2-15-108969/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-15-108969

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

10. august 2015, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-108969

Tsiviilasi

Intrum Justitia Debt Finance Ag hagi Olga Gēgere vastu

306,07 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

318,87 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Intrum Justitia Debt Finance Ag (rk 020.3.020.910-7;

asukoht Alpenstrasse 2, 6300 Zug, Switzerland), esindaja

Dagne Niit, e-post dagne.niit@intrum.com;

kostja Olga Gēgere (ik 47911040060; tegelik viibimiskoht

kohtule teadmata)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Intrum Justitia Debt Finance Ag hagi Olga Gēgere vastu osaliselt.

2. Välja mõista Olga Gēgerelt Intrum Justitia Debt Finance Ag kasuks Ferratum

Estonia OÜ-ga 05.12.2012 sõlmitud laenulepingu alusel tekkinud võlgnevus 191

(ükssada üheksakümmend üks) eurot ja 52 senti, millest 160 eurot on põhinõue,

0,10 eurot intress ja 31,42 eurot viivis 09.06.2015 seisuga.

3. Välja mõista Olga Gēgerelt Intrum Justitia Debt Finance Ag kasuks viivis protsendina

põhinõudelt 160 eurot alates 10.06.2015 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras, kuid mitte enam kui 128 (ükssada kakskümmend

kaheksa) eurot ja 58 senti.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud 63% ulatuses Olga Gēgere ja 37% ulatuses Intrum Justitia Debt

Finance Ag kanda.

2. Määrata tsiviilasjas nr 2-15-108969 Intrum Justitia Debt Finance Ag menetluskulude

rahaliseks suuruseks 75 (seitsekümmend viis) eurot (riigilõiv).

3. Välja mõista Olga Gēgerelt Intrum Justitia Debt Finance Ag kasuks menetluskulud 47

(nelikümmend seitse) eurot ja 25 senti.

4. Välja mõista Olga Gēgerelt Intrum Justitia Debt Finance Ag kasuks viivis

menetluskulult 47,25 eurot alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kaja esitamine

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 11.06.2015. TsMS § 317 lg 1 p 1

2(3)

ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele

kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostja

võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise

aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa,

pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada.

Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul kohustus kontrollida

tehingu tühisust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Tegemist on seaduse

kohaldamisega.

Riigikohus on märkinud, et krediidilepingu tühisuse kohta käivate erisätete (TsÜS § 86 lg-d 2

ja 3) olemasolu ei välista krediidilepingu tühisuse võimalust TsÜS § 86 lg 1 alusel.

Kolleegiumi arvates on TsÜS § 86 lg-t 1 võimalik kohaldada juhul, kui krediidilepingust

tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd

erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka

krediidisaaja sundolukorda hindamata. Kolleegiumi arvates võib vähemalt eelduslikult olla

sellise olukorraga tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga

viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kuus korda. Tarbimislaenude kuuekordne keskmine kulukuse määr on kaks

korda suurem kui TsÜS § 86 lg 3 teise lause eelduse järgne piirmäär (lepingu sõlmimise ajal

05.12.2012 kehtinud redaktsioon). Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade

kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks

sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt 3-2-1-186-13 p 22).

Asja materjalidest nähtuvalt väljastas Ferratum Estonia OÜ kostjale 05.12.2012 mobiiltelefoni

vahendusel esitatud laenutaotluse alusel laenuna 160 eurot 30-ks päevaks (st laen tuli tagastada

hiljemalt 04.01.2013) intressiga (lepingus märgitud kui käsitlemise kulu) 40 eurot, mis teeb

lepingujärgse krediidi kulukuse määraks 1410,33% aastas. Seega ületab krediidi kulukuse

määr rohkem kui 37,9 korda Eesti Panga 2012. aasta detsembris avaldatud keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra 37,21%. Eeltoodust

tuleneb, et Ferratum Estonia OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on tühine TsÜS § 86 lg 1

alusel vastuolu tõttu heade kommetega, mistõttu on hagejal TsÜS § 86 lg 4 järgi õigus nõuda

kostjalt intressi kokkulepitud aja eest VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses ja viivist VÕS § 113

lg 1 teises lauses toodud viivise seadusjärgses määras. Muid tühisest lepingust tulenevaid

nõudeid hageja kostja vastu esitada ei saa.

VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda

intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-

operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui

seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja

mõista intress perioodi 05.12.2012 kuni 04.01.2013 eest 0,10 eurot (160 eurot × 0,75% ×

3(3)

30 päeva / 365 päeva).

VÕS § 113 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub seitse ja alates 15.04.2013 kaheksa protsenti aastas. Eeltoodust

tulenevalt tuleb kostjalt tagastamata laenusummalt 160 eurot välja mõista viivis perioodi

05.01.2013 kuni 14.04.2013 eest 3,29 eurot (160 eurot × 7,5% × 100 päeva / 365 päeva),

perioodi 15.04.2013 kuni 30.06.2013 eest 2,87 eurot (160 eurot × 8,5% × 77 päeva / 365

päeva), perioodi 01.07.2013 kuni 31.12.2013 eest 6,65 eurot (160 eurot × 8,25% × 184 päeva /

365 päeva), perioodi 01.01.2014 kuni 30.06.2014 eest 6,47 eurot (160 eurot × 8,15% ×

181 päeva / 365 päeva) ja perioodi 01.07.2014 kuni 09.06.2015 eest 12,14 eurot (160 eurot ×

8,05% × 344 päeva / 365 päeva), kokku seega 31,42 eurot (3,29 + 2,87 + 6,65 + 6,47 + 12,14).

Hageja nõue tuleb rahuldada osaliselt 191,52 euro (160 eurot põhinõue, 0,10 eurot intress ja

31,42 eurot viivis 09.06.2015 seisuga) ulatuses, millele TsMS § 367 alusel lisanduvad alates

10.06.2015 viivised põhinõudelt seadusjärgses määras, kuid mitte enam kui 128,58 eurot.

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi

osaliselt, so ~ 63% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 63% ulatuses kostja ja 37% ulatuses

hageja kanda.

Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 75 eurot (riigilõiv).

Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna

47,25 eurot (63% 75 eurost).

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise

menetluskulult 47,25 eurot käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni menetluskulude

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik