1-15-4665/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. juuli 2015, Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus

Kohtunik

Rutt Teeveer

Prokurör

Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri

Tartu

I

osakonna

ringkonnaprokurör Silva Rood

Kriminaalasja number

1-15-4665 (14260101868)

Kriminaalasi

A.T süüdistus KarS § 25 lg 1, 2- 199 lg 2 p 7,

8 järgi, A.N süüdistus KarS § 25 lg 1, 2- 199 lg

2 p 7, 8 järgi käskmenetluses

Süüdistatav

A.T

isikukood: XXX

elukoht: XXXX

kodakondsus: XXXX

emakeel: XXXX

haridus: XXXX

töökoht: XXXX

karistatus: kehtivaid kriminaalkaristusi ei oma, 3 kehtivat

väärteokaristust

Kaitsja

kokkuleppel advokaat Mart Sikut

Süüdistatav

A.N

isikukood: XXX

elukoht: XXXX

kodakondsus: XXXX

emakeel: XXXX

haridus: XXXX

töökoht: XXXX

karistatus: kehtivaid kriminaalkaristusi ei oma, 7 kehtivat

väärteokaristust

Kaitsja

kokkuleppel Toomas Alp

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada A.T KarS § 25 lg 1, 2 - 199 lg 2 p 7, 8 järgi ja mõista

temale karistuseks rahaline karistus 220 (kakssada kakskümmend) päevamäära, s.o

704 (seitsesada neli) eurot.

KarS § 68 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 01.-02.06.2014,

s.o 2 (kaks) päeva ja lõplikuks rahaliseks karistuseks mõista 214 (kakssada neliteist)

päevamäära, s.o 684,80 (kuussada kaheksakümmend neli eurot ja 80 senti) eurot.

KarS § 66 lg-te 1, 3 alusel tuleb A.T tasuda rahaline karistus ositi alates

kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul järgnevalt: iga kuu 25-

ndaks kuupäevaks tasuda 57 eurot ja viimasel kuul 57,80 eurot kuni rahalise karistuse

täieliku tasumiseni.

Süüdi tunnistada A.N § KarS 25 lg 1, 2 - 199 lg 2 p 7, 8 järgi ja mõista temale

karistuseks rahaline karistus 220 (kakssada kakskümmend) päevamäära, s.o 704

(seitsesada neli) eurot.

KarS § 68 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 01.-02.06.2014,

s.o 2 (kaks) päeva ja lõplikuks rahaliseks karistuseks mõista 214 (kakssada neliteist)

päevamäära, s.o 684,80 (kuussada kaheksakümmend neli eurot ja 80 senti) eurot.

KarS § 66 lg-te 1, 3 alusel tuleb A.N-il tasuda rahaline karistus ositi alates

kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul järgnevalt: iga kuu 25-

ndaks kuupäevaks tasuda 57 eurot ja viimasel kuul 57,80 eurot kuni rahalise karistuse

täieliku tasumiseni.

Asitõenditele kohaldatavad meetmed:

Raadiosaatja (asub Tartu Riia 132 Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis) - tuleb

kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.

Kõneeristused CD plaadil sideettevõtja päringu lisa (asub kriminaalasja juures) - tuleb

kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde.

KrMS § 180 lg 1 alusel sisse nõuda A.T-lt menetluskuluna

riigituludesse sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot.

KrMS § 180 lg 1 alusel sisse nõuda A.N-ilt menetluskuludena riigituludesse

sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et A.T ja A.N-il on õigus tasuda neilt

välja mõistetud menetluskulud ositi 1 (ühe) aasta jooksul ( so hiljemalt 31.08.2016)

selliselt, et kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tuleb nii A.T

kui ka A.N-il tasuda igakuiselt kuu viimaseks päevaks 48 (nelikümmend

kaheksa) eurot ja 75 (seitsekümmend viis) senti kuni menetluskulude täieliku

tasumiseni.

Makseinfo

Mõistetud rahalised karistused ja riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda

Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 (SEB Pank AS) või

arvelduskontole nr EE502200221014193355 (Swedbank AS) või arvelduskontole nr

EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal) või arvelduskontole nr

EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal).

A.T märkida rahalise karistuse tasumisel viitenumbriks

,

99915400008290

menetluskulude tasumisel viitenumbriks 9915700050702 ning selgituseks kohustatud isiku

nimi, kohtuasja number ning makseliigi nimetus.

A.N-il tuleb märkida rahalise karistuse tasumisel viitenumbriks

99915400008300,

menetluskulude tasumisel viitenumbriks 99915700050715 ning selgituseks kohustatud isiku

nimi, kohtuasja number ning makseliigi nimetus.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaegadel pööratakse

kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitmiskulud.

Otsuse koopia toimetada kätte süüdistatavatele ja nende kaitsjatele ning prokurörile.

Edasikaebamise kord

Süüdistatavatel ja nende kaitsjatel on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse

kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras.

Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras,

käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistuse sisu

A.T süüdistatakse selles, et tema 01.06.2014 kella 1.00 paiku grupis koos A.N-iga

tungis sisse Tartus Ringtee 1 A-Velg OÜ-le kuuluvasse laoruumi, kust püüdis võõra

vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta A-Velg OÜ-le kuuluvad 116 uut

valuvelge ja 9 rehvi koguväärtusega 25 000 eurot ning kaatrit Sea Doo reg. märgiga XXXX

väärtusega 12 000 eurot, kuid kuritegu jäi lõpule viimata süüdlase tahtest sõltumata, kuna ta

peeti politsei poolt kinni.

Sellega pani A.T toime KarS § 25 lg 1, 2 - 199 lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava

kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil

grupi poolt ja sissetungimisega.

A.N-i süüdistatakse selles, et tema 01.06.2014 kella 1.00 paiku grupis koos A.T-ga

tungis sisse Tartus Ringtee 1 A-Velg OÜ-le kuuluvasse laoruumi, kust püüdis võõra

vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta A-Velg OÜ-le kuuluvad 116 uut

valuvelge ja 9 rehvi koguväärtusega 25 000 eurot ning kaatrit Sea Doo reg. märgiga XXXX

väärtusega 12 000 eurot, kuid kuritegu jäi lõpule viimata süüdlase tahtest sõltumata, kuna ta

peeti politsei poolt kinni.

Sellega pani A.N toime KarS § 25 lg 1, 2 - 199 lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava

kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil

grupi poolt ja sissetungimisega.

II Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse ning karistuse laadi ja suuruse kohta

Kannatanu A-Velg OÜ esindaja J.K. ning tunnistajate M.M., P.P. ja A.P. ütlused, samuti

sündmuskoha ja asitõendite vaatlusprotokollid kogumis tõendavad, et ööl vastu 01.06.2014

kella 1.00 paiku tungisid A.N ja A.T sisse Tartus Ringtee 1 asuvasse A-Velg

OÜ-le kuuluvasse laoruumi, kust püüdsid ära võtta A-Velg OÜ-le kuuluvat 116 uut valuvelge

ja 9 rehvi koguväärtusega 25 000 eurot ning kaatrit Sea Doo reg nr XXXX väärtusega 12 000

eurot. Valuveljed ja rehvid olid laotud punast värvi kaubiku peale, kaater oli laoruumist välja

tõugatud. Politsei pidas A.N ja A.T sealsamas laoruumis kinni.

Kohus A.T ja A.N käitumises kummalgi juhul õigusvastasust, süüvõimet ega

süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et sellega panid süüdistatavad

toime KarS § 25 lg 1, 2 - 199 lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja

äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt ja sissetungimisega.

KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nähakse karistusena

ette rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kuriteo eest

mõistetava rahalise karistuse suuruseks olla kolmkümmend kuni viissada päevamäära.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

A.T ega A.N tegevuses karistust kergendavaid asjaolusid, mis on sätestatud

KarS §-s 57, ei olnud. KarS § 58 p 10 järgse karistust raskendava asjaoluna esines mõlema

süüdistatava käitumises see, et nad panid kõnealused kuriteod toime grupis.

Karistusregistri teatise kohaselt A.T ja A.N-il kehtivaid kriminaalkaristusi ei

ole.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et A.T ja A.N-i pole otstarbekas KarS § 25

lg 1, 2 - 199 lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistada vangistusega

kui kõige raskemaliigilise karistusega. Kohus on seisukohal, et karistuse eesmärgid on nende

puhul saavutatavad ka rahalise karistuse mõistmisega.

Arvestades aga A.T ja A.N teo iseloomu, st et tegu oli omandi vastu toime

pandud süüteoga, kus süüdistatavad ignorantselt käitusid omaniku õiguse asja kasutada,

käsutada ja vallata vastu, siis üldpreventiivsest eesmärgist tulenevalt peab neile mõistetav

karistus olema tuntav ja andma ühiskonnale selge signaali sellest, et selline tegu ei ole

tolereeritav. Seetõttu ei tohi süüdistatavatele kuriteo eest mõistetav karistus olla

miinimummääras, mis KarS § 44 lg 1 kohaselt on 30 päevamäära. Arvestades ühtlasi sedagi,

et mõlema süüdistatava teopanused olid ühesugused, asub kohus seisukohale, et nii A.T

kui ja A.N-i on KarS § 25 lg 1, 2 - 199 lg 2 p 7, 8 kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemise eest põhjendatud karistada 220 päevamäära suuruse rahalise karistusega.

KarS § 68 alusel tuleb mõlema süüdistatava puhul arvata karistusaja hulka eelvangistuses

viibitud aeg 2 päeva ja lõplikuks rahaliseks karistuseks tuleb mõista 214 päevamäära.

KarS § 44 lg-te 2 ja 3 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse

süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel, keskmine päevasissetulek aga arvutatakse,

lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta

või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta

tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. KarS § 44 lg 2

kolmanda ja neljanda lause kohaselt ei tohi arvestatud päevamäära suurus olla väiksem kui

miinimumpäevamäär, s.o 3,20 eurot.

A.T 2013. aasta keskmiseks päevasissetulekuks oli pärast seadusega ettenähtud

mahaarvamiste tegemist -3,20 eurot, A.N-il aga -2,44 eurot. Järelikult oli nende 2013.

aasta keskmine päevasissetulek alla seadusega sätestatud miinimumpäevamäära ning seega

tuleb neile rahalise karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 44 lg-s 2 sätestatud 3,20 eurost.

Eeltoodust tulenevalt on A.T-le ja A.N-ile mõistetava rahalise karistuse

suuruseks 684,80 eurot.

KarS § 66 lg 1 sätestab, et mõistes rahalise karistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku,

tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi

lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada üht aastat.

Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt A.T ja A.N omavad küll töökohta,

kuid mõistetud rahaliste karistuste korraga tasumine on süüdistatavatele majanduslikult

ebamõistlikult koormav, mistõttu tuleb nii A.T ja A.N-il võimaldada tasuda

neile mõistetud rahalised karistused ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele

järgnevast kuust.

III Kohtu seisukoht asitõenditele kohaldatavate meetmete osas

Käesolevas asjas on asitõenditeks kaubik Renault Master reg nr XXXX, mis on tagastatud P.P.,

raadiosaatja ja kõneeristused CD plaadil (sideettevõtja päringu lisa). Raadiosaatja (asub Tartu

Riia 132 Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis) tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126

lg 3 p 4 alusel hävitada, kõneeristused CD plaadil (asub kriminaalasja juures) tuleb kohtuotsuse

jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde.

IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas

A.T ja A.N-iga seotud menetluskulud on KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 197 lg 1

kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo eest süüdimõistmisel

1,5 palga alammäära ulatuses, s.o 585 eurot.

Vastavalt § 180 lg 1 esimesele lausele hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus

süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude

hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib

määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Arvestades süüdistatavate majanduslikku olukorda ning seda, et käesoleva otsuse kohaselt tuleb

A.T ja A.N-il tasuda ka rahalised karistused, siis leiab kohus, et on ilmne, et

menetluskulude tasumine ühe korraga käiks neile üle jõu. Seega leiab kohus, et on põhjendatud

võimaldada mõlemal süüdistataval tasuda nendega seotud menetluskulud KrMS § 180 lg 3

alusel ositi võrdsetes osades ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik