3-15-1604/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

05.08.2015, Tartu

Haldusasja number

3-15-1604

Haldusasi

Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla 28.05.2015. a

käskkirja nr 6-2/710 ja Tartu Vangla 29.05.2015. a

käskkirja nr 6-2/719 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 30.06.2015. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Nikolai Lilitškini määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Nikolai Lilitškin

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.06.2015. a määrus

muutmata.

2. Jätta kaebaja taotlus kaebuse muutmiseks läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 15.06.2015 saabus Tartu Halduskohtusse Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla

28.05.2015. a käskkirja nr 6-2/710 ja Tartu Vangla 29.05.2015. a käskkirja nr 6-2/719

tühistamiseks. Kaebuse kohaselt oli kaebajat Tartu Vangla 28.05.2015. a käskkirja nr 6-2/710

alusel karistatud distsiplinaarkorras viieks ööpäevaks kartserisse paigutamisega, kuna ta oli

hoidnud käsi selja taga valesti. Tartu Vangla 29.05.2015. a käskkirjaga nr 6-2/719 tunnistati

kaebaja süüdi müra tekitamise ja karjumise ning vanglaametnike suhtes ebaviisakuse

ülesnäitamise eest ja määrati karistuseks noomitus. Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja nimetatud

distsiplinaarsüütegusid toime pannud.

2. Tartu Vangla teatas 29.06.2015 vastuseks halduskohtu esitatud nõudele, et N. Lilitškin on

esitanud nimetatud käskkirjade peale venekeelsed vaided. Tartu Vangla 28.05.2015. a

käskkirja nr 6-2/710 peale on N. Lilitškin esitanud vaide 12.06.2015 ning see on registreeritud

samuti 12.06.2015. Tartu Vangla 29.05.2015. a käskkirja nr 6-2/719 peale on N. Lilitškin

esitanud vaide 16.06.2015 ning see on registreeritud 17.06.2015. Tartu Vangla vastuse

kohaselt on mõlemad pöördumised saadetud tõlkimisse ning vaideotsuseid veel tehtud ei ole.

3. Tartu Halduskohus tagastas 30.06.2015. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole pidanud kinni vangistusseaduse

(VangS) § 1¹ lg-s 5 sätestatud tühistamisnõuete kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud

kohustuslikust korrast. Samuti ei ole kaebuse kohtule esitamise ajaks möödunud vaiete

lahendamise tähtaeg. Kohus juhtis kaebaja tähelepanu HKMS § 43 lg-le 2, mille kohaselt

kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti

halduskohtusse.

MÄÄRUSKAEBUSE PÕHJENDUSED

4. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 30.06.2015. a määruse peale 15.07.2015 määruskaebuse,

milles vaidlustab määruse täies ulatuses. Kaebaja märgib määruskaebuses, et esitas vaided

11.06.2015, kuid kohtumäärusesse on märgitud, et vaided esitati 12.06.2015. Määruskaebuse

esitamise ajaks on vaided endiselt läbi vaatamata. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju

hüvitamist summas 400 eurot seoses õigusvastase ja väärikust alandava kartserikaristusega.

Kohus oleks pidanud omal algatusel kohaldama esialgset õiguskaitset. Kohustusliku

kohtueelse menetluse läbimise nõue pikendab 30 päevaks vangla omavoli. Järelikult on

kaebaja 30 ööpäevaks jäetud seaduse kaitseta mitte olla alandavalt koheldud ja

rikutakse tema õigust efektiivsele ja õiglasele kohtumenetlusele. Kaebajal on õigus pöörduda

kohtu poole sõltumata vaideotsusest ning kohus on kohustatud sekkuma, sest VangS § 65 lg 1

kohaselt täidetakse karistus koheselt. Kohus oleks pidanud kaebuse sisuliselt läbi vaatama.

Vanglaametnikud rikkusid haldusmenetluse seaduse (HMS) § 74, ei registreerinud vaideid

õigeaegselt ning võtsid sellega kaebajalt õiguse, mille kohaselt vaadatakse vaie läbi 30 päeva

jooksul. Kaebaja taotleb kohtul kehtestada põhiseaduse §-de 12-14 tagamiseks õiguskaitse.

Kaebaja väidab, et teda on kartseriga katkematult piinatud alates 26.02.2015. Kuna

kartserikaristus on määruskaebuse esitamise ajaks lõppenud, taotleb kaebaja vaidlustatud

aktide õigusvastasuse tuvastamist ja kahju hüvitamist. Kaebaja väidab, et määruse tegemise

ajaks oli kaebajal tekkinud kohtusse pöördumise õigus ning halduskohus oleks pidanud

kaebuse sisuliselt läbi vaatama. Kaebaja väidab, et vangla diskrimineerib teda keele alusel.

5. Tartu Halduskohus vabastas 24.07.2015. a määrusega kaebaja määruskaebuse esitamisel

riigilõivu tasumise kohustusest, võttis määruskaebuse menetlusse ning jättis selle

rahuldamata. Halduskohus leidis, et määruskaebus ei puuduta vastustaja õigusi, kuna

vaidlustatud on kaebuse tagastamise määrust. Kaebuse tagastamise alternatiiviks saab

lõppkokkuvõttes olla selle menetlusse võtmine, mis ei oleks ka vastustaja poolt vaidlustatav.

Sellest tulenevalt ei pidanud halduskohus otstarbekaks edastada määruskaebust Tartu Vanglale

vastamiseks. Halduskohus leidis, et määruskaebuses esitatud argumendid ei anna alust Tartu

Halduskohtu 30.06.2015. a määruse tühistamiseks, kuna see oli määruse tegemise hetkel

õiguspärane ja põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Halduskohus on kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastanud. HKMS § 121 lg 1

p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

Vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada

vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus

sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide

vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on

vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib juhul, kui seadusega on ette nähtud kohustuslik vaidemenetlus

või muu kohustuslik kohtueelne menetlus, kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud

kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast.

Seega on halduskohus õigesti leidnud, et VangS § 1¹ lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja

vahistatul õigus tühistamiskaebusega kohtu poole pöörduda üksnes siis, kui vaie on

tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jäetud. Tuginedes Tartu Vangla

29.06.2015. a vastusele tegi halduskohus kindlaks, et kaebaja ei ole kaebuses esitatud

tühistamisnõuete osas VangS § 1¹ lg-s 5 sätestatud kohustuslikku kohtueelset menetlust

läbinud. Kaebaja on ka määruskaebusesse märkinud, et vangla ei ole veel vaideid läbi

vaadanud.

8. Samuti nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et kaebuse kohtule esitamise ajaks ei olnud

vaiete lahendamise tähtaeg möödunud. Olenemata sellest, kas kaebaja oli esitanud vaide

28.05.2015. a käskkirja nr 6-2/710 peale 12.06.2015, nagu väidab vastustaja, või 11.06.2015,

nagu väidab kaebaja, ei olnud Tartu Halduskohtu poolt 30.06.2015. a määruse tegemise aja

seisuga vaiete läbi vaatamise tähtaeg möödunud. VangS § 1¹ lg 7 ning justiitsministri

30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 49¹ lg 6 teise lause kohaselt

lahendatakse vaie 30 päeva jooksul arvates eestikeelse dokumendi saabumisest. Seega ei ole

õige ka kaebaja määruskaebuses esitatud väide, et vangla on tema vaiete läbivaatamisel

rikkunud HMS § 74 või et teda diskrimineeritakse keele alusel. Samuti ei nõustu

ringkonnakohus määruskaebuses esitatud seisukohaga, et kaebajal oli halduskohtu poolt

määruse tegemise ajaks tekkinud kohtu poole pöördumise õigus ning halduskohus oleks

pidanud kaebuse sisuliselt läbi vaatama. Kuna kaebaja ei olnud kinni pidanud nõude

kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast on halduskohus õigesti jätnud

kaebuse sisuliselt läbi vaatamata ning tagastanud HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Halduskohus

on vaidlusaluses määruses juhtinud õigesti kaebaja tähelepanu HKMS § 43 lg-le 2, mille

kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras

pöörduda uuesti halduskohtusse.

9. Kaebaja leiab määruskaebuses, et halduskohus oleks pidanud omal algatusel seadma

esialgse õiguskaitse, kuna kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue pikendab 30

päevaks vangla omavoli ja jätab kaebaja õigused kaitseta, sest VangS § 65 lg 1 kohaselt

pööratakse distsiplinaarkaristus kohe täitmisele.

HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus teha igas menetlusstaadiumis kas kaebaja põhjendatud

taotluse alusel või omal algatusel määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel

juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka

vaidemenetluse ajal.

10. Kaebaja ei ole halduskohtule esialgse õiguskaitse taotlust esitanud. Ringkonnakohus ei

nõustu kaebaja etteheitega, et halduskohus oleks omal algatusel pidanud esialgset õiguskaitset

kohaldama. Tartu Vangla 29.05.2015. a käskkirjaga nr 6-2/719 määrati kaebajale

distsiplinaarkaristuseks noomitus (tl 5 ja 5 pöördel). Ringkonnakohtu arvates ei kaasne

käesoleva asja asjaolude põhjal noomitusega isikule tagajärgi, millega võib isiku õiguste

kaitse hilisema kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kaebuse kohaselt

(tõlge tl 7-9 pöördel) karistati kaebajat Tartu Vangla 28.05.2015. a käskkirjaga nr 6-2/710

kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks.

VangS § 65 lg 1 kohaselt pööratakse distsiplinaarkaristus üldjuhul koheselt täitmisele.

Kaebaja ei ole kaebuses halduskohtule märkinud, et teda ei ole viimati nimetatud käskkirja

alusel veel kartserisse paigutatud. Kuna kaebus halduskohtule esitati rohkem kui kaks nädalat

pärast vaidlusaluse käskkirja andmist, siis võis tulenevalt VangS § 65 lg 1 alusel pigem

eeldada, et kaebaja on nimetatud kartserikaristuse juba ära kandnud. Kaebaja on ka ise

kaebuses märkinud, et kohe pärast käskkirja andmist paigutatakse kartserisse. Seega ei ole

kaebuses välja toodud asjaolusid, mille põhjal halduskohus oleks pidanud järeldama, et

kartserikaristust ei ole veel täitmisele pööratud ning et viiepäevase kartserikaristuse kohese

täitmisele pööramisega võivad kaebajale kaasneda niivõrd rasked tagajärjed, et kohus peaks

kohaldama esialgset õiguskaitset omal algatusel.

11. Kuna HKMS § 249 lg 2 kohaselt on isikul õigus esitada esialgse õiguskaitse taotlus

halduskohtule ka vaidemenetluse ajal, ei ole õige kaebaja väide, et kohustusliku kohtueelse

menetluse läbimise nõue pikendab 30 päevaks vangla omavoli ning kaebaja õigused jäävad

selleks ajaks kaitseta.

12. Kaebaja on määruskaebuses märkinud, et kuna kartserikaristus on määruskaebuse

esitamise ajaks lõppenud, taotleb ta vaidlustatud aktide õigusvastasuse tuvastamist ja

mittevaralise kahju hüvitamist summas 400 eurot seoses õigusvastase ja väärikust alandava

kartserikaristusega.

Seega taotleb kaebaja ringkonnakohtult kaebuse muutmist HKMS § 49 mõttes. HKMS § 49

lg 2 esimese lause kohaselt on kaebuse muutmine üldjuhul võimalik vaid esimeses

kohtuastmes kuni kohtuvaidluseni ning erandlikel juhtudel apellatsiooni- või

kassatsioonimenetluses. Kuna ringkonnakohus menetleb halduskohtu poolt kaebuse

tagastamise määruse peale esitatud määruskaebust, siis käesolevas määruskaebemenetluses ei

saa ringkonnakohus kaebuse muutmise taotluse osas seisukohta võtta. Seetõttu jääb kaebuse

muutmise taotlus läbi vaatamata.

13. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti kaebuse tagastanud ning määruskaebus jääb

rahuldamata.

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/