1-15-3189/18 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-15-3189

1(2)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

19. august 2015. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-15-3189 Kohtukoosseis Orvi Tali, Meelika Aava ja Andres Parmas Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 4. juuni 2015. a otsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdistatava Jevgeni Kovaljovi (ik 38305220286; viibimiskoht Tallinna Vangla) määruskaebus menetluskulude väljamõistmise peale

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 4. juuni 2015. a otsus Jevgeni Kovaljovilt menetluskulude väljamõistmises muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 04.06.2015 otsusega tunnistati Jevgeni Kovaljov kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti talle karistuseks 3 aastat ja 11 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg-le 1 arvati J. Kovaljovil eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja alguseks loeti 05.11.2014. Eelnimetatud kohtuotsusega mõistis kohus J. Kovaljovilt riigi tuludesse välja sundraha 975 eurot, ekspertiisitasu 672 eurot ja kaitsjatasu 792 eurot. J. Kovaljovi kohustati tasuma väljamõistetud menetluskulud 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

2. Maakohtu otsuse peale esitas J. Kovaljov määruskaebuse, millega vaidlustab menetluskulude väljamõistmist ja palub temalt väljamõistetavate menetluskulude jätta vähemalt osaliselt riigi kanda. Kaebaja märgib, et kuivõrd ta viibib vangistuses, siis puudub tal sissetulek. Vangla ei suuda talle võimaldada töökohta ning tal puudub igasugune võimalus tasuda väljamõistetud menetluskulusid.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Käesolev kriminaalasi lahendati kokkuleppemenetluses. 04.06.2015 on prokurör, süüdistatav

J. Kovaljov ja tema kaitsja Urmas Simon sõlminud kokkuleppe (3. kd, tl 23-24). Süüdistatavale on

1-15-3189

2(2)

kokkuleppe sõlmimisel selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha, mis on I astme kuriteo puhul 975 eurot, ning kriminaalmenetluse kulud (kaitsjatasud, ekspertiisikulud), mis kuuluvad süüdistava poolt hüvitamisele. Nii süüdistatav kui tema kaitsja on oma allkirjadega kokkulepet kinnitanud. Seega oli süüdistatav tulenevalt kokkuleppest teadlik, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude väljamõistmine. Harju Maakohtu 04.06.2015 istungil avaldas prokurör kokkuleppe ning J. Kovaljov kinnitas, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustus kokkuleppega (3. kd, tl 26 pöördel). Ühtegi taotlust

J. Kovaljov ega tema kaitsja menetluskuludega seonduvalt ei esitanud. Kuivõrd KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse omal algatusel jätta vajadusel osa menetluskuludest riigi kanda, siis on maakohus menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmise põhjendatust ka hinnanud. Kohus ei tuvastanud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiks J. Kovaljovilt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise. Tegemist on meesterahvaga, kes on võimeline töötama nii vabaduses kui ka vanglas viibides. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ning selgitab, et mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. Süüdistatavale karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7). Eeltoodut arvestades leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult mõistnud J. Kovaljovilt välja menetluskulud ning puudub alus väljamõistetud menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks. Maakohus on sisuliselt arvestanud süüdistatava varalist seisundit ning menetluskulude summa suurust ning pikendas otsuse vabatahtliku täitmise üldist tähtaega, määrates, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tegemist on kohtupraktikas omaksvõetud menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud maksimaalse tähtajaga, mille kohus on antud juhul J. Kovaljovile vastu tulles ka võimaldanud. Süüdimõistetu ei ole määruskaebuses esitanud ühtegi uut asjaolu, mida maakohus juba ei oleks menetluskulude väljamõistmisel arvestanud, sh asjaolu, et J. Kovaljovile mõisteti karistuseks reaalne vangistus 3 aastat ja 11 kuud. Eeltoodust tulenevalt on maakohtu otsus menetluskulude väljamõistmise osas seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus.

4. Juhindudes KrMS §-dest 180, 337 lg 1 p 1 ja 390 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 04.06.2015 otsuse menetluskulude väljamõistmises muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Orvi Tali

Meelika Aava

Andres Parmas