3-15-943/16 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Einar Vene, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

10.08.2015, Tartu

Haldusasja number

3-15-943

Haldusasi

Ergo Jõhve kaebus Tartu Vangla 05.01.2015. a

käskkirja nr 6-2/4 tühistamiseks ning Tartu Vangla

kohustamiseks karistuse toimikust kustutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 20.05.2015. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Ergo Jõhve määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Ergo Jõhve

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Ergo Jõhve määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20.05.2015. a

määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla määras 05.01.2015. a käskkirjaga nr 6-2/4 vahistatule E. Jõhvele seoses

Tartu Vangla kodukorra p 4.1 ja vangistusseaduse (Vangs) § 67 p 4 süülise rikkumisega

karistuseks noomituse, kuna E. Jõhve pani 04.12.2014 ajavahemikul kl 16.30-18.07 toime

distsipliinirikkumise, kui rikkus vangla vara ja lahkus loata talle määratud ooteruumist.

2. Tartu Vangla jättis 10.03.2015. a otsusega nr 1-11/41-25 E. Jõhve taotluse vaide tähtaja

ennistamiseks rahuldamata ja tagastas 11.02.2015 esitatud vaide haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 79 lg 1 p 3 alusel, kuna vaide esitamise tähtaja möödalaskmine ei olnud tingitud

piisavalt mõjuvast põhjusest. Vangla märkis, et vaide esitamise tähtajaks oli 05.02.2015, kuid

E. Jõhve esitas vaide 11.02.2015. Vangla hinnangul jääb arusaamatuks E. Jõhve põhjendus

advokaadi haigestumise ilmnemisest 04.02.2015, millest tulenevalt ei esitanud E. Jõhve vaiet

eelneva perioodi vältel. Vangla leidis, et esitatud vaide mahtu arvestades saab pidada 28

ööpäeva piisavalt pikaks ajavahemikuks, mille jooksul nimetatud vaie koostada ning vaide

koostamine ei eelda ilmtingimata advokaadi kaasamist menetlusse ja vajadusel on võimalik

advokaadiga konsulteerida ka olenemata haigestumisest.

3. 13.04.2015 saabus Tartu Halduskohtusse E. Jõhve kaebus, milles ta palus tühistada

Tartu Vangla 05.01.2015. a käskkiri nr 6-2/4 ja teha vanglale ettekirjutus karistuse

kustutamiseks tema toimikust. E. Jõhve märkis, et ta esitas 05.02.2015 vanglale vaide

tähtaja ennistamise taotluse, kuna sai 04.02.2015 teada, et kaitsja on olnud vahepeal

haige ega ole saanud vaide koostamisega tegeleda ning vaide esitas ta 11.02.2015,

milline tähtaja ületamine toimus seetõttu, et vangla kinnises sektoris on helistamine

piiratud ja kaitsja haigestumise tõttu oli raskendanud abi otsimine. 06.05.2015 saabus

halduskohtusse E. Jõhve maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta.

4. Tartu Halduskohus tagastas 20.05.2015. a

määrusega

E. Jõhve kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel ning tagastas ka E. Jõhvele

asjas tasutud riigilõivu 15 eurot HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel. Määruse põhjendused:

Mõjuvaks põhjuseks HMS § 34 lg 1 mõttes saavad eelkõige olla objektiivsed takistused, mis

ei võimalda isikul vaiet esitada, näiteks tervislik seisund või ettenägematu viibimine kohas,

kus puudub võimalus dokumentide esitamiseks. E. Jõhve ei ole niisugustele asjaoludele

tuginenud, vaid on selgitanud, et vaide koostamisega pidi tegelema tema advokaat, kes aga

haigestus. Vaieldamatult on isikul õigus kasutada vaide koostamiseks advokaadi abi, kui ta

seda vajalikuks peab. Samas vaide õigeaegse esitamise riski kannab siiski vaide esitaja ise.

Sõltumata sellest, kas vaide esitaja kasutab kõrvalist abi või mitte, lasub tal kohustus

hoolitseda selle eest, et vaie saaks õigeaegselt esitatud. Vanglas viibiva isiku suhtlemine

advokaadiga võib olla piiratud. Samas tulenevad piirangud kehtivast õigusest ja on isikule

ettenähtavad. Kaebajal oli vaide esitamise tähtaja jooksul, s.h selle esitamise viimasel päeval,

võimalik esitada vaie ise. 11.02.2015 esitatud vaidest nähtub, et kaebaja tugines vaides

eelkõige faktiliste asjaolude kirjeldusele, mitte õiguslikele argumentidele. Niisuguse vaide

saanuks kaebaja esitada ka varem, ilma advokaadiga konsulteerimata. Samuti olnuks tal soovi

korral võimalik õigeaegselt esitatud vaidele vaidemenetluse käigus lisada täiendavaid

argumente. Asjas ei oma tähtsust, kas kaebaja esitas vaide esitamise tähtaja ennistamise

taotluse 05.02.2015 või 11.02.2015 koos vaidega, kuivõrd vaide esitamise tähtaeg saabus

04.02.2015. Seega ei ole vajalik kontrollida kaebaja väiteid tema advokaadi haigestumise

kohta, kuna ka kaebaja väidete tõesust eeldades ei ole tegemist mõjuva põhjusega HMS § 34

lg 1 mõttes. Tartu Vangla on 10.03.2015 õiguspäraselt jätnud vaide esitamise tähtaja

ennistamise taotluse rahuldamata ja vaide tagastanud. Seega ei ole kaebaja nõuetekohaselt

läbinud VangS § 1¹ lg-s 5 sätestatud kohustuslikku kohtueelset menetlust, mistõttu tuleb

kaebus tagastada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. E. Jõhve esitas 04.06.2015 määruskaebuse, milles ta palub võtta määruskaebus

menetlusse ning tühistada temale määratud karistus ja kustutada see toimikust. E. Jõhve ei

nõustu halduskohtu väitega, et tal puudusid objektiivsed takistused, kuna advokaat, kellelt ta

oli palunud abi dokumentide koostamiseks, oli vahepeal haigestunud, kuid tal endal puudub

vastav haridus ning ta ei ole piisavalt pädev. E. Jõhve väitel kuulis ta advokaadi

haigestumisest 04.02.2015, misjärel koheselt esitas vanglale tähtaja ennistamise taotluse ja

palus dokumente vanglalt, mistõttu ületas vaide esitamise tähtaega ja esitas vaide 11.02.2015.

E. Jõhve väitel oli ka objektiivseks takistuseks asjaolu, et vangla piiras helistamisi. E. Jõhve

leiab, et Tartu Vangla ei jätnud õiguspäraselt vaide esitamise tähtaja ennistamise taotlust

rahuldamata ja tagastas vaide. E. Jõhve leiab, et ta on nõuetekohaselt läbinud VangS-is

sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse ja halduskohus oleks võinud võtta asja

menetlusse.

6. 08.07.2015 saabus Tartu Halduskohtusse E. Jõhve määruskaebuse lisa ja dokument

riigilõivu tasumise kohta. E. Jõhve märgib täiendavalt määruskaebuse lisas, et PS §-st 14 ja

§ 15 lg-st 1 koostoimes tuleneb põhiõigus tõhusale ja õiglasele menetlusele oma õiguste

kaitseks kohtus. E. Jõhve leiab, et kohtupraktika ühtlustamiseks ja menetlusökonoomiast

lähtudes oleks pidanud halduskohus asja lahendama, mitte kaebust tagastama. Veel leiab

E. Jõhve, et vangla on süüliselt ja tahtlikult alandanud tema inimväärikust, kahjustanud tervist

ja võtnud temalt vabaduse alusetult, millise intensiivse õiguste rikkumise tõttu võib ta nõuda

mittevaralise kahju eest rahalist hüvitist, kuna täidetud on riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1

sätestatud eeldused. E. Jõhve palub vanglalt välja mõista mõistlik kompensatsioon ning

menetluskulude katteks 30 eurot.

7. Tartu Vangla esitas 21.07.2015 vastuse määruskaebusele, milles ta leiab, et E. Jõhve

määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vangla märgib, et E. Jõhve ei väida, et ta ei olnud

teadlik sellest, et vaie tuleb esitada hiljemalt 04.02.2015, seega ei saanud samal päeval

selgunud advokaadi haigestumine kuidagi mõjutada vaide tähtaegset esitamist. Vangla väitel

on põhjendamatu E. Jõhve märkus, et dokumentidest koopiate saamine mõjutas vaide

tähtaegset esitamist, kuivõrd E. Jõhve taotles distsiplinaarmenetluse materjalidest koopiaid

alles 20.01.2015, seega 15 päeva hiljem enda distsiplinaarkorras karistamisest ja koopiad sai

ta kätte 21.01.2015 ning teist korda taotles E. Jõhve koopiaid 04.02.2015 ja sai need kätte

05.02.2015.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

9. HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib mõnda liiki nõude lahendamiseks ette näha

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib

kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt

rahuldatud. HKMS § 121 lg 1 p 4 näeb ühe imperatiivse kaebuse tagastamise alusena ette

olukorra, kus kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud

kohustuslikust korrast. Kinnipeetavate puhul näeb kohustusliku kohtueelse menetluse ette

vangistusseadus (VangS). VangS § 1¹ lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada

vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-s sätestatud alustel ja

korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele

või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud,

osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

10. Riigikohus, tõlgendades VangS § 1¹ lg-s 5 sätestatut kooskõlas HKMS § 47 lg-s 1 ja 121

lg 1 p-s 4 sätestatuga, on asunud seisukohale, et juhul, kui kinnipeetav rikub asja kohustusliku

kohtueelse lahendamise korda viisil, mis toob kaasa kohtuvälise menetleja sisulise otsuse

puudumise ja vaide õiguspärase tagastamise, ei saa kinnipeetaval tekkida kohtusse

pöördumise õigust. Kui kaebaja ei käitu kohtueelses menetluses nõuetekohaselt ja menetlus

lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt vaide tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS §

47 lg-st 1 tulenevalt lubatav (Riigikohtu 29.04.2014. a määrus nr 3-3-1-78-13, p-d 18-19).

Vaide tagastamise juhtudel on kohtutel enne kaebuse tagastamist kohtueelse menetluse

läbimata jätmise tõttu kohustus veenduda selles, et ka tegelikult esinesid alused, millele

viidates isiku taotlus kohustuslikus kohtueelses menetluses tagastati ning vaide õigusvastase

tagastamise korral saab kohtumenetluses jätkata asja sisulise arutamisega (Riigikohtu

08.10.2012. a määrus nr 3-3-1-30-12, p 18; 18.03.2013. a määrus nr 3-3-2-2-12, p 11.2;

20.06.2013. a määrus nr 331-34-13, p 7).

11. Tartu Halduskohus on vaidlustatud määruses hinnanud kaebaja poolt vanglale esitatud

vaide tagastamise õiguspärasust ning asunud seisukohale, et vangla on õiguspäraselt jätnud

vaide esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja vaide tagastanud. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata

(HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatud

väited alust asuda halduskohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole kaebaja määruskaebuses täiendavalt viidanud ühelegi sellisele asjaolule, mis

oleks vältimatult põhjustanud kaebetähtaja rikkumise ning mida võiks seetõttu pidada

mõjuvaks põhjuseks. Seega on kaebaja esitatud vaie talle õiguspäraselt tagastatud ning kohus

ei saanud VangS § 11 lg-s 5 ette nähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust lugeda

nõuetekohaselt läbituks, mistõttu ei ole kaebus HKMS § 47 lgst 1 tulenevalt lubatav ja

halduskohus on 20.05.2015. a määruses asunud õigele seisukohale, et asjas esineb HKMS

§ 121 lg 1 p-s 4 sätestatud imperatiivne alus kaebuse tagastamiseks.

12. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et PS § 15 lg 1 lausest 1 tuleneb küll igaühe õigus

pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse, kuid see ei tähenda, et isikul,

kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus pöörduda kohtusse.

Kaebaja sellekohane arusaam on ebaõige. Kohtusse pöördumise mõningane kitsendamine on

õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks vajalik (Riigikohtu

06.09.2007. a määrus nr 3-3-1-40-07, p 11; 04.06.2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11).

Kohtusüsteemi efektiivne toimimine on väärtus, millega võib õigustada põhiõiguse piiramist

(Riigikohtu 17.03.2003. a otsus nr 3-1-3-10-02, p 28). Ringkonnakohus selgitab, et seaduses

on sätestatud kaebuse lubatavuse eeldused ning kaebuse mittelubatavus välistab asja sisulise

lahendamise. Kohtupraktikas on sedastatud, et HKMS § 47 lg 1 kohaselt on kaebus lubatav

üksnes siis, kui kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. Kui

taotlus on esitatud hilinemisega, on vangla selle õigesti tagastanud ning kaebaja pole läbinud

nõuetekohast kohtueelset menetlust (Riigikohtu 15.06.2015. a määrus nr 3-3-1-20-15, p 9).

HKMS § 121 lgs 1 toodud aluste puhul puudub kohtul tagastamise otsustamisel

kaalutlusruum, vaid tegemist on puudustega, mille esinemise korral ei ole kaebuse sisuline

läbivaatamine mõeldav. Kuna kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise korral ei

ole kohtul õigust asja lahendada, siis oli halduskohtul kohustus E. Jõhve kaebus tagastada

ning kaebaja põhiõiguste riive puudub.

13. Kuna E. Jõhve kaebust ei ole kohtu poolt menetlusse võetud, siis jätab ringkonnakohus

tähelepanuta määruskaebuse lisas esitatud väited seonduvalt mittevaralise kahju hüvitamise

taotlemisega. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks juhtida kaebaja tähelepanu VangS

§ 1¹ lg-le 8, mille kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul

õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt

esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning

vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega on

vangla tekitatud kahju hüvitamise taotlemise korral esmalt nõutav vastavasisulise taotlusega

vangla poolt pöördumine.

14. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus E. Jõhve määruskaebuse rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 20.05.2015. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel