2-13-8500/72 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. august 2015.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-13-8500

Tsiviilasi

A.D. hagi Korteriühistu XXXXX vastu Korteriühistu

XXXXX 27. novembri 2012 üldkoosoleku otsuse p-de 1 ja

5 kehtetuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 9. mai 2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.D. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): A.D. (ik: XXXXXXX), esindaja advokaat

Andrei Matvejev

Vastustaja

(kostja):

Korteriühistu

XXXXX

(reg k: 80145451), esindaja Aleksandr Gamazin

RESOLUTSIOON

1. Jätta muutmata Viru Maakohtu 9. mai 2014.a otsuse

lõppjäreldus, mille kohaselt A.D. hagi Korteriühistu

XXXXX vastu Korteriühistu XXXXX 27. novembri 2012

üldkoosoleku otsuse p-de 1 ja 5 kehtetuks tunnistamiseks

jäetakse täies ulatuses rahuldamata. Muuta kohtuotsuse

õiguslikke põhjendusi.

2. Jätta A.D. apellatsioonkaebus rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta

maakohtus

ja

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud A.D. kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.D. (edaspidi hageja) esitas 21. veebruaril 2013 maakohtule Korteriühistu XXXXX (edaspidi

kostja või korteriühistu) vastu hagi nõudega tühistada Korteriühistu XXXXX 27. novembri 2012

üldkoosoleku otsuse p-d 1 ja 5. 23. märtsil 2013 esitas hageja täpsustatud hagiavalduse, milles

palus tunnistada korteriühistu 27. novembri 2012 üldkoosoleku päevakorra p-de 1 ja 5 kohta vastu

võetud otsused kehtetuks.

Hagiavalduse kohaselt on hageja Narvas XXXXX asuva korteri nr XX omanik ja Korteriühistu

XXXXX liige. 27. novembril 2012 toimus korteriühistu liikmete üldkoosolek, mille otsuse p-s 1

otsustati lubada autoomanikel sõita rohealale poolviltu parkimiseks 2,5 m sügavuselt ning selleks:

a) võtta üles sõidutee äärekivi ja viia see 2,5 m edasi, võtta üles mullakiht, katta ala killustikuga

ja tihendada; b) paigaldada märk „Parkimine ainult KÜ XXXXX”; c) tellida tabelid selle kohta,

kuidas tohib parkida ning d) teha projektis muudatus tegeliku olukorra kohaselt peale

parkimiskohtade plaatidega katmist, kui selleks on vajadus. Üldkoosoleku otsuse p-ga 5 kinnitati

juhatuse 13. augusti 2012 otsus selle kohta, et jätta A.D. põhjendamatud avaldused läbi

vaatamata, aga avaldused, millel on mõtet ja sisu, vaadata läbi juhatuse esimehe poolt

ainuisikuliselt.

Hageja leidis, et üldkoosoleku otsuse p-ga 1 muudeti ühisomandis oleva asja (maatüki osa)

majanduslikku kasutusala (sihtotstarvet), millist otsust ei ole üldkoosolek pädev vastu võtma.

Muutmisotsus tuleb asjaõigusseaduse (AÕS) § 74 lg-st 1 tulenevalt vastu võtta kõigi maja

korterite kaasomanike kokkuleppel. Üldkoosoleku otsuse p 1 rikub ka liiklusseaduse (LS) § 21

lg 2 p-i 12, mis lubab sõidukil peatuda haljasalal ainult omaniku loal. Üldkoosoleku otsus ei saa

siin asendada kõigi maja korteriomanike nõusolekut.

Üldkoosoleku otsuse p-ga 5 kinnitatud juhatuse 13. augusti 2012 otsuse on hageja kohtus

vaidlustanud (tsiviilasi nr 2-12-39925). Otsuse p 5 rikub hageja mittetulundusühingute

seaduse (MTÜS) § 28 lg-st 5 ja kostja põhikirja p-st 3.1.4 tulenevat õigust saada korteriühistu

juhatuselt vastuseid oma küsimustele. Otsuse p-st 5 ei selgu, kes, kuidas ja milliste kriteeriumite

järgi otsustab, kas hageja avaldus on sisukas või mitte. Selline otsus ei tohi ka olla vastu võetud

ühe konkreetse korteriühistu liikme suhtes, vaid otsus peab hõlmama kõiki selliseid avaldusi.

Hageja pöördus 29. augustil 2012 kostja juhatuse poole eesmärgiga saada informatsiooni juhatuse

töö kohta ning sai vastuse, et juhatuse otsuse kohaselt on hageja avaldus jäetud läbi vaatamata,

kuigi avaldus sisaldas hageja arvamust, et juhatus ei kasuta korteriühistu rahalisi vahendeid

korrakohaselt.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja ebaõigesti tuginenud

MTÜS § 24 lg-le 1.

Korteriühistu üldkoosoleku otsuse vaidlustamisel

on

erisätteks

korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 3. Parkla laiendamine ei muuda oluliselt kaasomanike

ühiskasutuses oleva maatüki (teenindusmaa) majanduslikku otstarvet. Parkla laiendamiseks on

olemas korteriomanike enamuse otsus. Korteriühistu üldkoosolekul otsustati parkla

laiendamisega seotud detailsed küsimused (killustiku panemine, märgi paigaldamine jne), kuna

parkla laiendamise tööde korraldamine kuulub korteriühistu majandusliku korraldamise

valdkonda. Ekslik on hageja viide liiklusseadusele, kuna tegemist ei ole parkimise ja parklaga

liiklusseaduse mõttes, vaid tegemist on korteriühistu liikmetele neile kuuluvate sõiduautode maja

juures hoidmiseks tingimuste loomisega. Kuna üldkoosoleku otsuse p-ga 1 ei ole rikutud hageja

õigusi, siis puudub hagejal õigustatud huvi TsMS § 3 lg 1 mõttes.

Korteriühistu üldkoosoleku otsuse p 5 ei piira hageja õigust saada teavet korteriühistu tegevuse

kohta. Otsuse p 5 vastuvõtmise tingis asjaolu, et pärast korteriühistu juhatuse liikmest vabastamist

26. juunil 2012 on hageja esitanud juhatusele korduvalt sisutühje avaldusi, millele ei ole võimalik

vastata.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 9. mai 2014 otsusega A.D. hagi Korteriühistu XXXXX

27. novembri 2012 üldkoosoleku otsuse p-de 1 ja 5 kehtetuks tunnistamiseks (tühistamiseks)

rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt viibis hageja isiklikult korteriühistu üldkoosolekul. Kuigi

hageja esitas eriarvamuse üldkoosoleku otsuse p-de 1 ja 5 suhtes, ei ole hageja oma eriarvamust

allkirjaga kinnitanud. MTÜS § 21 lg 6 järgi peab eriarvamusele kirjutama alla selle esitanud isik.

MTÜS § 24 lg-st 3 tulenevalt võib mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, otsuse

kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele.

Kuna hageja oma eriarvamust ei allkirjastanud, siis on ta rikkunud eriarvamuse esitamise olulisi

vorminõudeid ning on kaotanud vormilistel põhjustel õiguse vaidlustada üldkoosoleku otsuse

punkte 1 ja 5, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.

Maakohus viitas ka Riigikohtu seisukohtadele tsiviilasjas nr 3-2-1-23-04 (p-d 10, 11) ning leidis,

et hagejal võib olla õigustatud huvi korteriühistu üldkoosoleku otsuse p-de p 1 ja 5

ebaseaduslikkuse tuvastamise vastu, sest see otsus rikub hageja õigusi ja kohustusi suhetes

kostjaga.

Maakohus märkis, et kui hageja vaidlustas korteriühistu üldkoosoleku otsuse p 1 tuginedes otsuse

vastuolule seadusega (AÕS § 74), siis kui üldkoosoleku otsuse tegemisel ei ole eksitud

MTÜS § 241 nõuete vastu, on korteriühistu liikmel KÜS § 13 lg 3 alusel õigus pöörduda

ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtu poole kolme kuu jooksul otsusest teadasaamise päevast

arvates. Korteriühistu liikme õigus nõuda korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse

tühistamist on sisult samatähenduslik korteriühistu otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega. Kohus

luges hageja väited selles osas mitteasjakohasteks, paljasõnalisteks ja tõendamatuteks ning leidis,

et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Hageja seisukoht, et korteriühistu üldkoosoleku otsuse p 1 on vastuolus AÕS § 74 lg-ga 1, kuna

puudus kõigi korteriomanike nõusolek uute parkimiskohtade loomiseks, on ekslik. Ebaõige on

hageja arvamus, et parkimiskohtade moodustamisega muudeti oluliselt korteriühistu juurde

kuuluva maatüki majanduslikku otstarvet. Parkimiskohtade loomise näol on tegemist

korteriühistu juurde kuuluva maatüki valdamise ja kasutamise korra muutmisega. AÕS § 72 lg 1

sätestab, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike

häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase

valdamise ja kasutamise piiridesse. Häälte arv otsuse tegemisel sõltub omandi osa suurusest.

Täiendavate parkimiskohtade loomine korteriühistu liikmete jaoks jääb ühise asja tavapärase

valdamise ja kasutamise piiridesse, milleks on vajalik kaasomanike häälteenamusega vastuvõetud

otsus. See otsus on esitatud kohtule kahel viisil: korteriühistu üldkoosoleku otsuse punktina 1,

kuna ühistu liikmed on ka korteriomanikud, kes võtsid kaasomandi valdamist ja kasutamist

muutva otsuse vastu nõutava häälteenamusega, ning korteriühistu korteriomanike küsitluslehe

näol parkimiskohtade juurdeloomise küsimuses.

Korteriühistu üldkoosoleku otsuse p 5 ei riku hageja korteriühistu põhikirja p-s 3.1.4 nimetatud

õigust saada teavet ühistu tegevuse ja juhatuse otsuste kohta. Antud hagi esitamine tõendab, et

hagejal on piisavalt informatsiooni ning ta osaleb aktiivselt liikmena korteriühistu igapäevaelus.

Otsus ei ole vastuolus ka heade kommetega, kuna selle vastuvõtmise tingis hageja pahatahtlik

tegevus korteriühistu juhatuse suhtes. Kohus luges tuvastatuks, et hageja koormas juhatuse üle

oma avaldustega, mis sisaldasid pseudoprobleeme korteriühistu tegevuse kohta. Korteriühistu

kehtestas üldkoosoleku otsuse p-s 5 menetlusliku normi hageja avalduste menetlemiseks.

Korteriühistu põhikirja p 5.3.12 kohaselt on üldkoosoleku pädevuses ühistu tegevusega seotud

muudes küsimustes otsuste vastuvõtmine. Seega on hageja avaldustega tegelemise delegeerimine

juhatuse esimehele seaduslik.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. A.D. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles Viru Maakohtu 9. mai 2014 otsuse tühistamist

ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste

kohaselt:

1) on eriarvamuse allkirjastamise eesmärgiks selle väljendanud isiku poolt eriarvamuse õigsuse

kontrollimine edasiste vaidluste vältimiseks. MTÜS § 24 lg 3 ei saa tõlgendada selliselt, et

eriarvamuse allkirjastamata jätmisel kaotab isik õiguse üldkoosoleku otsust vaidlustada;

2) jättis kohus selgitamata, kas ta jätab hagi rahuldamata muuhulgas seoses vale

õiguskaitsevahendi valikuga põhjusel, et hagejal tuleks esitada nõue korteriühistu üldkoosoleku

otsuse p 1 tühistamiseks selle kehtetuks tunnistamise asemel. Riigikohtu seisukohast lahendis

nr 3-2-1-16-13 (p 12) lähtudes ei oma tähtsust, kas nõue esitatakse MTÜS § 241 või KÜS § 13

lg 3 alusel, kui korteriühistu üldkoosoleku otsuse vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest on

selge, et otsus on vastuolus seadusega. Asja materjalidest ja esitatud nõudest järeldub selgelt

hageja soov tühistada üldkoosoleku otsus;

3) on ekslik ja ka vastuoluline kohtu järeldus, et korteriühistu üldkoosoleku otsuse p 1 ei ole

vastuolus AÕS § 74 lg-ga 1. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et parkimiskohtade loomise näol

on tegemist korteriühistu juurde kuuluva maatüki valdamise ja kasutamise korra muutmisega.

Kaasomandi kasutuskorra määramiseks või muutmiseks on vajalik kaasomanike otsus, mitte

korteriühistu koosoleku otsus. Parkimisega seotud küsimusi lahendatakse korteriomanike

kokkuleppega, mis eeldab 100% korteriomanike nõusolekut. Korteriühistu üldkoosoleku otsused

parkimise kohta on seadusevastased.

Riigikohus

on

selgitanud

(3-2-1-151-10,

p 10),

kuidas

toimub

parkimiskohtade

kindlaksmääramine korteriühistus. Kolleegium leidis, et korterelamut teenindaval maal

korteriomanike parkimiskohtade kindlaksmääramine on käsitatav kaasomandi kasutuskorra

kindlaksmääramisena. Seejuures on parkimisvõimalustes kokkuleppimine korteriomanike jaoks

oluline küsimus, mis ei ole vaadeldav korteriomandiseaduses sätestatud tavakasutusena. Selline

kokkulepe peab tagama kõigile korteriomanikele õiglase lahenduse ning selle küsimuse

lahendamiseks tuleb kolleegiumi arvates saavutada kõigi korteriomanike konsensus. Eeltoodud

järeldust toetavad ka AÕS § 72 lg-d 3 ja 5, mis sätestavad kaasomanikele kohustuse käituda

üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest ning kohustuse mitte takistada teiste kaasomanike

kaaskasutust. Kolleegium märgib lisaks, et viidatud asjaõigusseaduse ja korteriomandiseaduse

sätetest tulenev kaasomandi valdamine ja kasutamine on kaasomanike õigus. Seega ei ole

korteriühistu majandustegevus samastatav kaasomanike kokkuleppega.

Riigikohus on leidnud ka (3-2-1-146-10), et korteriomanike üldkoosoleku otsused ei ole

korteriomanike kokkulepped ning neid saaks selliselt käsitleda üksnes juhul, kui koosolekul

osaleksid kõik korteriomanikud ja kõik hääletaksid otsuse vastuvõtmise poolt. Järelikult tuleb

parkimiskohtade kasutuskorra kindlaksmääramiseks saada kõigi kaasomanike nõusolekud.

Seega ei saa korteriomanike küsitluslehte parkimiskohtade juurdeloomise küsimuses lugeda

kaasomanike otsuseks, millega kehtestati kaasomandi kasutuskord. Juhul kui nõustuda, et

kaasomandi kasutuskorra muutmiseks on vajalik kaasomanike häälteenamus, sisaldab küsitlusleht

parandamatuid puudusi, kuna seitset omanikku ei ole küsitletud.

Lisaks, isegi kui eeldada, et küsitlusleht on kohaseks kaasomanike otsuseks, ei anna see alust jätta

hagi rahuldamata ja korteriühistu üldkoosoleku otsus tühistamata.

Lähtudes eeltoodust on korteriühistu üldkoosolekul kaasomandi kasutuskorra (parkimise) osas

tehtud otsus ebaseaduslik ja seetõttu tühine;

4) on kohtuotsus osas, millega kohus jättis rahuldamata hageja nõude korteriühistu üldkoosoleku

otsuse p 5 tühistamiseks, põhjendamata. Kohus jättis analüüsimata hageja väited ning ei

selgitanud välja hagis esile toodud faktilisi asjaolusid, arvestades ka kostja seisukohti ja kostja

suhtumist hageja avaldustesse. Selle tagajärjel lähtus kohus mitte nõude aluseks olevatest

asjaoludest ja esitatud materjalidest kogumis, vaid üksnes üldkoosoleku otsuse sõnastusest.

Üldkoosoleku otsusega antakse juhatusele õigus hinnata oma äranägemisel, kas hageja avaldus

on põhjendatud või mitte, ja juhul, kui juhatuse arvates on avaldus põhjendamatu, seda

ignoreerida. Selline olukord on ebaõiglane ning riivab jämedalt hageja kui korteriomaniku ja

korteriühistu liikme ühte tähtsamat põhikirjas sätestatud õigust: saada teavet ühistu tegevuse ja

juhatuse otsuste kohta. Õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta võimaldab

korteriomanikul kujundada otsust nii üldkoosolekul hääle andmisel kui ka teiste seadusega

ettenähtud korteriühistu liikme õiguste teostamisel. Seadusandja toonitas korteriühistu liikme

teabeõiguse tähtsust korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõus (§ 38 lg 1). Sätte eeskujuks

on ÄS § 166, mis reguleerib osaniku õigust teabele. Seetõttu on õiguse analoogiat kasutades

võimalik korteriühistu juhatuse teabe andmise kohustuse väljaselgitamiseks juhinduda ka

Riigikohtu otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-86-13, kus Riigikohus leidis, et üldreeglina on aktsionäril

alati õigus juhatuselt teavet saada, kui tegemist on aktsionäri õiguste teostamiseks olulise ja

aktsionäri huvisfääri kuuluva informatsiooniga. Teabe andmisest keeldumise aluseks saab olla

üksnes asjaolu, et teabe andmine võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele. Korteriomanikul

ei ole ilma teabeõiguseta võimalust teostada omandiõigust, sh õigust korteriomandit vallata,

kasutada ja käsutada, mida Eestis tuntakse kui absoluutset õigushüve.

5. KÜ XXXXX vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja

menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt:

1) reguleerib AÕS § 74 asja käsutamist (s.o võõrandamist või koormamist) või asja majandusliku

otstarbe olulist muutmist. Antud juhul teenindusmaa otstarvet ei muudetud. Hageja leiab

ebaõigesti, et parkimisega seotud küsimusi lahendatakse korteriomanike kokkuleppega, mis

eeldab 100% korteriomanike nõusolekut. Parkimiskohti otsusega ei jaotatud. Otsus laiendada

parklat haljasala arvel võeti vastu mitte korteriühistu üldkoosolekul, vaid 80 korteriomaniku poolt

90-st ja vormistati küsitluslehena. Nii AÕS § 72 lg 1 eelmises redaktsioonis kui ka alates

23. märtsist 2014 kehtivas redaktsioonis on öeldud, et taoliseks kokkuleppeks piisab kaasomanike

häälteenamusest. Üldkoosoleku otsus on vaid tehniliste küsimuste lahendus – äärekivide

eelmaldamine, märgi paigaldamine jms. Hageja teeb Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-151-10 väärad

järeldused. Nimetatud lahendis oli tegemist omanike kokkuleppega parkla kasutamise võimaluse

küsimuses, mis on oluline asjaolu maa ühisel kasutamisel. Üldkoosoleku otsus ei riiva hageja

õiguseid. Üldkoosoleku otsusega ei ole muudetud ka kaasomandi kasutamise korda.

80 kaasomaniku kirjalikku otsust ei ole hageja kohtus vaidlustanud. Apellatsioonkaebuses

mainitud seitse korteriomanikku (sh hageja ja tema abikaasa) keeldusid küsitluslehele midagi

märkimast;

2) ei ole korteriühistu üldkoosoleku otsuse p 5 korteriühistu juhatuse 13. augusti 2012 otsuse

kinnitamise kohta seadusega vastuolus. Hageja vaidlustas korteriühistu juhatuse 13. augusti 2012

otsuse kohtus. Nimetatud tsiviilasjas (2-12-39925) tegi Tartu Ringkonnakohus 12. mail 2014

lõpliku otsuse, jättes hagi läbi vaatamata. Kohus leidis, et otsus, millega korteriühistu juhatus

otsustas jätta hageja sisutud avaldused läbi vaatamata, ei riku hageja õigusi.

EELNENUD APELLATSIOONI- JA KASSATSIOONIMENETLUS

6. Tartu Ringkonnakohus tühistas oma 29. oktoobri 2014.a otsusega maakohtu otsuse osas,

millega maakohus jättis hagi üldkoosoleku otsuse p 5 kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.

Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis hagi üldkoosoleku otsuse p 5

kehtetuks tunnistamiseks läbi vaatamata. Osas, milles maakohus jättis hagi üldkoosoleku otsuse

p 1 kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata, jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni

muutmata, kuid muutis osaliselt otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse

rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei tähenda üldkoosoleku protokollis vastuväite

allkirjastamata jätmine, et hagejal ei ole õigust esitada üldkoosoleku otsuse kehtetuks

tunnistamise hagi.

Üldkoosoleku otsuse p-ga 5 kinnitati korteriühistu juhatuse 13. augusti 2012. a sama sisuga otsus.

Hageja vaidlustas eelviidatud juhatuse otsuse kohtus (tsiviilasi nr 2-12-39925) ja jõustunud

kohtulahendiga on hagi selles asjas jäetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1

alusel läbi vaatamata. Viidatud tsiviilasjas tehtud lahendis leidis kohus muu hulgas, et kostja

juhatuse otsus, millega otsustati jätta hageja sisutud avaldused läbi vaatamata, ei riku hageja

õigusi, sest kui juhatus ei anna liikmele teavet, saab liige ennast kõige efektiivsemalt kaitsta

kohustamishagi esitades. Seega tuleb ka praeguses asjas jätta üldkoosoleku otsuse p 5 kehtetuks

tunnistamise nõue TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

Parkla laiendamine ei muutnud praegusel juhul oluliselt kaasomanike ühiskasutuses oleva

maatüki (korterelamu teenindusmaa) majanduslikku otstarvet. Tegemist ei ole asja olulise

muutmisega, sest haljasala vähenes vaid 2,5 m pikkuse riba võrra ja ka varem parkisid haljasala

ääres sõidukid. Muudatus seisneb selles, et varem parkisid sõidukid küljega vastu haljasala, nüüd

aga risti haljasalaga (st sõiduki esi- või tagaosa on vastu haljasala). Nii mahub maja juurde

parkima mõnevõrra rohkem sõidukeid. Seega võisid korteriomanikud parkla laiendamise

küsimuse otsustada kaasomanike enamuse otsusega. Ekslik on aga maakohtu seisukoht, et

vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse p 1 saab käsitada korteriomanike enamuse otsusena.

Üldkoosoleku protokolli kohaselt osales üldkoosolekul 90 korteriomanikust 46 ja otsuse p 1 poolt

hääletas neist 35, mis on vähem kui pool kõigist korteriomanikest. Parkla laiendamiseks on

kaasomanike enamuse otsus siiski olemas, sest see on vormistatud korteriomanike küsitluslehena.

Hageja on küsitluslehe kui kaasomanike otsuse puudusena toonud välja vaid asjaolu, et seitset

korteriomanikku ei ole küsitletud. Kostja väidetel keeldusid seitse korteriomanikku (sh hageja ja

tema abikaasa) küsitluslehele midagi märkimast. Kuna elamus on 90 korteriomandit ja

küsitluslehele märkis oma eitava seisukoha vaid kaks korteriomanikku, ei muudaks nende seitsme

puuduoleva korteriomaniku arvamus kaasomanike enamuse otsust.

Üldkoosoleku otsuse p 1 reguleerib parkla laiendamise tehnilisi küsimusi (äärekivide

ülesvõtmine, mullakihi eemaldamine, killustikuga katmine, liiklusmärkide paigaldamine jms).

Selliste tööde tegemist võis üldkoosolekul arutada ja võtta vastu ka otsuse, millest juhatus saab

tööde korraldamisel lähtuda. Selline üldkoosoleku otsus ei ole ebaseaduslik.

7. Riigikohus tühistas oma 15. aprilli 2015.a otsusega (tsiviilasi nr 3-2-1-29-15) ringkonnakohtu

29. oktoobri 2014.a otsuse osas, millega ringkonnakohus jättis läbi vaatamata A.D. nõude

tunnistada kehtetuks KÜ XXXXX 27. novembri 2012.a üldkoosoleku otsuse p 5, samuti

menetluskulude jaotust puudutavas osas. Tühistatud osas saadeti tsiviilasi ringkonnakohtule

uueks läbivaatamiseks.

Riigikohtu otsusega jäeti muutmata Tartu Ringkonnakohtu 29. oktoobri 2014.a otsus tsiviilasjas

nr 2-13-8500 osas, millega Tartu Ringkonnakohus jättis muutmata Viru Maakohtu 9. mai 2014.a

otsuse samas tsiviilasjas osas, milles maakohus jättis rahuldamata A.D. nõude tunnistada

kehtetuks Korteriühistu XXXXX 27. novembri 2012.a üldkoosoleku otsuse p 1.

8. Riigikohus ei nõustunud ringkonnakohtu varasema seisukohaga, mille kohaselt tuli hageja nõue

üldkoosoleku otsuse p 5 kehtetuks tunnistamise nõudes jätta TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi

vaatamata, kuna vaidlusaluse punktiga 5 kinnitati korteriühistu juhatuse varasem sama sisuga

otsus. Hageja on juhatuse otsuse vaidlustanud ning hagi on selles asjas jõustunud kohtulahendiga

jäetud läbi vaatamata.

Riigikohus märkis, et juriidiline isik saab küll kehtestada teabenõuetele vastamise korra, kuid

seadusega ei tarvitse olla kooskõlas see, kui otsustatakse ühe isiku avalduste lahendamist piirata

või kehtestatakse reeglid, mis lähevad vastuollu MTÜS § 28 lg-s 5 sätestatud juhatuse

kohustusega anda liikmetele vajalikku teavet või liikmete võrdse kohtlemise põhimõttega.

Ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 442 lg-s 8 ja § 654 lg-s 5 sätestatud otsuse põhjendamise

kohustust. TsMS § 457 lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas,

milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui

seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilasjas nr 2-12-39925, milles hagi läbi vaatamata jätmise kohta

tehtud jõustunud lahendile ringkonnakohus oma otsuses viitab, olid küll samad menetlusosalised,

kuid hagi esemeks oli nõue tunnistada kehtetuks kostja juhatuse otsus. Üksnes sellega, et teises

tsiviilasjas on tehtud jõustunud lahend, millega on sarnase sisuga juhatuse otsuse kehtetuks

tunnistamise nõue jäetud läbi vaatamata, ei oleks praeguses asjas saanud põhjendada hageja nõude

läbi vaatamata jätmist.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul üldkoosoleku otsuse p 5 kehtetuks tunnistamise

nõue eelnevat arvestades sisuliselt lahendada.

RINGKONNAKOHTU

SEISUKOHT

JA

PÕHJENDUSED

ASJA

UUEL

LÄBIVAATAMISEL

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks. Maakohus on lõpptulemusena õigesti jätnud rahuldamata A.D. hagi KÜ XXXXX

vastu nii nõudes tunnistada kehtetuks korteriühistu 27. novembri 2012.a üldkoosoleku otsuse

punkt 1 kui ka sama koosoleku otsuse punkt 5.

Nõustudes maakohtu otsuse lõppjäreldustega, jätab ringkonnakohus A.D. apellatsioonkaebuse

rahuldamata. Ringkonnakohus peab vajalikuks TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muuta kohtuotsuse

õiguslikke põhjendusi.

10. Tulenevalt Riigikohtu otsusest nr 3-2-1-29-15 tuleb ringkonnakohtul lahendada asja

teistkordsel läbivaatamisel apellatsioonkaebus üksnes osas, mis puudutab hageja nõuet tunnistada

kehtetuks KÜ XXXXX 27. novembri 2012.a üldkoosoleku otsuse p 5.

Üldkoosoleku otsuse punkti 1 kohta on jõustunud Viru Maakohtu 9. mai 2014.a otsus osas,

millega kohus jättis hagi KÜ XXXXX 27. novembri 2012.a üldkoosoleku otsuse punkti 1

kehtetuks tunnistamise (tühistamise) nõudes rahuldamata, kuid seda Tartu Ringkonnakohtu

29. oktoobri 2014.a otsuses toodud põhjendustel.

11. Õige ei ole maakohtu otsuse põhjendus, nagu takistanuks A.D. hagi esitamist asjaolu, et ta ei

ole allkirjastanud tema nimel 27.11.2012.a üldkoosoleku otsuse protokolli kantud vastuväiteid.

Maakohus ei ole esitanud kohtuotsuses muid põhjendusi selle kohta, miks ei kuulunud

rahuldamisele nõue tunnistada kehtetuks üldkoosoleku otsuse p 5.

Üldkoosoleku otsuse p-ga 5 kinnitati korteriühistu juhatuse 13. augusti 2012 otsus selle kohta, et

A.D. põhjendamatud avaldused jäetakse läbi vaatamata, aga avaldused, millel on mõtet ja sisu,

vaadatakse läbi juhatuse esimehe poolt ainuisikuliselt.

12. MTÜS § 28 lg 5 kohaselt peab juhatus andma mittetulundusühingu liikmetele vajalikku teavet

juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

See säte kehtib KÜS § 1 lg 2 järgi ka korteriühistu liikme õigusele saada ühistult teavet.

Äriühingute kohta on seaduses selgelt väljendatud osanike, aktsionäride ja liikmete võrdse

kohtlemise põhimõte. Selline põhimõte on näiteks sätestatud äriseadustiku §-s 85, § 154 lg-s 1 ja

§-s 272, samuti tulundusühistuseaduse §-s 25. Viidatud sätete kohaselt tuleb kõiki osanikke,

aktsionäre ja liikmeid võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. Osanike, aktsionäride ja liikmete

võrdse kohtlemise põhimõte on olemuselt ühinguõigusliku hea usu põhimõtte konkretiseering.

Sama põhimõte kohaldub analoogia põhjal ja koostoimes tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) §-s 32 väljendatud üldise ühinguõigusliku hea usu põhimõttega ka mittetulundusühingu

liikmetele. TsÜS § 4 esimese lause järgi kohaldatakse õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel

sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata

jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Praegusel juhul ei vasta õigussuhte reguleerimata

jätmine seaduse mõttele, sest mittetulundusühingu liikmed vajavad samasugust kaitset nende

põhjendamatult ebavõrdse kohtlemise eest nagu äriühingute osanikud, aktsionärid ja liikmed.

13. Seega on korteriühistu liikmel õigus saada korteriühistu juhatuselt võrdsetel alustel teiste

ühistu liikmetega vajalikku teavet ühistu juhtimise kohta. Korteriühistus ei ole lubatav kehtestada

erisusi, mille kohaselt mõnele ühistu liikmele võimaldatakse asjakohast teavet üksnes piiratud

ulatuses ning valikuliselt, samal ajal kui teised ühistu liikmed saavad ühistu juhtimise kohta infot

nende poolt soovitud ulatuses ja mahus. Korteriühistu juhatus ei või keelduda hea usu põhimõtte

vastaselt andmast korteriühistu liikmele teavet ühistu tegevuse kohta, mille saamise vastu on

liikmel õigustatud huvi.

Ringkonnakohus on seisukohal, et KÜ XXXXX 27. novembri 2012.a otsuse punkt 5, millega

kinnitati korteriühistu juhatuse 13.08.2012.a otsus A.D. sisutute avalduste läbi vaatamata jätmise

kohta, ei riku hageja kui korteriühistu liikme õigustatud huve.

Kolleegiumi arvates ei tulene MTÜS § 28 lõikest 5 ega ka teistest asjaomastest õigusnormidest,

et korteriühistu juhatus peaks alati reageerima igale ühistu liikme mistahes pöördumisele (sh igale

kirjalikus vormis pöördumisele). Korteriühistu juhtimine hõlmab vahetegu, missugused ühistu

tegevuse korraldamisega otsesemalt või kaudsemalt seotud küsimused nõuavad juhatuselt

tegutsemist ja missugused mitte.

14. Korteriühistu juhatusel on õigus ka ilma sellekohase kirjalikult vormistatud juhatuse või

üldkoosoleku otsuseta jätta reageerimata pöördumistele, mis ei ole seotud korteriühistu

juhtimisega või mis ei saa mõjutada ühistu liikme õigustatud huve. Asjaolu, kas pöördumine

puudutab ühistu liikme huve või kas liikmel on taotletava teabe vastu põhjendatud huvi, tuleb

hinnata igakordse pöördumise sisu põhjal.

Seetõttu ei saa ringkonnakohtu arvates hageja huve rikkuda korteriühistu juhatuse poolt vastu

võetud ja üldkoosoleku otsusega kinnitatud seisukoht, mille kohaselt ei vasta ühistu juhatus

avaldustele, millel puudub mõte ja sisu. Hageja (apellandi) õigusi ei riku kolleegiumi arvates ka

asjaolu, et korteriühistu sellekohases otsuses on nimeliselt mainitud hagejat (A.D.). See ei

diskrimineeri hagejat (apellanti) võrreldes teiste korteriühistu liikmetega, kuna seadusest ei tulene

juhatusele kohustust vastata ühegi ühistu liikme mõttetutele avaldustele. Seega ei piirata otsusega

sisuliselt hageja (apellandi) õigust saada juhatuselt teavet ühistu juhtimise kohta.

Hagejal (apellandil) saab seega olla õigus vaidlustada juhatuse konkreetset keeldumist temale

asjakohast teavet väljastamast, kuid mitte üldist otsustust, mille kohaselt juhatus võtab esmalt

seisukoha, kas avaldus üldse eeldab vastamist.

15. Korteriühistu 5. veebruari 2013.a koosoleku protokollile lisatud ettekanne (tõlge tl 69-71)

sisaldab ülevaadet A.D. pöördumistest ühistu juhatuse poole. Ettekandest järeldub, et juhatus on

püüdnud avaldustele vastata ning selgitanud, et dokumentidega on võimalik tutvuda juhatuse

esinaise juures, kuid puudub võimalus teha dokumentidest koopiaid.

15.1. Asja materjalidest nähtuvalt on A.D. esitanud 29. augustil 2012.a korteriühistu juhatusele

avalduse (tõlge tl 7 pöördel), paludes kirjalikku vastust järgmistele küsimustele: „Miks ei ole

kojamees kogu suveperioodi jooksul niitnud kogu korteriühistu territooriumi? Mida on teinud

juhatuse esimees selleks, et kojamees täidaks oma lepingujärgseid kohustusi? Miks juhatus, jättes

lõpetamata töölepingu kojamehega rohu niitmata jätmise pärast, mis on tema tööülesanne, sõlmis

lepingu firmaga rohu niitmiseks? Kas juhatus kavatseb ka edaspidi sõlmida ühe ja sama töö

tegemiseks kaks lepingut?“

Korteriühistu juhatuse esimees N.B. on avaldusele vastuseks (tl 19) viitega juhatuse 13.08.2012.a

otsusele teatanud, et jätab selle avalduse läbi vaatamata.

15.2. Ringkonnakohus leiab, et 29. augusti 2012.a avalduses esitatud küsimused kojamehe töö

kohta seoses muru niitmisega on küll seotud korteriühistu juhtimisega (elamu ümbruse

korrashoid), kuid hageja ei ole soovinud faktilisi andmeid, vaid selgitusi selle kohta, miks ei ole

pööratud suuremat tähelepanu tööülesannete täitmisele olemasoleval kojamehe poolt, vaid on

selle asemel tellitud muru niitma hoopis teine teenuse osutaja. Osaliselt võib pöördumisest seega

välja lugeda etteheiteid juhatuse tegevusele (muru niitmise teenuse osutaja valik).

Kolleegiumi arvates ei ole korteriühistu juhatusel kohustust põhjendada kirjalikus vormis igale

korteriühistu liikmele otsustusi, mille tegemine on juhatuse pädevuses, sh korterelamu ümbruse

korrashoiu korraldamine. KÜ XXXXX põhikirja p 5.15 alapunkti 4) kohaselt on ühistu juhatuse

pädevuses elumaja haldamise ja valdamisega seotud küsimused, mis ringkonnakohtu arvates

hõlmab ka elamu ümbruse korrashoiu küsimusi (sh muru niitmiseks lepingute sõlmimine).

15.3. Ringkonnakohus märgib, et korteriühistu liikmel on siiski õigus pöörduda juhatuse poole

selgituste saamiseks, kui liige leiab, et juhatus ei täida varem ühistus vastuvõetud otsuseid ning

sellega võib kaasneda ühistu liikmete varaliste huvide kahjustamine (nt mitme eri teenuse

pakkujaga lepingute sõlmimine, mis kõik toovad ühistule ja/või selle liikmetele kaasa täiendavaid

rahalisi kohustusi). Samas ei ole juhatusel seadusest tulenevat kohustust anda selgitusi igal juhul

kirjalikus vormis. Käesoleval juhul ei ole apellant põhistanud, et muru niitmise (kojamehe töö)

korraldamisel oleks juhatus rikkunud varem vastuvõetud otsuseid või ohustanud korteriühistu

liikmete varalisi huve. Samuti ei tulene asja materjalidest, et korteriühistu juhatus oleks keeldunud

andmast hagejale selgitusi suulises vormis, mida saaks 29. augusti 2012.a pöördumises esitatud

küsimuste olemust ja sisu arvestades pidada piisavaks. Muru niitmisega seotud küsimusi on

selgitatud korteriühistu üldkoosolekul (tl 70), mida tuleb ringkonnakohtu arvates pidada ühistu

liikmete õigustatud huve silmas pidades piisavaks ja asjakohaseks teabe andmise viisiks.

16. Korteriühistu liikme õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu juhtimise kohta hõlmab

üldjuhul õigust tutvuda dokumentatsiooniga. Ühistu liikme huvisfääri kuuluvaks saab lugeda

muuhulgas üldkoosolekute protokollide ja koosolekutel osalenud liikmete nimekirjadega

tutvumist.

Vastuseks hageja (apellandi) 18.12.2012.a avaldusele on korteriühistu juhatuse esimees N.B.

edastanud soovitud üldkoosoleku protokolli koopia koos osavõtjate nimekirjaga ning koosoleku

kokkukutsumise teate (tl 20). Seega on korteriühistu juhatus edastanud hagejale kui ühistu

liikmele sellekohase avalduse alusel faktilist laadi teabe ning ühistu liikme õigust teabele ei ole

rikutud. Asjaolu, et juhatus on võimaldanud hagejal (apellandil) tutvuda ühistu tegevust

puudutava dokumentatsiooniga, nähtub ka üldkoosolekule esitatud juhatuse esinaise N.B.

ettekandest (tõlge tl 69-71).

17. Ringkonnakohus leiab lisaks, et hageja (apellandi) õigusi kitsendavaks ei ole alust pidada

üldkoosoleku poolt kinnitatud juhatuse otsust, mille kohaselt vastab A.D. avaldustele juhatuse

esimees ainuisikuliselt (mitte juhatus kogu koosseisus). Seadusest ei tulene, et ühistu liikmetele

võiks vajalikku teavet edastada üksnes juhatus kogu koosseisus.

Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud hageja nõue tunnistada kehtetuks KÜ XXXXX

27. novembri 2012.a üldkoosoleku otsuse punkt 5, millega kinnitati juhatuse seisukoht

avaldustele vastamise osas.

18. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad asjas kantud menetluskulud A.D.

kanda.

Alates 1. jaanuarist 2015. a on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Kuna

käesolevas asjas on lõpplahend tehtud enne 1. jaanuari 2015. a, ilma et selles menetluskulud

oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus pärast

tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja

menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud

menetlusosalisele vastuväite esitamiseks (Riigikohtu tsiviilasi nr 3-2-1-147-14, p 22). Kui

menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et

ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise

menetluskulu, mida on võimalik määrata asja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/