2-15-1216/35 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtu koosseis Kohtunik Anne Randjärv

Otsuse teatavakstegemise aeg ja koht

30. juuli 2015 Rapla kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-15-1216 Hagi ese

Hagi hind Rahalise kohustuse täitmise nõue

3463.17 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OÜ Karibal Grupp 10605810 asukoht: Tartu, Gildi 2 Esindaja: Talis Toompere e-post: info@oto.ee

Kostja: Moonika Tammel xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx, xxxxx x e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxxx Esindaja: Argo Küünemäe Advokaadibüroo Küünemäe&Partnerid e-post: argo.kuunemae@hotmail.com

Kohtuistungi toimumise aeg kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Rahuldada hagi osaliselt.

Välja mõista Moonika Tammel’ilt (xxxxxxxxxxx) OÜ Karibal Grupp (10605810) kasuks põhivõlg 2036 (kaks tuhat kolmkümmend kuus) eurot ja 97 senti ning viivis 510 (viissada kümme) eurot, kokku 2546 (kaks tuhat viissada nelikümmend kuus) eurot ja 97 senti.

TsMS § 445 lg 1 järgi määrata otsuse täitmise tähtajaks 1 (üks) aasta alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud kannab kostja, kellelt tuleb välja mõista OÜ Karibal Grupp kasuks 800 (kaheksasada) eurot. Menetluskulud on sissenõutavad kohtuotsuse jõustumisest alates.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil.

Asjaolud ja hageja nõue 7.02.2013 sõlmis hageja OÜ-ga Gravidos (alates 6.03.2014 Sirveliino OÜ) äriruumide aadressil xxxxxxx, xxxxxx xx üürilepingu. Kuna üürnik jäi üüri tasumisega võlgnevusse, sõlmis hageja 30.12.2013 OÜ Gravidos juhatuse liikme Moonika Tammeli ehk kostjaga võlakirja /tl 8/, mille kohaselt kinnitas OÜ Gravidos, et võlgneb hagejale üüri ja kõrvalkulude eest 3463.17 eurot, võlg tasutakse hiljemalt 31.01.2014, võlasumma tasumata jätmise korral on viivise määraks 0,5% tasumata võlasummalt päevas ning Moonika Tammel vastutab käendajana eelnimetatud üürilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest.

Kuna OÜ Gravidos oma rahalisi kohustusi hageja ees ei täitnud, ütles hageja üürilepingu 19.02.2014 üles. Läbirääkimised kostjaga võla tasumise suhtes tulemusi ei andnud. 4.06.2014 määrusega lõpetas Harju Maakohus OÜ Sirveliino (endise ärinimega OÜ Gravidos) pankrotimenetluse raugemise tõttu. Hageja nõue OÜ Sirveliino vastu jäi rahuldamata 2036.97 euro ulatuses, millele lisandub viivise nõue.

Hageja ja kostja vahel 30.12.2013 sõlmitud dokument vastab käenduslepingu nõuetele ning kostja vastutus käendajana on 3463.17 eurot. Hageja on arvestanud kostjale viivist põhinõudelt perioodil 1.02.2014 kuni 26.01.2015 3654.62 eurot, kuid taotleb viivise väljamõistmist üksnes 1426.20 euro ulatuses. Kokku taotleb hageja kostjalt 3463.17 euro väljamõistmist, toetudes VÕS §-dele 8 lg 1 ja

2 , 76 lg 1 ja 3, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 ja 6, 113, 142 lg 1 ja 145 lg 1 ja 2.

Kostja taotlus viivise vähendamiseks ei kuulu hageja hinnangul rahuldamisele. Viivise suurus sõltub sellest, kui kiiresti põhivõlg tasutakse. Kostja on põhivõla tasumisega olnud viivituses 496 päeva, millise käitumisega rikub ta kostja õigusi. Hageja taotlusel muuta viivise määra 0,022%-le päevas puudub seaduslik alus. Hageja ei nõua viivist suuremas määras, kui pooled olid kokku leppinud ning on viivisenõuet ka vähendanud. VÕS § 113 ei sätesta piiranguid viivise suuruse kokkuleppele, mistõttu ei saa viivisekokkulepe ainuüksi viivise määrast lähtuvalt olla vastuolus hea usu põhimõttega.

Kostja taotlus, määrata kohtuotsus täitmisele ositi TsMS § 445 lg 1 alusel summas 60 eurot kuus, on esitatud eesmärgiga järjekordselt venitada maksekohustuse täitmist. Hageja on äriühing, kes ei saa võimaldada kostjale viieks aastaks sisuliselt intressita laenu. Asjaoluga, et kostja on end n-ö lõhki laenanud, ei saa põhjendada hageja viivisenõude vähendamist ega ka kohustuse ositi täitmisele pööramise vajadust.

Kostja seisukoht Kostja nõustub hageja põhinõudega summas 2036.97 eurot, kuid ei saa nõustuda viivisenõudega. Hageja soovitud viivis on ebamõistlikult suur arvestades, et viivisenõue moodustab põhinõudest ¾, arvestades viivise päevamäära 0,5% ja arvestades kostja perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Kostja majanduslikku olukorda tõendab tema majandusliku seisundi teatis, mille kohaselt on kostja igakuine sissetulek palgana 314.47 eurot. Tavapärases majandustegevuses on juriidilisele isikule kohaldatav viivisemäär 0,25% ja füüsilisele isikule 0,022% päevas. Viivisemäär 0,5% päevas on ilmselgelt ebamõistlik ja põhjendamatu arvestades võla suurust.Viivise vähendamine hagejat oluliselt ei kahjustaks, arvestades võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki. Viivise vähendamata jätmine kahjustaks aga olulisel määral kostja majanduslikku olukorda. Kostja hinnangul on mõistlikuks ja põhjendatud viivise määraks 0,022% päevas, mis teeb viivisenõude suuruseks 160.88 eurot.

Majanduslikku olukorda arvestades on selge, et kostja ei suuda hageja nõuet täita ühe või paarikordse maksega, mistõttu taotleb ta võimaldada võla tasumist 60 euro suuruste igakuiste maksetega.

Kohtu seisukoht Vaidlus puudub selles, et kostja võlgneb hagejale 31.01.2014 alates 2036.97 eurot. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kokkulepitud viivise määr on võla suurust ja kostja majanduslikku olukorda arvestades ebamõistlik ja põhjendamatu, mistõttu tuleks seda vähendada määrani 0,022% päevas ja viivist summani 160.88 eurot. VÕS §-de 113 lg 8 ja 162 lg 1 järgi võib kohus lepingupoole nõudmisel viivist vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohtu hinnangul esineb kõnesolevas võlasuhtes asjaolusid, mis võimaldavad väita, et viivise vähendamine ei kahjusta oluliselt sissenõudjat, kuid selle mittevähendamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Kohus peab silmas järgmisi asjaolusid: nõue tuleneb käenduskohustusest, sissenõudja rahuldas suure osa oma põhinõudest põhivõlgnikule kuulunud vara müügist, poolte majanduslik seisund on oluliselt erinev – sissenõudja on tegutsev äriühing, võlgnik palgatulust elatuv füüsiline isik. Eeltoodust tulenevalt peab kohus viivise mõistlikuks suuruseks ¼ põhivõlast ja vähendab viivist 510 euroni.

TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. Kohus leiab, et kostja taotlus, täita otsust 60 euro suuruste osamaksetega, ei ole küllaldaselt põhjendatud. Kostja on abielus ning tal ei ole alaealisi ülalpeetavaid. Kostjal on eriharidus, mis võimaldab tal tööturul olla konkurentsivõimeline. Eeltoodu tõttu ei ole põhjendatud kostja majandusliku olukorra ja maksevõimekuse hindamine üksnes käesoleval ajal saadavast palgatulust lähtuvalt. Kohus peab kostja hetkeolukorrast lähtuvalt põhjendatuks otsuse täitmise tähtaja pikendamist, s.o kostjale tuleb anda võimalus otsus täita aasta jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega kannab menetluskulud kostja. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlasks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust 300 eurot ja õigusabikuludest 922.50 eurot. Kostja esindaja hinnangul on õigusabikulud osaliselt põhjendamatud, kuna on ebaproportsionaalselt suured võrreldes võlasumma suuruse ja vaidluse keerukusega. Õigusabikulude põhjendatud suuruseks oleks kostja hinnangul 500 eurot. Kohus nõustub kostja seisukohaga ja leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja menetluskulude katteks 800 (kaheksasada) eurot. Menetluskulud on sissenõutavad käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne Randjärv kohtunik