3-14-52239/49 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Einar Vene, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

10.08.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-52239

Haldusasi

Sergei Kuprini kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida

Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva arestimaja kambri

tingimustega tekitatud kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 02.07.2015. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Sergei Kuprini määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Sergei Kuprin

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

Jätta Sergei Kuprini määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 02.07.2015. a

määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 206 lg 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. S. Kuprin esitas 21.09.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA)

Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva arestimaja kambri tingimustega tekitatud moraalse

kahju eest hüvitise summas 10 000 eurot väljamõistmiseks.

2. Tartu Halduskohus tagastas

27.11.2014. a määrusega

S. Kuprini kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. Kohus asus seisukohale, et

kaebuse esitamine on keelatud vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2, kuna kaebaja on varasemalt

haldusasjas nr 3-13-2054 esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning haldusasja

nr 3132054 menetlust lõpetav määrus on jõustunud 05.12.2013.

3. S. Kuprin esitas 10.12.2014 määruskaebuse ja 11.12.2014 määruskaebuse täienduse,

milles ta palus tühistada Tartu Halduskohtu 27.11.2014. a määrus.

4. Tartu Halduskohus jättis 17.12.2014. a määrusega S. Kuprini määruskaebuse käiguta,

kuna selle esitamisel ei olnud tasutud riigilõivu ega esitatud menetlusabi taotlust ning andis

puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva määruse kättesaamisest arvates.

5. S. Kuprin esitas 05.01.2015 menetlusabi taotluse, milles ta palus vabastada end

määruskaebuse esitamisel tasumisele kuuluvast riigilõivust, kuna ta ei saa tervisliku seisundi

tõttu vanglas töötada ja tal puudub raha riigilõivu tasumiseks.

6. Tartu Halduskohus jättis 12.01.2015. a määrusega S. Kuprini taotluse riigilõivu tasumisest

vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning määruskaebuse teistkordselt käiguta ja

andis riigilõivu 15 euro tasumiseks 10 päeva alates määruse kättesaamisest. Kohus märkis, et

S. Kuprinile menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud, kuna tema

menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek

oli HKMS § 112 lg 1 p 1 mõttes 4,37 eurot. Samas märkis kohus, et HKMS § 111 lg 1 seob

menetlusabi andmise kavandatava menetluses osalemise edukusega ning kohtu hinnangul

esitas S. Kuprin kaebuse HKMS § 43 lg 1 p-s 2 sätestatud keeldu rikkudes, sest sama nõudega

samal alusel esitatud kaebuse osas on Tartu Halduskohus 20.11.2013. a määrusega lõpetanud

HKMS § 124 lg 2 alusel menetluse ning see määrus jõustus 05.12.2013. Kohus leidis, et S.

Kuprini määruskaebus Tartu Halduskohtu 27.11.2014. a kaebuse tagastamise määruse peale

on perspektiivitu, mistõttu jättis kohus S. Kuprini taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks

rahuldamata.

7. S. Kuprin esitas 18.01.2015 määruskaebuse, milles ta palus tühistada Tartu Halduskohtu

12.01.2015. a määrus.

8. Tartu Ringkonnakohus jättis 26.03.2015. a määrusega S. Kuprini määruskaebuse

rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12.01.2015. a määruse resolutiivosa p-i 1 muutmata.

Ringkonnakohus tõdes, et kuna kaebuse korduv esitamine ei ole lubatud, siis on antud

määruskaebus ilmselgelt perspektiivitu ja esineb alus menetlusabi mitteandmiseks HKMS

§ 111 lg 1 järgi.

9. Tartu Halduskohus andis 27.04.2015. a määrusega kaebajale täiendava tähtaja 5 päeva

riigilõivu 15 euro tasumiseks.

10. S. Kuprin esitas 03.05.2015 avalduse, milles ta teatas, et ei suuda riigilõivu tasuda.

11. Tartu Halduskohus tagastas 18.05.2015. a määrusega S. Kuprini määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 27.11.2014. a määruse peale. Kohus märkis, et käesoleval juhul on jõustunud

kohtumäärus määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumisest vabastamata jätmise kohta

määruskaebuse esitamisel, mistõttu ei ole kohtul võimalik menetleda määruskaebust, kui selle

esitamisel ei ole tasutud riigilõivu, millist puudust ei ole määruskaebuse esitaja kõrvaldanud

ka selleks kohtu poolt antud tähtaja jooksul. Kohus, juhindudes HKMS § 206 lg-st 1, § 187 lg

3 pst 3 ja lg-st 4, keeldus S. Kuprini määruskaebust Tartu Halduskohtu 27.11.2014. a määruse

peale menetlusse võtmast.

12. S. Kuprin esitas 24.06.2015 määruskaebuse, milles ta märkis, et on 27.04.2015. a

määruse peale selgitanud, et tal puudub rahaline sissetulek ja tervisliku seisundi tõttu ei saa ta

töötada, mistõttu tal puudub võimalus riigilõivu tasuda. Veel lisas S. Kuprin, et ta ei ole

mööda lasknud tähtaega moraalse kahju eest hüvitise nõudmiseks ning tema kaebus ei ole

perspektiivitu.

13. Tartu Halduskohus tagastas 02.07.2015. a määrusega S. Kuprini määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 18.05.2015. a määruse peale. Kohus märkis, et 18.05.2015. a määrusega tagastas

kohus S. Kuprini määruskaebuse seetõttu, et asjas oli jõustunud 12.01.2015. a määrus

määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumisest vabastamata jätmise kohta ning S. Kuprin keeldus

riigilõivu tasumast. Seejuures viitas kohus, et Tartu Ringkonnakohus on tuvastanud

26.03.2015. a määruses, et S. Kuprini riigilõivu tasumisest vabastamata jätmine oli

õiguspärane. Kohtu hinnangul, tulenevalt HKMS § 206 lg-st 1, § 187 lg 3 p-st 3 ja lg-st 4, ei

olnud võimalik niisuguses olukorras S. Kuprini määruskaebust Tartu Halduskohtu

27.11.2014. a määruse peale menetlusse võtta ning kohus pidi selle tagastama. Kohus viitas,

et seejuures anti S. Kuprinile veel 27.04.2015 täiendav võimalus riigilõivu tasumiseks. Kohtu

hinnangul oli niisuguses olukorras ilmselge, et 18.05.2015. a määrus oli õiguspärane ning

S. Kuprini määruskaebust ei ole võimalik rahuldada ja selle tuvastamiseks ei ole tarvis teha

täiendavaid menetlustoiminguid. Seetõttu keeldus kohus, HKMS § 206 lg-st 1 ja § 187 lg 3

pst 5 juhindudes, S. Kuprini määruskaebust Tartu Halduskohtu 18.05.2015. a määruse peale

menetlusse võtmast ning tagastas määruskaebuse.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

14. S. Kuprin esitas 19.07.2015 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 02.07.2015. a määruse

peale. S. Kuprini väitel lükkas kohus tahtlikult tagasi tema kaebuse ja venitab asja

menetlemist, sest kohus rikkus seadust ja võttis vastu vale otsuse, kui teatas, et kaebajal ei

olnud õigust esitada moraalse kahju hüvitamise taotlust, kuigi kaebuse esitamise hetkeks ei

olnud möödunud 3 aastat. S. Kuprin ei nõustu kohtu väitega, et õiguspäraselt lükati tagasi

tema taotlus riigilõivust vabastamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

16. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kuigi määruskaebuses ei ole kaebaja sõnaselgelt

esitanud taotlust Tartu Halduskohtu 02.07.2015. a määruse tühistamiseks, nähtub kaebaja

väidetest, et ta ei ole nõus halduskohtu otsustusega, millest järelduvalt on ringkonnakohtu

hinnangul kaebaja tahe, et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu 02.07.2015. a

määruse.

17. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 02.07.2015. a määruse põhjendustega ega

pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele

märgib ringkonnakohus järgnevat.

18. Käesolevas määruskaebemenetluses vaidlustatud Tartu Halduskohtu 02.07.2015. a

määrusega tagastas halduskohus S. Kuprini määruskaebuse halduskohtu 18.05.2015. a

määruse peale, millega halduskohus eelnevalt tagastas S. Kuprini määruskaebuse halduskohtu

27.11.2014. a määruse peale. Viimatinimetatud määrusega halduskohus tagastas S. Kuprini

kaebuse, kuna kaebaja on varasemalt haldusasjas nr 3-13-2054 esitanud kaebuse sama

nõudega samal alusel ning haldusasja nr 3-13-2054 menetlust lõpetav määrus on jõustunud

05.12.2013. Vaidlust ei ole asjas selle üle, et 10.12.2014 määruskaebuse esitamisel

halduskohtu 27.11.2014. a määruse vaidlustamiseks ei olnud kaebaja tasunud riigilõivu,

mistõttu halduskohus jättis kaebaja määruskaebuse 17.12.2014. a määrusega käiguta ja andis

riigilõivu tasumiseks kaebajale tähtaja. Kaebaja riigilõivu ei tasunud, vaid esitas 05.01.2015

halduskohtule menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, millise

taotluse jättis halduskohus 12.01.2015. a määrusega rahuldamata ning kaebaja 10.12.2014. a

määruskaebuse teistkordselt käiguta ja kohustas kaebajat riigilõivu tasuma. Halduskohus on

seejuures hinnanud kaebaja suhtes menetlusabi andmise majanduslikud eeldused täidetuks,

kuid HKMS § 111 lg-le 1 tuginevalt, mis seob menetlusabi andmise ka menetluses osalemise

edukusega, on halduskohus hinnanud S. Kuprini määruskaebuse perspektiivituks, kuivõrd

kaebaja poolt sama nõudega samal alusel esitatud kaebuse osas on menetlust lõpetav Tartu

Halduskohtu 20.11.2013. a määrus haldusasjas nr 3-13-2054 jõustunud 05.12.2013. Kaebaja

vaidlustas halduskohtu 12.01.2015. a määruse ringkonnakohtus, mille viimane jättis

26.03.2015. a määrusega rahuldamata ja tõdes, et S. Kuprini riigilõivu tasumisest vabastamata

jätmine oli õiguspärane. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja nimetatud ringkonnakohtu

määruse ja selle tõlke kätte saanud 30.03.2015 (tl 70), kuid ei ole selle vaidlustamiseks

Riigikohtusse määruskaebusega pöördunud. Seega ei ole asjas vaidlust selles, et halduskohtu

27.11.2014. a määruse peale määruskaebuse esitamisel oli kaebajal kohustus tasuda riigilõivu.

Kuna kaebaja riigilõivu siiski ei tasunud, tagastas halduskohus 18.05.2015. a määrusega

S. Kuprini 10.12.2014 määruskaebuse. Kaebaja esitas halduskohtu 18.05.2015. a määruse

vaidlustamiseks 24.06.2015 määruskaebuse, mille halduskohus 02.07.2015. a määrusega

tagastas. Arvestades, et käesolevas asjas on jõustunud halduskohtu määrus, millega kaebajat

kohustati riigilõivu tasuma ning pole vaidlust asjaolu üle, et kaebaja riigilõivu tasunud ei ole,

siis ei saa nimetatud asjaolu üle kohtumääruse jõustumise tõttu käesolevas

määruskaebemenetluses enam vaidlust olla. Seega loeb ringkonnakohus kaebaja sellekohased

väited määruskaebuses põhjendamatuteks. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus

vaidlustatud määrusega õigustatult, juhindudes HKMS § 206 lg-st 1 ja § 187 lg 3 p-st 5,

keeldunud S. Kuprini määruskaebust halduskohtu 18.05.2015. a määruse peale menetlusse

võtmast ja selle tagastanud.

19. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus S. Kuprini määruskaebuse rahuldamata ja

Tartu Halduskohtu 02.07.2015. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel