3-15-1894/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Raili Randlane

Määruse tegemise aeg ja koht

29. juuli 2015, Jõhvi

Kohtuasja number

3-15-1894

Kohtuasi

i taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

Menetlustoiming

Taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta i esialgse õiguskaitse taotlus täies ulatuses rahuldamata.

2. Saata määrus taotlejale teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest

arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1. 08.07.2015 on Viru Vanglas koostatud käskkiri nr 6-2/1101, millega määrati kinnipeetav

(edaspidi taotleja) tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks

üldkasutatavate ruumide koristajana V-7 eluosakonnas alates 13.07.2015 kuni 13.10.2015.

Käskkirjas märgiti, et vastavalt arsti ettekirjutusele võib kinnipeetav töötada kuni 1 tund päevas, ei

või tõsta raskusi üle 5 kg, peab töötamise ajal kandma nimmeortoosi ja vältima tööstustolmuses

ruumis töötamist. Kaebaja on 14.07.2015 koostanud käskkirja peale kehtetuks tunnistamise

nõudega vaide ja vangla on selle järgmisel päeval registreerinud.

2. 29.07.2015 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja taotleja poolt 27.07.2015 koostatud

taotlus, milles ta palus enda õiguste esialgseks kaitseks peatada 08.07.2015 koostatud käskkirja nr

6-2/1101 täitmine ja hoiduda tema tööle sundimisest kuni tervise paranemise või vaidluse

lahendamiseni kohtus. Taotleja väitis, et polnud tööle määramisega nõus, kuna see seab ohtu tema

tervise, sest tal on diagnoositud alakõhus song ja tõsised alaselja probleemid, mille tõttu on ta

operatsiooni järjekorras, liigub käimiskepiga ning talle on väljastatud seljaortoos.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetluse seadustiku § 249 lg 1 kohaselt saab kohus rakendada esialgse õiguskaitse

vahendeid, kui vastasel juhul võib kaebuse esitaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt

raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõige kaks lubab esialgse õiguskaitse taotluse

esitamist ka vaidemenetluse ajal.

Taotleja ei ole veel 08.07.2015 käskkirja nr 6-2/1101 tühistamise nõudega kaebust esitanud. Seega

ei saa kohtuotsuse täitmisega seotud esialgse õiguskaitse kohaldamise alused praegu veel arvesse

tulla ega anda võimalust taotluse rahuldamiseks.

4. Kohtupraktikas kohaldatakse esialgset õiguskaitset ka selleks, et vältida kaebaja õiguste olulist

või pöördumatut kahjustumist kohtumenetluse ajal. Seejuures on silmas peetud aga vaid neid

tagajärgi, millede kõrvaldamine pole hiljem enam mõistlikul viisil võimalik. Põhimõtteliselt

seesama saab kehtida ka vaidemenetluse suhtes.

Taotleja on kahjulike tagajärgedena ära nimetanud soovi vältida oma tervise kahjustumist tööle

sundimise tagajärjel, kuna arvab, et tema tervislik sisund ei võimalda tööd teha.

5. Halduskohtumenetluse seadustiku § 249 lg 3 kohustab esialgse õiguskaitse kohaldamisel

hindama kaebuse perspektiive. Kohtu nõudmise peale Viru Vanglast saadud tõend kinnitab, et

04.06.2015 on Viru Vangla meditsiiniosakonna arst väljastanud tõendi selle kohta, et taotleja võib

töötada osalise tööajaga kuni 1 tund päevas, ei või tõsta raskusi üle 5 kg, peab kandma töötamise

ajal nimmeortoosi ja vältima tööd tööstustolmuses ruumis. Täpselt samad piirangud on tema

töötamisele seatud ka tööle määramise käskkirjas. Kohtul puudub alus arvata, et vanglateenistuse

ametnikud jätavad käskkirjas kajastamist leidnud arsti ettekirjutused tähelepanuta ja sunnivad

taotlejat täitma ülesandeid, mis ei ole tema tervisliku seisundiga vastavuses. Samuti puudub alus

arvata, et vanglas töötav arst ei tea, milliseid tööülesandeid peab kinnipeetav üldkasutatavate

ruumide koristamisel täitma ega oska hinnata oma patsiendi suutlikust nendega ilma oma tervist

ohtu seadmata hakkama saada. Vastava hinnangu andmise õigus on üksnes tervishoiutöötajal,

kinnipeetav ise pole pädev oma tervislikku olukorda ja sellest tulenevat töövõimet hindama. Lisaks

on siinkohal oluline ka see, et mitte igasugune terviseprobleem, valuaisting või ebamugavustunne ei

ole käsitletav töökohustusest vabastava töövõimetusena. Ruumide koristamist ei peeta üldreeglina

füüsiliselt raskeks ja sellega seonduvaid töid saab teha ka terviseprobleemidega isik, kui ta järgib

arsti poolt selleks antud soovitusi ja kasutab oma seisundiga sobivaid töövõtteid.

6. Eeltoodu kohaselt puuduvad piisavad põhjendused veenmaks halduskohut selles, et taotleja

õigused võiks vaidemenetluse või hilisema võimaliku kohtumenetluse ajal pöördumatult või

vähemalt olulisel määral kahjustatud saada ning selle vältimine on vajalik ja võimalik tema enda

poolt soovitud või mõne muu esialgse õiguskaitse vahendi abil. Seega jääb taotlus täies ulatuses

rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raili Randlane