3-15-1674/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Agu Timmi, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

25.08.2015, Tartu

Haldusasja number

3-15-1674

Haldusasi

Ennu Ganseni kaebus Eesti Vabariigi vastu kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 04.08.2015. a määrus

Menetluse alus

ringkonnakohtus

Ennu Ganseni määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Ennu Gansen

RESOLUTSIOON

1. Võtta haldusasja materjalide juurde Tartu

Maakohtu 14.05.2015. a määrus, E. Ganseni 19.05.2015 esitatud

määruskaebus, Tartu Ringkonnakohtu 10.06.2015. a määrus ning Tartu

Ringkonnakohtule 12.06.2015 esitatud teabenõue.

2. Jätta E. Ganseni määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta Tartu Halduskohtu 04.08.2015. a määruse

resolutsioon muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi

vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. E. Gansen esitas Tartu Maakohtule tsiviilasjas 2-15-6076 taotluse riigi õigusabi

saamiseks tema esindamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtus asjas Gansen vs Eesti.

Riigi õigusabi taotlust põhjendas ta sellega, et tal puudub sissetulek õigusabi eest

tasumiseks ning õigusalased teadmised enda esindamiseks. Tartu Maakohus jättis

taotluse 14.05.2015. a määrusega rahuldamata ning Tartu Ringkonnakohus E.

Ganseni määruskaebuse 10.06.2015. a määrusega rahuldamata, märkides, et

määrus ei kuulu edasikaebamisele.

2. E. Gansen esitas 12.06.2015 Tartu Ringkonnakohtule tsiviilasjas nr 2-15-6076

taotluse väljastada jõustumismärkega inglisekeelne Tartu Ringkonnakohtu määrus

tsiviilasjas nr 2156076 Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) edastamiseks.

3. Tartu Ringkonnakohus jättis 25.06.2015. a kirjaga tsiviilasjas nr 2-15-6076 E.

Ganseni taotluse rahuldamata, kuna tsiviilasja nr 2-15-6076 materjalidest tulenevalt

on tema esindajaks EIK-s advokaat S. Sepp ning ringkonnakohus palus kõigis

Gansen vs Eesti kohtuasjaga seotud küsimustes pöörduda määratud esindaja poole.

4. 02.07.2015 saabus Tartu Halduskohtusse E. Ganseni kaebus mittevaralise kahju

hüvitamiseks kohtu äranägemisel. E. Gansen leidis, et Tartu Ringkonnakohtu

25.06.2015. a vastusega tsiviilasjas nr 2-15-6076 on solvatud tema inimväärikust ja

põhjustatud talle mittevaraline kahju, mis seisneb hingelistes kannatustes, sest on

teadmata, kuidas reageerib EIK kohtu korralduse täitmata jätmisele ning ei saa

välistada võimalust, et EIK lõpetab kohtuasja, millisel juhul tekib ka materiaalne

kahju. Kaebusele oli lisatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.

5. Tartu Halduskohus tagastas 04.08.2015. a määrusega haldusasjas nr 3-15-1674

E. Ganseni kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel.

Määruse põhjendused:

1) Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg-s 1 nimetatud eeldused ei ole täidetud.

Eelkõige langeb kahju hüvitamise võimalus ära, kuna üldiselt teadaolevalt ei ole

tsiviilasja nr 2-15-6076 menetlevate kohtunike suhtes jõustunud süüdimõistvat

kohtuotsust (määruse p 6). Kui käsitleda kaebaja poolt esitatud taotluse rahuldamata

jätmist kui õigusmõistmisega mitteseotud tegevust, siis võiks kohalduda RVastS § 7

lg 1 ja § 9 lg 1, kuid ka sellisel juhul ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud

(määruse p 7).

2) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 32 lg 1 ja § 33 lg 4 esimese lause

kohaselt on ringkonnakohus õigesti keeldunud kaebajale määruse tõlkimisest, kuna

kaebaja ei vastanud eeltoodud tingimustele (määruse p 8). Ringkonnakohus on

tsiviilasjas nr 2-15-6076 õigesti märkinud, et kaebaja esindajaks EIK-s on S. Sepp.

Kaebaja näol ei olnud tegemist ka TsMS § 34 lg-s 4 nimetatud isikuga, kellele kohus

TsMS § 33 lg 4 teise lause kohaselt korraldab kohtulahendi tõlkimise tema soovil

Eesti Vabariigi arvel, sõltumata esindaja olemasolust ja menetlusabi andmisest

(määruse p 9).

3) Ringkonnakohtul puudus tsiviilasjas alus kaebaja taotluse rahuldamiseks ja on

õiguspäraselt käitunud ning sealjuures kaebajale selgitanud, mis on tema võimalused

kohtumääruse tõlke saamiseks, paludes kaebajal pöörduda oma määratud esindaja

poole. Samuti ei ole ringkonnakohus tsiviilasjas vastanud kaebajale ebamõistlikult

pika aja jooksul, kuna on kaebaja 12.06.2015. a taotlusele vastanud juba 25.06.2015.

Ringkonnakohus ei ole kaebaja väärikust alandanud (määruse p 10). E. Ganseni

kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses Tartu Ringkonnakohtu vastusega on

ilmselgelt perspektiivitu, mistõttu tuleb E. Ganseni kaebus tagastada (määruse p 11).

Kaebuse tagastamise tõttu jääb riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus

menetlemata (määruse p 13).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. E. Gansen esitas 09.08.2015 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu

Halduskohtu 04.08.2015. a määrus ja võtta tema kaebus halduskohtu menetlusse,

sest halduskohus ei ole õigesti tõlgendanud kaebuse eset. E. Ganseni väitel ei ole

kaebuse esemeks asjaolu, et ringkonnakohus ei väljastanud talle inglisekeelset

kohtulahendit tsiviilasjas nr 2-15-6076, vaid ringkonnakohtu 25.06.2015. a vastus

tema taotlusele, milles ta palus ringkonnakohtult inglisekeelset õigusabist keeldumise

põhistamist. E. Ganseni väitel ei ole halduskohtule kaebuse esitamise põhjuseks

asjaolu, et ringkonnakohus ei väljastanud talle inglisekeelset määrust tsiviilasjas, vaid

kaebuse põhjuseks on 25.06.2015 väljastatud dokumendis toodud seisukoht, nagu

oleks talle määratud esindaja. Halduskohtu määruse p 6 ei ole asjakohane, kuna ta

ei süüdista ühtegi kohut ega kohtunikku. Halduskohtu määruse p 7 osas märgib, et

tegemist on tõesti õigusemõistmisega mitteseotud tegevusega. Halduskohtu

määruse p 8 osas märgib, et ta esitas kohtule kirjaliku taotluse inglisekeelse tõlke

saamiseks ja sealjuures ei olnud tal mingit esindajat, nii et inglisekeelse põhjendatud

kohtulahendi väljastamata jätmine oli Eesti riigi sihipärane EIK menetluse

takistamine, aga see ei ole käesoleva kaebuse aluseks. E. Gansenile jääb

ebaselgeks halduskohtu arusaam, et ringkonnakohus on õigesti märkinud, et kaebaja

esindajaks EIK-s on S. Sepp ning sellest tulenevalt ei ole asjakohane ka määruse p

10. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

8. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga selles, nagu tõlgendanuks halduskohus

kaebuse eset valesti. Tartu Halduskohus on vaidlustatud määruse põhjenduste p-s 5

märkinud, et E. Gansen on esitanud kohtule kaebuse seoses Tartu Ringkonnakohtu

poolt tsiviilasjas nr 2-15-6076 kaebaja taotluse rahuldamata jätmisega. Lisaks on

halduskohus määruse asjaolude p-s 2 viidanud Tartu Ringkonnakohtu 25.06.2015. a

vastusele (tl 3) E. Ganseni taotlusele tsiviilasjas nr 2-15-6076. Ka kinnitab E. Gansen

09.08.2015 halduskohtule esitatud määruskaebuses, et kaebuse esemeks on

ringkonnakohtu 25.06.2015. a vastus tema taotlusele. Seega ilmneb eelnevast

selgelt, et halduskohus on vaidluse esemena käsitlenud sama, mida E. Gansen enda

09.08.2015 esitatud määruskaebuses ka nimetab, mistõttu on põhjendamatu

määruskaebuse esitaja väide halduskohtu poolt kaebuse eseme ebaõige

tõlgendamise kohta. Olenemata asjaolust, et kaebaja taotlus ringkonnakohtule oli

pealkirjastatud kui „teabenõue“, seondus kaebaja taotlus konkreetses tsiviilasjas

tehtud eestikeelsest määrusest inglisekeelse tõlke väljastamisega. Nimetatud taotlust

on võimalik lahendada (rahuldada või rahuldamata jätta) vaid kohtumenetluse

sätetele tuginedes. Seega taotleb kaebaja käesolevas haldusasjas sisuliselt

kohtumenetluse käigus tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist (RVastS § 15 lg 1).

Antud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et halduskohus tagastas kaebaja kahju

hüvitamise kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 2 p 1 ehk kaebeõiguse ilmselge

puudumise alusel. RVastS § 15 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda kohtumenetluse

käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui

kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Nimetatud põhimõtet saab

laiendada ka kohtuametniku poolt edasikaebamisele mittekuuluvate taotluste suhtes

koostatud vastustele, milleks on inglisekeelse määruse väljastamata jätmine.

9. Ringkonnakohus märgib, et halduskohus on kaebust tagastades asunud hindama

ka kaebuse perspektiive ehk kaebaja sisulisi vastuväiteid Tartu Ringkonnakohtu

25.06.2015. a vastusele, kuigi kaebuse tagastamisel kaebeõiguse ilmselge

puudumise tõttu puudus selleks vajadus. Seetõttu ei pea ringkonnakohus täiendavalt

vajalikuks peatuda sellel, kas 25.06.2015. a vastuses taotlusele leiti õigesti, et

kaebajal oli esindaja ning kas kaebaja taotlus jäeti õigesti rahuldamata. Kui kahju

hüvitamise nõude esitamiseks kaebeõiguse puudumine on ilmselge ning kaebus

kuulub sellest tulenevalt tagastamisele, ei ole kohtunikul vajadust kaebuse sisulist

põhjendatust kontrollida. Ringkonnakohus peab vajalikuks võtta haldusasja

materjalide juurde Tartu Maakohtu 14.05.2015. a määruse, E. Ganseni 19.05.2015

esitatud määruskaebuse, Tartu Ringkonnakohtu 10.06.2015. a määruse ning Tartu

Ringkonnakohtule 12.06.2015 esitatud teabenõude.

10. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus E. Ganseni määruskaebuse

rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.08.2015. a määruse resolutsiooni muutmata,

muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse

põhjendustele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel