3-14-53237/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedViru Vangla kinnipeetav Aleksandr Streltsov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt hoidis Viru Vangla teda kartseris kauem kui 45 ööpäeva. Vangla jättis A. Streltsovi
Legislator headnote
AI generated3-14-53237/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Vangla jättis A. Streltsovi
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Maili Lokk, Einar Vene, Agu Timmi
Määruse tegemise aeg ja koht
27. august 2015, Tartu
Haldusasja number
3-14-53237
Haldusasi
Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla tegevuse peale
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 16. juuni 2015. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Aleksandr Streltsovi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Aleksandr Streltsov
Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta Aleksandr Streltsovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
16. juuni 2015. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
saamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Viru Vangla kinnipeetav Aleksandr Streltsov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, mille
kohaselt hoidis Viru Vangla teda kartseris kauem kui 45 ööpäeva. Vangla jättis A. Streltsovi
kartserisse 15 tunniks, kus tuli lamada külmal betoonpõrandal või istuda kõval uksepiidal ning
ei võimaldanud kasutada kuuma vett, teekannu ja peeglit. A. Streltsov vaidlustab Viru Vangla
27. novembri 2014. a haldusakti nr 6-16/259-2, millega vangla ei andnud haldusakti tema
vaide osas. Eeltooduga rikkus Viru Vangla A. Streltsovi õigusi ja vabadusi, alandas tema
inimväärikust ja diskrimineeris teda. A. Streltsov nõuab Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse
tuvastamist, talle tekitatud kahju hüvitamist ja, et Viru Vangla lõpetaks tema õiguste ja
vabaduste rikkumise.
2. Tartu Halduskohus tagastas 23. aprilli 2015. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse
seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 ja § 121 lg 2 p 1 alusel.
3. A. Streltsov esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 23. aprilli 2015. a määruse
tühistamiseks. Koos määruskaebusega esitas A. Streltsov taotluse määruskaebuse esitamise
eest nõutava riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
4. Tartu Halduskohus jättis 16. juuni 2015. a määrusega kaebaja menetlusabi taotluse,
riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel, rahuldamata
(resolutsiooni p 1) ning määruskaebuse käiguta, andes riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks
tähtaja 15 päeva määruse kättesaamisest (resolutsiooni p 2).
Halduskohus märkis, et A. Streltsovi vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et
ajavahemikul 28. detsember 2014 kuni 27. aprill 2015 tal sissetulek puudus. Samas ilmneb, et
määruskaebuse esitamise seisuga oli kaebaja konto jääk 242 eurot 62 senti. A. Streltsovil oli
piisavalt raha riigilõivu tasumiseks määruskaebuse esitamisel, mistõttu ei ole talle
menetlusabi andmine riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks lubatud. Kuna puudub A.
Streltsovile menetlusabi andmise vajadus, ei pea kohus hindama, kas on piisav alus eeldada,
et kavandatav menetluses osalemine on edukas.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5. A. Streltsov esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 16. juuni 2015. a määruse
tühistamiseks ja riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
Määruskaebuse kohaselt on halduskohtu määrus tühine, õigusvastane ja põhjendamata.
Halduskohus pressib kaebajalt ebaseaduslikult raha välja, justkui riigilõivuks. Halduskohus
rikkus riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg-id 3 ja 11 ja oleks pidanud kaebaja kaebuse esitamisel
riigilõivu tasumise kohustusest vabastama.
Halduskohus rikkus kaebaja õigusi ja vabadusi, millega alandas, piiras, diskrimineeris ja
solvas kaebaja inimväärikust ja õigusi ning tekitas moraalse kahju.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et A. Streltsovi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu
Halduskohtu 16. juuni 2015. a määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu
vaidlustatud määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201
lg 4, § 203 lg 2).
Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.
7. A. Streltsov esitas menetlusabi taotluse koos määruskaebusega 28. aprillil 2015 ja
halduskohus tuvastas õigesti, et menetlusabi taotluse lahendamisel tuleb kindlaks teha ja
arvesse võtta A. Streltsovi sissetulekud ja kulud ajavahemikul 28. detsember 2014 kuni
27. aprill 2015. Kuna toimiku materjalide hulgas on A. Streltsovi konto väljavõte perioodi
kohta algusega 29. detsembri 2014 (tl 35, 40), võtab kohus haldusasja nr 3-15-1116
materjalide hulgast antud haldusasja juurde A. Streltsovi isikukonto väljavõtte perioodi kohta
27. detsember 2014 kuni 26. aprill 2015, millelt nähtub, et 28. detsembril 2014 kontol rahalisi
liikumisi ei toimunud. Seega on õige ka halduskohtu tuvastatu, et perioodil 28. detsember
2014 kuni 27. aprill 2015 puudusid A. Streltsovil sissetulekud ning määruskaebuse
esitamise seisuga oli tema konto jääk 242 eurot 62 senti.
8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja vabastamine riigilõivu tasumisest ei
ole põhjendatud, kuna kaebaja ei ole isik, kes ei suudaks riigilõivu tasuda. HKMS § 112 lg 1
p-s 1 sätestatut arvestades ei ole A. Streltsovile menetlusabi andmine iseenesest keelatud,
kuna tema menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (28. detsember 2014 kuni 27.
aprill 2015) sissetulek oli 0 eurot (tl 35, 40, 56). Sissetuleku puudumine ei tähenda, et kohus
peab A. Streltsovi riigilõivu tasumise kohustusest vabastama. Kohtul on HKMS §
110 lg 1 p 1 ja § 111 lg 1 alusel õigus kaaluda, kas isikule on põhjendatud menetlusabi
anda või mitte. Kuna kaebaja vanglasiseselt isikuarvelt nähtub, et tal oli piisavalt vahendeid
riigilõivu tasumiseks (menetlusabi taotluse esitamise seisuga oli konto vaba jääk 242 eurot ja
62 senti), siis ei näinud halduskohus põhjust kaebajale menetlusabi anda ning ringkonnakohus
nõustub halduskohtuga.
9. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka määruskaebuses esitatud väide, et
halduskohus pressib kaebajalt ebaseaduslikult raha välja. Ringkonnakohus selgitab, et
riigilõiv tuleb tasuda määruskaebuse esitamisel (HKMS § 104 lg 1) ning riigilõivu tasumata
jätmisel ei ole määruskaebus menetletav. Halduskohus jättis õiguspäraselt A. Streltsovi
riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata, kuna teda ei saa pidada maksejõuetuks isikuks.
Kohtupraktikas (Riigikohtu 29.11.2011. a otsus nr 3-3-1-22-11, p 24) on tõdetud, et isik saab
kohtusse pöörduda ja oma õiguste väidetava rikkumise kohta kohtult sisulise otsustuse vaid
juhul, kui ta tasub riigilõivu, või siis, kui ta vabastatakse riigilõivu tasumisest osaliselt või
täielikult. Kui nõutavat riigilõivu ei ole tasutud ja isikut ei vabastata riigilõivu tasumise
kohustusest, on asja menetlusse võtmine ja selles sisulise otsustuse saamine välistatud.
10. Kaebaja heidab halduskohtule ette RLS § 22 lg 1 p-de 3 ja 11 rikkumist ja leiab, et nendel
alustel oleks tulnud ta riigilõivu tasumise kohustusest vabastada. Ringkonnakohus selgitab, et
RLS § 60 lg 6 kohaselt tuleb määruskaebuse esitamisel halduskohtu määruse peale tasuda
riigilõiv summas 15 eurot. Kaebaja viidatud sätted ei ole asjakohased, kuna ei sätesta erandeid
halduskohtu määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumise osas ega anna alust
vabastada kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel Tartu
Halduskohtu 23. aprilli 2015. a määruse peale, millega tagastati kaebaja kaebus.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Maili Lokk
Einar Vene
Agu Timmi