3-14-53237/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

27. august 2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-53237

Haldusasi

Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla tegevuse peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 16. juuni 2015. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksandr Streltsovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksandr Streltsov

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Aleksandr Streltsovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

16. juuni 2015. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav Aleksandr Streltsov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, mille

kohaselt hoidis Viru Vangla teda kartseris kauem kui 45 ööpäeva. Vangla jättis A. Streltsovi

kartserisse 15 tunniks, kus tuli lamada külmal betoonpõrandal või istuda kõval uksepiidal ning

ei võimaldanud kasutada kuuma vett, teekannu ja peeglit. A. Streltsov vaidlustab Viru Vangla

27. novembri 2014. a haldusakti nr 6-16/259-2, millega vangla ei andnud haldusakti tema

vaide osas. Eeltooduga rikkus Viru Vangla A. Streltsovi õigusi ja vabadusi, alandas tema

inimväärikust ja diskrimineeris teda. A. Streltsov nõuab Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse

tuvastamist, talle tekitatud kahju hüvitamist ja, et Viru Vangla lõpetaks tema õiguste ja

vabaduste rikkumise.

2. Tartu Halduskohus tagastas 23. aprilli 2015. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 ja § 121 lg 2 p 1 alusel.

3. A. Streltsov esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 23. aprilli 2015. a määruse

tühistamiseks. Koos määruskaebusega esitas A. Streltsov taotluse määruskaebuse esitamise

eest nõutava riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

4. Tartu Halduskohus jättis 16. juuni 2015. a määrusega kaebaja menetlusabi taotluse,

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel, rahuldamata

(resolutsiooni p 1) ning määruskaebuse käiguta, andes riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks

tähtaja 15 päeva määruse kättesaamisest (resolutsiooni p 2).

Halduskohus märkis, et A. Streltsovi vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et

ajavahemikul 28. detsember 2014 kuni 27. aprill 2015 tal sissetulek puudus. Samas ilmneb, et

määruskaebuse esitamise seisuga oli kaebaja konto jääk 242 eurot 62 senti. A. Streltsovil oli

piisavalt raha riigilõivu tasumiseks määruskaebuse esitamisel, mistõttu ei ole talle

menetlusabi andmine riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks lubatud. Kuna puudub A.

Streltsovile menetlusabi andmise vajadus, ei pea kohus hindama, kas on piisav alus eeldada,

et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. A. Streltsov esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 16. juuni 2015. a määruse

tühistamiseks ja riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

Määruskaebuse kohaselt on halduskohtu määrus tühine, õigusvastane ja põhjendamata.

Halduskohus pressib kaebajalt ebaseaduslikult raha välja, justkui riigilõivuks. Halduskohus

rikkus riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg-id 3 ja 11 ja oleks pidanud kaebaja kaebuse esitamisel

riigilõivu tasumise kohustusest vabastama.

Halduskohus rikkus kaebaja õigusi ja vabadusi, millega alandas, piiras, diskrimineeris ja

solvas kaebaja inimväärikust ja õigusi ning tekitas moraalse kahju.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et A. Streltsovi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 16. juuni 2015. a määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

vaidlustatud määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201

lg 4, § 203 lg 2).

Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.

7. A. Streltsov esitas menetlusabi taotluse koos määruskaebusega 28. aprillil 2015 ja

halduskohus tuvastas õigesti, et menetlusabi taotluse lahendamisel tuleb kindlaks teha ja

arvesse võtta A. Streltsovi sissetulekud ja kulud ajavahemikul 28. detsember 2014 kuni

27. aprill 2015. Kuna toimiku materjalide hulgas on A. Streltsovi konto väljavõte perioodi

kohta algusega 29. detsembri 2014 (tl 35, 40), võtab kohus haldusasja nr 3-15-1116

materjalide hulgast antud haldusasja juurde A. Streltsovi isikukonto väljavõtte perioodi kohta

27. detsember 2014 kuni 26. aprill 2015, millelt nähtub, et 28. detsembril 2014 kontol rahalisi

liikumisi ei toimunud. Seega on õige ka halduskohtu tuvastatu, et perioodil 28. detsember

2014 kuni 27. aprill 2015 puudusid A. Streltsovil sissetulekud ning määruskaebuse

esitamise seisuga oli tema konto jääk 242 eurot 62 senti.

8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja vabastamine riigilõivu tasumisest ei

ole põhjendatud, kuna kaebaja ei ole isik, kes ei suudaks riigilõivu tasuda. HKMS § 112 lg 1

p-s 1 sätestatut arvestades ei ole A. Streltsovile menetlusabi andmine iseenesest keelatud,

kuna tema menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (28. detsember 2014 kuni 27.

aprill 2015) sissetulek oli 0 eurot (tl 35, 40, 56). Sissetuleku puudumine ei tähenda, et kohus

peab A. Streltsovi riigilõivu tasumise kohustusest vabastama. Kohtul on HKMS §

110 lg 1 p 1 ja § 111 lg 1 alusel õigus kaaluda, kas isikule on põhjendatud menetlusabi

anda või mitte. Kuna kaebaja vanglasiseselt isikuarvelt nähtub, et tal oli piisavalt vahendeid

riigilõivu tasumiseks (menetlusabi taotluse esitamise seisuga oli konto vaba jääk 242 eurot ja

62 senti), siis ei näinud halduskohus põhjust kaebajale menetlusabi anda ning ringkonnakohus

nõustub halduskohtuga.

9. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka määruskaebuses esitatud väide, et

halduskohus pressib kaebajalt ebaseaduslikult raha välja. Ringkonnakohus selgitab, et

riigilõiv tuleb tasuda määruskaebuse esitamisel (HKMS § 104 lg 1) ning riigilõivu tasumata

jätmisel ei ole määruskaebus menetletav. Halduskohus jättis õiguspäraselt A. Streltsovi

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata, kuna teda ei saa pidada maksejõuetuks isikuks.

Kohtupraktikas (Riigikohtu 29.11.2011. a otsus nr 3-3-1-22-11, p 24) on tõdetud, et isik saab

kohtusse pöörduda ja oma õiguste väidetava rikkumise kohta kohtult sisulise otsustuse vaid

juhul, kui ta tasub riigilõivu, või siis, kui ta vabastatakse riigilõivu tasumisest osaliselt või

täielikult. Kui nõutavat riigilõivu ei ole tasutud ja isikut ei vabastata riigilõivu tasumise

kohustusest, on asja menetlusse võtmine ja selles sisulise otsustuse saamine välistatud.

10. Kaebaja heidab halduskohtule ette RLS § 22 lg 1 p-de 3 ja 11 rikkumist ja leiab, et nendel

alustel oleks tulnud ta riigilõivu tasumise kohustusest vabastada. Ringkonnakohus selgitab, et

RLS § 60 lg 6 kohaselt tuleb määruskaebuse esitamisel halduskohtu määruse peale tasuda

riigilõiv summas 15 eurot. Kaebaja viidatud sätted ei ole asjakohased, kuna ei sätesta erandeid

halduskohtu määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumise osas ega anna alust

vabastada kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel Tartu

Halduskohtu 23. aprilli 2015. a määruse peale, millega tagastati kaebaja kaebus.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

Einar Vene

Agu Timmi