3-14-51487/48 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Madis Ernits, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

26.08.2015

Haldusasja number

3-14-51487

Haldusasi

Kalle Kulboki kaebus Politsei- ja Piirivalveameti ning

Maanteeameti tegevusega tekitatud varalise ja

mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas

500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 07.05.2015. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Maanteeameti määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Kalle Kulbok

Vastustajad Politsei- ja Piirivalveamet

Maanteeamet

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maanteeameti määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu

07.05.2015. a määrus.

2. Teha asjas uus määrus, millega jätta Maanteeameti vastu esitatud kahju

hüvitamise nõudes kaebetähtaeg ennistamata ja lõpetada nimetatud osas

menetlus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 124 lg 4, § 155 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K. Kulbok esitas Siseministeeriumile 14.04.2014 kahjunõude (tl 17), mille kohaselt on

politseiametnike õigusvastase tegevusetusega põhjustatud talle varaline kahju, järgnevas

asjaajamises riivatud tema au ja väärikust, suurendades tekitatud kahju mittevaralise kahjuga.

Kaebaja selgituse kohaselt sai ta 15.04.2011 teada, et tema poolt 2 päeva varem ostetud

sõiduk on tagaotsitav ning hoolimata selle leidmisest 07.01.2011 olid politseiametnikud

jätnud sõiduki õigusvastaselt arestimata, mis võimaldas kelmuse teel sõiduki omandanud

isikute grupil seda talle edasi müüa. Kaebaja tõi välja ka asjaolu, et Maanteeameti

registritöötaja andis talle 13.04.2011 kontrolliks esitatud sõiduki registreerimistunnistuse

tagasi. Kaebaja nõudis varalise kahju hüvitamist summas 1800 eurot ja mittevaralise kahju

hüvitamist summas 3000 eurot.

2. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) jättis 16.06.2014. a vastusega nr 1.2-3/66198-3 (tl 61-62)

K. Kulboki taotluse rahuldamata. PPA märkis vastuses, et kuna K. Kulbok on sõiduki

seaduslik omanik ning PPA ei ole teinud takistusi selle kasutamiseks, siis ei kuulu materiaalse

kahju hüvitamise taotlus rahuldamisele. Lisaks märkis PPA, et K. Kulbok ei ole esitanud

ühtegi tõendit, mis kinnitaks tema väidet, et suhtlus riigiasutusega on avaldanud mõju tema

vaimsele tervisele, ning puuduvad ka tõendid, nagu oleks PPA alandanud tema au ja väärikust.

3. K. Kulbok esitas 15.07.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta nõudis

Siseministeeriumi tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamist; Siseministeeriumi kohustamist

lahendama Schengeni infosüsteemis (SIS) tagaotsitavate sõidukite ja liiklusregistri

automaatne võrdlus koostöös PPA-ga, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse

ning Maanteeametiga; likvideerima õiguslikku lünka, mis ei anna sõiduki ostjale sõiduki

tagaotsimise kohta informatsiooni ja võimaldab neid kahtlustada karistusseadustiku (KarS)

§s 202 sätestatud kuriteos ning K. Kulboki 14.04.2014 esitatud kahjunõudes toodud alustel

kahju hüvitamist.

4. Tartu Halduskohus tagastas

14.11.2014. a

määrusega

(tl 79-81p) kaebuse

Siseministeeriumi tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes ning nõudes kohustada

Siseministeeriumi lahendama SIS tagaotsitavate sõidukite ja liiklusregistri automaatne

võrdlus ning likvideerima õiguslik lünk, mis ei anna sõiduki ostjale sõiduki tagaotsimise

kohta informatsiooni ning võimaldab neid kahtlustada KarS §-s 202 sätestatud kuriteos; jättis

läbi vaatamata K. Kulboki taotluse menetlusabi saamiseks; võttis menetlusse K. Kulboki

kaebuse PPA ja Maanteeameti tegevusega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise

nõudes summas 500 eurot ning ülejäänud osas tagastas kaebuse varalise ja mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes; tunnistas vastustajaks PPA ja Maanteeameti; luges kaebuse Maanteeameti

vastu esitatuks tähtaja rikkumisega ja kohustas K. Kulbokit esitama seisukoht kaebetähtaja

ennistamise osas 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Kohus märkis, et kaebaja ei ole

Maanteeametile kohtueelses menetluses kahju hüvitamise nõuet esitanud, ning selle nõude

esitamise 3-aastane tähtaeg saabus aprillis 2014. Kohtu hinnangul ei saanud 14.04.2014

Siseministeeriumile esitatud kahjunõuet käsitada ühtlasi nõudena Maanteeameti poolt

tekitatud kahju hüvitamiseks, seega on kaebus Maanteeameti poolt tekitatud kahju

hüvitamiseks esitatud pärast kaebetähtaja möödumist.

5. Tartu Ringkonnakohus jättis 19.03.2015. a määrusega (tl 135-138) K. Kulboki

määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.11.2014. a määruse muutmata. K.

Kulbok ringkonnakohtu määrust Riigikohtus ei vaidlustanud.

6. Maanteeamet esitas 15.12.2014 taotluse menetluse lõpetamiseks (tl 109-110)

Maanteeameti vastu esitatud nõudes kaebetähtaja rikkumise tõttu.

7. Tartu Halduskohus andis 21.04.2015 kirjaga (tl 142-142p) kaebajale täiendava tähtaja

kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks.

8. K. Kulbok esitas 04.05.2015 kaebetähtaja ennistamise taotluse (tl 147-150). Kaebaja

märkis, et ta esitas kahjunõude Maanteeametile 18.04.2011 ning sai viimaselt ka vastuse oma

esialgsele kahjunõudele, milles toonitati, et tal tuleb esitada tõendid. Veel märkis kaebaja, et ta

eeldas, et solidaarvastutusega seotud kahjunõude vaatab Siseministeerium läbi kahju

tekkimise kõigis episoodides ja esitab riigivastutuse seaduse (RVastS) § 19 lg 1 kohaselt

regressinõude avaliku võimu kandjatele, kelle tegevus või tegevusetus kahju tekitas. Kaebaja

tõi välja, et kohtupraktika kohaselt on kaebetähtaega pikendatud ka juhul, kui haldusorgan

jätab selgitamata edasikaebamise tähtaja ning leidis, et Siseministeeriumi eksitava selgituse

tõttu tuleb kaebetähtaeg kohtul ennistada.

9. Tartu Halduskohus ennistas 07.05.2015. a määrusega (tl 151-152) Maanteeameti vastu

esitatud hüvitamisnõude kaebetähtaja ning jättis rahuldamata Maanteeameti taotluse

menetluse lõpetamiseks. Määruse põhjendused:

1) Kohtupraktika kohaselt on tähtaja ennistamine põhjendatud, kui tähtaja möödalaskmise

põhjustasid objektiivsed takistused, mille tõttu ei olnud tähtaja järgmine mõistlikult võimalik.

Kaebaja selliste takistuste esinemist ei väida. Kaebuse esitamine Maanteeameti vastu oli

võimalik, kuid tuginedes Siseministeeriumi seisukohtadele, ei pidanud kaebaja seda

nõutavaks. Vastuseks K. Kulboki 05.03.2012. a pöördumisele selgitas Siseministeerium

05.04.2012. a kirjaga nr 2-2/5-25 (tl 18), et hüvitise saamiseks tuleb kaebajal esitada

tõendatud kahju hüvitamise nõue, et Siseministeerium saaks kahju hinnata. Kaebaja

pöördumisele eelnes 2011. a teisel poolel mahukas kirjavahetus Siseministeeriumiga (tl 24-

29), millest nähtub, et Siseministeeriumile olid teada kaebaja sõiduki müügilepingu sõlmimise

ja liiklusregistris omanikuvahetuse registreerimata jätmise asjaolud ning ka kaebaja soov

saada hüvitist talle tekitatud kahju korvamiseks. Seega pidi Siseministeerium mõistma, et

kaebajale kahju tekitamise eest vastutavateks haldusorganiteks võivad tulenevalt RVastS § 12

lg-st 1 olla eelkõige PPA ja Maanteeamet.

2) Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg-st 4 ning märgukirjale ja selgitustaotlusele

vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 5 lg-test 3-5 koostoimes hea

halduse põhimõttega tuleneb, et Siseministeerium oli kohustatud selgitama kaebajale kahju

hüvitamise nõude esitamise korda ja seda, millis(t)ele haldusorgani(t)ele kahju hüvitamise

taotlus esitada. Samuti oli kohane selgitada kaebajale, et RVastS § 12 lg 4 järgi vastutavad

hüvitise maksmise eest solidaarselt üksnes need haldusorganid, kelle õigusvastane tegevus on

kaasa toonud kahju tekkimise; vastutuse aluse esinemist kontrollitakse iga haldusorgani

suhtes eraldi. Kuigi ka 14.04.2014. a kahjunõudes (tl 17) taotleb kaebaja PPA ametnike

tegevuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist, märgib kaebaja muu hulgas Maanteeameti

ametniku osa kahju tekkimises. Kaebajaga varem toimunud suhtlust silmas pidades oleks

olnud kohane selgitada kaebajale, et esitatud kujul on nõue esitatud üksnes PPA vastu ega

puuduta Maanteeametit, ning et viimaselt hüvitise saamiseks tuleb nõuet täiendada ja

adresseerida see Maanteeametile. Kaebajal oli võimalik välja selgitada, millised

haldusorganid talle tekitatud kahju eest vastutavad ning nende vastu halduskohtumenetluses

nõude esitamise kord ja tähtaeg, kuid silmas pidades Siseministeeriumi kaebajale avaldatud

seisukohti, ei saa kaebajale ette heita nõude esitamise tingimustega tutvumata ja vajadusel

õigusabi kasutamata jätmist. Eeltoodud asjaoludel, kuna kaebaja pöördus kaebusega kohtusse

PPA-lt kahju hüvitamise nõudele vastuse saamise järel RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaja

jooksul, peab kohus põhjendatuks ennistada Maanteeameti vastu kahju hüvitamise kaebuse

esitamise tähtaeg.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

10. Maanteeamet esitas 22.05.2015 määruskaebuse (tl 161-162), milles ta palub Tartu

Halduskohtu 07.05.2015. a määruse tühistada ning teha uue määruse, millega jätta

Maanteeameti vastu esitatud kahju hüvitamise nõude kaebetähtaeg ennistamata ning lõpetada

kaebuse menetlemine Maanteeameti suhtes seoses kaebetähtaja rikkumisega. Maanteeamet

esitab tõendina 03.05.2011. a kirja kaebajale, milles on kaebajale selgitatud, et vajadusel on

tal võimalus esitada Maanteeametile nõuetekohane kahju hüvitamise taotlus koos vastavate

tõendite ja selgitustega. Samuti on Maanteeamet selgitanud, et hüvitab tekkinud kahju juhul,

kui selleks on täidetud seadusest tulenevad eeldused ja et RVastS-i alusel kahju hüvitamise

esmaseks eelduseks on näiteks haldusorgani õigusvastane tegevus. Seega pidi kaebaja juba

2011. aastal olema teadlik sellest, et tal on soovi korral võimalik Maanteeametile kahju

hüvitamise taotlus esitada. Vastavalt HKMS § 182 lg-le 2 koosmõjus § 203 lg-ga 2, selgitab

Maanteeamet, et ei saanud objektiivsetel põhjustel 03.05.2011. a kirja halduskohtus esitada,

sest tugines 15.12.2014. a menetluse lõpetamise taotluses formaalselt sellele, et kaebetähtaeg

oli ületatud ja kaebaja ei olnud taotlenud tähtaja ennistamist.

11. K. Kulbok esitas 10.06.2015 seisukoha (tl 186-187), milles ta leiab, et nõuete tähtaegsuse

küsimus on kunstlikult tekitatud. RVastS § 17 ei sätesta, et nõue tuleks esitada kõigile

haldusorganitele, kelle tegevusega on kahju tekitatud. Seega on piisav, kui avaliku võimu

kandja vastu esitatud kahjunõue on tähtaegselt esitatud ühele selle avaliku võimu kandja

organile. Eeltoodust lähtudes taotleb kaebaja Maanteeameti määruskaebuse rahuldamist,

vaidlustatud määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, milles Maanteeamet kaasatakse

riigi kui avaliku võimu kandja vastu esitatud kahjunõudes kas ühe vastustajana või kolmanda

isikuna.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et Maanteeameti määruskaebus tuleb rahuldada.

13. Käesolevas asjas on halduskohtu menetlusse võetud 14.11.2014. a määruse

kohaselt K. Kulboki kaebus PPA ja Maanteeameti tegevusega tekitatud varalise ja

mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 500 eurot. Asjas ei ole vaidlust selles,

et kaebaja kahju hüvitamise nõue PPA vastu on loetud tähtaegselt esitatuks, kuid

kaebus Maanteeameti poolt tekitatud kahju hüvitamiseks on esitatud pärast

kaebetähtaja möödumist. Määruskaebemenetluses on vaidlus selle üle, kas kaebaja

poolt Maanteeameti vastu esitatud kahju hüvitamise nõude kaebetähtaja ennistamine ja

asjas menetluse lõpetamata jätmine halduskohtu poolt on põhjendatud või mitte.

14. Kohtupraktikas on tõdetud, et tähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus

(Riigikohtu 21.06.2013. a määrus nr 3-3-1-30-13, p 12). Ühtlasi on leitud, et üldjuhul

peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel

võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma

käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Samas on rõhutatud seda, et tähtaja

ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas, et välja

selgitada vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei

ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja

jooksul. Subjektiivsete õiguste kaitse süsteem Eesti kohtutes, kus menetluse

algatamine sõltub isiku avaldusest, eeldab, et isikud näitavad ka ise oma õiguste

kaitsel üles piisavat huvi. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes

teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab

isik koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes tasuta õigusabi määramist (Riigikohtu

16.01.2009. a määrus nr 3317508, p-d 16 ja 17; 01.10.2002. a määrus nr 3-3-1-57-02,

p 19).

15. Maanteeamet on määruskaebuses seisukohal, et menetlus Maanteeameti suhtes

kuulub lõpetamisele seoses kaebetähtaja rikkumisega. K. Kulboki 10.06.2015. a

seisukohas märgitust saab ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et kaebaja peab

Maanteeameti suhtes kahjunõude esitamise tähtaja ennistamist põhjendatuks, kuna

loeb piisavaks, kui avaliku võimu kandja vastu esitatud kahjunõue on tähtaegselt

esitatud ühele selle avaliku võimu kandja organile. Kaebaja on halduskohtule

04.05.2015 esitatud taotluses (tl 147-150) väitnud, et ta on esitanud Maanteeametile

kahjunõude 18.04.2011, millele on saanud ka vastuse. Eeltoodud asjaolule ei ole

halduskohus vaidlustatud määruses tähelepanu pööranud, lähtudes üksnes

Siseministeeriumi 05.04.2012. a vastusest nr 22/5-25 (tl 18) kaebaja 05.03.2012. a

pöördumisele ja sellele eelnevalt 2011. a septembrist detsembrini aset leidnud

kirjavahetusest Siseministeeriumiga (tl 24-29p). Arvestades, et kaebaja on

Siseministeeriumile 14.04.2014 esitatud kahjunõudes (tl 17-17p) lisaks PPA ametnike

tegevuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamisele märkinud ka Maanteeameti ametniku

osa kahju tekkimises, luges halduskohus kohaseks käitumiseks, kus kaebajale oleks

selgitatud, et esitatud kujul on nõue esitatud üksnes PPA vastu ega puuduta

Maanteeametit, kellelt hüvitise saamiseks tuleb nõuet täiendada ja adresseerida see

Maanteeametile, kuid kuna seda ei tehtud ja silmas pidades Siseministeeriumi poolt

kaebajale avaldatud seisukohti, pidas põhjendatuks ennistada Maanteeameti vastu

kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaja.

16. Asja materjalidest nähtuvalt on Siseministeerium 05.04.2012. a vastuses nr 2-2/5-

25 (tl 18) selleks, et saaks hinnata, milline võimalik kahju on K. Kulbokil sõidukiga

seoses tekkinud, palunud esitada tõendatud kahjuhüvitamise nõude. Ka on PPA

27.04.2012 vastuses nr 1.31/20374-15 (tl 39) selgitanud, et kahjuhüvitamise osas

ootab lisainfot ja tagasisidet Siseministeerium. K. Kulbok on esitanud

Siseministeeriumile kahjunõude 14.04.2014 (tl 1717p), mis suunati lahendamiseks

PPA-le, kes jättis 16.06.2014. a vastusega nr 1.23/66198-3 (tl 61-62) K. Kulboki

taotluse rahuldamata. Lisaks nähtub asja materjalidest, et kaebaja on halduskohtule

04.05.2015 esitatud vastuses kinnitanud enda 18.04.2011. a taotlusele Maanteeametilt

vastuse saamist (tl 149 ülalt 2. lõik). K. Kulbok on halduskohtule esitanud

Maanteeameti 03.05.2011. a vastuskirja nr 119/1100004/086 „Sõidukite andmebaasi

korrastamine ja kahju hüvitamine“ (tl 94) K. Kulboki 18.04.2011 e-kirjale, milles

Maanteeamet on märkinud, et ei käsitle K. Kulboki 18.04.2011. a e-kirja kahju

hüvitamise taotlusena RVastS § 17 lg 1 mõttes ning on selgitanud, et K. Kulbokil on

võimalus esitada Maanteeametile nõuetekohane kahju hüvitamise taotlus koos

vastavate tõendite ja selgitustega. Maanteeamet esitas eelnimetatud vastuskirja

ringkonnakohtule määruskaebuse lisana. Ringkonnakohus märgib, et kuigi antud

vastuskiri oli toimikus juba olemas (tl 94), on asjakohane tõend ka Maanteeameti poolt

määruskaebuse lisana esitatud eksemplar, kuna sellel on juures ka digitaalallkirja

kinnitusleht, mis tõendab, et vastuskiri on koostatud 03.05.2011 (tl 164).

Ringkonnakohus leiab, et Maanteeameti 03.05.2011. a kirja näol on tegemist

dokumentaalse tõendiga, millega oleks halduskohus 07.05.2015. a määrust tehes

pidanud arvestama, sest kaebetähtaja ennistamine rajanes määruse põhjenduste

kohaselt sellel, et kaebaja ei olnud teadlik vajadusest esitada kahju hüvitamise taotlus

ka Maanteeametile. Maanteeameti 03.05.2011. a vastuskiri läheb aga sellega vastuollu.

Eeltoodut arvestades nõustub ringkonnakohus Maanteeameti seisukohaga, et kaebaja

pidi juba 2011. a olema teadlik sellest, et tal on soovi korral võimalik Maanteeametile

kahju hüvitamise taotlus esitada. Ringkonnakohus loeb eeltoodule tuginevalt

tõendatuks, et kaebajale on selgitatud võimalust esitada Maanteeametile kahju

hüvitamise nõue, mis Maanteeameti 03.05.2011. a vastuskirja kohaselt (tl 94) eeldas

viimasele nõuetekohase taotluse esitamist koos vastavate tõendite ja selgitustega.

Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud halduskohtu 07.05.2015. a

määruses tuginemine ajaliselt hilisematele Siseministeeriumi poolt antud selgitustele

ning Maanteeameti 03.05.2011. a vastuskirja tähelepanuta jätmine.

17. Kaebaja ei ole käesolevas asjas välja toonud objektiivsete takistuste esinemist

tähtaja möödalaskmisel. Ka subjektiivsete takistuste esinemist ringkonnakohtu

hinnangul ei nähtu, kuivõrd Maanteeameti poolt on kaebajale selgitatud 03.05.2011. a

vastuskirjas kahjunõude esitamise võimalust, kuid K. Kulbok ei ole nõuetekohast

kahju hüvitamise taotlust Maanteeametile esitanud ning kohtule hüvitamiskaebuse

esitamise ajaks oli RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud 3-aastane kaebetähtaeg möödunud.

Kaebaja etteheide seonduvalt Siseministeeriumiga ei ole põhjendatud, kuivõrd asjas on

tuvastamist leidnud varasemalt Maanteeameti poolt kahjunõude esitamise võimaluse

selgitamine kaebajale. Eeltoodut arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et

halduskohtul puudus mõjuv põhjus Maanteeameti vastu esitatud kahju hüvitamise

nõudes kaebetähtaja ennistamiseks, kuna kaebajal ei esinenud objektiivseid ega

subjektiivseid takistusi, mis õigustaksid tähtaja ennistamist. Eeltoodu tingib

ringkonnakohtu hinnangul halduskohtu 07.05.2015. a määruse tühistamise.

18. HKMS § 210 lg 3 sätestab, et kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on

põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue

määruse. Vajaduse koral saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi

tühistatud määruse teinud kohtule. Ringkonnakohus teeb käesolevas asjas ise uue

määruse, millega jätab K. Kulboki taotluse kaebetähtaja ennistamiseks Maanteeameti

vastu rahuldamata. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse

kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lgle 2. HKMS § 124 lg 2

kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega

rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Maanteeamet on esitanud 15.12.2014

halduskohtule taotluse menetluse lõpetamiseks seoses tema vastu esitatud nõudes

kaebetähtaja rikkumisega. Kuna ringkonnakohus loeb käesolevas asjas tuvastatuks, et

hüvitamiskaebus Maanteeameti vastu on esitatud mittetähtaegselt ning ringkonnakohtu

hinnangul ei kuulu tähtaeg ennistamisele, siis tuleb menetlus Maanteeameti vastu

esitatud kahjunõude osas HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel lõpetada.

Ringkonnakohus märgib selgitavalt, et HKMS § 155 lg 6 järgi menetluse lõpetamisel

on HKMS §-s 43 sätestatud tagajärjed.

19. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus Maanteeameti määruskaebuse,

tühistab Tartu Halduskohtu 07.05.2015. a määruse ja teeb asjas uue määruse, millega

jätab Maanteeameti vastu esitatud kahju hüvitamise nõude kaebetähtaja ennistamata ja

lõpetab nimetatud osas menetluse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel