1-14-1713/39 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

kriminaalhooldaja erakorralise ettekande kohta

Kohus

Pärnu Maakohus

Määruse tegemise aeg

27. august 2015.a. Rapla, kirjalikus menetluses

Kriminaalasja number

1-14-1713

Kohtunik

Indrek Saar

Kriminaalasi

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla

talituse kriminaalhooldusametnik Reet Langi erakorraline

ettekanne V.B kohta.

Süüdimõistetu

V.B

, isikukood XXX, elukoht xxxxxxx

maakond xxxxxxx vald xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx

Kohaldatud menetlusnormid

KrMS §§ 387 lg 1, 427 ja 432 lg 1

RESOLUTSIOON

Kehtestada V.B lisakohustuseks pöörduda arsti poole alkoholivastase ravi saamiseks ja alluda ravile kuni katseaja lõpuni. Kehtestada V.B lisakohustuseks läbida katseajal kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogramm. Määrus saata süüdimõistetule ja kriminaalhooldajale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib süüdimõistetu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisele järgnevast päevast. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu.

Asjaolud

V.B on süüdi mõistetud Pärnu Maakohtu poolt 27. mail 2014.a. KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistatud vangistusega, mida suurendati KarS § 65 lg 2 kohaselt eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistuse võrra ja liitkaristuseks kahe kohtuotsuse alusel mõisteti üheksa (9) kuud ja kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust, millise tähtaega arvestati alates vahistamisest 11. mail 2014.a. Harju Maakohtu 10. detsembri 2014.a. määrusega vabastati V.B karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega ühe aastase katseajaga. Kohtu määrusega on pandud V.B-le lisaks käitumiskontrolli nõuetele ka kohustused mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume, asuda kahe nädala jooksul tööle või registreerida end töötuna ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega.

09. augustil 2015.a. pani V.B alkoholijoobe seisundis toime kuriteo, 11.augustil 2015.a. mõistis Pärnu Maakohus ta KarS § 263 lg 1 p 1 järgi süüdi ja karistas rahalise karistusega. V.B avaldab alkoholi tarvitamise ja teise inimese ründamise põhjusena eraelust ja tööprobleemidest tingitud stressi. Selle tõttu on ta viimasel ajal olnud väga närviline ja pinges. Erakorralise ettekande kohaselt on V.B täitnud seni kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid korrektselt ja teeb ametnikuga koostööd. Riskide maandamiseks läbi viidud teemakäsitlustel avaldab eluterveid ja aktsepteeritavaid seisukohti. Pärast vanglast vabanemist leidis V.B kiiresti töökoha ja asus tööle. Ta on korduvalt väljendanud soovi jätkata elu seaduskuulekalt, kuid segavaks faktoriks on alkoholi tarvitamine. Neil põhjustel teeb kriminaalhooldaja ettepaneku kohustada V.B pöörduma psühhiaatri poole alkoholivastase ravi saamiseks ja läbima sotsiaalprogrammi, mis annab tuge alkoholist hoidumisel.

Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et kriminaalhooldajal oli alus erakorralise ettekande esitamiseks, sest V.B on kohtu poolt pandud kohustust rikkunud. KarS § 74 lg 4 kohaselt võib kohus juhul, kui süüdimõistetu ei allu kontrollnõuetele või ei täida kohtu poolt pandud kohustusi, pikendada kriminaalhooldaja erakorralise ettekande alusel katseaega, määrata täiendavaid kohustusi või pöörata vangistus täitmisele. Kohus leiab, et kõige rangema abinõu kohaldamine ei ole antud juhul vajalik, sest käitumiskontrolli nõuete täitmise osas V.B-le etteheiteid ei ole. Teda on kuriteo toimepanemise eest karistust rahalise karistusega ja on oma tõsisest probleemist aru saanud. Vangistuse kandmine ilmselgelt alkoholisõltuvusest vabanemisele kaasa ei aita. Kohtul puudub alus kahelda kriminaalhooldaja hinnangus arsti poole pöördumise ja sotsiaalabiprogrammi läbimise vajalikkuse kohta. Seepärast tuleb V.B-le need kohustused kehtestada. (allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Saar

kohtunik