2-14-33939/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-14-33939

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

27. august 2015, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasi

Intrum Justitia Debt Finance AG hagi Alo Mureli

vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

457 eurot 86 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Intrum Justitia Debt Finance AG (registrikood

CH-020.3.020.910-7; asukoht Alpenstrasse 2, 6300,

Zug, Šveits), lepinguline esindaja Reelika Tuisk (e-post

reelika.tuisk@intrum.ee)

Kostja: Alo Murel (isikukood 38312062720, elukoht

teadmata)

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Alo Murelilt Ferratum Estonia OÜ-ga 30.01.2012 sõlmitud kiirlaenulepingu

nr 334048 alusel Intrum Justitia Debt Finance AG kasuks:

2.1. põhivõlg 250 eurot, intress 21 senti, viivis 19.01.2015 seisuga 57 eurot 63 senti ja

sissenõudmiskulu 20 eurot, kokku 327 eurot 84 senti (kolmsada kakskümmend

seitse eurot ja kaheksakümmend neli senti);

2.2. viivis perioodi 20.01.2015-27.08.2015 eest 12 eurot 5 senti (kaksteist eurot ja viis

senti);

2.3. viivis põhivõlalt (27.08.2015 seisuga 250 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras, kuid mitte suuremas määras kui 8 % aastas, alates 28.08.2015

kuni põhivõla tasumiseni.

3. Jätta välja mõistmata Alo Murelilt intress 54 eurot 79 senti, viivis perioodi 01.03.2012-

19.01.2015 eest summas 23 senti, trahv summas 35 eurot ja tasu meeldetuletuskirjade

eest 20 eurot, kokku 110 eurot 2 senti Intrum Justitia Debt Finance AG kasuks.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jaotada menetluskulud järgmiselt: Intrum Justitia Debt Finance AG menetluskuludest

jätta 76% Alo Mureli ja 24% Intrum Justitia Debt Finance AG enda kanda; jätta Alo Mureli

menetluskulud tema enda kanda.

6. Välja mõista Alo Murelilt menetluskulu 133 eurot (kaheksakümmend kaheksa eurot)

Intrum Justitia Debt Finance AG kasuks.

7. Jätta välja mõistmata Alo Murelilt maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot Intrum Justitia

Debt Finance AG kasuks.

8. Alo Murelil tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

9. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras,

välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse

(TsMS § 1741 lg 4).

Kaja esitamine

10. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli

hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega

vastavalt menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

11. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta

on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

12. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi

või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

13. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Otsuse kättetoimetamine

14. Toimetada otsus kätte pooltele.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

15. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

16. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul kohustus

kontrollida tehingu tühisust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Tegemist on

seaduse kohaldamisega.

17. Riigikohus on märkinud, et krediidilepingu tühisuse kohta käivate erisätete (TsÜS § 86 lg-

d 2 ja 3) olemasolu ei välista krediidilepingu tühisuse võimalust TsÜS § 86 lg 1 alusel.

Kolleegiumi arvates on TsÜS § 86 lg-t 1 võimalik kohaldada juhul, kui krediidilepingust

tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd

erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka

krediidisaaja sundolukorda hindamata. Kolleegiumi arvates võib vähemalt eelduslikult olla

sellise olukorraga tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga

viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kuus korda. Tarbimislaenude kuuekordne keskmine kulukuse

määr on kaks korda suurem kui TsÜS § 86 lg 3 teise lause eelduse järgne piirmäär

(lepingu sõlmimise ajal 30.01.2012 kehtinud redaktsioon). Mida rohkem on vastastikuste

kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust

arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt 3-2-1-186-13

p 22).

18. Asja materjalidest nähtuvalt väljastas Ferratum Estonia OÜ kostjale 30.01.2012 kostja

laenutaotluse alusel laenuna 250 eurot 30-ks päevaks (st laen tuli tagastada hiljemalt

29.02.2012) intressiga (lepingus märgitud kui käsitlemise kulu) 55 eurot, mis teeb

lepingujärgse krediidi kulukuse määraks lepingu järgi 1023,86% aastas (lk 49). Seega

ületab krediidi kulukuse määr rohkem kui 28 korda Eesti Panga 2011. aasta detsembris

avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra 36,27%. Eeltoodust tuleneb, et Ferratum Estonia OÜ ja kostja vahel sõlmitud

laenuleping on tühine TsÜS § 86 lg 1 alusel vastuolu tõttu heade kommetega, mistõttu on

hagejal TsÜS § 86 lg 4 järgi õigus nõuda kostjalt intressi kokkulepitud aja eest VÕS § 94

lg-s 1 sätestatud suuruses. Viivist saab hageja nõuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud

seadusjärgses määras, kuid mitte rohkem kui 8% aastas (hageja on ise lähtunud viivise

arvestamisel 8% aastas ja kohus ei saa ületada nõude piire). Muid tühisest lepingust

tulenevaid nõudeid hageja kostja vastu esitada ei saa.

19. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda

intressi,

on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

(EKP)

põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodust

tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista intress perioodi 30.01.2012 kuni 29.02.2012 eest 21

senti (250 eurot × 1% × 30 päeva / 365 päeva).

20. VÕS § 113 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse ja alates 15.04.2013 kaheksa protsenti

aastas. Arvestades eeltoodut ja hageja nõuet, tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte suuremas määras kui

8% aastas. Seega tuleb kostjalt tagastamata laenusummalt 250 eurot välja mõista viivis

perioodi 01.03.2012 kuni 19.01.2015 eest 57 eurot 63 senti (perioodi 01.03.2012 kuni

31.12.2012 (306 päeva) eest 16 eurot 77 senti (250 eurot × 8% × 306 päeva /365 päeva);

perioodi 01.01.2013 kuni 14.04.2013 (104 päeva) eest 5 eurot 52 senti (250 eurot × 7,75%

× 104 päeva /365 päeva), perioodi 15.04.2013 kuni 19.01.2015 (645 päeva)

35 eurot 34 senti (250 eurot × 8% ×645 päeva / 365 päeva)).

21. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks TsMS § 367 alusel välja mõista viivis tagastamata

põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 8% aastas,

perioodi 20.01.2015 kuni 27.08.2015 (220 päeva) eest 12 eurot 5 senti (250 eurot × 8% ×

220 päeva /365 päeva) ning alates 28.08.2015 kuni põhivõla tagastamiseni.

22. Lisaks eelnevale on VÕS § 415 lg 1 kolmandas lauses sätestatud, et kokkulepe, millega

võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on

tühine. Hageja lepingu rikkumise trahvi nõue summas 35 eurot tuleb jätta rahuldamata.

23. Hageja soovib, et kohus mõistaks kostjalt välja 20 eurot kahe meeldetuletuskirja saatmise

eest ja 20 eurot sissenõudmiskulu. Hageja on märkinud, et sissenõudmiskulud hõlmavad

kogu nõude menetlemiseks tehtud vajalikke sisemisi toiminguid ja halduskulusid,

sealhulgas kahe nõudekirja saatmist, korduvaid telefoni teel võlgnikuga kontakti võtmisi,

e-kirja saatmist. Arvestades seda, et hageja ei saa nõuda tühisest lepingust tulevaid

tasusid meeldetuletuskirjade saatmise eest ja et sissenõudmiskulud hõlmavad ka

meeldetuletuskirjade saatmist, jätab kohus meeldetuletuskirjade saatmise eest esitatud

nõude summas 20 eurot rahuldamata ja rahuldab hageja sissenõudmiskulu nõude

summas 20 eurot.

24. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue rahuldada osaliselt 327 euro 84 sendi (250 eurot

põhinõue, 21 senti intress, 19.01.2015 seisuga viivis 57 eurot 63 senti, sissenõudmiskulu

20 eurot) ulatuses, millele TsMS § 367 alusel lisanduvad alates 20.01.2015 viivised

põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte suuremas määras

kui 8% aastas.

25. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus,

rahuldades hagi osaliselt, so ~ 76% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 76% ulatuses

kostja ja 24% ulatuses hageja kanda.

26. Hageja on palunud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja riigilõivu

175 eurot. Kohus märgib, et maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot mõistetakse hageja

kasuks välja vaid maksekäsu kiirmenetluses ja seda TsMS § 4842 sätestatud juhtudel.

Kuna maksekäsu kiirmenetlus läks üle hagimenetluseks, tuleb kohaldada TsMS § 175 lg

2 sätestatud, mille kohaselt hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud

kuludest üksnes sõidukulud. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks

175 eurot (riigilõiv).

27. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna

133 eurot (76% 175 eurost).

28. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise

menetluskulult

eurot

käesoleva

kohtumääruse

jõustumisest

alates

kuni

menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik