÜ-le X ühtegi veesõidukit. Väärtpaberiregistri andmetel ei oma OÜ X väärtpabereid ja

puuduvad väärtpaberikontod. Maanteeameti liiklusregistri andmetel omab OÜ X seisuga

31.08.2015 kaubikut Peugeot Bipper (registreerimismärk xxx xxx, ehitusaasta 2010),

turuväärtusega 4150 eurot. Kuna tegemist on kasutatud sõidukiga, mille oletatav hind on väike ning

mis aja jooksul kindlasti langeb, siis ei ole teada võimaliku müügi hetkel sõiduki müügist saadava

tulu suurus. Arvesse võttes asjaolu, et sõiduki sundmüümisel lisanduvad ka täitekulud, siis võib

tekkida olukord kus sõiduki müügi täitekulu võib olla sedavõrd kõrge, et nimetatud küllaltki odava

sõiduki müügist saadav tulu ei tarvitse seda kulu isegi ära katta ning toimingust saadav kasu

maksuhalduri jaoks oleks olematu või siis väike. Lisaks tuleb arvesse võtta, et liiklusregistri kanne

on informatiivne, mistõttu ei ole tõsikindlalt teada, kas sõiduki omanik on taotluse koostamise

hetkel OÜ X. Eeltoodud kaalutlustel ei ole otstarbekas taotleda X OÜ sõidukile keelumärke

seadmist ega sõiduki arestimist.

OÜ X poolt esitatud kontrollitava perioodi 2014. aasta juuli kuni 2015. aasta mai

käibedeklaratsioonide andmete põhjal on ettevõttel ostu- ja müügitehingutest tulenev lisandväärtus

väike, ettevõtte kulud on pea sama suured kui tulud, kusjuures 2015. aasta viie kuu ettevõtte kulud

on tuludest suuremad. OÜ X poolt on äriregistrile esitatud viimane aastaaruanne 2013. aasta kohta.

Kuna selles sisalduvad andmed näitavad 31.12.2013 seisu, millest on möödunud üsna palju aega,

siis ei ole maksuhalduri hinnangul otstarbekas arvesse võtta 31.12.2013 olnud varalist seisu.

OÜ X omab pangakontot nr xxxxxxxxxxxx (AS Swedbank).

6. Arvestades asjaolu, et äriühingul puudub kaalukat väärtust omav registervara ja peamiseks

määratava maksusumma täitmist tagavaks varaks on äriühingu pangakontol olev raha, mida

võidakse arvestades maksumenetlusega määratava võimaliku maksusumma suurust (203 005.17

eurot) ja eelnevat maksumaksja käitumist s.o osalemist maksupettuses maksuhalduri hinnangul

pangakontolt hakata ära kandma, siis on käesoleva kontrolli tulemusel tekkiva maksukohustuse

tagamiseks maksuhalduri hinnangul sobivaks täitetoiminguks OÜ-le X kuuluva arveldusarve arest,

põhjusel, et nimetatud toiming aitab tagada võimaliku maksukohustuse sissenõudmise OÜ-lt X.

7. Ülaltoodu alusel ja arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust on vajalik,

proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või

kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla

raskendatud või koguni osutuda võimatuks.

8. MKS § 1361 lõike 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul

kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on

esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks. Tulenevalt

MKS § 1361 lg 2 punktist 3 lõpetab maksuhaldur OÜ X vastu suunatud täitetoimingu, kui isik on

esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 punkti 3 ning § 121 kohaselt suuruses 203 005.17 eurot, millele

lisanduvad võimalikud täitekulud vastavalt tagatise liigile. Kui X OÜ soovib tagatissumma kanda

deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 203 005.17 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lõike 1 kohaselt annab kohus seadusega

sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa. Kui seadus ei sätesta teisiti, vaatab kohus

taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses

(HKMS § 264 lg 4 ls 1). Lihtmenetluse sätete, HKMS §-d 134–136, kohaselt tuleb menetlusosalist

teavitada õigusest olla ära kuulatud. Menetlusosaliseks on loa andmise otsustamisel taotleja ja

seaduses sätestatud juhtudel isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse (HKMS § 264 lg 3 ls 2).

MKS § 1361 ei nimeta menetlusosalisena isikut, kelle vara suhtes loa andmist taotletakse, samuti

oleks isiku eelnev ärakuulamine vastuolus viidatud normi eesmärgiga sooritada täitmist tagavad

toimingud enne rahalise nõude määramist ja vältida nõude sissenõudmise võimatuks muutumist.

Eeltoodust tulenevalt ei kuula kohus loa andmisel ära isikut, kelle suhtes loa andmist taotletakse.

10. MKS § 1361 lõikega 1 sätestatakse, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist

võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa

saamiseks, sooritamaks MKS § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on

muuhulgas õigus taotleda rahalisele õigusele sissenõude pööramist (MKS § 130 lg 1 p 3).

MKS § 1361 lõike 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus,

millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus;

2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille

esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lõikes 1 või

täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab

valitud toimingu tegemist vajalikuks.

Kohus annab haldustoimingu tegemiseks loa olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt, mil

puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Tegemist on prognoosiga, kus

halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise

tõenäosust.

11. Kontrollinud esitatud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus

vastab seaduses ettenähtud nõuetele ja on piisavalt põhjendatud.

Taotlusest ilmneb, et maksuhaldur on 21.07.2015 teatega nr 12.2-3/033887-1 algatanud

OÜ X suhtes üksikjuhtumi kontrolli käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsuse üle perioodi 2014.

aasta juuli kuni 2015. aasta mai suhtes.

Maksuhaldur on toonud loa taotluses välja, millel põhineb tema kahtlus, et OÜ X teguviisi

eesmärgiks oli sisendkäibemaksu suurendamise kaudu vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu.

Sealjuures on maksuhaldur põhjendanud, miks ta leiab, et OÜ X esitas käibedeklaratsioonides

tahtlikult valeandmeid, kasutades maksupettuse toime panemiseks 11 kuu jooksul sama skeemi.

Kohus nõustub maksuhalduriga, et taotluses toodud asjaolude esinemisel on tõenäoline, et OÜ-l X

ei olnud õigust kontrollitaval perioodil kajastada käibemaksuarvestuses Y OÜ arvetel märgitud

käibemaksu kokku summas 203 005.17 eurot, millega omakorda on täitmata sisendkäibemaksu

mahaarvamise tingimused ja OÜ-l X puudub õigus Y OÜ arvetel kajastatud sisendkäibemaksu

mahaarvamiseks.

Maksuhaldur väljendab kartust, et kui maksupettuse toimepanemine OÜ X poolt leiab tõendamist ja

viimasele

tekib

tehtava

maksuotsusega

maksuvõlg,

ei

ole

tekkinud

maksuvõlg

OÜ X poolt tagatud. Arvestades võimaliku maksupettuse ulatuslikkust ning asjaolu, et OÜ X esitas

käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid, kasutades maksupettuse toime panemiseks

ühteistkümne kuu jooksul sama skeemi, peab kohus põhjendatuks maksuhalduri kartust, et OÜ X

võib ebaseaduslikult ja pahatahtlikult käituda ka edaspidi, hakates edaspidigi raha pangakontolt

variettevõtete pangakontodele ära kandma, muutes kontrolli lõppemisel maksuotsusega määratava

võimaliku rahalise nõude hilisema sissenõudmise võimatuks.

MKS § 1361 lõikes 1 nimetatud loa andmine ei eelda tõsikindlat veendumust, et maks määratakse

või selle tasumises kõrvalehoidmine aset leiab, vaid piisab kahtlusest, et maks jääb tasumata.

Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või

ilmselgelt võimatu. Ka ei saa ilmselgelt põhjendamatuks pidada maksuhalduri kartust, et pärast

maksuotsuse tegemist võib selle täitmine osutuda võimatuks. Võttes arvesse maksuhalduri selgitusi,

leiab kohus, et taotlus on piisavalt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Arvestades taotluses toodud võimaliku maksuvõla suurust, ning asjaolu, et äriühingul puudub

arvestatav registervara, peab kohus põhjendatuks anda luba maksuhalduri poolt märgitud

pangakontole aresti seadmiseks 203 005.17 euro ulatuses. Kohus on seisukohal, et antud juhul

kaalub avalik huvi maksusummade laekumise vastu üles OÜ X huvi oma vara vabalt käsutada.

Maksuhaldur on märkinud, et lõpetab täitetoimingud nõuetele vastava tagatise esitamisel (antud

juhul 203 005.17 euro väärtuses, millele lisanduvad võimalikud täitekulud vastavalt tagatise liigile).

Maksuhaldur on märkinud, et lõpetab täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul kui

täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud.

12. Lähtuvalt eeltoodust ja arvestades maksuhalduri põhjendusi ning taotlusele lisatud tõendeid

rahuldab kohus maksuhalduri taotluse.

13. Määrus toimetatakse kätte MTA-le, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel

täitetoimingute sooritamisest. OÜ-le X toimetatakse määrus kätte pärast kohtu teavitamist

täitetoimingute sooritamisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aili Maasik

Kohtunik