3-15-583/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-13-1895

Otsuse kuupäev

18. august 2015

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

OÜ Lutella kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Ameti 1. detsembri 2014 otsuse nr 13-6/1698 ja 27. jaanuari

vaideotsuse nr 13-4/15/7-1 tühistamiseks

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Resolutsioon

Kaebaja – OÜ Lutella

Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise

viimane päev on 17. september 2015. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 10. märtsil 2015 saabus Tartu Halduskohtusse OÜ Lutella kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti (PRIA) 1. detsembri 2014 otsuse nr 12-6/1698 ja 27. jaanuari 2015

vaideotsuse nr 13-4/15/7-1 tühistamiseks.

2. 16. märtsi 2015 määrusega võttis Tartu Halduskohus kaebuse menetlusse ning andis PRIA-le

tähtaja kaebusele kirjalikult vastamiseks.

3. 6. aprilli 2015 kirjalikus vastuses kaebusele palub PRIA jätta kaebus rahuldamata.

4. 6. mail 2015 määras kohus asja läbivaatamisele kohtuistungil 28. mail 2015. Määrust ei

õnnestunud OÜ Lutella esindajale kätte toimetada. Kohtuistungile kaebaja esindaja ei ilmunud ning

kohus lükkas asja arutamise edasi.

5. 12. juuni 2015 määrusega otsustas kohus vaadata haldusasja nr 3-15-583 läbi kirjalikus

menetluses, andis menetlusosalistele menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide ning

täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks tähtaja ja teatas otsuse avalikult teatavaks tegemise

aja.

Kaebuse põhjendused

6. PRIA 1. detsembri 2014 otsusega nr 12-6/1698 otsustati jätta välja maksmata OÜ-le Lutella

mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse taotluse nr 141011703052 alusel

kaebajale määratud toetus 1875 euro ulatuses ning suunata kaebaja 2015. aastal järelkontrolli.

7. Kaebaja hinnangul on vaidlustatud otsus õigusvastane, kuna 1. jaanuarist 2015 puudub Euroopa

Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses (ELÜPS) § 62 lg 5. Vaidlustatav otsus

tugineb aga Põllumajandusministri 8. septembri 2010 määruse nr 89 „Mikropõllumajandusettevõtte

arendamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem

kord” (määrus) § 18 lg-le 2, mis sätestas, et toetust ei maksta «Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõike 5 teises lauses sätestatud juhtudel. Seega

ei eksisteeri enam alust, mis võimaldaks toetust mitte maksta ja PRIA oleks pidanud otsuse

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 65 lg-st 3 tulenevalt kehtetuks tunnistama.

Alates 1. jaanuarist 2015 on määrus tervikuna kehtetu, kuna puudub volitusnorm määruse

andmiseks. Kaebaja hinnangul on põhiseadusega vastuolus ELÜPS § 122 lg 1, mis sätestab määruse

kehtivuse aluse pärast 1. jaanuari 2015.

8. Määruse § 16 lg 5 p 1 sätestab, et toetuse saaja on kohustatud investeeringuobjekti säilitama ja

sihipäraselt kasutama vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa

väljamaksmisest. Säte reguleerib toetuse saaja kohustusi alates viimane toetuseosa on

väljamaksmisest. Käesoleval juhul toetust väljamakstud ei ole, seetõttu ei saanud selle sätte alusel

otsust teha.

Otsusest ei selgu ka, millist maa-ala peetakse silmas metsamaana ning mis alustel tuvastati, et

tegemist on metsamaaga; samuti, mida on mõeldud metsataimede ja raiejääkide all ning kuidas

tuvastati nende olemasolu, suurus, hulk jms asjaolud. Selgitatud ei ole, kuidas metsataimede ja

raiejääkide võimalik esinemine on põhjuslikus seoses kaebaja kohustusega investeeringuobjekti

säilitada ja sihipäraselt kasutada võimaliku rikkumisega.

