3-15-1569/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja

Ruth Plaks

Määruse tegemise aeg ja koht

19.08.2015, Tallinn

Haldusasja number

3-15-1569

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus Raasiku Õlletehas OÜ

suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamise loa

saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Miiko Vainer

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse –

Raasiku Õlletehas OÜ, volitatud esindaja Aleksei

Smelov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 18.06.2015 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Raasiku Õlletehas OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Raasiku Õlletehas OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

18.06.2015 määrus haldusasjas nr 3-15-1569 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse

kättetoimetamisest (MKS § 1361 lg 4, HKMS § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 11 alusel

18.06.2015 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa

saamiseks, paludes kohtul anda kohtutäiturile luba Raasiku Õlletehas OÜ-le (registrikood

12423906) kuuluva vallasvara arestimiseks vähemalt 64 800 euro väärtuses.

1)

Raasiku Õlletehas OÜ on 19.02.2013 asutatud äriühing, mille põhitegevusalaks on

õlletootmine. Äriühing on käibemaksukohustuslane alates 19.02.2013. Raasiku Õlletehas OÜ

juhatuse liige on AV. Maksuhaldur kontrollib 28.10.2014 korralduse nr 12.2-3/027253-1

alusel üksikjuhtumi kontrolli käigus Raasiku Õlletehas OÜ käibemaksu arvestamise,

3-15-1569

2(8)

deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel veebruar kuni juuli 2014.

Kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise kohustuse määramine. Maksuhalduril on

maksumenetluses kogutud tõendite pinnalt alust arvata, et Raasiku Õlletehas OÜ ei ole

tegelikkuses teinud tehinguid Lilith Tecnologies OÜ-ga (registrikood 12381941). Sellest

tulenevalt ei ole Raasiku Õlletehas OÜ-l õigust kajastada Lilith Tecnologies OÜ-ga toimunud

tehingut käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu hulgas. Lilith Tecnologies OÜ on 22.11.2012

asutatud äriühing, mille põhitegevusalaks on mootorsõidukite osade ja lisaseadmete

hulgimüük. Lilith Tecnologies OÜ oli käibemaksukohustuslane perioodil 27.11.2012–

06.09.2014. Äriühing kustutati käibemaksukohustuslaste registrist, kuna ta ei tõendanud

ettevõtlusega tegelemist. Raasiku Õlletehas OÜ esitas MTA-le 24.02.2014 Lilith Tecnologies

OÜ poolt väljastatud arve nr 24.02.14-01 ning arve aluseks olnud lepingu nr RAS1-

20.02.2014, millest nähtus, et ta on Lilith Tecnologies OÜ-lt kontrollitaval perioodil soetanud

joogivee villimisseadme koos paigalduse, ühenduse ja käivitamisega ning ehitus- ja

siseviimistlustöid Raasiku Õlletehas OÜ tegevuskohas aadressil Meierei 3, Raasiku. Raasiku

Õlletehas OÜ on arvestanud seda tehingut enda 2014. aasta aprilli-, juuni- ja juulikuu

käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksu hulgas kokku summas 30 000 eurot. MTA ei

tuvastanud 28.10.2014 läbiviidud vaatluse käigus Raasiku Õlletehas OÜ tegevuskohas

joogivee villimisseadet ning ehitus- ja siseviimistlustöid ei olnud teostatud. AV selgitas

28.10.2014, et seade saadakse 2014. aasta lõpuks; 18.11.2014 selgitas AV, et seade jõuab

hiljemalt 2015. aasta märtsikuuks ning 27.05.2015 selgitas ta, et seadme tarne tähtaeg lükati

kahe aasta võrra edasi ja ehitustööd peavad olema lõpetatud 2015. aasta hilissügiseks.

Siseviimistlustööd peavad AVi väidete kohaselt olema valmis joogivee villimisseadme

saabumise ajaks. Lepingu maksumuseks on 341 000 eurot, millele lisandub 20% käibemaks,

ning tasumine toimub vastavalt lepingu etappide täitmisele osamaksetena. Lepingus ei ole

eraldi fikseeritud, millise osa maksumusest moodustab joogivee villimisseade ning millise osa

ehitus- ja siseviimistlustööd. Samuti ei ole fikseeritud, milliseid ehitus- ja siseviimistlustöid

lepingu alusel teostatakse ning puudub hinnakalkulatsioon. AV ei osanud konkreetset seadme

maksumust öelda ning selgitas 27.05.2015, et lepingu hinnas ei ole seadme ja ehitustööde

maksumus üksteisest eristatavad, vaid need on lahutamatult seotud. AV selgitas, et tema

käibemaksukohustuslase numbrit ei jälgi ega tea, kes tegelikkuses töid teostab. 20.02.2014

sõlmitud leping on siiani täitmata.

2)

Lilith Tecnologies OÜ esindusõiguslik isik oli kuni 19.09.2014 EK, kes on ka lepingu

allkirjastanud. MTA-l ei ole õnnestunud EK-ilt selgitusi saada. Kuigi Lilith Tecnologies OÜ

juhatuse liige on alates 30.07.2014 SP, selgitas AV 27.05.2015, et suhtleb lepingu täitmise

osas jätkuvalt EK-iga ning on teadlik, et viimane ei ole enam Lilith Tecnologies OÜ

esindusõiguslik isik. AV arvas, et EK-il oli volitus, kuid Raasiku Õlletehas OÜ-l volikirja ei

ole ning AV ei osanud öelda, kas ta on seda kirjalikult näinud. SP toomine erinevate

äriühingute

juhatuse

liikmeks

ja

seejärel

nende

äriühingute

kustutamine

käibemaksukohustuslaste registrist annab aluse arvata, et SP-it kasutatakse üksnes

variisikuna. AV esitatud Raasiku Õlletehas OÜ ja Lilith Tecnologies OÜ vahel 20.11.2014

sõlmitud lepingu lisa kohaselt lükati fassaadi soojustustööde tähtaeg halbade ilmastikuolude

tõttu edasi kuni 01.11.2015. Seoses Vene rubla järsu devalveerimisega lükati vee

villimisseadme tarne tähtaeg edasi kuni 31.12.2017 ning siseviimistlustööd peavad olema

teostatud hiljemalt vee villimisseadme paigalduse ajaks. Lepingu lisa oli allkirjastanud EK,

kes ei ole enam Lilith Tecnologies OÜ esindusõiguslik isik. Vastuseks MTA järelepärimisele

teatasid Swedbank AS ja AS SEB Pank, et Lilith Tecnologies OÜ arvelduskonto ja

pangakaartide kasutajateks on EK ja AK. Äriregistri andmetel puudub AK-il igasugune seos

Lilith Tecnologies OÜ-ga ning EK oli Lilith Tecnologies OÜ esindusõiguslik isik kuni

19.09.2014. Esitatud arvelduskonto väljavõtetelt nähtub, et Raasiku Õlletehas OÜ poolt üle

kantud raha võeti Lilith Tecnologies OÜ arveldusarvelt kohe samal päeval või lähipäevil

3-15-1569

3(8)

sularahas välja. Selline käitumine annab võimaluse AV-il sama sularaha uuesti Raasiku

Õlletehas OÜ arveldusarvele panna ning tegelikkuses toimub raha ringlemine, mitte reaalsete

arvete tasumine.

3)

MTA on tuvastanud varasemalt Raasiku Õlletehas OÜ tegevuses analoogse skeemi,

kuid Lilith Tecnologies OÜ asemel kasutati Soneco Pluss OÜ-d (registrikood 11413917).

Soetatavateks kaupadeks olid samuti seade ja ehitustööd. Soneco Pluss OÜ-le määratud

summat ei tasutud ja maksuotsust ei vaidlustatud. Soneco Pluss OÜ juhatuse liikmeks ja

osanikuks oli sel perioodil AK, kes omas ka Lilith Tecnologies OÜ pangakaarte ning võttis

Raasiku Õlletehas OÜ suhtes maksukontrolli tegemise ajal sularaha välja, kuigi äriregistri

andmetel tal Lilith Tecnologies OÜ-ga seos puudus. Eeltoodu näitab, et Lilith Tecnologies

OÜ-d ei juhitud nende isikute poolt, kes äriregistri andmetel omasid esindusõigust. Soneco

Pluss OÜ menetluses tuvastati, et ehitusteenuste müüki Raasiku Õlletehas OÜ-le ei toimunud

ja Soneco Pluss OÜ ei müünud Raasiku Õlletehas OÜ-le õlletootmisseadmeid. MTA on

seisukohal, et Raasiku Õlletehas OÜ, Lilith Tecnologies OÜ, Soneco Pluss OÜ ja OÜ

Pandipakendi Automatiseeritud Käitlussüsteem (registrikood 11237975) on omavahel tihedalt

seotud

ning nende tegevus

on läbi

mõeldud

eesmärgiga tekitada käibemaksu

mahaarvamisõigus. Samuti toimub tegevuse rahastamine skeemi alusel, kus ringluses on üks

ja seesama raha.

4)

AV teadis, et Lilith Tecnologies OÜ-l puudub tavapärane majandustegevus, sh AV

suhtles lepingu täitmise osas teadlikult isikuga, kellel puudus Lilith Tecnologies OÜ

esindusõigus, samuti ei olnud esitatud volitust. Raasiku Õlletehas OÜ ja Lilith Tecnologies

OÜ vahel sõlmitud leping on näilik, kuna reaalselt toimuvate kaupade ja teenuste soetamise

korral oleksid asjaolud ja detailid, sh poolte õigused ja kohustused kindlaks määratud, et

kaitsta end äririskide eest. Ehitustööde maksumus, kalkulatsioon ja loetelu ehitustöödest,

mida lepingu alusel teostatakse, oleks tavapäraselt fikseeritud. Niivõrd üldsõnaline leping

näitab, et lepingu sisu osapooli tegelikkuses ei huvitanud. Raasiku Õlletehas OÜ ja Lilith

Tecnologies OÜ vaheliste tehingute kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on Raasiku Õlletehas

OÜ maksukohustuse suurenemine 30 000 euro võrra.

5)

Raasiku Õlletehas OÜ ei oma kinnisvara, väärtpaberikontosid ega muud registervara,

mille suhtes täitmist tagavaid toiminguid sooritada. MTA-l puudub teave muude varaliste

õiguste kohta. 2013. aasta majandusaasta aruande järgi oli Raasiku Õlletehas OÜ kasumiks

11 648 eurot ning pikaajalised laenud kokku 460 500 eurot, sh laenud sidusettevõtetelt

450 500 eurot. 11.06.2015 seisuga äriühingul maksuvõlg puudub. Raasiku Õlletehas OÜ

likviidne vara asub äriühingu pangakontol, mille saldo 2013. aasta majandusaasta aruande

kohaselt seisuga 31.12.2013 oli 297 eurot, sularaha kassajääk 31.12.2013 seisuga oli 4289

eurot. Majandusaasta aruande kohaselt omab Raasiku Õlletehas OÜ materiaalset põhivara

31.12.2013 seisuga 704 939 euro väärtuses. 31.05.2015 seisuga oli põhivara väärtuses

713 820 eurot. Dokumentide kohaselt oli Raasiku Õlletehas OÜ sularaha kassaseis

28.10.2014 seisuga 3 444,26 eurot. AV ei osanud öelda, kus sularaha kassa täpselt asub, ta

arvas, et raamatupidaja kontoris, kuid ka seal kassat ei tuvastatud. AV on Raasiku Õlletehas

OÜ ainus juhatuse liige, mistõttu peab ta olema kursis sularaha kassaseisu ja asukohaga. Selle

mitteteadmine tekitab kahtluse raha üldises olemasolus ning asjaolus, kelle kontrolli all

Raasiku Õlletehas OÜ raha liikumine tegelikult on. Seega ei saa MTA kindel olla ka

majandusaasta aruandes esitatud andmete õigsuses. 15.06.2015 seisuga on äriühingu kassaseis

2311,09 eurot ning arvelduskonto saldo 462,88 eurot.

6)

Arvestades kontrolli käigus selgunud asjaolusid, esineb tõsikindel kahtlus, et pärast

kontrollakti väljastamist ei pruugi äriühingu rahaline seis võimaldada määratavat

maksusummat tasuda ning selle hilisem sissenõudmine võib osutuda äärmiselt raskeks kui

3-15-1569

4(8)

mitte võimatuks, sest Raasiku Õlletehas OÜ ainus likviidne vara on arvelduskontol asuvad

rahalised vahendid, mille arestimisel võib äriühingul tekkida käibevahendite nappus ja

makseraskused ning mida Raasiku Õlletehas OÜ saab vajadusel kiirelt ümber toimetada.

Seega ei ole MKS § 130 lg-s 1 nimetatud täitetoimingute sooritamine võimalik või suure

tõenäosusega tulemuslik ja mõistlik, mistõttu peab MTA vajalikuks rakendada täitetoiminguid

Raasiku Õlletehas OÜ põhivara suhtes.

7)

Võttes arvesse Raasiku Õlletehas OÜ rahalist ja varalist seisu, kontrolli raames tekkiva

maksukohustuse suurust (30 000 eurot) ja võimalikku intressinõuet 6272,55 eurot (0,06%

päevas), on kontrolli tulemusel tekkiva maksukohustuse tagamiseks sobivaks täitetoiminguks

aresti seadmine Raasiku Õlletehas OÜ põhivarale (osaliselt) tema tegevuskohas, aadressil

Meierei 3, Raasiku. Põhivara arestimine on äriühingu majandustegevust silmas pidades

äriühingule oluliselt vähem koormav kui nt pangakonto arestimine. Põhivara jääb endiselt

äriühingu kasutusse ja tema majandustegevust ei halvata. Täitetoimingu rakendamine on

vajalik, kuna nii senise kui ka Soneco Pluss OÜ maksumenetluse käigus kogutud tõendid

annavad alust põhjendatud kahtluseks, et Raasiku Õlletehas OÜ tegevus on suunatud näilike

tehingute kajastamisele, millega kaasneb näilik raha liikumine ja maksukohustuse kunstlik

vähendamine. Äriühingu põhivarana on kajastatud 10 CKT tanki (õlle villimisseade). Ühe

tangi raamatupidamislik väärtus Raasiku Õlletehas OÜ hinnangul on 32 400 eurot. Arvestades

asjaolu, et tegemist on kasutatud vallasvaraga ja sundmüügi korral on selle väärtus

turuhinnast madalam, samuti võib kuluda mitu aastat kohtuvaidlustele ning arvestades

amortiseerumist ja sundtäitmiskulusid, peab MTA mõistlikuks rakendada täitetoiminguid

suuremas summas kui eeldatav maksukohustus 17.06.2015 seisuga. MTA peab vajalikuks

arestida 2 CKT tanki summas 64 800 eurot.

8)

MTA-l on põhjendatud kahtlus, et äriühing võib asuda põhivara realiseerima kellegi

kolmanda isiku nimele, mistõttu on vajalik teha täitetoiminguid äriühingu omandis oleva

vallasvara suhtes. Vallasvara arestimine on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud enne

rahalise kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti

täitmine muutuda võimatuks.

9)

MTA lõpetab täitetoimingu hiljemalt 2 tööpäeva jooksul, kui Raasiku Õlletehas OÜ

esitab tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt suuruses 36 272,55 eurot, sh määratav

maksusumma 30 000 eurot ja intressid 17.06.2015 seisuga 6 272,55 eurot, valides tagatise

liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule.

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 18.06.2015 määrusega MTA taotluse ning andis

kohtutäiturile loa arestida Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) Raasiku Õlletehas OÜ-le

kuuluvad kaks CKT õlle villimise tanki koguväärtusega 64 800 eurot.

1) Taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. MTA taotlusest

nähtuvad asjaolud ja kohtule esitatud tõendid annavad põhjendatud aluse kahelda

maksukohustuslase poolt 2014. aasta aprilli-, juuni- ja juulikuu käibedeklaratsioonidel

deklareeritud Lilith Tecnologies OÜ-ga tehtud tehingute tegelikus toimumises, mistõttu on

maksukohustuse määramine summas 30 000 eurot tõenäoline. Esitatud andmed lubavad väita,

et äriühing on raamatupidamisarvestuses kajastanud näilikke tehinguid ja saanud sellest

tulenevalt

õigusliku

aluseta

maksueelise,

vähendades

alusetu

sisendkäibemaksu

deklareerimisega tasumisele kuuluvat käibemaksu. Möödunud ei ole MKS § 98 lg-s 1

sätestatud maksusumma määramise aegumistähtaeg.

2) Kohus nõustub maksuhalduri kahtlustega, et kontrolli tulemusena antava haldusakti

sundtäitmine võib tulevikus osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhalduri

3-15-1569

5(8)

taotlusest nähtuvalt võib Raasiku Õlletehas OÜ olla toime pannud maksupettuse. See lubab

järeldada, et Raasiku Õlletehas OÜ ei kavatse ka tulevikus maksuseadusi järgida ning hakkab

maksuotsusega määratavat maksukohustust vältima, muutes end maksejõuetuks. Äriregistrist

on küll näha äriühingu 2013. aasta majandusaasta aruanne, kuid mitte 2014. aasta oma.

Äriühingu majanduslik seis võib praeguseks olla oluliselt muutunud. Kuid ka 2013. aasta

majandusaasta aruandest nähtub, et äriühingul on suures summas pikaajalised laenud ning

ebapiisav kasum võimaliku maksukohustuse täitmise tagamiseks.

3) Raasiku Õlletehas OÜ-l puudub registervara, maksuhaldurile teadaolevalt arestitavad

varalised õigused ja väärtpaberid, seega puudub praegusel juhul võimalus rakendada MKS §

130 lg 1 p-des 1, 2, 4 ja 5 sätestatud täitetoiminguid. Raasiku Õlletehas OÜ pangakontol ja

sularahakassas olevad vahendid on ebapiisavad võimaliku määratava maksukohustuse

katmiseks. Pangakontol ja sularahakassas olevad rahalised vahendid on väga likviidne vara

ning maksuotsuse tegemise ajaks ei pruugi raha enam olemas olla. Pangakontode arestimine

piiraks maksukohustuslase majandustegevust oluliselt enam kui maksuhalduri poolt taotletud

vallasvara arestimine. Vaatamata aresti seadmisele jääksid CKT tangid endiselt

maksukohustuslase valdusesse ja kasutusse, seega ei takista täitmist tagavate toimingute

sooritamine tema majandustegevust.

3. Raasiku Õlletehas OÜ esitas halduskohtu määruse peale 09.07.2015 määruskaebuse.

Tallinna Halduskohus ei pidanud 16.07.2015 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja

edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. Raasiku Õlletehas OÜ palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 18.06.2015

määrus.

1)

Kavandatav maksuotsus oleks õigusvastane, kuna määruskaebuse esitajal ei ole täitmata

maksukohustusi. Maksuhalduri esitatud tõendite ja teabe põhjal ei ole alust arvata, et

määruskaebuse esitaja on pannud toime maksupettuse. Vastavalt poolte kokkulepetele täitsid

lepingupooled oma 20.02.2014 lepingust tulenevad kohustused osaliselt. Lepingut pikendati

20.11.2014 poolte kokkuleppel kuni 31.12.2017 asjaolude tõttu, mis ei olnud tingitud

kummastki lepingupoolest. Kokkuleppe alusel peatusid poolte lepingulised kohustused

ajutiselt. Nagu nähtub MTA-le antud selgitustest, peavad fassaaditööd olema lõpetatud 2015.

aasta septembriks ning kui selleks ajaks tööd lõpuni viidud ei ole, on määruskaebuse esitajal

õigus Lilith Tecnologies OÜ vastu esitada lepingust tulenevaid nõudeid, sh leppetrahvi.

Praeguseks on fassaaditööd teostatud osaliselt ning samuti on määruskaebuse esitaja tasunud

ettemaksu vastavalt lepingule. 24.04.2014 esitatud arve alusel tehtud makse Lilith

Tecnologies OÜ-le oli ettemaks. Ettemaks on tavapärane näiteks pikaajaliste või

suuremahuliste lepingute puhul. Ettemaksu arvelt kaetakse hiljem kohustatud poole

võlgnevusi teise poole ees. Ettemaksu summat võis Lilith Tecnologies OÜ kasutada näiteks

lepinguliste kohustuste täitmise ettevalmistamisel. Ettemaksu tegemisest ei saa järeldada, et

tegemist on maksupettusega. Arve esitati lepinguliste kohustuste täitmise eesmärgil. Seega on

põhjendamatu MTA seisukoht, et leping on näilik ning sellest ei ole pooltele tekkinud

kohustusi.

2)

Nii määruskaebuse esitaja kui ka Lilith Tecnologies OÜ on kajastanud tehingut oma

käibedeklaratsioonides. Lilith Tecnologies OÜ-d on poolte ärisuhetes algusest peale

esindanud EK ning AV oli teadlik tema esindusõigusest.

3-15-1569

6(8)

3)

Põhjendamatu on maksupettuse kahtlus MTA esitatud raha liikumise skeemi põhjal.

Sellises raha liikumises ei ole midagi ebaseaduslikku ega ebatavalist. Praktikas esineb sageli

olukordi, kus üks ettevõte (nt pank) annab teisele (määruskaebuse esitajale) laenu ning

viimane kasutab saadud raha oma kohustuste katmiseks (lepingust tulenev kohustus Lilith

Tecnologies OÜ ees). See, mida Lilith Tecnologies OÜ määruskaebuse esitajalt saadud

rahaga edasi teeb, ei ole määruskaebuse esitaja kontrolli all. Asjaolu, et Lilith Tecnologies

OÜ ülekannetega saadu sularahas välja võttis, ei tõenda määruskaebuse esitaja osalemist

petuskeemis. MTA ei ole ka tuvastanud, mis sai sularahast edasi.

4)

Halduskohtu määrus on ebaseaduslik, kuna selles ei ole põhjendatud, miks oli vastustaja

rahalise nõude tagamine vajalik ning mis põhjusel oli alust arvata, et määruskaebuse esitaja

ilmselt hakkaks vältima hüpoteetilise maksuotsusega määratava maksukohustuse täitmist.

Kohus on üksnes märkinud, et nõustub maksuhalduri kahtlusega, et kontrolli tulemusena

antava haldusakti sundtäitmine võib tulevikus osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.

Üksnes fakti nentimine ei ole piisav põhjendus, mis lubaks kohtul kohaldada MKS § 1361 lg-

id 1 ja 11. MKS § 1361 lg 1 kohaldamise teise eelduse osas pole viidatud ühelegi tõendile ega

ka määruskaebuse esitaja varasemale käitumisele (määruskaebuse esitaja pole varasemalt

eiranud maksukohustusi ning on korrektselt esitanud käibedeklaratsioonid jm vajamineva

dokumentatsiooni). Väide, et määruskaebuse esitaja võib olla rikkunud maksuõigust, on

ebaõige ega lähtu faktidest. On alusetu väita, et määruskaebuse esitaja väldiks tulevikus

maksukohustusi, muutes end maksejõuetuks, kui määruskaebuse esitajal on ennekõike huvi ka

tulevikus jätkata seaduspärast ettevõtlust.

5. MTA vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

Praeguseks on väljastatud kontrollakt ning juba seetõttu ei saa välistada maksuotsuse

tegemist. Põhjendatud on ka kahtlus, et maksuotsuse sundtäitmine võib ilma täitmist tagavate

toiminguteta osutuda raskendatuks. Halduskohus on oma määruses selgitanud, et selles osas

on tegemist prognoosotsusega, mitte tõsikindla järeldusega. Samuti on kohus viidanud

määruskaebuse esitaja majanduslikule seisundile ja registervara puudumisele, mida

määruskaebuses käsitletud ei ole. MTA kahtlus on sisustatud konkreetsetele maksupettusele

viitavate asjaolude kogumiga. Määruskaebuse esitaja ei ole maksuhalduri põhjendatud

kahtlust ega selle aluseks olevaid asjaolusid ümber lükanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Tallinna Halduskohtu 18.06.2015 määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning ei pea HKMS § 203 lg-le 2 ja § 201 lg-le 4

tuginedes vajalikuks neid korrata. Määruskaebus jääb rahuldamata.

7. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha

halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud

täitetoimingud. MKS § 1361 lg 11 p 1 sätestab, et kui MKS § 130 lg-s 1 sätestatud

täitetoimingute sooritamine ei ole asjas võimalik või ei oleks see suure tõenäosusega

tulemuslik, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik taotleda halduskohtult

kohtutäiturile loa andmist maksukohustuslase valduses oleva maksukohustuslasele kuuluva

vara arestimiseks.

Vaidlust ei ole selles, et MTA on alustanud 28.10.2014 korraldusega nr 12.2-3/027253-1

Raasiku Õlletehas OÜ suhtes üksikjuhtumi kontrollimenetluse. Menetlusosalised vaidlevad

3-15-1569

7(8)

eelkõige selle üle, kas kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse

määramine ning kas esineb põhjendatud kahtlus, et sundtäitmine võib maksukohustuslase

tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.

8. MTA on oma taotluses toonud välja kahtluse, et Raasiku Õlletehas OÜ on ebaõigesti

deklareerinud 2014. aasta aprilli, juuni ja juuli käibemaksuarvestuses Lilith Tecnologies OÜ

arvel märgitud käibemaksu summas 30 000 eurot.

9. Maksuotsuse tegemine on õiguslikult võimalik ja tõenäoline, kui maksukohustuslane on

ebaõigesti deklareerinud sisendkäibemaksu. KMS § 31 lg 1 kohaselt arvatakse teiselt

maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral sisendkäibemaks maha

KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Kui maksuhaldur tuvastab

maksumenetluses, et sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused täidetud ei ole, siis on

tõenäoline, et maksumenetlus lõppeb maksuotsuse tegemisega.

10. Ringkonnakohus leiab, et MTA taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et

maksuotsuse tegemine Raasiku Õlletehas OÜ-le oleks välistatud või ilmselgelt võimatu, seega

on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude määramine. MTA on piisavalt

põhjendanud maksupettuse kahtlust ning oma arvamust, et Raasiku Õlletehas OÜ ja Lilith

Tecnologies OÜ vaheline tehing seadmete ostu ning ehitus- ja siseviimistustööde tegemise

kohta on näilik. MTA on tuvastanud, et Raasiku Õlletehas OÜ pole seni seadet kätte saanud

ning ehitustöid on teostatud vaid osalises mahus. AV on esitanud üksnes kokkuleppe (tl 27-

28p), mille kohaselt on lepingu täitmise tähtaega pikendatud. Enda sõnul ei teadnud AV, kes

lepingulisi töid tegelikult teostab ega tundnud selle vastu ka huvi. Samuti ei teadnud AV

öelda seadme maksumust, kuna väidetavalt ei ole see lepinguliste tööde hinnast eristatav.

Lisaks on MTA Soneco Pluss OÜ suhtes läbiviidud maksumenetluses tuvastanud, et Raasiku

Õlletehas OÜ kasutas Soneco Pluss OÜ võltsarveid sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse

tekitamiseks ning tegelikkuses korraldas ehitustööd ja ostis seadme Raasiku Õlletehas OÜ ise.

MTA arvates võib praegusel juhul Raasiku Õlletehas OÜ olla toiminud samamoodi.

Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates ei saa maksupettuse kahtlust pidada alusetuks.

11. Kooskõlas MKS § 1361 lg 2 p-ga 2 on MTA taotluses näidatud, et eeldatavalt määratava

maksu suurus on 30 000 eurot. Lisaks sisaldab taotlus MKS § 1361 lg 2 p-s 3 ette nähtud

andmeid tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud. Ka

halduskohus ei ole MTA taotluse põhjendatust nendest aspektidest kahtluse alla seadnud.

12. MKS § 1361 lg 1 kohaselt peab täitmist tagavate toimingute sooritamiseks esinema

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise kohustuse määramist võib

selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks. Seega ei ole nõutav, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks

maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust (see ei ole

etteulatuvalt üldjuhul ka võimalik), vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise

võimaluse tõenäosusele. Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse

luba täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja

kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt Riigikohtu määrused asjades nr 3-3-1-15-12 (p

50 alap c) ja nr 3-3-1-16-12 (p 10.4)). Selliseks kahtluseks annavad põhjust näiteks

käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine

maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-4-

13, p 22).

13. Raasiku Õlletehas OÜ on tegutsev ettevõte ning hetkeseisuga puudub tal maksuvõlg,

kuid samas on tegemist suhteliselt lühikest aega tegutsenud ettevõttega ning peale õlle

villimisseadmete ei ole sellel äriühingul muid varasid, mille arvelt eeldatavat maksukohustust

3-15-1569

8(8)

täita. 2013. aasta majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingul pikaajalisi laene summas

460 500 eurot, kasum aga oli 2013. aastal 11 648 eurot. Seejuures on Raasiku Õlletehas OÜ

juhatuse liige AV maksuhaldurile tunnistanud, et ettevõte on rahalistes raskustes (28.10.2014

maksukohustuslase suuliste seletuste protokoll, tl 17-19p). Samuti tuleb arvestada Raasiku

Õlletehas OÜ ja temaga seotud isikute varasemat käitumist. MTA on taotluses välja toonud,

et AV teeb Raasiku Õlletehas OÜ-le sissemakseid ning ühtlasi võtab äriühing laenu OÜ-lt

Pandipakendi Automatiseeritud Käitlussüsteem, kellega Raasiku Õlletehas OÜ on seotud

oma asutaja ja töötaja VD kaudu. Raasiku Õlletehas OÜ kannab raha üle Lilith Tecnologies

OÜ-le, kelle arvelt see kohe sularahana EK või AK poolt välja võetakse. Seejuures ei ole

äriregistri järgi AK-il mingit seost Lilith Tecnologies OÜ-ga, küll aga on see isik olnud

Soneco Pluss OÜ juhatuse liige ja osanik. MTA kahtlustab, et raha jõuab sellise skeemi

alusel tagasi AV kätte, kes selle jälle Raasiku Õlletehas OÜ arvele paneb, loomaks üksnes

muljet tehingute toimumisest.

14. Olukorras, et isik on tõenäoliselt osalenud maksupettuses ehk teadlikult ja

eesmärgipäraselt tegutsenud maksukohustuse vähendamise nimel, on põhjendatud eeldada, et

soovimatus maksukohustust täita säilib ka tulevikus, kui rikkumised tagantjärele

tuvastatakse. Seega on praegusel juhul õigustatud maksuhalduri hinnang, et Raasiku

Õlletehas OÜ võib olemasolevad varad võõrandada ja muuta end varatuks, mille tulemusel

muutub

maksukohustuse

sundtäitmine

võimatuks.

Selline

kahtlus

ei

eelda,

et

maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada

maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel

täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste

ärahoidmiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2015 määrus haldusasjas nr 3-14-52172

ning 27.01.2015 määrus haldusasjas nr 3-14-51698).

15. Raasiku Õlletehas OÜ põhivara arestimine võimaldab isikul jätkata senise

majandustegevusega, andes maksuhaldurile samal ajal sisuliselt tagatise maksuvõla tasumise

tagamiseks, mistõttu on tegemist maksukohustuslast märksa vähem koormava ja seega

proportsionaalsema abinõuga kui näiteks pangakonto arestimine, mis võib halvata ettevõtte

majandustegevuse. Maksuhaldur on taotluses piisavalt põhjendanud, et Raasiku Õlletehas

OÜ pangakontol ei pruugi arestimise hetkel olla vahendeid maksuvõla ulatuses. Samuti on

kontode arestimisest teada saamisel tõenäoline, et ettevõtja võib oma käibevood suunata

mujale. Seega on MKS § 1361 lg 11 p 1 kohaldamine praegusel juhul õigustatud. Vara

arestimine MTA taotletud mahus on põhjendatud, arvestades eeldatavaid täitekulusid ja vara

amortiseerumisest tingitud väärtuse vähenemist.

16. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et MKS § 1361 lg 12 kohaselt võib halduskohus

maksuhalduri, maksukohustuslase või vastutusotsuse adressaadi taotluse alusel määrata

arestitud vara müügi ja müügist saadud raha hoiustamise selleks ettenähtud kontol, kui eseme

väärtus võib oluliselt langeda või kui eseme hoidmine põhjustaks ülemääraseid kulutusi.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks