1-15-301/21 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

24. august 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-301

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 9. juuli 2015. a

määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata

jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Dimitri Gammer, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 9. juuli 2015. a määrus muutmata ning Dimitri Gammeri

määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Dimitri Gammer tunnistati Tartu Maakohtu 25. septembri 2000. a otsusega süüdi KrK

§ 139 lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust, KrK § 140 lg 2 p-de 1 ja

3 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust, KrK § 141 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi,

mille eest mõisteti karistuseks 9 aastat vangistust, ning KrK § 101 p-de 1, 7 ja 8 järgi, mille

eest mõisteti karistuseks 14 aastat vangistust. Kuritegude kogumi eest mõisteti D. Gammerile

liitkaristuseks karistuste osalise liitmise teel 20 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg

algas 24. oktoobril 1998 ja lõpeb 23. oktoobril 2018.

Tartu Maakohtu 16. juuni 2014. a määrusega jättis kohus D. Gammeri vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vabastamata. Määrus jõustus 1. juulil 2014. Õigus taotleda uuesti tingimisi

ennetähtaegset vabastamist tekkis 1. juulil 2015.

2. Tartu Maakohtu 9. juuli 2015. a määrusega jäeti D. Gammer vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vabastamata.

2.1

D. Gammerit on kriminaalkorras korduvalt karistatud, ta kannab teist reaalset

vangistust. Varasemalt on teda karistatud kelmuse, salajase varguse ja auto ärandamise eest.

Käesolevat vangistust kannab süüdimõistetu tahtliku tapmise, röövimise ning salajase ja

avaliku varguse eest. Kuritegude dünaamika on muutunud: varavastastele kuritegudele on

lisandunud rasked isikuvastased kuriteod. Kehtivad distsiplinaarkaristused isikul puuduvad.

Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi liigtarvitamine ja materiaalse

kasu saamise soov. Vangistuse jooksul on D. Gammer pidevalt osalenud tööhõives. Praegusel

ajal töötab ta sektorikoristajana. D. Gammer on läbinud programmi „Õige hetk“ ja alates

2011. aastast osaleb individuaalses muusika-psühhoteraapias. Vanglas on ta omandanud nii

põhi- kui ka keskhariduse ning soovib minna ülikooli. 2. veebruaril 2015 alustas ta õpinguid

puhastusteenindaja erialal. Vabanemisel on olemas kindel elukoht abikaasa sugulasele

kuuluvas korteris. D. Gammer on nõus alluma elektroonilisele järelevalvele. Selle

kohaldamiseks on andnud nõusoleku nii tema abikaasa kui ka korteri omanik. Abikaasale

lisaks kuulub D. Gammeri lähivõrgustikku kolm venda ja kolm õde, suhtleb kahe õega. Pärast

abiellumist 22. jaanuaril 2015 on D. Gammeri kontakt õdede ja vendadega jäänud harvemaks,

kuna ta suhtleb tihedamini uue pere, s.o abikaasa ja viimase pojaga. Vabaduses ametlikult ei

töötanud, oli raskusi majandusliku toimetulekuga. Vangistusest vabanemisel garanteeritud

töökohta ei ole, kuid kinnipeetav arvab, et tööta ta ei jää. Abikaasa on valmis teda

materiaalselt toetama.

2.2

Kinnipeetava sõnul ei ole tal alkoholi liigtarvitamisega kunagi probleeme olnud,

väidetavalt tarvitas ta alkoholi tähtpäevade puhul. Otsusest nähtuvalt oli ta aga kahe kuriteo

toimepanemisel alkoholijoobes. Ise D. Gammer seda ei tunnista, väites, et oli kaine.

Varasemalt on alkoholi tarvitades esinenud vägivaldset käitumist. Ei näe alkoholi tarvitamises

probleemi ja leiab, et suudab sellest hoiduda. Ekspertiisiga on tuvastatud ka sõltuvus

amfetamiinist, morfiinist ja kokaiinist. Kinnipeetav ise eitab kategooriliselt narkootikumide

tarvitamist. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja on hinnanud

üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 14% ja vägivaldse

kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 16%. Eeltoodu alusel jõudis kohus seisukohale, et

olukorras, kus karistust on veel kanda enam kui 3 aastat, oleks niivõrd raskete kuritegude

toimepanemise järel D. Gammeri vabastamine hoolimata mõningatest positiivsetest

momentidest põhjendamatult enneaegne. D. Gammer tuleb jätta tingimisi ennetähtaegselt

vabastamata.

3. D. Gammer esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist

ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega.

3.1

D. Gammeri hinnangul on kohus teda ennetähtaegselt vabastamata jättes keskendunud

liigselt negatiivsetele asjaoludele ja jätnud positiivsed asjaolud arvesse võtmata. D. Gammer

märgib, et on viibinud vangistuses väga pikka aega. Ta on 40-aastane ja enamuse oma

teadlikust elust on ta veetnud vanglas. Tema hinnangul ei saa tema ennetähtaegne

vabastamine rünnata ühiskonna õiglustunnet, sest vangistuse eesmärk on täidetud. Ta ei

õigusta oma kuritegusid, on oma suhtumist muutnud ning motiveeritud oma käitumist

muutma. Seda kinnitab ka vangla koostatud kinnipeetava iseloomustus. D. Gammeril on siiras

soov elada edaspidi seaduskuulekalt. Vabanemisel on tal olemas kindel elukoht ja lähedaste

toetus.

3.2

D. Gammer lõpetas 20. juunil 2012 TTG tänukirjaga ja soovib minna õppima Tartu

Ülikooli filoloogia teaduskonda. Ta peab haridust väga oluliseks tingimuseks elus edasi

jõudmiseks. Ta on omandanud ka riigikeele C1 taseme. 2. veebruaril 2015 alustas D. Gammer

õpinguid puhastusteenindaja erialal, kuna õppimisvõimalused vanglas on end ammendanud.

Ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ ja osaleb alates 15. veebruarist 2011

individuaalses muusika-psühhoteraapia programmis. Ta on praktiliselt kogu vangistusaja

olnud hõivatud tööga. See on talle taganud tööharjumuse ja sissetuleku rahaliste kohustuste

täitmiseks. Tänaseks on ta kõik kohustused tasunud ja kogunud vabanemisfondi 1170 eurot,

mille abil ta saab vabaduses kuni töö leidmiseni toime tulla. Vajadusel on talle materiaalselt

toeks abikaasa. D. Gammer soovib pühenduda oma perekonnale.

3.3

Pikemaajalisem vangistuses viibimine ei aita enam kuidagi D. Gammeri parandamisele

kaasa, vaid pigem tekitab lootusetuse tunde. Vabanedes saaks ta võimaluse tõestada, et on end

muutnud. Ta kahetseb siiralt toimepandud kuritegusid. Samuti on ta valmis võtma endale

lisakohustuse elektroonilise valve näol.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu

põhjendustega ja leiab samuti, et D. Gammeri vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamine ei ole praegusel ajal põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti

käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 (alates 1. jaanuarist 2015 KarS § 76 lg-s 4) sätestatud

asjaolusid ning määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid.

Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.

5. Määruskaebuses rõhutab süüdimõistetu oma käitumist vangistuse kandmise ajal ning

võimalusi vabaduses, sh lähedaste toetust ja õpingute jätkamise soovi. Ringkonnakohtu

hinnangul on maakohus kõigi nende asjaoludega arvestanud, ent põhjendatult leidnud, et need

ei kaalu veel üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja toimepandud kuriteo

asjaolusid. Kohus ei saa tugineda üksnes kinnipeetavat positiivselt iseloomustavatele

asjaoludele, vaid peab arvestama kõiki karistusseadustikus loetletud asjaolusid nende

kogumis. Just selliselt on maakohus D. Gammerit vangistusest tingimisi ennetähtaegselt

vabastamata jättes ka toiminud.

6. Kriminaalkolleegium nõustub D. Gammeriga selles, et tema puhul esineb mitmeid

asjaolusid, mis kõnelevad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kasuks.

D. Gammer on vangistuse jooksul osalenud mitmetes taasühiskonnastavates tegevustes,

omandanud põhi- ja keskhariduse ning olnud pidevalt hõivatud tööga. Süüdimõistetul on

olemas perekond ja lähedased, kes on valmis teda vabanemisjärgselt toetama. D. Gammer

omab kindlat elukohta ja soovib astuda kõrgkooli. Kõik need asjaolud on äärmiselt

positiivsed, ent hinnates neid kogumis toimepandud kuriteo asjaolude ja D. Gammeri

varasema elukäiguga, ei veena need veel kohut, et juba kantud karistus oleks oma eesmärgi

täitnud ja D. Gammer sellest vajalikud järeldused teinud.

7. D. Gammerit on kolmel korral kriminaalkorras karistatud ja reaalset vangistust kannab

ta teist korda. Kui varem on D. Gammerit karistatud kelmuse, salajase varguse ja auto

ärandamise eest, siis praegu kannab ta karistust tahtliku tapmise, röövimise ja avaliku varguse

eest. Uute kuritegude toimepanemine ja nende raskenemine annab tunnistust sellest, et

varasemad karistused, sh reaalne vangistus, ei suutnud D. Gammerile piisavat paranduslikku

mõju avaldada. Süüdimõistetu kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on olnud alkoholi

liigtarvitamine ja materiaalse kasu saamise eesmärk. Asjaolu, et D. Gammer ei tunnista siiani

alkoholi liigtarvitamist, eitab kuritegude toimepanemist joobeseisundis ega näe alkoholis enda

jaoks probleemi, tekitab ringkonnakohtus kahtlusi, et see riskifaktor ei ole veel piisavalt

maandatud. Kui D. Gammer ei näe seost alkoholi tarvitamise ja kuritegude toimepanemise

vahel, on jätkuvalt olemas oht, et vabaduses alkoholi tarvitama asudes võib see viia D.

Gammeri poolt uute kuritegude toimepanemiseni. Lisaks on D. Gammeril olnud probleeme ka

narkootikumide tarvitamisega ning ta on narkojoobes pannud toime salajase varguse.

D. Gammer ise eitab täielikult narkootikumide tarvitamist.

8. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes leiab ringkonnakohus, et D. Gammeril tuleb jätkata

karistuse kandmist, et oma positiivse ja seaduskuuleka käitumisega näidata, et muutused tema

mõtlemises ja käitumises ei ole ajutised ega ajendatud pelgalt soovist vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vabaneda. Kuna süüdimõistetu karistusaeg lõpeb 23. oktoobril 2018, on tema

tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust kohtul võimalik arutada ka edaspidi. Seega ei

ole välistatud, et D. Gammer vabastatakse karistuse kandmisest ennetähtaegselt, ent praegu ei

pea kohus seda veel põhjendatuks.

9. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab

ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Tiit Lõhmus