9. Motiveerimata on otsus saata toetuse saaja 2015 aasta järelkontrolli.

Vastustaja vastuväited

10. PRIA on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

11. 6. mail 2014 teostatud kohapealses kontrollis selgus, et astelpaju istikud ei ole kontrollitavad,

kuna asuvad osaliselt kõrvalkinnistul, mis ei ole OÜ Lutella kasutuses. Lisaks oli osa taimi istutatud

raiesmikule ning seega ei vastanud istandus 1 hektari ulatuses sellistele nõuetele, mis tagaksid

taimede ellujäämise. Vastavalt ei olnud tagatud määruse § 16 lg 5 p-st 1 tulenev investeeringuobjekti

säilitamise ja sihipärase kasutamise nõude täitmine. 13. oktoobril 2014 kohapealse lisakontrolli

(kontrollakt nr 24609) tuvastati, et OÜ Lutella ei ole istikuid ümber istutanud ning taimede read

algavad OÜ Lutella taimedega ja lõpevad OÜ Astelaid taimedega, kuid kinnistu piirid on maamõõdu

ettevõtte poolt fikseeritud vastavate märkidega ning seega on eri ettevõtete taimed tuvastatavad.

Raiesmikul esines endiselt metsataimi ning raiejääke, mistõttu nimetatud pind ei vastanud endiselt

nõuetele.

Kontrollide teostamise juures on viibinud ka kaebaja esindajad. 6. mail 2014 on OÜ Lutella juhatuse

esimees H. Aaspõllu kirjutanud PRIA-le omakäelise kirja, milles kinnitab, et viib maa heasse

põllumajanduslikku korda ning istutab taimed korrektselt vähemalt ühe hektari suurusele pinnale.

Seega ei on alusetu kaebaja väide, et ta ei tea, millist maa-ala nõuetele mittevastavana silmas

peetakse.

12. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse uue redaktsiooni jõustumine

ei muuda kehtetuks seaduse varasema redaktsiooni alusel vastu võetud haldusakte. Vastustaja on

ELÜPS § 62 lg-t 5 ja määruse 16 lg 5 p1 ka sisuliselt õigesti kohaldanud, kuna normid näevad

otsesõnu ette võimaluse toetuse maksmata jätmiseks, mistõttu leiab kaebaja ebaõigesti viieaastane

investeeringuobjekti säilitamise kohustus on asjakohane alles pärast viimse toetuse osa

väljamaksmist.

13. Järelkontrolli teostamise kohustus tuleneb PRIA-le otse Euroopa Liidu õigusnormidest ning

põhjendusi kontrolli teostamiseks PRIA taotlejatele esitama ei pea.

Kohtu seisukoht

14. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-le 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud

pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Seega tuleb haldusakti

õiguspärasuse hindamisel otsustada, kas selle andmisel on järgitud haldusakti andmise ajal kehtinud

üldaktide regulatsiooni. Käesoleval juhul peab kohus kontrollima, kas PRIA otsus nr 13-6/1698 on

kooskõlas 1. detsembril 2014 kehtinud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise

seaduse (ELÜPS) ja selle alusel antud täitevvõimu üldaktidega.

Kohus ei nõustu kaebajaga nagu oleks toetuse kaebajale osaliselt välja maksmata jätmise otsustus

kaebaja õigusi kestvalt piirava toimega. Toetuse välja maksmata jätmine toob kaasa kaebaja

ilmajäämise konkreetsest rahasummast ning sellega on otsuse regulatiivne toime kaebaja suhtes

ammendunud. Raha saamata jäämine võib küll mõjutada isiku majandustegevust tulevikus ja omada

seega pikemajalist mõju kaebaja majanduslikele huvidele, kuid seda ei saa samastada haldusakti

mõjuga isiku õigustele ja kohustustele. Seetõttu ei ole tegemist HMS § 65 lg-s 3 nimetatud

olukorraga ja ELÜPS uue redaktsiooni jõustumise järel ei pidanud PRIA kaevatavat otsust OÜ

Lutella kasuks kehtetuks tunnistama.

15. Põllumajandusministri 8. septembri 2010 määruse nr 89 „Mikropõllumajandusettevõtte

arendamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem

kord” (määrus) § 18 lg 2 järgi ei maksta toetust ELÜPS § 62 lg 5 ls-s 2 sätestatud juhtudel. ELÜPS

§ 65 lg 5 ls 2 sätestab, et PRIA jätab maaelu arengu toetuse maksmata, kui pärast taotluse

rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused või

kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saamise nõudeid. Määruse § 12 lg 2 p-st 3 tulenevalt taotleja

ja taotlus vastavad toetuse saamiseks esitatud nõuetele, kui on täidetud kõik määruses sätestatud

nõuded.

