1-14-3954/143 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

5. august 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-3954

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Paavo Randma, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 26. juuni 2015

määrus Jevgeni Morgeni tingimisi enne tähtaega

elektroonilise valvega vangistusest vabastamata

jätmise kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuste liik

Süüdimõistetu Jevgeni Morgen ja tema kaitsja

vandeadvokaat Sven Sillar, määruskaebused

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 26. juuni 2015 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebused jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 05.09.2014 otsusega mõisteti Jevgeni Morgen süüdi KarS § 257 järgi ja

talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 76 lg 6 ja § 65 lg 2 alusel suurendati

mõistetud karistust Harju Maakohtu 11.09.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa

võrra ja mõisteti J. Morgenile lõplikuks karistuseks 2 aastat 11 kuud 7 päeva vangistust.

Kinnipeetava karistusaeg algas 21.11.2013 ja lõppeb 28.10.2016.

2. Tartu Vangla esitas 05.05.2015 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava J. Morgeni

vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise otsustamiseks.

Maakohtu määrus

3. Tartu Maakohtu 26. juuni 2015 määrusega jäeti J. Morgen talle mõistetud vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu argumendid olid järgmised.

3.1. J. Morgenit on varasemalt kriminaalkorras karistatud neli korda ja vanglakaristust kannab

ta kolmandat korda. Isikut on varasemalt ka karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt

vabastatud, kuid sellele vaatamata pani J. Morgen toime uued kuriteod, mille eest kannab ta

karistust käesoleval ajal. Eeltoodu näitab, et süüdimõistetule ei ole senini mõistetud karistused

avaldanud mingisugust mõju ega pannud teda oma käitumist muutma. See omakorda annab

alust kahelda, kas sellel korral on J. Morgen suuteline muutma oma väljakujunenud

tegutsemisviisi ja tegema vajalikke järeldusi.

3.2. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel on oluline hinnata karistuse

eesmärkide saavutamist. Kuigi süüdimõistetutele ei ole mingil juhul etteheidetav enese

käitumise õigustamine või süü mittetunnistamine, on kohtu arvates tingimisi ennetähtaegse

vabastamise otsustamisel oluline arvestada kinnipeetava suhtumist toimepandusse. Mõistagi

on karistuse eesmärkide saavutamine kaheldav olukordades, kus süüdimõistetu on asunud

positsioonile, et tema kuritegu sooritanud ei ole, teda on ebaõiglaselt süüdi mõistetud või ta

on asunud muul viisil oma teguviisi õigustama. J. Morgeni väited, et ta ei tarvitanud

kannatanute suhtes vägivalda ning üksnes ühel korral tõukas kannatanut, seejuures talle

füüsilist valu põhjustamata, on kohtu hinnangul ennast õigustava iseloomuga. Seega on alust

kahelda, et mõistetud karistus on oma eesmärke täitnud ja vabaduses suudab J. Morgen

hoiduda uute (ka samalaadsete) kuritegude toimepanemisest.

3.3. J. Morgeni käitumine karistuse kandmise ajal on positiivne. Isik on läbinud riigikeele

kursuse C1 tasemel, ta on määratud majandustöödele ning 08.06.2015 on antud nõusolek

kinnipeetava ümberpaigutamiseks Tallinna Vangla Maardu üksuse avavanglasse. Kohus pidas

ka positiivseks, et vabanemise korral on J. Morgenil olemas kindel elukoht, toetavad

lähedased ja garanteeritud töökoht. Vaatamata sellele, et J. Morgeni puhul esineb positiivseid

asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid ja karistuse kandmiselt

ennetähtaegset vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid (varasem elukäik ja kuriteo

toimepanemise asjaolud).

Määruskaebused

4. Maakohtu määruse peale esitasid kaebuse J. Morgen ja tema kaitsja vandeadvokaat Sven

Sillar, kes paluvad tühistada Tartu Maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada

süüdimõistetu vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

5. Süüdimõistetu määruskaebuse põhjendused on järgmised.

5.1. J. Morgen leiab, et ta väljendas ennast eesti keeles valesti, mistõttu tekkis maakohtul

arvamus, et isik ei kahetse toimepandud kuritegu. Kinnipeetav selgitab, et võtab talle esitatud

süüdistuse omaks ning kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. Tulevikus lubab J. Morgen lahendada

kõik arusaamatused seaduslikke vahendeid kasutades.

5.2. Kinnipeetav on teinud kõik endast oleneva, et tingimisi ennetähtaegselt vangistusest

vabaneda. Ta on täitnud kõiki kohustusi ega ole rikkunud distsipliini. J. Morgen on läbinud

kõik täitmiskavas ette nähtud tegevused ning ta osaleb tööhõives. Vangla on otsustanud

kinnipeetava paigutada avavangla osakonda, kust ta saab käia vabaduses tööl. J. Morgeni

vabastamist toetavad nii kriminaalhooldus, vangla kui ka prokurör.

5.3. Süüdimõistetu ei otsi vabandusi oma varasematele kuritegudele ning tunnistab, et on oma

probleeme minevikus valesti lahendanud. Vanglas on J. Morgeni vaated muutunud ning ta

soovib edaspidi elada seaduskuulekalt. Vabaduses on süüdimõistetul elukoht, perekond,

töökoht ning lähedaste toetus. J. Morgeni vabanemisfondis on 1170 eurot, ta on tasunud ära

käesoleva kriminaalasja kulud ning tahab vabaduses ära maksta ka varasemad võlgnevused.

Kinnipeetav on nõus kõigi kohtu poolt kohaldatavate lisatingimustega.

6. Süüdimõistetu kaitsja on seisukohal, et maakohus leidis ekslikult, et J. Morgen ei vääri

tingimisi vangistusest vabastamist olukorras, kus kõik menetluses arvamuse andnud isikud

ennetähtaegset vabastamist toetavad.

6.1. Kinnipeetav mõisteti süüdi kokkuleppemenetluses, mistõttu tunduvad maakohtu

etteheited süü mitte tunnistamise kohta asjakohatud. Pealegi on kohtupraktikas kinnistunud

tava, et kokkuleppemenetluses süüdi mõistetud isikutel on ennetähtaegsel vabanemisel

teatavad eelised. Maakohtu järeldus, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine tuleb kõne alla

vaid erandlike asjaolude korral, on vastuolus seaduse teksti ja mõttega.

6.2. Vaieldamatult oskavad kõige objektiivsema hinnangu süüdimõistetu käitumisele anda

vangla ja prokuratuur, mis toetavad J. Morgeni vabastamist. Maakohus ei püüdnudki selgeks

teha, miks mõlemad riigiasutused sellisele positsioonile jõudsid. Samas nähtub määrusest, et

ka esimese astme kohus leidis mitmeid J. Morgeni vabastamist toetavaid argumente, kuid

jättis need arusaamatul põhjusel sisulise tähenduseta.

6.3. Prokuröri hinnangul on senine karistus avaldanud J. Morgenile soovitud mõju ning on

põhjust arvata, et isik on kantud karistusest vajalikud järeldused teinud. J. Morgenit ei ole

karistuse kandmise jooksul distsiplinaarkorras karistatud ning ta on avaldanud motivatsiooni

käituda õiguskuulekalt ka vabaduses. Prokurör peab otstarbekas allutada süüdimõistetu

elektroonilisele valvele ning kriminaalhooldusele, kuna siis on tagatud J. Morgeni parem

resotsialiseerumine.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

7. Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4

toodud asjaolusid kogumis, leiab, et J. Morgeni tingimisi ennetähtaegne vangistusest

vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Kinnipeetava vabastamise välistavad hetkel

eelkõige isiku varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Samas möönab

kohtukolleegium, et karistuse kandmine on J. Morgenile mõjunud positiivselt ning isiku puhul

esineb ka mitmeid ennetähtaegset vabastamist toetavaid asjaolusid.

8. Apellatsioonikohus nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega täielikult ning leiab,

et arvesse võeti kõiki vabastamist mõjutavaid asjaolusid, sh määruskaebuses välja toodud

aspekte. Eelnevast tulenevalt ei pea ringkonnakohus vajalikuks maakohtu põhjendusi

veelkord korrata, vaid vastab määruskaebustele järgmist.

9. Maakohtule ei saa heita ette, et arvestati J. Morgeni istungil tehtud süüdistust puudutavaid

avaldusi. Nendest järeldub, et kinnipeetav üritas oma süüd pisendada. Vangla iseloomustuse ja

määruskaebuse kohaselt tunnistab aga J. Morgen toimepandud kuritegusid ja kahetseb.

Seetõttu ei arvesta ringkonnakohus süü tunnistamist puudutavat tingimisi ennetähtaegset

vabastamist negatiivselt mõjutava asjaoluna.

10. Samas arvestab kolleegium, et J. Morgenit on mitu korda kriminaalkorras karistatud ja ta

kannab vanglakaristust kolmandat korda. Isik on varasemalt olnud katseajal aastatel 2009 ja

2012, kuid on mõlemal korral pannud katseajal toime uue kuriteo ning tema karistus on

pööratud täitmisele. Need andmed näitavad, et J. Morgeni osas taaskord usalduse ülesse

näitamisse tuleb suhtuda kindlasti ettevaatusega. Süüdimõistetu on varasemalt hoolimata

leebematest meetmetest pöördunud tagasi kuritegelikule teele ning seetõttu leiab

ringkonnakohus, et selline käitumine võib korduda ka käesolevast vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vabanedes.

11. Vangla iseloomustus näitab, et süüdimõistetu on seekord käitunud vangistuses hästi. Ta on

osalenud taasühiskonnastavates tegevustes ning hoidunud rikkumiste toimepanemisest. Lisaks

on J. Morgen omandanud eesti keele oskuse C1 tasemel ning alates 25.05.2015 osaleb ta

majandustöödel. Kinnipeetava heast käitumisest karistuse kandmise ajal annab märku ka isiku

paigutamine avavangla osakonda (alates augustist 2015) ning kinnipidamisasutuse toetav

suhtumine J. Morgeni ennetähtaegsesse vabastamisesse. Vanglas läbi viidud vestlused

näitavad, et kinnipeetav tunnistab toime pandud kuritegusid ja soovib edaspidi elada

seaduskuulekalt. Süüdimõistetul on küll tasumata kohustusi, kuid tema vabanemisfondis on

1170 eurot ja isikule on vabaduses tagatud töökoht. J. Morgenit iseloomustavad veel

positiivselt perekonna toetus ja elukoha olemasolu.

12. Vangla ja prokuratuur küll toetavad J. Morgeni ennetähtaegset vabastamist, kuid

ringkonnakohus leiab, et praegusel hetkel oleks isiku vabastamine siiski rutakas otsus.

Kohtukolleegium leiab, et avavanglas viibimine tuleb süüdimõistetu taasühiskonnastamisele

kasuks. Samuti annab leebemates tingimustes viibimine selgema pildi, kas J. Morgen on

valmis vabadusse naasma. Kui J. Morgen suudab avavanglas korrektselt käituda ja on

motiveeritud muutuma, nõustub ka apellatsioonikohus, et ilmselt kindlustub isiku tingimisi

ennetähtaegselt vabastamine järgmisel võimalusel ja vabaduses tema üle kontrolli teostamine

paremini, et süüdimõistetu ei naase kuritegelikule teele.

13. Kõiki J. Morgenit iseloomustavaid asjaolusid kogumis hinnates ei ole kinnipeetava

tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal põhjendatud. Ometi tuleb ka

ringkonnakohtu arvates süüdimõistetut tunnustada muutumise suunas tehtud pingustuste eest.

Kinnipeetaval tuleb arvestada, et ringkonnakohtu positiivne hinnang käesoleval ajal ei

tähenda, nagu vabastataks ta järgmisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise arutamisel

vangistusest automaatselt. Ka siis võetakse arvesse kõiki asjaolusid kogumis, eriti aga

J. Morgeni vahepealset käitumist ning uue kuriteo toimepanemise riski.

14. Ringkonnakohtule ei ole teada kaitsja osutatud kohtupraktika, mille kohaselt

kokkuleppemenetluses süüdimõistetud isikuid vabastatakse tingimisi ennetähtaegselt

kergekäelisemalt, kui üldmenetluses süüdi tunnistatud kinnipeetavaid. Tartu Ringkonnakohtus

sellist praktikat ei jälgita ning tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustatakse lähtudes

KarS § 76 lg-st 4.

15. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu

Maakohtu 26. juuni 2015 määrus muutmata ning määruskaebused rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Paavo Randma

Maarika Kuusk