1-13-8657/237 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

21. august 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-8657

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 11. juuni 2015 määrus,

millega jäeti rahuldamata Jaanus Kolpakovi taotlus

menetlusabi saamiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Jaanus Kolpakov, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 11. juuni 2015 määruse lõppseisukoht jätta muutmata. Asendada

maakohtu määruse põhjendused käesoleva määruse p-s 5.4 põhjendustega.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse

pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada

saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jaanus Kolpakov esitas 2. aprillil 2015.a Tartu Maakohtule taotluse kriminaalasjas nr 1-

13-8657 olevate dokumentide koopiate saamiseks. Tartu Maakohus selgitas taotlejale kirjaga, et

vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku § 1604 lg-tele 1,3 ja riigilõivuseaduse § 61 lg-le 1 tuleb

igalt leheküljelt alates 21 leheküljest tasuda riigilõivu 30 senti. J. Kolpakov peaks seega tasuma

281,10 eurot.

2. 5. mail 2015.a esitas J. Kolpakov taotluse menetlusabi saamiseks riigilõivu maksmiseks.

Koopiaid vajab ta selleks, et pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse. 13. mai 2015 kirjaga

palus maakohus täiendada menetlusabi taotlust järgmiste andmetega: millist Euroopa

Inimõiguste ja Põhivabaduste Konventsiooni artiklit on J. Kolpakovi suhtes rikutud ning milles

rikkumine seisnes. Samuti soovis kohus teada, millist avaldust või taotlust soovib J. Kolpakov

esitada ning välja tuua asjaolud, millest saab eeldada, et menetluses osalemine on edukas. Lisaks

soovis maakohus põhjendusi selle kohta, miks taotletud koopiad on vajalikud. J. Kolpakov saatis

kohtule avalduse koos täiendatud menetlusabi taotlusega.

MAAKOHTU PÕHJENDUSED

3. Maakohtu määrusega jäeti J. Kolpakovi taotlus menetlusabi saamiseks rahuldamata. Kohus

märkis, et regulatsioon menetlusabi andmiseks kriminaalmenetluse seadustikus puudub, mistõttu

tuleb J. Kolpakovi taotluse lahendamisel lähtuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku vastavast

regulatsioonist (TsMS §-d 180 ja 181).

3.1

Kohus leidis, et J. Kolpakovi majanduslik seisund on selline, mis annaks aluse talle

riigilõivu [ilmselt peetud silmas siiski menetlusabi] andmiseks. Kohus analüüsis J. Kolpakovi

majanduslikku seisundit (viimase nelja kuu sissetulek, liiklus-, kinnistu- ja täitemenetluse

registriandmed) ning leidis, et taotlejal puuduvad nii kindlad sissetulekud kui ka vara, mille

arvelt on võimalik riigilõivu tasuda.

3.2

Edasi märkis kohus, et ei saa lähtuda vaid isiku majanduslikust seisust, vaid peab

hindama, kas J. Kolpakovi kavandatav osalemine menetluses on edukas (TsMS § 181 lg 2).

Kohus jättis taotluse rahuldamata, kuna leidis, et J. Kolpakovi kaebuse puhul ei ole alust eeldada,

et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kohtu põhjendused olid alljärgmised.

3.2.1 J. Kolpakov on taotlustes selgitanud, et soovib toimikutest koopiaid, kuna pöördub

Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Seega tuleb hinnata, kas J. Kolpakovi kaebus võetakse Euroopa

Inimõiguste Kohtus menetlusse või kas sellel oleks perspektiivi.

3.2.2 Kohus märkis, et J. Kolpakovi taotluses on välja toodud riigisiseste kohtu poolt tehtud

rikkumistena see, et kindlaks on jäetud tegemata lõhkeainete koostis ja omadused, puuduvad

tõendid lõhkeaine soetamise ja kokkupuute kohta, asjas kasutati kõlbmatuid ja

asjassepuutumatuid tõendusmaterjale, tunnistajad on andnud valeütlusi, tõendamata on tulirelva

ja lõhkeaine ebaseaduslik käitlemine. J. Kolpakovi väitel on tema suhtes rikutud Euroopa

Inimõiguste ja Põhivabaduste Konventsiooni artikleid 6, 6,1, 6.3d, 8.1, 9,1, 13 ja 14. Kohus

leidis, et kaebus on selgelt põhjendamatu. Vastavalt Euroopa Inimõiguste Kohtu juhistele peab

kaebuse esitaja tõendama, et kaevatavad asjaolud on seotud õigustamatu sekkumisega tema

põhiõigustesse. EIK-sse ei ole võimalik kaevata selle peale, et otsus oli vale või et riigisisene

kohus eksis. Kohus ei ole riigisiseste kohtute apellatsiooniastmeks ega saa muuta või tühistada

nende tehtud otsuseid.

3.2.3 EIK tahab eelkõige ausa ja õiglase kohtumenetluse läbiviimist, mis ei rikuks

menetlusosaliste põhiõigusi ja inimõigusi. Asjaolu, et J. Kolpakov ei nõustu tema suhtes tehtud

süüdimõistva kohtuotsusega, ei anna talle kaebeõigust pöördumiseks EIK-sse tõendite

ümberhindamiseks ja siseriikliku materiaalõiguse järgimise tuvastamiseks. Nimetatud küsimused

EIK pädevusse ei kuulu.

3.2.4 J. Kolpakovi kriminaalasi on läbinud kõik kolm siseriiklikku kohtuastet, mille kohaselt

on J. Kolpakov talle süüks arvatud kuriteod toime pannud. Kriminaalasjas ei ole tuvastatud

kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist, sh ka kõrgemate kohtuastmete poolt.

3.2.5 Kohus andis J. Kolpakovile võimaluse täpsustada ja täiendada menetlusabi taotlust ning

põhjendada nii suures mahus koopiate tegemise vajadust. J. Kolpakov on küll selgitanud, et ta on

oma valiku teinud ja et kõik dokumendid on talle vajalikud, samas ei ole ta täiendavalt välja

toonud asjaolusid, kuidas seonduvad peaaegu kõik kohtutoimikutes olevad materjalid esitatava

kaebusega ning tema suhtes väidetavalt toime pandud rikkumistega.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse J. Kolpakov, kes taotleb menetlusabi

andmist. Samuti on ta esitanud avalduse, et on võimeline tasuma koopiate eest graafiku alusel

osamaksetena.

4.1

Esmalt märgib J. Kolpakov, et maakohus on eksinud tema taotluste kuupäevade osas ning

et osadele järelpärimistele ei ole kohus vastanud. Dokumentidega tutvumist võimaldati talle

pärast korduvaid taotlusi, s.o 25. märtsil 2015. Samuti ei ole kohus arvestanud J. Kolpakovi

seisukohaga tasuda koopiate eest graafiku alusel. J. Kolpakov töötab täistööajaga puidutsehhis.

4.2

Tartu Maakohus on tuvastanud, et taotluse esitajale kuulub sõiduauto (aastast 1976) ja

kaks traktorit (ehitusaastad 1985 ja 1989), millele on seatud keelumärge. J. Kolpakov kinnitab, et

füüsiliselt ei ole antud masinaid alles enam ca 10 aastat ning ta ei tea, kuidas on neile sõidukitele

seatud keelumärge.

4.3

Lisaks on kohus leidnud, et kavandatav menetlus Euroopa Inimõiguste Kohtus ei ole

edukas. Määruskaebuse esitaja seab kahtluse alla, kas teda süüdi tunnistanud kohtunik on pädev

otsustama küsimust kavandatava menetluse edukusest, sest selleks peaks ta tunnistama, et on

rikkunud seadust. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse asja tähendust

menetlusabi saajale. J. Kolpakov sedastab, et kõik riigisisesed õiguskaitsevahendid on

ammendunud. Taotluse esitaja on kandnud märkimisväärset kahju. Nii leiab J. Kolpakov, et

riigisiseste kohtute ja menetlejate poolt on menetlustoimingute tegemisel rikutud erinevaid

seadusi, jäetud kogumata oluline tõendusmaterjal, Tartu Ringkonnakohus ei lubanud kutsuda

kohtusse J. Kolpakovi poolseid tunnistajaid, maakohus on muutnud lõhkeine koosseisu ja

fabritseerinud tõendeid ning kasutanud kunstlikult loodud tõendeid, samuti asjasse

mittepuutuvaid asjaolusid. Maakohus keeldus lisatunnistajaid kohtusse lubamast ning

lisatõendite kogumisest ja lisaekspertiiside määramisest. J. Kolpakov väitel on tema suhtes

rikutud Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Konventsiooni artikleid 3, 6, 6,1, 6,2,6,3c, 6.3d,

8.1, 9, 9,1, 13 ja 14.

4.4

J. Kolpakov märgib, et kuuest talle esitatud süüdistuspunktist kahes mõisteti ta õigeks,

ehkki põhitunnistajad olid samad nii süüdi- kui ka õigeksmõistmisel ning kohus kinnitas, et

ütlusi on kontrollitud (kuskilt seda aga välja ei loe). Kohtueelses menetluses pöördus J.

Kolpakov Tartu Maakohtu ja prokuratuuri poole rikkumiste probleemiga. Maakohus jättis

vastamata ja prokuratuur vastas, et J. Kolpakovi süü kõigis kuues süüdistuspunktis on tõendatud

ning keeldus rikkumiste uurimisest.

4.5

Euroopa Inimõiguste Kohtule lubab J. Kolpakov lisada isikute tunnistused, ametkondade

poolt väljastatud tõendid, asutuste kirjavahetuse ja järelepärimised, mis tõendavad tema

põhiõiguste ja vabaduste rikkumist. J. Kolpakov leiab, et tema suhtes ei ole toimunud ausat ja

õiglast kohtumenetlust. Erinevad ametkonnad ei soovi rikkumistega tegeleda.

4.6

Kohtu põhjendused, et J. Kolpakov ei ole täiendavalt välja toonud asjaolusid, kuidas

seonduvad kõik kohtutoimikus olevad materjalid esitatava kaebusega ning väidetavate

rikkumistega, on põhjendamatud. Kohtutoimik on mahukas ja sisaldab palju tõendeid, mis on

omavahel seotud ning iseloomustavad kogumis J. Kolpakovi suhtes toime pandud rikkumisi.

4.7

J. Kolpakov leiab, et tal on õigus esitada EIK-le kõik materjalid, mida ta peab antud asjas

vajalikuks, millega on põhjendatav ka selline materjali maht. Sisulist arutelu toimunud ei ole

ning põhjendamatult on sekkutud J. Kolpakovi põhiõigustesse, millega on põhjustatud ühe

inimese surm. J. Kolpakov on kandud märkimisväärset kahju. Eeltoodu tõttu leiab ta, et

kavandatav menetlus on edukas, mistõttu on menetlusabi andmine põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määrusega ja J. Kolpakovi esitatud

määruskaebusega, leiab, et edasikaebust edu ei saada. Küll aga peab ringkonnakohus vajalikuks

selgitada koopiate taotlemisega seotud menetluskorda ning muuta maakohtu määruse põhjendusi.

5.1

Apellatsioonikohus leiab, et maakohus on õigesti märkinud, et taotlust koopiate

väljastamiseks reguleerib eriseadusena kriminaalmenetluse seadustik. KrMS § 1604 lg 1 kohaselt

võimaldatakse juhul, kui isikul on kriminaalmenetluse seadustiku alusel õigus tutvuda

menetlusdokumendiga, talle teha sellest väljakirjutusi ja saada tasu eest selle koopia, kui

käesolevas seadustikus ei ole reguleeritud teisiti. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tasutakse

koopia eest riigilõivu riigilõivuseaduse (RLS) § 61 lõikes 1 sätestatud määras. Vastavalt RLS §

22 lg 1 p-le 5 on riigilõivust vabastatud kriminaalasjaga seotud kohtudokumentide esmane

väljastamine. RLS § 61 lg 1 alusel tuleb riigilõivu tasuda kohtuotsuse või -määruse

kordusärakirja väljastamise eest, kohtueelse või kohtuvälise menetluse menetlusdokumendi või

kohtumenetluse muu dokumendi, samuti elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise eest.

Riigilõivu tasutakse iga väljastatud lehekülje eest alates 21. leheküljest 0,30 eurot. Antud juhul

on kohus J. Kolpakovile selgitanud, et kuna ta taotleb kohtuotsuste ja kohtumääruste koopiaid,

tuleb ka nende kordusärakirjade väljastamise eest tasuda riigilõivu.

5.2

J. Kolpakov on taotlenud riigilõivu tasumiseks menetlusabi. Seejuures on ta nii

maakohtult (VI kd, lk 60), kui ka hilisemas menetluses ringkonnakohtult (VI kd, lk 80) taotlenud

riigilõivu tasumise võimaldamist osamaksetena. Samas on ta taotlenud ka menetlusabi, et

riigilõivu tasuda. Maakohus on menetlusabi taotluse rahuldamata jätnud. Maakohus leidis

kokkuvõtlikult, et ehkki J. Kolpakovi majanduslik seisund võimaldaks talle menetlusabi anda, ei

oleks tema kaebusel Euroopa Inimõiguste Kohtus perspektiivi. Taotlust riigilõivu tasumiseks

maksegraafiku alusel kohus ei analüüsinud.

5.3

Apellatsioonikohus leiab, et maakohus on vääralt kohaldanud menetlusõigust, kui asus

J. Kolpakovi taotluse läbivaatamisel analüüsima talle menetlusabi andmist riigilõivu tasumiseks

ning kohaldas selleks tsiviilkohtumenetluse sätteid. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd

kriminaalmenetluse seadustik eriseadusena ei reguleeri menetlusabi andmist, puudus kohtul alus

vaadata läbi J. Kolpakovi taotlust talle menetlusabi andmiseks. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et

maakohtu põhjendused J. Kolpakovi kaebuse perspektiivitusest Euroopa Inimõiguste Kohtus ei

ole asjakohased. Seoses sellega ei pea ringkonnakohus vajalikuks vastata J. Kolpakovi poolt

maakohtu seisukohta ümberlükkavatele väidetele.

5.4

Tartu Ringkonnakohtult taotleb J. Kolpakov jätkuvalt menetlusabi andmist, millist

võimalust aga kriminaalmenetluse seadustik ette ei näe. Samas on taotleja märkinud, et ta on

määratud tööle AS-i Eesti Vanglatööstus tootmistsooni Viru Vangla territooriumil asuvasse

puidutsehhi abitöölisena alates 15.06.2015. Avaldusest nähtub, et J. Kolpakovi kuupalgaks on

minimaalselt ca 100 eurot kuus. Ta on kinnitanud, et suudaks maksegraafiku alusel koopiate

tegemise eest riigilõivu tasuda. RLS § 9 lg 1 alusel tasutakse riigilõiv enne toimingu tegemise

taotlemist, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega puudub ringkonnakohtul võimalus riigilõivu

tasumise ajatamiseks ning J. Kolpakovil tuleb koopiate taotlemise korral tasuda esmalt nende

eest riigilõiv.

6. Eeltoodud asjaoludel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 3 tuleb maakohtu

määruse põhiosast välja jätta kohtu põhjendused ja asendada need käesoleva määruse p-s 5.4

põhjendustega. Maakohtu lõppjäreldus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Tiit Lõhmus