Tulenevalt määruse § 6 lg-st 3 peab abikõlblik kulu olema põhjendatud, selge ja üksikasjalikult

kirjeldatud, majanduslikult otstarbekas ja vajalik tegevuse eesmärgi saavutamiseks. Taotleja tagab

kasutatava toetusraha otstarbeka ja säästliku kasutamise. Määruse § 16 lg 5 p 1 nimetab toetuse

saamise nõuete hulgas ka taotleja kohustuse investeeringuobjekti säilitada ja sihipäraselt kasutada

vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest.

Eeltoodu alusel nõustub kohus vastustajaga, et PRIA-l on õigus teha otsus toetuse osaliseks või

täielikuks välja maksmata jätmiseks juhul, kui kohapealse kontrolli tulemusena tehakse kindaks, et

istanduse rajamiseks taotletava toetusega soetatud taimed on istutatud tingimustesse, mis ei taga

investeeringuobjekti säilitamise kohustuse täitmist viie aasta jooksul. Kui nõustuda kaebaja

käsitlusega, et määruse § 16 lg 5 p 1 nõue on asjasse puutuv üksnes toetuse väljamaksmise järel,

tekiks ebamõistlik olukord, kus PRIA peaks toetuse välja maksma ning koheselt tegema otsuse

toetuse tagasinõudmise kohta. Olukorras, kus kohapealse kontrolli käigus tuvastatakse, et taimede

säilimine on ohus nende kasvukoha tingimuste tõttu, on kaheldav, kas taimede soetamisel tehtud

kulu vastab määruse § 6 lg-s 3 nimetatud abikõlbliku kulu tunnustele. Sel juhul tuleb toetuse välja

maksmata jätmist pidada õiguspäraseks.

16. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et vastustaja on kaebaja rajatud astelpajuistandust

kontrollinud kahel korral, 6. mail ja 13. oktoobril 2014. Kohapealse kontrolli tulemused on

kajastatud 6. mai 2014 kontrollaktis nr 24563 (tl 15) ja 13. oktoobri 2014 kontrollaktis nr 24609.

Esimesel kontrollimisel tuvastati, et toetatava investeeringuga soetatud astelpaju taimed on istutatud

selliselt, et looduses puudub võimalus eristada kaebaja taimi naaberkinnistul samuti astelpaju

kasvatava OÜ Astelaid taimedest, kuna taimeread ulatuvad üle kinnistu piiride. Kaebaja on

soovinud muuta osa endist metsamaad põllumaaks. Endisel raiesmikul asusid kännud, puidujäägid

ja metsataimede põõsad. Kaebaja seadusliku esindaja omakäelise seletuse (tl 17) kohaselt on

metsamaad korrastatud, kuid freesida pole veel jõutud. Maa viiakse heasse põllumajanduslikku

korda ja taimed istutatakse korrektselt vähemalt ühel hektaril.

Teisel kontrollimisel leiti, et OÜ-le Lutella ja OÜ-le Astelaid kuuluvate taimede eristamiseks on

istikute read tähistatud puidust märkidega. Kaebaja esindajana kontrolli juures viibinud Lauri

Andresseli selgituse järgi ei teostatud raiesmikul töid enne 12. septembrit 2014. Pärast seda on maa

randaalitud, trimmerdatud ja freespurustajaga freesitud. Tema hinnangul on tegemist astelpaju

kasvatamiseks piisava lahendusega kuna õhukest huumusekihti pole võimalik kändude juurimisega

segi pöörata. PRIA inspektor on siiski tuvastanud, et endiselt esineb raiesmikul puidu jääke ja

metsataimi. Viimast kinnitavad kontrollimisel tehtud fotod1. Neilt nähtub, et maapinda katavad

puidujäägid, astelpaju istikud ei ole muude taimede hulgas selgelt eristatavad.

17. Kohtu hinnangul ei saa kohapealse kontrolli käigus fikseeritud asjaoludel, ühes kaebaja esindaja

L. Andresseli selgitusega, et kände ei kavatseta juurida, pidada õigusvastaseks vastustaja järeldust,

et vähemalt ühe hektari suurusel alal ei ole tagatud toetatava tegevuse jätkuvus. Pädeva asutusena

oli PRIA-l ühelt poolt kohustus otsustada toetuse andmine ja maksta toetus välja õiguspäraselt,

taotlejate õigusi ülemääraselt piiramata, teiselt poolt on vastustaja kohustatud tagama, et toetust

makstaks üksnes abikõlbulike kulutuste hüvitamiseks isikutele, kes täidavad toetuse saamise

nõudeid. Põllumajandusministri 17. veebruari 2010 määruse nr 11 „Head põllumajandus- ja

keskkonnatingimused, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse täitmise täpsem kord,

püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse üleandmise alused ja kord ning püsirohumaa

säilitamiseks vajalike abinõude rakendamise täpsem kord“ § 5 lg 11 sätestab, et puukoolide,

jõulupuuistanduste ning puuvilja- ja marjakultuuride aia võraalused ja reavahed on hooldatud.

Võraalused ja reavahed, kus kasvavad rohttaimed, on vähemalt üks kord aastas enne 31. juulit

niidetud või on seal karjatatud loomi. Kohtu hinnangul saab sättest analoogia korras juhinduda ka

käesoleval juhul ja järeldada, et istikute reavahedes ja võraalustes ei ole lubatud lisaks rohttaimedele

muid taimi. Istanduse pind peab olema selline, mis võimaldab rohttaimede niitmist, s.t lubatud ei

ole kändude, põõsaste või puidujääkide esinemine reavahedes või võraalustes.

Kuna määrusest ja ELÜPS-st tulenevalt on PRIA kohustatud kontrollima toetuse täieliku või osalise

välja maksmata jätmise aluste esinemist, siis on PRIA pädev hindama ka seda, kas kontrolli käigus

tuvastatud asjaoludel saab lugeda toetatavat tegevust jätkusuulikuks määruse § 16 lg 5 p 1

tähenduses. Kohus leiab, et kuna raiesmikule istutatud taimed kasvasid tingimustes, mis ei ole

astelpalju kasvatamiseks tavapärased ja erinesid ka ülejäänud istanduse tingimustest ning taimede

hulgas oli juba hukkunud istikuid, tulnuks kaebajal endal esitada tõendid selle kohta, et taimede

kasvutingimused on piisavad toetatava tegevuse jätkamiseks nõutud aja jooksul. OÜ Lutella ei ole

sellekohaseid tõendeid esitanud haldusmenetluses ega kohtumenetluses. Piisavaks ei saa pidada

kaebaja esindaja selgitust, et lahendus on sobiv astelpaju kasvatamiseks. Kaebajal ei ole keelatud

raiesmikul astelpaju kasvatada, kuid puudub alus eeldada, et tegevust nendel tingimustel toetatakse.

18. Kohtu hinnangul ei ole tegelikku vaidlust ka selles, et vaidlusalune raiesmik moodustab ca ühe

hektari kaebajale kuuluva kinnistu pindalast. 20. juuli 2015 menetlusdokumendi lisana esitatud

1 Fotofaili atribuutidest nähtuval on need loodud 13. oktoobril 2014.

skeemil on metsamaa selgelt piiritletud. 13. oktoobri 2014 kontrollakti kohaselt mõõtsid vastustaja

ametnikud M. Võigas ja H. Nipernaadi vaidlusaluse maatüki üle. Ka kaebaja seaduslik esindaja on

6. mai 2014 seletuskirjas kinnitanud, et raiesmikul esinevate minetuste tõttu on vajalik vähemalt

ühe hektari maa heasse põllumajanduslikku korda viimine. Siinjuures ei ole kaebaja esitanud

andmeid selle kohta, et vaidlusaluse raiesmiku ala oleks tegelikkuses väiksem kui üks hektar.

Seetõttu on kohus seisukohal, et PRIA on õiguspäraselt leidnud, et kaebaja astelpaju istanduse

tingimused ühe hektari suurusel alal ei taga määruse § 16 lg 5 p 1 nõude täitmist.

19. Kohus nõustub vastustajaga selles, et otsust OÜ Lutella järelkontrolli suunamise kohta ei

pidanud PRIA põhjendama. Pädeva asutusena on PRIA-l kohustus viia läbi järelkontrolli. Toetuse

taotlemisega võttis aga kaebaja endale kohustuse taluda enda suhtes kontrolli teostamist. Olukorras,

kus toetuse maksmisest tuleneb taotlejale tähtajaline kohustus, ilmneb kontrollile allumise kohustus

ainuüksi sellest tingimusest (näit määruse § 16 lg 5 p 1). Otsesõnu on taotleja kohustus võimaldada

teostada toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle järelevalvet määruse § 16 lg 5 p-s 4.

20. Eeltoodu alusel leiab kohus, et PRIA 1. detsembri 2014 otsus nr 13-6/1698 on õiguspärane ja

selle tühistamiseks puudub alus.

Kaebus jääb tervikuna rahuldamata.

21. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega

menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja

kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

kohtunik