1-13-2735/470 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

5. august 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-2735

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 3. juuni 2015. a

määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata

jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Iurii Nikolaev, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 3. juuni 2015. a määrus muutmata ning Iurii Nikolaevi

määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Iurii Nikolaev on Viru Maakohtu 16. aprilli 2014. a kohtuotsusega süüdi tunnistatud

KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi. KarS § 64 lg 1, § 65 lg 1 ja § 68 lg 1 alusel karistati teda 2

aasta 11 kuu 27 päeva vangistusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 26. veebruaril 2013 ja

lõpeb 22. veebruaril 2016. Võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks

avanes süüdimõistetul 11. mail 2015.

2. Viru Maakohtu 3. juuni 2015. a määrusega jäeti I. Nikolaev vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vabastamata.

2.1

I. Nikolaevit on kriminaalkorras karistatud kuus korda. Vabanedes on kinnipeetaval

olemas garanteeritud töökoht ning kindel elukoht. Distsiplinaarkaristusi on I. Nikolaevil kolm.

Arvestades kuriteo raskust ja kinnipeetava käitumist, asus kohus seisukohale, et I. Nikolaevi

ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel

saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas

karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

2.2

Kohus võttis määruse tegemisel arvesse, et I. Nikolaevil on vabaduses olemas

garanteeritud töö- ja elukoht ning vangla ja prokurör toetavad tema vangistusest tingimisi

ennetähtaegset vabastamist. Sellele vaatamata asus kohus seisukohale, et I. Nikolaevi

ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. I. Nikolaevi puhul esineb üsna suur uute

kuritegude toimepanemise risk, s.o 42% järgneva kahe aasta jooksul. Kinnipeetava

iseloomustuse kohaselt on I. Nikolaev avalikkusele ohtlik. See oht seisneb ühiskonnaliikmete

tervise ohtu seadmises seoses narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega. Samast

iseloomustusest nähtub, et I. Nikolaevil on välja kujunenud kriminaalsed hoiakud ning

kriminaalhoolduse nõuete täitmisel on varasemalt esinenud probleeme. Samuti on I.

Nikolaevil vangistuse kandmise ajal esinenud distsipliinirikkumisi, mille eest on teda

korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Seetõttu puudub kohtul veendumus, et süüdimõistetu

suudaks katseaja edukalt läbida ning täita käitumiskontrolli nõuded.

2.3

Kohus hindas positiivselt, et vangistuse kandmise ajal tegeleb I. Nikolaev riigikeele

õppimisega, osaleb sotsiaalprogrammides ja majandustöödel. Kohtu arvates ei kaalu need

asjaolud aga üles teda iseloomustavaid negatiivseid asjaolusid ega võimalda praegu

I. Nikolaevit tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

3. I. Nikolaev esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist

ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

3.1

I. Nikolaev märgib, et sattus kahjuks juba varases eas halvale teele, kus esines ka

narkootiliste ainete tarvitamist. Selles eas ei osanud I. Nikolaev endale veel aru anda, milline

on narkootiliste ainete hävitav mõju. Praeguseks ajaks on tal välja kujunenud kerge

nõrgamõistuslikkus. Tema arutlus-, otsustus- ja analüüsivõime ei ole vastavuses tema

vanusega. Selle asjaoluga kaasneb niigi ühiskonna põlgus, millega tuleb I. Nikolaevil edaspidi

toime tulla. Tulevane tööandja on garanteerinud talle töö, millega ta toime tuleb. Lisaks toetab

tema vabastamist prokurör.

3.2

Mis puutub kehtivatesse distsiplinaarkaristustesse sigarettide omamise eest, siis need

kinnitavad tema oskamatust hinnata ja analüüsida tulevikuväljavaateid ja otsustega

kaasnevaid negatiivseid tagajärgi. Kehtivad distsiplinaarkaristused ei ole aga alati olnud

määravad, ehkki see ei ole mingi õigustus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu

põhjendustega ja leiab samuti, et I. Nikolaevi vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamine ei ole praegusel ajal põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti

käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 (alates 1. jaanuarist 2015 KarS § 76 lg-s 4) sätestatud

asjaolusid ning määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu veenvate ja igati motiveeritud seisukohtadega, mida ei

pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat.

5. Kriminaalkolleegium jagab maakohtu seisukohta, mille kohaselt ei võimalda

toimepandud kuriteo asjaolud ja süüdimõistetu varasem elukäik teda vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vabastada. Vaatamata oma võrdlemisi noorele eale on I. Nikolaevit kuuel

korral kriminaalkorras karistatud. Ka reaalses vangistuses ei viibi I. Nikolaev mitte esimest,

vaid teist korda. Kui varem on I. Nikolaevit karistatud peamiselt varguste eest, siis käesolevat

karistust kannab ta narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Tegemist

on raske esimese astme rahvatervisevastase kuriteoga, mis annab tunnistust sellest, et

I. Nikolaevi kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Eeltoodud asjaolud kogumis

võimaldavad järeldada, et varasemad karistused, sh reaalne vangistus, ei ole I. Nikolaevile

vajalikku paranduslikku mõju avaldanud. Seetõttu puudub ringkonnakohtul alus arvata, et

kantav karistus oleks olnud varasematest mõjusam ja süüdistatav oleks sellest sel korral enda

jaoks vajalikud järeldused teinud. Sellist kahtlust kinnitab asjaolu, et I. Nikolaevi käitumine ei

ole ka vanglas, s.o range järelevalve tingimustes olnud õiguskuulekas. Süüdimõistetut on

korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Seetõttu kahtleb kohus, et I. Nikolaev suudaks

alustada vabaduses uut, seaduskuulekat elu. Selline võimalus on talle korduvalt antud, ent seni

ei ole I. Nikolaev seda kasutanud.

6. Ringkonnakohtu hinnangul on positiivne, et I. Nikolaev on vangistuses osalenud

sotsiaalprogrammis, õppinud riigikeelt ning osalenud majandustöödel. Samuti on

süüdimõistetul vabaduses olemas garanteeritud töökoht. Nendest edusammudest jääb aga

tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks väheks. Süüdimõistetu on ka varem töötanud,

ent töösuhted on jäänud lühiajalisteks. Korduvalt on töösuhte lõpetamise põhjuseks olnud

probleemid ülemusega. Seetõttu ei veena garanteeritud töökoha olemasolu kohut, et see

tagaks ka süüdimõistetu majandusliku toimetuleku. Samuti rõhutab ringkonnakohus, et kuigi

seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole

tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi,

karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine

selgelt erandiks. Praegusel ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke

asjaolusid, mis võimaldaksid I. Nikolaevit vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

7. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab

ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Tiit Lõhmus