3-14-185/66 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. juuli 2015. a, Tallinn

Haldusasja number

3-14-185

Haldusasi

Rexest Grupp OÜ kaebus SA Keskkonnainvesteeringute

Keskus 25.11.2013 otsuse nr 1-25/220 ja 22.01.2014

vaideotsuse nr 1-16/9 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Rexest Grupp OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat

Anto Kasak

Vastustaja – SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, volitatud

esindajad Silver Nittim ja vandeadvokaat Marit Toom

Asja läbivaatamine

10.04.2015 kohtuistungil üleminekuga kirjalikku menetlusse

RESOLUTSIOON

1. Jätta Rexest Grupp OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.08.2015, välja arvatud HKMS

§ 181 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-14-185

2(35)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rexest Grupp OÜ (kaebaja) esitas SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus (vastustaja)

03.11.2009

(täiendatud

17.01.2010)

taotluse

projekti

„Ladestatavate

plastjäätmete

taaskasutamine ehitusmaterjalide tootmiseks“ elluviimiseks ja Ühtekuuluvusfondist toetuse

saamiseks summas 7 900 000 krooni (504 902 eurot). Taotleja omafinantseering oli

11 208 590 krooni (716 359 eurot). Projekti raames sooviti hankida jäätmete töötlemisliin

plastiku sulatamiseks-tihendamiseks.

2. Vastustaja rahuldas 23.04.2010 otsusega nr 1-25/36 (II kd tl 92-93p) taotluse ja maksis

kaebajale välja toetuse 504 310,78 eurot.

3. Vastustaja tunnistas 25.11.2013 otsusega nr 1-25/220 (I kd tl 9-17p) oma 23.04.2010

otsuse nr 1-25/36 tagasiulatuvalt täies ulatuses kehtetuks ja nõudis kaebajalt tagasi toetuse

summas 504 310,78 eurot. Tagastatavale summale lisandus intress tagastatava summa jäägilt

iga päeva eest tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise päevast arvates kuni toetuse täieliku

tagastamiseni. Põhjendused:

3.1. Kaebaja on rikkunud toetuse kasutamise nõudeid, kasutanud toetust mitteabikõlbulike

kulude hüvitamiseks ja esitanud teadlikult ebaõigeid ja eksitavaid andmeid, kahjustades

Euroopa Liidu finantshuve. Seetõttu esineb alus toetuse tagasinõudmiseks.

3.2. Algselt 22.03.2010 välja kuulutatud hanke tulemusena sõlmiti 08.04.2010 leping seadmete

tarnimiseks Duratrust Ltd-ga (Duratrust), kuid kaebaja väidete kohaselt täitis Duratrust lepingu

osaliselt, jättes üle andmata jäätmete töötlemisliini. Kaebaja korraldas vastustajaga

kooskõlastamata uue hanke, mille raames esitas ainsa pakkumise väidetavalt OÜ Rammel

Group (Rammel; kustutatud 04.01.2013). Kaebaja sõlmis 14.01.2011 Rammeliga plastiku

sulatus-tihendusseadmete ostu-müügilepingu summas 475 000 eurot. Vastustaja tuvastas, et

jäätmete töötlemisliini ei tootnud Rammel, vaid see osteti 14.01.2011 lepinguga Istello OÜ-lt

(Istello). Seade oli toodetud 2002. a Itaalia ettevõttes Officine Meccaniche Costarelli S.r.l.

Unipersonale (Costarelli). Istello omandas seadme 12.01.2011 lepinguga Itaalia ettevõttelt

Germanplast di Ramella German Paolo (Germanplast). Asjaolu, et kaebaja on omandanud

Germanplasti seadmed, kinnitab mh see, et Istello poolt on Germanplastiga sõlmitud lepingu

allkirjastanud juhatuse liige ja osanik A.V., kes on ka kaebaja emaettevõtte osanik ja kaebaja

juhatuse liige. Istello ja Germanplasti vahel sõlmitud lepingu preambulas on mainitud, et lisaks

A.V.le on soetatava liini Itaalias üle kontrollinud A.K. ja A.S.. Viimased ei ole Istello juhatuse

liikmed ja neil puudub avalikest registritest nähtuvalt selle ettevõtte esindamise õigus, küll aga

on tegemist kaebaja juhatuse liikmetega. Istello ja Germanplasti vahelise lepingu kohaselt oli

seadme hinnaks 55 000 eurot, mille Istello ka tasus. Istello müüs liini 14.01.2011 edasi

Rammelile hinnaga 569 616 eurot (sisaldab käibemaksu). Sellele järgnes 14.01.2011 tehing

Rammeli ja kaebaja vahel ning seadmete hinnaks märgiti juba 570 000 eurot (sisaldab

käibemaksu). Germanplast kinnitas vastuseks vastustaja järelepärimisele 29.01.2013 kirjas, et

Istelloga sõlmitud lepingu esemeks olevad seadmed transportis ostja ja seade transporditi kahes

osas (Itaaliast pandi seadmed teele 24.01.2011 ja 29.01.2011). Seade müüdi Istellole algse

konfiguratsiooniga, seadme monteeris ostja vastavalt tootja tehnilistele joonistele ja seade oli

täielikult komplekteeritud koos kõigi osadega vastavalt 12.01.2011 lepingule. Istello ja

Germanplast koostasid 23.02.2011 kontrollakti seadmete testimise tulemuste kohta, mille

allkirjastasid mõlema ettevõtte esindajad.

3.3. Arvestades, et Germanplast müüs 12.01.2011 Istellole liini hinnaga 55 000 eurot ja kaebaja

omandas 14.01.2011 liini hinnaga 475 000 eurot (millele lisandus käibemaks), tekib

põhjendatud küsimus, millest tulenevalt kasvas 2 päevaga liini hind ca 8,6-kordseks. Kaebaja

väitis, et seade on pärast selle ostmist Germanplastilt ümber ehitatud. Samas on kaebaja esitanud

3-14-185

3(35)

vastuolulisi seisukohti selle kohta, millal, kuidas ja kelle poolt on algselt omandatud seadet

ümber ehitatud. Algul väideti, et ümberehitused tegi kaebaja ise. Hiljem väideti, et seda tegid

Rammel ja Istello. Ühelt poolt väidab kaebaja, et Rammelilt osteti toimiv terviklahendus, teiselt

poolt väidab ta, et kaebaja ehitas seadet hiljem ümber. Kuigi kaebajal on väga hea ülevaade

selle kohta, millised on seadme ümberehitused, on ta korduvalt keeldunud täpsustamast,

millised ümberehitused on tehtud tema enda poolt ja millised enne seadme ostmist.

3.4. Kaebaja esitatud selgitusi ja dokumente koosmõjus arvestades ei ole eluliselt usutav ega

tõendatud, et Germanplastilt soetatud töötlemisliini oleks enne selle saajale üleandmist ümber

ehitatud või muudetud. Rammeli ja Istello, Istello ja OÜ Agrolain (Agrolain; kustutatud

06.08.2013) ning Rammeli ja kaebaja vahelised tehingud on näilikud ja nendega sooviti varjata

tegelikku tehingut, milleks on kaebaja poolt töötlemisliini omandamine Germanplastilt hinnaga

55 000 eurot. 12.01.2011 ja 14.01.2011 lepingutest nähtub, et lepingu ese oli kõigis lepingutes

sama – plastiku sulatus-tihendusseade D1300/01 koos lisadega. Nii Rammeli ja Istello kui ka

Rammeli ja kaebaja vahel sõlmitud lepingute kohaselt kohustusid müüjad seadme võõrandama

ning selle paigaldama ja häälestama. Kusjuures Rammeli ja Istello vahel sõlmitud lepingus

rõhutati, et paigalduse hinna hulka ei kuulu ehitustööd. Ühestki lepingust ei nähtu müüja

kohustust seadet oluliselt ümber ehitada või muuta. Kui lepingute sisuks olnuks ka seadmete

oluline ümberehitamine, et saavutada kaebaja sõnade kohaselt maailmas ainulaadne

tootmisseade, oleks lepingus detailselt kokku lepitud, kuidas tulnuks masinat ümber ehitada

ning millistele tingimustele pidanuks masin pärast nii olulist ümberehitust vastama. Samuti

oleks juhul, kui lepingu esemeks oleks olnud maailmas ainulaadse jäätmete töötlemissüsteemi

väljatöötamine, leping sisaldanud endas ka autoriõigusega seotud regulatsiooni. Rammeli ja

Istello ning Rammeli ja kaebaja poolt 17.02.2011 allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise

aktidest nähtub, et kaebajale anti üle samad Germanplastilt soetatud seadmed. Aktides ei ole

märgitud, et seadmetele oleks tehtud ümberehitusi. Kuna seadmed transporditi Germanplasti

juurest Eestisse otse kaebaja juurde Väätsa Prügilasse, olid need kaebaja juurde jõudes samas

olekus, nagu need Germanplastilt soetati ja mingeid ümberehitusi ei olnud neile võimalik enne

kaebaja juurde toimetamist teha.

3.5. Istello ja Germanplasti lepingust nähtuvalt pidi masina paigaldama Istello, kuid

Germanplast pidi pärast masinate paigaldamist tagama, et masina ühendused on teostatud

korrektselt ja töötlemisliin töötab korralikult. Osa hinnast pidi Istello tasuma pärast seadmete

töökorra testimist. Germanplasti ja Istello vahel 23.02.2011 Väätsa Prügilas (kaebaja

tegevuskohas) allkirjastatud kontrollaktist nähtub, et pooled kontrollisid seadmete töökorda.

Kontrollaktist sõltus see, kas Germanplastil on õigus saada ülejäänud 10 000 eurot. Aktis ei ole

märget, et seadmed oleks ümber ehitatud või ühendatud seadmetega, milliseid pole Germanplast

võõrandanud. Ükski mõistlik müüja ei võtaks endale kohustust tagada seadmete ühendamine

elektrivõrguga ja nende korrasolek olukorras, kus võõrandatud seadmeid oleks oluliselt ümber

ehitatud või muudetud. Seda enam, et sellest sõltus ülejäänud ostuhinna tasumine. Vastustaja

leiab, et jäätmete töötlemisliin paigaldati kaebaja juures hiljemalt 23.02.2011 ja seda ei olnud

Germanplasti poolt kontrollimise hetkeks ümber ehitatud ega muudetud.

3.6. Seadmete ümberehitamine saanuks teoreetiliselt toimuda ainult 2 nädala jooksul pärast

seadmete transporti Itaaliast (esimene osa transporditi 24.01.2011–31.01.2011, teine osa

29.01.2011–07.02.2011) ning enne nende üleandmist 17.02.2011 ja lõplikku paigaldamist

kaebaja juures (mis pidi olema tehtud hiljemalt 23.02.2011, kui Germanplast masinat

kontrollis), mis on ilmselgelt liiga lühike aeg laiaulatuslikeks ümberehitusteks, et luua maailmas

uudne tehnoloogiline lahendus. Kaebaja tellitud ekspert K.K.selgitas, et masinaehituslikult ei

ole ümberehitused keerukad. Keerukad on need seetõttu, et on vaja töödeldavast materjalist

lähtuvat teadmist. Vaja oli eelteadmisi sellistest liinidest ning keegi pidi pidevalt testima ja

3-14-185

4(35)

katsetama. K.K.. viitas sellise protsessi aeganõudvusele. Samuti viitas kaebaja soovitud

tulemuseks vajalike ümberehituste aeganõudvusele algse seadme tootja Costarelli.

3.7. Seega isegi kui seadmetele tehti enne kaebajale tarnimist mingeid ümberehitusi, siis vaid

vähesel määral, mis ei saanud tõsta hinda pea kümnekordseks. Samas tõendab Germanplasti

esitatud kontrollakt, et seade oli pärast selle üleandmist 23.02.2011 algses konfiguratsioonis ja

ümberehitusi ei olnud toimunud. Seega omandas kaebaja algses konfiguratsioonis

ümberehitamata seadme, mille tegelik hind oli 55 000 eurot. Ümberehitused tehti tõenäoliselt

kaebaja enda poolt aeganõudva testimise abil. Tegelikult kinnitas kaebaja 19.08.2013 vastuse

faktiliste asjaolude juures, et tootmistehnoloogilise terviklahenduse on välja töötanud kaebaja

ise pärast seda, kui seadmed 17.02.2011 talle üle anti. Kaebaja kinnitas, et vastava lahenduse

väljatöötamine on võtnud aega rohkem kui 2 aastat.

3.8. Istello ja Rammeli ning Rammeli ja kaebaja vahelised tehingud olid näilikud ning tehtud

eesmärgiga varjata seadmete tegelikku ostuhinda, eksitada vastustajat ja taotleda suuremat

toetust. Kaebaja esitatud tõendid näilike tehingute toimumise kohta tuleb lugeda ebaõigete

andmete esitamiseks. Kaebaja on rikkunud perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse

(STS2007_2013) § 21 lg-t 1 ning § 22 p 2 ja 4.

3.9. Kaebaja uute selgituste kohaselt koosnes Istello poolt Rammelile ja Rammeli poolt

kaebajale müüdu lisaks Germanplastilt hangitud seadmele ka Agrolaini poolt 24.01.2013

Istellole müüdud seadmetest, mis olid Germanplasti seadmetega ühendatud. Nende seadmete

lisandumine tõigi väidetavalt kaasa lõviosa tehingute hinnavahest. Agrolaini müüdud seadmete

hinnaks oli ilma käibemaksuta 371 000 eurot. Kuna kaebaja ei esitanud täiendavaid selgitusi

selle kohta, miks hangiti Agrolainilt samad seadmed, mis kaebaja oli juba varem soetanud

Duratrustilt, siis järeldas vastustaja, et tegelikult Agrolain Istellole seadmeid ei müünud ja

kaebaja neid seadmeid Rammelilt ei omandanud, vaid soetas need juba varem Duratrustilt.

Sama kinnitas kaebaja suuliselt ka 07.10.2013 toimunud kohtumisel. Samas 14.10.2013 esitatud

täiendavas kirjalikus seisukohas väitis kaebaja, et ei tea Agrolaini ja Istello vahelisest tehingust

midagi. Seega on kaebaja väited vastuolulised. Isegi kui uskuda kaebaja väidet, et tegelikult

soovisid Istello ja Agrolain kokku leppida ainult kaebajale kuuluvate seadmete

ümberehitamises, mitte müügis, peaks selline töö nähtuma ka järgnevates lepingutes. Neis aga

kaebaja poolt Duratrustilt omandatud seadmete ümberehitamise või Germanplastilt soetatud

seadmega ühendamise kohta mingit viidet ei ole. Samuti puuduvad sellele viited kaebaja poolt

Rammelile esitatud lähteülesandes, Rammeli pakkumuses, väljamaksedokumentides, kaebaja

varasemates selgitustes jne. Asjakohaseid lepinguid, arveid ja tööde vastuvõtmise akte ei ole

võimalik tõlgendada selliselt, et need oleks käsitlenud ka Duratrusti poolt tarnitud seadmete

ümberehitamist. Kuna see töö maksis kaebaja selgituste kohaselt 370 000 eurot, tähendaks see

üheselt, et kaebaja on kuni 14.10.2013 teadlikult varjanud määrava tähtsusega infot Rammelilt

soetatud seadme/tellitud töö olemuse kohta, esitades selle kohta järjepidevalt ebaõiget ja

eksitavat dokumentatsiooni. Kaebaja selline väide tähendaks ka seda, et kuna algne leping ei

sisaldanud toetuse saajal juba olemasolevate seadmete tarnimist, siis järelikult käsitles see täies

mahus ümberehitustöid. See tähendaks, et 371 000 eurot maksva lepingu tegelikus sisus

lepitakse kokku alles hiljem sõlmitavas lepingu lisas ja jäetakse ka siis see määratlemata

(Agrolaini ja Istello vahel 24.01.2011 sõlmitud lepingu kohaselt pidi Agrolain hankima ja

müüma Istellole tehase sisseseade. Hind sisaldas transporti Väätsa prügilasse ja seadmete

paigaldust ning häälestust. Paigalduse hinna sisse ei kuulunud ehitustööd. Väidetavalt sõlmiti

26.01.2011 lepingu lisa, mille kohaselt pidi Agrolain teostama ka tarnitud seadmete parendus-

ja ümberehitustööd. Seda, milliseid töid ja mis mahus pidi teostama, lisas ei täpsustatud. Tööd

pidid jääma põhilepingus kokku lepitud hinna sisse.). Sellisel kokkuleppel puudub igasugune

loogika. Vastustaja leiab, et ka leping Agrolainiga on üks osa näilikest tehingutest, millega

kaebaja soovis näidata seadme hinda kõrgemana, kui ta selle tegelikult omandas. Lepingu

3-14-185

5(35)

näilikkust kinnitab ka asjaolu, et see on sõlmitud pärast Istello lepingut Rammeliga. Istello ja

Rammeli ning Rammeli ja kaebaja vahelise lepingu esemeks ei olnud ega saanud ka ajaliselt

olla Agrolaini poolt väidetavalt võõrandatud seadmed, ümberehitustööd või seadmete

ühendamine Agrolaini poolt võõrandatavate seadmetega. Agrolainiga sõlmitud leping ei saanud

mõjutada Istello ja Rammeli ning Rammeli ja kaebaja vahelise lepingu hinda.

3.10. Ka juhul, kui mitte lugeda tehinguid näilikeks, on kaebaja rikkunud STS2007_2013

§-s 22 sätestatud kohustusi. Kaebaja ei ole andnud vastustajale kõiki nõutud andmeid ja

dokumente ega ole sellega võimaldanud vastustajal teostada kontrolli toetuse kasutamise

nõuetekohasuse ning kulude põhjendatuse ja mõistlikkuse üle. Kaebaja selgitused on olnud

olulises osas vasturääkivad, mis on kontrolli veelgi raskendanud. Sellest tulenevalt ei olnud

vastustajal võimalik tuvastada projekti elluviimisel tehtud kulude abikõlbmatust enne

väljamaksete tegemist. Tehingute võimaliku näilikkuse kahtlus tekkis vastustajal täiendava

kontrolli läbiviimise käigus, mis viidi läbi pärast seda, kui Politsei- ja Piirivalveamet oli

vastustajat teavitanud, et menetleb alates 06.02.2012 projektiga seonduvat kriminaalasja

sooduskelmuse kahtluse põhjal. A.K., A.S. ja A.V. (olles Istello ja Germanplasti vahelise

lepingu sõlmimise juures) olid kursis sellega, et 2 päeva hiljem omandab kaebaja sama seadme

algsest soetusmaksumusest 10 korda kallimalt. Kaebaja juhtkond pidi olema teadlik

võimalusest soetada vajalikud seadmed Germanplastilt hinnaga 55 000 eurot. Seega ei ole

vastavad isikud taganud STS2007_2013-s toetuse saajale toetuse kasutamisega seotud

kohustuste täitmist. Vastavad isikud on esitanud vastustajale teadlikult ebaõiget infot seadmete

tegeliku hinna kohta. Väidetavalt läbi viidud tehingute kaudu tekitati põhjendamatu ja

ebavajalik kulu, mida ei saa lugeda Ühtekuuluvusfondi poolt rahastatud projektis mõistlikuks,

põhjendatud ja vajalikuks kuluks, sõltumata sellest, kas tehing oli näilik või mitte.

3.11. Projekti taotluseelarve kohaselt pidid projektijuhtimise kulud moodustama projekti

eelarvest 1 200 000 krooni (77 121 eurot). Projektijuhtimise hankel osales vaid üks vastavaks

tunnistatud ettevõte, OÜ Business Advisor (Business Advisor), kelle juhatuse liikmeks oli

kaebaja juhatuse liige A.S.. Sama isik on erinevate ettevõtete kaudu ka mõlema ettevõtte

omanike ringis. Kaebaja sõlmis Business Advisoriga lepingu 08.04.2010 hinnaga 77 121 eurot.

Leping sisaldab peamistest ülesannetest projektijuhi kohustust läbi rääkida ja teha kõik

ettevalmistused tootmisliinide lepingu sõlmimiseks. Samas oli tootmisliinide hange viidud läbi

projektijuhtimise hankega samal ajal ja projektijuhtimise leping sõlmiti samal päeval kui

tootmisliinide leping Duratrustiga. Kaebaja 19.08.2013 vastusest nähtub, et leping Duratrustiga

sõlmiti 08.04.2010 ajaliselt enne projektijuhtimise lepingu sõlmimist. Projektijuhtimise lepingu

maksetingimuseks oli, et esimene makse 30% lepingu summast tehakse pärast tootmisliinide

hankelepingu sõlmimist. Vastav akt hankelepingute ettevalmistamise, läbirääkimiste ja lepingu

asjaajamise eest on 22.04.2010 ka alla kirjutatud ning 360 000 krooni kaebaja poolt

projektijuhile tasutud. Eelnev näitab, et vähemalt 30% projektijuhtimise lepingu tasust maksti

tööde eest, mida tegelikult pärast lepingu sõlmimist enam ei eksisteerinud ja mida projektijuht

seega tegelikkuses enam teha ei saanud. Seega oli ka siin tegemist näiliku tehinguga või sooviti

projektijuhtimise teenuse osutajale maksta teadlikult 30% rohkem, kui olnuks mõistlik,

põhjendatud, vajalik ja eesmärgipärane. Mõlemal juhul on tegemist vastustaja teadliku

eksitamisega, kas siis kulude suuruse või nende põhjendatuse osas. Eluliselt ei ole usutav

kaebaja väide, et Business Advisor tegi kõnealused tööd ära enne lepingu sõlmimist. See

tähendaks, et Business Advisor tegi vabatahtlikult tööd 360 000 krooni eest teadmata, kas talle

selle eest ka makstakse. Vastustaja järeldas, et sisuline kokkulepe selle kohta, et Business

Advisor hakkab projektijuhtimistöid tegema, oli tehtud juba enne näiliku hanke korraldamist ja

hankelepingu sõlmimist. Kuna projekti abikõlbulikkuse periood algas 01.04.2010, tehti

Duratrusti lepingu ettevalmistustööd ära enne seda kuupäeva, st väljaspool abikõlbulikkuse

perioodi. Kulu saab lugeda abikõlbulikuks vaid juhul, kui kulude tekkimise aluseks olevad

3-14-185

6(35)

tegevused toimusid projekti abikõlbulikkuse porioodil. Kuna kaebaja on kasutanud toetust

mitteabikõlbulike kulude hüvitamiseks, on olemas STS2007_2013 § 18 lg 6 p-st 1 tulenev alus

taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

3.12. Kaebaja pidi viima kõik hanked läbi vastavalt riigihangete seaduse (RHS) §-s 3

sätestatud üldpõhimõtetele. Kaebaja on esitanud vastustajale ebaõigeid andmeid seoses

varasema seadmete hankega Duratrustilt. Kaebaja osanikud sõlmisid 10.12.2009 lepingu, milles

lepiti kokku, et kaebaja osanikuks olev Cardinal Mark Ltd (kelle ainuomanikuks on ka Duratrust

ainuomanikuks olev R. J. B.) kohustub kaebaja ees Duratrusti kaudu tarnima ja paigaldama

projekti raames soetatavad tootmisseadmed. See tähendab, et tarnijas ning hangitavate seadmete

ostus ja müügis oli kokku lepitud enne vastustaja poolt taotluse rahuldamist ning 3-4 kuud enne

hanke läbiviimist, mis järelikult oli näilik. Lepingu olemus, vorm ega sõnastus ei viita sellele,

et tegemist oli eellepinguga, nagu väidab kaebaja. Kaebaja, rikkudes keskkonnaministri

03.08.2009 määruse nr 47 “Meetme „Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise

arendamine” tingimused” (Määrus nr 47) § 16 lg 1 p 5, ei teavitanud vastustajat sellest, et

Duratrust jättis lepingu täitmata. Kaebaja teavitas vastustajat vaid sellest, et seadmete tarne

lükkub edasi, mitte sellest, et lepingu täitmine on ohus. Lepingu lõpetamisest Duratrustiga, uue

hanke läbiviimisest ja lepingu sõlmimisest Rammeliga sai vastustaja teada alles tagantjärele.

Samuti ei ole kaebaja suutnud ligilähedaseltki saavutada projekti eesmärki toota aastas 2400

tonni jäätmetest ehitusmaterjale. Kaebaja viis läbi formaalse hanke avalikustamise üleriigilises

ajalehes, kuid pidas sisuliselt otseläbirääkimisi ja küsis pakkumust ainult Duratrustilt. Kaebaja

selgitas, et Duratrust pakutavad seadmed olid oma olemuselt täiesti uudne lahendus

plastikjäätmete ringlusse suunamisel ning pärast mitmeaastaseid uuringuid ei ole kaebajale

teada ühtegi analoogsete seadmete tarnijat Euroopas ega väljaspool. Duratrusti pakkumine

aktsepteeriti kui ainuvõimalik. Ometigi korraldas kaebaja pärast lepingu lõpetamist

Duratrustiga uue hanke ja soetas töötlemisseadme. Seega ei olnud seadmete tarnimine

Duratrustilt ainuvõimalik ja väited liinide unikaalsuse kohta ei ole enam usutavad. Isegi kui

otseselt selliseid liine valmistoodetena ei pakutud, näitavad faktid, et nende ümberehitamine

projekti eesmärkidele vastavaks oli võimalik. Seega pidanuks kaebaja võtma liinide hankes

erinevaid pakkumisi rahvusvahelistelt tootjatelt. Ainult nii oleks olnud tagatud konkurentsi

kohane ärakasutamine. Kuna Eestis vastavaid liine ei toodeta ja tavapäraselt ka ei vahendata,

siis ei ole üleriigilises ajalehes eestikeelse hanketeate avaldamine piisav. Kuna kaebaja

pakkumusi ei võtnud ja asus mõlema liini hankimisel läbirääkimistesse ainult ühe pakkujaga,

ei ole vastavate liinide hankimine kooskõlas RHS § 3 p-dega 2, 3 ja 4 ning sellest tulenevalt

taotluse rahuldamise otsuse p-ga 17.2. Nimetatud rikkumise korral on Vabariigi Valitsuse

22.12.2005 määruse nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel

ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe andmise tingimused ja kord“ (Määrus nr 278) § 111

lg 3 p 13 alusel võimalik toetus tagasi nõuda 25% konkreetse tegevuse või tegevuse koguse

maksumusest. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks välismaised seadmetootjad ei oleks suutnud

soovitud lahendusi pakkuda. Väide, et välismaine ettevõtja poleks suutnud pakkuda sama

garantiid, on põhjendamata ja spekulatiivne. Samuti pole õige väide, et originaaltootjalt oleks

seadme otse ostmine tulnud kallim. Kaebaja tõendab seda Costarellilt saadud pakkumusega

uuele seadmele, samas kui kaebaja hangitud seade oli valmistatud 2002. a.

3.13. Kaebaja soetas Rammelilt kasutatud seadme, kuid ei teavitanud sellest vastustajat ega

esitanud tõendeid Vabariigi Valitsuse 31.01.2007 määruse nr 26 „Perioodi 2007–2013

struktuuritoetuse kulude abikõlbulikkuse või mitteabikõlbulikkuse määramise tingimused ja

kord“ (Määrus nr 26) § 10 tingimuste täitmise kohta. Ka kaebaja esitatud uue Costarelli seadme

pakkumine oli madalama hinnaga kui Rammelile makstud summa, seega ei ole tõendatud, et

seadmetega seoses tehtud kulud olid põhjendatud, mõistlikud ja projekti elluviimiseks

vajalikud.

3-14-185

7(35)

3.14. Abikõlbulik ei ole ka Duratrustiga sõlmitud lepingu alusel Mäo töötlemisliini eest

tasutud 112 000 eurot, sest lepingu kohaselt on tegemist tasuga töötlemisliini litsentsi eest, kuid

kaebaja ei ole esitanud tõendeid litsentsi või varaliste või mittevaraliste intellektuaalsete õiguste

omandamise kohta. Eestis registreeritavatest tööstusomandit puudutavatest registritest

vastustaja vastavat tööstusdisaini lahendust ei leidnud. Samas näeb tööstusdisaini kaitse seadus

(TDKS) ette kohustuse intellektuaalse õiguse üleminekul see registreerida. Tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 järgi on tühine tehing, mille puhul pole järgitud kohustuslikku

vormi.

3.15. Kuna kaebaja on esitanud vastustajale toetuse abikõlbulikkuse tõendamiseks näilikke

dokumente ja viinud vastustaja eksimusse projekti raames tehtud kulutuste suuruse ja

abikõlbulikkuse osas, esineb STS2007_2013 § 18 lg 6 p-dest 1 ja 3 ning § 15 lg 3 p-st 2 tulenev

alus tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks. Kuna kaebaja rikkumised olid rasked,

tuleb otsus tervikuna kehtetuks tunnistada.

4. Kaebaja esitas otsuse peale 23.12.2013 vaide (III kd tl 194-196).

5. Vastustaja jättis 22.01.2014 vaideotsusega nr 1-16/9 (I kd tl 19-21p) vaide rahuldamata.

Põhjendused:

5.1. Kaebaja väide, et teine hange viidi läbi vastustajaga kooskõlastatult, ei ole põhjendatud.

Vaidluse all ei saa olla asjaolu, et kaebaja jättis teise hanke hankedokumentatsiooni vastustajale

eelnevaks läbivaatamiseks esitamata. Vastustaja teavitamine sellest, et Duratrust tarne hilineb,

ei ole hankedokumentatsiooni läbivaatamiseks esitamine. Samuti ei muuda rikkumise fakti

asjaolu, et toetus maksti hiljem välja. Teise hanke läbiviimisel ei saanud lähtuda sellest, et

hankedokumendid kooskõlastati algse hanke läbiviimisel. Isegi kui hange oli tõepoolest

analoogne, tulnuks dokumente teatud määral muuta – nt kuupäevade osas ja võtta välja juba

tarnitud seadmete osa. Kaebaja ei eita, et vastustaja sai hanke toimumisest teada tagantjärele.

See rikkumine polnud siiski vaidlustatud otsuse sisuliseks aluseks, vaid täiendab otsuse

põhiargumentatsiooni.

5.2. Kaebaja väitis, et A.K. ja A.S. ei olnud Istello esindajad, neil puudub selle ettevõttega seos

ja nad ei olnud seni teadlikud Istello ja Germanplasti vahelise lepingu sisust. Vastustaja arvates

ei oma antud vaidluse seisukohalt keskset tähtsust küsimus, kas A.K. ja A.S. olid teadlikud

Istello sõlmitud lepingutest. Kaebaja kui juriidiline isik on teadlik kõigist asjaoludest, millest

on teadlikud tema esindusõigusega juhtorgani liikmed. A.V., kes allkirjastas Istello nimel

12.01.2011 lepingu Germanplastiga, oli siis ja on ka nüüd kaebaja juhatuse liige, kellel on

osaühingu täielik esindusõigus. Seetõttu on arusaamatu väide, et kaebaja nägi lepinguid

käesoleva vaidluse ajal esimest korda. Ettevõtte seaduslik esindaja ongi suhetes kolmandate

isikutega ettevõtte esindaja ning see, mil määral ta saadud infot ettevõtte töös kasutab või oma

kolleegidega jagab, on ettevõttesisene küsimus (seondub juhatuse liikme hoolsus- ja

lojaalsuskohustusega). Sellest loogikast lähtuvad üheselt nii äriseadustik kui ka TsÜS.

5.3. Usutav ei ole kaebaja väide, et A.K. ja A.S. ei ole seadmeid enne nende soetamist Istello

poolt üle kontrollinud ja selline asjaolu pandi Istello ja Germanplasti lepingusse sisse teadmata

põhjusel. Kuna nad vaatasid lepingu kohaselt seadme enne ostu üle, olid nad teadlikud lepingu

tingimustest ja hinnast. Kaebaja vastupidine väide on põhjendamata.

5.4. Vastustaja ei ole eitanud, et seadmete transpordil Itaaliast Eestisse oli oma hind, kuid see

sai moodustada vaid marginaalse osa hinna kasvamisel 55 000 eurolt 570 000 eurole.

5.5. Vaidlustatud otsuses on kaebaja vasturääkivused põhjalikult välja toodud. Kaebaja ei ole

neid ümber lükanud. Samuti on otsuses piisavalt põhjendatud, et tegelikkuses on kaebajal

3-14-185

8(35)

suurepärane arusaam sellest, millised ümberehitused on seadmele tehtud. Kaebaja väide, et ta

ei tea, kes ja mil määral on seadmeid muutnud, on väär ja viitab kaebaja soovimatusele sellist

infot anda. Vastustaja on piisavalt põhjendanud, miks kõigi olemasolevate asjaolude pinnalt

tuleb eeldada, et kaebaja omandas seadme ümberehitamata kujul.

5.6. Vastustaja ei ole kunagi väitnud, et kasutatav tehnoloogia ei võiks lõplikul valmiskujul olla

oma olemuselt unikaalne. Samas ei ole kaebaja tõendanud, et seade oli unikaalne või

ümberehitatud juba enne selle omandamist Rammelilt.

5.7. Vastustaja arvates ei ole tõendamata väide, et Duratrustiga sõlmitud lepingu

ettevalmistustööd olid tehtud enne 31.03.2010. Eeldusel, et hange viidi läbi korrektselt, pidid

lepingutingimused olema võrdse kohtlemise tagamiseks pakkujatele selged enne pakkumuse

esitamise kuupäeva. Seega tulenesid lepingutingimused hankedokumentidest ja olid koostatud

enne 31.03.2010, sest Duratrust esitas pakkumuse 31.03.2010. Projektijuhtimise leping sõlmiti

pärast lepingut Duratrustiga. Viimane sõlmiti 08.04.2010. Seega tehti projektijuhtimise tööd

enne abikõlbulikkuse perioodi algust (01.04.2010) ja need on abikõlbmatud.

5.8. Kaalukas ei ole kaebaja argument, et äripraktikas on tavaline olukord, kus tehakse tasuta

tööd, lootuses saada endale klient ning võimaluse korral vähemalt osaline kompensatsioon

eelnevalt tehtud töö eest. Vastustaja leidis, et summa suurust vaadates ei ole tegemist kulude

osalise kompenseerimisega. Kaebaja ei ole põhjendanud vabatahtlikult tehtud töö eest tasumist.

Tegemist ei saa olla mõistliku, põhjendatud ja vajaliku kulutusega. Business Advisor ei saanud

valmistada Duratrustiga lepingu materjale ette ilma kaebajaga tihedalt koostööd tegemata.

Samal ajal viidi läbi projektijuhtimise hanget, kus hangiti juba Business Advisori poolt tehtavat

tööd. Business Advisori osanik ja juhatuse liige on A.S.. Need asjaolud viitavad üheselt sellele,

et kaebajal ja Business Advisoril oli enne hanget tehtud mingi eelnev kokkulepe ja hilisem,

pärast hanget sõlmitud projektijuhtimise leping oli näilik.

5.9. Kaebaja väide, et läbirääkimisi ei peetud ainult Duratrustiga, on üllatav, sest seni on

kaebaja väitnud, et tegemist oli unikaalse tehnoloogiaga, mistõttu ei olnud teistelt isikutelt

võimalik nimetatud lahendust saada ja mingeid läbirääkimisi ei saanud teiste pakkujatega

toimuda. Kaebaja ei ole tõendanud, et ta oleks pidanud nimetatud hanke käigus läbirääkimisi

teiste pakkujatega.

5.10. Kaebajal on õigus selles, et TDKS § 74 lg 4 kohaselt on litsentsi registreerimine õigus,

mitte kohustus. See ei muuda aga vaidlustatud otsuse järeldust, et Duratrustilt omandatud

litsents ei ole lepingus mingil moel sisustatud. Ei ole selge, mis on kaebaja omandatud õiguste

sisu, mida ja mil viisil võib ta kasutada jne. Seetõttu jõuti õigustatult seisukohale, et litsentsi

eest makstud tasu mõistlikkus, põhjendatus ja vajalikkus ehk selle kulu abikõlbulikkus ei ole

tuvastatav.

6. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse (I kd tl 2-8; IV kd tl 10-12p, 27-28p; VI kd

tl 2-9, 123-131, 145-148, 152-156; VII kd tl 52-63, 71-71p, 121-130, 141-143p) vastustaja

25.11.2013 otsuse nr 1-25/220 ja 22.01.2014 vaideotsuse nr 1-16/9 tühistamiseks. Põhjendused:

6.1. Kaebaja loodi 2008. a eesmärgiga teha segaplastikjäätmetest tooteid. Kui seni tehti tooteid

sorteeritud plastikjäätmetest, siis kaebaja soovis jätta välja tülika, raha ja aega nõudva

plastikjäätmete sorteerimise. Kaebaja taotles vastustajalt toetust projekti elluviimiseks ja viis

läbi hanke, mille võitis Duratrust. Duratrustiga sõlmiti 08.04.2010 leping, millega Duratrust

kohustus tarnima seadmed 2010. a juunis ja juulis. Leping koosnes 2 osast: 1) tootmisliinid

segaplastikust ehitusmaterjalide tootmiseks ja käitamislitsents Rexylon koguhinnaga 517 000

eurot. Tootmisliinid seati üles kaebaja Mäo tehases; 2) plastikjäätmete töötlemisseadmed ja

SALTUS käitamislitsents koguhinnaga 622 000 eurot. Töötlemisseadmed tuli tarnida Väätsa

3-14-185

9(35)

prügilasse. Duratrust täitis esimese osa lepingust korrektselt, kuid ei suutnud täita teist osa.

Kaebaja saatis Duratrustile mitmeid märgukirju, millele ei vastatud. Duratrust suutis tarnida

vaid mõne üksiku seadme, millel puudus iseseisev väärtus. Kuna kaebaja kasutab Mäo tehases

Duratrusti litsentsi, siis ei olnud mõistlik kasutada tema vastu õiguskaitsevahendeid ja nõuda

lepinguliste kohustuste täitmist, sest sellega võinuks kaebaja kaotada Rexyloni tootmise

litsentsi, mis tähendanuks terve projekti läbikukkumist. Kaebaja võttis vastu osalise täitmise ja

hakkas otsima alternatiivseid lahendusi. Kaebaja palus pikendada abikõlbulikkuse perioodi,

mida vastustaja ka tegi. Kaebaja kuulutas välja uue hanke töötlemisliini hankimiseks samadel

tingimustel, mis olid eelnevalt vastustajaga kooskõlastatud.

6.2. Kaebaja soovitud terviklahenduse töötas välja Istello, kes aga ei saanud ise hankel osaleda,

sest ei vastanud hanketingimustele. Kuna projekti abikõlbulikkuse perioodi tähtaeg lähenes,

polnud kaebajal enam võimalik vastustajaga varem kooskõlastatud hanketingimusi muuta.

Seetõttu osales hankel Rammel, kes volitas projekti läbi viima Istellot. Rammel andis ka

garantii, mis andis kaebajale kindluse, et probleemide ilmnemisel lahendatakse need

operatiivselt. Garantiitöid kohustus läbi viima Istello. Asjaolu, et Istello juhatuse liige A.V. on

ka kaebaja juhatuse liige, ei välista garantii teostamist Istello nimel. Vaatamata sellele, et

Rammel teenis tehingust vaid väikese kasumi, oli tal motivatsioon ja huvi Istello koostatud

süsteemile garantiid anda, sest nägi pikemas perspektiivis võimalust teha ka edaspidi kaebajaga

koostööd. Rammel tarnis plastikjäätmete töötlemise seadme “võtmed kätte” tingimusel

terviklahendusena. Kaebaja esitas vastustajale hankeplaani ja projekti seirearuande, seega oli

vastustaja teadlik, et seade hangiti Rammelilt.

6.3. Küsimusele, kes, millal ja kui palju on seadmeid ümber ehitanud, ei osanud kaebaja vastata,

sest neid ümberehitusi ei teinud tema. Seetõttu võib kaebaja ütlustes olla vasturääkivusi.

Seadmeid on muudetud nii enne kui pärast tarnet. Arusaamatu on väide, et Rammel ei saanud

tarnida kaebajale toimivat terviklahendust, kuna sellele on tehtud ümberehitusi ka pärast tarnet.

Kuna tegemist on unikaalse tehnoloogiaga, mis töötati välja katse-eksituse meetodil, ja

tehnoloogiat on hiljem täiustatud, siis on tehtud seadmele parendusi ka hiljem, mis aga ei

tähenda, et Rammel ei saanud tarnida kaebajale terviklahendust.

6.4. Seadmete muudatuste tulemusena on aglomeraatori lõikeribade laagripukk ümber ehitatud.

Paigaldatud on lisalaagrid ja survetihendid. Muudetud on juhtimispõhimõtet – tõstetud on

töötemperatuuri, mitmekordselt on vähendatud aglomeerimise vee kogust, muudetud on

mootori pöördeid jne. Pesemata plastjääde on väga abrasiivne, seega muudeti

aglomeerimiskamber kulumiskindlaks. Kulumiskindlad vaheseinad on asendatavad. Välja on

töötatud ning lisatud õhkeralduse süsteem. Loodud on uus terade ja vastuterade süsteem, mis

muudab seadme tööloogikat – jäätme lõikamine on asendatud löökidega. Muudetud on terade

asetust ja kinnitust. Seadmestik on ehitatud ümber talviseks tööks, sest Väätsa prügila seadmed

asuvad välitingimustes. Lisatud on vee- ja õlisüsteemide soojendus, soojavaheti ning kasutusele

on võetud külmakindel jahutusaine. Seadmed töötavad suurema rõhu all. Lisatud on

valmistoodangu jahutustsükkel, mis parandab väljundmaterjali polümeeride kvaliteeti. Turul

pakutavad plastjäätmete töötlemisseadmed erinevad oluliselt kaebaja seadmest, mis võimaldab

ümber töödelda pesemata ja erinevaid termoplaste ühes tootmistsüklis.

6.5. Germanplastilt soetatud aglomeraator tarniti Itaaliast Väätsa tootmisüksusesse ning Istello

ehitas seadme ümber 3 päevaga. Juba olemasolevad seadmed ning Istello poolt täiendavalt

ostetud seadmed ehitas Istello ümber enne aglomeraatori kohalejõudmist. Seadme

terviklahenduse seadistus ja testimine võttis omakorda 3-4 päeva. Seadme terviklahendus anti

kaebajale üle 2011. a veebruaris ja sellega alustati koheselt ka tööd.

3-14-185

10(35)

6.6. Mitmed meediakajastused kinnitavad, et plastikjäätmete töötlemisseade oli töökorras

abikõlbulikkuse perioodi lõpul ehk hiljemalt 28.02.2011. Ka AS Väätsa Prügila kinnitab, et

seade alustas 2011. a veebruaris koheselt tööd. Väätsa Plast OÜ (likvideerimisel; Väätsa Plast)

jäätmearuandest nähtub, et ta töötles 2011. a ümber 250 tonni jäätmeid. Valminud

terviklahenduse olemasolu kinnitavad ka 2011. a märtsis tehtud fotod. Tootmistegevuse edukat

alustamist tõendab kaebaja müügikäibe aruanne, mis näitab, et 2011. a esimese kvartali käive

oli 5886,56 eurot. Kaebaja esitas esimese PlastRex toote müügiarve 28.03.2011, mis tõendab,

et plastjäätmete töötlemisseade alustas tööd 2011. a veebruaris. Kui plastjäätmete

töötlemisseadet ei oleks tarnitud terviklahendusena, ei oleks kaebajal olnud toorainet, et toota

PlastRex tooteid.

6.7. Vastavalt kokkuleppele kuulub Istello poolt välja töötatud tehnoloogilise lahendi

intellektuaalne omand kaebajale. Intellektuaalse omandi üleminekut kinnitab asjaolu, et kaebaja

on esitanud nii Euroopa kui Ameerika patenditaotlused. Kuna terviklahendus on välja töötatud

kaebaja tellimusel ja seade on töötanud juba mitmeid aastaid, ei ole ebaõige kasutada väljendit

“Rexest Grupp väljatöötatud lahendus”.

6.8. Töötlemise tulemusel muudetakse madalakvaliteedilised määrdunud segaplastjäätmed

graanuliteks, mida kasutatakse ehitusmaterjali PlastRex tootmiseks. PlastRex on omakoda

täielikult taaskasutatav. Tegemist on eksperimentaalse tehnoloogiaga, millele ei ole täpset

vastet mujal maailmas. Seda tehnoloogiat on välja töötatud alates 2008. a, kui kaebaja loodi.

Maailmas on olemas tehnoloogia, mis lubab teha tooteid sorteeritud plastikjäätmetest, kuid

mitte

segaplastikjäätmetest.

Kaebaja

tehnoloogia

unikaalsust

tõendavad

Tallinna

Tehnikaülikooli doktor A.V., professor M.K., professor A.K. ja professor W.H.i asjatundja

arvamused, K.K..i hinnang ja patendivolinik M.P. arvamus. Kaebaja on saanud korduvalt

tunnustust oma tegevuse eest.

6.9. Vastustaja ei ole põhjendanud väidet, et tegemist oli kaebaja poolt tahtliku ja suuremahulise

väärkasutamisega. Terviklahendus, mis toetusega omandati, erineb oluliselt algsest seadmest,

mis omandati Germanplastilt. Istello omandas Germanplastilt seadme, mida oluliselt täiendati

ja muudeti, ning alles seejärel võõrandati see edasi Rammelile. Istello juhtis terviklahenduse

loomist, töötas välja sobiliku tehnoloogilise lahenduse segaplastjäätmete ümbertöötlemiseks,

planeeris süsteemi paiknemise Väätsa prügila piiratud tingimustes, kuhu algselt oli planeeritud

Duratrusti tarnitav teistsuguse tehnoloogilise lahendusega süsteem, hankis vajaliku

seadmepargi, komplekteeris terviklahenduse, viis läbi seadmete muudatused, paigaldas

seadmed, sünkroniseeris ja seadistas seadmed, tagas järelevalve, koolituse, jooksva juhenduse

ning garanteeris terviklahenduse töötamise. Kaebaja poolt omandatud seade oli lõplik unikaalne

terviklahendus, mis on välja arendatud protsessi käigus. Germanplastilt ostetud seade on ainult

osa nimetatud terviklahendusest. Istello poolt Germanplastilt omandatud seade üksi ei võimalda

toota määrdunud plastjäätmetest plastgraanuleid. Kaebaja seadme terviklahendusega on

võimalik toota määrdunud plastjäätmetest graanuleid, seega on kaebaja kasutanud toetust

sihtotstarbeliselt. Ebaoluline on, kui palju maksis Istello mõne seadme komponendi eest

Germanplastile. Kuna kaebaja ostis toimiva terviklahenduse, siis ei olnud oluline, millised

ümberehitused olid seadmetele tehtud, millal need tehti, kes neid tegi ja kui palju need maksid.

Neid ei pidanud lepingus kajastama.

6.10. Kui vastustaja väidab, et Istello, Rammeli, Agrolaini ja kaebaja vahelised tehingud olid

tühised, peab ta tõendama, et need tehti kaebaja juhtimisel ja teadmisel. Samuti tuleb tõendada

poolte tahteavalduste mittevastavust lepingus sätestatule ja tehinguid tuleb hinnata sisuliselt.

Vastustaja paljasõnalised väited tehingute tühisuse kohta ei ole piisavad. Kuna kaebaja ei olnud

Istello ja Rammeli ning Istello ja Agrolaini vaheliste tehingute osapooleks, siis on tal raske

esitada vastuväiteid vastustaja väidetele tehingute tühisuse kohta. Vastustaja ülesanne on

3-14-185

11(35)

tõendada, et kaebaja on pannud toime pettuse, mitte ei pea kaebaja tõendama, et ta ei ole pettust

toime pannud ja on kasutanud toetust sihipäraselt.

6.11. Toetuse andmise eesmärk on ennekõike majanduslik areng ja konkurentsivõime

säilitamine, arvestades Euroopa riigiabi regulatsiooni. Praegusel juhul ei ole rikutud

konkurentsiõigust ega -võimet. Kaebaja on kasutanud toetust sihipäraselt, tema projekt õnnestus

ja aitab saavutada Euroopa Liidu ambitsioonikaid jäätmekäitluspoliitika eesmärke. Tema

tehnoloogia on innovaatiline, mille abil luuakse lisandväärtust, võimaldades Eestist eksportida

jäätmetest toodetud keskkonnasõbralikke tooteid. Vastustaja on väljamaksed heaks kiitnud ja

veendunud toetuse sihipärases kasutamises. Toetuse tagasinõudmine tekitab ohu kaebaja

pankrotistumiseks. Seega kaotab vastustaja ja eelkõige Euroopa Liit enda eesmärkides ja kõiges

selles, mida väljamakstud toetusega sooviti saavutada ja ka saavutati.

6.12. Kaebaja ei ole toetust väärkasutanud ega varjanud vastustaja ees infot. Kaebaja ei olnud

kuni eelmise aastani teadlik kolmandate isikute tehingute täpsest sisust ega hindadest. Seega ei

saanud ta panna toime tahtlikku toetuse väärkasutust ega infot varjata.

6.13. Kui vastustaja leidis, et toetust on kasutatud osaliselt mitteabikõlbulike kulude

katmiseks, siis tulnuks tal põhjendada, miks otsustati toetus terves ulatuses tagasi nõuda.

Vastustaja oleks pidanud tegema tagasinõude otsuse, mitte tunnistama toetuse määramise otsust

kehtetuks.

6.14. Kaebaja omandas terviklahenduse turuhinnaga, mitte ülepaisutatud fiktiivse hinnaga.

Seda tõendavad professor M.K. asjatundja arvamus ja K.K..i hinnang. Turuhind ei koosne vaid

materjali, seadmete ja töötundide hinnast, vaid sisaldab ka oskusteavet (know how). Turuhind

kujuneb nõudluse ja pakkumise tulemusena. Analoogsete terviklahenduste hinnapakkumised

Itaalia ja Saksamaa jäätmekäitlusvaldkonna seadmetootjatelt tõendavad, et kaebaja omandas

terviklahenduse turuhinnaga ja tegelikult isegi odavamalt. Costarelli hinnapakkumine

terviklahendusele oli 1 021 597 eurot ja WiPa Werkzeug- und Maschinenbau GmbH (WiPa)

oma 1 325 000 eurot. Seejuures eeldavad Costarelli ja WiPa seadmed töötamist sisetingimustes,

Väätsa üksus aga töötab välistemperatuuril. Kaebaja seadmestik on tunduvalt kuluefektiivsem,

eemaldades tootmisprotsessist ebaökonoomsed plasti pesemise, eraldamise ja jahvatamise

etapid. Kaebaja seadme puhul ei ole vajadust ehitada sisetingimustele vastavat tehasehoonet

ega ruume kütta. Samuti ei pea tegelema pesuvee utiliseerimise ja sellest tuleneva saastega.

Kuna kaebaja peamiseks varaks on vaidlusalune terviklahendus, siis tõendavad nimetatud

terviklahenduse väärtust ka ettevõtte dokumendid, millest nähtub, et terviklahendust on

hinnatud 4-6 korda kõrgemaks selle soetushinnast. Kaebaja seadmete ja masinate bilansiline

väärtus oli 01.01.2013 seisuga 1 483 747 eurot. Kaebaja majanduslikust edust ja ärilisest

väärtusest annab tunnistust mh asjaolu, et kaebaja üks osanikest Anotan Invest OÜ on

10.10.2013 teinud rahvusvahelise investori, biofüüsika doktori S.K.iga väärtpaberitehingu

väärtusega 3 000 000 eurot, mille käigus Anotan Invest OÜ kandis 49% kaebaja osast S.K.i

väärtpaberikontole. Omanike investeeringud kaebajasse kinnitavad, et nende huvi on eelkõige

kaebaja jätkusuutliku ja perspektiivika majandustegevuse arendamine ja väärtuse loomine,

mitte näilike tehingute abil pettuse korraldamine ja hõlptulu teenimine.

6.15. Tegemist on tehnoloogiaga, mis on välja töötatud katse-eksituse meetodil peamiselt

kaebaja väikeosaniku A.V. poolt ja juhtimisel. Aastate jooksul on A.V. tehnoloogiat täiustanud

ja parandanud. Kuna tegemist on unikaalse ja veel täielikult lõpetamata tehnoloogiaga, siis on

tehtud seadmetele pidevalt muudatusi ja parendusi eesmärgiga parandada toodete kvaliteeti ja

valmistamise kiirust. A.V. saab ise ainukesena anda ütlusi tehnoloogia väljatöötamise kohta.

Vastustaja oli teadlik, et seadme ehitas ümber Istello A.V. juhtimisel, kuid ei ole pöördunud

Istello poole selgituste saamiseks. Kuna A.V. on Antotan Invest OÜ kaudu kaebaja väikeosanik,

3-14-185

12(35)

ei saanud eeldada, et ta oleks pidanud oma oskusteabe tasuta kaebajale ära andma. A.V. soovis

end realiseerida läbi 100% temale kuuluva ettevõtte Istello. Vastustaja on jätnud tähelepanuta,

et jäätmekäitlussüsteemid ehitatakse eritellimusel ning kõige väärtuslikum osa süsteemi juures

on know how.

6.16. Tõepoolest olid kaebajal üksikud terviklahendusse kuuluvad seadme komponendid

varasemalt olemas, aga eraldiseisvana oli neil väärtus üksnes metallina. Aglomeraator ja muud

seadmelahenduse komponendid ei moodusta ümberehitamata kujul seadme terviklahendust.

Juhul, kui seadmeid ei oleks ümber ehitatud, ei suudaks kaebaja töödelda määrdunud

plastjäätmeid

graanuliteks.

Seadme

komponendid

on

loodud

pestud

kilejäätmete

ümbertöötlemiseks. Seega on ekslik vastustaja väide, et vaidluse all ei ole mitte tootmisliini,

vaid aglomeraatori väärtus. Kaebajale eraldati toetus terviklahenduse omandamiseks, mitte

üksikute komponentide soetamiseks. Kaebaja omandas toetuse eest terviklahenduse.

6.17. Toetuse tagasinõudmiseks puudub õiguslik alus, otsus ei ole põhjendanud ega

proportsionaalne. Töötlemisliini soetamine on projektiga otseselt seotud, vastasel korral ei oleks

kaebaja taotlust rahuldatud. Vaidlust ei ole selle üle, et soetatud seade vastab Määruse nr 26

§ 10 p-dele 1 ja 3. Töötlemisliin vastas ka turuhinnale (Määruse nr 26 § 10 p 2), mida tõendavad

ekspertarvamused. Vastustaja ei ole tõendanud vastupidist. Vastustajal puudub seadusest

tulenev alus hinnata eelnevaid tehinguid, mille osapooleks ei olnud kaebaja. Vastustaja ei saa

panna vastutust kaebajale selle eest, mida kolmandad isikud on omavahelistes lepingutes

sätestanud ja milliseid tingimusi seadnud seadmetele või nende hinnale. Kaebaja on kasutanud

toetust ettenähtud tingimustel ja kulud on abikõlbulikud.

6.18. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks nõutakse tagasi litsentsitasu ja projektijuhtimise

tasu, kui selle väljamaksmisega võrreldes ei ole faktilised asjaolud muutunud ja vastustaja oli

kõigist asjaoludest teadlik. Tõendamata ja pahatahtlik on vastustaja väide, et Business

Advisorile makstud 30% projektijuhtimise tasust on näilik tehing või et kaebaja soovis maksta

projektijuhile 30% rohkem kui olnuks mõistlik. Samuti on vale vastustaja väide, et

projektijuhtimise tööd tehti enne abikõlbulikkuse perioodi algust. RHS § 31 lg 2 p 3 kohaselt

peavad hankedokumentides sisalduma mh tulevase hankelepingu tingimused, mis aga ei

tähenda, et hankedokumentidega koos peab esitama juba valmis lepingu. Business Advisori ja

kaebaja vahel sõlmitud lepingu p 1.2.1 kohaselt sisaldab projektijuhtimise teenus kogu

asjaajamist, mis on seotud tootmisliini hankelepingu ettevalmistamise, läbirääkimiste

korraldamise ja lepingu sõlmimisega. Viidatud lepingu kohaselt valmistas Business Advisor

ette hankedokumentides olnud lepingutingimustele vastava lepingu, pidas läbirääkimisi

pakkujatega ja organiseeris lepingute sõlmimise. Kuna projektijuhtimise kulu oli projekti

kogumaksumusest vaid 6,3%, ei ole põhjendatud projektijuhtimise lepingule viidates nõuda

tagasi väljamakstud toetust täies ulatuses.

6.19. Vastustaja leidis ebaõigesti, et kaebaja ei ole omandanud PlastRex tootmise litsentsi.

Duratrust andis kaebajale koos tootmisliiniga Rexylon ehitusmaterjalide tootmiseks üle

käitamislitsentsi. Rexyloni kaubamärk ja patent kuulub Duratrustile. Vastuvõtmisakt tõendab,

et kaebaja on litsentsi saanud. Kuna kaebaja ei tohiks ilma litsentsita PlastRex ehitusmaterjali

toota, siis oli litsentsi omandamine mõistlik, põhjendatud ja vajalik. Litsentsitasu oli Duratrusti

seadmete pakkumise lahutamatu osa ja seotud põhivara soetusmaksumusega, seetõttu ei

kajastata seda bilansis eri real.

6.20. Vastustaja kohtleb kaebajat võrreldes teiste toetuse saajatega ebavõrdselt. Vastustaja on

jaganud miljonitesse eurodesse ulatuvaid toetusi mitmetele jäätmeprojektidele, mis on seni

lõpetamata või ei toimi, kuid ei ole neilt toetusi tagasi nõudnud. Kaebaja on täitnud projekti

korrektselt, omandanud vajalikud seadmed, loonud Järvamaale uusi töökohti, alustanud

3-14-185

13(35)

plastjäätmete ümbertöötlemist, saanud oma tehnoloogia eest 3 patenti, omandanud tunnustuse

ja võimaluse laieneda välisriikidesse.

7. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata (I kd tl 101-111; IV kd tl 17-19p; VI kd

tl 116-119; VII kd tl 3-10, 66-68, 74-74p, 135-139p, 145-148). Põhjendused:

7.1. Kaebaja on alles kohtumenetluses esitanud detailsed väited projekti elluviimise ja plastiku

sulatus-tihendusseadme soetamise kohta. Millegipärast ei teinud ta seda haldusmenetluses,

kuigi vastustaja esitas talle korduvalt päringuid. Selgituste korduv täiendamine ja esitamine

alles kohtumenetluses näitavad, et need on tagantjärele otsitud. Seetõttu on kaebaja positsioon

ebausaldusväärne. Kaebaja väited on suuremas osas paljasõnalised, asjakohatud, omavahel

vastukäivad, vastuolus kaebaja varasemate väidete ja ka olemasolevate dokumentaalsete

tõenditega.

7.2. Rammeli, Istello, Agrolaini ja kaebaja vahel tehtud tehingud on näilikud TsÜS § 89 mõttes

ja need tehti kaebaja juhatuse liikmete teadmisel. Kõigil lepingutel on sama isiku allkiri, kes on

ka kaebaja juhatuse liige, seega ei saa olla küsimust sellest, kas kaebaja oli tehingutest teadlik.

Rahastamisotsuse kehtetuks tunnistamisega on otseselt seotud Rammeli ja kaebaja tehing, kuna

nimetatud ostutehingu alusel maksti välja toetus seadme soetamiseks. Kuid nimetatud tehingu

näilikkuse põhjendamisel on oluline ka selgitada ülejäänud tehingute näilikkust. Vastustaja on

põhjendanud tehingute näilikkust vaidlustatud otsuses põhjalikult.

7.3. Kaebaja väitis kaebuses, et ümberehitused masinale tegi Istello, kes müüs hiljem

terviklahenduse edasi Rammelile. Selline väide on vastuolus kaebaja varasema väitega, et ta ei

tea, kes ümberehitused tegi. Samuti ei lähe selline väide kokku esitatud dokumentidega, kuna

Istello ja Rammeli 14.01.2011 leping sõlmiti oluliselt varem kui Istello ja Agrolaini 24.01.2011

leping ning Istello ja Rammeli vaheline leping ja Rammeli ja kaebaja vaheline leping ei

käsitlenud lepingu esemena Germanplastilt soetatud seadet, millega olid ühendatud Agrolaini

seadmed, vaid lepingu esemeks oli sama Germanplastilt soetatud seade. Mingeid viiteid, et

seade müüakse ümberehitatuna või ühendatuna muude seadmetega, lepingus pole. Samuti ei

olnud mingeid viiteid terviklahendusele või “võtmed kätte” lahendusele. Ei saanudki olla, sest

Agrolainilt osteti väidetavad seadmed 10 päeva hiljem kui Rammel ja kaebaja lepingu sõlmisid.

Seejuures pidi Istello ja Agrolaini lepingu 26.01.2011 lisa kohaselt täpsustamata ehitustööd

teostama Agrolain, mitte Istello. 23.02.2010 seadmete ülevaatamise aktis ei ole märget, nagu

oleks seadet ümber ehitatud või ühendatud muude seadmetega. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi

tõendit, mis kinnitaks, et enne seadme müüki kaebajale ja selle kaebajale üleandmist oleks

sellele tehtud mingeid ümberehitusi. Ainus erinevus Rammeli ja Istello ning Rammeli ja

kaebaja vahelises lepingus on Rammeli antud 12-kuuline garantii, mis anti väidetavalt vaid 384

euro eest. Seega puuduvad tõendid selle kohta, et ümberehitustöödes on kokku lepitud.

Rammeli esindaja I.V. kinnitas kohtuistungil, et kõik, milles kokku lepiti, pandi kirja ka

lepingusse. Ümberehitustöödest ei räägi ka hanketingimused, mis kirjeldavad väga üldiselt

seadmeid, ega ka ajalehes avaldatud hanketeade, mis mainib lihtsalt plasti töötlemise seadet.

Suur osa tootmiseks vajalikest seadmetest olid Väätsa ja Mäo käitistes juba olemas enne

Rammeliga lepingu sõlmimist ja neid juba kasutati edukalt jäätmete töötlemisel. Kaebajal ei

olnud Rammelilt vaja mingit terviklahendust, vaid üht puuduolevat osa. Vastustaja ei vaidle

vastu, et seadmed mingil määral ümber ehitati, kuid tõendamata on, millal, kuidas ja kelle poolt.

Väide, et Rammel müüs kaebajale edasi ümber ehitatud seadmed, on võimatu, sest leping

kaebaja ja Rammeli vahel sõlmiti juba siis, kui seadmed olid alles Itaalias. Esitamata on ka

ümberehitusi tõendavad dokumendid – projektid, skeemid, aktid, joonised jms. Väidetavalt

Agrolainilt soetatud seadmed olid kaebajal juba varem olemas ja neid oli kajastatud

väljamaksetaotluses abikõlbulike kuludena. Seega kaebaja kas valetab, et Rammeli poolt

tarnitud seadmete hulka kuulusid ka Agrolainilt soetatud seadmed, või on kaebaja ostnud samu

3-14-185

14(35)

seadmeid 2 korda ja esitanud neid projektis 2 korda topeltfinantseerimise eesmärgil. Tunnistaja

A.V. on andnud kohtuistungil Agrolaini kohta põiklevaid ja vastuolulisi selgitusi. Rammelilt

tellitud “võtmed kätte” lahenduse vastu räägivad kaebaja enda väited ja K.K..i kinnitus, et

tehnoloogia töötati välja katse-eksituse meetodil pikema katsetusperioodi jooksul. Seega ei

saanud neid ümberehitusi teha ajavahemikul 07.02.2011–17.02.2011. A.V. kinnitusel andis ta

kaebajale üle ka ümberehitusi käsitleva dokumentatsiooni, seega pidi kaebajal olema täpne

ülevaade sellest, milliseid toiminguid ja millal tehti. A.S., kes oli ka hankedokumentide

koostaja, pidi omama põhiteadmisi liini toimimisest ja selleks vajaminevatest seadmetest. Kuna

muudatuste ja parenduste aega ja täpset sisu ei ole esitatud, ei ole võimalik veenduda, et seade

tänasel kujul ja tänases väärtuses oli olemas juba 17.02.2011, st enne abikõlbulikkuse perioodi

lõppu.

7.4. Kaebaja on oma vastustes näidanud, et teab suurepäraselt, millised ümberehitused on

seadmetele tehtud. Seda tõendab kaebaja 18.12.2012 kiri vastustajale, kus anti ülevaade

ümberehitustest, kuid eirati palvet nimetada konkreetsete ümberehituste tegija ja aeg. Isegi

juhul, kui kaebaja juhatuse liige ei ole osalenud seadme (väidetavates) ümberehitustest enne

selle omandamist kaebaja poolt, oleks kaebajale teada ümberehituste kogu ulatus ja ka see,

millised neist on tehtud kaebaja enda poolt. Seega peaks kaebaja olema võimeline välja tooma,

millised ümberehitused tehti seadmele enne selle omandamist kaebaja poolt. Istello ja

Germanplasti vahelise lepingu sõlmimisel osalesid ümberehitamata seadme kontrollimisel kõik

3 kaebaja juhatuse liiget, seega olid nad teadlikud seadme algolukorrast ja said seda võrrelda

seadmega pärast ümberehitusi.

7.5. Vastustaja usub, et seadet ei olnud enne selle kaebajale võõrandamist ümber ehitatud.

Väheusutav on väide, et kaebaja ei teadnud, et seade soetati algselt Germanplastilt 55 000

euroga ja see jõudis kaebajani algses konfiguratsioonis. Seadme vastuvõtmine Istello ja

Germanplasti lepingu raames ning selle kontroll toimus kaebaja enda tegevuskohas. Samuti on

väheusutav väide, et kaebaja ei teadnud nendest tehingutest, mille kaudu seade kaebajani jõudis.

Kaebaja ise esitas need dokumendid vastustajale. Vaidlusaluste tehingute osapoolte tihe seotus

juhatuse liikmete ja omanike kaudu kinnitavad, et kaebaja oli hästi teadlik kõikidest temani

jõudnud seadet puudutavatest asjaoludest, sh sellest, et seda oli võimalik soetada Germanplastilt

hinnaga 55 000 eurot.

7.6. Kaebaja selgitas, et tehnoloogia on katse ja eksituse meetodil välja töötanud A.V. ja ainult

tema saab anda ütlusi tehnoloogia väljatöötamise kohta. A.V. oli nii kaebaja kui ka Istello

juhatuse liige. Ettevõtte seaduslik esindaja ongi suhtes kolmandate isikutega ettevõtte esindaja

ja see, mil määral ta saadud infot ettevõtte töös kasutab või kolleegidega arutab, on

ettevõttesisene küsimus. Teadmine, mis A.V.l oli, tuleb omistada nii kaebajale kui ka Istellole.

Ei saa väita, et ühe äriühingu esindajana oli ta teatud asjaoludest teadlik, kuid teise äriühingu

juhatuse liikmena ei olnud ta samadest asjaoludest teadlik. Sama kehtib ka teiste kaebaja

juhatuse liikmete kohta, kes Istello ja Germanplasti vahelise lepingu kohaselt olid seadme üle

kontrollinud. Seega on väide, et kaebajal ei ole infot selle kohta, kes ja mida tegi seadmetele

enne nende üleandmist kaebajale, täielikus vastuolus väitega, et tehnoloogia on välja arendanud

A.V..

7.7. Väide, et Rammeliga tehtud tehingu raames oli kõige väärtuslikum osa üle antud know how,

on täiesti uus. Varem väideti, et tehingu hinda tõstsid Agrolainilt soetatud seadmed. See, et

selliseid väited ei esitatud kohe menetluses alguses, näitab, et need on jooksvalt välja mõeldud,

õigustamaks tehingu kõrgemat hinda. Tegelikud motiivid tehingu tegemisel olid muud –

tehingu hinda paisutati kunstlikult suuremaks, et vastustajalt saaks rohkem toetust küsida.

Struktuuritoetuse reeglite kohaselt peab kulu olema mõistlik, põhjendatud ja vajalik. Kuna

tehing on toimunud seotud isikute vahel, siis ei saa kaebaja kulu mõistlikkuse, põhjendatuse ja

3-14-185

15(35)

vajalikkuse osas tugineda üksnes ühe seotud isiku väidetele, et tal oli õigus oma teadmiste eest

mitusada tuhat eurot küsida. Väide, et vastustaja pole küsitlenud Istellot ja A.V.d, ei ole

põhjendatud. Vastustaja küsis infot kaebajalt. Kaebaja varjas andmeid vastustaja eest, kuigi tal

olid need andmed oma juhatuse liikme kaudu olemas ja seetõttu ka kohustus need esitada. Kuna

A.V. teadmised saab omistada kaebajale, siis ei olnud vastustajal mingit põhjust esitada eraldi

küsimus veel ka A.V.le isiklikult.

7.8. Kaebaja ei teavitanud vastustajat, et leping Duratrustiga lõpetatakse ja korraldatakse uus

hange. Kaebaja teavitas vastustajat vaid hanke viibimisest ja seadmete tarnimisest hiljemalt

2010. a novembris. See, et kaebaja ei esitanud hankedokumente eelnevalt vastustajale

läbivaatamiseks ega teavitanud vastustajat hanke läbiviimisest enne selle toimumist, oli vaid

üks nimetatud hanke läbiviimise õigusvastasuse aluseid, kuid mitte olulisim. Teisi hanke

õigusvastasuse aluseid ei ole kaebaja käsitlenud. Kaebaja rikkumine oli vastuolus

projektitaotluse rahuldamise otsusega ja Määruse nr 47 § 16 lg 1 p-ga 5.

7.9. Kaebaja korraldatud uus hange ei ole läbipaistev, sest pole selge, mille alusel tunnistati

edukaks Rammeli pakkumine, mis ei vastanud hankedokumentidele. Kuna Istello ja kaebaja

juhatuse liikmed kattuvad, siis teadis kaebaja, millise hinnaga on võimalik seadet Itaaliast

omandada. Rammelit ei olnud ostu-müügiahelasse vaja ja kohtuistungil antud ütlustest

nähtuvalt ta hankel sisuliselt ka ei osalenud. Kogu töö tegi ära A.V., kes oli ka garantiitööde

teostajaks. Puuduvad mõistlikud selgitused, miks ei muudetud hankedokumente selliselt, et

Istello oleks saanud ise hankel osaleda. On absurdne rääkida usaldamatusest kahe äriühingu

vahel, kus sisulise töö tegija on kõigile teada ja äriühingute juhatuse liikmed kattuvad.

Abikõlbulikkuse tähtaja lähenemine ei anna õigust hanke korraldamise reegleid rikkuda.

Nõuetekohase ja õigeaegse hanke läbiviimise riski kannab taotleja. Kaebaja väide, et Rammel

andis kindluse, et süsteem hakkab tööle, ei vasta tõele, sest lepingud ei käsitlenud

terviksüsteemi ega saavutatavat tulemust. Tegelikult oli Rammelit tehingute ahelasse vaja

seadme tegeliku päritolu peitmiseks. Seda kinnitavad ka kohtuistungil antud vastuolulised

tunnistused. Kui Rammeli esindaja I.V. rääkis, et tema ei teadnud tehingust midagi ja garantii

korras midagi teha ei tulnud, siis A.V. selgitas, et I.V. aitas seadme ümberehitamisel kaasa oma

teadmistega teatud sõlmede juures ning garantii korras tuli masinat ca 10 korda parandada.

Istello ja A.V. roll seadmete ümberehitusel selgus haldusmenetluses alles järk-järgult. Esimeste

päringute ajal käitus kaebaja nii, nagu ei teaks ta seadme päritolu. Paikvaatlusel kinnitas A.V.

ise, et ümberehitused tegi Rammel. Kaebaja selgitused seadme hinna muutumise osas ei ole

usaldusväärsed. Kaebaja on oma seisukohti korduvalt muutnud vastavalt sellele, kuidas on

vastustaja selgituste ebaloogilisusele tähelepanu juhtinud. Ka A.V. ütlused ei ole erapooletud ja

ebausaldusväärsed, sest ta on nii Istello kui kaebaja kaudu huvitatud isik. Seejuures on kaebaja

vastustajale väitnud, et ehitas ise seadme ümber pärast seda, kui see talle üle anti. Väited selle

kohta, et Rammeli hankel osalemise motivatsiooniks oli soov teha tulevikus kaebajaga

koostööd, ei ole usutavad. Jääb arusaamatuks, kuidas pidi selline formaalne vahendajaks

olemine tõstma Rammeli reputatsiooni kaebaja silmis, kuna tegelikult pidi kõik probleemid

lahendama Istello. Samuti ei ole kaebaja selgitanud, mis oli kaebaja ja Istello motiiv teha

tehingut Rammeli kaudu. Väited selle kohta, et Istello ei kvalifitseeru, ei ole usutavad.

7.10. TsÜS § 65 räägib konkreetse eseme kohalikust keskmisest müügihinnast, mitte sarnase

funktsionaalsusega seadme keskmisest müügihinnast. Kuna WiPa ja Costarelli pakkumised ei

kajasta seadme müügihinda, mille kaebaja soetas Rammelilt, siis ei ole need asjakohased

tõendid turuhinna tõendamisel. Pealgi on seadme hind turul üsna täpselt tuvastatav

Germanplasti ja Istello lepingu põhjal. Kui kaebaja soovib väita, et soetas Rammelilt muud, kui

dokumentaalsed tõendid näitavad, tuleb tal seda tõendada. Kusagilt ei nähtu, et kaebaja oleks

omandanud Rammelilt terviklahenduse. Lepingust nähtub, et ta soetas Rammelilt samad

seadmed, mis soetati Germanplastilt. Seega omab vaidluses keskset tähendust, millise hinnaga

3-14-185

16(35)

need konkreetsed seadmed osteti ning miks nende hinda vahendustehingute abil peaaegu

kümnekordistati. Samuti jääb arusaamatuks, kuidas saab seadmel, mis on kaebaja väitel

unikaalne, olla tavaline turuhind, mida tõendatakse mitteunikaalsete seadmetega.

7.11. Investorite väärtpaberitehingud ja kaebaja enda raamatupidamisdokumendid on

asjakohatud tõendid. Seejuures ei nähtu kaebaja bilansist Duratrusti litsentsi olemasolu.

7.12. Väide, et Duratrusti tarnitud seadmetel puudus igasugune iseseisev väärtus, on eksitav,

sest kaebaja maksis nende seadmete eest Duratrustile 151 137,40 eurot ja lasi kulu vastustajal

hüvitada. Tegu oli jäätme- ja plastitööstuses kasutatavate seadmetega. Duratrusti seadmed oli

kaebaja tootmises vajalikud ja kasutuskõlblikud juba enne Germanplastilt seadme soetust.

29.11.2010 paikvaatluse käigus fikseeriti, et need seadmed olid üles seatud ja andsid toodangut.

Kaebaja esindajad kinnitasid, et puhta plasti puhul puudub vajadus neid aglomeraatoriga

purustada-tihendada-hügieniseerida ning need läbivad vaid purustuse etapi.

7.13. Kaebaja esitatud tehnoloogia unikaalsust tõendavad ekspertarvamused ei puutu asjasse,

sest vastustaja ei ole kunagi väitnud, et kasutatav tehnoloogia ei võiks pärast mitmeaastast tööd

ja ümberehitusi olla lõplikul valmiskujul oma olemuselt unikaalne. Kaebaja ei ole aga

tõendanud, et seade oli unikaalne juba siis, kui see Rammelilt soetati. Ekspertiis peaks käsitlema

seadme maksumuse vastavust turuhinnale 14.01.2011 seisuga, mitte 2014. a suve seisuga.

Sellise ekspertiisi teostamine võimalikkus on omaette küsimus, sest kaebaja on masinat

korduvalt ümber ehitanud ega ole olnud võimeline selgitama, millised need ümberehitused

täpselt on. M.K. ekspertarvamuses võrreldakse võrreldamatuid – Costarelli ja WiPa

pakkumised sisaldasid lisaks osi, mis Rammeli pakkumusse ei kuulunud ja mis olid kaebajal

juba varasemast olemas, samuti tegid Costarelli ja WiPa pakkumused uute seadmete kohta,

Germanplastilt soetati aga vana seade. M.K. ekspertarvamus on paljasõnaline, ei tugine

tõenditele ja sellel puudub tõendina väärtus. Seejuures on turuhind tuvastatud vaid Costarelli

pakkumuse kaudu. A.K. ekspertarvamus käsitleb vaid erinevusi algse aglomeraatori ja kaebaja

poolt kasutatava plastjäätmete tihendusliini vahel, kuid ei käsitle muudatuste tegemise aega,

kohta, läbiviijat ega maksumust. Kuna vastustaja ei vaidlusta ümberehituste tegemise fakti, siis

on see ekspertarvamus asjakohatu. K.K.. ei ole sõltumatu ja erapooletu ekspert, sest on üks

Rammeli juhte ja omanikke. K.K.. ei analüüsi, millised ümberehitused ja millal tehti, kuigi

seadme müünud isikuna peaks ta oskama seda kirjeldada. Seega ei ole sellel arvamusel tõendina

väärtust. Arvamuses on vastuolud ja tõendamata väited. M.P. väidab, et algne seade erineb

patenditaotluses kirjeldatud seadmest, kuid selle üle vaidlus puudub. Patendivolinik viitab

korduvalt, et lahenduse on väljatöötanud kaebaja. Professor H.i hinnang on asjakohatu, sest ta

ei anna ega saagi anda hinnangut seadmetele tehtud ümberehituste täpse iseloomu ja aja kohta.

7.14. Intellektuaalse omandi ega patendi üleminekut dokumendid ei kinnita. Patenti ilmselt ei

eksisteerinudki ja Patendiameti andmetel ei eksisteeri ka tänasel päeval. Samuti on tõendamata

väited litsentsi olemasolu ning sellega seotud õiguste ja kohustuste kohta.

7.15. Väide, et õiguskaitsevahendite kasutamine Duratrusti vastu oleks seadnud ohtu litsentsi

kasutamise, on arusaamatu, sest kaebaja oli litsentsi eest väidetavalt maksnud.

7.16. Kaebaja väitis ise vaides, et Business Advisor tegi projektijuhtimise töid juba enne

vastava lepingu sõlmimist, kuid vabatahtlikult. Sama väitis kaebaja ka 19.08.2013 vastuses

vastustajale. Kaebuses on aga kaebaja hakanud väitma, et projektijuhtimise leping ei

hõlmanudki selliseid töid, mida oleks tulnud teha enne abikõlbulikkuse perioodi algust. Lisaks

ei saanud pärast pakkumuse esitamist enam pidada pakkujatega läbirääkimisi, kuna seda

võimalust ei olnud hankes ette nähtud ja osales vaid üks pakkuja, kellega sõlmiti leping. Samuti

ei ole selge, millised tegevused on seotud lepingu sõlmimisega, kuna otseselt lepingu

sõlmimisel projektijuht ei osalenud. Hankelepingu ettevalmistamine võis küll pärast

3-14-185

17(35)

abikõlbulikkuse perioodi algust toimuda, kuid olukorras, kus kõik hankelepingu tingimused olid

juba olemas, oli tegemist vaid puhtformaalse ja ülimalt väikesemahulise tööga. Sellise töö eest

360 000 euro maksmisel puudub loogika ja see ei saanud olla ka pooltevahelise kokkuleppe

tegelikuks eesmärgiks. Projektijuhtimisega seotud argument ei olnud ainus ega peamine alus

toetuse tagasinõudmiseks, seetõttu ei ole viide projektijuhtimise kulude väikesele osale projekti

kogumaksumusest asjakohane.

7.17. Ajaleheartiklid ei ole asjakohased tõendid ning kuna need pärinevad ajavahemikust

12.04.2011–19.10.2011, ei saa need tõendada, et kaebaja seade oli töökorras abikõlbulikkuse

perioodi lõpul ehk hiljemalt 28.02.2011. Samuti ei saa nende kaudu järeldada, et tegemist oli

“terviklahendusega”, sest artiklid kajastavad kaebaja enda väiteid oma tegevuse kohta. Kusagilt

ei nähtu, et ajakirjanikud oleksid asjaolusid ise kontrollinud. Artiklid räägivad “jahvatamisest”,

millega tegeldi Väätsa Plastis juba enne seadmete soetamist Rammelilt. Tõenäoliselt alustati

seadmetega tööd kohe, kuid mitte täisvõimsusel, sest samaaegselt toimusid ka ümberehitustööd.

Kaebaja jäätmetöötlusliini võimsus peaks olema 2400 tonni aastas. Kaebaja viidatud 250 tonni

jäätmeid oleks seadmed pidanud suutma ära töödelda 2 kuuga, seega võidi seadmed kasutusse

võtta ka alles novembris 2011. Rammeli pakkumusest nähtub, et seadme võimsus on 800-1200

kg/h, st 250 tonni töötlemiseks kulub keskmiselt 250 töötundi ja maksimaalselt 312,5 tundi, mis

on 13 ööpäeva. Tagantjärele on võimatu tuvastada kõnealuse 250 tonni jäätmete puhtus. Kuna

kaebaja seadmed võimaldasid plastjäätmeid töödelda ka ilma plastiku sulatus-tihendusseadme

ümberehituseta, siis ei saa ilma jäätmete puhtuse ja kvaliteedi kohta infot omamata väita, et

nende jäätmete töötlemiseks kasutati just ümberehitatud seadet. AS Väätsa Prügila kahjunõue

on ebaloogiline ja koostatud tõenäoliselt kohtule tõendina esitamiseks. Seda võimaldab

järeldada ka kahjunõude vormistamise aeg. Pikk kiitus tehnoloogia ainulaadsuse kohta ja

tootmistegevuse detailne kirjeldus ei seostu kuidagi kahjunõudega ja peaks olema asjaosalistele

niigi teada. Kahjunõudes ei viidata nõude alusele ja nõue on arvatavasti ka aegunud. See, et

seade oli 28.02.2011 töökorras, ei tõenda, et see oli ka ümberehitatud. Seda ei tõenda ka kaebaja

esitatud fotod, mis on fotode nimest järelduvalt tehtud alles 22.03. Fotodelt paistavad seadmed

puhtad ja kinnitavad seega pigem, et 22.03.2011 seadmed veel ei töötanud. Kaebaja

tootmisüksused andsid toodangut ka enne Rammeli poolt seadme tarnimist ja toodangut müüdi.

Kaebaja ja Väätsa Plasti majandusaasta aruannetest nähtub, et tootmistegevus käis nii Mäo kui

Väätsa tootmisüksustes täie kooga ka 2010. a. Seega ei tõenda kaebaja esitatud müügiarved ja

müügikäibe dokumendid 2011. a esimese kvartali kohta kaebaja väiteid “terviklahenduse”

tarnimise kohta. Uue seadme soetamine laiendas vaid tootmisel kasutatavate jäätmete valikut.

7.18. Kaebaja ei ole näidanud, et teistes projektides on tehtud samu rikkumisi. Võrdse

kohtlemise põhimõttest lähtudes ei saa nõuda õigusvastaselt soodsat käitumist. Mitmes kaebaja

esiletoodud projektis on abikõlbulikkuse perioodi pikendatud või on projekt lõpetatud. Seega ei

ole tegemist rikkumistega. Samuti on vastustaja ka teistelt toetuse saajatelt toetusi tagasi

nõudnud. Väited, et toetusi saanud projektide eesmärgid ei ole saavutatud või on aktsepteeritud

abikõlbmatuid kulusid, ei vasta tõele. Seejuures ei täida ka kaebaja taotluses lubatud

käitlusmahte.

7.19. STS2007_2013 ja selle alamaktide järgi on toetuse saaja kohustuseks tõendada kulude

abikõlbulikkust. Kaebaja ei ole soetatud seadmete vastavust turuhinnale tõendanud. Masina

mittevastavus turuhinnale ei olnud tehingu näilikkuse tuvastamisel kesksel kohal ja selle väite

ümberlükkamine ei lükka ümber haldusakti teisi aluseid. Samuti on endiselt vaidlus selle üle,

kas kaebaja on kasutanud toetust ettenähtud tingimustel. Vaidlustatud otsuses leiti, et toetust on

kasutatud mittesihipäraselt ja õigusaktidega vastuolus olevalt, seega vastuolus STS2007_2013

§ 22 p-ga 2. Kuna kulud ei olnud abikõlbulikud, esines ka STS2007_2013 § 22 p-st 4 tulenev

alus. Dokumente, mis kajastavad näilikke tehinguid, ei saa lugeda nõuetele vastavaks. Toetuse

saajal on kohustus anda tõest informatsiooni tegelike tehingute kohta. A.V. oli kuni 17.02.2014

3-14-185

18(35)

kaebaja juhatuse liige. Kui ta omas mingit teavet tehnoloogia ja seadme ümberehituste kohta,

mida seni ei ole vastustaja päringutele vastates esitatud, siis on see nõuetevastane. Kui kaebaja

ei anna konkreetset infot või teeb seda vastuoluliselt, siis ei saanudki vastustaja jõuda

järeldusele, et projekti kulud olid abikõlblikud. Vastustaja hoiatas toetuse tagasinõudmise eest

korduvalt ning andis mitmel korral võimalusi täiendava info andmiseks ja vastuolude

kõrvaldamiseks, kuid seda pole tehtud. Kuna toetus peteti välja tehingu hinda kunstlikult üles

paisutades, ei saa rääkida toetuse sihipärasest kasutamisest.

7.20. See, et kasutatud seadme ost vastab Määruse nr 26 § 10 p-dele 1-3, ei tähenda, et kulu

on igal juhul abikõlbulik. STS2007_2013 § 2 p 2 kohaselt on abikõlbulik kulu, mis on

põhjendatud, mõistlik ja projekti elluviimiseks vajalik, mis on tehtud kooskõlas õigusaktides

või toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuetega. Vastustaja on toonud välja,

millised projekti raames tehtud tehingud ja nende alusel tekkinud kulud loeb ta näilikuks.

Näilikud ja ebaõigete andmete alusel tekkinud kulud ei saa olla mõistlikud, põhjendatud,

vajalikud ja tehtud kooskõlas õigusaktide nõuetega. Seetõttu oli suur osa kaebaja väidetavatest

kuludest abikõlbmatud juba oma vastuolu tõttu STS2007_2013 § 2 p-ga 2. Ebaõige on ka

kaebaja väide, et puudub vaidlus soetatud seadme vastavuse üle Määruse nr 26 § 10 p-dele 1 ja

3. Vaidlustatud otsuses on öeldud, et kaebaja pole esitanud tõendeid seadme vastavuse osas

neile punktidele. Seda ei ole kaebaja teinud ka kohtumenetluses.

7.21. See, et vastustaja aktsepteeris algse rahastustaotluse menetlemisel projekti algset

eelarvet, ei oma antud juhul tähendust kulude abikõlbulikkuse seisukohast. Rahastustaotluses

esitatud eelarve on prognoos projekti võimaliku mahu osas ning taotluse rahuldamine ei tähenda

kindlasti, et edaspidi on toetuse saajal õigus eelarves märgitud summa ulatuses kontrollimatult

kulutusi teha. Kulude abikõlblikkust saab lõplikult kontrollida alles pärast nende reaalset

tegemist mõistlikul ja nõuetekohasel viisil.

7.22. Varasemas menetluses ei olnud ega pidanudki olema vastustajale teada mitmed asjaolud

ja neid tõendavad dokumendid, millest nähtuvalt otsustati hiljem rahastamisotsus kehtetuks

tunnistada. Vastustaja ei ole kaebaja tegevust õiguspäraseks tunnistanud. Igal juhul ei vabanda

see kaebaja poolseid rikkumisi. Suur osa vaidlusaluse otsuse aluseks olnud asjaolusid sai

vastustajale teatavaks alles tunduvalt hiljem kui veebruar 2011. Vastustaja ei teadnud ega

saanudki teada seadme ostuprotsessi täpsemat ajalugu, mida kaebaja vastustaja eest varjas.

Samuti hakkas soetatud seadmete täpsem olemus selguma alles hilisemate paikvaatluste käigus.

STS2007_2013 ja selle määrused lubavad toetuse tagasi nõuda ka pärast toetuse väljamaksmist

ja projekti lõppu, kui ilmnevad asjaolud, mis õigusaktide kohaselt lubavad toetuse tagasi nõuda.

7.23. Vaidlustatud otsus on proportsionaalne, kuna kaebaja rikkumised olid rasked. Vastustaja

otsus on selgelt kooskõlas ka senise õiguspraktikaga ja kohtute seisukohtadega

struktuuritoetuste tagasinõudmise osas. Euroopa Kohus (EK) on leidnud, et toetuse

tagasinõudmine ei ole piiratud üksnes selle osaga, mis ei ole õigustatud eeskirjade eiramise

seisukohast lähtuvalt. Selline lahendus on õigustatud, sest aitab saavutada ühenduse abi tõhusa

haldamise tagamise ja pettuse ärahoidmise eesmärke (EK otsus kohtuasjas C-240/03 P,

p-d 141-142). EK on leidnud, et kui tagasinõudeõigus oleks piiratud vaid konkreetselt selle

osaga toetusest, mille kohta on esitatud valeandmeid, siis soodustaks see pettuste

toimepanemist, kuna taotlejad riskiksid vaid sellest toetuse osast ilmajäämisega, mis on otseselt

ebaõigesti antud (EK otsus kohtuasjas C-500/99 P, p-d 88-89). Sellise piirangu korral võiksid

taotlejad olla huvitatud ebaõigete andmete esitamisest, et kunstlikult suurendada neile

väljamakstavat toetust (EK otsused kohtuasjades T-216/96, p 106; T-199/99, p 136). Sellist

käitumist ei saa lubada ega soodustada. EK hinnangul on võimalus, et sanktsioon eeskirjade

eiramise eest seisneb mitte abi vähendamises vastavalt selle eiramisega seotud summale, vaid

kõnealuse abi tühistamises täies ulatuses, ainus, mis avaldab struktuurifondide vahendite heaks

3-14-185

19(35)

haldamiseks vajalikku preventiivset toimet (EK otsused kohtuasjades C-240/03 P, p 144;

C-500/99, p-d 100-101). Nende eesmärkide saavutamiseks on kogu toetuse tagasinõudmine

proportsionaalne meede. EK on rõhutanud, et struktuuritoetustega seoses on äärmiselt oluline,

et finantsabi taotlejad esitaksid toetuse jagajale usaldusväärset teavet, mis ei vii toetuse jagajat

eksitusse. See on vajalik ühenduse vahendite eesmärgipärase kasutamise kontrollivõimalust

tagava süsteemi ladusaks toimimiseks (EK otsused kohtuasjades C-240/03 P, p 144; T-290/02,

p 65). Ebaõigete ja eksitavate andmete esitamine on toetuse saamise nõuete oluline rikkumine

(EK otsus kohtuasjas T-199/99, p-d 129-131). Eeltoodust nähtub, et kogu toetuse

tagasinõudmise proportsionaalsuseks peab toetuse saaja poolt toime pandud rikkumine olema

oluline ja selline, mis annaks alust rakendada toetuse tühistamise preventiivset eesmärki.

Tahtlik valeandmete esitamine, haldusorgani teadlik eksitusse viimine ning oluliste andmete

varjamine (isegi, kui see on toimunud vaid toetuse osa suhtes) rikub toetuse andmise olulisi

tingimusi ning kogu toetuse tagasinõudmine on nende asjaolude esinemisel proportsionaalne.

Rikkumisteks, mis õigustavad toetuse täielikku tagasinõudmist, on EK lugenud nt olukorda, kus

taotleja on osade projekti kuludena näidanud kulusid, mis seondusid olematute tegevustega või

seondusid projektiga vaid osaliselt (EK otsus kohtuasjas T-199/99, p 137). Samuti on kohus

lugenud kogu toetuse tagasiküsimist proportsionaalseks olukorras, kus taotleja varjas

informatsiooni ja teadlikult eksitas toetuse määrajat toetatud tegevuse alustamise aja kohta (st

kulude abikõlbulikkuse kohta) (EK otsused kohtuasjades T-216/96, p 105; C-500/99 P, p 102).

Kaebaja poolt toime pandud rikkumised on analoogsed nendega, milliste osas on EK pidanud

kogu toetuse tagasiküsimist proportsionaalseks. Ausa ja läbipaistva toetuste jagamise süsteemi

tagamine on üks primaarsed eesmärke. Kui toetust kasutatakse teadlikult mittesihipäraselt, siis

ei ole Euroopa Liidu finantsvahendeid mitte ainult alusetult kulutatud, vaid toetuse jagamise

loogika tõttu võivad sellisel juhul toetusest ilma jääda ka need ausad taotlejad, kelle projektide

jaoks sellise tegevuse tõttu raha ei jätku. Seega kahjustab säärane valeandmete esitamine

Euroopa Liidu struktuurifondide eesmärke lausa topelt, mistõttu on valeandmete esitamise ja

pettuste vältimine oluline.

KOHTU PÕHJENDUSED

Vaidlusalused küsimused

8. Esitatud tõenditest ja selgitustest nähtuvalt oli kaebajal äriplaan töödelda sorteerimata ja

pesemata segaplastjäätmeid, et toota nendest ehitusmaterjale (I kd tl 135-161p). Selleks oli

kaebajal vaja hankida kaks liini – üks jäätmete töötlemiseks ja teine ehitusmaterjalide

tootmiseks. Äriplaani elluviimiseks esitas kaebaja 03.11.2009 vastustajale taotluse

struktuurifondidest toetuse saamiseks (II kd tl 90-91p). Vastustaja otsustas 23.04.2010 otsusega

kaebaja taotluse rahuldada (II kd tl 92-93p). Kaebaja korraldas 2010. a märtsis kaks hanget –

ühe projektijuhtimise ning teise töötlemis- ja tootmisliinide ostmiseks (II kd tl 158-158p).

Projektijuhtimise hankel laekus 2 pakkumust (I kd tl 27-27p, tl 34-34p). Üks pakkuja

(Technology Partners OÜ) ei kvalifitseerunud, sest tal polnud piisavalt kogemusi (II kd

tl 71-71p). Hanke võitis ja leping sõlmiti Business Advisoriga, kes juhtis projekti lõpuni (I kd

tl 36-38). Liinide hankel laekus üks pakkumine – Duratrusti oma (V kd tl 129-132p, tõlge I kd

tl 92-95), kellega sõlmiti ostu-müügileping (seda lepingut ei ole kohtule esitatud). Duratrust

tarnis ehitusmaterjalide tootmisliini ning osad plastjäätmete töötlemisliini juurde kuuluvad

seadmed, kuid jättis töötlemisseadme (aglomeraatori) lepingut rikkudes tarnimata (I kd

tl 43-43p, tõlge I kd tl 95p-96). Seepärast otsustati temaga leping lõpetada (II kd tl 123). Kaebaja

korraldas 2010. a detsembris uue hanke töötlemisseadme (või -liini) hankimiseks (I kd

tl 44-44p, V kd tl 154). Teisel hankel laekus vaid üks pakkumine – Rammeli oma (I kd tl 45-46),

kellega kaebaja sõlmis lepingu (I kd tl 49-49p). Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebajale tarnitud

töötlemisseade oli soetatud Germanplastilt Itaaliast hinnaga 55 000 eurot. Tegemist oli

3-14-185

20(35)

kasutatud seadmega, ehitusaastaga 2002. Tegemist oli Costarelli tootega. Seadet käisid Itaalias

üle vaatamas lisaks A.V.le ka A.K. ja A.S. (I kd tl 48, tõlge I kd tl 96p). Vastustajale ja kohtule

esitatud dokumentide kohaselt müüs Germanplast seadmed Istellole, Istello omakorda

Rammelile (II kd tl 124-125) ja Rammel kaebajale. Kaebaja ja Rammeli vahelise lepingu hind

ilma käibemaksuta oli 475 000 eurot. Töötlemisseade oli hiljemalt 17.02.2011 jõudnud Väätsa

prügilasse. Germanplast käis seadme töökorrasolekut 23.02.2011 Eestis üle kontrollimas (I kd

tl 60, tõlge I kd tl 97). Kaebaja rentis töötlemisliini Väätsa Plastile, kes tegutses Väätsa prügilas.

Jäätmete töötlemine jäi Väätsa Plasti ülesandeks, kes pidi saadud toodangu kaebajale edasi

müüma. Kaebaja valmistas sellest ehitusmaterjali (I kd tl 135-161p). Rammeli tarnitud

töötlemisseade ühendati muude olemasolevate seadmetega üheks töötlemisliiniks. Kuna

Costarelli töötlemisseade ei sobinud oma konfiguratsioonilt kaebaja äriplaaniga, siis tehti

sellele mitmeid ümberehitusi ja muudatusi, mistõttu erineb kasutuses olev töötlemisseade

algversioonist. Ümberehitatud ja muudetud töötlemisseade on maailmas unikaalne ja võimaldab

töödelda sorteerimata ja pesemata segaplastjäätmeid, sh Eesti talve tingimustes. Saadud

toodang võimaldab kaebajal toota unikaalseid ehitusmaterjale, millel on turgu ka välisriikides.

Mõlemad liinid on siiani kasutuses ja kaebaja jätkab oma majandustegevust. Vaidluse all ei

paista olevat asjaolu, et ümberehitamata töötlemisseade ei olnud unikaalne ja seda saanuks

turult vabalt osta nii uue kui ka kasutatuna. Vastustaja hakkas pärast toetuse väljamaksmist

uurima väljamakstud toetuse kasutamise sihipärasust ning tühistas 25.11.2013 otsusega oma

23.04.2010 otsuse ja nõudis kaebajalt talle välja makstud toetuse terves ulatuses tagasi (I kd tl

9-17p).

9. Vaidluse all on järgmised küsimused:

−

mille tõttu tõusis Costarelli töötlemisseadme hind Germanplasti ja Istello lepinguga

võrreldes kaebaja ja Rammeli lepingus 8,6-kordseks (475 000 / 55 000 = 8,6)?

−

kes tegi Germanplastilt soetatud seadmetele vajalikud ümberehitustööd?

−

kas tehingud Istello, Rammeli, Agrolaini ja kaebaja vahel olid näilikud?

−

kas Business Advisorile 2010. a aprillis 30% projektijuhtimise tasu maksmine oli

põhjendatud?

−

kas liinide hanketeade oleks tulnud avaldada selliselt, et ka välismaised ettevõtjad oleks

saanud sellega tutvuda?

−

kas kaebaja kulutused olid abikõlbulikud?

−

kas esinevad õiguslikud alused toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks

tunnistamiseks ja toetuse tagasinõudmiseks?

−

kas toetuse sai täies ulatuses tagasi nõuda ja kas vastustaja on kaalutlusõigust piisavalt

teostanud?

Hanke korraldamine

10. Kohtule esitatud tõenditest nähtub järgmist.

Kaebaja esitas 12.11.2010 vastustajale taotluse (II kd tl 157-157p) muuta projekti

abikõlbulikkuse perioodi lõppkuupäev senise 03.12.2010 asemel 28.02.2011. Taotlusest

nähtub, et projekt on realiseeritud 90% ulatuses. Tarnitud ja seadistatud on ehitusmaterjalide

tootmisliinid Mäo tehases 100% ulatuses ja jäätmete töötlemisliin Väätsa prügilas 80% ulatuses.

3-14-185

21(35)

Töötlemisliini osas on olemas eelpurusti, eelpurusti eelkonveier, eelpurusti järelkonveier,

järelpurusti koos laadimissüsteemiga. 2010. a novembris toimub jäätmete töötlemisliini viimase

seadme (plastide sulatusseadme) tarne Inglismaalt, mille paigaldamise järgselt on kogu projekt

100% täidetud.

Vastustaja korraldas 29.11.2010 Mäos ja Väätsal paikvaatluse, mille käigus fikseeriti kontroll-

lehel (I kd tl 40-41p), et kaebaja poolt tasutud kuludokumentide aluseks olnud seadmed olid

tegelikkuses tarnitud. Projekti eesmärkide saavutamine oli seni kasutamata vahenditega

võimalik, kuid seoses plastisulatusseadme tarne viibimisega taotles kaebaja abikõlbulikkuse

perioodi pikendamist kuni 28.02.2011. Kontroll-lehele oli lisatud 4 fotot (I kd tl 42-42p) Väätsal

asuva plastikjäätmete töötlemisliini kohta.

Vastustaja leidis 09.12.2010 otsuses nr 1-25/302 (III kd tl 88), et kaebaja taotlus on

põhjendatud, ning muutis projekti abikõlbulikkuse tähtaja 28.02.2011 peale.

Kaebaja juhatuse 21.12.2010 koosoleku protokollist (II kd tl 123) nähtub, et Duratrust jättis

tähtaegselt tarnimata plastmassjäätmete sulatuse seadme koos juurde kuuluvate lisaseadmetega

(jahutus jne). Kaebaja on pöördunud korduvalt Duratrusti poole, saamata vastust, millal

nimetatud seadme tarne toimub. Kuna Duratrusti poolse tegevuse tõttu sattus projekt

realiseerimine ohtu, otsustas juhatus projekti eduka lõpetamise eesmärgil lõpetada osaliselt

Duratrustiga 08.04.2010 sõlmitud tarnelepingu plastmassjäätmete sulatuse seadme ning selle

juurde kuuluvate lisaseadmete osas ning kuulutada välja avaliku hanke plastmassjäätmete

sulatuse seadme ning selle juurde kuuluvate lisaseadmete osas. Hankekuulutus otsustati

avaldada Eesti Päevalehes ja kaebaja kodulehel.

Kaebaja avaldas 22.12.2010 Eesti Päevalehes (I kd tl 44-44p) ja Ehitusbörsis (V kd tl 154)

hanketeate plastikjäätmete töötlemise seadme hankeks, asukohaga Väätsa prügilas. Pakkumuste

esitamise tähtajaks oli 12.01.2011.

Rammel tegi 12.01.2011 pakkumise plasti sulatus-tihendusseadme D1300/01 peale hinnaga

475 000 eurot, lisaks käibemaks (I kd tl 45-46). Kaebaja sõlmis Rammeliga 14.01.2011 ostu-

müügilepingu plastiku sulatus-tihendusseadme D1300/01 ja selle lisade soetamiseks hinnaga

475 000 eurot, lisaks käibemaks 95 000 eurot, kokku 570 000 eurot (I kd tl 49-49p).

Kaebaja koostas 10.01.2011 hankeplaani ja väljamaksete graafiku (VI kd tl 28), millest nähtub,

et kaebaja on korraldanud kokku 4 hanget: seadmete ostu-müügilepingu sõlmimiseks 2010. a

I kvartalis (leping sõlmiti 08.04.2010 Duratrustiga), projektijuhtimise töövõtulepingu

sõlmimiseks 2010. a I kvartalis (leping sõlmiti 08.04.2010 Business Advisoriga),

söötesüsteemide tellimiseks (leping sõlmiti 14.10.2009 AS-ga Agribalt) ja seadmete ostu-

müügilepingu sõlmimiseks 2010. a IV kvartalis (leping sõlmiti 14.01.2011 Rammeliga).

Kaebaja 21.01.2011 projekti aruandest nr 1 (I kd tl 50-52p) nähtub, et Väätsa prügilas asuva

jäätmete töötlemise liini (mis koosneb eelpurustist koos eel- ja järelkonveieriga, plastide

sulatusseadmest ja järelpurustist) osas on paigaldamata veel plastide sulatuse ja tihendamise

seade, mis installeeritakse 2011. a veebruarikuus. Paigaldatud on 2 konveierit ning eel- ja

järelpurustid. Mäos asuvad ehitusmaterjalide tootmise liinid (2 tootmisliini, mis koosnevad

mikseritest, tandemekstruuderitest, matriitsidest, haul-offidest, järkamissaagidest) on tarnitud

ja installeeritud. Aruandes tuuakse välja eelpool nimetatud lepingud Duratrustiga, Business

Advisoriga, Rammeliga ja AS-ga Agribalt. Kaebaja selgitab ajaplaanist kõrvalekaldumist

projekti toetusotsuse tegemise ja hankedokumentatsiooni kinnitamise viibimisega, mistõttu sai

avaliku

hankega

alustada

alles

23.04.2010.

Samuti

viitas

kaebaja

muudatusele

jäätmekäitlusseadmete tarnimise osas – plastide sulatuse-tihendusseadme pidi tarnima Rammel

2011. a veebruaris.

3-14-185

22(35)

Kaebaja 18.02.2011 projekti aruandest nr 2 (I kd tl 56-59) nähtub, et aruande esitamise hetkeks

on nii jäätmete töötlemise liin kui ka ehitusmaterjalide tootmise liin tarnitud ja installeeritud.

Mõlema liini osas on projekti eesmärk 100% saavutatud. Jäätmete töötlemiseliini on tarninud

nii Duratrust kui Rammel, ehitusmaterjalide tootmisliini tarnis Duratrust ning ehitusmaterjalide

tootmisliini söötmisliini tarnis AS Agribalt.

Kaebaja esitas 18.02.2011 vastustajale toetuse väljamaksetaotluse (II kd tl 94-94p), milles palub

kanda toetuse summas 380 000 eurot üle Rammelile. Kaebaja lisas taotlusele mh Rammeliga

14.01.2011 sõlmitud lepingu, plastide sulatus-tihendusseadme üleandmise akti, Rammeli arved

ja kuludokumentide nimekirja. Viimasest (I kd tl 102) nähtub Väätsa liini – plastide

sulatusseadme – soetamine Rammelilt.

Vastustaja poolt 22.03.2011 koostatud väljamaksetaotluse kontroll-lehelt (VI kd tl 33) nähtub,

et vastustaja on kontrollinud hanke korraldamist, 22.12.2010 hankeotsuse olemasolu ja

hanketeate avaldamist Päevalehes. Rammeliga sõlmitud lepingut on peetud mõistlikuks,

vajalikuks ja põhjendatud kuluks.

11. Eeltoodud tõenditest nähtub, et kaebaja ei teavitanud vastustajat enne uue hanke

väljakuulutamist uue hanke läbiviimisest. Vastustajat teavitati küll sellest, et plastide

sulatusseadme tarne viibib, mille tõttu taotleti projekti abikõlbulikkuse perioodi lõpptähtaja

edasilükkamist. Kuid kaebaja ei teavitanud vastustajat, et kavatseb senise tarnijaga lepingu

lõpetada ja leida seadme hankimiseks uue pakkuja. Samuti ei kooskõlastanud kaebaja uusi

hanketingimusi vastustajaga. Küll aga teavitas kaebaja vastustajat uue hanke korraldamisest ja

Rammeliga sõlmitud lepingust tagantjärele ning seda enne projekti abikõlbulikkuse perioodi

lõppu. Vastustaja kontrollis hanke korraldamist ja tunnistas selle nõuetelevastavaks.

12. Vastustaja 23.04.2010 otsuse nr 1-25/36 (II kd tl 92-93p), millega rahuldati kaebaja toetuse

taotlus, p-st 18.2 nähtub, et toetuse saaja kohustus esitama enne hanke väljakuulutamist

eelnevaks kooskõlastamiseks vastustajale kõikide eeldatava maksumusega üle 5 000 000 krooni

(ilma käibemaksuta) hangete hankedokumendid. Rammeliga sõlmiti leping ilma käibemaksuta

summas 475 000 eurot ehk 7 432 135 krooni. Järelikult oli kaebaja kohustatud enne plastiku

sulatus-tihendusseadme hanke väljakuulutamist kooskõlastama selle hanke dokumendid

vastustajaga. Kuna kaebaja ei teinud seda, rikkus ta vastustaja 23.04.2010 otsuse tingimusi.

13. Ekslik on kaebaja seisukoht, et tal ei olnud kohustust uue hanke dokumente vastustajaga

kooskõlastada, sest kasutati samu, juba varem vastustajaga kooskõlastatud hankedokumente.

Kaebaja esitas liinide soetamise ja projektijuhtimise teenuse soetamise hangete dokumendid

vastustajale kooskõlastamiseks 17.03.2010 (V kd tl 157-179) ning vastustaja kooskõlastas

hankedokumendid 30.03.2010 (V kd tl 156). Liinide hankedokumentidest nähtub, et kaebaja

soovis hankida Väätsale plastjäätmete töötlemise liini ja Mäosse segaplastikust

ehitusmaterjalide tootmisliini. Eespool kirjeldatud tõenditest nähtub, et Duratrust oli tarninud

kaebajale ehitusmaterjalide tootmisliini 100% ulatuses ja plastjäätmete töötlemisliini 80%

ulatuses. Töötlemisliini puhul oli veel puudu plastiku sulatus-tihendusseade (aglomeraator), mis

hangiti 14.01.2011 lepinguga Rammelilt. Kuna kaebajal oli juba ehitusmaterjalide tootmisliin

tervikuna ning plastjäätmete töötlemisliin suuremas osas olemas, siis ei saanud uut hanget läbi

viia vastustaja poolt 30.03.2010 kooskõlastatud hankedokumentide alusel. Uutest

hankedokumentidest oleks tulnud eemaldada seadmed, mis kaebajal olid juba olemas, samuti

tuli muuta hanke tähtaegu. Seetõttu nõustub kohus vastustajaga, et kaebajal tulnuks

kooskõlastada uued hanketingimused enne hanke korraldamist vastustajaga.

14. Määruse nr 47 § 16 lg 1 p 2 järgi on toetuse saaja kohustatud täitma struktuuritoetuse

seaduses, selle alusel antud õigusaktides, samas määruses ning taotluse rahuldamise otsuses

sätestatud toetuse saaja kohustusi, sealhulgas toetuse kasutamiseks läbi viima hanke, järgides

3-14-185

23(35)

RHS §-s 3 sätestatud hanke korraldamise üldpõhimõtteid. Samale kohustusele on viidanud

vastustaja ka 23.04.2010 otsuse p-s 17.2. RHS § 3 kohustab hankijat kasutama rahalisi

vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga,

tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja

kvaliteedi suhte (p 1); kohtlema kõiki isikuid võrdselt (p 3); tagama olemasoleva konkurentsi

efektiivse ärakasutamise riigihankel (p 4) ning vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti

(p 5).

15. Kohus nõustub eeltoodud sätetele tuginedes vastustaja seisukohaga, et kaebaja rikkus

2010. a lõpus korraldatud hanke läbiviimisel RHS §-s 3 sätestatud põhimõtteid. Olukorras, kus

kaebaja soovis hankida maailmas ainulaadset toodet ning Eestis teadaolevalt jäätmete

töötlemise liine ei toodeta, ei saanud piisata vaid eestikeelse hanketeate avaldamisest Eesti

meedias. Eesti on ilmselgelt liiga väike turg, et siin eksisteeriks piisavalt pakkumisi, mis

võimaldaks konkurentsiolukorda jäätmetöötlustehnika valdkonnas efektiivselt ära kasutada.

Kuna kaebaja ei teavitanud hanke korraldamisest laiemale avalikkusele, siis jääbki teadmata,

kas, millise hinnaga ja millistel tingimustel olnuks võimalik vajaminevaid seadmeid ja/või

nende ümberehitustöid mujalt maailmast hankida. Kaebaja on võtnud tagantjärele pakkumisi

kahelt tootjalt, kuid hankest laiemal teavitamisel võinuks oma pakkumised esitada ka teised

ettevõtjad (sh Germanplast). Ka Rammel ja Istello ei olnud jäätmetöötlusliinide tootjad.

Kaebaja korraldatud Eesti-sisene lühikese tähtajaga hange viitab selle suunatusele konkreetsele

pakkujale. Kaebaja eesmärgiks ei olnud leida turult parimat pakkumust, vaid korraldada

formaalne hange, et õigustada seadmete hankimist seotud isikult. Kaebaja selgitab Eesti-sisese

hanke korraldamist garantiiga, mis on Eesti ettevõtja poolt kiirem kui välismaiselt (vt kaebaja

19.08.2013 vastuväiteid vastustaja otsuse projektile – III tl 181-188p). Sellekohased väited

saavad aga olla asjakohased alles erinevate pakkumuste omavahelisel võrdlemisel, mitte

otsustamisel, kui suurel turul hange korraldada.

Rammeli ja kaebaja vaheline tehing, seadme hind ja ümberehitustööd

16. Kohtule esitatud tõenditest nähtub järgmist.

Kohtule ei ole esitatud kaebaja ja Duratrusti vahel 08.04.2010 sõlmitud lepingut, seetõttu

tuvastab kohus nendevahelise lepingu sisu muude tõendite kaudu. Duratrusti 31.03.2010

pakkumisest (V kd tl 129-132p, tõlge I kd tl 92-95 (puudu on tõlge pakkumise lk 7 kohta, kus

on kirjas plastjäätmete töötlemisliini seadmete kirjeldus)) nähtuvalt tegi Duratrust pakkumise

nii segaplastikust ehitusmaterjalide tootmisliini kui ka plastikjäätmete töötlemisliini

tarnimiseks. Tootmisliini maksumuseks oli 517 000 eurot ja töötlemisliini maksumuseks

622 000 eurot. Duratrusti seadme üleandmise-vastuvõtmise 21.12.2010 aktist (I kd tl 43-43p,

tõlge I kd tl 95p-96), mille allkirjastasid vaid kaebaja juhatuse liikmed A.K., A.V. ja A.S., mitte

Duratrusti esindaja, nähtub, et Duratrust andis kaebajale üle Mäo tehase sisseseade

kogumaksumusega 517 000 eurot ning plastikjäätmete töötlemisseadmed kogumaksumusega

151 137,40 eurot. Töötlemisseadmetest anti üle tahkete olmejäätmete konveier integreeritud

pöörisvoolu tunneli tüüpi metallidetektoriga purustis ja püsimagnetiga. 4,5 m kõrgune konveier

purustist, mis sobib toitepunkrile Z-teraga seguril, punkti koormusanduriga. Ühe võlliga

purusti, toodab 500 mm väiksemaid purustatud materjale. Komplektis jõuallikas ja PLC

juhtseadmed ning toitekonveieri juhtimissüsteem. Sobib tahkete olmeplastikjäätmete

granuleerimiseks jõudlusega 2000 t aastas.

Kaebaja esitas 12.11.2010 vastustajale taotluse (II kd tl 157-157p) muuta projekti

abikõlbulikkuse perioodi lõppkuupäev senise 03.12.2010 asemel 28.02.2011. Taotlusest

nähtub, et projekt on realiseeritud 90% ulatuses. Tarnitud ja seadistatud on ehitusmaterjalide

3-14-185

24(35)

tootmisliinid Mäo tehases 100% ulatuses ja jäätmete töötlemisliin Väätsa prügilas 80% ulatuses.

Töötlemisliini osas on olemas eelpurusti, eelpurusti eelkonveier, eelpurusti järelkonveier,

järelpurusti koos laadimissüsteemiga. 2010. a novembris toimub jäätmete töötlemisliini viimase

seadme (plastide sulatusseadme) tarne Inglismaalt, mille paigaldamise järgselt on kogu projekt

100% täidetud.

Kaebaja juhatuse 21.12.2010 koosoleku protokollist (II kd tl 123) nähtub, et Duratrust jättis

tähtaegselt tarnimata plastmassjäätmete sulatuse seadme koos juurde kuuluvate lisaseadmetega

(jahutus jne). Kaebaja on pöördunud korduvalt Duratrusti poole, saamata vastust, millal

nimetatud seadme tarne toimub. Kuna Duratrusti poolse tegevuse tõttu sattus projekt

realiseerimine ohtu, otsustas juhatus projekti eduka lõpetamise eesmärgil lõpetada osaliselt

Duratrustiga 08.04.2010 sõlmitud tarnelepingu plastmassjäätmete sulatuse seadme ning selle

juurde kuuluvate lisaseadmete osas ning kuulutada välja avaliku hanke plastmassjäätmete

sulatuse seadme ning selle juurde kuuluvate lisaseadmete osas.

Kaebaja avaldas 22.12.2010 Eesti Päevalehes (I kd tl 44-44p) ja Ehitusbörsis (V kd tl 154)

hanketeate plastikjäätmete töötlemise seadme (st mitte terve liini) hankeks, asukohaga Väätsa

prügilas.

Rammel tegi 12.01.2011 pakkumise (I kd tl 45-46) tehase sisseseade – plasti sulatus-

tihendusseadme D1300/01 ja selle lisade kohta. Pakkumise kohaselt sisaldab tehase lahendus:

automaatset D1300/01 300KW plastiku tihendus-sulatusseadet seeria nr 101/A, komplektset

seadet koos laadimiskonveieri, ventilatsiooni ning auru evakuatsiooni torustikuga; tihendatud

plastikjäätmete massi mahalaadimissüsteemi D1300, seeria nr 058; purustatud plastikjäätmete

30 m3 ladustamiskonteinerit, varustatud konveierlindiga ning mahalaadimissüsteemiga;

plastiku sulatus-tihendusseade D1300 laadimiskonveierit, 2 komplekti plastiku tihendus-

sulatusseadme terasid. Pakkumine sisaldas kirjeldatud seadme transporti tellija asukohta Väätsa

prügilas, samuti seadmete paigaldust, häälestust ja kasutuskoolitust. Tellijale edastatakse

seadmete kohta kasutamisjuhendid koos tehniliste ja elektriliste joonistega. Müüja viib läbi

seadmete kasutamise koolituse paigalduse kohas. Pakkumuse hinnaks oli 475 000 eurot, millele

lisandub käibemaks. Paigalduse hulka ei kuulu üldehitustööd ja automaatikakilbi toitekaabel

tellija asukohas. Seadmete kasutajale edastatakse kõik tootjapoolsed sertifikaadid ja juhendid.

Tarneaeg seadmetele oli 6 nädalat pärast ostu-müügilepingu jõustumist, tehniliste üksikasjade

täpsustamist ja ettemaksu laekumist müüja kontole. Tarneajale lisandub seadmete transpordile

ja paigaldusele kuluv aeg. Seadmete paigaldamine ja häälestamine ostja asukohas kuulub

pakkumise hulka. Paigaldus sisaldab kaabelühendusi seadmete vahel, kuid mitte toitekaablit

üldisest toitesüsteemist seadmete juhtpulti. Tellija garanteerib vooluvarustuse seadmete

üldkilbis. Seadmete paigaldamise ja häälestamise aeg ca 2 nädalat pärast kõikide seadmete

detailide kohale toimetamist ostja asukohta. Paigaldamise aeg ja maksumus on arvestatud nii,

et seadmete paigalduse koht asub ostja asukohas ning klient on teinud vajalikud ettevalmistused.

Seadmetele antakse garantii 24 kuud. Pakkumisel on Rammeli juhatuse liikme I.V. ja kaebaja

juhatuse liikme A.K.i allkirjad.

Germanplasti ja Istello vahel 12.01.2011 sõlmitud lepingust (I kd tl 48, tõlge I kd tl 96p) nähtub,

et Germanplast müüs Istellole kasutatud plasti aglomeerimisseadmed, mille olid üle vaadanud

ostja esindajad hr Saareväli, hr Valdmaa ja hr Käsnar. Komplekti kuulusid Costarelli D1300/01

kW

aglomeraator,

seeria

nr

101/A,

valmistamisaasta

2002,

komplektis

laadimiskonveierlindi, sissevõtuseadme, katte ja auruärastustorudega; tühjakslaadimislehter

Costarelli, D1300 mudel TSD 13/01, seeria nr 058, valmistamisaasta 2002; hoiukorpus

Costarelli mudel NPO 25, seeria nr 059, valmistamisaasta 2001; 2 komplekti varupöördterade

seeriat (lisaks masinale paigaldatud terale); varupüromeeter (lisaks masinale paigaldatud

püromeetrile). Lepingus lepiti kokku, et kui kõik seadmed on ostja poolt kokku pandud ja

3-14-185

25(35)

paigaldatud, hoolitseb müüja kõikide seadmete ja elektrikilpide vaheliste ühenduste korrektse

teostamise eest koos ühe ostja poolt määratud elektriku abiga. Paigaldamine hõlmab

elektrivarustuse, suruõhuvarustuse ja veevarustuse toomist lõppsihtkohtadesse. Seejärel viib

müüja läbi kasutaja koolituse. Müüja veendub, et seadmed töötavad ning viibib katsekäivituse

juures. Nimetatud kasutatud seadmete tarne toimub olemasolevas seisus ja need müüakse

hinnaga 55 000 euro, mis tasutakse pangaülekandega järgnevalt: 45 000 eurot enne laadimist ja

ülejäänud 10 000 eurot pärast katsekäivituse teostamist. Lepingul on Istello esindajana A.V.

allkiri.

Rammeli ja Istello vahel 14.01.2011 sõlmitud lepingust (II kd tl 124-125) nähtub, et Istello pidi

hankima ja müüma Rammelile tehase sisseseade Plastic Agglomerator Densifier D1300/01, mis

sisaldas automaatset D1300/01 300KW plastiku tihendus-sulatusseadet seeria nr 101/A,

komplektset seadet koos laadimiskonveieri, ventilatsiooni ning auru evakuatsiooni torustikuga;

tihendatud plastikjäätmete massi mahalaadimissüsteemi D1300, seeria nr 058; purustatud

plastikjäätmete

m3

ladustamiskonteinerit,

varustatud

konveierlindiga

ning

mahalaadimissüsteemiga;

plastiku

sulatus-tihendusseadme

D1300

laadimiskonveierit;

2 komplekti plastiku tihendus-sulatusseadme terasid. Hinnaks oli 474 680 eurot, millele

lisandub käibemaks 94 936 eurot, kokku 569 616 eurot. Hind sisaldas seadmete transporti tellija

asukohta Väätsa prügilas, seadmete paigaldust, häälestust ja kasutuskoolitust. Tellijale

edastatakse seadmete kohta kasutamisjuhendid koos tehniliste ja elektriliste joonistega. Müüja

viib läbi seadmete kasutamise koolituse paigalduse asukohas. Paigalduse hinna hulka ei kuulu

üldehitustööd ja automaatikakilbi toitekaabel tellija asukohas. Seadmete kasutajale edastatakse

kõik tootjapoolsed sertifikaadid ja juhendid. Tarneaeg seadmetele on 6 nädalat pärast ostu-

müügilepingu jõustumist, tehniliste üksikasjade täpsustamist ja ettemaksu laekumist müüja

kontole. Tarneajale lisandub seadmete transpordile ja paigaldusele kuluv aeg. Seadmete

paigaldamine ja hääletus ostja asukohas kuulub pakkumise hulka. Paigaldus sisaldab

kaabelühendusi seadmete vahel, kuid mitte toitekaablit üldisest toitesüsteemist seadmete

juhtpulti. Tellija garanteerib vooluvarustuse seadmete üldkilbis. Seadmete paigaldamise ja

häälestamise aeg on ca 2 nädalat pärast kõikide seadmete detailide kohale toimetamist ostja

asukohta. Paigaldamise aeg ja maksumus on arvestatud nii, et seadmete paigalduse koht asub

ostja asukohas ning klient on teinud vajalikud ettevalmistused. Müüja andis seadmetele garantii

12 kuud. Lepingul on Rammeli juhatuse liikme I.V. ja Istello juhatuse liikme A.V. allkirjad.

Kaebaja ja Rammeli vahel 14.01.2011 sõlmitud lepingust (I kd tl 49-49p) nähtub, et Rammel

pidi hankima ja müüma kaebajale tehase sisseseade plastiku sulatus-tihendusseadme D1300/01,

mille lisad ja spetsifikatsioon on kirjeldatud lepingu lisas, milleks on Rammeli pakkumine.

Müügihinnaks oli 475 000 eurot, millele lisandus käibemaks 95 000 eurot, kokku 570 000 eurot.

Müüja oli kohustatud seadmed paigaldama, häälestama ja töökorda seadma ostja asukohas

2 nädala jooksul pärast kohaletoimetamist ostja asukohta. Müüja andis seadmetele garantii 12

kuud. Lepingul on Rammeli juhatuse liikme I.V. ja kaebaja juhatuse liikme A.K.i allkirjad.

Rammeli 14.01.2011 ettemaksuarvest (II kd tl 102p) ja 15.02.2011 arve-saatelehelt (II kd tl

103) nähtub, et arved esitati plastiku sulatus-tihendusseadme D1300/01 eest.

Kaebaja 21.01.2011 projekti aruandest nr 1 (I kd tl 50-52p) nähtub, et Väätsa prügilas asuva

jäätmete töötlemise liini (mis koosneb eelpurustist koos eel- ja järelkonveieriga, plastide

sulatusseadmest ja järelpurustist) osas on paigaldamata veel plastide sulatuse ja tihendamise

seade, mis installeeritakse 2011. a veebruarikuus. Paigaldatud on 2 konveierit ning eel- ja

järelpurustid. Mäos asuvad ehitusmaterjalide tootmise liinid (2 tootmisliini, mis koosnevad

mikseritest, tandemekstruuderitest, matriitsidest, haul-offidest, järkamissaagidest) on tarnitud

ja installeeritud.

3-14-185

26(35)

Germanplasti 12.01.2011 arvest nr 2011001 (II kd tl 191, tõlge puudub) nähtub, et Istellole

esitati arve kogusummas 55 000 eurot, millest 45 000 tuli maksta ettemaksuna ja 10 000 eurot

pärast seadmete testimist hiljemalt 15.02.2011. Istello välismaksekorraldustest (II kd

tl 188-189) nähtub, et Istello tasus Germanplastile 17.01.2011 45 000 eurot, 05.05.2011 5000

eurot ja 09.05.2011 5000 eurot.

Rammeli ja Istello vahel 17.02.2011 koostatud seadmete üleandmis-vastuvõtmisaktist (II kd

tl 141) nähtub, et aktiga anti üle automaatne D1300/01 300KW plastiku tihendus-sulatusseade

seeria nr 101/A, komplektne seade koos laadimiskonveieri, ventilatsiooni ning auru

evakuatsiooni torustikuga; tihendatud plastikjäätmete massi mahalaadimissüsteem D1300,

seeria nr 058; purustatud plastikjäätmete 30 m3 ladustamiskonteiner, varustatud konveierlindiga

ning mahalaadimissüsteemiga; plastiku sulatus-tihendusseade D 1300 laadimiskonveier;

2 komplekti plastiku tihendus-sulatusseadme terasid.

Kaebaja juhatuse 17.02.2011 koosoleku protokollist (II kd tl 101p) nähtub, et kuna Rammel on

lõpetanud plastide sulatusseadme paigaldustööd Väätsa prügilas, tehase siseseade on tarnitud ja

installeeritud, siis otsustatakse allkirjastada Rammeliga plastide sulatusseadme vastuvõtuakt.

Protokollil on kaebaja juhatuse liikmete A.K.i, A.V. ja A.S. allkirjad. Kaebaja ja Rammeli vahel

17.02.2011 koostatud kauba üleandmise-vastuvõtmise aktist (I kd tl 55) nähtub, et Rammeli

hinnapakkumuses toodud kaup anti selle aktiga üle kaebajale ning kaebaja kinnitas, et kaup

vastab täielikult tellimuse kinnituses kokku lepitule ja kaebajal ei ole selle suhtes mingeid

pretensioone. Lisaks anti selle aktiga üle kauba häälestustööd, kauba tehniline dokumentatsioon

kõigi seadmete kohta (kasutusjuhendid, tootja deklaratsioonid) ning ohutus- ja kasutuskoolitus

kauba kasutamise kohta (seadmete ettevalmistamine käivitamiseks, seadmete käivitamine ja

seiskamine, seadmete tööpõhimõte ja reguleerimine, nende kasutamine, ohutusnõuded ja

ettevaatusabinõud). Akti on allkirjastanud Rammeli juhatuse liige I.V. ja kaebaja juhatuse liige

A.K..

Kaebaja 18.02.2011 projekti aruandest nr 2 (I kd tl 56-59) nähtub, et aruande esitamise hetkeks

on nii jäätmete töötlemise liin kui ka ehitusmaterjalide tootmise liin tarnitud ja installeeritud.

Mõlema liini osas on projekti eesmärk 100% saavutatud. Jäätmete töötlemiseliini on tarninud

nii Duratrust kui Rammel, ehitusmaterjalide tootmisliini tarnis Duratrust.

Germanplasti ja Istello vahel 23.02.2011 sõlmitud ülevaatusaktist (I kd tl 60, tõlge I kd tl 97)

nähtub, et Costarelli automaatsele aglomeraatorile tehti kontrolltoimingud, mis andsid kõik

positiivse lõpptulemuse.

17. Eeltoodud tõenditest nähtub kohtu hinnangul selgelt, et kaebaja hankis Duratrustilt

ehitusmaterjalide tootmisliini tervikuna ning plastjäätmete töötlemisliini 80% ulatuses.

Duratrust jättis tarnimata vaid plastide sulatusseadme (aglomeraatori). Kuna Duratrust jättis

puuduoleva seadme kaebaja korduvatele meeldetuletustele (vt kaebaja 29.11.2010 ja

07.12.2010 kirju Duratrustile ja nende tõlkeid – VI kd tl 15-18p) vaatamata tarnimata, siis

otsustas kaebaja hankida puuduoleva seadme uue hanke käigus. Hanketeatest nähtub selgelt, et

hangitakse töötlemisseadet, mitte tervikliini. Uue hanke käigus pakkus plastide sulatus-

tihendusseadet Rammel, kes soetas selle Istellolt, kes omakorda soetas selle Germanplastilt.

Germanplasti ja Istello, Istello ja Rammeli ning Rammeli ja kaebaja vahel sõlmitud ostu-

müügilepingud ning nendega seotud dokumendid (pakkumus, üleandmis-vastuvõtmisaktid,

arved) räägivad üksnes plastide sulatus-tihendusseadmest ja selle lisadest (laadimiskonveier,

ventilatsiooni ning auru evakuatsioonitorustik, mahalaadimissüsteem, ladustamiskonveier koos

konveierlindi ja mahalaadimissüsteemiga, terad). Ükski nimetatud dokumentidest ei võimalda

järeldada, et tegelikult oli Rammeli ja kaebaja vahelise tehingu esemeks terve plastikjäätmete

töötlemissüsteem kui terviklahendus. Vastupidi, kaebaja enda poolt vastustajale esitatud

3-14-185

27(35)

projekti aruannetest nähtub, et töötlemisliini olid tarninud nii Duratrust kui Rammel, seega ei

olnud terve töötlemisliin Rammeliga tehtud tehingu objektiks. Kaebaja esitatud liinide skeemilt

(IV kd tl 129) nähtub, et aglomeraator D1300 oli vaid üks seade kogu liini sees. Kaebaja ei ole

esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et Rammel tarnis kaebajale rohkem kui lepingust

nähtub. Kaebaja paljasõnalised väited, mis on vastuolus muude asjas esitatud tõenditega, sh

kaebaja enda koostatud dokumentatsiooniga, ei ole usaldusväärsed.

18. Kuna samad seadmed, mille Istello soetas Germanplastilt, müüdi edasi kaebajale, kuid

Germanplasti ja Istello ning Rammeli ja kaebaja vahelise lepingu hind erineb üle 8 korra

(Germaplastiga sõlmitud lepingu hind oli 55 000 eurot, Rammeli ja kaebaja vahelise lepingu

hind oli ilma käibemaksuta 475 000 eurot), siis tekkis vastustajal põhjendatult küsimus, mille

tõttu kasvas samade seadmete hind 2 päevaga nii suures ulatuses.

Kaebaja on põhjendatud hinna kasvu nii seadmete transpordikulude, Agrolainilt soetatud

täiendavate seadmete, Rammeli antud garantii, ümberehitustööde, terviklahenduse soetamise ja

A.V. oskusteabega. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebaja on oma seisukohti

pidevalt muutnud ja seda ka kohtumenetluses, vastavalt sellele, kuidas vastustaja tema väiteid

ümber lükkab. Seisukohtade pidev muutmine näitab kaebaja väidete ebausaldusväärsust,

mistõttu ei saa asjaolude tõendatuks lugemisel tugineda vaid kaebaja paljasõnalistele väidetele,

mis on seejuures vastuolus teiste asjas esitatud tõenditega.

19. Stalker Transport OÜ 31.01.2011 arvest nr 11005 (II kd tl 144) nähtub, et äriühing osutas

Istellole veoteenust Itaaliast Eestisse perioodil 24.01.2011–31.01.2011. Arve oli summas 2820

eurot koos käibemaksuga. Stalker Transport OÜ 15.02.2011 arvest nr 11006 (II kd tl 143)

nähtub, et äriühing osutas Istellole veoteenust Itaaliast Eestisse perioodil 29.01.2011–

07.02.2011. Arve oli summas 2820 eurot koos käibemaksuga. Nimetatud arvetest nähtuvalt olid

veokulud kokku 5640 eurot, mida on ilmselgelt vähe põhjendamaks seadmete hinna kasvu

8-kordseks.

20. Kaebaja väide, et lisaks Rammeli lepingust nähtuvale kaubale tarniti kaebajale ka Agrolaini

soetatud seadmed (vt kaebaja 19.08.2013 vastuväiteid vastustaja otsuse projektile – III kd

tl 181-188p), mis muutsid töötlemisliini väärtuslikumaks ja tõstsid seetõttu hinda, ei ole

põhjendatud ega tõendatud.

Istello ja Agrolaini vahel 24.01.2011 sõlmitud lepingust (II kd tl 145-146) nähtub, et Agrolain

hankis ja müüs Istellole tehase sisseseade, mis sisaldas peenpurustit BlackFriars 62/52,

lintkonveierit A WC seeria nr 1228-124, jäätmepurustit Model WTF 40100, 2 magneteraldit

Model CXH5090 ja õhusüsteemi koos 32 m3 kogujaga. Seadmete maksumuseks oli 371 000

eurot, millele lisandub käibemaks 74 200 eurot, kokku 445 200 eurot. Seadmed tuli transportida

Väätsa prügilasse. Hind sisaldas seadmete paigaldust, häälestust ja kasutuskoolitust. Paigalduse

hulka ei kuulunud üldehitustööd ja automaatikakilbi toitekaabel tellija asukohas. Lepingul on

Agrolaini juhatuse liige M.J. ja Istello juhatuse liige A.V. allkirjad. Nimetatud lepingu

26.01.2011 lisa (II kd tl 147) järgi kohustus Agrolain teostama vastavalt vajadusele tarnitud

seadmetele parendus ja ümberehitustöid, mille maht lepitakse eraldi kokku ja mille eest ei

esitata eraldi arvet, tööd jäävad lepingu hinna sisse.

Rammeli leping ei sisalda Agrolaini lepingus nimetatud seadmeid. Rammeli leping sisaldab

täpselt samuti seadmeid, mida sisaldas ka Istello ja Germanplasti vaheline leping. Kaebaja ei

ole esitanud kohtule ka ühtegi muud lepingut või tõendit, millest nähtuks, et kaebaja oleks

sõlminud Rammeliga mõne täiendava lepingu või muutnud 14.01.2011 sõlmitud lepingut

tarnitavate seadmete osas. Agrolainilt väidetavalt soetatud seadmed on samad, mille kaebaja

omandas Duratrustilt (vt V kd tl 132) ja mille tarnimata jätmist kaebaja Duratrustile ette ei

heitnud. Seega pidi kaebajal need seadmed juba varasemast olemas olema ning puudus vajadus

3-14-185

28(35)

neid täiendavalt Agrolaini kaudu hankida. Kuna Agrolainiga sõlmiti leping pärast seda, kui

Istello sõlmis lepingu Rammeliga ja Rammel kaebajaga, siis ei saanud viimati nimetatud

lepingud sisaldada seadmeid ja töid, mida soetati väidetavalt Agrolainilt. Agrolaini lepingu lisas

toodud müüja kohustus teha ümberehitustöid on vastuolus kaebaja hilisemate väidetega, et

ümberehitustöid Rammelilt soetatud seadmetele tegi A.V.. Samuti ei ole usutav, et Agrolain oli

nõus võtma enda kohustuseks teha täpsustamata ümberehitustöid ja seda täiendavat tasu

saamata. Kohtu hinnangul ei ole Agrolainiga sõlmitud leping ja selle lisa usaldusväärsed

tõendid ega ei saa põhjendada seademete hinna kasvu mitmekordseks.

Kaebaja on ka ise hiljem loobunud viitest Agrolainilt soetatud seadmetele ja tema tehtud

ehitustöödele. Seda arvatavasti põhjusel, et vastustaja hakkas uurima, miks on kaebaja soetanud

Agrolaini kaudu seadmeid, mis tal olid juba Duratrusti poolt tarnituna olemas. Vastustaja soovis

saada kaebajalt selgitusi, kas kaebajal on neid seadmeid topelt või on ta taotlenud samade

seadmete eest topeltfinantseeringut. A.V. ei julgenud 10.04.2015 toimunud kohtuistungil (VII

kd tl 97-116p) Agrolainiga sõlmitud lepingut plastiku sulatus-tihendusseadme soetamise

projektiga siduda ja arvas, et võib-olla soetas Istello Agrolainilt seadmeid muude projektide

tarvis.

21. Tõepoolest nähtub nii Istello ja Rammeli kui ka Rammeli ja kaebaja vahel sõlmitud

lepingust 12-kuulise garantii andmine. Istello ja Germanplasti lepingus ei olnud garantiid ette

nähtud. Samas on ebaõige kaebaja väide, et Germanplast ei taganud seadmete töökorras olekut

ega seadmete kontrolli. Germanplasti ja Istello lepingus on ette nähtud, et müüja hoolitseb

kõikide seadmete ja elektrikilpide vaheliste ühenduste korrektse teostamise eest, veendub, et

seadmed töötavad ning viibib katsekäivituse juures. Germanplasti ja Istello vahel 23.02.2011

sõlmitud ülevaatusaktist nähtub, et müüja käis seadmete töökorrasolekut kontrollimas ja nende

korrasolekust sõltus lepingust tulenevalt ka müüja õigus viimasele osamaksele summas 10 000

eurot. Kohus nõustub vastustajaga, et 12-kuuline garantii ei saa olla põhjuseks nii suurele

hinnatõusule. Kuna lepinguosalistele oli nagunii teada, et garantiitöid hakkab teostama A.V.,

siis oli kaebajal olemas vajalik oskusteave seadmete parandamiseks ning garantii eest 8-kordse

hinna maksmise valmidus ei ole usutav.

22. Vaidluse all ei ole asjaolu, et Germanplastilt soetatud Costarelli plastiku sulatus-

tihendusseade ei olnud võimeline (vähemalt mitte jätkusuutlikult) töötlema pesemata

segaplastikjäätmeid. Seetõttu tuli töötlemisliin ümber ehitada, et lisada sellele kaebaja soovitud

funktsionaalsus. Kuigi kaebaja on alguses vastustajale väitnud, et ta ei tea, kes seadmeid ümber

ehitas, on ta hiljem tunnistanud, et ümberehitustöid tegi A.V.. Vastustaja ei ole selle väite

õigsust kahtluse alla seadnud. Vaidluse all on aga asjaolu, kas A.V. tegi neid töid Istello või

kaebaja nimel. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et Istello ja Rammeli ning Rammeli ja

kaebaja vahelisest lepingust ei nähtu mingite ümberehitustööde tegemist. Müüja pidi küll

seadmed paigaldama, häälestama ja töökorda seadma, kuid mitte neid ümber ehitama või nende

funktsionaalsust muutma. Vastupidi, nii Rammeli pakkumisest, mida käsitletakse Rammeli ja

kaebaja lepingu lisana, kui ka Rammeli ja Istello vahelisest lepingust nähtub, et üldehitustöid

ei loetud lepingu hinna sisse kuuluvaks. Järelikult ei teinud A.V. neid ümberehitustöid Istello

nimel, vaid kaebaja töötajana. Kaebaja on ise selgitanud, et tehnoloogia on välja töötatud

pikema aja jooksul katse-eksituse meetodil. See kinnitab kohtu hinnangul vastustaja järeldust,

et tehnoloogilise lahenduse on välja töötanud kaebaja ise oma töö käigus. Olukorras, kus

ümberehitused oleks teinud nii Istello kui ka kaebaja ise, tekiks probleem, milliste

ümberehituste eest vastutab garantii korras Rammel ja tema kaudu Istello ning milliste eest

kaebaja ise. Samuti tooks kaebaja poolt Rammeli tarnitud seadmete ümberehitamine kaasa

garantiitingimuste rikkumise. Garantii oli aga kaebaja sõnul tema jaoks väga oluline ja üks

põhjusi, miks otsustati leida pakkuja just Eestist ja nimeka äriühingu näol. Kaebaja on oma

23.12.2013 vaides (III kd tl 194-196) ise kinnitanud, et on alates 2009. a tegelenud

3-14-185

29(35)

tootmistehnilise eksperimenteerimisega, et välja töötada tehnoloogia, millega on võimalik

ümber töödelda madalakvaliteedilisi sorteerimata jäätmeid. Seega tunnistab ta, et

tehnoloogiline lahendus on välja töötatud tema poolt. Tootmistehniliseks lahenduseks ei saa

pidada ainuüksi turult sobiva konfiguratsiooniga töötlemisseadmete ostmist. Tehnoloogia

väljatöötamist kaebaja enda poolt kinnitavad kohtu hinnangul ka kaebaja viidatud

patenditaotlused. Kaebaja enda esitatud artikkel ajakirjas Saksa majanduse auhind Eestis (VI kd

tl 99-106p) toob välja, et plastjäätmete uudse töötlemise tehnoloogia mõtles välja kaebaja.

23. Kaebaja väited, et ta hankis 2010. a lõpus korraldatud hanke käigus terviklahendust, mitte

ühte seadet, ei ole usutavad ega kooskõlas muude asjas esitatud tõenditega. Ükski asjas esitatud

tõend terviklahenduse hankimisele ei viita, kaasa arvatud hanketeade ise. Kaebaja poolt

10.04.2015 kohtuistungil antud selgituste kohaselt näitavad terviklahenduse hankimist

hankedokumendid. Samas ei ole kaebaja vastustajale ega kohtule uue hanke dokumente

esitanud. Kaebaja ei saanud uue hanke korraldamisel kasutada eelmise hanke dokumente, sest

uue hanke korraldamise ajaks olid tal olemas nii tootmisliin kui suurem osa töötlemisliinist.

Puudu oli vaid üks osa töötlemisliinist. Seega pidanuks uus pakkuja olemasolevate seadmetega

ja neile vajadusel tehtavate muudatustega arvestama. Sõlmitud lepingutest ei nähtu, et uue

hanke käigus oleks soetatud terviklahendust. Kaebaja hakkas väiteid terviklahenduse soetamise

kohta esitama alles hilisema kontrolli käigus (kaebaja 01.02.2013 kiri vastustajale – II kd

tl 140-140p).

24. Vaidluse all ei ole asjaolu, et ümberehitatud töötlemisliin on unikaalne, sest suudab

erinevalt seni maailmas tuntud plastjäätmete töötlemisseadmetest töödelda ümber määrdunud

segaplastjäätmeid ning seda välitingimustes. Samuti ei saa kahtluse alla seada, et sellise seadme

(ümber)ehitamine vajab oskusteavet, mis väärib tasu. Juhul, kui Istello, Rammeli ja kaebaja

vahelised lepingud oleksid vormistatud sellistena, et nendest nähtuks lisaks Germanplastilt

soetatud seadmete müügile ka ümberehitustööde tegemine, oleks neid lepinguid saanud

aktsepteerida vaatamata Germanplasti lepinguga võrreldes tunduvalt kõrgemale hinnale ja

vaatamata asjaolule, et Istello juhatuse liikmeks oli ka kaebaja juhatuse liikmeks olnud A.V..

Samamoodi

on

vastustaja

aktsepteerinud

kaebaja

ja

Business

Advisori

vahelist

projektijuhtimise lepingut, kuigi nii Business Advisori kui kaebaja juhatuse liikmeks oli A.S.,

kes kasutas Business Advisori kaudu projektijuhtimise teenust osutades oskusteavet, mida ta

saanuks kasutada ka kaebaja juhatuse liikmena tegutsedes. See, kas isik kasutab oskusteavet

kaebaja töötajana või teise ettevõtte kaudu, peab aga olema selgelt nähtav. Lepingu sisu peab

olema tuvastatav lepingust endast, mitte lepinguosaliste hilisematest vastuolulistest selgitustest.

Praegusel juhul ei nähtu ühestki kohtule esitatud tõendist, et A.V. oleks kasutanud oma

oskusteavet Istello kaudu, mistõttu ei saa Istellol olla ka õigust nõuda sellise teabe kasutamise

eest tasu. Kohus järeldab esitatud tõendite pinnalt, et A.V. kasutas oma oskusteavet seadmete

ümberehitamisel kaebaja töötajana, seega on tal õigus nõuda oma teadmiste eest tasu kaebajalt,

mitte projekti toetussummadest.

25. A.V. poolt 10.04.2015 kohtuistungil antud selgitus, et segaduse põhjuseks võib olla asjaolu,

et tal puuduvad juriidilised teadmised ja seetõttu oskus lepinguid korrektselt koostada, on

ebausutav. See, et leping peab sisaldama tegelikult müüdud eset või osutatud teenust, peaks

olema igaühele arusaadav. Samuti peaks asjaolu, et praegusel juhul ei olnud lepingute esemeks

plastikjäätmete töötlemisliin, vaid aglomeraator koos lisaseadmetega ning et lepingud ei sisalda

seadmete ümberehitustöid, olema arusaadav igale keskmisele inimesele. Kui A.V. eesmärgiks

oli müüa Istello kaudu oma oskusteavet ja ehitusteenust, pidanuks leping seda ka kajastama, et

tal oleks hiljem millele tuginedes kaebaja vastu nõudeid esitada. A.V. peaks tehniliste

teadmistega isikuna olema iseäranis teadlik sellest, millest plastjäätmete töötlemisliin koosneb.

Selle kirjapanek ei tohiks talle erinevalt tehniliste teadmisteta isikust olla sedavõrd keeruline.

Kuid ka juhul, kui eeldada, et A.V.l puudusid piisavad teadmised ja kogemused lepingute

3-14-185

30(35)

vormistamisel, siis Rammeli ja kaebaja vahel sõlmitud leping pidanuks olema igal juhul

korrektne, sest A.S. oli kogemustega projektijuht, kes pidi oskama lepinguid vormistada.

Kaebaja ja Business Advisori vahel 08.04.2010 sõlmitud projektijuhtimise lepingu (I kd tl 36-

38) järgi oli kogu asjaajamine, mis oli seotud plastjäätmete ning segaplastikust

ehitusmaterjalide tootmisliinide hankelepingute ettevalmistamise, läbirääkimiste korraldamise

ja lepingute sõlmimisega, projektijuhi ülesandeks. Seega pidi projektijuht üle vaatama ja

vajadusel korrigeerima ka hankelepinguid.

26. Olukorras, kus Istello, Rammeli ja kaebaja tehingute ahelas võõrandati vaid Germanplastilt

soetatud Costarelli plastiku tihendus-sulatusseade ja selle lisaseadmed ning lepinguhinna sisse

ei kuulunud mingeid ümberehitustöid, ei saa nimetatud tehingute tegemisel näha muud

eesmärki peale seadmete tegeliku päritolu ja hinna varjamise. Kaebaja oli teadlik Germanplasti

pakutava kasutatud Costarelli seadme hinnast nii oma juhatuse liikme A.V. kaudu kui ka teiste

juhatuse liikmete A.S. ja A.K.i kaudu, kes käisid Germanplasti lepingust nähtuvalt seadet

Itaalias üle vaatamas. Kohtu jaoks ei ole usutav, et isik oleks tavapärases majandustegevuses

valmis soetama seadme läbi mitme tehingu 570 000 euro eest, kui ta teab, et sama seade soetati

2 päev varem 55 000 euro eest. Seda eriti olukorras, kus isikul endal oli kontakt müüjaga, kes

seadet odava hinnaga müüs. Tehingute ahel organiseeriti seotud isikute vahel. Nii Istello kui

kaebaja juhatuse liikmeks oli tol ajal A.V.. Rammeli juhatuse liige I.V. selgitas 10.04.2015

kohtuistungil, et tema ei olnud kaebaja korraldatud hankega seotud, vaid ta volitas A.V.d hankel

Rammeli nimel tegutsema. Kaebaja nimel sõlmis Rammeliga lepingu kaebaja juhatuse liige

A.K.. Eeltoodud asjaolud näitavad, et Istello, Rammeli ja kaebaja vahelised tehingud oli

organiseeritud kaebaja enda juhatuse liikmete poolt. Seega tuleb tehingud lugeda näilikeks.

Tegelikult soetas kaebaja plastiku sulatus-tihendusseadme otse Germanplastilt hinnaga 55 000

eurot. Näilike tehingute eesmärk oli näidata soetatud seadmete hinda kõrgemana, et vastustajalt

suuremas summas toetust taotleda.

27. Kaebaja väited ja tõendid turuhinna kohta on praegusel juhul asjakohatud. Olukorras, kus

on teada seadme tegelik soetushind, ei saa 8 korda kõrgemat hinda põhjendada tavalise

turuhinnaga. Seejuures ei ole Costarelli 06.02.2013 pakkumine hinnaga 435 097 eurot (V kd

tl 188-191p, tõlge V kd tl 184-187) kaebaja soetatud seadmega võrreldav, sest tegemist on uue

seadmega, samas kui kaebaja soetas 9 aastat vana seadme. Costarelli 16.04.2014 pakkumine

hinnaga 1 021 597 eurot (V kd tl 204-213p, tõlge V kd tl 194-203) on asjakohatu, sest käsitleb

tervet pesemis- ja tihendusliini, samas kui kaebaja soetas vaid aglomeraatori ja selle

lisaseadmed. Kuna ka WiPa pakub uusi seadmeid ning pakkumises on rohkem seadmeid, kui

kaebaja vaidlusaluse tehinguga soetas, siis ei ole ka WiPa pakkumine (pakkumine ja selle tõlge

VI kd tl 158-183), mis toob kaebaja arvutuste kohaselt kaasa kulud suuruses 1 324 945 eurot,

asjakohane. Omavahel saab võrrelda vaid samade seadmete hindu.

28. Kaebaja on püüdnud oma väiteid tõendada mitmete ekspertarvamustega, kuid kohus

nõustub vastustaja seisukohaga, et need on suuremas osas asjakohatud, sest on koostatud valede

andmete ja valede lähteülesannete alusel. Seejuures ei sea kohus iseenesest kahtluse alla

ekspertide pädevust vastavaid ekspertiise teha. Kaebaja püüab nende ekspertarvamustega

tõendada, et tema tehnoloogia on unikaalne, samas ei ole kaebaja tehnoloogia unikaalsus kunagi

vaidluse all olnud. Samuti ei ole vaidluse all, et Germanplastilt soetatud seade iseenesest ei

olnud unikaalne, vaid selle muutsid unikaalseks ümberehitustööd nii sellele seadmele kui ka

tervele plastikjäätmete töötlemisliinile. Vaidluse all on kaebaja soetatud plastiku sulatus-

tihendusseadme hind ning küsimus, kes teostas seadmetele vajalikud ümberehitustööd. Kui

ümberehitustööd tegi kaebaja ise, on tegemist kaebaja enda panusega projekti ehk

omafinantseeringuga, mille katmiseks ei saa toetust kasutada (STS2007_2013 § 2 p 3).

3-14-185

31(35)

A.V. viitab 01.08.2013 eksperthinnangus (I kd tl 61-63) kaebaja tehnoloogia unikaalsusele.

Ekspert viitab vastupidi, et tehnoloogia on välja töötanud kaebaja. Samuti viitab ekspert

seadmete modifitseerimise protsessi pikaajalisusele ja järjepidevusele. Sellist järjepidevat

tehnoloogia arendamist Rammeliga sõlmitud lepingust kohtu hinnangul ei nähtu. Seega

võimaldab antud ekspertarvamus jõuda järeldusele, et töötlemisliini vajalikud muudatused

töötas välja ja viis ellu kaebaja ise.

M.K. viitab 16.02.2014 ekspertarvamuses (I kd tl 68-72p) samuti kaebaja tehnoloogia

revolutsioonilisusele jäätmekäitlusvaldkonnas, mis ei ole iseenesest vaidluse all.

A. K. viitab ekspertarvamuses (IV kd tl 51-53) kaebaja tehnoloogia uudsusele ja selgitab

tehnoloogia toimimist. Sellest ekspertarvamusest nähtub, et Germanplastilt soetatud plastiku

sulatus-tihendusseadmest üksi ei piisa töötlusliiniks, vaid vaja on ka muid seadmeid. Seega

tõendab see ekspertarvamus, et Germanplasti ja Istello lepinguga, aga ka Rammeli ja kaebaja

lepinguga, mille sisu kattus Germanplasti ja Istello lepingu sisuga, ei soetatud tervet

plastjäätmete töötlusliini, vaid üht osa liinist. Samuti selgitab ekspert, et Costarelli 2002. a

toodetud algne seade ei olnud mõeldud määrdunud plastjäätmete töötlemiseks. See vajas

ümberehitusi, mida kaebaja on käesolevaks ajaks ka teinud. Ekspert peab Costarelli 16.03.2014

pakkumust liiga kulukaks, sest see toob kaasa jäätmete pesemise vajaduse. Kohtu hinnangul ei

ole Costarelli ja Rammeli pakkumused nende esemete erinevuse tõttu võrreldavad, seetõttu ei

saa seda ekspertarvamust kasutada tõendina kaebaja väidete kinnituseks.

M.K. võrdleb 18.07.2014 ekspertarvamuses (IV kd tl 40-46) Rammeli ja Costarelli pakutud

süsteemilahendusi ja leiab, et Rammeli oma oli kulutõhusam ja efektiivsem. Ekspert on

seejuures jõudnud põhjendamatule järeldusele, et kaebaja ei omandanud Rammelilt

üksikseadet, vaid terviklahenduse, ning et Rammel müüs seadmed koos arvukate

ümberehitustöödega. Sellest tuleneb ka eksperdi ekslik järeldus, et Rammeli seadmelahendus

vastab turuhinnale. Sellistele järeldustele ei ole võimalik Germanplasti, Istello, Rammeli ja

kaebaja vahel sõlmitud lepingutele tuginedes jõuda. Ka ekspert möönab, et ümberehitustööde

rohkus ei kajastu müügilepingus, küll aga patenditaotluses. Patenditaotlust ei ole kohtule

esitatud, küll aga nähtub M.P. patenditaotluse selgitusest, et ümberehitused on teinud kaebaja.

Võib arvata, et ekspert on sellistele järeldustele jõudnud kaebaja enda antud eksitava teabe

põhjal. Kohtu hinnangul ei vasta selle ekspertarvamuse järeldused ilmselgelt selle aluseks

olevatele tõenditele, mistõttu on tegemist ebaõige ekspertarvamusega, mis tuleb jätta asja

lahendamisel tähelepanuta.

K.K.. leiab samuti 10.08.2014 hinnangus (IV kd tl 61-62) ekslikult, et Rammel pakkus kaebajale

tervikliini plastikjäätmete ümbertöötlemiseks. Ekspert viitab, et Rammeli pakkumine oli

odavam ja võimaldab töötada määrdunud segaplastjäätmetega, mida teiste seadmete tootjad

tavapärastel garantiitingimustel ei võimalda teha. K.K..i hinnang ei saa olla erapooletu, sest

tegemist on Rammeli osaniku ja juhatuse liikmega (III kd tl 37-46).

Patendivolinik M.P. 11.07.2014 patenditaotluse selgitusest (IV kd tl 69-71) nähtub Costarelli

algse lahenduse puudused ning kaebaja väljatöötatud ja tehtud muudatused. Patendivolinik

kinnitab, et väljatöötatud lahenduse kaitseks on kaebaja alustanud patenteerimisprotsessi, mille

käigus on esitatud Euroopa ja Ameerika Ühendriikide patenditaotlused. Kaebaja poolt välja

töötatud süsteemi täpsem kirjeldus on toodud esitatud patenditaotlustes. Kohtu hinnangul

kinnitab see tõend järeldust, et töötlemisliini muudatused on välja töötanud ja ellu viinud

kaebaja, mitte Istello ega Rammel.

M.K. hindab 15.01.2015 ekspertarvamuses (VI kd tl 185-185p) WiPa seadmestiku sobivust

segaplastist graanulite tootmiseks. Ekspert leiab, et WiPa süsteem täidaks kaebaja eesmärgi,

kuid selle maksumus on oluliselt kallim Väätsale juba rajatud seadmestiku hinnast. Süsteemi

3-14-185

32(35)

teeb kallimaks ka WiPa soovitus jäätmeid pesta. Kohus leiab, et ka see ekspertarvamus võrdleb

võrreldamatuid – ühelt poolt Germanplastilt soetatud üht kasutatud seadet ja teiselt poolt WiPa

pakutud uut terviklahendust. Seetõttu tuleb ka see ekspertarvamus jätta asja lahendamisel

tähelepanuta.

W.H. ei anna oma ekspertarvamuses (VI kd tl 226-226p, tõlge VI kd tl 227-227p) uut

informatsiooni. Selgitatakse vaid kaebaja tehnoloogia uudsust ja kasulikkust, mille üle aga

vaidlus puudub.

29. On usutav, et kaebaja jäätmetöötlusliin on muutunud ümberehituste tõttu unikaalseks ja

omandanud suurema väärtuse võrreldes Germanplastilt soetatud seadmetega. Uut väärtust võib

näha investorite huvis ja tehtud investeeringutes. See ei tõenda aga, et kaebaja poolt Rammelilt

soetatud seade oli juba ümberehitatud või et ümberehitused tegi Rammel või Istello.

Projektijuhtimise kulud

30. STS2007_2013 § 2 p 2 järgi on abikõlblik kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja projekti

elluviimiseks vajalik, mis on tehtud kooskõlas õigusaktides või toetuse taotluse rahuldamise

otsuses sätestatud nõuetega ning mida ei ole varem Euroopa Liidu, välisabi või Eesti riigi poolt

nende vahendite kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest hüvitatud.

31. Kaebaja saatis hankedokumendid vastustajale kooskõlastamiseks 17.03.2010 (V kd

tl 157-179). Vastustaja kooskõlastas hankedokumendid 30.03.2010 (V kd tl 156).

Teade plastikjäätmete töötlemisliini, ehitusmaterjalide tootmisliini ja projektijuhtimise hangete

kohta ilmus 22.03.2010 (II kd tl 158-158p). Business Advisor esitas pakkumise

projektijuhtimisteenuse lepingu sõlmimiseks 31.03.2010 (I kd tl 27-27p). Ka Duratrust esitas

pakkumuse kahe tootmisliini tarnimiseks 31.03.2010 (V kd tl 129-132p; tõlge I kd tl 92-95).

Kaebaja juhatus otsustas 06.04.2010 koosolekul sõlmida tootmisliinide tarne lepingu

Duratrustiga ja projektijuhtimise teenuse osutamise lepingu Business Advisoriga (II kd

tl 71-71p). Kaebuse väidete kohaselt sõlmiti tootmisliinide tarne leping Duratrustiga

08.04.2010 (seda lepingut ei ole kohtule esitatud, kuigi kohus nõudis selle esitamist 25.08.2014

määrusega (IV kd tl 141-142)). Ka projektijuhtimise leping sõlmiti kaebaja ja Business Advisori

vahel 08.04.2010 (I kd tl 36-38).

Projektijuhtimise lepingu p 1.2 kohaselt sisaldab projektijuhtimise teenus kogu asjaajamist, mis

on seotud plastjäätmete ning segaplastikust ehitusmaterjalide tootmisliinide hankelepingute

ettevalmistamise, läbirääkimiste korraldamise ning lepingute sõlmimisega, tootmisliinide tarne

korraldamisega, tarnija kohustuste kontrolliga, vahearuannete esitamisega tootmisliinide tarne

teostamise

osas,

aruandluse

esitamisega

projekti

finantseerivatele

osapooltele;

finantsdokumentatsiooni kontrolli ning tootmisliinide hanke realiseerimisel täpse vastavuse

kontrolli projektiga; lõpparuande koostamist tootmisliinide tarne projekti läbiviimise kohta;

muud jooksvat tegevust, mis on seotud projekti eesmärkide täitmisega ja tootmisliinide tarnega.

Lepingu p 3.1. järgi on projektijuhtimise teenuse kogumaksumus 1 200 000 krooni, mis kuulub

tasumisele järgnevalt: 30% pärast tootmisliinide hankelepingu sõlmimist, 20% pärast

plastikjäätmete töötlemisliini vastuvõtmist ning vajalike aruannete koostamist, 20% pärast

ehitusmaterjalide tootmisliini vastuvõtmist ning vajalike aruannete koostamist, 30% pärast

seadmete lõplikku vastuvõttu ning projekti teostamise lõpparuande esitamist.

Kaebaja ja Business Advisori vahel 22.04.2010 sõlmitud akti 1 (V kd tl 136-136p) järgi oli

Business Advisor teostanud vastavalt lepingule 2010. a aprillis tootmisliinide osas järgmised

teenused: 1) hankelepingute ettevalmistamine; 2) läbirääkimised hankelepingu tingimuste üle;

3-14-185

33(35)

3) asjaajamisteenus lepingute sõlmimiseks. Teenuse osutamise tulemusel on kaebaja ja

seadmete tarnija Duratrust vahel sõlmitud segaplastikust ehitusmaterjalide tootmisliini

tarneleping. Kaebaja kinnitas, et oli eelnimetatud teenuse täies mahus kätte saanud, ei omanud

pretensioone ja kinnitas tasumist vastavalt sõlmitud lepingu tingimustele. Vastavalt lepingule

kuulus tasumisele 30% projektijuhtimisteenuse kogumahust ehk 360 000 krooni, millele

lisandub käibemaks.

Business Advisor äriregistri väljavõttelt (IV kd tl 115-117) nähtub, et äriühingu juhatuse

liikmeteks olid 2010. a A.S., Daniel Lumi ja Igor Mölder.

32. Kohus nõustub eeltoodud tõendite pinnalt vastustaja seisukohaga, et Business Advisoril ei

olnud õigust tasule teenuste eest, mis seondusid tootmisliinide hankelepingu ettevalmistamise,

läbirääkimiste korraldamise ja lepingu sõlmimisega. Kuna tootmisliinide hange korraldati,

edukas pakkumus valiti välja, lepingueelsed läbirääkimised Duratrustiga toimusid ja leping

Duratrustiga sõlmiti enne projektijuhtimise teenuse lepingu sõlmimist Business Advisoriga või

sellega samal ajal, siis ei saa sellise teenuse osutamist omistada Business Advisorile, kellel

puudus nende teenuste osutamise ajal volitus neid teenuseid osutada ja kaebajat esindada.

Kaebaja ei ole esitanud kohtule volikirja, mis Business Advisori sellist volitust tõendaks.

Samuti ei nähtu lepingust, et see oleks sõlmitud tagantjärele, Business Advisor juba osutaks

kaebajale teenuseid ja kaebaja kiidab need tagantjärele heaks. See ei oleks ka kooskõlas hanke

läbiviimise eesmärkidega (RHS § 3 – hanke läbipaistvus, pakkujate võrdne kohtlemine,

konkurentsi efektiivne ärakasutamine, konkurentsi kahjustava huvide konflikti vältimine,

rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine), sest see tähendaks, et hanke võitja oleks

teada juba enne eduka pakkumuse väljavalimist ja temaga lepingu sõlmimist. Kaebaja 2009. a

oktoobrist

pärit

teostatavusuuringust

“Ladestatavate

plastjäätmete

taaskasutamine

ehitusmaterjalide tootmiseks” (I kd tl 135-161p) nähtub, et projekti juhib alates 2009. a

septembrist A.S.. A.S. on alates 08.10.2009 kaebaja juhatuse liige (vt kaebaja äriregistri

väljavõtet IV kd tl 105-107p). Seega valmistas Duratrustiga hankelepingu sõlmimist ette, pidas

Duratrustiga läbirääkimisi ja sõlmis temaga lepingu A.S.. Kuna selleks ajaks ei olnud veel

sõlmitud lepingut Business Advisoriga, siis tegi A.S. neid toiminguid kaebaja, mitte Business

Advisori esindajana. Katse omistada neid toiminguid tagantjärgi Business Advisorile, et saaks

nende toimingute teostamist eest vastustajalt täiendavalt raha küsida, viitab pettusele. Pettuse

toimepanemist lihtsustab asjaolu, et nii kaebaja kui Business Advisori juhatuse liikmeks on

sama isik. Kohtu jaoks ei ole usutav, et kaebaja oleks sellise projektijuhtimise lepingu sõlminud

ja enda tehtud toimingute eest tasu maksnud ka sellisele projektijuhile, kes oleks olnud

kaebajast sõltumatu ja kellel puudunuks kaebajaga igasugune seos.

33. Kuigi Business Advisoriga sõlmiti leping hinnaga 1 200 000 krooni, tegi kaebaja osad

toimingud, mis pidid lepingu järgi olema Business Advisori ülesandeks, ära Business Advisori

eest, seega puudub Busines Advisoril õigus nõuda nende toimingute eest tasu ja nende

toimingute eest tasu maksmine Business Advisorile summas 360 000 krooni (23 008,19 eurot)

tuleb lugeda mitteabikõlbulikuks kuluks, sest seda kulu ei kantud projekti elluviimiseks, selle

kulu kandmine oli ebavajalik ja põhjendamatu.

Muud küsimused

34. Kohtu hinnangul piisab eeltoodud rikkumistest toetuse tagasinõudmise otsuse tegemiseks,

mistõttu puudub vajadus täiendavalt analüüsida litsentside ja intellektuaalse omandiga seotud

väiteid ning väiteid töötlemisliini töölehakkamise aja kohta.

3-14-185

34(35)

35. Kohus ei pea vajalikuks analüüsida ka esimese hanke õiguspärasust ja Duratrustiga

sõlmitud eellepingu lubatavust, sest vastustaja ei ole põhjendatud vaidlusalust otsust neile

asjaoludele tuginedes.

Haldusakti õiguspärasus

36. Vastustaja tugines vaidlusaluse otsuse andmisel STS2007_2013 § 18 lg 6 p-dele 1 ja 3,

§ 26 lg-le 1 ja § 26 lg 2 p-le 5 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 66 lg 2 p-le 4 ja § 67 lg-

le 4.

STS2007_2013 § 18 lg 6 järgi võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada, kui esineb

vähemalt üks järgmistest asjaoludest: ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud

(p 1); toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta

toetust ettenähtud tingimustel (p 3).

STS2007_2013 § 26 lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude

hüvitamiseks, teeb rakendusüksus või Euroopa territoriaalse koostöö puhul makseasutus otsuse

nõuda toetuse saajalt toetus osaliselt või täielikult tagasi.

STS2007_2013 § 26 lg 2 p 5 järgi võib tagasinõudmise otsuse teha, kui taotluse rahuldamise

otsus on vastavalt sama seaduse § 18 lg-le 6 tunnistatud kehtetuks.

HMS § 66 lg 2 p 4 järgi võib haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, tunnistada isiku

kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks, kui isik ei kasuta haldusakti alusel üleantud raha või asja

eesmärgipäraselt.

HMS § 67 lg 4 sätestab, millal isik ei saa tugineda haldusakti kehtetuks tunnistamisel

usaldusele.

37. STS2007_2013 § 21 lg 1 järgi peab toetuse saaja kasutama toetust sihtotstarbeliselt. Kõik

toetusest hüvitatavad kulud peavad olema projektiga otseselt seotud ja abikõlblikud. Kuna

kaebaja kasutas toetust mittekõlbulike kulude katmiseks STS2007_2013 § 2 p 2 tähenduses, siis

oli vastustajal STS2007_2013 § 26 lg 1 järgi õigus nõuda kaebajalt talle makstud toetus tagasi.

Samuti oli vastustajal STS2007_2013 § 18 lg 6 järgi õigus taotluse rahuldamise otsus

tagantjärele kehtetuks tunnistada. Sellise võimaluse annab ka HMS § 66 lg 3 viitega HMS § 66

lg 2 p-le 4. Hind, mida kaebaja kajastab seadme hinnana ja millest sõltub toetuse suurus ja

abikõlbulikkus, ei ole formaalne pisiasi. See näitab, kas isik on kasutanud väljamakstud toetust

sihipäraselt või mitte. Struktuurfondidest makstavate rahaliste vahendite kasutamine peab

olema läbipaistev ja kontrollitav. Antud juhul kajastas kaebaja seadmete hinda 8 korda

kõrgemana. Kuna kaebaja kasutas toetust teadlikult mittekõlbulike kulude katmiseks, siis oli

vastustajal lubatud nõuda kaebajalt tagasi kogu talle makstud toetus, mitte ainult osa sellest.

Tegemist on distsiplineeriva sanktsiooniga, mis peab motiveerima toetuse taotlejaid

õiguspäraselt käituma. Avalikest vahenditest makstavaid toetusi pole põhjendatud kulutada

isikute peale, kes neid ebaausatel eesmärkidel kasutavad. Toetuse vaid osaline tagasinõudmine

kahjustaks konkurentsiolukorda, samuti nende isikute õigusi, kellele toetuse maksmiseks

rahalisi vahendeid ei jätkunud. Kohus nõustub vastustaja viidatud arvukate EK lahenditega, mis

peavad sellises olukorras kogu toetuse tagasiküsimist proportsionaalseks abinõuks.

38. Kaebajal on õigus selles, et vastustajale olid või pidanuks olema paljud asjaolud teada juba

toetuse väljamaksmise ajal. Vastustaja on ise olnud kaebaja esitatud dokumentatsiooni

kontrollimisel hooletu. See ei välista aga tagantjärele kontrolli teostamise õigust. Kaebaja ei saa

tugineda usalduse kaitsele, kui ta on ise esitanud valeandmeid ja toetust teadlikult

mittesihipäraselt kasutanud (vt HMS § 67 lg 4 p 4).

3-14-185

35(35)

39. Kohtu hinnangul on vaidlusalune otsus ja vaideotsus piisavalt põhjendatud. Neis on

viidatud asjakohastele normidele. Tegemist on õiguspäraste haldusaktidega, mille tühistamiseks

puudub alus.

40. Kaebaja viited ebavõrdsele kohtlemisele ei ole põhjendatud. Igal juhul ei saa kaebaja

võrdsele kohtlemisele tuginedes nõuda õigusvastase halduspraktika kohaldamist ka enda suhtes.

Otsus ja menetluskulude jaotus

41. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse rahuldamata.

42. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 alusel kaebaja kanda. Vastustaja ei ole esitanud kohtule tähtajaks

menetluskulusid ja nende kandmist tõendavaid dokumente, seetõttu tuleb menetlusosaliste

menetluskulud jätta HKMS § 109 lg 1 alusel menetlusosaliste enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reelika Lind

Kohtunik