2-15-8339/27 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Marget Henriksen

Diana Endoja

Määruse tegemise aeg ja koht

27. juuli 2015. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-8339

Tsiviilasi

OÜ

Xxx(pankrotis)

pankrotihaldurite

Andres

Hermet’i ja Olev Kuklase avaldus Xxx’i pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Kohtuistungi toimumise aeg

Pankroti väljakuulutamine

02.07.2015

Menetlusosalised ja nende

esindajad, ajutine pankrotihaldur

Avaldaja/võlausaldaja:

OÜ

Xxx(pankrotis)

pankrotihaldur

Andres

Hermet

(isikukood

36709162743; asukoht: Roseni 7, Tallinn 10111; e-

post: andres@pankrotihaldur.ee)

OÜ Xxx(pankrotis) pankrotihaldur Olev Kuklase

(isikukood 36406272732; asukoht: Jüri 26, Võru

65609; e-post: kuklase@kuklase.ee)

Võlgnik: Xxx (isikukood xxx; elukoht: Xxx; e-post:

xxx)

Võlgniku esindaja: vandeadvokaat Robert Sarv

(Advokaadibüroo Robert Sarv, Pärnu mnt 17, Tallinn

10141, e-post robert@robertsarv.ee)

Ajutine pankrotihaldur: Martin Krupp (isikukood

37011102745; asukoht: Cavere Õigusbüroo OÜ,

Estonia pst 1, Tallinn 10143; e-post: martin@cavere.ee;

tel.nr +372 50 72 034, +372 6 844 400)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Xxx(pankrotis) pankrotihaldurite Andres Hermet ja Olev Kuklase

avaldus Xxx pankroti väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja Xxx (isikukood xxx)pankrot 27.07.2015 kell 16:30.

3. Nimetada Xxx (isikukood xxx) pankrotihalduriks Martin Krupp (isikukood

37011102745; asukoht: Cavere Õigusbüroo OÜ, Estonia pst 1, Tallinn 10143; e-post:

martin@cavere.ee; tel.nr +372 50 72 034, +372 6 844 400)

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 19.08.2015 kell 11:00.

Üldkoosolek toimub Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas (Harju Maakohus,

Kentmanni kohtumaja, Kentmanni tn 13, 15158 Tallinn, V korrus, saal nr 518).

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude tähtajast (PankrS § 93 lg 1). Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud

nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).

6. Avaldada pankrotimääruse kohta viivitamata teade väljaandes Ametlikud Teadaanded

(pankrotiteade).

7. Määrata ajutise pankrotihalduri Martin Krupp’i (isikukood 37011102745) töötasu

suuruseks 1 120,00 eurot, millele lisandub käibemaks summas 224,00 eurot ning

vajalike kulutuste katteks 110,71 eurot (sealhulgas käibemaks).

8. Välja mõista Xxxi (isikukood xxx) pankrotivara arvelt Martin Krupp kasuks ajutise

haldur tasu 1 120,00 eurot, mille lisandub käibemaks 224,00 eurot ning kulutused

110,71, eurot ning kanda hüvitatav summa Saneerimismenetluse OÜ (registrikood

11579994), arveldusarvele nr EE092200221044428799 Swedbank AS-s.

9. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

10. Toimetada kohtumääruse ärakiri kätte võlausaldajale, võlgnikule ja pankrotihaldurile.

11. Saata kohtumäärus Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1).

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva

jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada

ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32). Määruskaebuse esitamine

ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3).

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse

seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg

6).

ASJAOLUD

OÜ Xxx(pankrotis) pankrotihaldurid Andres Hermet ja Olev Kuklase esitasid 01.06.2015

avalduse Xxx´i pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõetu, kuna

ei ole võimeline rahuldama võlausaldaja nõudeid.

09.06. 2015 kohtumäärusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse, milles kohustas Xxx’it

esitama kohtule kirjaliku vastuse, kas ta võtab pankrotiavalduse toodud võlausaldaja nõude ja

enda maksejõuetuse õigeks ja esitama kõik oma taotlused ja väited ning tõendid iga faktilise

väite tõendamiseks ning määras ajutise halduri nimetamise otsustamiseks eelistungi toimumise

ajaks 18.06.2015. Xxx oma seisukohta pankrotiavalduse kohta ei esitanud ja eelistungile ei

ilmunud.

26.06.2015 kohtumäärusega nimetas kohus ajutiseks halduriks Martin Krupp’i. Ajutine haldur

esitas 15.07.2015 kohtule kirjaliku aruande pankrotiseaduse § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete

täitmise kohta ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta.

Aruandes toodud võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et olemasolevate

andmete kohaselt peab ajutine haldur võlgnikku püsivalt maksejõuetuks. Ajutise halduri poolt

kogutud andmete ja kohtule esitatud pankrotiavaldustest lähtuvalt võlausaldaja esitatud

pankrotiavalduse kohaselt rahuldati Tartu Maakohtu 16.05.2013 a otsusega tsiviilasjas nr 2-11-

17796 OÜ Xxx(pankrotis) pankrotihaldurite hagi Xxx(Xxx) ja Xxx’i vastu. Maakohus tunnistas

tagasivõitmise korras kehtetuks OÜ Xxx, Xxx´i ja Xxxvahel 02.06.2009 a sõlmitud lepingu

muutmise lepingu (notari ametitoimingute raamatu registri nr xxx) ning mõistis XxxOÜ

Xxx(pankrotis) kasuks välja 256 800,20 eurot. Tartu Ringkonnakohtu 13.06.2014 a otsusega

jäeti maakohtu 16.05.2013 a otsus muutmata. Maakohtu ja ringkonnakohtu otsused jõustusid

Riigikohtu 05.11.2014 a määrustega, millega jäeti Xxx’i ja Xxxkassatsioonkaebused

menetlusse võtmata. Seega on jõustunud kohtulahenditega tsiviilasjas nr 2-11-17796 mõistetud

XxxOÜ Xxx(pankrotis) kasuks välja 256 800,20 eurot. Võlgniku selgituste kohaselt on võlgnik

muutunud maksejõuetuks tulenevalt asjaolust, et Tartu Maakohtu 16.05.2013.a tsiviilasjas nr

2-11-17796 tehtud otsusega (jõustus 05.11.2014.a Riigikohtu määrusega) rahuldas kohus OÜ

Xxx(pankrotis) hagiavalduse võlgniku vastu 256 800,20 euro nõudes. Võlgnik ei ole nõustunud

tema suhtes jõustunud kohtuotsusega ning ta on esitanud Harju Maakohtusse hagiavalduse

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes ning tasaarvestuse avalduse OÜ Xxx(pankrotis)

pankrotihalduritele. Võlgnik on seisukohal, et tulenevalt Tartu Maakohtu ja ringkonnakohtu

otsustest, mille kohaselt kinnistute müügilepingu muutmise leping on tühine, siis on tühine

kogu kinnistu müügileping ning OÜ Xxx(pankrotis) pidanuks tagastama võlgnikule

müügilepingu alusel saadud kinnistud. Kuna OÜ Xxx(pankrotis) pankrotimenetluses on aga

müügilepingu esemeks olnud kinnistud võõrandatud, siis on võlgniku seisukohal, et tal on nõue

summas 550 000 eurot OÜ Xxx(pankrotis) vastu. Ajutine pankrotihaldur on talle

kättesaadavatele andmetele tuginedes seisukohal, et võlgniku poolt esitatud hagiavaldus ja

tasaarvestamise nõue on perspektiivitud, kuna Tartu Maakohtu ja ringkonnakohtu tsiviilasja nr

2-11-17796 kohtuotsustega tunnistati kehtetuks 02.06.2009 kinnistute müügilepingu muutmise

leping, millega pooled soovisid suurendada müügihinda, mitte ei tunnistatud kehtetuks algset

14.03.2008.a sõlmitud ostu-müügi lepingut, millega võlgnik kinnistud OÜ-le Xxx(pankrotis)

müüs.

Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik ajutise halduri hinnangul

maksejõuetu. Võlgnikul puuduvad likviidsed vahendid kohustuste täitmiseks. Võlgniku

peamiseks varaks on kaasomandi osad, mille realiseerimine on raskendatud, ning osalused

äriühingutes, mille majandusliku seisu kohta puuduvad andmed. Võlgniku igakuiseks

sissetulekuks on 355 eurot (bruto), millest ei ole võimalik kinnipidamisi teha. Samas on

võlgnikul kohustusi vähemalt 831 927,83 eurot. Võlgniku kohustused kasvavad viiviste ja

intresside näol. Ajutise halduri hinnangul võib maksejõuetuse põhjuseks pidada muud asjaolu

PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Tartu Maakohtu 16.05.2013.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-11-

17796 rahuldati OÜ Xxx(pankrotis) pankrotihaldurite Andres Hermeti ja Olav Kuklase hagi

Xxxi ja Xxxi vastu lepingu kehtetuks tunnistamises, millega mõisteti Xxx’ilt OÜ

Xxx(pankrotis) kasuks välja 02.06.2009.a müügilepingu muutmise lepingu alusel saadud 256

800,20 eurot, millist kohustust ei ole võlgnik käesoleva hetkeni suutnud täita. Ajutise halduri

esialgselt hinnangul kujunes võlgniku maksejõuetus välja hiljemalt 05.11.2014.a, mil jõustusid

Tartu Maakohtu ja ringkonnakohtu otsused tsiviilasjas nr 2-11-17796.

20.07.2015 esitas võlgnik vastuväited pankroti väljakuulutamisele. Võlgniku vastuväidete

kohaselt pankrotihaldurid esitasid 01. juunil 2015. a maakohtule pankrotiavalduse võlgniku

pankroti väljakuulutamiseks. Avalduses põhjendasid haldurid võlgniku maksejõuetust

asjaoluga, et võlgnikule toimetati väidetavalt kätte pankrotihoiatus ning võlgnik ei ole seejärel

tähtaegselt võlausaldaja nõuet rahuldanud. Haldurid jätsid pankrotiavalduses märkimata, et

nende avalduse alusel viib kohtutäitur läbi täitemenetlust, mille käigus ei ole võlgniku

kinnisvara arestitud (hinnatud) ega realiseerida soovitud. Võlgnikule teadaolevalt viib Harju

tööpiirkonna kohtutäitur Kaja Lilloja võlgniku suhtes läbi täitemenetlust täiteasjas nr

195/2014/5207 sissenõudja XxxOÜ täitmisavalduse ja Tartu Ringkonnakohtu 13.06.2014. a

otsuse tsiviilasjas nr 2-11-17796 alusel. Täitemenetluse esemeks on võlausaldaja nõue

võlgnevuse 256 800,20 euro nõudes. Võlgnikule teadaolevalt on kohtutäitur arestinud võlgniku

arveldusarved. Muude täitmistoimingute kohta võlgnikul teave puudub ning ka haldurid ei ole

kohtule esitatud avalduses täitemenetluse kohta üldse mingit teavet esitanud. Sellest tulenevalt

jääb võlgnikule arusaamatuks, miks olukorras, kus faktilised asjaolud pole muutunud, on

haldurid pidanud vajalikuks esitada kõigepealt täitmisavaldus ja seejärel pankrotiavaldus.

Võlgniku hinnangul on tegemist selgelt hea usu põhimõtte vastase käitumisega, kus haldurid

on võlgniku võlakoormat täitekulude võrra suurendanud.

Võlgnik esitas 25. juunil 2015. a pankrotihalduritele tasaarvestuse avalduse. Avaldusega esitas

võlgnik pankrotihalduritele Andres Hermetile ja Olev Kuklasele nõude summas 550 000 eurot

ja tasaarvestas oma nõude summas 550 000 eurot võlausaldaja nõudega võlgniku vastu summas

256 800,20 eurot.

06. juulil 2015. a esitas võlgnik hagi kohtutäituri Kaja Lilloja ja võlausaldajate vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täiteasjas nr 195/2014/5207 (tsiviilasi nr 2-15-

10132). Samas hagis kordas võlgnik sisuliselt tasaarveldamise avaldust, mille võlgnik esitas

halduritele 25.06.2015.

Võlgnik leiab, et kuna käesoleval juhul pole selgeks tehtud, kas võlausaldajate nõue on pandiga

täielikult tagatud või mitte, siis puudub ka õiguslik alus kuulutada välja võlgniku pankrot.

Pankrotiavalduses on haldurid teadlikult lakooniliselt märkinud, et võlausaldaja nõue ei ole

ilmselt pandiga tagatud, sest võlgniku kinnisvara koormavad ka esimese järjekoha hüpoteegid

ning isiklik kasutusõigus. Kuna haldurid kasutavad sõna „ilmselt“, siis möönavad ka haldurid

ise, et nõue võlgniku vastu on ilmselt pandiga tagatud. Järelikult puudub vajadus

pankrotiavalduse esitamiseks, sest täitemenetluse – kui võlgnikku vähem koormava menetluse

– tulemusel selgub ammendavalt, kui palju võlgnikul vara on ning missugune on võlgniku

kinnistute turuväärtus ja realiseerimisest saadav tulem. Haldurid on jätnud jällegi teadlikult

märkimata, et võlgniku kinnisvara koormatud hüpoteegisummad ei võrdu hüpoteegipidajate

nõuetega. Hüpoteegisummad ületavad olulisel määral hüpoteegipidajate võlgniku vastu

suunatud nõudeid, mistõttu peaks jääma hüpoteekide realiseerimisel piisav jääk võlausaldaja

nõude katteks.

Ajutine pankrotihaldur peab muuhulgas välja selgitama, millise turuväärtusega on võlgnikule

kuuluvad kinnisasjad, et anda hinnang, kas võlgniku varade väärtus katab võlausaldajate nõude,

ning missugune on hüpoteegipidajate nõuete suurus. Eeltoodud numbrite võrdlemisel selgub

alles, kas võlgnik on püsivalt maksejõuetu või mitte. Võlgnikule kuuluvate kolme hüpoteegiga

koormatud kinnisasja (aadressidel Xxx, Tallinn; Xxx, Tallinn ning Xxx, Tartu) turuväärtust

pole asjatundjate poolt hinnatud. Seetõttu ei saa ka anda ammendavat hinnangut, kas võlgniku

vara katab võlausaldajate nõude või mitte. Võlgniku kinnisvara tegelik turuväärtus saab selguda

alles selle võõrandamise käigus. Võlgniku nimetatud kinnisasjade väärtuse selgeks tegemiseks

tuleks need reaalselt täitemenetluses müüa.

Lisaks eelnevale vaidleb võlgnik põhinõudele vastu. Võlgnik on esitanud hagi sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks ja seega tuleb vaidlus, kas ja millises ulatuses on võlausaldajal nõue

võlgniku, vastu lahendada hagimenetluses.

Võlgnik leiab, et ajutise halduri aruanne kajastab vääralt võlgniku varalist seisundit. Esiteks,

Xxxõpib jätkuvalt gümnaasiumiastmes, mistõttu on võlgnikul tema ülalpidamise kohustus.

Teiseks, XXX andmebaasis on märgitud sama pankrotiavalduse esitamise aluseks olev nõue.

Kolmandaks, võlgniku kohustuste hulka kuulub üksnes võlausaldajate nõue ja pankade

laenulepingutest tulenevad nõuded. Muid kohustusi võlgnikul pole. Järelikult on ebaõige ajutise

halduri järeldus, et võlgniku kohustusi on võimalik erinevate punktide lõikes summeerida. Kõik

eluasemelaenud on tagatud hüpoteekidega, seega on võlgniku kohustused tagatud. Kuna

pandiesemete hind selgub alles müügi käigus, on ilmne, et võlgniku kohustused ei ületa siinsel

juhul talle kuuluvaid õiguseid. Neljandaks, AS DNB Pank on ajutisele haldurile

valetanud.Võlgnikul

puudub

käenduskohustus,

lisaks

oleks

isegi

olemasoleva

käenduskohustuse olemasolul käenduslepingust tulenev nõue aegunud. Väidetav käendus

summas 159 000 € on tühistatud laenulepingu nr xxxmuutmise lepingu nr 1 p-s 7.

20.07.2015 kohtuistungil kuulas kohus ära võlausaldaja, võlgniku ja ajutise pankrotihalduri

lepingulise esindaja. Võlausaldaja selgitas, et võlgnikule kuuluvatele kinnisasjadele on seatud

kohtulikud hüpoteegid, kuid need võlausaldaja nõuet ei taga. Täitemenetlus on veninud kuna

võlgnik ei ole täiteteadet vastu võtnud ja on täitemenetluse ajal püüdnud teadete kättesaamist

vältida. Võlgniku tasaarvestus on esitatud hilinenult. Võlausaldaja hinnangul on võlgnikule

kuuluva kahe Tornimäe korteri hind 170 000,00 eurot. Kolme korteri hind võiks olla 490 000,00

eurot ilma koormatisteta. Nimetatud korteriomanditest võlgnikule kuuluva osa väärtus võib olla

90 000,00- 245 000,00 eurot, kuid vaadates AS SEB Pank ja AS-i Swedpank laenujääki, siis on

selge, et nõue pandiga tagatud ei ole.

Ajutise haldur lepinguline esindaja jäi varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Ajutise halduri

lepinguline esindaja selgitas, et võlgniku kohustuste suurusjärk on 670 000,00 eurot, võlgnik

ise on kinnitanud, et tema kohustuste suurusjärk on 500 000, eurot ja palus välja kuulutada

võlgniku pankroti.

Võlgnik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta pankroti välja kuulutamata.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või

võlausaldaja. OÜ Xxx(pankrotis) pankrotihaldurid Andres Hermet’i ja Olev Kuklase esitasid

01.06.2015 avalduse Xxx´i pankroti väljakuulutamiseks. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab

kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on

maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis

hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutise halduri poolt kogutud

andmetest nähtuvalt kuuluvad võlgnikule järgmised kinnistud:

1)

½ kaasomandiosa, xxxmõttelist osa kinnistust registriosa number xxx, asukoht xxx,

mille üldpindala on 3455m2, ja reaalosa eluruum nr 31 pindalaga 92,50 m2, katastritunnusega

xxx. Registriosa kolmandasse jakku on kantud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks

Xxxi mõttelisele osale kohtutäitur Kaja Lilloja, Osaühing Xxx kasuks. Kinnistu registriosa

neljandasse jakku on kantud: - hüpoteek summas 1 469 000,00 krooni Swedbank AS-i kasuks;

- hüpoteek summas 64 200,00 eurot Osaühing Xxx(pankrotis) pankrotihaldurite Andres Hermet

ja Olav Kuklase kasuks.

2)

½ kaasomandi osa, xxx mõttelist osa kinnistust registriosa number xxx, asukoht xxx,

mille üldpindala on 988 m2, ja reaalosa eluruum nr K23, pindalaga 57,40 m2, katastritunnusega

xxx. Registriosa kolmandasse jakku on kantud: keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks

Xxxi mõttelisele osale kohtutäitur Kaja Lilloja, Osaühing Xxx kasuks. Märkus kaasomandi

kasutamise ja valdamise kohta. Isiklik kasutusõigus XxxOÜ kasuks. Isiklik kasutusõigus Xxx’i

kasuks. Kinnistu registriosa neljandasse jakku on kantud: - hüpoteek summas 1 150 000,00

krooni aktsiaselts SEB Eesti kasuks. -hüpoteek summas 128 400,00 eurot Osaühing

Xxx(pankrotis) pankrotihaldurite Andres Hermet ja Olav Kuklase kasuks.

3)

½ kaasomandi osa, xxxmõttelist osa kinnistust registriosa number xxx, asukoht xxx,

mille üldpindala on 988 m2, ja reaalosa eluruum nr K122, pindalaga 58,00 m2,

katastritunnusega xxx. Registriosa kolmandasse jakku on kantud: keelumärge kinnisasja

käsutamise keelamiseks Xxxi mõttelisele osale kohtutäitur Kaja Lilloja, Osaühing Xxxkasuks.

Märkus kaasomandi valdamise ja kasutamise kohta. Isiklik kasutusõigus XxxOÜ kasuks.

Isiklik kasutuõigus Xxx’i kasuks. Kinnistu registriosa neljandasse jakku on kantud: hüpoteek

summas 3 675 800,00 krooni Aktsiaseltsi Hansapank kasuks. hüpoteek summas 64 200,00

eurot Osaühing Xxx(pankrotis) pankrotihaldurite Andres Hermet ja Olav Kuklase kasuks.

Ajutine haldur on kohtule selgitanud, et võlgnik ei ole esitanud ajutisele haldurile andmeid

kinnisvara väärtuse ja seisukorra kohta, mistõttu on ajutisel pankrotihalduril võlgnikule kuuluva

vara väärtuse hindamine raskendatud. Võlgniku kinnisvara on kaasomandis, mis raskendab

turuväärtuse määramist ja vara realiseerimist. Kohus märgib, et võlgnik ei ole ise ka esitanud

kohtule andmeid temale kuuluva vara väärtuse kohta.

Elektroonilise äriregistri andmetel on võlgnikul kehtiv seos järgmiste juriidiliste isikutega:

1)

Osaühing Xxx(pankrotis), registrikood xxx, pankrot kuulutati välja 15.09.2010.a.

Võlgnik oli äriühingu juhatuse liige 27.03.1996-27.03.2010.a.

2)

Osaühing XXX, registrikood xxx, võlgnik on juhatuse liige (juhataja) ja osanik. Osa

nimiväärtus on 32,00 eurot.

3)

osaühing xxx, registrikood xxx, võlgnik on juhatuse liige ja osanik. Osa nimiväärtus 40

000,00 EEK (2 556,4 eurot).

4)

osaühing xxx, registrikood xxx, võlgnik on juhatuse liige ja osanik. Osa nimiväärtus on

8 947,00 eurot.

5)

Osaühing xxx, registrikood xxx, võlgnik on osanik, osa nimiväärtus on 1 278,00 eurot.

Võlgnik oli kuni 2010.a äriühingu juhatuse liige.

6)

OÜ xxx, registrikood xxx, võlgnik on äriühingu nõukogu liige.

7)

OÜ xxx, registrikoodiga xxx, võlgnik on osanik, osa nimiväärtus on 20 000,00 EEK (1

278,2 eurot).

8)

xxxOÜ, registrikood xxx, võlgnik on juhatuse liige ja osanik. Osa nimiväärtus on 1

250,00 eurot.

9)

xxx OÜ, registrikoodiga xxx, võlgnik on juhatuse liige ja osanik. Osa nimiväärtus on 1

250,00 eurot.

10)

Hooneühistu xxx, registrikoodiga xxx, võlgnik on hooneühistu liige.

Ajutine haldur märgib, et ei ole saanud tutvuda võlgnikule kuuluvate äriühingute majanduslike

näitajatega (bilanss, kasumiaruanne jms), mistõttu on ajutisel pankrotihalduril raske anda

hinnangut äriühingute väärtusele. Võlgnik ei ole osalusi äriühingutes oma varana käsitlenud.

Lähtudes võlgnikule kuuluvate osaluste nimiväärtustest, on võlgniku vara väärtuseks 16 591,60

eurot.

Seega on ajutise halduri hinnangul võlgniku varaks kolme korteriomandi kaasomandi osad,

mille väärtust on ajutisel pankrotihalduril raske hinnata ning mis vajab täpsustamist edaspidises

menetluses kinnisvara ekspertidega; osalused äriühingutes, milliste majandusliku seisu kohta

ajutisel pankrotihalduril andmed puuduvad. Lähtudes võlgnikule kuuluvate osaluste

nimiväärtustest on võlgnikule kuuluvate osaluste väärtuseks 16 591,60 eurot; raha

arvelduskontodel summas 465,05 eurot; 757,553 LHV Pensionifondi L osakut väärtusega 1

125,11 eurot; 1540,14 Swedbank Pensionifond V3 osakut väärtusega 2 019,89 eurot; tähtajaline

hoius Nordea Bank AB Eesti filiaalis lepingu nr-ga xxx, lõpptähtajaga 06.10.2015.a ning

väärtusega 319,56 eurot.

Igakuine sissetulek 355 eurot (bruto), millest ei ole võimalik

kinnipidamisi teha.

Võlgniku selgituste kohaselt on võlgnikul kolm võlausaldajat, kelle ees võlgnikul on kohustusi

kogusummas 513 826,58 eurot järgmiselt: AS SEB Pank: Eluasemelaen nr XXX – 48 378,40

eurot, Preemialaen nr xxx – 24 895,59 eurot, Swedbank AS: xxx nr xxx – 138 218,12 eurot,

Eluasemelaen nr xxx -45 534,27 eurot, OÜ Xxx(pankrotis) nõue summas 256 800,20 eurot.

Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikul maksuvõlg. Maksu- ja Tolliameti 06.07.2015.a

saldoteatise kohaselt on võlgniku nõuete saldod järgmised: kohtutäituri arestinõue 276 850,32

eurot, maamaks 51,25 eurot ja 50,00 eurot riigilõiv kohtuasjade toimingutelt. Maksukohuslase

ettemaksukonto saldo on 06.07.2015.a seisuga 1,55 eurot ning maksusummadelt arvestuslik

intress 0,00 eurot.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 29.06.2015.a andmete kohaselt on võlgniku suhtes

käesoleval hetkel käimas täitemenetlus toimiku nr 195/2014/5207, alustamise kuupäev

24.11.2014, sissenõudjaks XxxOÜ ja nõue 256 800,20 eurot.

AS Swedbank päringu vastuse kohaselt on võlgnikul järgmised laenulepingutest tulenevad

kohustused: Leping nr xxx, laenujääk 45 534,10 eurot, intress 17,60 eurot; Leping nr xxx,

laenujääk 138 271,28 eurot, intress 36,54 eurot AS DNB Pank päringu vastuse kohaselt käendab

võlgnik XxxOÜ ja AS DNB Pank vahel 14.03.2008.a sõlmitud laenulepingust nr xxx tulenevaid

kohustusi. Võlgniku rahalise vastutuse maksimumsumma on 159 000,00 eurot.

Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt

831 927,83 eurot, millest 159 000 eurot on käenduskohustus.

Ajutise halduri hinnangul vajavad edaspidises menetluses täpsemat analüüsi ka võlgniku

kinnisvara võõrandamistega seonduvad asjaolud. Võlgnikule on kuulunud 18 kinnisasja,

milliste võõrandamise asjaoludega ei ole ajutine haldur saanud tutvuda. Võlgnik on 2014.a

võõrandanud ½ mõttelise eelnimetatud korteriomanditest Tiina Tõnissoole. Ajutisele haldurile

esitatud andmete kohaselt on Harju Maakohtu 19.08.2014.a hagi õigeksvõtul põhineva otsusega

tsiviilasjas nr 2-14-54623 maakohus kohustanud võlgnikku andma nõusolek korteriomandite

registriosa numbriga xxx, xxx ja xxx omanikukannete kustutamiseks ja uute kannete

tegemiseks, millega kantakse korteriomandite teise jakku ½ mõttelises osas kaasomanikuna

Tiina Tõnissoo ja ½ mõttelises osas kaasomanikuna võlgnik.

Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik ajutise halduri hinnangul

maksejõuetu. Võlgnikul puuduvad likviidsed vahendid kohustuste täitmiseks. Võlgniku

peamiseks varaks on kaasomandi osad, mille realiseerimine on raskendatud, ning osalused

äriühingutes, mille majandusliku seisu kohta puuduvad andmed. Võlgniku igakuiseks

sissetulekuks on 355 eurot (bruto), millest ei ole võimalik kinnipidamisi teha. Samas on

võlgnikul kohustusi vähemalt 831 927,83 eurot. Võlgniku kohustused kasvavad viiviste ja

intresside näol.

Ajutise halduri hinnangul võib maksejõuetuse põhjuseks pidada muud asjaolu PankrS § 22 lg

5 tähenduses. Tartu Maakohtu 16.05.2013.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-11-17796 rahuldati

OÜ Xxx(pankrotis) pankrotihaldurite Andres Hermeti ja Olav Kuklase hagi Xxxi ja Xxxi vastu

lepingu kehtetuks tunnistamises, millega mõisteti Xxx’ilt OÜ Xxx(pankrotis) kasuks välja

02.06.2009.a müügilepingu muutmise lepingu alusel saadud 256 800,20 eurot, millist kohustust

ei ole võlgnik käesoleva hetkeni suutnud täita.

Võlgnik on esitanud vastuväite, et võlausaldajate nõue on pandiga tagatud. Kohus leiab, et

võlausaldaja nõue ei ole täielikult pandiga tagatud. Tsiviilasjas nr 2-11-17796 kohaldati

võlausaldaja nõude täitmise tagamiseks hagi tagamise abinõusid, koormates võlgniku

kinnisvara kohtulike hüpoteekidega võlausaldaja kasuks. 02.05.2011 a kohtumääruse alusel

seati Tartus Xxx asuvale korteriomandile võlausaldaja kasuks kohtulik hüpoteek summas 64

200 eurot ning Tallinnas Xxx ja Xxx asuvatele korteriomanditele seati võlausaldaja kasuks

kohtulikud hüpoteegid vastavalt summas 128 400 eurot ja 64 200 eurot. Kinnistusraamatusse

tehti vastavad kanded 10.05.2011 a. Tulenevalt AÕS §-st 363 lg 2 tagavad viidatud hüpoteegid

tsiviilasjas nr 2-11-17796 jõustunud kohtuotsustega rahuldatud võlausaldaja nõude täitmist.

Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on kõik ülalnimetatud kinnisasjad on koormatud

hüpoteekidega krediidiasutuste kasuks, mis asuvad järjekohas eespool võlausaldaja kasuks

seatud (kohtulikest) hüpoteekidest. Tartus Xxx asuvat korteriomandit koormab I jrk hüpoteek

Swedbank AS kasuks summas 1 469 000 krooni (93 886 eurot), Xxx korteriomandit koormab

I järjekoha hüpoteek AS SEB Pank kasuks summas 1 150 000 krooni (73 498 eurot) ja Xxx

korteriomandit koormab I järk hüpoteek Swedbank AS kasuks summas 3 675 800 krooni (ca

234 926 eurot). Võlgniku selgituste kohaselt on võlgnikul kolm võlausaldajat, kelle ees

võlgnikul on kohustusi kogusummas 513 826,58 eurot järgmiselt: AS SEB Pank: Eluasemelaen

nr XXX – 48 378,40 eurot, Preemialaen nr xxx – 24 895,59 eurot, Swedbank AS:

Eluasemelaen nr xxx– 138 218,12 eurot, Eluasemelaen nr xxx -45 534,27 eurot. Sissenõude

pööramisel korteriomanditele võlausaldaja nõude rahuldamiseks jäävad need hüpoteegid

kehtima, kui hüpoteegipidajatest krediidiasutused täitemenetlusega ei ühine (TMS § 158 lg 1),

täitemenetlusega ühinemise korral rahuldatakse aga esmajärjekorras just krediidiasutustest

hüpoteegipidajate nõuded (TMS § 174 lg 3 p.2). Mõlemal juhul ei ole korteriomandite müügist

ilmselgelt võimalik saada piisavalt vahendeid võlausaldaja nõude rahuldamiseks väljaspool

pankrotimenetlust.

Lisaks

eeltoodule

on

võlausaldaja

nõude

täielik

rahuldamine

täitemenetluses välistatud ka võlgniku poolt korteriomanditele iseenda kasuks seatud isiklike

kasutusõiguste tõttu. Koheselt pärast seda, kui Tartu Maakohus oli 26.07.2010 a määrusega

tsiviilasjas nr 2-10-31157 nimetanud OÜ Xxx ajutised pankrotihaldurid, seadis võlgnik

kõikidele korteriomanditele tasuta ja tähtajatud isiklikud kasutusõigused iseenda kasuks. Kuna

kasutusõigused kanti kinnistusraamatusse 2010 a augustis, asuvad need järjekohas eespool

võlausaldaja kasuks seatud hüpoteekidest, mis kanti kinnistusraamatusse 2011 a mais. Seetõttu

korteriomandite müümisel täitemenetluses võlausaldaja nõude rahuldamiseks jääksid võlgniku

kasuks seatud isiklikud kasutusõigused TMS § 158 lg 1 järgi kehtima, mis olulisel määrab i

vähendab oluliselt korteriomandite müügihinda ning võib muuta nende müügi täitemenetluses

üldse võimatuks. Võlgniku poolt iseenda kasuks isiklike kasutusõiguste seadmist ei ole

täitemenetluses võimalik ka tagasi võita, kuna tulenevalt TMS § 188 lg-st 1 ei saa

täitemenetluses ühelgi juhul tagasi võita võlgniku tehingut, mis on tehtud varem kui 3 aastat

enne tagasivõitmise hagi esitamist. Seega vaatamata võlausaldaja nõuet tagavatele

hüpoteekidele ei ole nõude rahuldamine täitemenetluses võimalik. Korteriomandite müümisel

pankrotimenetluses on aga võimalik võlgniku kasuks seatud kasutusõigused PankrS § 139 lg 2

alusel kustutada või kasutusõiguste seadmine PankrS § 110 lg 1 p.4 alusel tagasi võita.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt

võlgniku vara, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole

tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Kohus kuulutab PankrS § 31 lg 1 alusel välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise aeg

on 27.07.2015 kell 16:30.

Pankrotihaldur Martin Krupp on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamiseks

käesolevas tsiviilasjas. Martin Krupp vastab PankrS § 56 nõuetele ning on põhjendatud

nimetada ta käesolevas asjas pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5). Kohus määrab Martin

Krupp’i pankrotihalduriks.

PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest

ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse

viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).

PankrS § 33 lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes

Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates

märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta

viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 14 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 120,00 eurot, millele lisandub

käibemaks summas 224,00 eurot ning vajalikud kulud summas 110,71 eurot (sealhulgas

käibemaks).

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud

määrata ajutise halduri tasuks 1 120,00 eurot (14 x 80= 1120), millele lisandub käibemaks

summas 224,00 eurot ning vajalikud kulud summas 110,71,00 eurot (sealhulgas käibemaks).

PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning

ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2

kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik