1-14-3730/185 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-14-3730

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. aprillil 2015. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas

Kriminaalasja number

1-14-3730 (kohtueelses menetluses 12921000001)

Kohtukoosseis

Kohtunik Velmar Brett

Kohtuistungi sekretärid

Martina Kommel, Leili Merila, Liilia Rehhovskaja

(Kesküla), Helen Aasma, Aive Uueni, Hedvig Payne

Tõlgid

Julia Zautina, Oksana Mametova, Ines Üprus

Kriminaalasi

AS L. süüdistuses KarS § 400 lg 2 (alates 27.02.2010

KarS § 400 lg 4) järgi,

K.K süüdistuses KarS § 400 lg 1 (alates 27.02.2010 KarS

§ 400 lg 2 p 1) järgi,

I.G süüdistuses KarS § 400 lg 1 (alates 27.02.2010 KarS

§ 400 lg 2 p 1) järgi,

R.G süüdistuses KarS § 400 lg 1 (alates 27.02.2010 KarS

§ 400 lg 2 p 1) järgi,

H.R süüdistuses KarS § 400 lg 1 (alates 27.02.2010 KarS

§ 400 lg 2 p 1) järgi,

A.L süüdistuses KarS § 22 lg 3 - § 400 lg 1 (alates

27.02.2010 KarS § 22 lg 3 - § 400 lg 2 p 1) järgi,

S. AS süüdistuses KarS § 400 lg 2 (alates 27.02.2010

KarS § 400 lg 4) järgi,

T.V süüdistuses KarS § 400 lg 1 (alates 27.02.2010 KarS

§ 400 lg 2 p 1) järgi,

R. AS süüdistuses KarS § 400 lg 2 (alates 27.02.2010

KarS § 400 lg 4) järgi,

V.P süüdistuses KarS § 400 lg 1 (alates 27.02.2010 KarS

§ 400 lg 2 p 1) järgi,

M.K süüdistuses KarS § 400 lg 1 (alates 27.02.2010

KarS § 400 lg 2 p 1) järgi,

M. OÜ süüdistuses KarS § 400 lg 2 (alates 27.02.2010

KarS § 400 lg 4) järgi,

I.K süüdistuses KarS § 400 lg 1 (alates 27.02.2010 KarS

§ 400 lg 2 p 1) järgi,

R.S süüdistuses KarS § 400 lg 1 (alates 27.02.2010 KarS

§ 400 lg 2 p 1) järgi,

1-14-3730

2 (129)

P. AS süüdistuses KarS § 400 lg 2 (alates 27.02.2010

KarS § 400 lg 4) järgi ning

M.S süüdistuses KarS § 400 lg 1 (alates 27.02.2010 KarS

§ 400 lg 2 p 1) järgi

üldmenetluses

Prokurörid

riigiprokurör Laura Feldmanis ja abiprokurör Alar

Lehesmets

Süüdistatav

AS L., registrikood: xxxxxxxx, seaduslik esindaja:

juhatuse liige J.K ja T.K, aadress: xxxx, kriminaal- ja

väärteokorras karistamata;

Kaitsja

vandeadvokaat Erki Kergandberg

Süüdistatav

K.K, isikukood: xxxxxxxxxxx, xx kodanik, emakeel: eesti

keel, haridus: kõrgharidus, töökoht: AS xxxx., elukoht:

xxxx

kriminaalkorras

karistamata,

kehtivaid

väärteokaristusi 2, tõkendit ei ole kohaldatud;

Kaitsja

vandeadvokaat Erki Kergandberg

Süüdistatav

I.G, isikukood: xxxxxxxxxxx, xx kodanik, emakeel: eesti

keel, haridus: kõrgharidus, töökoht: OÜ xxxx, elukoht:

xxxx, kriminaal- ja väärteokorras karistamata, tõkendit ei

ole kohaldatud;

Kaitsja

vandeadvokaat Tanel Pürn

Süüdistatav

R.G, isikukood: xxxxxxxxxxx, xx kodanik, emakeel: eesti

keel, haridus: kesk-eri haridus, töökoht: AS xxxx, elukoht:

xxxx, kriminaal- ja väärteokorras karistamata, tõkendit ei

ole kohaldatud;

Kaitsja

vandeadvokaat Tanel Pürn

Süüdistatav

H.R, isikukood: xxxxxxxxxxx, xx kodanik, emakeel: eesti

keel, haridus: kesk-eri haridus, töökoht: AS xxxx, elukoht:

xxxx, kriminaal- ja väärteokorras karistamata, tõkendit ei

ole kohaldatud;

Kaitsja

vandeadvokaat Tanel Pürn

Süüdistatav

A.L, isikukood: xxxxxxxxxxx, xx kodanik, emakeel: eesti

keel, haridus: keskharidus, töökoht: AS xxxx, elukoht:

xxxx, kriminaal- ja väärteokorras karistamata, tõkendit ei

ole kohaldatud;

Kaitsja

vandeadvokaat Tauno Tark

Süüdistatav

S. AS, registrikood: xxxxxxxx, seaduslik esindaja: juhatuse

liige K.L ja H.T, aadress: xxxx, kriminaal- ja väärteokorras

karistamata;

Kaitsja

vandeadvokaat Elmer Muna

Süüdistatav

T.V, isikukood: xxxxxxxxxxx, xx kodanik, emakeel: eesti

keel, haridus: kõrgharidus, töökoht: xxxx AS, elukoht:

1-14-3730

3 (129)

xxxx, kriminaal- ja väärteokorras karistamata, tõkendit ei

ole kohaldatud;

Kaitsja

vandeadvokaat Elmer Muna

Süüdistatav

R. AS, registrikood: xxxxxxxx, seaduslik esindaja:

juhatuse liige K.T ja E.L, aadress:xxxx, kriminaal- ja

väärteokorras karistamata;

Kaitsja

vandeadvokaat Margus Mugu

Süüdistatav

V.P, isikukood: xxxxxxxxxx, xx kodanik, emakeel: eesti

keel, haridus: kõrgharidus, töökoht: xxxx AS, elukoht:

xxxx, kriminaal- ja väärteokorras karistamata, tõkendit ei

ole kohaldatud;

Kaitsja

vandeadvokaat Aadu Luberg

Süüdistatav

M.K, isikukood: xxxxxxxxxxx, xx kodanik, emakeel: eesti

keel, haridus: kõrgharidus, töökoht: xxxx OÜ, elukoht:

xxxx,

kriminaalkorras

karistama,

kehtivaid

väärteokaristusi ei ole, tõkendit ei ole kohaldatud;

Kaitsja

vandeadvokaat Jaanus Tehver

Süüdistatav

M. OÜ, registrikood: xxxxxxxx, seaduslik esindaja:

juhatuse liige V.P ja H.S, aadress: xxxx, kriminaal- ja

väärteokorras karistamata;

Kaitsja

vandeadvokaat Marko Kairjak

Süüdistatav

I.K, isikukood: xxxxxxxxxxx, xx kodanik, emakeel: vene

keel, haridus: kõrgharidus, ei tööta, elukoht:xxxx,

kriminaal- ja väärteokorras karistamata, tõkendit ei ole

kohaldatud;

Kaitsja

vandeadvokaat Dmitri Teplõhh

Süüdistatav

R.S, isikukood: xxxxxxxxxxx, xx kodanik, emakeel: vene

keel, haridus: kõrgharidus, töökoht: xxxx OÜ, elukoht:

xxxx, kriminaal- ja väärteokorras karistamata, tõkendit ei

ole kohaldatud;

Kaitsja

vandeadvokaat Triinu Järviste

Süüdistatav

P. AS, registrikood: xxxxxxxx, seaduslik esindaja:

juhatuse liige J.L, M.L ja T.K, aadress: xxxx,

kriminaalkorras karistamata, kehtivaid väärteokaristusi ei

ole;

Kaitsja

vandeadvokaat Tanel Kalaus ja vandeadvokaat Arne Ots

Süüdistatav

M.S, isikukood: xxxxxxxxxxx, xx kodanik, emakeel: eesti

keel, haridus: kõrgharidus, töökoht: P. AS, elukoht: xxxx,

kriminaal- ja väärteokorras karistamata, tõkendit ei ole

kohaldatud;

Kaitsja

vandeadvokaat Tanel Kalaus

1-14-3730

4 (129)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 3051, §-st 306, §-st 311, §-st 312, §-

st 313, §-st 314, § 173 lg 1 p-st 1, § 175 lg 1 p-dest 1 ja 9,

§ 179 lg 1 p-st 2, § 180 lg-st 1 ning § 181 lg-st 1 kohus

otsustas:

1. Tunnistada AS L. (registrikood: xxxxxxxx) KarS § 400 lg 2 (alates 27.02.2010 KarS

§ 400 lg 4) järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle

karistuseks rahaline karistus 1 276 000 (üks miljon kakssada seitsekümmend kuus

tuhat) eurot.

2. KarS § 73 lg-te 1-3 kohaselt jätta mõistetud karistus AS L. suhtes osaliselt

täitmisele pööramata. Kohus määrab, et kohesele ärakandmisele kuulub rahaline

karistus summas 127 600 (ükssada kakskümmend seitse tuhat kuussada) eurot.

Rahaline karistus summas 1 148 400 (üks miljon ükssada nelikümmend kaheksa

tuhat nelisada) eurot jätta täitmisele pööramata, kui AS L. ei pane 1 (ühe) aasta

pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab

katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates 29.04.2015. a.

3. Tunnistada K.K (isikukood: xxxxxxxxxxx) KarS § 400 lg 1 (alates 27.02.2010 KarS

§ 400 lg 2 p 1) järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle

karistuseks rahaline karistus 210 (kakssada kümme) päevamäära, arvestades

K.Ke päevamäärana 140 (ükssada nelikümmend) eurot, s.o kokku 29 400

(kakskümmend üheksa tuhat nelisada) eurot.

4. KarS § 73 lg-te 1-3 kohaselt jätta mõistetud karistus K.K’e suhtes osaliselt

täitmisele pööramata. Kohus määrab, et kohesele ärakandmisele kuulub rahaline

karistus summas 2 940 (kaks tuhat üheksasada nelikümmend) eurot. Rahaline

karistus summas 26 460 (kakskümmend kuus tuhat nelisada kuuskümmend) eurot

jätta täitmisele pööramata, kui K.K ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul

toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema

käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates 29.04.2015. a.

5. Tunnistada I.G (isikukood: xxxxxxxxxxx) KarS § 400 lg 1 (alates 27.02.2010 KarS

§ 400 lg 2 p 1) järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle

karistuseks rahaline karistus 210 (kakssada kümme) päevamäära, arvestades

I.G’i päevamäärana 78 (seitsekümmend kaheksa) eurot ja 50 eurosenti, s.o kokku

16 485 (kuusteist tuhat nelisada kaheksakümmend viis) eurot.

6. KarS § 73 lg-te 1-3 kohaselt jätta mõistetud karistus I.G’i suhtes osaliselt täitmisele

pööramata. Kohus määrab, et kohesele ärakandmisele kuulub rahaline karistus

summas 1 648 (üks tuhat kuussada nelikümmend kaheksa) eurot ja 50 eurosenti.

Rahaline karistus summas 14 836 (neliteist tuhat kaheksasada kolmkümmend

kuus) eurot ja 50 eurosenti jätta täitmisele pööramata, kui I.G ei pane 1 (ühe) aasta

pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab

katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates 29.04.2015. a.

7. Tunnistada R.G (isikukood: xxxxxxxxxxx) KarS § 400 lg 1 (alates 27.02.2010 KarS

§ 400 lg 2 p 1) järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle

karistuseks rahaline karistus 180 (ükssada kaheksakümmend) päevamäära,

arvestades R.G’i päevamäärana 56 (viiskümmend kuus) eurot ja 70 eurosenti, s.o

kokku 10 206 (kümme tuhat kakssada kuus) eurot.

8. KarS § 73 lg-te 1-3 kohaselt jätta mõistetud karistus R.G’i suhtes osaliselt

täitmisele pööramata. Kohus määrab, et kohesele ärakandmisele kuulub rahaline

karistus summas 1 020 (üks tuhat kakskümmend) eurot ja 60 eurosenti. Rahaline

karistus summas 9 185 (üheksa tuhat ükssada kaheksakümmend viis) eurot ja 40

1-14-3730

5 (129)

eurosenti jätta täitmisele pööramata, kui R.G ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse

katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab

katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates 29.04.2015. a.

9. Tunnistada H.R (isikukood: xxxxxxxxxxx) KarS § 400 lg 1 (alates 27.02.2010 KarS

§ 400 lg 2 p 1) järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle

karistuseks rahaline karistus 180 (ükssada kaheksakümmend) päevamäära,

arvestades H.Ri päevamäärana 53 (viiskümmend kolm) eurot, s.o kokku 9 540

(üheksa tuhat viissada nelikümmend) eurot.

10. KarS § 73 lg-te 1-3 kohaselt jätta mõistetud karistus H.R’i suhtes osaliselt

täitmisele pööramata. Kohus määrab, et kohesele ärakandmisele kuulub rahaline

karistus summas 954 (üheksasada viiskümmend neli) eurot. Rahaline karistus

summas 8 586 (kaheksa tuhat viissada kaheksakümmend kuus) eurot jätta

täitmisele pööramata, kui H.R ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime

uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva

kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates 29.04.2015. a.

11. Mõista A.L (isikukood: xxxxxxxxxxx) süüdistuses KarS § 400 lg 1 - § 22 lg 3 (alates

27.02.2010 KarS § 400 lg 2 p 1- § 22 lg 3) järgi õigeks.

12. Tunnistada S. AS (registrikood: xxxxxxxx) KarS § 400 lg 2 (alates 27.02.2010 KarS

§ 400 lg 4) järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle

karistuseks rahaline karistus 2 956 000 (kaks miljonit üheksasada viiskümmend

kuus tuhat) eurot.

13. KarS § 73 lg-te 1-3 kohaselt jätta mõistetud karistus S. AS-i suhtes osaliselt

täitmisele pööramata. Kohus määrab, et kohesele ärakandmisele kuulub rahaline

karistus summas 295 600 (kakssada üheksakümmend viis tuhat kuussada) eurot.

Rahaline karistus summas 2 660 400 (kaks miljonit kuussada kuuskümmend tuhat

nelisada) eurot jätta täitmisele pööramata, kui S. AS ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse

katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab

katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates 29.04.2015. a.

14. Tunnistada T.V (isikukood: xxxxxxxxxxx) KarS § 400 lg 1 (alates 27.02.2010 KarS

§ 400 lg 2 p 1) järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle

karistuseks rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) päevamäära, arvestades

T.V (V) päevamäärana 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot ja 90 eurosenti, s.o

kokku 27 135 (kakskümmend seitse tuhat ükssada kolmkümmend viis) eurot.

15. KarS § 73 lg-te 1-3 kohaselt jätta mõistetud karistus T.V suhtes osaliselt täitmisele

pööramata. Kohus määrab, et kohesele ärakandmisele kuulub rahaline karistus

summas 2 713 (kaks tuhat seitsesada kolmteist) eurot ja 50 eurosenti. Rahaline

karistus summas 24 421 (kakskümmend neli tuhat nelisada kakskümmend üks)

eurot ja 50 eurosenti jätta täitmisele pööramata, kui T.V ei pane 1 (ühe) aasta

pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab

katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates 29.04.2015. a.

16. Tunnistada R. AS (registrikood: xxxxxxxx) KarS § 400 lg 2 (alates 27.02.2010

KarS § 400 lg 4) järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle

karistuseks rahaline karistus 3 584 000 (kolm miljonit viissada kaheksakümmned

neli tuhat) eurot.

17. KarS § 73 lg-te 1-3 kohaselt jätta mõistetud karistus R. AS-i suhtes osaliselt

täitmisele pööramata. Kohus määrab, et kohesele ärakandmisele kuulub rahaline

karistus summas 358 400 (kolmsada viiskümmend kaheksa tuhat nelisada) eurot.

Rahaline karistus summas 3 225 600 (kolm miljonit kakssada kakskümmend viis

1-14-3730

6 (129)

tuhat kuussada) eurot jätta täitmisele pööramata, kui R. AS ei pane 1 (ühe) aasta

pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab

katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates 29.04.2015. a.

18. Tunnistada V.P (isikukood: xxxxxxxxxxx) KarS § 400 lg 1 (alates 27.02.2010 KarS

§ 400 lg 2 p 1) järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle

karistuseks rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) päevamäära, arvestades

V.P päevamäärana 74 (seitsekümmend neli) eurot, s.o kokku 11 100 (üksteist tuhat

ükssada) eurot.

19. KarS § 73 lg-te 1-3 kohaselt jätta mõistetud karistus V.P suhtes osaliselt täitmisele

pööramata. Kohus määrab, et kohesele ärakandmisele kuulub rahaline karistus

summas 1 110 (üks tuhat ükssada kümme) eurot. Rahaline karistus summas 9 990

(üheksa tuhat üheksasada üheksakümmend) eurot jätta täitmisele pööramata, kui

V.P ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi

kuulutamisest, s.t alates 29.04.2015. a.

20. Tunnistada M.K (isikukood: xxxxxxxxxxx) KarS § 400 lg 1 (alates 27.02.2010

KarS § 400 lg 2 p 1) järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista

talle karistuseks rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) päevamäära,

arvestades M.K’i päevamäärana 17 (seitseteist) eurot ja 70 eurosenti, s.o kokku 2

655 (kaks tuhat kuussada viiskümmend viis) eurot.

21. KarS § 73 lg-te 1-3 kohaselt jätta mõistetud karistus M.K’i suhtes osaliselt

täitmisele pööramata. Kohus määrab, et kohesele ärakandmisele kuulub rahaline

karistus summas 265 (kakssada kuuskümmend viis) eurot ja 50 eurosenti.

Rahaline karistus summas 2 389 (kaks tuhat kolmsada kaheksakümmend üheksa)

eurot ja 50 eurosenti jätta täitmisele pööramata, kui M.K ei pane 1 (ühe) aasta

pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab

katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates 29.04.2015. a.

22. Tunnistada M. OÜ (registrikood: xxxxxxxx) KarS § 400 lg 2 (alates 27.02.2010

KarS § 400 lg 4) järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle

karistuseks rahaline karistus 1 907 000 (üks miljon üheksasada seitse tuhat) eurot.

23. KarS § 73 lg-te 1-3 kohaselt jätta mõistetud karistus M. OÜ suhtes osaliselt

täitmisele pööramata. Kohus määrab, et kohesele ärakandmisele kuulub rahaline

karistus summas 190 700 (ükssada üheksakümmend tuhat seitsesada) eurot.

Rahaline karistus summas 1 716 300 (üks miljon seitsesada kuusteist tuhat

kolmsada) eurot jätta täitmisele pööramata, kui M. OÜ ei pane 1 (ühe) aasta

pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab

katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates 29.04.2015. a.

24. Mõista I.K (isikukood: xxxxxxxxxxx) süüdistuses KarS § 400 lg 1 (alates

27.02.2010 KarS § 400 lg 2 p 1) järgi õigeks.

25. Tunnistada R.S (isikukood: xxxxxxxxxxx) KarS § 400 lg 1 (alates 27.02.2010 KarS

§ 400 lg 2 p 1) järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle

karistuseks rahaline karistus 120 (ükssada kakskümmend) päevamäära,

arvestades R.S’a päevamäärana 36 (kolmkümmend kuus) eurot ja 50 eurosenti,

s.o kokku 4 380 (neli tuhat kolmsada kaheksakümmend) eurot.

26. KarS § 73 lg-te 1-3 kohaselt jätta mõistetud karistus R.S’a suhtes osaliselt

täitmisele pööramata. Kohus määrab, et kohesele ärakandmisele kuulub rahaline

karistus summas 438 (nelisada kolmkümmend kaheksa) eurot. Rahaline karistus

summas 3 942 (kolm tuhat üheksasada nelikümmend kaks) eurot jätta täitmisele

1-14-3730

7 (129)

pööramata, kui R.S ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut

tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva

kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates 29.04.2015. a.

27. Tunnistada P. AS (registrikood: xxxxxxxx) KarS § 400 lg 2 (alates 27.02.2010 KarS

§ 400 lg 4) järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle

karistuseks rahaline karistus 1 156 000 (üks miljon ükssada viiskümmend kuus

tuhat) eurot.

28. KarS § 73 lg-te 1-3 kohaselt jätta mõistetud karistus P. AS-i suhtes osaliselt

täitmisele pööramata. Kohus määrab, et kohesele ärakandmisele kuulub rahaline

karistus summas 115 600 (ükssada viisteist tuhat kuussada) eurot. Rahaline

karistus summas 1 040 400 (üks miljon nelikümmend tuhat nelisada) eurot jätta

täitmisele pööramata, kui P. AS ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul

toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema

käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates 29.04.2015. a.

29. Tunnistada M.S (isikukood: xxxxxxxxxxx) KarS § 400 lg 1 (alates 27.02.2010 KarS

§ 400 lg 2 p 1) järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle

karistuseks rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) päevamäära, arvestades

M.S päevamäärana 55 (viiskümmend viis) eurot, s.o kokku 8 250 (kaheksa tuhat

kakssada viiskümmend) eurot.

30. KarS § 73 lg-te 1-3 kohaselt jätta mõistetud karistus M.S suhtes osaliselt täitmisele

pööramata. Kohus määrab, et kohesele ärakandmisele kuulub rahaline karistus

summas 825 (kaheksasada kakskümmend viis) eurot. Rahaline karistus summas 7

425 (seitse tuhat nelisada kakskümmend viis) eurot jätta täitmisele pööramata, kui

M.S ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi

kuulutamisest, s.t alates 29.04.2015. a.

31. Kohesele ärakandmisele kuuluvad rahalised karistused tuleb tasuda 1 (ühe) kuu

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

32. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista riigituludesse

menetluskuludena:

1) AS-lt L. sundraha summas 585 eurot;

2) K.K-lt sundraha summas 585 eurot;

3) I.G’ilt sundraha summas 585 eurot;

4) R.G’ilt sundraha summas 585 eurot;

5) H.R’ilt sundraha summas 585 eurot.

6) S. AS-ilt sundraha summas 585 eurot.

7) T.V-lt sundraha summas 585 eurot.

8) R. AS-ilt sundraha summas 585 eurot;

9) V.P’lt sundraha summas 585 eurot;

10) M.K’ilt sundraha summas 585 eurot;

11) M. OÜ-lt sundraha summas 585 eurot;

12) R.S-lt sundraha summas 585 eurot;

13) P. AS-ilt sundraha summas 585 eurot;

1-14-3730

8 (129)

14) M.S’lt sundraha summas 585 eurot.

33. Menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

34. Rahuldada A.L taotlus valitud kaitsjatele makstud tasu hüvitamises osaliselt ning

hüvitada süüdistatava poolt valitud kaitsjale makstav tasu summas 15 000

(viisteist tuhat) eurot riigieelarve vahenditest. A.L kasuks välja mõistetud summa

tuleb kanda Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene AS-i arveldusarvele.

35. Rahuldada I.K’i taotlus valitud kaitsjatele makstud tasu hüvitamises täielikult

ning hüvitada süüdistatava poolt valitud kaitsjale makstav tasu summas 27 849

(kakskümmend seitse tuhat kaheksasada nelikümmend üheksa) eurot ja 60

eurosenti riigieelarve vahenditest. I.K’i kasuks välja mõistetud summa tuleb

kanda Advokaadibüroo VARUL AS-i arveldusarvele nr xxxxxxxxx Swedbank’is.

36. Asitõendid:

1) väline kõvaketas seerianumbriga xxxx,

2) väline kõvaketas seerianumbriga xxxx,

3) väline kõvaketas seerianumbriga xxxx,

4) väline kõvaketas seerianumbriga xxxx,

5) väline kõvaketas seerianumbriga xxxx ning

6) väline kõvaketas seerianumbriga xxxx,

mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel

kriminaalasja materjalide juurde.

Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB

pangas konto nr EE891010220034796011, Swedbank’is konto nr EE932200221023778606,

Danske Bank AS Eesti filiaalis konto nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland

PLC Eesti filiaalis konto nr EE701700017001577198. Maksekorraldusele märkida viitenumber

2800049777 ning selgitusse Kriminaalasjas number ja isiku nimi, kelle eest menetluskulusid

tasutakse.

Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas konto nr

EE891010220034796011, Swedbank’is konto nr EE932200221023778606, Danske Bank AS

Eesti filiaalis konto nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis

konto nr EE701700017001577198. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064939 ning

selgitusse Kriminaalasjas number ja isiku nimi, kelle eest rahalist karistust tasutakse.

Võttes aluseks KrMS §-d 424 ja 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral

taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste

nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.

Edasikaebamise kord

Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates

päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega.

SISUKORD

I

Tõendite asjakohasus, lubatavus ja usaldusväärsus ......................................................... 11

1.1.

Sissejuhatus ............................................................................................................... 11

1.2.

Ütlused....................................................................................................................... 12

1.2.1.

Tunnistajate ütlused ........................................................................................... 12

1-14-3730

9 (129)

1.2.2.

Süüdistatavate ütlused ........................................................................................ 12

1.2.3.

Asjatundja ütlused .............................................................................................. 12

1.3.

Kirjalikud tõendid ...................................................................................................... 13

1.3.1.

Arvutite vaatlusprotokollid, e-kirjade kogumise usaldusväärsus ....................... 13

H.R arvutist kogutud e-kirjad. ...................................................................................... 16

K.Ke arvutist leitud e-kirjad ......................................................................................... 18

R.Gi arvutist leitud e-kirjad .......................................................................................... 20

I.Gi arvutist leitud e-kirjad ........................................................................................... 22

T.V arvutist leitud e-kirjad ........................................................................................... 25

V.P arvutist leitud e-kirjad ........................................................................................... 26

T.K arvutist leitud e-kirjad ........................................................................................... 27

1.3.2.

Müügitšekkide vaatlusprotokollid ...................................................................... 30

1.3.3.

Väljatrükid interneti lehekülgedelt ..................................................................... 30

1.3.4.

Lepingud ............................................................................................................. 30

1.3.5.

Registrite väljavõtted .......................................................................................... 31

1.3.6.

Menetlusdokumendid ......................................................................................... 32

1.3.7.

Euroopa Komisjoni ja Konkurentsiameti otsused .............................................. 33

1.3.8.

Muud kirjalikud tõendid ..................................................................................... 34

1.4.

Asitõendid .................................................................................................................. 37

II

Kohtuistungitel toimunu ................................................................................................... 37

III Sissejuhatus otsuse põhjendustele .................................................................................... 37

3.1.

AS H. ja K.K osas 29.04.2015. a koostatud kohtumäärus ......................................... 37

3.2.

Esitatud süüdistused, nende täiendused ja muudatused ............................................. 38

3.3.

Süüdistuse konkretiseeritus ........................................................................................ 39

3.4.

Ettevõtjate määratlemine ........................................................................................... 40

3.5.

Konkurentide määratlemine ....................................................................................... 40

3.5.1.

Teo ajal kehtinud ja hetkel kehtiv konkurentsiseaduse regulatsioon ................. 40

3.5.2.

Kaubaturg ........................................................................................................... 41

Tooteturg ...................................................................................................................... 41

Geograafiline turg ......................................................................................................... 43

3.5.3.

Äriühingud olid omavahel konkurendid ............................................................. 45

3.6.

Aegumine ................................................................................................................... 47

IV Kuriteokoosseis ................................................................................................................ 48

4.1.

AS L. ja temaga seotud isikud ................................................................................... 48

4.1.1.

E-kirjavahetuse analüüs ...................................................................................... 48

4.1.2.

K.Ke, I.Gi, H.R ja R.Gi tööülesanded ................................................................ 53

4.1.3.

K.K, I.G, R.G ja H.R panid etteheidetavad teod toime ühiselt ja kooskõlastatult

1-14-3730

10 (129)

4.1.4.

Objektiivse koosseisu sissejuhatus..................................................................... 57

4.1.5.

K.K .........................................................Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud.

Objektiivne koosseis .................................................................................................... 60

Subjektiivne koosseis. .................................................................................................. 61

4.1.6.

I.G ..........................................................Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud.

Objektiivne koosseis .................................................................................................... 62

Subjektiivne koosseis. .................................................................................................. 63

4.1.7.

H.R .........................................................Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud.

Objektiivne koosseis .................................................................................................... 63

Subjektiivne koosseis. .................................................................................................. 64

4.1.8.

R.G .........................................................Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud.

Objektiivne koosseis .................................................................................................... 65

Subjektiivne koosseis. .................................................................................................. 65

4.1.9.

A.L .........................................................Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud.

4.1.10.

AS L. .............................................................................................................. 67

4.2.

S. AS ja temaga seotud isik ....................................................................................... 68

4.2.1.

T.V .........................................................Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud.

Objektiivne koosseis .................................................................................................... 69

Subjektiivne koosseis ................................................................................................... 72

4.2.2.

S. AS .................................................................................................................. 73

4.3.

R. AS ja temaga seotud isikud................................................................................... 75

4.3.1.

V.P ja M.K ......................................................................................................... 75

Objektiivne koosseis .................................................................................................... 75

Subjektiivne koosseis ................................................................................................... 80

4.3.2.

R. AS .................................................................................................................. 82

4.4.

M. OÜ ja temaga seotud isikud ................................................................................. 86

4.4.1.

R.S ..........................................................Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud.

Objektiivne koosseis .................................................................................................... 86

Subjektiivne koosseis ................................................................................................... 94

4.4.2.

I.K ..........................................................Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud.

4.4.3.

M. OÜ ................................................................................................................ 97

4.5.

AS P. ja temaga seotud isik ..................................................................................... 100

4.5.1.

M.S .........................................................Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud.

Objektiivne koosseis .................................................................................................. 101

Subjektiivne koosseis ................................................................................................. 104

4.5.2.

AS P. ................................................................................................................ 105

4.6.

Koosseisu välistavad asjaolud ................................................................................. 108

V

Õigusvastasus ................................................................................................................. 109

VI Süü ................................................................................................................................. 112

1-14-3730

11 (129)

VII

Karistused ................................................................................................................... 113

7.1.

Aluseks võetav sanktsioon ....................................................................................... 113

7.2.

Karistusliigi valik ja karistusraam ........................................................................... 114

7.3.

Süü suurus ................................................................................................................ 115

7.4.

Eripreventsioon ........................................................................................................ 119

7.5.

Üldpreventsioon ....................................................................................................... 119

7.6.

Konkreetne karistuse suurus .................................................................................... 120

VIII

Menetluskulud ............................................................................................................ 124

8.1.

Süüdi mõistetud isikute menetluskulud ................................................................... 124

8.2.

Õigeks mõistetud isikute menetluskulud ................................................................. 125

8.2.1.

A.L ......................................................... Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud.

8.2.2.

I.K .......................................................... Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud.

IX Asitõendid ....................................................................................................................... 129

ITÕENDITE ASJAKOHASUS, LUBATAVUS JA USALDUSVÄÄRSUS

1.1.

Sissejuhatus

1. Tõendite hindamisel on menetlusteoorias omaks võetud järgmiste etappide läbimine:

2. Tõendi asjakohasus - kas asjaolu, mida soovitakse tõendiga tõendada omab asja

lahendamisel tähtsust, kas tõendamisvahend on sobilik vastava asjaolu tõendamiseks.

3. Tõendi lubatavus - kas tegemist on KrMS § 63 lg 1 nimistusse kuuluva tõendiga või

vabatõendiga KrMS § 63 lg 2 tähenduses kui tõendatakse kriminaalmenetluse asjaolu, kas

tõendit ei tuleks välistada kogumisreeglite rikkumise tõttu, kas tõend on loetletud süüdistus-

või kaitseaktis või põhjendatud selle hilisem esitamine.

4. Tõendi usaldusväärsus – kas tõendi allikas on usaldatav, kas tõendi kogumine, säilitamine

või tõendi omaduste talletamine toimus usaldusväärselt, kas tõend riimub ülejäänud tõenditega

5. Tõendi tõendamisväärtus (kaalukus) – kohtuniku siseveendumuse kujunemine tõendi

(lõppkokkuvõttes tõendite kogumi) mõjul.

6. Kohtuotsuse tegemisel on kohtul võimalik kasutada vaid neid tõendeid, mis on asjakohased,

lubatavad ja usaldusväärsed. KrMS § 2861 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja

korraldab selliste tõendite kogumise, millel on Kriminaalasjas tähtsust. Kuivõrd kohus ei ole

menetlusosalistelt vastu võtnud asjakohatuid tõendeid, siis loeb kohus kõik esitatud ja

vastuvõetud tõendid asjakohasteks. Välja arvatud tõendid, mille asjakohasuse kohta lubas

kohus seisukoha võtta otsuses (Konkurentsiameti ja Euroopa Komisjoni otsused, M.

kampaanialehed, M. OÜ ja AS L.H vahel sõlmitud tarneleping, M. OÜ esitatud analüüsid ja

raamatupidamisväljavõtted, S. AS-i kinnituskiri T.V e-mailide arvu kohta, S. AS-i statistika

2009. a müüdud viinade koht ning Konkurentisameti vastus ametnike puhkuste kohta).

Loetletud tõendite asjakohasuse osas võtab kohus seisukoha alljärgnevalt. Lisaks analüüsib

kohus järgnevalt kõikide tõendite lubatavuse ja usaldusväärsuse küsimust. Tõendite

tõendamisväärtus leiab kajastamist juba kohtuotsuse põhjendavas osas (peatükis IV), kus

analüüsitakse seda, kas esitatud süüdistus on leidnud tõendamist.

1-14-3730

12 (129)

1.2.

Ütlused

1.2.1. Tunnistajate ütlused

7. KrMS § 63 lg 1 kohaselt on tõendiks mh tunnistajate ütlused. Tunnistajatena on kohtus

28.10.2014. a üle kuulatud M.R, M.K, U.A, T.K, R.V, S.M ja V.T (II kd tl 118-139) ning

29.10.2014. a T.S ja P.T (II kd tl 143 pöördel-148 pöördel).

8. Nende tunnistajate ütluste usaldusväärsust ei ole kahtluse alla seadnud ei kaitsjad ega

prokurör. Ka kohtul ei ole põhjust kahelda nimetatud tunnistajate ütluste usaldusväärsuses.

Seetõttu tuleb nimetatud tunnistajate ütlused lugeda usaldusväärseteks ning lubatavateks

tõenditeks, mida saab kohus kohtuotsuse tegemisel kasutada.

9. T.Si ütluste osas leidis kaitsja Aadu Luberg 30.10.2014. a toimunud kohtuistungil, et (II kd

tl 172 pöördel-173) tema ütlused tuleb jätta tõendikogumist välja selles osas, mis kajastavad

seda, kuidas teda küsitleti H.R 10.07.2009. a e-kirja osas T.Sile. Sarnase seisukoha esitas

30.01.2014. a istungil kaitsja Aadu Luberg ka tunnistaja P.Ti ütluste osas, mis kajastasid H.R

10.07.2009. a e-kirja P.Tile (II kd tl 172 pöördel-173). Kohus on seisukohal, et kaitsja

sellekohane vastuväide on asjakohatu ning tule jätta tähelepanuta. KrMS § 288 lg 9 p 3 sätestab,

et ristküsitluse käigus võib kohtumenetluse pool võimaldada tunnistajal, kes ei mäleta

tõendamiseseme asjaolusid, tutvuda dokumendi või muu esemega, mis võib aidata tunnistajal

neid meenutada, olenemata selle dokumendi või eseme lubatavusest tõendina. Seega ei ole

oluline, kas tunnistajale näidatakse dokumenti, mis oleks tõendina lubatav või mitte. Sättest

tuleneb selgelt, et tunnistajale võib näidata ka dokumenti, mida ei saakski tavapäraselt tõendina

kohtule esitada. Seega ei saa olla ka oluline asjaolu, kas tunnistajale näidatavat dokumenti

taotletakse hilisemalt ka tõendina kohtul vastu võtta või mitte. Nimetatud põhjustel leiab kohus,

et tunnistajate ütlusi saab kohus kasutada tervikuna ning kaitsja vastuväited selles osas on

asjakohatud.

1.2.2. Süüdistatavate ütlused

10. KrMS § 63 lg 1 kohaselt on tõendiks mh süüdistatavate ütlused. Kohtus andsid

süüdistatavatest ütlusi 27.11.2014. a toimunud kohtuistungil vaid R. AS-i seaduslik esindaja

juhatuse liige E.L ja V.P (XI kd tl 157 pöördel-163 pöördel). 05.12.2014. a toimunud

kohtuistungil andsid ütlusi M. OÜ seaduslik esindaja juhatuse liige V.P, I.K ja R.S (XII kd tl

4-17). 11.12.2014. a toimunud kohtuistungil andis ütlusi süüdistatav K.K (XII kd tl 22-24).

19.01.2015. a andis ütlusi AS H. seaduslik esindaja juhatuse liige K.K (XII kd tl 101 pöördel-

102).

11. Ülejäänud süüdistatavad kasutasid õigust ütlusi mitte anda. M.S osas, kes samuti kasutas

õigust ütlusi mitte anda, taotles prokurör KrMS § 294 p 1 alusel lubada esitada tõendina

süüdistatava poolt kohtueelses menetluses antud ütlused. Kohus rahuldas taotluse ning võttis

M.S kohtueelses menetluses antud ütlused kriminaalasja materjalide juurde (X kd tl 205-210;

XI kd tl 163-163 pöördel). Kuivõrd prokurör taotles täpsemalt vaid ülekuulamise protokolli

viiendal leheküljel asuvale teisele küsimusele esitatud vastuse avaldamist, siis arvestab kohus

ülekuulamise protokollist vastust vaid sellele küsimusele (X kd tl 209).

12. Süüdistatavate ütluste usaldusväärsust ei ole kahtluse alla seatud ei kaitsjate ega prokuröri

poolt, mistõttu tuleb süüdistatavate ütlused lugeda usaldusväärseteks ning seetõttu ka

lubatavateks tõenditeks, millele kohus saab kohtuotsuse tegemisel tugineda.

1.2.3. Asjatundja ütlused

13. KrMS § 63 lg 1 kohaselt on tõendiks mh asjatundja ütlused. 25.11.2014. a, 26.11.2014. a

ja 27.11.2014. a istungitel osales asjatundjana Oliver Olt, kes on õppinud Eesti Infotehnoloogia

Kolledži infotehnoloogia osakonna tarkvara arenduse erialal, töötab EKEI’is (Eesti

Kohtuekspertiisi Instituut) ja teeb arvuti infotehnoloogia ekspertiise (XI kd tl 106 pöördel).

1-14-3730

13 (129)

Kohtu hinnangul vastab Oliver Olt KrMS § 1091 lg 1 nõuetele. Kohus tegi 25.11.2014. a istungil

kindlaks asjatundja isiku, tema pädevuse ja tema suhted süüdistatavatega, hoiatas ütluste

andmisest aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest ning võttis asjatundjalt

allkirja kohustuse kohta rääkida tõtt (XI kd tl 119).

14. Asjatundja ütluste usaldusväärsust ei ole kahtluse alla seatud ei kaitsjate ega prokuröri

poolt, mistõttu tuleb asjatundja ütlused lugeda usaldusväärseteks ning seetõttu ka lubatavateks

tõenditeks, millele kohus saab kohtuotsuse tegemisel tugineda.

1.3.

Kirjalikud tõendid

1.3.1. Arvutite vaatlusprotokollid, e-kirjade kogumise usaldusväärsus

15. Läbiotsimisprotokollidest nähtuvalt on läbiotsimisi teostatud läbiotsimismäärustes lubatud

kohtades ning läbiotsimise tulemusena on kaasa võetud vaid neid objekte, mis oli nimetatud

läbiotsimismäärustes (võrdle III kd tl 1-2 ja 3-8, 54-55 ja 56-60, 118-120 ja 121-122; VII kd tl

114 ja 115-119; VIII kd tl 3 ja 4-6). Seega ei ole läbiotsimisega väljutud läbiotsimismäärustes

väljendatud lubatud piiridest. Kuivõrd läbiotsimismäärused on antud välja seaduslikult (vt

otsuse peatükki 1.3.6), siis võis nende alusel ka läbiotsimist teostada.

16. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 06.06.2014. a kohtuotsuse nr 3-1-1-28-14 p-s 17.2

väljendanud seisukohta, et kui kriminaalasja materjal ei võimalda sedastada, et läbiotsimist

toimetades tegutses menetleja läbiotsimismääruse eesmärgist hälbival viisil, s.t otsides just

nimelt kriminaalmenetluse esemega mitteseotud esemeid, saab läbiotsimisprotokolli ja

läbiotsimise tulemusena saadud tõendeid käsitada kriminaalmenetluses lubatavate tõenditena.

17. Riigikohtu kriminaalkolleegium on näiteks 02.12.2011. a kohtuotsuse nr 3-1-1-96-11 p-s

7.2 ja 25.02.2008. a kohtuotsuse nr 3-1-1-98-07 p-s 7 leidnud, et ühe kriminaalasja

menetlusdokumentide, sh süüdistusakti, kohtuotsuse ja kohtuistungi protokolli kasutamine

teises Kriminaalasjas tõendina – muu dokumendina KrMS § 63 lg 1 tähenduses ei ole välistatud.

18. Prokurör taotles süüdistusaktis järgmiste kõvaketaste vaatlusprotokollide vastuvõtmist:

1) 23.05.2012.

a

vaatlusprotokoll

ning

I.Gi

volitus

sülearvuti

üleandmiseks

Konkurentsiametile (süüdistusakt, lk 17 p 2);

2) 20.06.2012. a vaatlusprotokoll koos lisadega H.R tööarvuti kõvakettast tehtud koopiast

(süüdistusakt, lk 18 p 8);

3) 11.11.2013. a vaatlusprotokoll koos lisadega, milles on kajastatud tõendid, mis on

saadud järgmistelt andmekandjatelt (süüdistusakt, lk 18-19 p 9):

a) Koopia H.R tööarvutist;

b) Koopia R.Gi tööarvutist;

c) Koopia K.Ke tööarvutist;

d) Koopia I.Gi tööarvutist.

4) 08.06.2013. a vaatlusprotokoll koos lisadega, milles on kajastatud R.Gi tööarvuti

kõvaketta koopia vaatlust (e-kirjavahetus ajavahemiku 09.10.2008 kuni 07.09.2010. a),

(süüdistusakt, lk 19 p 10);

5) 30.05.2012. a vaatlusprotokoll koos lisadega, milles on kajastatud K.Ke tööarvuti

kõvaketta koopia vaatlust (e-kirjavahetus ajavahemiku 23.07.2009. a kuni 14.10.2009.

a), (süüdistusakt, lk 19 p 11);

1-14-3730

14 (129)

6) 01.03.2012. a vaatlusprotokoll koos lisadega, milles on kajastatud T.V kõvaketta

koopia vaatlust (T.V e-kirjavahetus kuupäevast 17.07.2009. a), (süüdistusakt, lk 20 p

12);

7) 09.10.2012. a vaatlusprotokoll koos lisadega, milles on kajastatud I.Gi tööarvuti

kõvaketta koopia vaatlust (I.Gi e-kirju ajavahemikul 10.02.2009. a kuni 19.04.2010. a),

(süüdistusakt, lk 20 p 13);

8) 17.01.2013. a vaatlusprotokoll koos lisadega, milles on kajastatud T.Ku tööarvuti

kõvaketta koopia vaatlust (e-kirjavahetus ajavahemikul 03.07.2009. a kuni 21.05.2010.

a), (süüdistusakt, lk 20 p 14);

9) 21.02.2012. a vaatlusprotokoll koos lisadega, milles on kajastatud V.P tööarvuti

kõvaketta koopia vaatlust (e-kirjavahetus ajavahemikul 17.11.2008. a kuni 10.02.2010.

a), (süüdistusakt, lk 20 p 15).

19. Kaitsjad vaidlesid vaatlusprotokollide vastuvõtmisele ja avaldamisele vastu nii suuliselt

30.10.2014. a istungil (II kd tl 152-175) kui ka kirjalikult (II kd 176-187, XI kd tl 18-62). KrMS

§ 63 lg 1 kohaselt on vaatlusprotokoll iseseisvaks tõendiliigiks. Õigusteoreetilise kirjanduse

kohaselt jagunevad vaatlusprotokollis kajastatavad andmed kaheks: esiteks andmeteks, mis

puudutavad vaatlusobjekti omadusi ja kuriteojälgi ning teiseks andmeteks, mis kajastavad

vaatluse käiku. Kaitsjad leidsid, et kuivõrd vaatlusprotokollide koostamisel on rikutud KrMS §

86, § 87 ja § 146 lg 5 p 1 nõudeid, ei olnud vaatluse käik jälgitav ega tõestatav. Muuhulgas olid

etteheited arvutite kõvaketastest üksühele koopiate tegemisele, samuti teabele selle kohta, mis

tehti kõvaketastega läbiotsimise ja vaatluse vahelisel perioodil, mistõttu ei saa olla kindel, kas

vahepealsel ajal tagati kõvaketastel oleva informatsiooni puutumatus või et üldse on tegemist

viidatud isikute arvutitest saadud teabega.

20. Kohus võttis 31.10.2014. a istungil vaatlusprotokollid vastu leides, et vastuväiteid

vaatlusprotokollide asjakohasuse ja lubatavuse suhtes ei ole esitatud. Esitatud väited

vaidlustavad vaatlusprotokollide usaldusväärsust. Selleks, et hinnata usaldusväärsust, peab

kohus tõendi vastu võtma.

21. Kuivõrd kaitsjad seadsid vaatlusprotokollide usaldusväärsuse küsimärgi alla, taotles

prokurör 4. novembril 2014. a järgmiste kõvaketaste uurimist(XI kd tl 64-65):

1) välisele kõvakettale S/N: xxxx salvestatud koopia, mis kajastab H.R poolt menetlejale

väljaantud tööarvutist HP Compaq 691 Op (S/N: xxxxx) tehtud koopiat. Nimetatud

kõvaketta koopialt leitud dokumentaalseid tõendeid on kajastatud 20.06.2012. a

vaatlusprotokollis ja 11.11.2013. a vaatlusprotokollis;

2) välisele kõvakettale seerianumbriga S/N: xxxx salvestatud üksühene andmekoopia

12U-IA0025B1, mis on pärit 22.05.2012. a Tallinnas, xxxx ja xxxx asuvates AS-i L.

ruumides teostatud läbiotsimise käigus AS-i L. töötaja R.Gi poolt menetlejale

väljaantud tööarvutist Dell, märgistusega „order number: 272025060" ja „=number:

xxxx". Nimetatud kõvaketta koopialt leitud dokumentaalseid tõendeid on kajastatud

11.11.2013. a vaatlusprotokollis ja 08.06.2012. a vaatlusprotokollis;

3) välisele kõvakettale seerianumbriga xxxx salvestatud üksühene andmekoopia 12U-

IA0026A1, I.Gi tööarvutist Dell Latitude E6420 (S/N: xxxx), mis on kajastatud

11.11.2013. a vaatlusprotokollis ja 09.10.2012. a vaatlusprotokollis;

4) välisele kõvakettale seerianumbriga S/N: xxxx salvestatud üksühene andmekoopia „K",

mis on pärit K.Ke tööarvutist DELL Latitude E4300. Nimetatud kõvaketta koopialt

leitud dokumentaalseid tõendeid on kajastatud 11.11.2013. a ja 30.05.2012. a

vaatlusprotokollis;

1-14-3730

15 (129)

5) välisele kõvakettale S/N: xxxx salvestatud üksühene koopia T.V sülearvutist ThinkPad

Lenovo T60 (S/N: xxxx), millel olevaid andmeid on kajastatud 01.03.2012. a

vaatlusprotokollis;

6) välisele kõvakettale S/N: xxxx salvestatud üksühene koopia T.Ku lauaarvutist, millel

olevaid andmeid on kajastatud 17.01.2013. a vaatlusprotokoll ning

7) välisele kõvakettale (S/N: xxxx) salvestatud üksühene andmekoopia V.P töökabinetist

arvutist Lenovo ThinkPad T61 (S/N: xxxx). Nimetatud kõvaketta koopialt leitud

dokumentaalseid tõendeid on kajastatud 21.02.2012. a vaatlusprotokollis (nimetatud

osas on kohus kohtuistungil 31.10.2014. a võtnud seisukoha).

Prokurör põhjendas taotlust sellega, et tegemist ei ole täiendava tõendi esitamisega

tõendamiseseme asjaolude kohta, sest kõvaketaste koopiatelt leitud e-kirjad on juba kohtule üle

antud. 10. novembri 2014. a istungil (XI kd tl 89-90) selgitas prokurör, et soovib taotletavate

kõvaketastega näidata, et kõvakettad on usaldusväärselt kogutud ja nendel olevaid andmeid on

usaldusväärselt vaadeldud. Prokurör käsitles kõvakettaid digitaalsete dokumentaalsete

tõenditena.

22. Kaitsjad vaidlesid kõvaketaste vastuvõtmisele ja uurimisele vastu (XI kd tl 66- 87, 120-

123).

23. Kohus rahuldas 10. novembri 2014. a istungil (XI kd tl 90) prokuröri taotluse, leides, et

prokurör esitas taotluse kõvaketaste uurimiseks tähtaegselt, sest vaatlusprotokoll on iseseisev

tõend ja vaadeldud tõendite uurimise vajadus tekkis alles siis, kui kaitsjad seadsid kahtluse alla

vaatlusprotokollide usaldusväärsuse, misjärel prokurör kohe vastava taotluse esitas. Kuigi

kõvakettad sisaldavad ka tõendamiseseme asjaolusid, soovib prokurör nendega tõendada ainult

kriminaalmenetluse asjaolusid, s.t tõendi kogumise usaldusväärsust. Järelikult ei pidanudki

prokurör kõvakettaid süüdistusaktis nimetama. Kohus ei nõustu prokuröri poolt määratletud

tõendiliigiga (dokumentaalne tõend), vaid leiab, et tegemist on asitõenditega. Samas ei ole see

takistuseks tõendi lubatavusele, sest esiteks saab kriminaalmenetluse asjaolusid KrMS § 63 lg

2 järgi tõendada vabatõenditega ning teiseks nii tõendi liik, millena käsitleb kõvakettaid

prokurör, kui ka tõendiliik, millena käsitleb kõvakettaid kohus, on toodud ka KrMS § 63 lg-s

1. Seega oleksid kõvakettad tõendina lubatavad ka KrMS § 63 lg 1 järgi.

24. Siinjuures selgitab kohus, miks ta ei nõustu, et üksühesed koopiad H.R, R.G, R.K, I.G, V.P,

T.V, T.K ja R.G arvutite kõvaketastest ei ole käsitletavad digitaalsete dokumentaalsete

tõenditena (nagu prokurör väitis), vaid asitõenditena.

Tulenevalt KrMS § 124 lg-st 1 on asitõend kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise

vahend, kuriteojäljega asi, kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis või kuriteosündmusega

seotud muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel.

25. Eelkõige eristab asitõendit dokumentaalsest tõendist asjaolu, et asitõend on asendamatu

objekt. Kohtu hinnangul ei tähenda see siiski, et asitõend peab alati ise olema olnud kuriteoga

otseses kokkupuutes. Teatud juhtudel on võimalik otsese kokkupuutega eset asendada selle

tõmmise või jäljendiga. Samas võib tõmmise või jäljendi tegemine mõjutada tõendi

usaldusväärsust. Selleks, et tagada tõmmise või jäljendi tegemise usaldusväärsus, peab tõmmise

või jäljendi tegemise protsess olema fikseeritud ja järelkontrollitav.

26. Kohtu hinnangul ongi originaalkõvakettast tehtud koopia puhul tegemist jäljendiga (ÕS

2013: jäljend <2e: -i> täpne jälg; järeletehtu, koopia, imitatsioon) KrMS § 124 lg 1 tähenduses.

Et prokuröri poolt taotletud tõendid on asitõendid, mitte dokumentaalsed tõendid, kinnitab ka

see, et prokurör taotleb kõvaketaste, mis on andmekandjad, mitte aga ainult kõvakettal oleva

digitaalse informatsiooni (mis oleks tegelikult käsitletav digitaalsete dokumentide kogumina),

uuR.st. Kõvaketta uurimisel vaadeldakse lisaks seal sisalduvale digitaalsete dokumentide

1-14-3730

16 (129)

kogumile ka kõvaketta enda omadusi, et tuvastada, et andmekandja on sama, millele andmete

(üksüheste koopiate) salvestamist on menetlusdokumentides kirjeldatud.

27. Alljärgnevalt kontrollib kohus, kas menetluses dokumentaalsete tõenditena uuritud e-

kirjad on kogutud usaldusväärselt.

H.R arvutist kogutud e-kirjad.

28. Kohus tuvastas seoses H.R arvutist leitud e-kirjadega järgmist.

28.1. Harju Maakohus koostas 21.05.2012. a Kriminaalasjas nr 1-12-4944 määruse (III kd tl 1-

2), millega anti luba läbi otsida Xxxx ja Xxxx asuvad AS L. ruumid ning äriühingu töötajate

R.K, I.Gi, R.Gi ja H.R tööruumid. Vastavalt läbiotsimise määrusele oli läbiotsimise eesmärgiks

leida arvutitest ning äriühingu serveritest või varukoopiatelt ettevõtte töötajate R.K, I.Gi, R.Gi

ja H.R elektronkirjad alates 01.06.2018. a kuni määruse väljaandmise ajani (s.o 21.05.2012. a),

samuti isikute märkmikud ja muid esemeid ning dokumente, millel võib olla Kriminaalasjas

tõendi väärtus või mis võib olla kriminaalasja lahendamiseks vajalik.

28.2. 22.05.2012. a läbiotsimisprotokolli järgi viidi 22.05.2012. a algusega kell 10:40 läbi Xxxx

ja Xxxx asuvates AS L. ruumides läbiotsimine. Läbiotsimine viidi läbi Harju Maakohtu

21.05.2012. a määruse Kriminaalasjas nr 1-12-4944 alusel ja lubatud ulatuses, seega oli

läbiotsimine seaduslik.

28.3. Vastavalt 22.05.2012. a läbiotsimisprotokollile (III kd tl 3-8) võeti 22.05.2012. a AS L.

ruumides aadressil xxxx toimunud läbiotsimisel ära H.R kasutuses olev sülearvuti HP Compaq

6910p seerianumbriga xxxx. Arvuti pakendati kollasesse mulliümbrisesse ja suleti läbipaistva

teibiga pakendisse nr 6 (III kd tl 6).

28.4. 23.05.2012. a taotlusega (III kd tl 139) saadeti sülearvuti üksüheste koopiate tegemiseks

EKEI-sse.

28.5. EKEI IT-spetsialist Kristi Targmaa 01.06.2012. a vastuse (III kd tl 141-141 pöördel)

kohaselt oli pakend saabunud EKEI IT osakonda rikkumatult. Uuringu käigus sülearvutist HP

Compaq 6910p (S/N xxxx), mis tähistati 12-U-IA0025C, eraldati kõvaketas Fujitsu

MMY2160BM (S/N: xxxx) ja tähistati tähisega 12U-IA0025C1. Kõvakettast salvestati koopia

välisele kõvakettale WD My Passport Essental (S/N xxxx) kausta 12921000001 alamkausta,

mille nimeks oli kettale antud tähis (seega 12921000001/12U-IA0025C1). Kopeerimiseks

kasutati tarkvara EnCase 6.19.4.11 (Guidance Software Inc). Raportid salvestati kausta

12921000001 ja pildid sama kausta alamkausta „pildid“. Andmekandjate koopiad salvestati

vastavalt

EKEI

kinnitatud

meetodile

IO-MR-IT01,

mis

on

akrediteeritud

Eesti

Akrediteerimiskeskuse poolt (akrediteerimis-tunnistus L127). Kõvaketas pakendati pakendisse

4.

28.6. Kõvaketast vaatles Konkurentsiameti järelevalveosakonna nõunik Kärt Blumberg,

kajastades vaatlust 20.06.2012. a vaatlusprotokollis (III kd tl 142-155). Vaatluse käigus avas ta

pakendi 4, võttis pakendist välja välise kõvaketta S/N xxxx ja salvestas kataloogi 12921000001

alamkataloogis 12U-IA0025C1 asuva üksühese koopia nimetusega „12U-IA0025C1“ ajutiselt

vaatlusarvutisse.

Koopiafail

avati

tarkvaraga

EnCase.

Avamisel

isekäivitunud

kontrollprotseduuri andmekoopia autentsuse ja terviklikkuse kinnituse saamise järel uuris

vaatleja koopiafailis olevat infot. Vaatluse tulemusena leitud e-kirjad, mis asusid failis

„archive.pst“

kataloogis

D:\Users\hallar.L.\AppData\Local\Microsoft\Outlook

kopeeriti

EnCase tarkvara keskkonnast arvutisse ja prinditi välja kasutades MS Outlook 2007 ja MS

Office 2007 tarkvara. Muuhulgas leiti järgmised e-kirjad, mis kohtumenetluses on avaldatud ja

uuritud:

1) I.Gi 18.05.2009. a 17:16 e-kiri teemal: 15.05.09 Koosolek Tallinn kokkuvõte; manused:

fookushinnad 2007-2008-2009.xls; 15.05.09. Koosolek Tallinn kokkuvõte.doc (III kd tl

173-178);

1-14-3730

17 (129)

2) H.R 09.06.2009. a 16:55 e-kiri teemal: TARNELEPINGU nr T12 Lisa 6; adressaadid:

K.K ja I.G; manus: TARNELEPINGU nr T12 Lisa6.docx (III kd tl 179-180);

3) K.Ke 10.06.2009. a 08:48 e-kiri teemal: TARNELEPINGU nr T12 Lisa 6; adressaat:

H.R; manus: TARNELEPINGU nr T12 Lisa 6.docx (III kd tl 181-182);

4) H.R 12.06.2009. a 13:36 e-kiri teemal: L. AS Lepingu lisad; adressaat: R.S; manused:

Lisa nr 5 L.AS.xls; EST Lisa nr 1 L. AS 12.06.2009.xls; TARNELEPINGU nr T12 Lisa

6.docx (III kd tl 183-189);

5) H.R 15.06.2009. a 14:55 e-kiri teemal: L.-M kohtumine 16.06.09; adressaat: R.S (III kd

tl 190);

6) R.Gi 19.06.2009. a 13:52 e-kiri teemal: Odavate hinnatõus; adressaadid: H.R ja I.G (III

kd tl 191);

7) I.Gi 26.06.2009. a 16:34 e-kiri teemal: uued min väljamüügihinnad 20% käibemaksuga;

manus: uued min väljamüügihinnad 20% käibemaksuga.xls (III kd tl 192-198);

8) Väljatrükk kalendrist Teema: Odav 63,50 lõplikud kinnitused; algus 30.06.2009. a, lõpp

01.07.2009. a; organiseerija: H.R (III kd tl 199);

9) H.R 30.06.2009. a 09:48 e-kiri teemal: Odavad viinad alates 01.07.09 hinnaga 63,50;

adressaat: R.S (IV kd tl 1);

10) I.Gi 30.06.2009. a 12:20 e-kiri teemal: Odav Viina väljamüügi hind; adressaadid: R.G,

H.R ja K.K (IV kd tl 2);

11) I.Gi 30.06.2009. a 14:53 e-kiri; adressaadid: H.R ja K.K (IV kd tl 3-4);

12) I.Gi 30.06.2009. a 15:11 e-kiri teemal: ODAVA VIINA VÄLJAMÜÜGIHIND (IV kd

tl 6);

13) H.R 30.06.2009. a 17:03 e-kiri teemal: Odavad viinad alates 01.07.09 hinnaga 63,50;

adressaat: T.B (IV kd tl 7);

14) H.R 30.06.2009. a 22:14 e-kiri teemal: Odavad viinad; adressaat: V.T (IV kd tl 8);

15) H.R 07.07.2009. a 16:55 e-kiri teemal: Odavad viinad; adressaat: R.S (IV kd tl 9);

16) R.Sa 07.07.2009. a 17:00 e-kiri teemal: Odavad viinad; adressaat: H.R (IV kd tl 10, 84-

86);

17) I.Gi 07.07.2009. a 21:31 e-kiri teemal: odava viina hinnatõus; (IV kd tl 12);

18) H.R 08.07.2009. a 11:36 e-kiri teemal: odava viina hinnatõus; adressaadid: I.G ja K.K

(IV kd tl 13-15);

19) H.R 08.07.2009. a 16:32 e-kiri teemal: Odavad viinad; adressaat: I.K (IV kd tl 16-17);

20) H.R 09.07.2009. a 12:00 e-kiri teemal: 09.07 odavate viinade vmh; adressaadid: K.K ja

I.G (IV kd tl 18);

21) I.Gi 09.07.2009. a 13:24 e-kiri teemal: odava viina väljamüügihinna tõus; adressaat:

K.K (IV kd tl 19);

22) H.R 09.07.2009. a 15:10 e-kiri teemal: odava viina väljamüügihinna tõus; adressaadid:

I.G ja K.K (IV kd tl 20-21);

23) H.R 09.07.2009. a 16:18 e-kiri teemal: odava viina väljamüügihinna tõus; adressaadid:

I.G ja K.K (IV kd tl 22-25);

24) H.R 10.07.2009. a 16:01 e-kiri teemal: Odavad viinad (IV kd tl 26);

25) H.R 10.07.2009. a 16:04 e-kiri teemal: Odavad viinad; adressaat: T.S (IV kd tl 27);

1-14-3730

18 (129)

26) H.R 14.07.2009. a 9:10 e-kiri teemal: Odavad viinad; adressaat: K.K (IV kd tl 29);

27) R.K 23.07.2009. a 9:19 e-kiri teemal: odavast viinast; adressaadid: H.R ja I.G (IV kd tl

30);

28) R.Gi 17.09.2009. a 10:46 e-kiri teemal: M. -20% kampaania; adressaadid: I.G ja H.R

(IV kd tl 34);

29) K.Ke 17.09.2009. a 11:29 e-kiri teemal: M. -20% kampaania; adressaadid: I.G, R.G ja

H.R (IV kd tl 35);

30) I.Gi 18.09.2009. a 14:46 e-kiri teemal: odava viina väljamüügihind; adressaadid: H.R ja

R.G (IV kd tl 37) ning

31) R.Gi 19.11.2009. a 12:16 e-kiri teemal: Odava viina müügihind; adressaat: M.R (IV kd

tl 40).

28.7. 24.11.2014. a istungil (XI kd tl 98 pöördel) vaadeldi vaatlusprotokolli koostamise

protsessi kohta tehtud fotosid: HP Compaq pakendamine 22. mail 2012. a AS L. läbiotsimisel

- pakendil on menetleja ja K.Ke allkirjad, foto arvuti pealtvaatest - arvutilt nähtus EKEI poolt

pandud tähistus 12U-IA0025C, foto arvuti tagantvaatest – arvutilt on näha seerianumber xxxx

ja see ühtib EKEI vastuskirjas märgitud numbriga, foto arvutist eraldatud kõvakettast xxxx

ühtib kajastatud EKEI vastuskirjas kajastatuga. Istungil kontrolliti originaalketta räsiväärtuse

vastavust koopiafaili räsiväärtusega (verifitseeriti XI kd tl 102), verifitseerimisel vigu ei

esinenud.

28.8. Asjatundja ütluste järgi on tarkvaraprogramm EnCase paljude funktsionaalsustega

programm, mille üheks funktsiooniks on usaldusväärsete üksüheste koopiate tegemine. EnCase

on üsna laialt levinud, õigusasutuste poolt kasutatav, sest programm võimaldab arvutada

paljusid kontrollsummasid (XI kd tl 116).

28.9. 26.11.2014. a istungil uuriti (XI kd tl 124-146) kõvaketta koopial olevate e-kirjade

vastavust vaatlusprotokolli lisadena esitatud väljatrükkidega. Istungil ilmnesid mõningad

vastuolud saatmise, vastuvõtmise ja muutmise kellaaegade vahel, samuti e-kirjade kujunduses

ja täpitähtede kirjutamises, kuid kohus ei pea erinevusi sellisteks, mis seaksid kahtluse alla

tõendi usaldusväärsuse. Erinevused kellaaegadest on põhjustatud arvutites ja serverites olevate

kellaaegade erinevusest. Kujundus on aga seotud e-kirja lugemiseks kasutatavast programmist,

sh sama programmi erineva versiooni kasutamisest (nt Outlook 2007 või Outlook 2010) ning

erinevate kooditabelite kasutamisest.

K.Ke arvutist leitud e-kirjad

29. Kohus tuvastas seoses K.Ke arvutist leitud e-kirjadega järgmist.

29.1. Harju Maakohus koostas 21.05.2012. a Kriminaalasjas nr 1-12-4944 määruse (III kd tl 1-

2), millega anti luba läbi otsida Xxxx ja Xxxx asuvad AS L. ruumid ning äriühingu töötajate

R.K, I.Gi, R.Gi ja H.R tööruumid. Vastavalt läbiotsimise määrusele oli läbiotsimise eesmärgiks

leida arvutitest ning äriühingu serveritest või varukoopiatelt ettevõtte töötajate R.K, I.Gi, R.Gi

ja H.R elektronkirjad alates 01.06.2018. a kuni määruse väljaandmise ajani (s.o 21.05.2012. a),

samuti isikute märkmikud ja muid esemeid ning dokumente, millel võib olla Kriminaalasjas

tõendi väärtus või mis võib olla kriminaalasja lahendamiseks vajalik.

29.2. 22.05.2012. a läbiotsimisprotokolli järgi viidi 22.05.2012. a algusega kell 10:40 läbi Xxxx

ja Xxxx asuvates AS L. ruumides läbiotsimine. Läbiotsimine viidi läbi Harju Maakohtu

21.05.2012. a määruse Kriminaalasjas nr 1-12-4944 alusel ja lubatud ulatuses, seega oli

läbiotsimine seaduslik.

29.3. Vastavalt 22.05.2012. a läbiotsimisprotokollile (II kd tl 3-8) tehti R.K arvutist DELL

Latitude E4300, mille identifitseerimisnumber ei ole tuvastatav, kõvakettale nr xxxx koopia,

1-14-3730

19 (129)

mis pakendati kollasesse mulliümbrikusse ja suleti läbipaistva teibiga ning sildistati

Konkurentsiameti pitsatiga paberiga „Läbiotsimisega leitud objekt või salvestatud koopia“,

juures viibis: R.K.

29.4. 11.11.2013. a vaatlusprotokolli (IV kd tl 87-93) järgi vaatles Konkurentsiameti

järelevalveosakonna nõunik välisele (USB ühendusega) kõvakettale seerianumbriga xxxx

salvestatud üksühest andmekoopiat „K“, mis on pärit 22.05.2012. a Tallinnas, xxxx ja xxxx

asuvates AS-i L. ruumides teostatud läbiotsimise käigus AS-i L. töötaja K.Ke tööarvutist DELL

Latitude E4300 ja on salvestatud protokollitud menetlustoimingu käigus üksüheses EnCase

failiformaadis (E01). Menetleja kasutas sidevõrku ühendamata personaalarvutit Ordi,

tarkvarapaketti EnCase ver 6.19.2.10, MS Office 2010. a ja MS Outlook 2010. a ning printerit

HP P1102. Vaatluse käigus uuris menetleja sama menetluse käigus menetleja ametnike poolt

juba vaadeldud kõvaketastel asuvaid üksüheseid andmekoopiaid. Enne andmekoopiaid

sisaldavate pakendite avamist fikseeris menetleja visuaalselt nende seisukorra ning tegi

kindlaks pakendite vastavuse nende kirjeldustele samas Kriminaalasjas koostatud asjakohastele

vaatlusprotokollidele. Pakendite kontrollimisega tuvastas menetleja, et pakendid on terved,

nendel puuduvad avamisjäljed ja nende tähistused vastavad kirjeldusele. 11.11.2013. a

vaatlusprotokollis ei vaadeldud niisuguseid K.Ke e-kirju, mida kohtumenetluses oleks uuritud

ja avaldatud.

29.5. 30.05.2012. a vaatlusprotokollis (V kd tl 164-167) vaatles Konkurentsiameti

järelevalveosakonna nõunik Kärt Blumberg uuesti K.Ke tööarvuti DELL Latitude E4300

kõvakettast välisele kõvakettale (S/N: xxxxx ) tehtud üksühest koopiat. Menetleja kasutas

üldkasutatavasse sidevõrku ühendamata personaalarvutit HP Compaq 6000 Pro Small Form

Fodor (S/N: XXXXX), EnCase tarkvarapaketti ver 6.19.1.5, tarkvarapaketi MS Office 2007,

tarkvara MS Outlook 2007 (12.0.6661.5003) SP3 MSO ja printereid HP LaserJet 1020 ja HP

Color LaserJet 2600n. Menetleja avas pakendi ja võttis välja välise kõvaketta (S/N: XXXXX),

mille kataloogis „dell" asub üksühene koopia (nimetusega „K" „K.E01“, „K.E02" jne)

salvestati ajutiselt eelnevalt kirjeldatud vaatluse läbiviimiseks ettenähtud arvutisse. E-

kirjavahetustes sisalduvate pildikujutiste, erinevate vorminduste jmt korrektse loetavuse

huvides kopeeris menetleja PST formaadis e-postkasti faili nimetusega „archive.pst" (asukoht

kopeeritud kõvakettal: E\Users\ragnar.L.\AppData\ Local\Microsoft\Outlook) EnCase tarkvara

keskkonnast vaatlusarvutisse ning avas MS Outiooki tarkvara keskkonnas ja printis välja.

Muuhulgas leidis menetleja järgmised e-kirjad, mis kohtumenetluses on avaldatud ja uuritud:

1) K.Ke 11.08.2009. a 14:14 e-kiri teemal: L. listings overview main Baltic supermarket

chains 2009.ppt; adressaat: E.K manus: L. listings overview in main Baltic supermarket

chains 2009.ppt (V kd tl 170-171) ning

2) K.Ke 01.09.2009. a 10:26 e-kiri teemal: Lao müügistatistika2; adressaat: E.K (V kd tl

172-176).

29.6. 25.11.2014. a toimunud istungil (protokoll XI kd tl 105-118) uuriti kõvaketast nr

XXXXX, mille verifitseerimisel ilmnes neli viga. Asjatundja Oliver Olti selgitustel on viga

4*64 sektoris s.t 256 sektoris. Esimene viga on failis d307.ith.mb, mis on pisipilt ja asub kaustas

IPod photocash, millest asjatundja järeldas, et fail pärineb IPod seadmest. Teine viga annab

veateate 75 ja asjatundja näitas, et viga asub heli- või videofailis Ruja „Nii vaikseks kõik on

jäänud“. Kolmas veateade on süsteemses failis nimega pcl5ures.tll. Ülejäänud failid olid

asjatundja Olti selgitusel üksühesed koopiad originaalist. Eeltoodust nähtub, et vead ei ole

sellised, mis seaksid kahtluse alla koopia usaldusväärsuse, samuti kõvakettal asuvate teiste

failide s.h e-kirjade usaldusväärsuse.

29.7. 25.11.2014. a istungil uuriti (XI kd tl 115) kõvaketta koopial olevate e-kirjade vastavust

vaatlusprotokolli lisadena esitatud väljatrükkidega. Istungil ei ilmnenud erinevusi kõvakettal

asuvate digitaalsete ja vaatlusprotokollile lisatud e-kirjade väljatrükkide vahel.

1-14-3730

20 (129)

R.Gi arvutist leitud e-kirjad

30. Kohus tuvastas seoses R.Gi arvutist leitud e-kirjadega järgmist.

30.1. Harju Maakohus koostas 21.05.2012. a määruse Kriminaalasjas nr 1-12-4944 (III kd tl 1-

2), millega anti luba läbi otsida Xxxx ja Xxxx asuvad AS L. ruumid ning äriühingu töötajate

R.K, I.Gi, R.Gi ja H.R tööruumid. Vastavalt läbiotsimise määrusele oli läbiotsimise eesmärgiks

leida arvutitest ning äriühingu serveritest või varukoopiatelt ettevõtte töötajate R.K, I.Gi, R.Gi

ja H.R elektronkirjad alates 01.06.2008. a kuni määruse väljaandmise ajani (s.o 21.05.2012. a),

samuti isikute märkmikud ja muid esemeid ning dokumente, millel võib olla Kriminaalasjas

tõendi väärtus või mis võib olla kriminaalasja lahendamiseks vajalik.

30.2. 22.05.2012. a läbiotsimisprotokolli järgi viidi 22.05.2012. a algusega kell 10:40 läbi Xxxx

ja Xxxx asuvates AS L. ruumides läbiotsimine. Läbiotsimine viidi läbi Harju Maakohtu

21.05.2012. a määruse Kriminaalasjas nr 1-12-4944 alusel ja lubatud ulatuses, seega oli

läbiotsimine seaduslik.

Vastavalt 22.05.2012. a läbiotsimisprotokollile (III kd tl 3-8) võeti 22.05.2012. a AS L.

ruumides aadressil xxxx toimunud läbiotsimisel ära R.Gi sülearvuti Dell numbriga „order

number 272025060“ ja „=number xxxx“. Arvuti pakendati kollasesse mulliümbrisesse ja suleti

läbipaistva teibiga pakendisse nr 5 (III kd tl 6). 23.05.2012. a taotlusega (III kd tl 139) saadeti

sülearvuti üksüheste koopiate tegemiseks EKEI-sse, kusjuures taotluse punktis 2 kirjeldati, et

EKEI-le saadeti Sülearvuti DELL numbritega „order number: 272025060", ja „0 number:

xxxx", asub kollases mullkilega vooderdatud turvaümbrikus, millel asetseb paberist lipik

alljärgnevate kriminaalasja andmetega: kriminaalasja nr: 12921000001; kuupäev:

22.05.2012; pakendi number: 5; läbiotsimise koht: AS L., xxxx /xxxx" ning menetleja ametniku

/Kärt Blumberg/ ja juriidilise isiku esindaja /R.K/ allkirjadega.

30.3. EKEI 01.06.2012. a vastuse (III kd tl 141-141 pöördel) p 2 järgi oli uuringuteks esitatud

arvuti Dell Latitude 5420 (S/N xxxx) tähisega 12U-IA0025B, millest eraldati kõvaketas WD

5000BPKT-75PK4T0 (S/N: xxxx), mis tähistati tähisega 12U-IA0025B1. EKEI-le esitatud

pakendid olid rikkumata.

30.4. Võrreldes 23.05.2012. a taotluse punktis 2 nimetatud arvuti identifitseerimisandmeid ja

EKEI 01.06.2012. a vastuse p-s 2 nimetatud arvuti identifitseerimisandmeid, ei ole üheselt

arusaadav, kas on tegemist ühe ja sama arvutiga.

30.5. Kõvakettast salvestati koopia välisele kõvakettale WD My Passport Essental (S/N xxxx)

kausta

12921000001

alamkausta,

mille

nimeks

oli

kettale

antud

tähis

(seega

12921000001/12U-IA0025B1). Kopeerimiseks kasutati tarkvara EnCase 6.19.4.11 (Guidance

Software Inc).

30.6. 08.06.2012. a vaatlusprotokollist (V kd tl 1-11) nähtub, et Konkurentsiameti

järelevalveosakonna nõunik Kärt Blumberg vaatles AS-i L. töötaja R.Gi poolt menetlejale välja

antud tööarvutist Dell, märgistusega „order number: 272025060" ja „=number: xxxx"

30.05.2012. a Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) poolt tehtud, 01.06.2012. a kirjaga nr

12U-IA0025 edastatud ja välisele kõvakettale (S/N: xxxx) salvestatud üksühest EnCase

failiformaadis (E01) andmekoopiat tähistusega 12U-IA0025B1. Menetleja kasutas vaatluseks

üldkasutatavasse sidevõrku ühendamata personaalarvutit HP Compaq 6000 Pro Small Form

Fodor (S/N: XXXXX), tarkvarapakette EnCase ver 6.19.1.5, MS Office 2007 ja MS Outlook

2007 (12.0.6661.5003) SP3 MSO, printerit HP LaserJet 1020 ja HP Color LaserJet 2600n.

Vaatluse käigus kopeeris menetleja R.Gi PST formaadis e-postkasti faili nimetusega

„archive.pst" (asukoht kopeeritud kõvakettal: E\Users\r.L.\AppData\Local\ Microsoft\Outlook)

EnCase tarkvara keskkonnast vaatlusarvutisse ning avas MS Outlooki tarkvara keskkonnas,

mida kasutades printis antud materjalid välja. Muuhulgas leidis menetleja järgmised e-kirjad,

mis kohtumenetluses on avaldatud ja uuritud:

1-14-3730

21 (129)

1) I.Gi 09.10.2008 10:37 e-kiri teemal: 2008.10.03 Koosolek Tallinn; manus: 2008.10.03

Koosolek Tallinn.doc (V kd tl 12-24);

2) I.Gi 18.05.2009. a 17:16 e-kiri teemal: 15.05.09 Koosolek Tallinn kokkuvõte; manused:

fookushinnad 2007-2008-2009.xls; 15.05.09. Koosolek Tallinn kokkuvõte.doc (V kd tl

25-30);

3) R.Gi 19.06.2009. a 13:52 e-kiri teemal: Odavate hinnatõus; adressaadid: H.R ja I.G (V

kd tl 31);

4) I.Gi 26.06.2009. a 16:34 e-kiri teemal: uued min väljamüügihinnad 20% käibemaksuga;

manus: uued min väljamüügihinnad 20% käibemaksuga.xls (V kd tl 32-36);

5) R.Gi 30.06.2009. a 8:54 e-kiri teemal: Odav Viina väljamüügi hind; adressaat H.R (kirja

sisus on R.Gi 30.06.2009. a kiri M.Kile) (V kd tl 38);

6) R.Gi 30.06.2009. a 9:01 e-kiri teemal: Odav Viina väljamüügi hind; adressaat M.K (V

kd tl 39);

7) R.Gi 30.juuni 2009. a kell 11:15 e-kiri M.Sle ja sellega kaasnev R.Gi ja M.S e-

kirjavahetus 30.06.2009. a (9:21 ja 8:53) teemal: Odav Viina väljamüügi hind (V kd tl

40-41);

8) M.Ki 30.06.2009. a kell 11:31 e-kiri R.Gile ja sellega kaasnev eelnev e-kirjavahetus

(9:00 ja 9:03) teemal: Odav Viina väljamüügi hind (V kd tl 42-43);

9) I.Gi 30.06.2009. a kell 12:20 e-kiri M.Kile, R.Gile ja K.Kele ja sellega kaasnev eelnev

e-kirjavahetus (11:30 ja 11:31) teemal: Odav Viina väljamüügi hind (V kd tl 44);

10) R.Gi 30.06.2009. a 14:26 e-kiri teemal: R. odav hind; adressaat K.K (V kd tl 45);

11) I.Gi 30.06.2009. a 15:11 e-kiri teemal: Odava viina väljamüügihind (V kd tl 46);

12) R.Gi 3.07.2009. a 10:41 e-kiri teemal: S. Mahtra viin; adressaat K.K (V kd tl 47);

13) I.Gi 07.07.2009. a 21:31 e-kiri teemal: odava viina hinnatõus (V kd tl 48) ning

14) H.R 1.03.2010. a 9:56 e-kiri teemal: viinad kaardistus 18.02.10; adressaat: R.G; manus:

Book1.xls (V kd tl 160-161).

30.7. 11.11.2012. a vaatlusprotokollist (IV kd tl 87-93) nähtub, et Konkurentsiameti

järelvalveosakonna nõunik Raul Nugis vaatles välisele USB ühendusega kõvakettale (S/N:

xxxx) salvestatud üksühest andmekoopiat 12U-IA0025B1. Üksühene andmekoopia on pärit

22.05.2012. a xxxx ja xxxx asuvates AS-i L. ruumides teostatud läbiotsimise käigus AS-i L.

töötaja R.Gi poolt menetlejale välja antud tööarvutist Dell, märgistusega „order number:

272025060" ja „=number: XXXX". Andmekoopia on tehtud 30.05.2012. a EKEI poolt ja

salvestatud välisele kõvakettale (S/N: xxxx) üksüheses EnCase failiformaadis (E01). Üksühene

andmekoopia on salvestatud EKEI ametnike Kristi Targamaa ja Aivo Visperti poolt. Vaatlusel

kasutati sidevõrku ühendamata personaalarvutit Ordi, tarkvarapaketti EnCase ver 6.19.2.10,

tarvarapaketti MS Office 2010. a (142.0.6109.5005) ja printerit HP P1102.

Enne vaatluse läbiviimist fikseeris menetleja visuaalselt andmekandjate pakendite olukorra

ning tegi kindlaks pakendite vastavuse nende kirjeldustele samas Kriminaalasjas koostatud

asjakohastele vaatlusprotokollidele. Pakendite kontrollimisel tuvastati, et pakendid on terved,

nendel puuduvad avamisjäljed ja nende tähised vastavad kirjeldusele.

Muuhulgas leidis menetleja R.Gi arvutist järgmise e-kirja, mis on kohtumenetluses avaldatud

ja uuritud: R.Gi 14.11.2008. a 16:17 kiri teemal: Norde ja Winestore; adresaat: I.G (IV kd tl

94-95).

1-14-3730

22 (129)

30.8. Vandeadvokaat Jaanus Tehver esitas 24. novembri 2014. a istungil vastuväite piltide või

dokumentide, mis ei kujuta endast nende kõvaketaste koopiaid, uurimiseks(XI kd tl 97 pöördel).

Kohus määras (XI kd tl 98) võtta kaitsja Jaanus Tehveri vastuväide teadmiseks, uurida pilte

ning võtta piltide asjakohasuse ja lubatavuse osas seisukoha otsuses. Käesolevaga leiab kohus,

et vaatlusprotokolli koostamise käiku kajastavad pildid, mis asuvad üksühest koopiat sisaldaval

kõvakettal, on asjakohased kuivõrd pildid kajastavad usaldusväärselt kõvaketastest koopia

tegemise ja vaatluse kulgu. Samuti on pildid tõendina lubatavad, kuivõrd prokurör taotles nende

avaldamist ja uurimist koos kõvaketaste uurimisega ja kuna nad kuuluvad lahutamatult

kõvaketaste üksüheste koopiate tegemise juurde.

30.9. 24.11.2014. a istungil vaadeldud piltidest nähtub, et EKEI-sse jõudnud pakend on

märgistatud kuupäevaga 22. mai 2012. a ja sellel on menetleja Kärt Blumbergi ja K.Ke allkirjad.

Pakend sisaldab arvutit, mis on läbiotsimisel AS-is L. ära võetud. Vaadeldud arvutiks on

sülearvuti DELL Latitude 5420, mis on märgitud EKEI 01. juuni 2012. a kirja punkti 2 all ja

tähistati EKEI poolt 12U-IA0025B. Pildil on arvuti pealtvaatel näha EKEI poolt omistatud tähis

12U-IA0025B, mis on arvutile kleebitud. Pildil arvuti alumisest küljest on näha tähis, mida on

nimetatud 1. juuni 2012. a kirja punktis 2 seerianumbrina (xxxx) ja ekraanil kuvatud pildil on

näha arvuti tagaküljel oleval kleebisel, sama service tag number. Konkurentsiamet on 23. mai

2012. a taotluse punktis 2 identifitseerinud arvutit order number 272025060 järgi, mis oli pildil

näha ja lisaks ka arvuti kleebise neljandal real olev number läheb samuti kokku

Konkurentsiameti taotluse punktis 2 esitatud tähistusega „zero number“ lõpuga 1219509605.

Seega kõrvaldati otsuse p-s 30.4 ilmnenud kahtlus, et 23.05.2012. a taotluse punktis 2 nimetatud

arvuti ja EKEI 01.06.2012. a vastuse p-s 2 nimetatu puhul ei ole selge, kas on tegemist ühe ja

sama arvutiga ning kohtu hinnangul on tegemist sama arvutiga, kuigi erinevates dokumentides

on arvutit määratletud erinevate andmete järgi.

30.10. 24.11.2014. a istungil kontrolliti originaalketta räsiväärtuse vastavust koopiafaili

räsiväärtusega ja ühtegi viga ei esinenud (XI kd tl 101), seega on tegemist üksühese koopiaga

R.Gi arvuti kõvakettast.

30.11. 26.11.2014. a istungil uuriti (XI kd tl 127-130 pöördel) kõvaketta koopial olevate e-

kirjade vastavust vaatlusprotokolli lisadena esitatud väljatrükkidega. Istungil ei ilmnenud

selliseid erinevusi kõvakettal asuvate digitaalsete ja vaatlusprotokollile lisatud e-kirjade

väljatrükkide vahel, mis seaksid kahtluse alla väljatrükkide usaldusväärsuse.

I.Gi arvutist leitud e-kirjad

31. Kohus tuvastas seoses I.Gi arvutist leitud e-kirjadega järgmist.

31.1. Tulenevalt I.Gi 22.05.2012. a volikirjast (III kd tl 136) oli ta nõus vabatahtlikult

väljastama oma tööarvuti ja volitas arvutit üle andma oma elukaaslase K.K. K.K andis

23.03.2012. a vaatlusprotokolli (III kd tl 135) järgi Statoili tanklas aadressil xxxx

Konkurentsiameti järelvalveosakonna nõunik Kärt Blumbergile üle AS-i L. poolt I.Gi kasutusse

antud sülearvuti Dell Lattitude E6420, mille tagaküljel on kleebis tähisega „Servis tag (s/n):

xxxx“. Vaatluse käigus pakendati sülearvuti läbipaistva teibiga, sildistatult Konkurentsiameti

pitsatiga paberiga „Vaatlusega leitud objekt või salvestatud koopia, Kriminaalasjas

12921000001“, kuupäev 23.05.2013, pakendi nr 1. Pakendi allkirjastasid K. Blumberg ja K.K.

31.2. Konkurentsiamet edastas 24.05.2012. a taotlusega nr 5.1-2/12-0234-003 EKEI-le

sülearvuti Dell Lattitude E6420, mille tagaküljel on kleebis tähisega „Servis tag (S/N): xxxx“

pakendiga nr 1, mille on allkirjastanud K. Blumberg ja K.K. Konkurentsiamet palus salvestada

arvuti andmekandjast üksühese koopia mõnele eelmisel päeval (23.05.2012. a) kirjaga nr 5.1-

2/12-0234-001 edastatud välisele kõvakettale või taotluse endaga edastatavale välisele USB

kõvakettalle WD My Passport Essential seerianumbriga: xxxx.

1-14-3730

23 (129)

31.3. EKEI Infotehnoloogiaosakonna spetsialist Kristi Targamaa tagastas 01.06.2012. a kirjaga

nr 12U-1A0026 (III kd tl 138-138 pöördel) Konkurentsiametile sülearvuti Dell Lattitude

E6420, (S/N): 81BH1Q1, mis tähistati 12U-IA0026A, millelt eraldati uurigu käigus

Kopeerimiseks kõvaketas Corsair V128 (S/N: 1044122310405182), mis tähistati 12U-

IA0026A1.

Vastavalt kirjale olid pakendid EKEI Infotehnoloogiaosakonda saabudes rikkumata.

Andmekandja tähistusega 12U-IA0026A1 kopeeriti riistvaralise kirjutuskaitsega esitatud

välisele kõvakettale WD My Passport Essential (S/N xxxx) kausta „12921000001“ alamkausta

„12U-IA0026“. Raport salvestati kausta „12921000001“ ning pildid sama kausta alamkausta

„Pildid“. Andmekandja kopeerimine teostati EKEI poolt kinnitatud meetodile IO-MR-IT01,

mis on akrediteeritud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt (akrediteerimistunnistus L127).

31.4. 09.10.2012. a vaatlusprotokollist (III kd tl 1-12) nähtub, et Konkurentsiameti

järelvalveosakonna peaspetsialist Mart Maasikrand vaatles I.Gi tööarvutist Dell Lattitude

E6420 (S/N: xxxx) 29.05.2012. a EKEI poolt USB ühendusega kõvakettale S/N xxxx

salvestatud üksühest andmekoopiat 12U-IA0026A1. Vaatlusel kasutati sidevõrku ühendamata

personaalarvutit Ordi, tarkvarapaketti EnCase ver 6.19.2.10, tarvarapaketti MS Office 2010. a

(142.0.6109.5005), printerit HP P1020 ja HP Color LaserJet 2600n.

Enne pakendi 2 avamist veendus menetleja, et pakend ja EKEI ametnike allkirjadega varustatud

turvakleebis on enne avamist terved ning pakendil puuduvad avamisjäljed.

Andmekoopia salvestati ajutiselt vaatlusarvutisse, seejärel avati tarkvaraga EnCase ning pärast

koopia autentsuse ja terviklikkuse kinnitamist vaatles menetleja kasutajakonto failis „xxxx“

sisalduvat informatsiooni. Nimetatud OST ehk off-line storage table file asub originaalsel

andmekandjal aadressil D:\Users\i.L.\AppData\Local\ Microsoft\Outlook.

Muuhulgas leidis menetleja arvutist järgmised e-kirjad, mis kohtumenetluses on avaldatud ja

uuritud:

1) E.P 25.05.2009. a 09:02 kiri teemal: Fookushinnad; adressaat: I.G; manus:

fookushinnad_2007-2008-2009(1).xls (VI kd tl 28-30);

2) A.L 26.05.2009. a 15:12 kiri teemal: M. hinnavxrdlus..pdf; adressaat: I.G; manus: M.

hinnavordlus..pdf (VI kd tl 31-32);

3) H.L 27.05.2009. a 18:08 kiri teemal: fookushinnad; adressaat: I.G; manus:

fookushinnad_2007-2008-2009.xls (VI kd tl 39-41);

4) H.R 09.06.2009. a 16:55 kiri teemal: TARNELEPINGU nr T12 Lisa 6; adressaadid:

K.K ja I.G; manus: TARNELEPINGU nr T12 Lisa 6.docx (VI kd tl 42-43);

5) R.Gi 19.06.2009. a 13:52 kiri teemal: Odavate hinnatõus; adressaadid: H.R ja I.G (VI

kd tl 44);

6) T.V 30.06.2009. a 11:22 kiri teemal: ODAVAD VIINAD; adressaadid: I.G ja K.K (VI

kd tl 46);

7) R.Gi 30.06.2009. a 11:30 kiri teemal: Odav Viina väljamüügi hind; adressaadid: I.G ja

H.R (VI kd tl 47);

8) M.Ki 06.07.2009. a 15:57 kiri teemal: odava viina hinnad R.-s; adresaat: I.G (VI kd tl

48);

9) M.S 08.07.2009. a 11:38 kiri teemal: odava viina hinnatõus; adressaat: I.G (VI kd tl 51);

10) H.R 09.07.2009. a 12:00 kiri teemal: 09.07 odavate viinade vmh; adressaadid: I.G ja

K.K (VI kd tl 52-53);

1-14-3730

24 (129)

11) M.Ki 09.07.2009. a 13:23 kiri teemal: odava viina väljamüügihinna tõus; adresaat: I.G

(VI kd tl 54);

12) H.R 09.07.2009. a 15:10 kiri teemal: odava viina väljamüügihinna tõus; adressaadid:

I.G ja K.K (VI kd tl 55-56);

13) K.K 13.07.2009. a 09:07 kiri teemal: odava viina hinna tõstmine vol 2; adressaat: I.G

(VI kd tl 57) ning

14) M (xxxx) 28.07.2009. a 11:46 kiri teemal: Odava viina hind; adressaat: I.G (VI kd tl

60).

31.5. 11.11.2012. a vaatlusprotokollist (IV kd tl 87-93) nähtub, et Konkurentsiameti

järelvalveosakonna nõunik Raul Nugis vaatles välisele USB ühendusega kõvakettale S/N xxxx

salvestatud üksühest andmekoopiat 12U-IA0026A1, mis on pärit I.Gi tööarvutist Dell Lattitude

E6420 (S/N: xxxx). Andmekoopia oli tehtud 29.05.2012. a Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi

poolt ja salvestatud kõvakettale S/N xxxx üksüheses EnCase failiformaadis. Vaatlusel kasutati

sidevõrku ühendamata personaalarvutit Ordi, tarkvarapaketti EnCase ver 6.19.2.10,

tarvarapaketti MS Office 2010. a (142.0.6109.5005) ja printerit HP P1102.

Enne vaatluse läbiviimist fikseeris menetleja visuaalselt andmekandjate pakendite olukorra

ning tegi kindlaks pakendite vastavuse nende kirjeldustele samas Kriminaalasjas koostatud

asjakohastele vaatlusprotokollidele. Pakendite kontrollimisel tuvastati, et pakendid on terved,

nendel puuduvad avamisjäljed ja nende tähised vastavad kirjeldusele.

Muuhulgas leidis menetleja I.Gi arvutist järgmised e-kirjad, mis kohtumenetluses on

avaldatud ja uuritud:

1) A.L 09.01.2009. a 19:49 kiri; adresaat: I.G; manus: L._V_A_09OK.xls (IV kd tl 100-

102);

2) A.L 25.03.2009. a 11:40 kiri; adresaadid: I.G, E.K, K.J, A.K ja K.K; manus:

L._M_J_09.xls (IV kd tl 103-104);

3) M.Ai 16.04.2009. a 11:03 kiri teemal: tabel; adressaadid: I.G, E.K ja A.L; manus:

Kataloog_M_J_09_täiendatud-xls (IV kd tl 105-106);

4) A.L 21.05.2009. a 07:08 kiri teemal: Hinnavxrdlus 20.05.09..pdf; adressaat: I.G; manus:

Hinnavordlus 20.05.09..pdf (IV kd tl 107-108);

5) A.L 03.07.2009. a 14:34 kiri teemal: L. kataloog; adressaadid: I.G, K.K, A.K, K.J ja

E.K; manus: L._A_O_09.xls (IV kd tl 111-113);

6) A.K 06.07.2009. a 11:16 kiri teemal: L. kataloog; adressaadid: A.L ja I.G; manus:

L._A_O_09.xls (IV kd tl 114-116);

7) M.Ai 20.07.2009. a 10:24 kiri teemal: alcostore trükis 10; adressaat: I.G; manus:

L._Kataloog_A_O_09.xls (IV kd tl 117-118);

8) A.L 31.08.2009. a 11:47 kiri teemal: VIRU VALGE INFO; adressaat: I.G (IV kd tl 119-

120);

9) A.K 24.09.2009. a 10:40 kiri teemal: Müügiosakonna vastutusmaatriks; adressaat: I.G;

manus: Müügiosakonna vastutusmaatriks.doc (IV kd tl 131-133);

10) A.L 02.10.2009. a 14:17 kiri; adressaat: I.G; manus: VÕRDLUS.xls (IV kd tl 134-136);

11) H.L 10.03.2010. a 22:09 kiri teemal: viru hinnad sadamas; adressaadid: N.N, I.G ja K.K;

manused:

turistipakendite_hinnad_08.märts.2010.XLS;

viru

hinnad

sadamas

10.03.2010.XLS (IV kd tl 172-174) ning

1-14-3730

25 (129)

12) I.Gi 07.12.2010. a 10:59 kiri teemal: hinnauuring 30 novembril 2010; adressaat: A.L;

manus: hinnauuring 30 novembril 2010.xls (IV kd tl 178-179).

31.6. 24.11.2014. a istungil kontrolliti originaalketta räsiväärtuse vastavust koopiafaili

räsiväärtusega ja ühtegi viga ei esinenud (XI kd tl 103-103 pöördel). Seega on tegemist

üksühese koopiaga I.Gi arvuti kõvakettast.

31.7. 26.11.2014. a istungil uuriti (XI kd tl 136 pöördel-137 pöördel) kõvaketta koopial olevate

säilinud e-kirjade vastavust vaatlusprotokolli lisadena esitatud väljatrükkidega ja 27. novembri

2014. a istungil uuriti (XI kd tl 156 pöördel-157 pöördel) kõvaketta koopial olevate kustutatud

ja menetluse käigus taastatud e-kirjade vastavust vaatlusprotokolli lisadena esitatud

väljatrükkidega. Istungil ei ilmnenud selliseid erinevuseid kõvakettal asuvate digitaalsete ja

vaatlusprotokollile lisatud e-kirjade väljatrükkide vahel, mis seaksid kahtluse alla väljatrükkide

usaldusväärsuse.

T.V arvutist leitud e-kirjad

32. Kohus tuvastas seoses T.V arvutist leitud e-kirjadega järgmist.

32.1. 30.09.2010. a määrusega Kriminaalasjas nr 10921000006 (VIII kd tl 3) määras

riigiprokurör Triin Bergmann toimetada läbiotsimine A-S. AS-i ja T.K. AS-i ruumides aadressil

xxxx leidmaks võimalikke jaemüügis piima hinna tõstmist puudutava kokkuleppe või

kooskõlastatud tegevusega seonduvaid elektroonilisi ning paberkandjal dokumente ja materjale

ning muid esemeid, mis on vajalikud kriminaalasja lahendamiseks.

32.2. 01.10.2010. a läbiotsimisprotokolli (VIII kd tl 4-6) järgi teostati 01.10.2010. a

Kriminaalasjas 10921000006 Konkurentsiameti konkurentsiteenistuse järelevalveosakonna

nõunik Kristi Reichardti poolt 01.10.2010. a algusega kell 9:55 xxxx, A- S. AS-i töötajate K.L,

T.V ja A.Hi kasutuses olevate kabinettide ettevõtja asukoha hoone kolmanda korruse ruumides

läbiotsimine. Läbiotsimine viidi läbi riigiprokurör Triin Bergmanni 30.09.2010. a määruse

Kriminaalasjas nr 10921000006 alusel ja lubatud ulatuses. Seega oli läbiotsimine seaduslik.

Läbiotsimise käigus siseneti T.V tööruumi. Kell 11:20 alustas Ivo Jaama K.L sülearvuti

ThinkPad lenovo T60, seerianumber S/N xxxx üksühele kopeerimist kõvakettale WD My

Passport 320 GB, seerianumbriga xxxx, mis võeti T.V juuresolekul välja kinnisest tehase

originaalpakendist.

Kohus möönab, et läbiotsimisprotokolli on sattunud kaks viga, millest ühele on juhtinud

tähelepanu ka T.V kaitsja Elmer Muna 31.10.2014. a vastuväites. Esiteks on arusaadav ja

loogiline, et kell 11:20 alustas Ivo Jaama mitte K.L sülearvutist üksühese koopia tegemist, vaid

T.V sülearvutist üksühese koopia tegemist. Teiseks ei tehtud arvuti ThinkPad Lenovo T60

seerianumber S/N xxxx kõvakettast üksühest koopiat mitte kõvakettale WD My Passport 320

GB, seerianumbriga xxxx, vaid kõvakettale WD My Passport 250 GB seerianumbriga xxxx.

Sellisele järeldusele jõuab kohus lugedes läbiotsimisprotokolli tervikuna, kuivõrd see tuleb

välja pakendi 3 kirjeldamisel läbiotsimise protokolli punktis 7.

32.3. Vastavalt 03.01.2012. a vaatlusprotokollile viis Konkurentsiteenistuse järelevalve-

osakonna nõunik Raul Nugis läbi vaatluse, mille objektiks oli AS-i A-S. töötaja T.V isiklikus

kasutuses olevast arvutist ThinkPad Lenovo T60 01.10.2010. a läbiotsimisega salvestatud

kõvaketta üksühene koopia välisel kõvakettal seerianumbriga xxxx. Vaatlusel kasutati

järgmiseid tehnikavahendeid: sihtotstarbeline arvuti „Ordi“, EnCase versioon 6.18, Skype Log

Parcer v 1.7, Microsoft Office Outlook 2007 tarvararakendused, sealhulgas Microsoft Outlook

2007 versioon 12.0.6550.5003, printer.

Vaatlusaluseks olev EnCase failiformaadis andmekoopia on salvestatud 01.10.2010. a AS-i

A-S. ruumides toimunud menetlustoimingu tulemusena. Üksühene salvestis asub välisel

kõvakettal WD seerianumbriga xxxx. Enne sisu vaatlemise alustamist kontrollis toimingu

1-14-3730

26 (129)

läbiviija, et väline kõvaketas on pakendatud ja pakend on varustatud kriminaalasja andmetega

vastavalt 01.10.2010. a läbiotsimisprotokollis toodud kirjeldusele. Pakendi ja andmete

ülevaatamisel tegi menetleja kindlaks, et pakend on terve ning vastab kirjeldusele.

Vaatlusalusel välisel kõvakettal asuv üksühene andmekoopia avati kasutades tarkvarapaketti

EnCase versioon v6.18. EnCase teostas automaatselt andmekoopia terviklikkuse kotrolli

(verifitseerimist) ning veateateid ei edastanud.

Seejärel uuris menetleja Kriminaalasjas asjakohaseid e-kirjavahetusi, mille uurimisekskasutati

EnCase tarkvarapaketti ja MS Outlooki, millega vaadeldi Exchange OST kontosid

C:\Documents and Settings\t_v\Local Settings\Application Data\Microsoft\Outlook\

outlook.ost\inbox

ja

C:\Varu\t_v\Local Settings\Application Data\Microsoft\Outlook

\outlook.ost\inbox.

Muuhulgas leidis menetleja T.V arvutist järgmise e-kirja, mis kohtumenetluses on avaldatud ja

uuritud: T.V 17.07.2009. a kell 16:57 e-kiri teemal: Järva hind; adressaat: S.M (VIII kd tl 9),

sisaldab ka eelnevat K.Ke 17. juuli 2009. a kell 16:49 e-kirja T.Vle.

32.4. 25.11.2014. a istungil kontrolliti originaalketta räsiväärtuse vastavust koopiafaili

räsiväärtusega ja ühtegi viga ei esinenud (XI kd tl 99-110 pöördel). Seega on tegemist üksühese

koopiaga T.V arvuti kõvakettast. Samuti kontrolliti ainsa arvutist leitud asjakohase e-kirja

vastavust vaatlusprotokolli lisadena esitatud väljatrükiga.

32.5. Istungil ei ilmnenud selliseid erinevuseid kõvakettal asuva e-kirja ja vaatlusprotokollile

lisatud väljatrüki vahel, mis seaksid kahtluse alla väljatrüki usaldusväärsuse.

V.P arvutist leitud e-kirjad

33. Kohus tuvastas seoses V.P arvutist leitud e-kirjadega järgmist.

33.1. 09.11.2010. a määrusega Kriminaalasjas nr 10921000006 (VII kd tl 114) määras

riigiprokurör Triin Bergmann toimetada läbiotsimine R. AS (reg kood xxxx) ruumides aadressil

xxxx, leidmaks konkurentsi kahjustavate kokkulepete ja kooskõlastatud tegevusega seonduvaid

elektroonilisi ning paberkandjal dokumente ja materjale ning muid esemeid, mis on vajalikud

kriminaalasja lahendamiseks.

33.2. 10.11.2010. a läbiotsimisprotokolli (VII kd tl 115) järgi teostas Konkurentsiteenistuse

järelevalveosakonna nõunik Raul Nugis 10.11.2010. a Kriminaalasjas nr 10921000006

10.11.2010. a algusega kell 9:53 xxxx, AS-i R. teisel korrusel asuvates kontoriruumides

läbiotsimise. Läbiotsimine toimetati AS-i R. kontori kahes teisel korrusel asuvas tööruumis,

millest üks on ostudirektori V.P töökabinet. Läbiotsimine viidi läbi Riigiprokuratuuri prokuröri

Triin Bergmanni 09.11.2010. a läbiotsimise määrus alusel ja lubatud ulatuses, seega oli

läbiotsimine seaduslik. V.P toast võeti Kopeerimiseks tema isiklikus kasutuses olev sülearvuti

sülearvuti Lenovo ThinkPad T61, mille tagakaanel on tähistus TYPE 8898-6CG

seerianumbriga xxxx.

Seejärel kopeeriti arvutist LinEn (versioon 6.12.0.21) tarkvara abil üksühene koopia EnCase

formaadis kõvakettale Western Digital My Passport Essential 250 GB seerianumbriga xxxx.

Kolm kõvaketast, mille hulgas oli ka Western Digital, seerianumbriga xxxx pandi kollasest

mullkilega vooderdatud ümbrikusse, mille peale asetati paberist lipik menetletava asja

andmetega (Kriminaalasi nr 10921000006; Kuupäev: 10.11.2010; Asukoht: xxxx; Menetleja:

Raul Nugis - allkirjastatud; juures viibis: K.T - allkirjastatud). Lipik kleebiti külge liimiga ning

suleti läbipaistva teibiga selliselt, et seda ei saa avada pakendit rikkumata. Pakendile omistati

number l.

33.3. 21.02.2012. a vaatlusprotokolli järgi vaatles Konkurentsiameti järelevalveosakonna

nõunik Kärt Blumberg kriminaalasja nr 10921000006 raames 10.11.2010. a xxxx R. AS-i

kontoriruumides teostatud läbiotsimise käigus R. AS-i ostudirektori V.P töökabinetist leitud

1-14-3730

27 (129)

arvutist Lenovo ThinkPad T61 (S/N: xxxx) kohapeal tehtud ja välisele kõvakettale (S/N: xxxx)

salvestatud EnCase failiformaadis üksühest koopiat, tähistusega „pakend 5“.

Vaatlemisel kasutati: üldkasutatavasse sidevõrku ühendamata personaalarvutit HP Compaq

6000 Pro Small Form Fodor, tarkvara IBM Lotus Notes 8.5.2 (20100811.1131), MS Office

2007 tarkvarapakett ja printer HP LaserJet 1020.

Vaatluse käigus võeti andmekoopiat sisaldav kõvaketas välja kollasest mullkilega vooderdatud

ümbrikust, mis on tähistatud „pakend 5“. Pakend oli avamise hetkel kinni kleebitud ja tähistatud

kriminaalasja numbri (10921000006), kuupäeva (16.01.2012), menetleja allkirja (Raul Nugis)

ning Konkurentsiameti templijäljendiga. Enne pakendi avamist veenduti, et see on terve ja

rikkumata ning sellel puuduvad avamisjäljed.

Algupärase ehk asja nr 10921000006 menetluse käigus tehtud E01 formaadis üksühese

andmekoopia, millest vaadeldud NSF formaadis kontofailid pärinevad, kontrolliti eelnevalt

EnCase keskkonnas selle terviklikkuse ja autentsuse osas. Kontrollprotsess (verification)

kinnitas koopia õigsust. Seejärel vaadeldi e-kirjavahetusi sisaldavaid NSF ehk Lotus Notes

formaadis faile. Vaatluse tulemusena leitud e-kirjade välja printimiseks kasutati EnCase

keskkonda kui ka Lotus Notesi keskkonda, mis on ettenähtud töötamiseks NSF failidega.

Vaatluse tulemusena leiti järgmised e-kirjad, mis kohtumenetluses on avaldatud ja uuritud:

1) V.P 17.11.2008 15:14 kiri teemal: Tootepakkumine AS L.lt; adressaat: M.K (VII kd tl

20-21);

2) M.Ki 30.06.2009. a 09:23 kiri teemal: Odav Viina väljamüügi hind; adressaat: V.P ja

M.R (VII kd tl 22-23);

3) M.Ri 30.06.2009. a 11:23 kiri teemal: Odav Viina väljamüügi hind; adressaat: V.P (VII

kd tl 24-26);

4) M.Ri 09.07.2009. a 13:13 kiri teemal: odava viina väljamüügihinna tõus; adressaadid:

V.P ja M.K (VII kd tl 27-28);

5) M.Ki 09.07.2009. a 13:03 kiri teemal: Neljapäeva hommikul Laua viina hinnatõus;

adressaadid: M.R, R.J, M.K, V.P (VII kd tl 29-30);

6) K.Ke 14.07.2009. a 9:26 kiri; adressaadid: V.P ja M.K (VII kd tl 31);

7) U.Ai 21.07.2009. a 14:55 kiri teemal: basket today (VII kd tl 32-33, 122-124) ning

8) K.Ke 05.10.2009. a 13:50 kiri teemal: Laua viina hind S.is; adressaat: V.P (VII kd tl

54).

33.4. 25.11.2014. a istungil kontrolliti originaalkõvaketta räsiväärtuse vastavust koopiafaili

räsiväärtusega ja ühtegi viga ei esinenud (XI kd tl 106 pöördel). Seega on tegemist üksühese

koopiaga V.P arvuti kõvakettast.

33.5. 25.11.2014. a istungil (XI kd tl 108 – 10 pöördel) kontrolliti e-kirjade väljatrükkide

vastavust kõvakettal asuvate e-kirjadega. Kohtu hinnangul ei ilmnenud selliseid erinevusi

kõvakettal asuvate e-kirjade ja vaatlusprotokollile lisatud e-kirja väljatrükkide vahel, mis

seaksid kahtluse alla väljatrüki usaldusväärsuse. Samuti kinnitab e-kirjade usaldusväärsust

asjaolu, et V.P ei ole enda sõnade kohaselt talle sissetulnud e-kirju muutnud (XI kd tl 162

pöördel.

T.Ku arvutist leitud e-kirjad

34. Kohus tuvastas seoses T.Ku arvutist leitud e-kirjadega järgmist.

34.1. Harju Maakohus andis 22.05.2015 määrusega (III kd tl 54-55) Kriminaalasjas nr 1-12-

4947 loa toimetada läbiotsimine xxxx asuvates R. AS (registrikoodiga xxxx) vastavates

1-14-3730

28 (129)

ruumides ning äriühingu töötajate V.P, M.R ja T.Ku tööruumides, et leida arvutitest ning

äriühingu serveritest või varukoopiatelt ettevõtte töötajate V.P, M.Ki, M.R, T.Ku ja U.A

elektronkirjad alates 01.06.2008. a kuni läbiotsimise läbiviimise ajani, nende töölepingud ja

ametijuhendid ning raamatupidamis-andmed viinatoodete hinnainfo kohta alates 01.06.2008. a

kuni läbiotsimise läbiviimise ajani, samuti isikute märkmikud ja muid esemeid ning dokumente,

millel võib olla Kriminaalasjas tõendi väärtus või mis võib olla kriminaalasja lahendamiseks

vajalik.

34.2. 22.05.2012. a läbiotsimisprotokolli järgi viidi 22.05.2012. a algusega kell 11:07 läbi xxxx

asuvates R. AS vastavates ruumides läbiotsimine. Läbiotsimine viidi läbi Harju Maakohtu

22.05.2012. a määruse Kriminaalasjas nr 1-12-4947 alusel ja lubatud ulatuses. Seega oli

läbiotsimine seaduslik.

34.3. Vastavalt 22.05.2012. a läbiotsimisprotokollile Kriminaalasjas nr 12921000001 (III kd tl

56-60) salvestas kohtueelse menetleja ametnik Raul Nugis kohapeal T.Ku lauaarvuti Lenovo

ThinkCenter kõvakettast E01 formaadis üksühese koopia kasutades selleks programmi LinEn

Bootable CD v 6.18. Üksühese koopia salvestamiseks kasutati salvestamismeediumina

menetleja poolt kaasatoodud USB välist kõvaketast My Passport Essental 500 GB

seerianumbriga xxxx, mis võeti vandeadvokaadi abi Kätlin Kiudsoo juuresolekul ja nähes välja

originaalsest tehasepoolsest kinnisest pakendist. Kõvaketas pakendati koos kõvakettaga xxxx

kollasesse mullikilega vooderdatud turvaümbrikusse (pakend 1), millele pandi peale paberist

lipik kriminaalasja andmetega ning menetleja (Raul Nugis) ja K.T allkirjadega. Seejärel

kinnitati lipik pakendi külge läbipaistva kleeplindiga selliselt, et seda ei saa avada pakendit või

kleeplinti rikkumata.

34.4. 17.01.2013. a vaatlusprotokolli (IX kd tl 204-209) järgi vaatles Konkurentsiameti

järelevalveosakonna nõunik Kärt Blumberg 22.05.2012. a xxxx asuvates R. AS-i

kontoriruumides teostatud läbiotsimise käigus R. AS-i töötaja T.Ku lauaarvutist Lenovo

ThinkCenter kohapeal välisele kõvakettale (S/N: xxxx) salvestatud EnCase failiformaadis

üksühest andmekoopiat. Kõvaketas pakiti kollasesse turvaümbrikusse. Ümbrikule kinnitati

läbipaistva kleeplindiga menetlustoimingu andmeid sisaldav lipik, mille allkirjastasid

Konkurentsiameti järelevalveosakonna nõunik Raul Nugis ja R. AS-i esindaja K.T. Pakend

tähistati numbriga 1.

Vaatlemisel kasutati: üldkasutatavasse sidevõrku ühendamata personaalarvuti HP Compaq

6000 Pro Small Form Fodor, EnCase tarkvarapakett ver 6.19.1.5, tarkvarapakett MS Office

2007, tarkvara Lotus Notes ver 8.5.2 (revision: 20100811.1131) ning printereid HP LaserJet

1020 ja HP Color LaserJet 2600n.

Enne pakendi nr 1 avamist, mis sisaldab R. AS-i töötaja T.Ku lauaarvutist Lenovo ThinkCenter

välisele kõvakettale salvestatud üksühest koopiat, veenduti, et pakend ning menetleja ametniku

ja ettevõtja esindaja allkirjadega varustatud turvakleebis on enne avamist terved ning pakendil

puuduvad avamisjäljed. Pakend avati ja sealt võeti välja väline kõvaketas (S/N: xxxx), millel

asuv üksühene koopia nimetusega „TK" salvestati ajutiselt eelpoolkirjeldatud vaatluseks

kasutatud arvutisse. Koopiafail „TK" avati tarkvaraga EnCase. EnCase viis läbi

kontrollprotseduuri ning kinnitas andmekoopia autentsuse ja terviklikkuse.

Edasise tegevusena märgistati ja tõsteti EnCase tarkvara keskkonnast välja Lotus Notes

formaadis T.Ku e-kirjavahetusi sisaldavad järgmised andmefailid: „arhiiv_01_2008.nsf\

„arhiiv_01 .nsf \ „arhiiv_01_03.2009.nsf, „arhiiv_01_01.2010.nsf, „arhiiv_03_09.2010.nsf.

Nimetatud failid avati Lotus Notesi tarkvara keskkonnas ja alustati andmete uurimist,

eesmärgiga leida e-kirjavahetusi ja muid dokumente, mis võivad käesoleva kriminaalmenetluse

tõendamiseseme asjaolude seisukohalt tähtsust omada.

1-14-3730

29 (129)

Vaatluse tulemusena leiti järgmine e-kiri, mis kohtumenetluses on avaldatud ja uuritud: M.Ki

03.07.2009. a 13:51 kiri M.Kile ja T.Kule teemal: Valge viina hind esmaspäevast! (IX kd tl

210-211).

34.5. 25.11.2014. a istungil kontrolliti originaalketta räsiväärtuse vastavust koopiafaili

räsiväärtusega ja ühtegi viga ei esinenud (XI kd tl 111 pöördel). Seega on tegemist üksühese

koopiaga T.Ku arvuti kõvakettast. Samuti kontrolliti ainsa arvutist leitud asjakohase e-kirja

vastavust vaatlusprotokolli lisadena esitatud väljatrükiga. Istungil (XI kd tl 111 pöördel) ei

ilmnenud selliseid erinevuseid kõvakettal asuvate digitaalsete ja vaatlusprotokollile lisatud e-

kirja väljatrüki vahel, mis seaksid kahtluse alla väljatrüki usaldusväärsuse.

35. Leitud e-kirjade võrdlusel ilmneb, et erinevate isikute arvutitest leiti samu e-kirju. Näiteks:

1) I.Gi 18.05.2009. a 17:16 e-kiri teemal: 15.05.09 Koosolek Tallinn kokkuvõte; manused:

fookushinnad 2007-2008-2009.xls; 15.05.09. Koosolek Tallinn kokkuvõte.doc (III kd tl

173-178; V kd tl 25-30) leiti nii H.R kui R.Gi arvutist;

2) H.R 09.06.2009. a 16:55 e-kiri teemal: TARNELEPINGU nr T12 Lisa 6; adressaadid:

K.K ja I.G; manus: TARNELEPINGU nr T12 Lisa6.docx (III kd tl 179-180, VI kd tl

42-43) leiti H.R kui ka I.Gi arvutist;

3) R.Gi 19.06.2009. a 13:52 e-kiri teemal: Odavate hinnatõus; adressaadid: H.R ja I.G (III

kd tl 191; V kd tl 31; VI kd tl 44) leiti H.R, R.Gi ja I.Gi arvutist;

4) I.Gi 26.06.2009. a 16:34 e-kiri teemal: uued min väljamüügihinnad 20% käibemaksuga;

manus: uued min väljamüügihinnad 20% käibemaksuga.xls (III kd tl 192-198; V kd tl

32-36) leiti H.R ja R.Gi arvutist;

5) I.Gi 30.06.2009. a 15:11 e-kiri teemal: ODAVA VIINA VÄLJAMÜÜGIHIND (IV kd

tl 6; V kd tl 46) leiti H.R ja R.Gi arvutist;

6) I.Gi 07.07.2009. a 21:31 e-kiri teemal: odava viina hinnatõus; (IV kd tl 12, V kd tl 48)

leiti H.R ja R.Gi arvutist;

7) H.R 09.07.2009. a 12:00 e-kiri teemal: 09.07 odavate viinade vmh; adressaadid: K.K ja

I.G (IV kd tl 18; VI kd tl 52-53) leiti H.R ja I.Gi arvutist;

8) H.R 09.07.2009. a 15:10 e-kiri teemal: odava viina väljamüügihinna tõus; adressaadid:

I.G ja K.K (IV kd tl 20-21; VI kd tl 55-56) leiti H.R ja I.Gi arvutist ning

9) I.Gi 30.06.2009. a kell 12:20 e-kiri M.Kile, R.Gile ja K.Kele ja sellega kaasnev eelnev

e-kirjavahetus (11:30 ja 11:31) teemal: Odav Viina väljamüügi hind (V kd tl 44, IV kd

tl 2) leiti H.R ja R.Gi arvutist.

36. Lisaks leiti erinevate isikute arvutitest ka kirju, mis sisaldusid hiljem saadetud kirjas.

Näiteks M.Ki 30.06.2009. a kell 11:31 e-kiri R.Gile ja sellega kaasnev eelnev e-kirjavahetus

(9:00 ja 9:03) teemal: Odav Viina väljamüügi hind (V kd tl 42-43) ja R.Gi 30.06.2009. a 11:30

kiri teemal: Odav Viina väljamüügi hind; adressaadid: I.G ja H.R (VI kd tl 47), sisaldub I.Gi

30.06.2009. a kell 12:20 e-kirjas.

37. Kohtu hinnangul tõendab e-kirjade leidmine mitmest allikast, et e-kirju ka tegelikult

saadeti ja võeti vastu ning neid ei ole moonutatud.

38. Vaatlusprotokollide osas, mis kajastasid e-kirju, on kaitsjad (nt S. AS-i ja T.V kaitsja –

XIII kd tl 40-40 pöördel) olnud seisukohal, et vaatlusprotokollide usaldusväärsuse seab

kahtluse alla asjaolu, et neid on koostatud mitu kuud, sealjuures märkimata ära pause ja

vaheaegu, millal protokolli koostanud menetleja oli nt puhkusel. Kohus leiab, et

vaatluprotokollis ei peagi olema kajastatud menetleja poolt tehtud pausid ja vaheajad.

Protokolli koostamise ajavahemik ei mõjuta mitte kuidagi faktilisi asjaolusid selle kohta,

milliseid e-kirju on saadetud ja saadud.

1-14-3730

30 (129)

39. Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et H.R, K.Ke, R.Gi I.Gi, T.V, V.P ja T.Ku arvuti

kõvaketastest koopia tegemise, koopia vaatlemise ja sellest elektrooniliste dokumentide

kogumise protsess, samuti e-kirjade leidmine ja väljatrükk on toimunud usaldusväärselt. E-kirju

pole moonutatud, tõendite kujunemine on katkematult jälgitav ja kohtul on kujunenud

siseveendumus, et kohtule esitatud, kohtus avaldatud ja uuritud e-kirjad on usaldusväärsed ja

kasutuskõlbulikud dokumentaalsed tõendid.

1.3.2. Müügitšekkide vaatlusprotokollid

40. Kohtule on esitatud tõenditena ka AS L., R. AS-i, S. AS-i, M. OÜ ja AS P. kaupluste

müügitšekkide analüüsid odavate viinade hindade kohta vaatlusprotokollidena (IX kd tl 1-21,

22-34). Esmalt leiab kohus, et tegemist on asjakohaste tõenditega, sest need käsitlevad viinade

hindade muutumist süüdistuses märgitud perioodil. Vaatlusprotokollide osas, mis kajastasid e-

kirju, on kaitsjad (nt S. AS-i ja T.V kaitsja – XIII kd tl 40-40 pöördel) olnud seisukohal, et

vaatlusprotokollide usaldusväärsuse seab kahtluse alla asjaolu, et neid on koostatud mitu kuud,

sealjuures märkimata ära pause ja vaheaegu, millal protokolli koostanud menetleja oli nt

puhkusel. Kuigi kaitsjad on sellisel seisukohal olnud otsesõnu nende vaatlusprotokollide osas,

mis kajastasid vaid e-kirju, mitte viina hindade analüüsi, leiab kohus, et sama vastuväide

sisuliselt käib ka viina hindu kajastavate vaatlusprotokollide kohta. Seda põhjusel, et

ketikaupluste viinade müügihindade vaatlusprotokoll oli samuti koostatud mitme kuu vältel,

mil ajal seda koostanud ametnikud viibisid ka puhkusel (vt IX kd tl 1, 21; X kd tl 77-78).

Sarnaselt e-kirju käsitlevatele vaatlusprotokollidele (vt otsuse p 38. leiab kohus ka siinkohal,

et vaatluprotokollis ei peagi olema kajastatud menetleja poolt tehtud pausid ja vaheajad.

Protokolli koostamise ajavahemik ei mõjuta mitte kuidagi faktilisi asjaolusid selle kohta, mis

kuupäeval, millises kaupluses ja milline oli konkreetse viina müügihind. Seetõttu loeb kohus

kõik vaatlusprotokollid ka usaldusväärseteks hoolimata asjaolust, et ühel juhul (IX kd tl 1, 21)

koostati vaatlusprotokolli koguni mitme kuu vältel ning vahepeal olid seda koostanud

ametnikud ka puhkusel (X kd tl 77-78).

1.3.3. Väljatrükid interneti lehekülgedelt

41. KrMS § 63 lg 1 mõttes on väljatrükid internetist käsitletavad muude dokumentidena, mis

võivad olla kriminaalmenetluses tõenditeks. KrMS § 123 lg 1 sätestab, et tõendamisel võib

kasutada dokumenti, mis sisaldab teavet tõendamiseseme asjaolude kohta.

42. Kohtule on käesolevas Kriminaalasjas esitatud internetist väljatrükina S. AS-i kaupluste

asukohad (XII kd tl 27-28). Nimetatud väljatrükist nähtub, et see on tehtud aadressilt

www.S..ee. Seega on tegemist usaldusväärse allikaga, kuivõrd tegemist on S. AS-i enda

kodulehega. Kohtuistungil S. AS-i kaitsja oli seisukohal, et kui selle tõendiga soovib prokurör

tõepoolest tõendada vaid S.i kaupluste asukohti, siis kaitsjal vastuväiteid ei ole (XII kd tl 24

pöördel). Seetõttu leiab kohus, et kohtuotsuse tegemisel saab kohus nimetatud väljatrükki

tõendina kasutada.

1.3.4. Lepingud

43. Antud Kriminaalasjas on kohtule esitatud erinevaid lepingudokumente ja nende lisasid, nt

töölepinguid, nende muudatused, täiendused, ametijuhendid, tarnelepinguid.

44. KrMS § 63 lg 1 mõttes on lepingudokumendid käsitletavad muude dokumentidena, mis

võivad olla kriminaalmenetluses tõenditeks. KrMS § 123 lg 1 sätestab, et tõendamisel võib

kasutada dokumenti, mis sisaldab teavet tõendamiseseme asjaolude kohta.

45. Kohus on seisukohal, et kõik lepingud, ametijuhendid jms, mis on lepinguosaliste poolt

allkirjastatud, on tõenditena lubatavad ning usaldusväärsed. Etteruttavalt märgib kohus ka seda,

et kõik sellised allkirjastatud dokumendid, mis kajastavad olukorda süüdistuses esitatud

perioodil, on ka tõendamisväärtusega.

1-14-3730

31 (129)

46. Lisaks on kohtule esitatud M.S puhul tööleping ja ametikirjeldus, mis allkirjastati 2011. a

ehk pärast süüdistuses käsitletud perioodi (III kd tl 101-103, 104-107). Nimetatud tõendeid

peab kohus lubatavaks ja ka usaldusväärseteks, kuid kuivõrd need jäävad süüdistusperioodist

välja, siis tekib küsimus nende tõendite tõendamisväärtuse osas. Tõendamisväärtuse osas võtab

kohus seisukoha alles M.S süüküsimust analüüsides.

47. R.G on töölepingu kohaselt asunud AS-i L. tööle võtmekliendihaldurina alates 07.07.2008.

a (III kd tl 42), kuid võtmekliendihalduri ametijuhend on tema poolt allkirjastatud alles

01.09.2009. a (III kd tl 47-50), mis jääb süüdistuse perioodist välja. Seega ka R.Gi poolt

allkirjastatud ametijuhendit peab kohus küll lubatavaks ja usaldusväärseks, kuid

tõendamisväärtuses osas võtab kohus seisukoha analüüsides R.Gi süüküsimust.

48. Kohtule on esitatud ka toidu- ja esmatarbekaupade osakonna grupijuhi ning toidu- ja

esmatarbekaupade ostuosakonna, tarbekaupade ostuosakonna ostujuhi ametijuhend, mis on

I.Ki poolt allkirjastamata (III kd tl 86, 88-90, 96-98). Allkirjastamata ametijuhendite osas leiab

kohus, et neid saab usaldusväärse tõendina kasutada üldjuhul vaid siis, kui selles sisalduvad

asjaolud nähtuvad lisaks ka teistest tõenditest. Allkirjastamata ametijuhendeid eraldiseisvalt

kohus usaldusväärseteks tõenditeks üldjuhul ei pea. Samas peab kohus siinkohal seoses

eelnevalt nimetatud kahe ametijuhendiga märkima järgmist. M. OÜ on nimetatud dokumendid

ise saatnud Konkurentsiametile seoses viimase teabenõudega (vt III kd tl 86-87). Nii grupijuhi

kui ostujuhi ametijuhenditel on märge, et need on kinnitatud 30.06.2010. a käskkirjaga nr

T132/2010-25 (vt III kd tl 88-90 ja 96-98). Seega konkreetselt nende kahe ametijuhendi osas

leiab kohus, et neid saab lubatava ja usaldusväärse otsese tõendina kasutada selle kohta,

millised on grupijuhi ja ostujuhi ametijuhendid olnud M. OÜ-s alates 30.06.2010. a.

49. Kriminaalasjade materjalide hulgas on vaatlusprotokollide lisades olevate e-kirjade

lisadena M. OÜ ja AS L. vahelise tarnelepingu lisa nr 6 (III kd tl 180, 182, 184; VI kd tl 43).

Kuivõrd e-kirjade, milles see tarneleping sisaldub, adressaatidest ja sisust nähtuvalt (III kd tl

179, 181, 183; VI kd tl 42) on tarnelepingu lisa puhul tegemist n-ö mustandiga, mis valmistati

äriühingute vaheliseks kohtumiseks ette ning see on mõlema poole poolt ka allkirjastamata, siis

leiab kohus, et tegemist on samaväärse tõendiga kui e-kiri, kuid tõendamisväärtuse kohta võtab

kohus seisukoha kohtuotsuse põhjendusavas osas.

50. M. OÜ kaitsja esitas kohtule ka M. OÜ (endise nimega V.M. OÜ) ja AS L.H vahel sõlmitud

tarnelepingu (X kd tl 81-95), millega kaitsja soovis tõendada, et M. OÜ kauplustes toimus alates

28.07.2009. a Mahtra PET-pudelis viina sooduskampaania hinnaga 55,50 EEK, mis oli

omakorda põhjuseks M. kauplustes süüdistuses nimetatud perioodil hinnamuutusteks (XI kd tl

138 pöördel-139). Prokurör oli seisukohal, et tegemist ei ole asjakohase tõendiga, kuivõrd see

ei seostu tõendamiseseme asjaoludega. Seda põhjusel, et süüdistus on esitatud 0,5-liitristes

klaastaaras müüdavate viinade osas (XI kd tl 138 pöördel). Kohus leiab, et nimetatud tõendiga

on võimalik tõendada, et M. OÜ-l oli sõlmitud tarneleping AS-ga L.H. Kuivõrd AS L.H toodab

Mahtra viina, siis on võimalik selle tõendiga tõendada, et M. OÜ-l oli olemas tarnija Mahtra

viina tellimiseks. Samuti on leping mõlema poole poolt allkirjastatud ning prokuröril lepingu

autentsuse osas vastuväiteid ei olnud. Seetõttu loeb kohus nimetatud lepingu asjakohaseks,

lubatavaks ja usaldusväärseks muuks dokumentaalseks tõendiks.

1.3.5. Registrite väljavõtted

51. KrMS § 63 lg 1 mõttes on registrite väljavõtted käsitletavad muude dokumentidena, mis

võivad olla kriminaalmenetluses tõenditeks. KrMS § 123 lg 1 sätestab, et tõendamisel võib

kasutada dokumenti, mis sisaldab teavet tõendamiseseme asjaolude kohta.

52. Käesolevas Kriminaalasjas on äriregistrist esitatud väljavõtteid äriühingute andmete kohta,

kuid ka äriühingute majandusaasta aruandeid. Äriseadustik (ÄS) § 34 lg 2 sätestab, et kanne

kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et

1-14-3730

32 (129)

kanne ei ole õige. Kannet ei loeta kehtivaks tehingute suhtes, mis tehakse 15 päeva jooksul

pärast kande tegemist, kui kolmas isik tõendab, et ta kande sisu ei teadnud ega pidanudki

teadma. ÄS § 34 lg 3 kohaselt kui registrisse kandmisele kuuluvaid asjaolusid ei ole registrisse

kantud, on neil asjaoludel kolmanda isiku suhtes õiguslik tähendus üksnes juhul, kui kolmas

isik neist teadis või pidi teadma. ÄS § 60 lg 1 kohaselt on osaühingul, aktsiaseltsil ja

tulundusühistul kohustus esitada äriregistrile majandusaasta aruandeid. Seega on äriregistri

puhul tegemist registriga, millel on õiguslik tähendus, mistõttu ei ole kohtul alust kahelda sellest

registrist tehtud väljavõtete õigsuses ega usaldusväärsuses.

1.3.6. Menetlusdokumendid

53. KrMS § 63 lg 2 mõttes on menetlusdokumendid käsitletavad muude tõenditena, mida võib

kasutada kriminaalmenetluse asjaolude tõendamiseks. Käesoleva kriminaalasjaga seoses on

menetlusdokumentidena käsitletavad näiteks Harju Maakohtu (III kd tl 1-2, 54-55, 118-120) ja

Riigiprokuratuuri läbiotsimismäärused (VII kd tl 114; VIII kd tl 3) ja Riigiprokuratuuri

määrused kriminaalmenetluse osalise lõpetamise kohta (X kd tl 28-29, 64-65, 196-200, 201-

204).

54. Läbiotsimismääruste lubatavuse osas esitas I.Ki kaitsja Dmitri Teplõhh kohtule

vastuväited. Kaitsja oli seisukohal, et läbiotsimismäärused on põhjendamata ning sõnastatud

liiga üldsõnaliselt ja laialivalguvalt (nt II kd tl 153, 163 pöördel).

55. 01.09.2011. a jõustus KrMS § 91 uues redaktsioonis, mille lõike 2 kohaselt toimetatakse

läbiotsimist prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel,

arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 21 ja 3 loetletud erandeid. Lõige 21 näeb ette

võimaluse teostada läbiotsimist ka prokuratuuri määruse alusel. Ka enne 01.09.2011. a kehtinud

KrMS § 91 redaktsiooni kohaselt võis läbiotsimismäärust välja anda prokurör. Nimelt sätestas

KrMS § 91 lg 2, et läbiotsimist toimetatakse prokuratuuri määruse või kohtumääruse alusel.

Notari-

või

advokaadibüroo

läbiotsimist

toimetatakse

prokuratuuri

taotlusel

eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel.

56. Läbiotsimine aadressil xxxx (R. AS ruumid) teostati riigiprokurör Triin Bergmanni

09.11.2010. a määruse ja läbiotsimine aadressil xxxx samuti riigiprokurör Triin Bergmanni

30.09.2010. a määruse alusel (VII kd tl 114; VIII kd tl 3). Kuivõrd KrMS § 91 nägi nii enne

01.09.2011. a kui ka pärast ette võimaluse teostada läbiotsimist ka prokuratuuri määruse alusel

ning käesoleval juhul ei esinenud erandeid (notari- või advokaadibüroo läbiotsimine), millal

peab läbiotsimismääruse andma kohus, toimus läbiotsimine seaduslikult KrMS § 91 mõttes.

Kohus leiab, et kui läbiotsimist teostatakse järgides seaduses sätestatut, ei ole oluline see, kas

läbiotsimist teostatakse prokuratuuri või kohtu määruse alusel, sest määruse andjast tulenevalt

ei muutu läbiotsimise olemus ega sisu. Teised läbiotsimismäärused on antud kohtu poolt

21.05.2012. a ja 06.12.2013. a (III kd tl 1-2, 54-55, 118-120) KrMS § 91 alusel. Seega on

läbiotsimismäärused antud pädevate menetlejate poolt järgides seaduses sätestatud aluseid.

57. Kohus ei nõustu kaitsja etteheitega, et läbiotsimismäärused on küll formaalselt korrektsed,

kuid ei ole põhjendatud ning sõnastatud liiga laiaulatuslikult. Läbiotsimismäärused ei ole KrMS

§ 385 p 5 kohaselt edasikaevatavad. Seega ei ole võimalik vaidlustada ka läbiotsimismääruse

põhjendatust. Vaidlustada on võimalik uurimis-kaebemenetluse korras (KrMS §-d 228-232)

vaid läbiotsimise käigus toime pandud rikkumisi. Seda käesoleval juhul aga tehtud ei ole.

Kuivõrd läbiotsimismäärus ei ole vaidlustatav ning määrus on ka jõustunud, siis ei ole kohtul

õigust anda hinnangut jõustunud kohtumääruse põhjendatusele. Samuti selgitab kohus, et

erinevalt jälitusloale kehtestatust reeglistikust ei too rikkumine läbiotsimismääruse

väljastamisel kaasa tõendi kõlbmatust. Erandiks oleks ainult KrMS § 63 lg 2 sätestatu, mille

järgi kuriteo või põhiõiguse rikkumise teel saadud tõendiga ei saa tõendada kriminaalmenetluse

asjaolusid. Käesoleval juhul ei ole tuvastatud kuriteo või põhiõiguse rikkumist

läbiotsimismääruse väljastamisel, sellele ei ole tuginenud ka kaitsja.

1-14-3730

33 (129)

58. Kõikides läbiotsimismäärustes on selgelt määratletud objektid, mida soovitakse leida.

Riigiprokuratuuri määrustes on märgitud, et läbiotsimine teostatakse selleks, et leida

konkurentsi kahjustavate kokkulepete ja kooskõlastatud tegevusega seonduvaid elektroonilisi

ning paberkandjal dokumente ja materjale ning muid esemeid, mis on vajalikud kriminaalasja

lahendamiseks (VII kd tl 114; VIII kd tl 3). 21.05.2012. a kohtumäärustes on märgitud, et luba

antakse läbiotsimise teostamiseks leidmaks arvutitest ja äriühingu serveritest või varukoopiatelt

ettevõtte konkreetsete töötajate elektronkirju alates 01.06.2008. a kuni käesoleva ajani, nende

töölepinguid ja ametijuhendeid ning raamatupidamisandmeid viinatoodete hinnainfo kohta

alates 01.06.2008. a, samuti isikute märkmikke ja muid esemeid ja dokumente, millel võib olla

Kriminaalasjas tõendiväärtus ja mis võivad olla kriminaalasja lahendamiseks vajalikud (III kd

tl 1, 54). 06.12.2013. a kohtumääruses on märgitud, et luba läbiotsimiseks antakse, et leida

andmekandjaid (arvutite kõvakettad ja välised kõvakettad) AS-i L. poolt alates 30.04.2009-

01.04.2010. a enda jaemüügiüksustes müüdud 40%-lise alkoholisisaldusega pooleliitrise

madalama hinnaklassi viinade jaehindade kohta ja A.L töösuhteid reguleerivaid dokumente (III

kd tl 118). Antud juhul on prokuratuuri määrustes piiritletud dokumentaalsed tõendid ning

paberkandjal kui elektrooniliselt kriteeriumiga, et tegemist peab olema dokumentidega, mis on

seotud konkurentsi kahjustavate kokkulepete ja kooskõlastatud tegevusega. Kohtumäärustes on

samuti äravõetud objektide ringi piiritletud: ära võib võtta konkreetseid isikuid puudutavaid

elektronkirju, töölepinguid ja ametijuhendeid, kuid ka dokumente, mis kajastavad viinatoodete

hinnainfot. Sealjuures on kõikide objektide puhul lisapiiranguks märgitud ajaperiood, mille

sisse peab nimetatud objekt mahtuma. Seega ei võinud läbiotsimisel ära võtta valimatult

mistahes dokumente ja esemeid. Ei olegi võimalik juba enne läbiotsimist täpselt teada, mida

soovitakse leida. Seetõttu ongi määruses märgitud lisaks, et läbiotsimise käigus võib ära võtta

ka muid esemeid, mis on vajalikud kriminaalasja lahendamiseks. Kriminaalasja materjalidest

ei nähtu ka asjaolusid, mis võimaldaksid arvata, et läbiotsimist toimetades tegutses menetleja

läbiotsimismääruse eesmärgist hälbival viisil, s.t otsides just nimelt kriminaalmenetluse

esemega mitteseotud esemeid. Kuivõrd midagi sellist tuvastatud ei ole ning kõik äravõetud

esemed on hõlmatud läbiotsimismäärustes märgitust, siis tuleb ka kõik läbiotsimiste tulemusena

kogutud tõendid lugeda lubatavaks (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 06.06.2014. a

kohtuotsuse p-i 17.2).

59. Seega arvestades, et läbiotsimismääruste puhul on tegemist dokumentidega, mis on

seaduse alusel välja antud pädevate ning usaldusväärsete menetlejate (prokuratuur ja kohus)

poolt ning need on jõustunud, leiab kohus, et need läbiotsimismäärused on usaldusväärsed

tõendid, mille kasutamine käesolevas Kriminaalasjas otsuse põhistamisel on lubatav. Samuti

on antud juhul kõik tõendid, mis on saadud läbiotsimiste tulemusena, lubatavad.

1.3.7. Euroopa Komisjoni ja Konkurentsiameti otsused

60. Kriminaalajas on kohtule esitatud nii kaks Konkurentsiameti (X kd tl 30-34) kui ka kaks

Euroopa Komisjoni otsust (X kd tl 35-59). Konkurentsiameti otsused pärinevad

Konkurentsiameti kodulehelt, kus need on avalikkusele kättesaadavaks tehtud (XI kd tl 147)

ning Euroopa Komisjoni otsused internetist, kust need on avalikkusele vabalt kättesaadavad

(XI kd tl 126). KrMS § 60 lg 1 sätestab, et kohus võib kriminaalasja lahendades tugineda

asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Lõike 3 kohaselt võib kohus

tunnistada üldtuntuks asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet kriminaalmenetlus-

välistest allikatest. Esmalt leiab kohus, et Konkurentsiameti ja Euroopa Komisjoni otsuste

päritolus ja seega ka autentsuses ei ole kohtul alust kahelda, kuivõrd Konkurentsiameti otsused

pärinevad ameti enda kodulehelt ning Euroopa Komisjoni otsused tehakse samuti vabalt

kättesaadavaks EUR-Lex andmebaasis ehk Euroopa Liidu Teatajas ja Euroopa Komisjoni

kodulehel.

61. Prokurör oli kõigi eelviidatud otsuste puhul seisukohal, et tegemist ei ole asjakohaste

tõenditega, kuivõrd nad käsitlevad koondumiste kontrolli ja iga otsus on tehtud konkreetset

1-14-3730

34 (129)

olukorda arvestades, mistõttu ei ole see kohaldatav üldreeglina kõigile teistele olukordadele

ning veel vähem konkurentsi kahjustavatele kokkulepetele ja kooskõlastatud tegevusele (XI kd

tl 125 pöördel-126). Kaitsja oli seisukohal, et kuivõrd nendes otsustes on kajastatud kaubaturu

määratlemist, siis on nad ka asjakohased (XI kd tl 125 pöördel-126).

62. Puutuvalt nende otsuste asjakohasusse leiab kohus, et kuivõrd nendes otsustes on käsitletud

kaubaturu määratlemist, siis võiks tegemist olla asjakohaste tõenditega. Lisaks arvestab kohus

ka asjaolu, et süüdistatavatele on esitatud süüdistused KarS § 400 järgi. Riigikohtu

kriminaalkolleegium on 04.05.2011. a kohtuotsuse nr 3-1-1-12-11 p-s 14 selgitanud, et KarS §

400 sisustamisel tuleb lähtuda konkurentsiseadusest ja kuriteokoosseisu tõlgendamisel on abiks

ka

Euroopa

Liidu

Toimimise

Leping

(edaspidi:

ELTL,

kättesaadav:

http://eur-

lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:12012E/TXT). Tulenevalt ELTL-st tuleb

osas, millega see ei lähe vastuollu Eesti karistusõigusega, arvestada ka Euroopa Liidu muid

õigusakte, s.t määrusi ja direktiivi, mis käsitlevad konkurentsiõigust. Arvestades asjaolu, et

Euroopa Komisjon teeb oma otsuseid lähtudes Euroopa Liidu konkurentsiõigusest, siis võivad

ka Euroopa Komisjoni otsused olla asjakohased KarS § 400 koosseisu analüüsimisel, sest

Euroopa Komisjon peab otsuste tegemisel rakendama ning tihtipeale ka tõlgendama Euroopa

Liidu konkurentsiõigust. Sealjuures Konkurentsiamet lähtub oma otsuste tegemisel peamiselt

konkurentsiseadusest, kuid võib tugineda ka Euroopa Liidu konkurentsiõigusele. Seetõttu

leiabki kohus, et nii Konkurentsiameti kui ka Euroopa Komisjoni otsused võivad

põhimõtteliselt olla Kriminaalasjas asjakohased. Samas nõustub kohus prokuröriga ning leiab,

et antud Kriminaalasjas ei ole mitte ükski kaitsja poolt kohtule esitatud Konkurentsiameti ega

Euroopa Komisjoni otsustest asjakohane, kuivõrd see käsitleb asjaomase turu analüüsi Kalt

vaid koondumiste kontrolli raames ja juhtumipõhiselt. Seega antud kriminaalasja asjaolud

erinevad oluliselt nii Konkurentsiameti kui ka Euroopa Komisjoni vastavate otsuste aluseks

olnud asjaoludest, mistõttu ei pea kohus neid otsuseid käesolevas Kriminaalasjas asjakohasteks

ja jätab need tõendikogumist välja.

63. Lisaks märgib kohus siinkohal, et Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 04.05.2011. a

kohtuotsuse nr 3-1-1-12-11 p-des 11 ja 12 on Riigikohus selgitanud järgmist: /…/ ELTL art 101

lg-st 1 ja Määruse nr 1/2003 art-st 3 tulenevalt on Euroopa Liidu konkurentsiõiguse

kohaldamine liikmesriigi jaoks kohustuslik üksnes juhul, kui tegemist on sellise

ettevõtjatevahelise kokkuleppe, ettevõtjate ühenduste otsuse ja kooskõlastatud tegevusega, mis

võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust. Juhul kui ettevõtjatevahelisel koostööl

puudub ühe liikmesriigi piirest väljuv mõju, ei pea liikmesriigi õiguskaitseasutused selle üle

otsustades Euroopa Liidu õigust kohaldama. /…/ Tõdemus, et üksnes ühte liikmesriiki mõjutava

ettevõtjatevahelise koostegutsemise hindamisel ei pea liikmesriigi õiguskaitseasutused

kohaldama Euroopa Liidu õigust, ei tähenda siiski, et Euroopa Liidu konkurentsiõiguse

põhimõtete järgimine poleks lubatud. Arvestades, et antud juhul puudutas nii hinnakokkulepe

kui ka kooskõlastatud tegevus vaid Eestis toimuvat, siis kohus ei pea antud juhul lähtuma

Euroopa Liidu õigusest, kuid samas võib kohus järgida siiski Euroopa Liidu konkurentsiõiguse

põhimõtteid.

1.3.8. Muud kirjalikud tõendid

64. Kohtule on M. OÜ kaitsja poolt esitatud tõenditena M. kaupluste kampaanialehed perioodi

12.05.2009. a – 16.11.2009. a kohta (X kd tl 148-193). KrMS § 63 lg 1 mõttes on

kampaanialehed käsitletavad muude dokumentidena, mis võivad olla kriminaalmenetluses

tõenditeks. KrMS § 123 lg 1 sätestab, et tõendamisel võib kasutada dokumenti, mis sisaldab

teavet tõendamiseseme asjaolude kohta. Kaitsja selgitas kohtuistungil, et ta soovib nende

tõenditega tõendada asjaomast kaubaturgu, mida saab tõendada ka tõenditega, mis jäävad

süüdistusperioodist välja. Seda põhjusel, et viinaturg on suhteliselt stabiilne, mistõttu

turuolukord paar kuud enne ja pärast vaidlusalust perioodi võib tõendada ka olukorda

süüdistuses nimetatud perioodil (XI kd tl 143 pöördel-144 pöördel). Prokurör oli seisukohal, et

1-14-3730

35 (129)

tegemist on asjakohatute tõenditega, sest süüdistuses on määratletud konkreetsed madalama

hinnaklassi viinade nimetused, mille osas oli hinnakokkulepe ja kooskõlastatud tegevus, siis

kampaanialehtedel olev viin ei ole mitte kuidagi esitatud süüdistusega seotud. Samuti jäävad

osad kampaanialehed perioodi, mis erineb oluliselt süüdistuses kajastatud perioodist (XI kd tl

143 pöördel-144 pöördel). Arvestades, et süüdistus hõlmab perioodi juuni-juuli 2009. a (vt nt

süüdistusakt, lk 6), siis kohtu hinnangul ei jää mai ning novembrikuu sellest perioodist niivõrd

kaugele, et ei omaks enam puutumust süüdistusperioodiga. Kuivõrd kaitsja soovib

kampaanialehtedega tõendada asjaomast tooteturgu, siis kohus nõustub kaitsjaga selles, et

asjaomane tooteturg ei muutu niivõrd kiiresti, et selle kohta ei oleks võimalik andmeid saada

ka süüdistusega võrreldes mõni kuu varasemast ja hilisemast ajast. Kaitsja seisukoha kohaselt

on asjaomane kaubaturg oluliselt laiem kui madalama hinnaklassi 40%-lised viinad, mis on

süüdistuses nimetatud. Kohus leiab, et kuivõrd kampaanialehtedes on kajastatud nii viinade

hindu kui ka teiste alkohoolsete jookide müügihindu M. OÜ-le kuuluvates kauplustes sh

süüdistusperioodil, siis on kampaanialehed asjakohased tõendamaks kaitsja seisukohta.

Vastuväiteid kampaanialehtede autentsusele kohtus ei esitatud. Eeltoodud põhjustel leiab

kohus, et tegemist on muude asjakohaste, lubatud ja usaldusväärsete dokumentaalsete

tõenditega, mida kohus võib kohtuotsuse tegemisel kasutada.

65. M. OÜ kaitsja on kohtule esitanud ka BHC Laboratory OÜ poolt tehtud kaks analüüsi

vaatlusprotokolli osas, mis käsitles müügitšekke (X kd tl 96-121, 122-142). Prokurör oli

seisukohal, et tegemist ei ole asjakohase ega lubatava tõendiga (XI kd tl 139, 141-141 pöördel).

Lubatavuse osas oli prokurör seisukohal, et KrMS kohaselt saab eriteadmistest tulenevaid

järeldusi kasutada kriminaalmenetluses kas ekspertiisi vormis või asjatundja kaasamisel

menetlustoimingusse või kohtuistungile. Muudes vormides eriteadmiste kasutamine ei ole

kooskõlas KrMS-ga. Asjakohasuse osas leidis prokurör, et ühes analüüsis ei ole märgitud mitte

ühtegi vaatlusprotokollis olevat valearvamust või –tulemust ning seetõttu ei näita see analüüs

tegelikkuses ka mitte mingisuguseid puuduseid vaatlusprotokollis endas. Kaitsja viitas (XI kd

tl 139-139 pöördel, 141 pöördel), et ka vaatlusprotokolli on koostanud inimesed, kelle puhul ei

ole märgitud, et neil oleksid eriteadmised töötlemaks erinevaid andmemassiive või eriteadmisi

IT-alal. Samas kaitsja tõendi on koostanud eriteadmisi kasutanud isik, mis ei piira selle tõendi

lubatavust dokumentaalse tõendina. Kaitsja vastuväidetest prokurörile kohtus ilmnes, et

sisuliselt on mõlema analüüsi esitamise eesmärk seada kahtluse alla ja kontrollida menetleja

poolt koostatud vaatlusprotokolli usaldusväärsust. Kohus on seisukohal, et kaitsja esitatud

analüüse saab käsitleda KrMS § 63 lg 2 mõttes muude tõenditena, mida võib kasutada

kriminaalmenetluse asjaolude tõendamiseks. Asjaolu, et need on koostanud isik, kellel on

eriteadmised mitte ei näita, et tegemist ei ole lubatavas vormis tõenditega, vaid hoopis tõstab

tõendite, mis kohtu hinnangul on käsitletavad muude tõenditena, usaldusväärsust. Lisaks

märgib kohus, et sisuliselt on kaitsja püüdnud viia läbi sama andmemassiivi analüüsi, leidmaks,

kas vaatlusprotokollis kajastatu on õige ehk hindamaks vaatlusprotokolli usaldusväärsust.

Seega sisuliselt on püütud kontrollida vaatlusprotokolliga saadud tulemusi/järeldusi. Kohus

nõustub kaitsjaga, et üldmenetluses kehtiva nn võrdsete relvade põhimõttele tuginedes on see

lubatud. Seda eriti veel olukorras, kus KrMS kohaselt saab vaatlusprotokolli kui konkreetset

tõendiliiki koostada vaid menetleja. Seega kui kaitsja laseb läbi viia sama protsessi, mida tegi

ka menetleja, siis ei saa selle tulemust nimetada küll vaatlusprotokolliks, kuigi sisuliselt võivad

mõlemad tõendid olla samasugused, vaid tuleb nimetada muuks (dokumentaalseks) tõendiks.

Arvestades seda, et kaitsja soovis nende kahe analüüsiga seada kahtluse alla vaatluse teostamist,

võib kaitsja poolt esitatud analüüse lugeda n-ö vabatõenditeks, mida on KrMS § 63 lg 2 kohaselt

lubatud kasutada kriminaalmenetluse asjaolude tõendamiseks. Eeltoodud põhjustel leiab kohus,

et esitatud analüüs müügitšekkide osas on asjakohane, lubatav ja ka usaldusväärne.

66. Kohtule esitati ka M. OÜ raamatupidamisväljavõtted, mis kajastavad 2009. aastal M.

jaekettides kõikide müüdavate viinade käibeid (X kd tl 143-147). Prokurör oli seisukohal, et

tegemist ei ole asjakohase tõendiga, sest see ei kajasta tõendamiseseme asjaolusid seoses nende

1-14-3730

36 (129)

objektidega, milles on süüdistus esitatud (XI kd tl 143). Kaitsja märkis, et prokuratuur on

süüdistusaktis viidanud, et kui lisada tooteturule kallima hinnaklassi viinad, siis ei avaldaks see

märkimisväärset mõju turuosade proportsioonidele. Kaitsja soovib antud tõendiga selle

seisukoha ümber lükata (XI kd tl 143). Kohus on seisukohal, et nimetatud tõend on asjakohane,

sest see käsitleb ka nende viinade käibeid, milles on konkreetselt esitatud süüdistus, nt Laua

viin, Katyusha viin. Ühtlasi on see tõend asjakohane kaitsjate seisukoha tõendamiseks

asjaomase tooteturu osas, sest see käsitleb kõiki M. kauplustes müüdud viinasid ja nende

käibeid 2009. aastal. Lisaks on ka raaamatupidamisväljavõtted kinnitatud nii pearaamatupidaja

kui ka finantsjuhi poolt, mistõttu on kohtu hinnangul tegemist ka usaldusväärsete andmetega.

Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et raamatupidamisväljavõtted tuleb lugeda lubatavaks,

asjakohasteks ning usaldusväärseteks muudeks dokumentaalseteks tõenditeks KrMS § 63 lg 1

mõttes.

67. S. AS-i kaitsja esitas kohtule S.i poolt 2009. aastal müüdud kange alkoholiga, sh viinadega

seotud statistika (X kd tl 66-72; XI kd tl 151-153), millega kaitsja soovis tõendada S.i poolt

müüdud viinade hulka, sellega seonduvaid käibeid ja kasumi näitajaid (XI kd tl 131). Prokurör

leidis, et S.i üldised viinade käibed ei ole antud juhul asjakohased (XI kd tl 131). Sarnaselt

eelnevalt M. OÜ raamatupidamisväljavõtetele müüdud viinade käivete osas 2009. aastal leiab

kohus, et ka S. AS-i 2009. aasta müüdud viinade käibed on asjakohased ning neid tuleb

käsitleda muude dokumentaalsete tõenditena KrMS § 63 lg 1 mõttes. Kuivõrd nimetatud

dokumendid on allkirjastatud S. AS-i juhatuse liikme poolt, siis loeb kohus selle tõendi ka

usaldusväärseks.

68. S. AS-i ja T.V kaitsja poolt on kohtule esitatud ka kinnituskiri, mis näitab T.Vle saadetud

kirjade hulka 01.01.2009. a – 31.05.2009. a (X kd tl 73-74; XI kd tl 154-155). Kaitsja selgitas,

et Kriminaalasjas on maksimaalselt 7 kirja, mille saajaks või saatjaks on T.V. Võrreldes kogu

kirjade arvuga, mis T.V saab, ei ole eluliselt usutav, et kui T.V oleks midagi toime pannud, siis

oleks nende kirjade hulk nii väike (XI kd tl 131 pöördel). Prokurör leidis, et tegemist ei ole

asjakohase tõendiga, sest Kriminaalasjas on kajastatud vaid need kirjad, mis omavad

Kriminaalasjas tähtsust ning kirjade kogumahu arv ei ole oluline (XI kd tl 132). Kohus nõustub

siinkohal prokuröriga, et kirjade koguarvu kajastav tõend ei ole asjakohane. Ei ole oluline, kas

isiku saadud ja saadetud nt 10 000 kirjast on teda süüstavaid kirju 1, 10, 100 või 1000. Oluline

ei ole mitte tõendite arv, vaid nende sisu ehk tõendi kaal. Kuivõrd tegemist ei ole asjakohase

tõendiga, jätab kohus selle tõendikogumist välja.

69. S. AS-i ja T.V kaitsja on kohtule esitanud ka Konkurentsiameti vastuse selle kohta, millal

ametnikud Raul Nugis, Kärt Blumberg ja Mart Maasikrand puhkasid (X kd tl 77-78; XI kd tl

149-150). Kaitsja soovis sellega seada kahtluse alla vaatlusprotokollide usaldusväärsust (XI kd

tl 132 pöördel-133). Kohtu on seisukohal, et vaatlusprotokollis ei pea kajastama seda koostanud

ametniku puhkust. Samuti ei saa protokolli koostanud ametniku puhkusel viibimine mitte

kuidagi kahtluse alla seada protokolli koostamise usaldusväärsust. Seetõttu leiab kohus, et

nimetatud tõend on asjakohatu ja tuleb tõendikogumist välja jätta.

70. Prokuröri poolt on kohtule esitatud füüsilisest isikutest süüdistatavate keskmise

päevasissetuleku teatised (X kd tl 1-12). Arvestades, et KarS § 400 näeb sanktsioonina ette nii

rahalise karistuse kui vangistuse, siis kui kohus peaks süüdistatava(d) süüdi mõistma, tuleb

kohtul esmalt kaaluda, kas on võimalik kohaldada kergemat karistusliiki ehk rahalist karistust.

Kui kohus peaks leidma, et rahaline karistus on isiku suhtes kohane karistusliik, siis rahalise

karistuse mõistmiseks on kohtul tulenevalt KarS § 44 lg-st 2 vajalik teada isiku keskmist

päevasissetulekut, sest rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise

päevasissetuleku alusel. Lõike 3 kohaselt arvutatakse keskmine päevasissetulek, lähtudes

süüdlase suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui

nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga

maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Kohtule esitatud keskmise

päevasissetuleku teatistest nähtub, et need on koostatud 2011. aasta sissetulekute kohta.

1-14-3730

37 (129)

Süüdistusaktist nähtuvalt alustati kriminaalmenetlust 21.02.2012. a (vt süüdistusakt, lk 5).

Seega on kohtule esitatud keskmise päevasissetuleku teatised, mille puhul on aluseks võetud

isiku sissetulek kriminaalmenetluse alustamise aastale eelnenud aastal. Kuivõrd teatiste

kohaselt on sissetulekute andmed saadud Maksu- ja Tolliametist, siis pole kohtul alus neid

kahelda. Arvestades, et ei süüdistatavatel ega nende kaitsjatel ei olnud vastuväiteid selle tõendi

vastuvõtmise kohta ega märkusi (XI kd tl 92 pöördel), siis tuleb kohtul eeldada, et ka andmed

mahaarvamise aluseks olevate asjaolude kohta on teatises õiged. Eeltoodud põhjustel on kohus

seisukohal, et keskmise päevasissetulekute teatised on asjakohased, lubatavad ja

usaldusväärsed tõendid, millele kohus saab otsust tehes tugineda.

1.4.

Asitõendid

71. Vaatlusprotokollide usaldusväärsuse ja lubatavuse analüüsimisel punktides 24. 25. 26. on

kohus juba leidnud, et välised kõvakettad seerianumbritega xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx ja

xxxx on asitõenditeks KrMS § 124 lg 1 mõttes. Seetõttu ei pea kohus siinkohal vajalikuks juba

eelnevalt punktides 24. 25. 26. esitatud põhjendusi uuesti üle korrata.

II KOHTUISTUNGITEL TOIMUNU

72. Kriminaalasjas toimusid kohtuistungid: 27-31.10.2014. a, 10.11.2014. a, 24-27.11.2014. a,

05.12.2014. a, 11.12.2014. a, 19.01.2015. a ja 21-22.01.2015. a.

73. Prokurör leidis, et süüdistus on põhjendatud. Kõik süüdistatavad vastasid kohtule peale

prokuröri poolt süüdistuskõne pidamist 27.10.2014. a, et nad said süüdistusest (grammatiliselt)

aru, aga süüdi ennast ei tunnista (II kd tl 104 pöördel). Süüdistatavate kaitsjad olid seisukohal,

et süüdistused ei ole põhjendatud (II kd tl 104 pöördel-107). 19.01.2015. a esitas prokurör

süüdistuskõne, milles taotles kõikide süüdistatavate (peale AS H. ja K.K) süüditunnistamist ja

karistamist. AS H. ja K.K osas taotles prokurör kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 lg

1 alusel, pannes neile KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustuse tasuda riigituludesse kindel summa

(XII kd tl 122 pöördel-124). AS H. ja K.K andsid nõusoleku KrMS § 202 alusel

kriminaalmenetluse lõpetamiseks nende suhtes (XII kd tl 124). 22.01.2015. a peetud lõpukõnes

AS H. ja K.K kaitsja toetas prokuröri esitatud taotlust ja leidis, et selle rahuldamine on mõistlik

(XIV kd tl 3 pöördel). Teiste süüdistatavate kaitsja taotlesid enda kaitsealuste õigeksmõistmist

(XIII kd tl 3-5 pöördel; XIV kd tl 2-3 pöördel).

IIISISSEJUHATUS OTSUSE PÕHJENDUSTELE

3.1.

AS H. ja K.K osas 29.04.2015. a koostatud kohtumäärus

74. 29.04.2015. a kohtumäärusega lõpetas Harju Maakohus AS H. (registrikood: xxxx) suhtes

kriminaalmenetluse süüdistuses KarS § 400 lg 2 (alates 27.02.2010 KarS § 400 lg 4) järgi KrMS

§ 202 lg 1 alusel, s.t avaliku menetlushuvi puudumise tõttu kui isiku süü ei ole suur. Kohus

lõpetas nimetatud kohtumäärusega kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 1 alusel ka K.K

(isikukood: 35107165214) suhtes süüdistuses KarS § 400 lg 1 (alates 27.02.2010 KarS § 400

lg 2 p 1) järgi. Kohus pani AS-ile H. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustuse tasuda 6 000 (kuus

tuhat) eurot riigituludesse 2 (kahe) kuu jooksul alates kohtumääruse tegemisest. KrMS § 202

lg 2 p 2 alusel kohustas kohus K.K tasuma 2 500 (kaks tuhat viissada) eurot riigituludesse 3

(kolme) kuu jooksul alates kohtumääruse tegemisest. Kuivõrd kohus on AS H. ja K.K osas

kriminaalmenetluse eraldiseisva kohtumäärusega lõpetanud (XVI kd tl 33-35), siis käesolevas

kohtuotsuses ei analüüsi kohus nende isikute tegusid ega vastutust.

1-14-3730

38 (129)

3.2.

Esitatud süüdistused, nende täiendused ja muudatused

75. Käesolevas Kriminaalasjas esitatud süüdistusakt (asub kriminaalasja materjalide juures

eraldi kiirköitjas) on 156 lehekülge pikk, millest süüdistuste osa moodustab 130 lehekülge.

Arvestades süüdistuse suur mahtu, ei pea kohus otstarbeks seda käesolevasse kohtuotsusesse

täies mahus kajastada, vaid viitab vajadusel kohtuotsuse põhjendavas osas vaid vajalikele

osadele süüdistustest. Kuivõrd prokurör täiendas ja muutis süüdistusi kohtumenetluse kestel

võrreldes esialgselt kohtule esitatud süüdistustega, peab kohus vajalikuks siinkohal ära tuua

täies mahus nende muudatuste ja täienduste sisu.

76. KrMS § 268 lg 2 ja 3 alusel esitas prokurör 05.12.2014. a ja 11.12.2014. a kohtuistungil

süüdistuse täiendused ja muudatused (vt XII kd tl 13 pöördel, 17-17 pöördel, 24-24 pöördel; XI

kd tl 189-191).

77. V.Ple ja R. AS-le esitatud süüdistust täiendas prokurör osas, mis käsitleb V.P pädevust ja

tööülesandeid (kajastatud süüdistuakti lehekülgedel R. AS süüdistuse osas lk 105-106 ja V.P

osas lk 109 ja 110). Täiendused olid järgnevad (täiendused alla joonitud).

Vastavalt 30.09.2008 allkirjastatud kategooriagrupijuhi ametijuhendi p-dele 3 ja 4 ning

kriminaalmenetluses tuvastatule oli V.Pl järgmised ülesanded: tagada meeskonnatöö ja tihe

koostöö oma kategooriarühmas ning ka tõhus suhtlus teiste kategooriarühmade, formaatide

(kaupluste), hankijate, turundus-, logistika- ning tarne-, tsentraalse sisseostu- ja

jaebrändiosakonnaga tegevuste ning kampaaniate kavandamiseks ja elluviimiseks. Pidada

hankijatega (eriti nendega, kes katavad kogu kategooriarühma) läbirääkimisi, käsitledes

üldlepingu ja selle lisade kõiki punkte, nagu sortiment, üldised allahindlused, turunduseelarve,

ühised reklaamitegevused, maksetähtaeg, eeldatav teenuste tase (vaid otsesetarne hankijad) jne.

Prioriseerib

hankijatega

peetavad

läbirääkimised,

et

tagada

kasumlikkuse

ning

sularahamarginaali õige taseme saavutamine vastavalt aastaeelarvele. Vastutab hankijatega

sõlmitud ostulepingute kvaliteedi eest. Kontrollib ostulepingute/teenuste taseme täitmist

jaotuskeskuste, boonuse, turunduse jne osas.

Lähtudes eelnevast oli V.P pädevuses R. AS-i tahte suunamine, toodete sisseostu ja

kauplemisega seoses iseseisvate otsustuste tegemine ning ostuosakonna töötajate juhendamine

ning samuti äriühingu esindamine. Seega oli V.P alates 01.10.2008.a. juriidilise isiku

juhtivtöötaja ja pädev esindaja KarS § 14 lg 1 mõttes.

78. Kõikide isikute süüdistusi täpsustas prokurör süüdistuste alajaotuses "konkureerivate

ettevõtjate vaheline hinnaalane koostöö" järgnevalt (muudatused alla joonitud).

Konkurentsi kahjustava kokkuleppe tulemusena tõstsid muutsid konkurentsi kahjustavas

koostöös osalevad ettevõtjad kooskõlastatult AS-i L., A.E AS-i ja L.H AS-i poolt tarnitavate

40-protsendilise alkoholisisaldusega pooleliitriste klaastaaras odavate viinade jaehinnad

ajavahemikul 25.06.2009.a. kuni 14.07.2009.a. alljärgnevalt

-

P. AS tõstis 25.06.2009.a. oma jaemüügiüksustes Eesti Standard Vodka viina jaehinna

69,90 EEK (4,47 EUR) tasemele.

-

P. AS tõstis 09.07.2009.a. oma jaemüügiüksustes Aus viina jaehinna 63,50 (4,06 EUR)

EEK tasemele.

-

R. AS tõstis muutis 06.07.2009.a. R. hüper- ja supermarketite nimelistes

jaemüügiüksustes Valge viina jaehinna tasemele 63,50 EEK; S.ite nimelistes

jaemüügiüksustes tõstis R. AS 01.07.2009.a. Valge viina jaehinna tasemele 63,50 EEK

(4,06 EUR).

-

R. AS tõstis 06.07.2009.a. S.ite nimelistes jaemüügiüksustes Mahtra viina jaehinna

tasemele 63,50 EEK (4,06 EUR) (4,06 EUR).

1-14-3730

39 (129)

-

R. AS tõstis 09.07.2009.a. R. hüper- ja supermarketite nimelistes jaemüügiüksustes

Laua viina jaehinna tasemele 63,50 EEK (4,06 EUR) (4,06 EUR); S.ite nimelistes

jaemüügiüksustes tõstis R. AS 10.07.2009.a. Laua viina jaehinna tasemele 63,50 EEK

(4,06 EUR) (4,06 EUR).

-

AS H. tõstis 09.07.2009.a. oma jaemüügiüksustes Laua viina jaehinna 63,50 EEK (4,06

EUR) tasemele.

-

M. OÜ tõstis ajavahemikuks 29.06.2009.a. kuni 01.07.2009.a Laua ja Mahtra viinade

Laua ja Mahtra viinade väljamüügihinnad M. OÜ jaemüügiüksustes 63,50 EEK (4,06

EUR) tasemele, kuid seejärel langetas allapoole nimetatud taset. M. OÜ tõstis

13.07.2009.a. oma jaemüügiüksustes Laua viina ja 14.07.2009 Mahtra viina jaehinna

63,50 EEK (4,06 EUR) tasemele.

-

M. OÜ tõstis 14.07.2009.a. oma jaemüügiüksustes Katyusha viina jaehinna 63,50 EEK

(4,06 EUR) tasemele.

Eeltoodud täpsustus on seotud süüdistuakti järgmiste lehekülgedega: lk 28 (AS L.), lk 41-42

(I.G), lk 50-51 (R.G). lk 57-58 H.R, lk 71 (Lubja), lk 77 (S. AS), lk 84 (T.V), lk 90 (AS P.), lk

97-98 M.S, lk 104 (R. AS), lk 112 (V.P), lk 118-119 (M.K), lk 126 (M. OÜ), lk 134 (R.S), lk

139-140 (I.K), lk 146 (AS H.), lk 151-152 (K.K).

79. Kõikide isikute, v.a A.L, süüdistusi täpsustas prokurör süüdistuste alajaotuses

"konkureerivate ettevõtjate vaheline hinnaalane koostöö" ning A.L süüdistust alajaotuses "A.L

kaasaaitamistegu" järgnevalt (muudatused alla joonitud).

Ekstra viina väljamüügihind muudeti alljärgnevalt:

-

xxxx, Kuressaare asuvas jaemüügiüksuses tasemelt 63,90 EEK (4,08 EUR) tasemele

63,50 EEK (4,06 EUR) ajavahemikul 30.06.2009.a. kuni 07.07.2009.a;

-

xxxx, Tallinn asuvas jaemüügiüksuses tasemelt 63,90 EEK (4,08 EUR) tasemele 63,50

EEK (4,06 EUR) 02.07.2009.a;

-

xxxx, Tallinn asuvas jaemüügiüksuses tasemelt 63,90 EEK (4,08 EUR) tasemele 63,50

EEK (4,06 EUR) 01.07.2009.a.04.07.2009.a.

Eeltoodud täpsustus on seotud süüdistuakti järgmiste lehekülgedega: lk 29-30 (AS L.), lk 43

(I.G), lk 52 (R.G), lk 59 H.R, lk 73 (Lubja), lk 78 (S. AS), lk 85 (T.V), lk 91 (AS P.), lk 98-99

(M.S), lk 105 (R. AS), lk 113-114 (V.P), lk 119-120 (M.K), lk 127 (M. OÜ), lk 135 (R.S), lk

141 (I.K), lk 147 (AS H.), lk 153 (K.K).

80. M. OÜ süüdistust täpsustas prokurör alajaotuses "M. roll konkurentsi kahjustavas

koostöös" lk 130 osas ja I.Ki süüdistust alajaotuses "I.Ki kui M. pädeva esindaja ja

juhtuvtöötaja tegu seoses konkurentsi kahjustava kokkuleppega lk 142 osas järgnevalt

(täpsustused alla joonitud).

Eelpool kirjeldatud tegevuse tulemusena tõstis M. OÜ 13.07.2009.a. Laua viina ja Mahtra ning

14.07.2009.a.

Mahtra

ja

Katyusha

viinade

minimaalsed

väljamüügihinnad

oma

jaemüügiüksustes konkureerivate jaemüügiüksuseid omavate ettevõtjatega kokkulepitud 63,50

EEK tasemele.

3.3.

Süüdistuse konkretiseeritus

81. M.Ki, I.Ki, M. OÜ, R.Sa, AS P., M.S, A.L ja R. AS-i kaitsjad on heitnud ette süüdistuse

konkretiseerimatust, puudulikkust ja ebaselgust (XIII kd tl 28 pöördel-29, 80-81, 121-122, 147-

147 pöördel; XIV kd tl 7-10, 22, 65). Põhiliselt on kaitsjad välja toonud, et süüdistuses ei ole

eristatud, milles seisnes kooskõlastatud tegevus ja milles seisnes kokkulepe. Kohus leiab, et

1-14-3730

40 (129)

antud kriminaalasja asjaolusid arvestades ei olegi võimalik rangelt eristada kooskõlastatud

tegevust ja hinnakokkuleppe sõlmimist, sest need on omavahel läbi põimunud ja seotud. Seda

põhjusel, et kooskõlastatud tegevuses seisnes kokkulepitud hinnatasemele hinna tõstmises

sünkroonselt ehk üheaegselt kõikides süüdistatavatele kuuluvates kauplustes. Seega kogu

kooskõlastatud tegevuse eesmärgiks oligi sõlmitud hinnakokkuleppe elluviimine. Ühtlasi

kinnitati kooskõlatatud tegevuse kaudu pidevalt üle, et osapooled on jätkuvalt nõus ka

hinnakokkuleppega. Samuti on kaitsjad seisukohal, et süüdistuse periood on konkretiseerimata

ja süüdistatavatele etteheidetavad teod on ka väga ebamäärased, kus tihtipeale ei ole välja

toodud ei teo toimepanemise aega ega kohta. Süüdistuse perioodi osas leiab kohus, et prokurör

esitas ajaliselt vähima perioodi, mis oli võimalik, sest prokurör pidi esitama perioodi, mis

hõlmaks kõikide süüdistatavate osategusid. Lisaks tuleb jällegi arvestada, et tegevus, mis oli

suunatud hinnakokkuleppe elluviimisele kestis teatud perioodi jooksul, sest tõenditest nähtuvalt

lükkus hinna tõstmise aeg pidevalt erinevatel põhjustel edasi. Aja ja koha etteheidete osas

märgib kohus, et arvestades asjaolusid, et kriminaalmenetlust alustati 2012. aastal seoses 2009.

aastal toimunuga ning peamised tõendid antud Kriminaalasjas on isikutevahelised e-

kirjavahetused, millest nähtuvalt toimus suhtlus ka otsekontaktide ja ka telefoni teel, siis ei olegi

võimalik iga osateo puhul märkida, täpselt mis ajal ja kus see toime pandi. Kohus ei nõustu

kaitsjate etteheidetega ka selles, et süüdistuses ei ole välja toodud iga süüdistatavale

etteheidetavaid tegusid. Süüdistusaktist nähtub selgelt iga süüdistatava puhul konkreetselt tema

teopanus ning see, milles teda süüdistatakse. Näiteks süüdistusakti lehekülgedel 92-93 ja 99-

100 on punkt-punkti haaval välja toodud, milles väljendus M.S täideviimistegu. Samamoodi on

välja toodud ka näiteks M.Ki roll ja teopanus (süüdistusakt, lk 120-122). Seega kokkuvõtlikult

on kohus seisukohal, et kaitsjate etteheidet süüdistuse puudulikkusele või ebaselgusele on

alusetud. Vastupidi, kohtu hinnangul on tegemist selgelt sõnastatud ja väga põhjaliku

süüdistusega.

3.4.

Ettevõtjate määratlemine

82. Konkurentsiseadus (edaspidi: KonkS) § 2 järgi on ettevõtja konkurentsiseaduse tähenduses

äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik või

juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik. ÄS § 1 järgi on

ettevõtja füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kellele kaupade

müük või teenuste osutamine on püsiv tegevus, ning ÄS-s sätestatud äriühing.

AS L. (registrikood: xxxxxxxx), S. AS (registrikood: xxxxxxxx), R. AS (registrikood: xxxx),

AS P. (registrikood: xxxxxxxx) ja AS H. (registrikood: xxxxxxxx) on äriühingud, mille liigiks

on aktsiaselts ja M. OÜ (registrikood: xxxxxxxx) on äriühing, mille liigiks on osaühing. Nii

aktsiaselts kui osaühing on loetletud ÄS § 2 lg-s 1 ja kõik loetletud äriühingud on kantud

äriregistrisse (.

Seega on AS L., S. AS, R. AS, AS P., AS H. ja M. OÜ ettevõtjaks nii ÄS kui ka KonkS

tähenduses.

3.5.

Konkurentide määratlemine

3.5.1. Teo ajal kehtinud ja hetkel kehtiv konkurentsiseaduse regulatsioon

83. Süüdistuses märgitud ajaperioodil, s.t juunis-juulis 2009. a, kehtis KonkS § 2 lg 3 järgmises

sõnastuses (alates 01.01.2008. a kehtiv redaktsioon): Käesoleva seaduse tähenduses võib

lugeda üheks ettevõtjaks samal kaubaturul tegutsevaid ühte kontserni kuuluvaid ettevõtjaid või

teisi valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjaid, kui nende ettevõtjate vahel puudub

konkurents.

1-14-3730

41 (129)

84. Alates 15.07.2013. a kuni käesoleva ajani on KonkS § 2 lg 3 sõnastatud aga järgnevalt:

Käesoleva seaduse tähenduses võib lugeda üheks ettevõtjaks üksteisega valitseva mõju kaudu

seotud ettevõtjad.

KonkS § 2 lg 4 sätestab: Valitsev mõju on võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või

ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu,

tehingu või põhikirja alusel või muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis

võib seisneda õiguses: 1) oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist

või otsuseid või 2) kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest.

85. Uus KonkS § 2 lg 3 sõnastus jõustus 15.07.2013. a tulenevalt sellest, et Riigikogu võttis

19.06.2013. a vastu konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu nr 321 (vt eelnõu nr 321 menetluskäiku ja seletuskirja:

http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2bd7069c-c7ed-4e76-928f-0f096bbc02bf/

Konkurentsiseaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%2

0muutmise%20seadus/). Eelnõu nr 321 seletuskirja kohaselt sooviti KonkS § 2 lg 3 sõnastust

vaid täpsustada ning kõrvaldada võimalikud õigusselgusetuse probleemid (vt seletuskiri, lk 4).

Seega sätte sisu ei muudetud, mistõttu ei nõustu kohus S. AS-i ja AS L. kaitsjate seisukohaga,

et kehtiv KonkS on S. AS-i ja AS L. olukorda halvendav. Tegelikkuses on õiguslik olukord

sama, mis oli 2009. aastal kehtinud KonkS-i kohaselt.

3.5.2. Kaubaturg

86. Leidmaks, kes olid (ja on) konkurendid, tuleb tuvastada asjaomane turg. Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi on seisukohal, et (04.05.2011. a otsus nr 3-1-1-12-11, p 18.2) asjaomase

turu kindlakstegemisel lähtutakse vastava tooteturu ja geograafilise turu mõistetest, millest

moodustubki asjaomane turg konkurentsiõiguse tähenduses (Euroopa Komisjoni teatis

"Asjaomase turu mõiste kohta ühenduse konkurentsiõiguses" (edaspidi: Teatis asjaomase turu

mõiste kohta) (97/C 372/03), p 9). Asjaomane tooteturg hõlmab kõiki neid tooteid ja teenuseid,

mis tarbijate seisukohast oma iseloomulike tunnuste, hindade ja otstarbekohase kasutuse põhjal

on omavahel vahetatavad ja asendatavad (Teatis asjaomase turu mõiste kohta, p 7). Asjaomane

geograafiline turg hõlmab konkurentsitingimustelt üsna sarnast ja naaberaladest eelkõige

märgatavalt erinevate konkurentsitingimuste tõttu eristatavat ala, kus kõnealused ettevõtjad

tegelevad kaupade ja teenuste pakkumise ja hankimisega (Teatis asjaomase turu mõiste kohta,

p 8).

87. Lähtuvalt Riigikohtu juhistest määratlebki kohus järgnevalt esmalt asjaomast kaubaturgu

(s.t antud juhul tooteturgu) ning seejärel asjaomast geograafilist turgu.

Tooteturg

88. KonkS § 3 lg 1 kohaselt on kaubaturg hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis-

ja kasutustingimuste ning tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel

vahetatavate või asendatavate kaupade käibimise ala, mis hõlmab muu hulgas kogu Eesti

territooriumi või selle osa.

89. Arvestades Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 04.05.2011. a kohtuotsuse nr 3-1-1-12-11 p-

des 11 ja 12 ja käesoleva otsuse punktides 62. ja 63. märgitut, siis ei pea kohus antud

kriminaalasja lahendamisel, kuid võib järgida Euroopa Liidu konkurentsiõiguse põhimõtteid.

Euroopa Komisjon on andnud välja teatise asjaomase turu mõiste kohta ühenduse

konkurentsiõiguses (Euroopa Liidu Teataja 97/C 372/03). Selle teatise punkti 7 kohaselt

määratletakse asjaomane tooteturg järgmiselt: Asjaomane tooteturg hõlmab kõiki neid tooteid

ja/või teenuseid, mis tarbijate seisukohast on oma iseloomulike tunnuste, hindade ja

otstarbekohase kasutuse põhjal omavahel vahetatavad ja asendatavad.

1-14-3730

42 (129)

90. Prokurör on nii süüdistusaktis (lk 8-10) kui kohtus (XII kd tl 102 pöördel-103 pöördel; XV

kd tl 3-5 pöördel, 60-62 pöördel) olnud seisukohal, et asjaomase tooteturuna tuleb käsitleda

odavama hinnaklassi 40%-lise alkoholisisaldusega viinade jaemüüki kauplustes. Kaitsjad on

prokurörist erineval seisukohal ning leiavad, et tooteturuna tuleks käsitleda näiteks kogu

alkoholi turgu mitte ainult viinade või ainult odavate viinade turgu või näiteks ostukorvi turgu,

kõigi toidu- ja esmatarbekaupade jaemüüki hüper-, super- ja discounter tüüpi kauplustes jättes

välja müügi spetsiaalkauplustes, avatud turgudel, kioskites ja bensiinijaamades (XIII kd tl 112-

114 pöördel; XIV kd tl 65).

91. Kohus on seisukohal, et tooturuna tuleb käsitleda odava alkoholi jaemüügi turgu.

Kohtuistungil küsis kaitsja tunnistaja M.R-lt (R), et kui odavate viinade hind tõuseks 10%

püsivalt, siis kas tarbijad valiksid odavama viina asemel mõne muu viina (II kd tl 121). Selle

peale vastas tunnistaja (II kd tl 121 pöördel), et hinnatundlik inimene läheks kindlasti odavama

viina peale. See, kes on harjunud ühte ja sama marki jooma, jääks sama margi juurde.

Tunnistajalt T.Silt küsis kaitsja seda, kas tarbijad läheksid 10%-lise viina hinna tõusu puhul üle

mõne teise toote ostmisele (II kd tl 145 pöördel). Tunnistaja vastas, et isik, kellel raha väga ei

ole (ja kellel võivad olla alkoholiprobleemid) võiks sellisel juhul vahetada viina mõne odavama

toote vastu, milleks tunnistaja hinnangul võiksid olla õlled vms, mis täidavad sama eesmärki,

aga hind on kordades odavam (II kd tl 145 pöördel). Süüdistatava M. OÜ seaduslik esindaja on

kohtuistungil andnud ütlusi, mille kohaselt tema hinnangul viin, sh odav viin, konkureerib

kõikide alkohoolsete jookidega (XII kd tl 4 pöördel). Samuti viitas süüdistatav sellele, et aktsiisi

tõus mõjutab hinnatundlike tarbijate käitumist alkohoolsete toodete osas (XII kd tl 5-5 pöördel).

Süüdistatav I.K on samuti leidnud, et odavad viinad konkureerivad muude jookidega (XII kd tl

7 pöördel-8). I.K selgitas lähemalt, et selleks, et vastata küsimusele, milliste toodetega odavad

viinad konkureerivad, tuleb vaadata, kes on need tarbijad, kes ostavad odavat viina ja mis

eesmärgiga nad seda ostavad. Tema kogemuste kohaselt ostavad 90% juhtudest odavat viina

inimesed, kes soovivad end täis juua ja neile ei ole teoreetiliselt tähtis, kust nad seda alkoholi

saavad, kas viinast, veinist, brändist, viskist, vaid peamine on see, et võimalikult väikse summa

eest saaks suurema koguse alkoholi. Samuti viitas I.K, et ta mäletab olukord, kui tõsteti ainult

kange alkoholi aktsiisi, aga õllede aktsiisi mitte ning kange õlle müük kasvas seetõttu, aga viina

müük langes (XII kd tl 8). Süüdistatav R.S andis kohtus ütlusi, milles leidis, et odavad viinad

konkureerivad teiste alkohoolsete jookidega (XII kd tl 11). R.S selgitas, et kui viimati tõusis

kangel alkoholil aktsiis, siis kasvas õlle läbimüük, aga kange alkoholi läbimüük langes (XII kd

tl 11). Kui arvestada puhast alkoholi protsentides, siis 0,5 liitrises viinapudelis on 200ml puhast

alkoholi ja 2 liitrises 7%-lises õllepudelis on 140ml puhast alkoholi – see tähendab, et õlles

sisalduv puhas alkohol on peaaegu samavõrde viinapudeliga, kuid õlu on odavam (XII kd tl 11

pöördel). Ühtlasi on tunnistaja T.S andnud ütlusi (II kd tl 146), mille kohaselt kui ühes

tootegrupis tõstetakse aktsiisi, siis hinnatundlikud inimesed pöörduvad teise, sarnase tootegrupi

poole. Eeltoodust nähtub, et odava viina ostja on isik, kes soovib saada võimalikult odavalt

võimalikult suure koguse puhast alkoholi. Samas on selge, et aktsiisimäär on asjaolu, mis

mõjutab hinnatundlikke tarbijaid ostma erinevaid alkohoolseid jooke kas vähem või rohkem

olenevalt sellest, millise toote puhul on võimalik odavalt saada sama kogus puhast alkoholi.

Seetõttu leiab kohus, et odav viin on asendatav muude odavate alkohoolsete jookidega (võttes

võrdlusel aluseks just puhta alkoholi hinna).

92. Ühtlasi leiab kohus, et tarbija, kes soovib osta võimalikult odavalt alkoholi (sh viina) valib

ostukoha ikkagi selle järgi, kust ta saab soovitu kõige odavamalt kätte. Sealjuures ei paku

sellisele kliendile huvi, kas tal on võimalik nimetatud kauplusest osta veel ka muid tooteid, nt

toidukaupa (nt piim, leib, liha jms), hügieeni- vms tooteid (nt mähkmed, šampoon). Näiteks on

tunnistaja T.K ütlusi andes märkinud, et odava viina hind oli tarbijale teada (II kd tl 132). Seega

tarbija, kes on hinnatundlik ja kelle eesmärgiks on saada toodet võimalikult soodsalt, jälgib just

endale meelepärase toote hinda ning on selle muutustest erinevates kauplustes teadlik, mistõttu

valib ta soodsaima ostukoha. Samuti on tunnistaja T.S andnud ütlusi, et viin on toode, mida

1-14-3730

43 (129)

võib osta, kuid ei pea ostma – see ei ole otseselt eluliselt vajalik kaup (II kd tl 145 pöördel).

Lisaks on tunnistaja T.S märkinud, et ajakirjanduse hinnavõrdlusi nagu näiteks Õhtulehe

ostukorvi järgitakse selleks, et selgitada välja, milline on kõige odavam jaekett, kus oma

igapäevaseid oste sooritada (II kd tl 145 pöördel). Tunnistaja T.Si ütlustest nähtub selgelt, et

viin ei ole esmatarbekaup ning jaekette võrreldakse omavahel vaid selleks, et selgitada välja

odavaim koht, kus oma igapäevaseid oste teha ja just esmavajalikke tooteid, nt piim, leib, liha

jms osta. Ühtlasi on tunnistaja T.S selgitanud, et kui tarbijal palju raha ei ole, siis valib ta seda,

mis on tavaliselt odavam (II kd tl 146). Seega vaid odavast alkoholist huvituva kliendi jaoks ei

ole oluline, millist tüüpi (hüper-, super-, discounter või spetsialiseeritud) jaekauplusest ta oma

toote ostab. Sealjuures võib just alkoholitoodetele spetsialiseeritud jaemüügi kaupluses olla

hinnad võrreldes hüper-, super jms kauplustega odavamad.

93. Eeltoodud põhjustel tuleb kohtu hinnangul arvata tooteturu hulka kõik jaemüügiga

tegelevad kauplused, mis müüvad (odavaid) alkoholitooteid ja seda olenemata sellest, kas

nendes kauplustes müüakse peale alkoholi ka muid tooteid või ei. Sel põhjusel loeb kohus ühel

tooteturul tegutsevaks nii odavate alkoholitoodete jaemüügiga tegelevad hüper-, super-,

discounter tüüpi kauplused kui ka vaid alkoholi müügile spetsialiseerunud jaemüügikauplused.

94. Siinkohal rõhutab kohus, et seadusega keelatud hinnakokkulepete sõlmimine ja

kooskõlastatud tegevus, mis on karistatavad kriminaalkorras ei peagi täielikult hõlmama kogu

asjaomast tooteturgu, vaid võivad hõlmata ka mingit osa sellest. Etteruttavalt märgibki kohus,

et süüdistatavate tegusid analüüsides peatükis IV tuvastabki kohus, et antud juhul on nii

hinnakokkuleppe kui kooskõlastatud tegevuse objektiks vaid konkreetsed viinade margid.

Geograafiline turg

95. Arvestades Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 04.05.2011. a kohtuotsuse nr 3-1-1-12-11 p-

des 11 ja 12 ja käesoleva otsuse punktides 62. ja 63. märgitut, siis ei pea kohus antud

kriminaalasja lahendamisel, kuid võib järgida Euroopa Liidu konkurentsiõiguse põhimõtteid.

Euroopa Komisjon on andnud välja teatise asjaomase turu mõiste kohta ühenduse

konkurentsiõiguses (Euroopa Liidu Teataja 97/C 372/03). Selle teatise punkti 8 kohaselt

määratletakse geograafiline turg järgmiselt: Asjaomane geograafiline turg hõlmab

konkurentsitingimustelt üsna sarnast ja naaberaladest eelkõige märgatavalt erinevate

konkurentsitingimuste tõttu eristatavat ala, kus kõnealused ettevõtjad tegelevad kaupade ja

teenuste pakkumise ja hankimisega.

96. Prokurör on nii süüdistusaktis (süüdistusakt, lk 10; XII kd tl 103 pöördel-104 pöördel; XV

kd tl 6-8, 63-65) kui kohtus olnud seisukohal, et asjaomase geograafilise turuna tuleb käsitleda

Eesti Vabariiki. Kaitsjad on olnud seisukohal, et geograafilist turgu tuleb piiritleda Kamalt,

üldjuhul tarbijast 30 minuti autosõidu kaugusel asuva piirkonnaga (nt XIII kd tl 114 pöördel-

115; IV kd tl 66).

97. Kohus leiab, et geograafilise turuna tuleb antud juhul käsitleda Eesti Vabariiki. Esmalt on

kõik äriühingud, s.t AS L., S. AS, R. AS, M. OÜ ja AS P. registreeritud Eestis, nende asukoht

on Eestis ja lisaks nähtub kõikide eelnimetatud äriühingute 2009. aasta majandusaasta

aruannetest, et nad ka tegutsevad Eestis (IX kd tl 43, 47, 82 pöördel, 89, 94 pöördel, 99 pöördel,

105, 112, 126, 183-184, 194 pöördel, 201). Eeltoodu kehtib ka AS H. kohta (IX kd tl 60, 65,

170, 176). Kõikidel eelnimetatud äriühingutel asuvad ka kauplused Eestis. Vaadates väljavõtet

S. AS-i kodulehelt kaupluste asukohtade ja nende avamisaegade kohta, selgub, et 2009. aastal

oli S. AS-il kokku 34 kauplust üle Eesti – Tallinnas, Pärnus, Rakveres, Viljandis, Kuressaares,

Võrus, Tartus, Valgas, Jõhvis, Jõgeval, Põltsamaal, Narvas, Kohtla-Järvel, Hiiumaal, Põlvas,

Paides ja Keilas (XII kd tl 27-28). R. AS-il oli 2009. aasta lõpu seisuga Eestis kokku 78 kauplust

(IX kd tl 36 pöördel). KrMS § 60 lg-tele 1 ja 3 tuginedes loeb kohus üldtuntuks asjaolu, et R.

kauplused asuvad üle Eesti. Nimelt nähtub R. AS-i kodulehelt ( xxxx ), et neil asub tänase päeva

seisuga Eestis kokku: 14 hüpermarketit Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus, Rakveres ja

1-14-3730

44 (129)

Viljandis; 23 supermarketist Tallinnas, Kuressaares, Jõhvis, Sauel, Valgas, Võrus, Tartus,

Tabasalus, Haapsalus ja Pärnus ning 48 S. kauplust Tallinnas, Haapsalus, Elvas, Jõgeval,

Jõhvis, Keilas, Kiviõlis, Kohtla-Järvel, Kuressaares, Kärdlas, Maardus, Märjamaal, Narvas,

Paides, Põltsamaal, Põlvas, Pärnus, Rakveres, Raplas, Sakus, Sillamäel, Tapal, Tartus, Türil,

Valgas, Viljandis ja Võrus. Seega asub käesoleval hetkel R. AS-ile kuuluvaid kauplusi üle kogu

Eestis kokku 85. Pole põhjust arvata, et 2009. aastal ei oleks R. AS-i 78 kauplust üle Eesti

asunud. AS H. 2009. aasta majandusaasta aruandest nähtub, et detsembris 2009. a lõpetas

äriühing tegevuse jaekaubanduse alal (IX kd tl 52). Samas nähtub AS H. 2008. aasta

majandusaasta aruandest, et 2008. aasta lõpus oli AS-l H. kokku 19 kauplust, milledest enamus

asuvad Lääne-Virumaal, üks Tallinnas ja Tartus ning kuus Ida-Virumaal (IX kd tl 170). M. OÜ-

l oli 2009. aastal kokku 52 kauplust Eestis (IX kd tl 71). M. OÜ kaupluste kampaanialehtedelt

nähtub, et M. kauplused asusid 2009. aastal samuti üle Eesti – Pärnus, Valgas, Narvas, Tartus,

Võrus, Kuressaares, Tallinnas, Kohtla-Järvel, Viljandis, Põltsamaal, Kiviõlis, Jõhvis, Maardus,

Narva-Jõesuus, Sillamäel, Raplas, Sauel, Sindis, Kiilis, Otepääl, Paides, Jõgeval, Tamsalus ja

Tõrvas (X kd tl 160, 176). AS L. kaitsja on kaitsekõnes välja toonud, et 2009. aastal oli AS-l L.

kokku neli kauplust, milledest kolm asusid Tallinnas ning üks Kuressaares (XIII kd tl 11).

Sealjuures vaid AS-l P. ei asunud 2009. aastal kauplused väljaspool Tallinna linna, kus asusid

kõik viis P. kauplust (IX kd tl 94 pöördel). Seega kõigieelnevalt nimetatud äriühingute, v.a AS

P., kauplused ei asunud vaid ühes kohas, vaid olid üle Eesti.

98. Lisaks eelnevatele on kohtus tunnistajad andnud ütlusi, millest nähtuvalt toimuvad

jaekettides hinnamuutused vaid läbi n-ö keskjuhtimise, s.t et hindu muudetakse n-ö peakontorist

ja hinnamuudatused kehtivad kõikidele kauplustele olenemata asukohast. Tunnistaja M.R on

andnud ütlusi, et ta töötas 2009. aastal S.i sortimendijuhina (II kd tl 118). Tunnistaja sõnade

kohaselt oli 2009. aastal S.i kauplusi üle Eesti ca 50 ning kauplustes ei võinud hinnastrateegia

erineda (II kd tl 118 pöördel). Lisaks märkis tunnistaja, et kõik hinnamuutused tuli saata

masterdata’sse (II kd tl 118). Tunnistaja M.K on kohtus andnud ütlusi mille kohaselt töötas ta

2009. aastal R. AS-s ostuassistendina ning tema tööülesannete hulka kuulus mh ka suhtlus

tellimusüksuste ja masterdata’ga (II kd tl 122 pöördel-123). Tunnistaja selgitas, et masterdata

on IT-osakonna tugiüksus, andmetöötlusosakond, kes sisestab andmeid SAP-i süsteemi, kust

omakorda lähevad andmed kassadesse ja kauplustesse (II kd tl 123). Tunnistaja lisas, et üksikul

kauplusel ei olnud võimalik ise hinda muuta oma äranägemise järgi (II kd tl 123). Tunnistaja

U.A on kohtus andnud ütlusi, mille kohaselt töötas ta 2009. aastal R. AS-s

hinnavõrdlusspetsialistina (II kd tl 124 pöördel). Tunnistaja ütluste kohaselt asusid R.

kauplused üle vabariigi, s.t Eesti ning nad viisid läbi hinnavõrdlust ka regiooniti, s.t Tallinnas,

Lõuna-Eestis, Narvas, Pärnus, Tartus ja Viljandis, et võrrelda konkurentide hindasid (II kd tl

124 pöördel). Hinnamuudatuse protsessi osas selgitas tunnistaja, et hinnamuutuse taotlus

saadeti masterdata osakonda, kes füüsiliselt tegi hinnamuudatuse andmebaasis ja see hind

muutus südaööl järgmiseks päevaks, mil algas hinnasiltide vahetamise protsess; vahetevahel oli

vajalik ka kaupluste teavitamine, et nad oleksid valmis reageerima (II kd tl 125). Ka tunnistaja

U.A andis ütlusi, et hinnad olid ketikaudsed, mitte kaupluste põhised ning kauplustel endil tema

teda ei olnud võimalik ise hinda muuta (II kd tl 125). Lisaks selgitas tunnistaja, et nad püüdsid

välja selgitada, kas Narva M.s on odavad hinnad kui Tallinna M.s, kuid seda nad ei suutnud

tõendada ning ei saa väita, et oleksid olnud regioonikaudsed hinnad (II kd tl 125 pöördel). M.

ja S.i hindu jälgisid nad igal pool Eestis, aga P. hindu ei saanud igal pool jälgida, sest P.t ei

olnud üle Eesti (II kd tl 127). Tunnistaja R.V on kohtus andnud ütlusi, millest nähtuvalt töötas

ta 2009. aastal AS P. IT-spetsialistina (II kd tl 134 pöördel). Müügihinna muutmise protsessi

selgitas tunnistaja järgnevalt: kui hinnad on ära määratud, siis sisestatakse nad süsteemi

(TUHTI), kus toimub andmete edastus kassasüsteemi ja sealt prinditakse välja etiketid (II kd tl

135). P. üldine hinnapoliitika oli selline, et kõikides kauplustes olid ühesugused hinnad ja

tunnistaja teadmiste kohaselt viinade osas kaupluseti hinnad üldse ei erinenud (II kd tl 135).

Ühtlasi selgitas tunnistaja, et kuigi tehniliselt oli igas kaupluses võimalik hindade muutmine,

siis sisekorra kohaselt oli hindade muutmine kauplustel endil keelatud (II kd tl 135). Tunnistaja

1-14-3730

45 (129)

S.M on kohtus andnud ütlusi, et ta töötas 2009. aastal S. AS-is nooremostujuhina (II kd tl 135

pöördel). Hinnamuutmise protsessi kirjeldas tunnistaja järgnevalt: ostujuht sisestas

hinnamuudatuse vastavasse faili, milles olevad hinnad ostujuhi abi sisestab programmi OSKAR

(II kd tl 136). Lisaks rääkis tunnistaja, et 99% oli kõikides S.i kauplustes hinnad samad, vaid

konkurentsitihedamas piirkonnas võisid erineda (II kd lk 136). S.i kauplustel oli põhimõtteliselt

võimalus muuta hindu ise, aga päris oma äranägemise järgi nad seda teha ei võinud (II kd tl

136-136 pöördel). Tunnistaja V.T on kohtus andnud ütlusi, mille kohaselt töötas ta 2009. aastal

M. OÜ-s ostujuhina (II kd tl 137). Tunnistaja selgitas, et M. OÜ-s käib hinnamuudatuste

tegemine järgnevalt: kui käskkiri hinnamuudatusteks oli välja antud, siis edastati informatsioon

(käskkiri) kauplustele e-kirja teel (II kd tl 137 pöördel). Ühtlasi oli M. OÜ-s kasutusel hinna

infosüsteem SAP, mis oli keskne andmebaas, kuhu kanti kauba nimetus ja müügihind (II kd tl

137 pöördel, 139). Tunnistaja sõnade kohaselt võis 2009. aastal olla M. OÜ-l ca 55 kauplust

üle terve Eesti (II kd tl 138). R.S on samuti kinnitanud, et M. OÜ-l asus 2009. aastal ca 50

kauplust üle Eesti ning kuigi tema isiklikult vaatles konkurentide hindu vaid Tallinnas, siis

hinnamuudatust sisaldav käskkiri kehtis kõikidele M. kauplustele ühtemoodi üle Eesti (XII kd

tl 16).

99. Eeltoodut arvestades ei saa kohus nõustuda kaitsjate seisukohaga, et geograafiline turg

peaks olema Kam kui üleriigiline ehk pigem regioonide põhine. Kohus arvestab antud juhul

geograafilise turu määratlemisel Eesti Vabariigi territooriumiga ka asjaolu, et naaberriikides on

nii õiguslik kui majanduslik olukord Eesti omast niivõrd erinev, mistõttu ei saa geograafiline

turg olla ka laiem kui Eesti Vabariik. Näiteks on ainuüksi maksusüsteem, sh käibe- ja

aktsiisimaksumäärad naaberriikides võrreldes Eestiga erinevad, mis on põhjustanud Eestis ka

olukorra, kus palju soomlasi ostab omale alkoholi Eestist, mitte enda koduriigist Soomest.

Samas näiteks Venemaa Föderatsiooniga võrreldes on Eestis alkohol jällegi tuntavalt kallim,

kuid Eestis elavate inimeste poolt alkoholi ostmist hoopis Venemaalt raskendab oluliselt

viisanõude olemasolu.

100. Seega eeltoodud põhjustel nõustub kohus prokuröriga selles, et süüdistatavad on

käsitletavad tegelike konkurentidena Eestis sõltumata üksikute jaemüügikaupluste asukohast.

101. Eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et antud juhul on asjaomaseks turuks odava

alkoholi jaemüük Eesti Vabariigis.

3.5.3. Äriühingud olid omavahel konkurendid

102. Kuivõrd nii AS L., S. AS, AS P., R. AS, M. OÜ kui ka AS H. tegutsevad eelnimetatud

asjaomasel turul, siis on kõik äriühingud omavahel konkurendid, s.t ka AS L. on teistele

äriühingutele konkurendiks ning ühtlasi ei saa S. AS-i ja AS L.t lugeda kontserniks ega üheks

ettevõtjaks, vaid ikkagi teineteise konkurentideks, mistõttu ei ole nende karistamine

välistatud/keelatud tulenevalt rangema seaduse tagasiulatuva jõu keelust. Äriregistri

visualiseeritud väljatrükist OÜ N.I.(registrikood: xxxxxxxx) kohta nähtub, et OÜ N.I.on mh

100%-lise osalusega aktsionär S. AS-s ja AS-s L. (IX kd tl 168). Seega on OÜ N.I.S. AS-le ja

AS-le L. emaettevõtjaks ehk nii S. AS kui ka AS L. on OÜ N.I.tütarettevõtted. Riigikohtu

kriminaalkolleegium on kohtuotsuse nr 3-1-1-12-11 p-s 17.1 leidnud, et üldjuhul ei saa

kontserni moodustavaid äriühinguid endid pidada ettevõtjateks, kes võiksid omavahelise

koostöö tegemise tõttu kartelliõiguslikult vastutada, kuivõrd emaettevõtte olulise mõju tõttu ei

saa tütarettevõtet selle koostöö raames vaadelda iseseisva majandusliku üksusena. Seega

nimetatud Riigikohtu lahendis leiti, et ema- ja tütarettevõtjal on omavahel valitsev mõju,

mistõttu kuulumise tõttu ühte kontserni, ei saa neid vaadelda eraldi ettevõtjatena, vaid neid tuleb

lugeda üheks ettevõtjaks. Käesoleval juhul on AS L. ja S. AS-i puhul tegemist küll ühte

kontserni kuulutavate ettevõtetega/äriühingutega, kuid nad ei ole teineteisega nn ema-tütar

suhtes, vaid nad mõlemad on OÜ N.I.tütarettevõteteks. Seetõttu leiab kohus, et antud juhul

erineb õiguslik olukord Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-12-11 esinenud õiguslikust olukorrast ning

1-14-3730

46 (129)

esineb n-ö erandolukord, mille puhul pelgalt ühte kontserni kuulumine ei ole piisav lugemaks

ettevõtteid üheks ehk mitte-konkurentideks. Sealjuures on oluline märkida, et nii S. AS kui ka

AS L. mõlemad rõhutanud, et nendel äriühingutel ei ole teineteise suhtes mitte mingisugust

valitsevat mõju (XIII kd tl 13, 35). Seega, kuivõrd S. AS-il ja AS-l L. puudub valitseva mõju

seos omavahel, siis ei saa neid ei 2009. aasta suvel kehtinud ega käesoleval ajal kehtiva KonkS

§ 2 lg 3 kohaselt käsitleda ühe ettevõtjana, vaid neid tuleb käsitleda hoopis konkurentidena.

103. Seda, et AS L. on teiste äriühingutega, kellele käesolevas Kriminaalasjas on esitatud

süüdistus, konkurendiks kinnitab muuhulgas ka AS L. ise. Nimelt on Kriminaalasjas hulgaliselt

tõendeid, millest nähtuvalt peab AS L. enda konkurentideks jaemüügi tasandil nii S. AS-i, AS

P., R. AS-i kui ka M. OÜ-d. Esmalt nähtub kriminaalasja materjalidest, et AS L. teab kõikide

Eestis tegutsevate jaekettide turuosasid. Nimelt on 11.08.2009. a R.K koostanud ülevaate Eesti

kohta, milles on ära toodud nii E., R., S.i, M., P., K. kui ka C. jaeketid koos nende turuosadega

ja kaupluste arvuga (V kd tl 170-171, 207-208). Turuosade jälgimisest kõnekam on aga asjaolu,

et AS L. arvestab enda jaeväljundis hindade määramisel seda, millise hinnaga müüvad teised,

s.t tema konkurendid alkoholitooteid. Näiteks on Kriminaalasjas kiri koos sellele lisatud

manusega, mis kajastab 20.05.2009. a seisuga teostatud hinnavõrdlust (IV kd tl 107-108).

Esmalt on AS L. Saaremaal Kuressaares asuva kauplus on saatnud hinnavõrdluse A.Lle, kes

on selle edasi saatnud I.Gile märkides, et nad on teinud Saaremaal hinna kaardistuse. Samuti

kirjutab A.L: Mõnede toodetega on ilmselt suured käärid miinus meile. Kuna Saaremaa on

ikkagi väike koht ja hooajaline peaksime mõned hinnas kas või hooajaliselt üle viima.

Arvestades ka seda, et kirjale lisatud hinnavõrdluse manuses on ära toodud alkohoolsete toodete

müügihinnad ka S.is, R.is, M.s kui ka S.is (IV kd tl 108), siis selgelt määratleb AS L. oma

konkurentidena (vähemasti Saaremaal) S. AS-i, R. AS-i ja M. OÜ. Samuti nähtub kirjas, et AS

L. hoiab oma konkurentide hinnamuutustel silma peal ning vastavalt hinnamuutustele

konkurentide juures teeb muudatusi ka enda jaekaupluses. Nädal peale eelmist kirja saadab A.L

kõigi suuremate Saaremaa kaubandusettevõtete hinnad taaskord I.Gile (VI kd tl 31). Manusest

nähtuvalt on konkurentideks taaskord märgitud S. AS-i, R. AS-i ja M. OÜ-d (VI kd tl 32). Seda,

et AS L. ja R. AS on konkurendid, kinnitab ka 10.03.2010. a e-kiri koos lisaga, mis saadeti mh

ka I.Gile ja K.Kele ja millest nähtuvalt on võrreldud viinade väljamüügihindasid Tallinnas

sadama piirkonnas (IV kd tl 172-173). I.Gi 18.05.2009. a e-kiri koos sellele lisatud manustega

(V kd tl 25-30) kinnitab taaskord, et AS L. jälgis ja kaardistas igas piirkonnas, kus asusid tema

kauplused, oma konkurentide hindu ning arvestas neid enda hinnakujunduses. Kirjast nähtub,

et I.G saadab fookushindade kaardistamiseks mõeldud faili ning fookushinnad on vaja

kaardistada piirkondlike suuremate kaupluste lõikes ja saata hiljemalt 26.05 I.Gile tagasi (V kd

tl 25). Sealjuures nähtub veel täielikult täitmata fookushindade tabelist, mille I.G teistele (sh

A.Lle, H.Lle ja E.Ple) täitmiseks saatis, et juba on selles märgitud konkurentidena R.is ja P.s

müüdavate toodete hinnad 12.05.2009. a seisuga (IV kd tl 29-30). 27.05.2009. a edastab H.L

I.Gile juba täidetud fookushindade tabeli, millele on lisaks 12.05 seisuga sisestatud R.ile ja P.le

märgitud ära konkreetselt Haabersti R. (VI kd tl 39-41). Sarnaselt H.Lle saadab ka E.P täidetud

fookushindade tabeli tagasi I.Gile (VI kd tl 28). Sealjuures on lisaks eelnevalt 12.05 seisuga

märgitud R.ile ja P.le tabelisse lisandunud ka AS-le H. kuuluvas kaupluses 22.05 seisuga olevad

hinnad (VI kd tl 29-30). Lisaks nähtub ka tunnistaja M.R (R) ütlustest, et AS L. esindajaid (I.Git

ja R.Git) huvitas väga viina müügihind S.is, mis kuulus R. AS-ile, ja kui liiga madal ostuhind

AS L. meelest pandi, siis viimane väljendas ka oma pahameelt R. AS-i töötajale, kes hinna eest

vastutas (II kd tl 122).

104. Kohtus üle kuulatud tunnistajad M.R, U.A ja V.T, kes 2009. aastal töötasid R. AS-s ja M.

OÜ-s on nimetanud enda töökoha äriühingu konkurentideks S.it, R., P.t, M.t, G., E.-d ja C.it (II

kd tl 118 pöördel, 124 pöördel, 127-127 pöördel, 138 pöördel). Sealjuures on I.Ki ja R.Sa

töölepingute punktides 1.3 ja 2.1/2.4 M. OÜ-ga välja toodud M. OÜ suurimad konkurendid,

kelleks on mh AS P., R. AS, S. AS (III kd tl 91, 114). Asjaolu, et tunnistajad ei ole nimetanud

konkurendina AS-i L. ning ühtlasi asjaolu, et R. AS, S. AS, M. OÜ ja AS P. ei pea enda

1-14-3730

47 (129)

konkurendiks AS-i L. ei tähenda, et AS L. ei oleks nende tegelikuks konkurendiks. Arvestades

R. AS-i, S. AS-i, M. OÜ ja AS P. turuosasid jaekaubanduses (vastavalt 22%, 17,8%, 15,33%

ja 11,2% - IX kd tl 36 pöördel, 112, 71, 94 pöördel) ja käibeid 2009. aastal (vastavalt 5,6

miljardit, 4,6 miljardit, 3,98 miljardit ja 1,8 miljardit krooni – IX kd tl 43, 121 pöördel, 83, 96)

ning samal ajal vaadates AS L. käivet (1,3 miljardit krooni – IX kd tl 183, 196 pöördel), millest

jaemüük moodustas vaid ca 105 miljonit krooni ehk 7,9% (IX kd tl 199 pöördel; X kd tl 62),

siis on mõistetav, miks need n-ö gigandid ei pea AS-i L. nende reaalseks konkurendiks. See aga

ei tähenda, et AS L. ei olekski nende tegelik konkurent. Lihtsalt AS L. turuosa alkoholitoodete

jaemüügi turul on niivõrd väike ja AS L. on ise ka end identifitseerinud peamiselt kui

alkoholitootja mitte jaemüüja, mistõttu ei pea suured ketikauplused AS-i L. lihtsalt enda jaoks

n-ö tõsiseltvõetavaks konkurendiks, kelle hindu tuleks jälgida ja arvesse võtta.

105. Kohus ei nõustu kaitsjatega (XIII kd tl 12 pöördel – 13 pöördel, 35-35 pöördel), et ühte

kontserni kuulumine välistaks AS-i L. ja AS-i S. vastutuse KarS § 400 järgi. Vastavalt

süüdistusele ja kohtuotsuse punktides 137. ja 141. tuvastatule, ei sõlminud AS L. ja AS S.

konkurentsi kahjustavat kokkulepet ja ei pannud toime konkurentsi kahjustavat kooskõlastatud

tegevust mitte ainult omavahel, vaid ka M. OÜ, AS-i P., R. AS-i ja H. AS-ga. Isegi kui AS-i L.

ja AS-i S. lugeda samaks isikuks (kontserniks), ei muudaks see asjaolu, et nad sõlmisid

ebaseaduslikke kokkuleppeid ka teiste jaekaubanduskettidega.

3.6.

Aegumine

106. M. OÜ, I.Ki, R.Sa ja R. AS-i kaitsjad on seisukohal, et käesoleval juhul on

süüdistatavatele etteheidetavad teod aegunud (XIII kd tl 119 pöördel-120, 147; XIV kd tl 7, 22,

47 pöördel).

107. Süüdistused on esitatud KarS § 400 lg-te 1 ja 2 (alates 27.02.2010 KarS § 400 lg 2 p 1 ja

lg 4) järgi. Mõlema puhul on tegemist teise astme kuritegudega KarS § 4 lg 3 mõttes. Seega

KarS § 81 lg 2 p 2 kohaselt ei või kedagi nimetatud kuritegude toimepanemises süüdi mõista

ega karistada, kui kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtotsuse jõustumiseni on

möödunud 5 aastat. KarS § 81 lg 5 p 2 kohaselt katkeb kuriteo aegumine süüdistatava kohtu

alla andmisega. Harju Maakohus andis kõik süüdistatavad neile esitatud süüdistustes

11.06.2014. a kohtu alla (I kd tl 121-125).

108. Kuigi prokurör on esitanud süüdistuse ajavahemiku osas üldsõnaliselt juuni-juuli 2009. a,

siis kohtu hinnangul on prokurör süüdistuses kuriteo toimepanemise aja arvestades erinevaid

süüdistatavaid ja nende tegevusi esitanud võimalikult ajaliselt piiritletud perioodina.

109. Süüdistus on esitatud nii hinnakokkuleppe sõlmimises kui ka kooskõlastatud tegevuses,

mis seisnes kokkulepitud hinnatasemele hinna tõstmises sünkroonselt ehk üheaegselt kõikides

süüdistatavatele kuuluvates kauplustes. Kohtu hinnangul on antud Kriminaalasjas

hinnakokkulepe ja kooskõlastatud tegevus omavahel väga tihedalt seotud. Ainuüksi seetõttu, et

kogu kooskõlastatud tegevuse eesmärgiks oligi sõlmitud hinnakokkuleppe elluviimine ning

kooskõlastatud tegevuse kaudu ühtlasi pidevalt ka kinnitati üle, et osapooled on jätkuvalt nõus

ka hinnakokkuleppega.

110. Esmalt märgib kohus, et isikute süüküsimuse analüüsimisel (peatükis IV) hindab kohus

täpsemalt, millal avaldati nõusolekud hinna tõstmiseks, kuid aegumise küsimuse analüüsimisel

on oluline hinnata, mis võis olla kõige varasem kuupäev, milline selline nõusolek avaldati. AS

L. ja M. OÜ puhul leiab kohus, et kõige varasem kuupäev, mil nad avaldasid nõusolekut tõsta

viina hinda 63,50 EEK tasemele, võis olla 16.06.2009. a toimunud kohtumisel. Nimelt nähtub

H.R 12.06.2009. a ja 15.06.2009. a e-kirjadest R.Sale, et AS L. soovib kohtuda M. OÜ-ga

16.06.2009. a (III kd tl 183, 190). Sealjuures kinnitab H.R 30.06.2009. a kiri, et kohtumine AS

1-14-3730

48 (129)

L. ja M. OÜ vahel toimus ja et kohtumisel andis M. OÜ nõusoleku tõsta odavate viinade hinda

kokkulepitud tasemele alates 01.07 (IV kd tl 1).

111. AS P. ja R. AS-i puhul võib kõige varasem aeg, mil avaldati nõusolekut osaleda hinna

tõstmises, olla 19.06.2009. a, mil R.G saadab H.Rle ja I.Gile kirja, mille kohaselt on odavate

viinade tõstmisega 63,50 peale alates 01.07.2009. a nõus P. ja R. (III kd tl 191; V kd tl 31; VI

kd tl 44). Samuti on AS P. puhul M.Sle ning R. AS-i puhul M.Kile saadetud R.Gi poolt

30.06.2009. a kiri sisuga, et eelmisel nädalal telefonis vesteldes on nad avaldanud nõusolekut

viina hinnad kokkulepitud tasemele tõstma (V kd tl 40-41, 38). Seega vähemalt 30.06.2009. a-

st kuni nädal varem ehk 23.06.2009. a ajal olid AS P. ja R. AS nõusolekut hinna tõstmiseks

väljendanud.

112. S.AS-i puhul viitavad e-kirjad, et S. AS võis kõige varem avaldada nõusolekut osaleda

hinnakokkuleppes 29.06.2009. a. Nimelt on kriminaalasja materjalide hulgas I.Gi 29.06.2009.

a kella 11:29 e-kiri T.Vle palvega muuta odavate viinade väljamüügi minimaalne hind S.is

63,50 peale (VI kd tl 46). Samal päeval kell 11:38 vastab T.V e-kirjaga I.Gile, et neil hakkab

laat ja nad ei saa teha hinnamuutusi 01.07 ja 02.07, aga 03.07 juba saaks (VI kd tl 46).

113. Seega isegi kui käsitleda hinna tõstmise kokkulepet lahusseisvana kooskõlastatud

tegevusest (mida kohtu hinnangul teha ei saa, sest need on omavahel niivõrd läbi põimunud),

siis kuritegu oleks aegunud erinevate isikute puhul kõige varem ajavahemikus 16.06.2015. a –

29.06.2015. a. Samas KarS § 81 lg 5 p 2 alusel katkes aegumine 11.06.2014. a kõikide

süüdistatavate osas ehk enne aegumistähtpäeva saabumist seoses süüdistatavate kohtu alla

andmise määrusega. KarS § 81 lg 6 kohaselt algab aegumine uuesti lõikes 5 nimetatud

menetlustoimingu tegemisest, kui aegumine on katkenud. Siiski ei tohi isikut kuriteo

toimepanemises süüdi mõista ega karistada, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud

kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud KarS § 81 lg-s 1 sätestatust 5 aasta võrra pikem aeg.

Seega käesoleval juhul ei tohiks kriminaalasja menetleda, kui oleks möödunud 5 + 5 = 10 aastat

alates kõige varem 2009. aasta 16. juunist. Antud juhul nimetatud aeg ei ole möödunud, mistõttu

on kohtul õigus käesolevat kriminaalasja menetleda, kuivõrd süüdistatavad anti kohtu alla enne

5-aastase aegumistähtaja möödumist.

IV KURITEOKOOSSEIS

4.1.

AS L. ja temaga seotud isikud

4.1.1. E-kirjavahetuse analüüs

114. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et AS L. töötajad K.K, I.G, H.R ja R.G sõlmisid

M. OÜ-ga, AS-iga P., R. AS-iga, S. AS-iga ja AS-iga H. kokkuleppe odava 0,5 liitrise 40%

viina hinna muutmiseks. Seda kinnitavad muuhulgas järgmised e-kirjad.

114.1. H.R 15. juuni 2009. a kell 14:55 e-kirjas R.Sale (III kd tl 190), kirjutas ta järgmist: Kas

homme saame D. ja Sinuga kohtuda? Tulen R.iga koos. Teemad: * laua viin ja odavate 40%

viinade väljamüügihinnad * M. kampaania hinnad ja nende kujunemine * jooksvad teemad.

114.2. H.R 30. juuni 2009. a kell 09:48 e-kirjas (IV kd tl 1) R.Sale kirjutab ta: Oleme tänaseks

saavutanud kõikide ketikauplustega (E., R., S., P.) kokkuleppe, et alates 1.07.2009 tõstame

odavate viinade hinnad 63,50 peale. Teie kauluses on odavamaks viinaks Laua viin 0,5l ja

Ekstra Viin 0,5L (konkurendi Mahtra viin 0,5l). Kohtumisel olite nõus M.s odavate viinade

hinnad tõstma kokkulepitud tasemele 01.07.09. Kinnitust oodates.

Seega nähtub 15. juuni 2009. a kell 14:55 ja 30. juuni 2009. a kell 09:48 kirjadest, et L. ja M.

esindajad kohtusid 16. juunil 2009. a, kohtumisest võtsid osa H.R ja K.K AS L. poolt ning R.S

ja D.M M. OÜ poolt. Põhimõtteliselt kinnitas viimast ka R.S 5. detsembri 2014. a kohtuistungil

1-14-3730

49 (129)

(XII kd tl 11 pöördel) antud ütlustes, kus ta arvas, et kohtus L. esindajatega kuskil juuni alguses

– esimesed nädalad ja kohtumisest võttis osa Ragnar K, R.S, H.R ja D.M.

Kohtu hinnangul on eeltooduga ka tõendatud, et kohtumise üheks teemaks oli Laua viina ja

odavate 40% viinade väljamüügihinnad ning pooled saavutasid kokkuleppe, et M. tõstab

hiljemalt alates 01.07.2009. a odavate viinade hindu vähemalt tasemele 63,50 krooni 0,5-liitrine

pudel.

114.3. R.Gi 19. juuni 2009. a kell 13:52 e-kirjas H.Rile ja I.Gile (III kd tl 191; V kd tl 31; VI

kd tl 44) teatas R.G, et P., R., S. on nõus 1.07.2009 toimuva hindade tõstmisega 63,50 peale.

114.4. H.R kirjutab juba osundatud 30. juuni 2009. a kell 09:48 e-kirjas (IV kd tl 1) R.Sale:

Oleme tänaseks saavutanud kõikide ketikauplustega (E., R., S., P.) kokkuleppe, et alates

01.07.2009 tõstame odavate viinade hinnad 63,50 peale. Teie kaupluses on odavaimaks viinaks

Laua viin 0,5l ja Ekstra Viin 0,5L (konkurendi Mahtra viin 0,5l). Kohtumisel olite nõus M.s

odavate viinade hinnad tõstma kokkulepitud tasemele 01.07.09. Kinnitust oodates.

114.5. R.Gi 30.06.2009. a kell 08:54 e-kiri H.Rle (V kd tl 38), milles ta edastab enda poolt

30.06.2009. a kell 08:53 M.Kile saadetud e-kirja, milles ta kirjutas: Oleme tänaseks saavutanud

kõikide kauplusekettidega kokkuleppe, et alates 01.07.2009 tõstame odavate viinade hinnad

63,50 peale. Teie kauplustes on odavaimaks viinaks Valge Viin 0,5L. Eelmine nädal telefonis

vesteldes olid sa nõus odavate viinade hinnad kokkulepitud tasemele tõstma. Kas oled ka täna

samal seisukohal?

114.6. R.Gi 30.06.2009. a kell 09:01 e-kiri M.Kile koos selles sisalduva eelneva

kirjavahetusega (V kd tl 39), kus ta kirjutab Laua viina väljamüügi hinnaks kujundame

samamoodi 63,50. Sellisel juhul ei teki enam probleeme SL Õhtulehe hinnauuringuga, kuna ka

P.s müüdav Eesti Standard on sama hinnaga.

114.7. R.G kirjutas 30.06.2009. a kell 11:15 e-kirjas M.Sle koos selles sisalduva eelneva

kirjavahetusega (V kd tl 40): Käisin kaupluses vaatamas, tõesti on 69,90. Sellisel juhul küsin

uuesti, et kas uue odava viina, Aus Viin 0,5L hinna olete nõus konkurentidega samale tasemele?

Sellele eelnes (samas dokumendis) M.S 30.06.2009. a kell 09:21 e-kiri R.Gile, milles ta

kirjutas: 25.06. alates on meil Eesti Standard 69,90 ja jääbki nii.

114.8. T.V 30.06.2009. a kell 11:22 kirjas I.Gile ja K.Kele koos selles sisalduva eelneva

kirjavahetusega (VI kd tl 46) kirjutas I.G 29. juunil 2009. a kell 11:29 T.Vle järgmist: Oleme

saavutanud kokkuleppe, kus alates 01.07.09 on KÕIKIDES KAUPLUSTES odava viina

minimaalne väljamüügihind 63,50 Ostuhindasid me ei muuda, küll aga palume S.is odavate

viinade minimaalseks väljamüügihinnaks teha 63,50. T.V vastas kirjale 29. juunil 2009. a kell

11:38 järgmist: Kuna meil hakkab Laat, siis me ei saa teha hinnamuutusi 01.07 ja 02.07. Kas

ma võin muuta 03.07? Sellele vastas I.G 29. juunil 2009. a kell 11:48 järgmist: Eesti viinadel

peaks olema muudetud ikka 01.07.09 -siinkohal me kahjuks kellegile erandeid teha ei saa, sest

siis me ei saagi kellegagi kokkuleppele, kuna hetkel käib „aumeeste mäng“. Selle peale palub

T.V saata odavate viinade EAN koodid, mida I.G ka teeb. Kuigi 30. juuni 2009. a kell 11:22

kirjas avaldab T.V rahulolematust (Kas see on ikka õige aeg teha, sest niigi on kliendid ärevusse

aetud käibemaksu tõusuga ning nüüd hakkame tõstma viinahinda. Ma arvan, et mitmed

ajakirjanikud hakkavad hindu võrdlema ning siis süüdistatakse kauplusi, et poed on

käibemaksu tõusu varjus tõstnud toodete hindasid. Kas ma võiksin vähemalt Katysha või Torni

jätta odavamaks? Kindlasti jäävad teistele mingid odavad viina sisse ning mina olen kõige

halvemas olukorras. Mul on seoses sellega tõsine mure. Palun teilt mõistmist. – VI kd tl 46),

on kohtu hinnangul tema rahulolematus seotud mitte hinna tõstmisega, vaid selle ajastusega.

Kirjavahetusest tervikuna aga nähtub, et kokkulepe hindade tõstmise osas oli selleks hetkeks

(29. juuni 2009. a) saavutatud.

1-14-3730

50 (129)

114.9. H. juhatuse liikme K.K poolt 11. detsembri 2014. a istungil antud ütlustest (XII kd tl 21-

25) nähtub, et 2009. a suvel, kuskil juuni lõpus, helistas talle I.G ja teatas, et juuli alguses on

tulemas piirkondlik hinnakampaania Laua viinale. Kampaania oli erinev selles mõttes, et välja

pakutud hind oli kõrgem tavahinnast. Kuna I.G kinnitas, et O.E võtab kampaaniast osa, nõustus

K.K ettepanekuga.

115. Seega nähtub eeltoodust, et saavutati kokkulepe odava 0,5-liitrise viina hinna tõstmiseks

vähemalt 63,50 kroonile M. OÜ-ga 16. juunil 2009. a (114.1, 114.2 ja 114.4), AS-iga P. (114.7)

ja R. AS-iga (114.5 ja 114.6) saavutati kokkulepe hiljemalt 19. juuniks 2009. a, S. AS-iga

(114.8) saavutati kokkulepe hiljemalt 29. juunil 2009. a ja AS-iga H. (114.9) saavutati

kokkulepe hiljemalt 30. juunil 2009. a. Siinjuures ei ole kohtu hinnangul oluline määratleda

missuguste konkreetsete viinamarkide hinna tõstmises kokku lepitakse, sest räägitakse

erinevate jaekettide puhul erinevatest markidest. Küll aga nimetatakse kõigis e-kirjades viina

ühise nimetajatena odavat viina. Samuti nähtub kirjadest, et tegemist on 0,5-liitrise 40%-lise

viinaga.

116. Kohtu hinnangul soovisid AS-i L. töötajad korraldada hinnatõusu selliselt, et see toimuks

kõikide jaekettide kauplustes üheaegselt. Seda kinnitavad näiteks järgmised e-kirjad.

116.1. I.Gi 26. juuni 2009. a kell 16:34 e-kirjas (III kd tl 192, V kd tl 32), mille adressaatideks

olid muuhulgas ka H.R, R.G, A.L ja K.K, kirjutas ta muuhulgas: NB! Oluline on antud

hinnatõusu puhul, et IGA KLIENDI juures toimuks alates 01.07.2009 odava viina hinna

tõstmine 63,50 peale (et ei oleks ka konkurentide viinad odavamad). Suurketid on tänaseks kõik

oma nõusoleku andnud ja odava viina hinnad muutuvad alates 1.07.2009, palun igal

müügiesindajal ka oma piirkondlikute klientide juures see muudatus ära teha.

116.2. Punktis 114.8 osundatud T.V 30.06.2009. a kell 11:22 kirjas I.Gile ja K.Kele koos selles

sisalduva eelneva kirjavahetusega (VI kd tl 46). Kirjavahetusest tervikuna aga nähtub, et T.V

soovile tõsta hindu S.is mõni päev hiljem, vastas I.G eitavalt. Kohtu hinnangul EAN-koodide

küsimisega nõustus T.V tõstma hinda G poolt soovitud ajal, kohtu hinnangul tähendab see

kooskõlastatud tegevust.

116.3. M.K kirjutab 6. juuli 2009. a kell 15:57 e-kirjas I.Gile (VI kd tl 48), et Tänasest peaks

olema Valge viina hind 63,50. Kiri sisaldab ka eelnevat I.Gi 06.07.2009. a kell 11:10 e-kirja

M.Kile, milles ta kirjutab: Kuna R puhkab, kirjutan Sulle „üle pika aja“ Rl ja Sinul oli

kokkulepe, et tänasest tõstab R. kõik oma odava viina väljamüügihinnad 63,50 peale

Praeguseks ei ole kahjuks kauplustes ei hinnasildid, ega ka skänneriga proovituna hinnad

muutunud. Oskad kommenteerida, millal R. hinnad üles tõstab? Osundatud kirjast nähtub, et R.

AS nõustus kooskõlastatult hinna tõstmisega. Sama tõendab ka M.Ki 9. juuli 2009. a kell 13:23

e-kiri (VI kd tl 54), H.R 9. juuli 2009. a kell 15:10 kiri (VI kd tl 55) ja 13. juuli 2009. a kell

09:07 K.K e-kiri I.Gile (VI kd tl 57).

116.4. I.Gi 30. juuni 2009. a kell 12:20 (IV kd tl 2) e-kiri R.Gile, H.Rle ja K.Kele sisaldas

sellele eelnevaid R.Gi 30.06.2009. a kell 11:30 e-kirja I.Gile ja H.Rile ning M.Ki 30.06.2009.

a kell 11:31 e-kirja R.Gile ja M.Rle (see kiri on ka eraldi esitatud ja avaldatud: V kd tl 42-43).

Nimetatud kirjas teatab M.K, et on nõus muutma hindu, kuid ei saa seda teha enne 9. juulit

2009. a. R.G edastab M.Ki kirja I.Gile ja H.Rle kirjutades, et R. on valmis tõstma odava viina

hinda alates 9. juuli. Hetkel on S. veel täis Mahtra viina hinnaga 54,90 mis on suureks

takistuseks. Minu ettepanek oleks 9 ndast hindasid tõsta, Teie seisukoht? (kiri esitatud ja

avaldatud eraldi: VI kd tl 47). I.G vastab sellele kirjale: 01.07.2009 peavad tõusma igal pool

odava viina hinnad (see kiri on ka eraldi esitatud ja avaldatud: V kd tl 44).

116.5. H.R kirjutab 7. juuli 2009. a kell 16:55 e-kirjas R.Sale (IV kd tl 9) R.st laekunud info

põhjal tõstavad S. ja R. oma odavate 40% viinade väljamüügihinnad 63,50-le alates 9.07.2009.

Seda teevad ka ülejäänud ketid. Ootan tagasisidet, kas M. muudab samuti oma viinase hinnad

samal päeval?

1-14-3730

51 (129)

116.6. I.G kirjutas 08.07.2009. a kell 10:53 e-kirjas M.Sle (IV kd tl 14): Teeme siiski

hinnamuudatuse homsest, sest muidu me ei saagi seda muudatust tehtud. Reaalsus on see, et

hiljemalt neljapäeva pärastlõunal tormavad kõik poodi ja vaatavad, et KÕIKIDEL oleks

(vastavalt kokkuleppele) hinnad muutunud, kui kellegi hinnad jälle „järgmisel päeval“

muutuvad, siis on jälle jama majas – midagi pole teha, peame siinkohal usaldama nüüd juba

kaks korda edasilükatud hinna tõstmist ja kui ei õnnestu, saab hinnad jälle vabaks lasta … M.

näitel see ka nii toimus – eelmine nädal oli esmaspäev – kuni kolmapäev hinnad tõstetud (kõik)

maksid 63,5), kuid kuna teised järgi ei tulnud, siis lasid hinnad tagasi…

116.7. H.R saatis 9. juulil 2009. a kell 12:00 I.Gile ja K.Kele e-kirja (IV kd tl 18), milles andis

ülevaate odavatest viinadest. E-kiri sisaldas tabelit Ülemiste R., R. Sõpruse, S. Mustamäe,

M.Lasna, K. Virbi, S. Tondi, C. Marja, F. Mustamäe ja M. E.K hindadest. Tõendis on välja

toodud, missugused kauplused on hinda vähemalt 63,50 kroonile tõstnud (roheliselt) ja millised

mitte (punaselt). Seega pidas AS L. aktiivselt ülevaadet, kuidas kauplused pidasid

hinnakokkuleppest kinni. Veelgi enam, AS L. töötajad käisid kauplustes kohapeal kokkuleppe

täitmist kontrollimas. Seda kinnitab näiteks 06.07.2009. a kell 11:10 I.Gi poolt M.Kile saadetud

e-kiri teemal odava viina hinnad R.-s, milles ta kirjutas järgmist: Kuna R puhkab, kirjutan Sulle

„üle pika aja“ J. Rl ja Sinul oli kokkulepe, et tänasest tõstab R. kõik oma odava viina

väljamüügihinnad 63.50 peale. Praeguseks ei ole aga kahjuks kauplustes ei hinnasildid, ega ka

skänneriga proovituna hinnad muutunud. Oskad kommenteerida, millal R. oma hinnad üles

tõstab? (VI kd lk 48).

116.8. Et L. töötajate eesmärgiks oli tõsta hinda kõigi jaekaubanduskettide poolt sünkroonselt

kinnitavad veel I.Gi 30. juuni 2009. a kell 15:11 e-kiri A.Lle, H.Rile, R.Gile jt-le (IV kd tl 6; V

kd tl 46), H.R 30.06.2009. a kell 17:03 e-kiri T.Ble (IV kd tl 7), I.Gi 7. juuli 2009. a kell 21:31

e-kiri H.Rle, R.Gile jt-le (IV kd tl 9, V kd tl 48), H.R 8. juuli 2009. a kell 11:36 e-kiri I.Gile ja

K.Kele ja sellega kaasnev eelnev kirjavahetus, I.Gi 08.07.2009. a kell 10:53 e-kirjaga M.Sle

(IV kd tl 14) sisalduv eelnev kirjavahetus, H.R 09.07.2009. a kell 15:10 e-kiri I.Gile (IV kd tl

20-21) koos selles sisalduva eelneva kirjavahetusega, H.R 09.07.2009. a kell 16:18 e-kiri I.Gile

ja K.Kele koos selles sisalduva eelneva kirjavahetusega (IV kd tl 22-25), R.Gi 30.06.2009. a

kell 14:26 kiri K.Kele (V kd tl 45), T.V 30.06.2009. a kell 11:22 e-kiri I.Gile ja K.Kele (VI kd

tl 46).

117. Eeltoodu tõendab, et L. töötajate eesmärgiks oli, et hinnatõstmine toimuks üheaegselt. I.G

soovis, et hinnatõus toimuks varasemalt kokkulepitud ajal, s.t 1. juulil 2009. a. Kuivõrd 1. juulil

2009. a üheaegne hinnatõus ei õnnestunud, lükati ühist hinnatõusu mitmel korral edasi.

118. Kohtu hinnangul sõlmiti hinnakokkulepe kokkulepe ja kooskõlastati omavahelist tegevust

AS L. töötajate initsiatiivil. Seda kinnitavad muuhulgas järgmised e-kirjad.

118.1. M.T(täisnimi ilmneb sisalduvas 28.07.2009. a kell 10:50 saadetud kirjast) 28. juuli

2009. a e-kirjast I.Gile koos selles sisalduva eelneva kirjavahetusega (VI kd tl 60) nähtub, et

28. juulil 2009. a kell 11:41 saatis I.G e-kirja M.Tle. Muuhulgas kirjutab I.G: Üritasime

vahendada suurkettide soove hinna tõstmise osas ja saavutada kõikidega kokkulepet, kus

KÕIKIDE kaupluste hind ei oleks madalam kui 63.50.

118.2. M.S 8. juuli 2009. a kell 11:38 kirjast I.Gile koos selles sisalduva eelneva

kirjavahetusega (VI kd tl 51) nähtub, et 8. juulil 2009. a kell 10:53 saatis I.G M.Sle kirja, milles

muuhulgas kirjutas: Kui lõpptulemusena on võimalik siiski lühemas/pikemas perspektiivis

rohkem raha teenida, on majade poolt tehtav 2-3 hinnasilid muutmine vist suhteliselt „väike

kulu“... J Tegu ju kaubanduse võimalusega teenida rohkem kasumit - meie huvi on siinkohal

absoluutselt olematu. Olen pigem „sõnumitooja“ ja kui keegi otsustab ikkagi jonnida, on L.

poolest ka täiesti okei, kui odava viina hinnad kauplustes on 54 krooni.

Viimasest kahest osundatud kirjast nähtub, et I.G pidas AS-i L. jaekaubanduskettide poolse

hinnatõstmise vahendajaks.

1-14-3730

52 (129)

118.3. H.R tuletab 30. juuni 2009. a kell 09:48 e-kirjas R.Sale (IV kd tl 1) meelde M. antud

lubadust tõsta hinda 1. juulist 2009. a. R.G küsib 30.06.2009. a kell 08:53 M.Kile saadetud e-

kirjas (V kd tl 38) üle, kas M.K on endiselt nõus 01.07.2009. a odavate viinade hinda tõstma.

I.G küsib 06.07.2009. a kell 11:10 e-kirjas M.Kile (VI kd tl 48), millal R. hinnad üles tõstab.

I.G ütleb 29. juuni 2009. a kell 11:29 e-kirjas T.Vle (VI kd tl 46), et Ostuhindasid me ei muuda,

küll aga palume S.is odavate viinade minimaalseks väljamüügihinnaks teha 63,50. 13. juuli

2009. a kell 09:07 K.K e-kirjast I.Gile koos selles sisalduva eelneva kirjavahetusega (VI kd tl

57) nähtub, et I.G saatis 7. juulil 2009. a K.Kle kirja, milles ta muuhulgas ütles: Soovitan hinnad

siiski neljapäeval „ära tõsta“, kui ilmnevad probleemid, et keegi ei tõsta, või tõstab ja laseb

mõne päeva pärast taaskord hinnad alla, saab hinnad taas „vabaks lasta“ ja saate ka sellega

kaasa minna.

118.4. H.R 30. juuni 2009. a kell 09:22 e-kirjast T.Ble (III kd tl 201) nähtub, et AS L. püüdis

saavutada kokkulepet odava viina hinna tõstmiseks ka E. süsteemis.

119. Eeltoodust nähtub, et initsiatiiv hinnakokkuleppeks ja kooskõlastatud tegevuseks tuli AS-

i L. töötajatelt.

120. Eelpool analüüsitud e-kirjadest nähtub ka seda, et R.Gi ülesandeks oli suhtlemine R. AS-

iga (esindaja M.K) ja AS-iga P. (esindaja M.S). Kirjavahetusest nähtub, et nimetatud

jaekaubanduskettidega saavutas ta kokkulepe odavate viinade hindade tõstmiseks vähemalt

63,50 kroonini hiljemalt 30.06.2009. a. H.R ülesandeks oli suhtlemine M. OÜ-ga ja E.-ga. I.G

suhtles S. AS-iga ja vajadusel asendas oma alluvaid. K.K suhtles klientidega vajadusel.

121. Kohtu hinnangul panid AS-i L. töötajad hinnakokkuleppe sõlmimise ja kooskõlastatud

tegevuse toime kavatsetult. Kavatsetusele viitavad ettevalmistavad tegevused enne jaekettidega

kokkulepete

saavutamist.

Ettevalmistavatele

tegevustele

viitavad

eelkõige

kõigi

jaekaubanduskettidega hinnakokkuleppele eelnevad läbirääkimised M. OÜ-ga, mida

kinnitavad järgmised e-kirjad.

121.1. H.R kirjutas 9. juuni 2009. a kell 16:55 e-kirjas K.Kele ja I.Gile (III kd tl 179, VI kd tl

43): Trükkisin M. odavate viinade kompensatsiooni Lisa 6 ümber. Lisasin sisse Laua viina

väljamüügihinna piiri tingimuse. Hetkel on kokkuleppest puudu periood. Kas peaksime selle

fikseerima või kehtib see sarnaselt lepingu kehtivusele? R helistab mulle seoses homse

kohtumisega tagasi.

E-kirjale oli manusena lisatud tarnelepingu lisa 6 (III kd tl 180, VI kd tl 44), mis muuhulgas

sätestas järgmist: Müüja annab Ostjale 2 EEK + KM igakuist käibesoodustust iga ostetud Laua

Viina 0,5l pudelilt eeldusel, et M. Laua Viina väljamüügihind ei ole madalam kui 62,50.

121.2. K.Ke 10. juuni 2009. a kell 08:48 e-kirjast H.Rle (III kd tl 181), mille manuses oli

tarnelepingu lisa 6 muudetud eelnõu (III kd tl 182), nähtub, et tema on muudatuste autor või on

muudatused tehtud vähemalt tema heakskiidul. Uue sõnastusega tarnelepingu lisa 6 sätestab

muuhulgas: Müüja annab Ostjale 2 EEK + KM igakuist käibesoodustust iga ostetud Laua Viina

0,5L pudelilt eeldusel, et Laua Viin 0,5L on eksponeeritud kaupluses minimaalselt 1/2

Euroalusel ja toote väljamüügihind ei ole madalam kui 62,50. Juhul kui M. muudab toote

müügihinna odavamaks kui 62,50 on L. õigus koheselt peatada lisa käibesoodustuse maksmine.

121.3. 12. juuni 2009. a kell 13:36 H.R e-kirjas R.Sale (III kd tl 183), kirjutas H.R järgmist:

Saadan L.-M. 2009 aasta lepingu Lisa nr 1, Lisa nr 5 ja Lisa nr 6. Palun saada mulle veelkord

üle vaatamiseks põhileping. Mul on soov kohtuda Teiega (Sina ja D.) 15.06. või 16.06. Palun

anna teada kohtumise täpne kellaaeg. Räägime Laua Viinast ja M. kampaania hindadest. E-

kirjale oli lisatud muuhulgas ka Lisa 6 9. juuni 2009 versioonis.

121.4. Kohtu hinnangul viitab osundatud e-kirja ja selle manuses olevad erinevad versioonid

Tarnelepingu lisast 6, et H.R, K.Ke ja I.Gi kavatsus oli juba hiljemalt 9. juunil 2009. a suunatud

M. OÜ-ga kokkuleppe sõlmimisele tõsta Laua Viina hind vähemalt 62,50 kroonile. Kohus

1-14-3730

53 (129)

käsitleb manust AS-i L. poolse pakkumuse eelnõuna, mis ei tõenda poolte vahel kokkuleppe

sõlmimist, kuivõrd puuduvad andmed, et see oleks poolte poolt allkirjastatud. Küll aga tõendab

see AS-i L. tahet lepingu sõlmimise läbirääkimisel. Kohus leiab, et AS-i L. jaoks oli lepingu

sõlmimise eesmärgiks see, et M. OÜ tõstaks odava viina jaehinda. E-kirjast nähtub, et hinna

tõstmise stimuleeR.seks oli AS L. valmis maksma M. OÜ-le soodustust. Samuti nähtub e-

kirjast, et H.R ja R.S planeerisid kohtuda juba 10. juunil 2009. a.

4.1.2. K.Ke, I.Gi, H.R ja R.Gi tööülesanded

122. AS L. ja K.Ke (dokumentides ja e-kirjades nimetatud ka R.K) vahelise 01.11.2000. a

lepinguga nr 489 (III kd tl 10-13), mille järgi töötaja asus 1. novembril 2000. a tööle müügijuhi

ametikohale ja 05.09.2005. a töölepingu muudatusega (III kd tl 19), mille järgi töötaja asus 6.

septembrist 2005. a tööle müügidirektori ametikohale, on tõendatud, et süüdistusperioodil s.t

juunis-juulis 2009. a töötas K.K AS-is L. müügidirektori ametikohal.

122.1. K.Ke poolt 18. septembril 2006. a allkirjastatud ametikirjelduse (III kd tl 21-23) kohaselt

on tema juhtimistasand tippjuht, ülemus juhatuse esimees ja alluvad siseturu müügijuht,

sisseostujuht, impordijuht, HoReCa müügijuht, müügianalüütik ja sekretär asjaajaja. Tema

töökohustuseks on muuhulgas: müügi-, impordi- ja sisseostu plaanide kinnitamine, müügi-

ja/või ostulepingute väljatöötamine ja sõlmimine, pidev müügi-, impordi- ja sisseostu analüüs,

suhtlemine klientidega, ametikoha eesmärgist lähtuvalt vajamineva juriidilise töö korraldamine

ja koordineeR.ne, müügi-, impordi-, horeca- ja sisseostu edukaks korraldamiseks vajaminevate

ettevõttesiseste süsteemide loomine ja nende toimimise tagamine. Tal on õigus muuhulgas

esindada AS-i L. oma volituste piires väljaspool ettevõtet ning kirjutada alla ostu-müügi- ja

turunduslepingutele.

122.2. Eeltoodust tulenevalt oli K.Kel süüdistusperioodil õigus sõlmida L. nimel müügi ja

turunduslepinguid ja nende väljatöötamine ja sõlmine oligi tema kohustuseks. Samuti, kuivõrd

tema kohustuseks oli ka ametikoha eesmärgist lähtuvalt vajamineva juriidilise töö

korraldamine, oli tema kohustuseks ka tagada, et sõlmitavad lepingud ja turundustegevus

vastaks seadusele. Seega olid tema ülesandeks põhimõtteliste müügiküsimuste lahendamine.

122.3. Kuna vastavalt ametikirjeldusele positsioneeriti K.Ke ametikohta AS-i L. sisemises

hierarhias tippjuhina, tal oli ettevõttesisene juhtimisõigus ja ettevõtteväline esindusõigus, oli ta

AS L. juhtivtöötaja KarS § 14 lg 1 mõttes.

123. AS L. ja I.Gi vahelise 03.10.2005. a töölepinguga nr 391 (III kd tl 24-27) on tõendatud,

et I.G asus 03.01.2005. a AS-i L. tööle müügijuhi ametikohale.

123.1. Vastavalt 30.10.2014. a istungil avaldatud ja uuritud I.Gi poolt 1. novembril 2005. a

allkirjastatud müügijuhi ametikirjeldusele (III kd tl 30-32, identne koopia ilma aastata

kuupäevas: III kd tl 51-53) on müügijuht keskastme spetsialist, esmajuht, kes allub

müügidirektorile ja kellele alluvad müügiesindajad, müügiassistent, müügioperaatorid,

kaubapaigutajad ja kaupluse juhataja. Tema töökohustusteks on vastavalt ametikirjeldusele

muuhulgas: osalemine müügi- ja kasumiplaanide väljatöötamisel; L. müügi- ja kasumiplaanide

täitmise tagamine; esindus- ja müügilepingute sõlmimise ettevalmistamine ja täitmise kontroll;

aktiivne koostöö jae- ja hulgiklientidega; kliendikampaaniate ja turundusaktiviteetide

planeerimine,

läbiviimine,

kontroll

ja

tulemuste

hindamine;

sortimendi

ja

kampaaniapakkumiste

tegemine

vastavalt

kehtivale

korrale;

müügimeeskonna

töö

korraldamine, juhtimine ja kontrollimine; müügimeeskonnale eesmärkide püstitamine,

meeskonna motiveerimine; müügikoosolekute planeerimine ja regulaarne läbiviimine;

müügidirektorile kokkulepitud aruandluse esitamine. Müügijuhil on õigus muuhulgas volituste

piires esindada AS-i L. huve ja nõuda müügidirektorilt vajaminevat informatsiooni ja volitusi

oma töö efektiivsuse tagamiseks. Eeltoodust tulenevalt oli I.Gil süüdistusperioodil õigus

1-14-3730

54 (129)

esindada AS-i L. suhtluses jaeklientidega ning anda sellega seoses korraldusi

müügiesindajatele.

123.2. I.G oli K.Ke otsene alluv. Tema ülesandeks oli müügitöö korraldamine vastavalt K.Ke

poolt kehtestatud eesmärkidele ja põhimõtetele, samuti lepingute ettevalmistamise ja täitmise

kontrollimine. Vastavalt ametikirjeldusele positsioneeriti I.Git AS L. sisemises hierarhias

esmajuhina. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 23. märtsi 2005. a otsuse nr 3-1-1-9-05 p-s 8

öelnud: On ilmne, et suurettevõtete puhul ei tegele tippjuhid kõigi igapäevategevuses

tõusetuvate küsimustega, vaid konkreetsetes valdkondades delegeeritakse vastutus edasi.

Sellest tulenevalt võib juhtivtöötajateks lugeda ka keskastme juhte, kellel konkreetses

valdkonnas on õigus teha iseseisvaid otsustusi ja sellega suunata juriidilise isiku tahet. Kohus

leiab, et kliendikampaaniate ja turundusaktiviteetide planeerimine, läbiviimine, kontroll ja

tulemuste hindamine, müügimeeskonna töö korraldamine, juhtimine ja kontrollimine ning

müügimeeskonnale eesmärkide püstitamine ja meeskonna motiveerimine eeldavad õigusi teha

iseseisvaid otsuseid ja sellega suunata juriidilise isiku tahet.

123.3. Eeltoodud põhjustel tuleb kohtu hinnangul lugeda I.Git keskastmejuhiks, kellel oli

ettevõttesisene juhtimisõigus ja ettevõtteväline esindusõigus. Seega oli ta AS L. juhtivtöötaja

KarS § 14 lg 1 mõistes. Samas saab teda lugeda ka pädevaks esindajaks KarS § 14 lg 1 mõistes,

sest tema pädevus tuli K.Ke heakskiidust tema tegevusele.

124. AS L. ja H.R vahelise 13.02.2007. a töölepingu nr 635 (III kd tl 33-37) järgi asus H.R 13.

veebruarist 2007. a tööle turundusteenistuse võtmekliendihalduri ametikohale.

124.1. Vastavalt H.R poolt 13. veebruaril 2007. a allkirjastatud võtmekliendihalduri

ametikirjeldusele (III kd tl 39-41) on tema juhtimistasandiks keskastme spetsialist, tema

ülemuseks on siseturu müügijuht. Tema töökohustusteks olid muuhulgas: oma halduses olevate

klientide müügitöö pidev analüüsimine, aktiivne suhtlemine klientidega, müügilepingute

vormistamine, olemasolevate müügilepingute täitmise kontrollimine, püsiklientidega suhete

hoidmine ja arendamine, ettepanekute tegemine müügiedenduseks ja müügitoetuseks,

informatsiooni kogumine kaubaturult, erinevate müügi- ja kliendipõhiste aruandluste

koostamine ja esitamine müügijuhile, regulaarne klientide külastamine ja kaupade väljapaneku

kontroll, sortimendi ja kampaaniapakkumiste tegemine vastavalt kehtivale korrale ja

tähtaegadele, müügijuhi assisteerimine, jooksvate ülesannete lahendamine. Tal oli õigus

esindada volituste piires ka AS-i L. huve.

124.2. Eeltoodust tulenevalt oli H.R I.Gi otsene alluv. Tema ülesandeks oli suhtlemine

klientidega, müügilepingute vormistamise ja täitmise kontrollimine.

124.3. Kohtu hinnangul tuleb H.Ra lugeda AS L. pädevaks esindajaks. Tema pädevus tuli tema

ametijuhendist, mille järgi oli tal oli õigus esindada volituste piires AS-i L. huve samuti K.Ke

ja I.Gi heakskiidust.

125. AS L. ja R.Gi vahelise 07.07.2008. a töölepingu nr 693 (III kd tl 42-45) järgi asus R.G 7.

juulist 2008. a tööle võtmekliendihalduri ametikohale.

125.1. Vastavalt 30.10.2014. a istungil avaldatud ja uuritud R.Gi poolt 1. septembril 2009. a

allkirjastatud võtmekliendihalduri ametikirjeldusele (III kd tl 47-41) on tema juhtimistasandiks

keskastme spetsialist, tema ülemuseks on siseturu müügijuht. Kuigi ametikirjeldus on

allkirjastatud 1. septembril 2009. a, s.t peale süüdistusperioodi, peab kohus eluliselt usutavaks,

arvestades ka H.R samasisulist ametilepingut, et süüdistusperioodil ei erinenud R.Gi ülesanded

oluliselt 1. septembril 2009. a allkirjastatud ametikirjeldusest. Tema töökohustusteks olid

muuhulgas: oma halduses olevate klientide müügitöö pidev analüüsimine, aktiivne suhtlemine

klientidega,

müügilepingute

vormistamine,

olemasolevate

müügilepingute

täitmise

kontrollimine, püsiklientidega suhete hoidmine ja arendamine, ettepanekute tegemine

müügiedenduseks ja müügitoetuseks, informatsiooni kogumine kaubaturult, erinevate müügi-

ja kliendipõhiste aruandluste koostamine ja esitamine müügijuhile, regulaarne klientide

1-14-3730

55 (129)

külastamine ja kaupade väljapaneku kontroll, sortimendi ja kampaaniapakkumiste tegemine

vastavalt kehtivale korrale ja tähtaegadele, müügijuhi assisteerimine, jooksvate ülesannete

lahendamine. Tal oli õigus esindada volituste piires AS-i L. huve.

125.2. Eeltoodust tulenevalt oli R.Gi I.Gi otsene alluv. Tema ülesandeks oli suhtlemine

klientidega, müügilepingute vormistamise ja täitmise kontrollimine.

125.3. Kohtu hinnangul tuleb R.Git lugeda AS-i L. pädevaks esindajaks, kelle tegusid võib

omistada AS-ile L. KarS § 14 lg 1 alusel. Tema pädevus tuli tema ametijuhendist, mille järgi

oli tal oli õigus esindada volituste piires AS-i L. huve, samuti K.Ke ja I.Gi heakskiidust.

4.1.3. K.K, I.G, R.G ja H.R panid etteheidetavad teod toime ühiselt ja kooskõlastatult

126. Eelpool p-des 114. - 120. vaadeldud tõenditest nähtub, et K.K, I.G, R.G ja H.R panid

etteheidetavad teod toime ühiselt ja kooskõlastatult. Analüüsitud e-kirjadest, nende

töölepingutest ja ametijuhenditest nähtub, et K.Kel, I.Gil, R.Gil ja H.Rl on nende

tööülesannetest tulenevat omavaheline tööjaotus, mida nad järgisid ka eelpoolkirjeldatud

tegude toimepanemisel.

126.1. Nii nähtub analüüsitud tõenditest, et müügidirektor K.K oli I.Gi ülemus ja R.G ja H.R

ülemus I.Gi kaudu. Tema ametiülesannetest lähtusid ka teiste isikute volitused kokkulepete

sõlmimiseks. K.K ei suhelnud alati isiklikult jaekaubanduskettidega, kuid tegi seda, kui oli vaja

suuremate volitustega esindajat. Ühtlasi hoidsid I.G, R.G ja H.R pidevalt teda toimuvaga kursis,

edastades talle e-kirju toimuva kohta. Sellest nähtub, et K.K kiitis nende tegevuse heaks.

Uuritud tõenditest nähtub ka, et K.K sõlmis konkurentsi kahjustava kokkulepe M. OÜ-ga ja R.

AS-iga S.-i (S.i) osas.

126.2. Müügijuht I.Gi ülesandeks oli müügitöö korraldamine. E-kirjavahetusest nähtub, et tema

oli kokkuleppe initsiaatoriks. Nii näiteks kirjutas ta 30.06.2009. a kell 12:20 R.Gile, H.Rle ja

K.Kele: 01.07.2009 peavad tõusma igal pool odava viina hinnad (V kd tl 44). I.Gi 26. juuni

2009. a kell 16:34 e-kirjas (III kd tl 192; V kd tl 32), mille adressaatideks olid muuhulgas ka

H.R, R.G, A.L ja K.K, kirjutas ta muuhulgas: NB! Oluline on antud hinnatõusu puhul, et IGA

KLIENDI juures toimuks alates 01.07.2009 odava viina hinna tõstmine 63,50 peale (et ei oleks

ka konkurentide viinad odavamad). Suurketid on tänaseks kõik oma nõusoleku andnud ja odava

viina hinnad muutuvad alates 1.07.2009, palun igal müügiesindajal ka oma piirkondlikute

klientide juures see muudatus ära teha. Samuti suhtles I.G nende suurklientidega otse, kui ta

seda vajalikuks pidas või kui kliendile ei olnud kliendihaldurit määratud. Nii näiteks nähtub

kirjavahetusest, et ta suhtles otse K.Kga AS-ist H., T.Vga S. AS-ist ja M.Sga AS-ist P.. Uuritud

e-kirjadest nähtub, et tema osaks oli sõlmida AS-iga H. ja S. AS-iga konkurentsi kahjustava

kokkulepe. Samuti nähtub analüüsitud tõenditest, et tema ülesandeks oli hinnatõstmise üldine

koordineerimine ja konkreetselt tagamine, et S. AS ja AS H. tõstaksid hinda samaaegselt teiste

kettidega. Ühtlasi edastasid teised talle e-kirju toimuva kohta.

126.3. H.R oli võtmekliendi haldur. E-kirjadest nähtub, et ta suhtles R.Saga M. OÜ-st ja samuti

T.Bga E. süsteemist. Uuritud tõenditest nähtub, et tema osales kokkuleppe sõlmimisel M. OÜ-

ga. Samuti nähtub eelpool uuritud tõenditest, et tema ülesandeks oli M. OÜ-ga suhtlemisel

tagada odava 0,5-liitrise viina hinna tõstmine M. OÜ-s samaaegselt teiste kaubanduskettidega.

Ühtlasi edastasid teised talle e-kirju toimuva kohta temale vajalikus osas.

126.4. R.G oli võtmekliendi haldur. E-kirjadest nähtub, et ta suhtles M.Kiga R. AS-ist ja M.Sga

AS-ist P.. Uuritud tõenditest nähtub, et tema sõlmis konkurentsi kahjustava kokkuleppe AS-iga

P. ja R. AS-iga R. kaupluseketi osas ja R. AS-iga S.i osas. Samuti nähtub eelpool uuritud

tõenditest, et tema ülesandeks oli AS-i P. ja R. AS-iga suhtlemisel tagada odava 0,5-liitrise

viina hinna tõstmine AS-is P. ja R. AS-is samaaegselt teiste kaubanduskettidega. Ühtlasi

edastasid teised talle e-kirju toimuva kohta temale vajalikus osas.

1-14-3730

56 (129)

127. Kohtu hinnangul nähtub, et AS L. töötajad mitte ainult ei kihutanud jaekaubanuduskette

hinnakokkulepet sõlmima, vaid osalesid selles ka ise. Sellele viitavad muuhulgas järgmised

tõendid.

127.1. I.Gi 26. juuni 2009. a kell 16:34 e-kirjast (V kd tl 32-36), mille adressaatideks olid

muuhulgas H.R ja R.G, koopia saajateks olid muuhulgas A.L ja K.K, nähtub, et I.G saatis AS-

i L. töötajatele tabeli uutest väljamüügihindadest. E-kirjas kirjutab I.G järgmist: Tegin tabeli

uutest soovituslikest väljamüügihindadest, mis hakkavad kehtima seoses uue käibemaksumäära

rakendumisega alates 01.07.09. Osade fookustoodete min väljamüügihinda muutsime pigem

väiksemaks, kui km tõusuga kaasneks.

Tabelist nähtub, et L. kehtestas müügihinna 63,50 krooni järgmistele viinadele: VALGE VIIN

40% 0,5 L, LAUA VIIN 40% 0,5 L, KATYUSHA 40% 0,5 L, TORNI VIIN 40% 0,5 L ja

EKSTRA VIIN 40% 0,5 L. Kuivõrd exceli tabelis on värvilise varjutusega välja toodud just

loetletud viinad ja lisaks veel VALGE VIIN 40% 0,5 L PET 10-ne KOHVER ja LAUA VIIN

40% 0,5 L PET 10-pakk, on ilmne, et kirja saatja soovis nimetatud alkoholile eriliselt

tähelepanu juhtida.

127.2. Et korraldus hindade muutmiseks ei jäänud pelgalt ettepanekuks, tõendab ka 06.12.2013.

a vaatlusprotokoll – viinade jaehindu kajastavad andmed AS-i L. kaupluste kohta 2009. ja 2010.

aastatel (IX kd tl 31-33). Vaatlusprotokollist nähtub, et L. muutis 01-04.07.2009. a oma

jaemüügiüksustes Laua viina, Katyusha viina, Ekstra viina väljamüügihinna 63,50 EEK

tasemele, samuti muutis AS L. Ekstra viina väljamüügihinna 63,50 EEK tasemele ajavahemikul

30.06.2009. a kuni 07.07.2009. a.

Laua viina väljamüügihind muudeti alljärgnevalt:

• xxxx Kuressaare asuvas jaemüügiüksuses tasemelt 62,50 EEK (3,99 EUR) tasemele

63,50 EEK (4,06 EUR) 02.07.2009. a;

• xxxx Tallinn asuvas jaemüügiüksuses tasemelt 64,90 EEK (4.15 EUR) tasemele 63,50

EEK (4,06 EUR) 03.07.2009. a;

• xxxx Tallinn asuvas jaemüügiüksuses tasemelt 64,90 EEK (4.15 EUR) tasemele 63,50

EEK (4,06 EUR) 03.07.2009. a;

• xxxx Tallinn asuvas jaemüügiüksuses tasemelt 64,90 EEK (4.15 EUR) tasemele 63,50

EEK (4,06 EUR) 02.07.2009. a.

Katyusha viina väljamüügihind muudeti alljärgnevalt:

• xxxx Kuressaare asuvas jaemüügiüksuses tasemelt 59,90 EEK (3,83 EUR) tasemele

63,50 EEK (4,06 EUR) 01.07.2009. a;

• xxxx Tallinn asuvas jaemüügiüksuses tasemelt 59,90 EEK (3,83 EUR) tasemele 63,50

EEK (4,06 EUR) 03.07.2009. a;

• xxxx Tallinn asuvas jaemüügiüksuses tasemelt 59,90 EEK (3,83 EUR) tasemele 63,50

EEK (4,06 EUR) 04.07.2009. a;

• xxxx Tallinn asuvas jaemüügiüksuses tasemelt 59,90 EEK (3,83 EUR) tasemele 63,50

EEK (4,06 EUR) 01.07.2009. a.

Ekstra viina väljamüügihind muudeti alljärgnevalt:

• xxxx Kuressaare asuvas jaemüügiüksuses tasemelt 63,90 EEK (4,08 EUR) tasemele

63,50 EEK (4,06 EUR) ajavahemikul 30.06.2009. a kuni 07.07.2009. a;

• xxxx Tallinn asuvas jaemüügiüksuses tasemelt 63,90 EEK (4,08 EUR) tasemele 63,50

EEK (4,06 EUR) 02.07.2009. a;

• xxxx Tallinn asuvas jaemüügiüksuses tasemelt 63,90 EEK (4,08 EUR) tasemele 63,50

EEK (4,06 EUR) 01.07.2009. a.

1-14-3730

57 (129)

128. Kohus leiab, et I.Gi 26. juuni 2009. a kell 16:34 e-kiri ja 06.12.2013. a asitõendi

vaatlusprotokoll tõendavad, et I.G ei tegutsenud ainult kihutajana, vaid ka täideviijana. Andes

korralduse hinna muutmiseks samale tasemele jaemüügikettidega, pani I.G toime

täideviimisteo. Et I.Gi ametijuhendi järgi olid tema alluvateks müügiesindajad ja kaupluse

juhataja, siis oli tema vastavasisuline korraldus kauplustele täitmiseks kohustuslik. Kuivõrd

K.K, I.G, R.G ja H.R tegutsesid ühise tahtlusega, viidatud kirjast nähtub, et kiri saadeti ka

K.Kele, R.Gile ja H.Rle, on kirjas kajastatud täideviimistegu omistatav ka K.Kele, R.Gile ja

H.Rle.

4.1.4. Objektiivse koosseisu sissejuhatus

129. KarS § 400 näeb ette karistuse konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega

ettevõtjatevahelise kokkuleppe sõlmimise, otsuse tegemise või kooskõlastatud tegevuse eest.

Seega tuvastamaks, kas tegu on koosseisupärane KarS § 400 järgi, tuleb tuvastada:

1)

Kas kokkulepe, otsuse või kooskõlastatud teo poolteks on ettevõtjad?

2)

Kas kokkulepe, otsuse või kooskõlastatud teo poolteks olevad ettevõtjad on

konkurendid?

3)

Kas on olemas kokkulepe, otsus või kooskõlastatud tegu?

4)

Kas kokkuleppega, otsusega või kooskõlastatud tegevus oli konkurentsi kahjustava

eesmärgi või tagajärjega?

130. Kohus on peatükis 3.4 tuvastanud, et AS L., M. OÜ, AS P.i, S. AS, R. AS ja AS H. on

käsitletavad ettevõtjatena.

131. Peatükis 3.5 on kohus tuvastanud, et AS L., M. OÜ, AS P.i, S. AS, R. AS ja AS H. olid

omavahel konkurendid.

132. Kohus tuvastas analüüsis peatükis 4.1.2 analüüsinud üksikasjalikult K.Ke, I.Gi, R.Gi ja

H.R tööülesandeid ja volitusi ja leidis, et neil oli volitus AS-i L. esindada ja seega on nende

poolt AS L. nimel tehtud tahteavaldused kolmandate isikute jaoks AS-i L. tahteavaldused.

Seejuures tulenesid K.Ke, I.Gi volitused nende tööülesannetest ning R.Gi ja H.R volitused

tulenesid nende tööülesannetest ning K.Ke ja I.Gi heakskiidust.

133. Kohus on otsuse p-s 115. tuvastanud, et AS-i L. töötajad K.K, I.G, R.G ja H.R sõlmisid

ajavahemikul 16. juuni 2009. a kuni 30. juuni 2009. a M. OÜ-ga R.Sa ja D.M kaudu, AS-iga

P.i M.S kaudu, S. AS-iga T.V kaudu, R. AS-iga M.Ki ja V.P kaudu ning AS-iga H. K.K kaudu

kokkuleppe tõsta M. OÜ-s, AS-is P.i, S. AS-is, R. AS-is ja AS-is H. 0,5-liitrise odava viina

pudeli minimaalseks väljamüügihinnaks 63,50 krooni.

134. Samuti tuvastas kohus otsuse p-des 116. ja 117. , et AS L. töötajad K.K, I.G, R.G ja H.R

kooskõlastasid M. OÜ, AS-i P.i, S. AS-i, R. AS-i ja AS-iga H. hinna tõstmise aega, et teha

seda üheaegselt. Kohtu hinnangul on varem kokkulepitud hinna üheaegne tõstmine konkurentsi

kahjustavaks kooskõlastatud tegevuseks. Kirjavahetusest nähtub, et kooskõlastatud tegevus

kestis alates hinnakokkuleppe sõlmimisest kuni hinnakokkuleppe täitmiseni.

135. On üldteada, et vabaturu üheks iseloomulikumaks omaduseks on see, et üksiku müüja

poolsel hinnatõstmisel ostavad tarbijad samaväärset toodet tema konkurentidelt, kellel on hind

odavam. Selline turu omadus tagab turule isereguleerumise kaudu tootele õiglase hinna.

Olukord muutub aga siis, kui kõik konkurendid või vähemalt määrav osa neist tõstavad hinda

üheaegselt. Sellisel juhul tõuseb toote hind tervel turul ja tarbijal on valik kas toote tarbimisest

loobuda või osta toodet kõrgema hinna eest.

Eeltoodu on ka põhjuseks, miks hinnatõus pidi toimuma üheaegselt kõigis kauplusekettides. Et

kaubaketid soovisid tõsta hinda üheaegselt, kinnitavad ka mitmed menetluses kogutud e-kirjad.

1-14-3730

58 (129)

Nii näiteks kirjutas I.G 8. juulil 2009. a kell 10:53 e-kirjas M.Sle: Reaalsus on see, et hiljemalt

neljapäeva pärastlõunal tormavad kõik poodi ja vaatavad, et KÕIKIDEL oleks (vastavalt

kokkuleppele) hinnad muutunud, kui kellegil hinnad jälle „järgmisel päeval“ muutuvad, siis on

jälle jama majas - midagi pole teha, peame siinkohal usaldama nüüd juba kaks korda

edasilükatud hinna tõstmist ja kui ei õnnestu, saab hinnad jälle vabaks lasta... M. näitel see ka

nii toimus - eelmine nädal oli esmaspäev - kuni kolmapäev hinnad tõstetud (kõik maksid 63.5),

kuid kuna teised järgi ei tlnud, siis lasid hinnad tagasi...Eeltoodust nähtub, et I.G esitas

põhjusena, miks M. OÜ laskis hinnad tagasi alla, selle, et teised ei tõstnud hinda samaaegselt.

Sama nähtub ka 13. juuli 2009. a kell 09:07 K.K e-kirjast I.Gile (VI kd tl 57), milles ta kirjutab:

Mina pidasin kokkuleppest kinni ja tõstsin hinnad ära. Teistel olid hinnad muutmata. Muutsin

hinnad tagasi. Nüüd tahan veenduda enne kui muudan.

Algselt lepiti kokku tõsta hinnad üheaegselt 1. juulist 2009. a. Kui ilmnes, et 1. juulist 2009. a

ühine tõstmine ei õnnestu, siis lepiti kokku tõsta odavate viinade hinda hiljemalt 9. juuliks 2009.

a.

136. Eeltoodust nähtub, et K.K koos I.Gi, R.Gi ja H.Rga pani toime konkurentsi kahjustava

kooskõlastatud tegevuse, mis seisnes M. OÜ, AS-i P.i, S. AS-i, R. AS-i ja AS-iga H. odava

viina kokkulepitud hinnatõusu ühise rakendamise aja kokkuleppimises.

137. Menetluses uuritud tõenditest nähtub, et M. OÜ, AS P.i, S. AS, R. AS ja AS H. omavahel

iseseisvalt ei suhelnud. Tõenditest nähtub, et jaekaubanduskettidega suhtles ainult AS L.

(töötajate kaudu). Seega nõustub kohus prokuröriga, et suhtlemisel kasutati hub and spoke

infovahetuse skeemi. Siiski ei tähenda, et kokkuleppeid tuleks mõista ainult eraldiseisvate

kahepoolsete kokkulepetena AS L. ja konkreetse jaekaubandusketi vahel. Kohtu arvates ei

tähenda kokkulepe ühe laua taha istumist või ühele paberile alla kirjutamist. Kohtu hinnangul

võib kokkulepe seisneda ka ühises tahtes, mida vahendab kolmas isik. Menetluses analüüsitud

tõenditest nähtub, et iga jaekaubanduskett oli teadlik, et hinda tõstavad ka teised

jaekaubandusketid, osadest e-kirjadest nähtub, et teiste poolt hinna tõstmine oli nende poolse

hinnatõstmise kokkuleppega nõustumise eeltingimuseks. Kuigi kokkulepped sõlmiti L.

vahendusel,

nähtub

tõenditest,

et

konkurentsi

kahjustava

kokkuleppe

sõlmisid

jaekaubandusketid ka üksteisega.

138. Viimaseks KarS § 400 lg 1 (alates 27.02.2010. a KarS § 400 lg 2 p 1) objektiivse koosseisu

elemendina on vajalik tuvastada, kas kokkuleppel ja kooskõlastatud tegevusel oli konkurentsi

kahjustav eesmärk või tagajärg. Kolmandate isikute käest küsitavas hinnas kokkuleppimist

peetakse juba olemuslikult sedavõrd raskeks konkurentsiõiguse rikkumiseks, et seda loetakse

alati olulisel määral konkurentsi kahjustavaks. Niisugust seisukohta on väljendanud ka

Riigikohus 4. mai 2011. a otsuse nr 3-1-1-12-11 p-s 23.2.

Kuivõrd kohus on tuvastanud, et nii kokkulepe kui kooskõlastatud tegevus seisnes kolmandate

isikute, s.t tarbijate suhtes hinna kindlaksmääramises, siis nii Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

kui Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktika kohaselt loetakse sellesisulisi kokkuleppeid ja

kooskõlastatud tegevust juba olemuslikult konkurentsi kahjustavaks ilma, et peaks eraldi

tuvastama seda, kas ka tegelikkuses selline eesmärk või tagajärg esines. Riigikohtu

kriminaalkolleegium on 04.05.2011. a otsuse nr 3-1-1-12-11 p-s 21.1 märkinud järgmist:

Teatud juhtudel tuleneb juba koostöö olemusest, et sellega piiratakse konkurentsi, mistõttu

sellist koostööd nimetatakse konkurentsivastase eesmärgiga koostööks. Mõningatel puhkudel

ei ole koostöö küll olemuslikult konkurentsi piirav, aga lähtuvalt konkreetsel juhul põhjustatud

tagajärgedest

tuleb

siiski

konkurentsi

kahjustamist

tõdeda.

Viimast

nimetatakse

konkurentsiõiguslikus mõttes konkurentsi kahjustava tagajärjega koostööks. /…/ kui on

tuvastatud kokkuleppe konkurentsivastane eesmärk, ei ole vaja uurida selle kokkuleppe

tegelikku või võimalikku mõju turule (vt nt Euroopa Kohtu 6. oktoobri 2009. a otsus liidetud

kohtuasjades nr C-501/06 (GlaxoSmithKline), p 55; Suunised ELTL art 101 kohta

horisontaalkoostöö suhtes, p 24; Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. mai 2010. a otsus nr 3-1-

1-14-3730

59 (129)

1-32-10, p 10.2). Nii sisaldabki ELTL art 101 lg 1 punktides (a)-(e) loetelu koostöövormidest,

mis tulenevalt nende olemusest omavad pikaajalise konkurentsiõigusliku kogemuse põhjal

ülimalt tõenäoliselt negatiivseid mõjusid turule (Suunised EÜA art 81 lg 3 suhtes, p 21).

Samamoodi sisalduvad sellise juba olemuslikult negatiivse koostöö vormid KonkS § 4 lg 1

punktides 1-6 toodud loetelus. Nimetatud vormides tehtavat koostööd tulebki pidada

konkurentsi kahjustava eesmärgiga koostööks. Kuivõrd hinnakokkulepe ja kooskõlastatud

tegevus, millega määratakse kindlaks hinnad kolmandate isikute ehk antud juhul tarbijate

suhtes, on keelatud tegevusena ära toodud nii KonkS § 4 lg 1 p-s 1 (otsene või kaudne

kolmandate isikute suhtes hinna- ja muude kauplemistingimuste kindlaksmääramine,

sealhulgas kauba hinna, tariifi, tasu, juurde-, alla- või mahahindluse, abonement-, lisa- või

täiendava tasu, intressimäära, rendi või üüri määramine) kui ka ELTL art 101 lg 1 p-s a (otseselt

või kaudselt määratakse kindlaks ostu- või müügihinnad või mis tahes muud

tehingutingimused), siis tuleb antud juhul eeldada konkurentsivastase eesmärgi olemasolu.

Eeltoodust tulenevalt ei ole vaja seega tuvastada eraldi konkurentsi kahjustavat tagajärge ning

täidetud on ka viimane objektiivse koosseisu tunnus.

139. L. töötajajad osalesid konkurentsi kahjustavas kokkuleppes täideviijatena. Sellele viitab

p-des 127. ja 128. toodud tõendid ja nende analüüs.

140. AS L. kaitsja Erki Kergandberg leidis (XIII kd tl 12 pöördel – 13 pöördel, 35-35 pöördel),

et AS-i L. ei saa läbi AS L. sisuliselt olematu jaekaubanduse väljundi ehk ainult alkoholi

müügile spetsialiseeritud nelja kaupluse kaudu lugeda KarS § 400 lg 2 tähenduses üleriigiliste

super- ja hüpermarketite konkurendiks, mis omakorda välistab KarS § 400 lg 2 kohaldamise.

141. Kohus kaitsjaga ei nõustu. Kuigi kohus on juba eelnevalt tuvastanud peatükis 3.5, et AS

L. oli M. OÜ, AS-i P.i, S. AS-i, R. AS-i ja AS-i H. konkurent, oleks AS L. KarS §-s 400

kirjeldatud kuriteo toime pannud ka siis, kui ta ei oleks olnud konkurent. KarS § 22 lg 2 järgi

on isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole, kihutaja. Kuigi AS L.

töötajate kihutamistahe väljendub praktiliselt kõigis kohtumenetluse käigus uuritud e-kirjades,

ilmneb kõige selgemini nende kihutamissoov punktides 118.1 ja 118.3 analüüsitud I.Gi e-

kirjades. Näiteks 28. juulil 2009. a kell 11:41 e-kirjas kirjutas I.G väga selgelt: Üritasime

vahendada suurkettide soove hinna tõstmise osas ja saavutada kõikidega kokkulepet, kus

KÕIKIDE kaupluste hind ei oleks madalam kui 63.50. Seega isegi kui AS-i L. mitte pidada M.

OÜ, AS-i P.i, S. AS-i, R. AS-i ja AS-i H. konkurendiks, tegutsesid I.G, K.K, H.R ja R.G M.

OÜ, AS-i P., S. AS-i, R. AS-i ja AS-i H. suhtes kihutajatena. Käesoleval juhul oleks täidetud

ka kihutamise eeldus – kahekordne tahtlus: tahtlus kallutada jaekaubanduskette tahtlikule teole

sõlmida konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevahelise kokkulepe ja

kooskõlastada kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevahelist tegevust. Kohtu

hinnangul ei eelda kihutamine erisubjektsust ja kihutamisteo saab KarS § 400 kirjeldatud

kuriteos toime panna ka erisubjektiks, s.t konkurendiks mitteolev isik. Seega juhul, kui AS ei

oleks olnud M. OÜ, AS-i P., S. AS-i, R. AS-i ja AS-i H. konkurent, oleks I.Gi, K.Ke, H.R ja

R.Gi teod ja nende kaudu ka AS-i L. teod käsitletavad kihutamisena.

142. Kaasaaitamine, sh kihutamistegu, neeldub täideviimises, mistõttu nii kaasaaitamisteo kui

täideviimisteo esinemisel (olenemata millise koosseisualternatiivi osas) tuleb isiku käitumine

kvalifitseerida vaid täideviimisena. Seda seisukohta on väljendatud ka õigusalases kirjanduses

(vt nt J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa, lk 684-685).

143. Kuivõrd kohus tuvastas, punktides 130. ja 131. et AS L. on KarS §-s 400 sätestatud

erisubjektiks – on ettevõtja ja konkurent ja punktis 128. kohus tuvastas, et I.G pani toime ka

täideviimisteo, s.t muutis kokkuleppe tingimuste kohaselt ka AS-i L. hindu ja see tegu on

omistatav ka K.Kele, H.Rle ja R.Ginile ning ka AS-le L., ja kihutamine neeldub täideviimises,

ongi põhjendatud I.Git, K.Ke, H.Ra ja R.Git ning nende kaudu ka AS-i L. käsitleda kuriteo

täideviijatena.

1-14-3730

60 (129)

144. Isik tuleb süüdi tunnistada kuriteo toimepanemise hetkel kehtinud seaduse järgi.

Sealjuures peab kohus kontrollima, et tegu oleks karistatav ka otsuse tegemise ajal ja et tegu

oleks olnud jätkuvalt karistatav kuni otsuse tegemiseni.

Kohtu hinnangul oli sõlmitud kokkulepe tõsta 0,5-liitrise odava 40%-lise alkoholisisaldusega

viina hinda vähemalt 63,50 kroonini ja selle hinna tõstmise kooskõlastatult üheaegne tõstmine

konkurentsi kahjustava eesmärgiga ettevõtjatevaheliseks kokkuleppeks ja kooskõlastatud

tegevuseks, mille eest nägi 15.03.2007. a kuni 26.02.2010. a kehtinud KarS § 400 redaktsiooni

lg 1 karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

27.02.2010. a – 14.07.2013. a kehtinud KarS § 400 redaktsiooni lg 2 p 1 nägi ette

konkurentidevahelise kokkuleppe sõlmimise, otsuse tegemise või kooskõlastatud tegevuse eest,

sealhulgas riigihankes osalemisel, kui sellega määratakse otseselt või kaudselt kolmandate

isikute suhtes kindlaks hind või muud kauplemistingimused karistusena karistatakse rahalise

karistuse või ühe- kuni kolmeaastase vangistuse.

Nimetatud tegevus on karistatav ka otsuse tegemise ajal, sest 15.07.2013. a jõustunud ja otsuse

tegemise ajal kehtiv KarS § 400 lg 2 p 1 näeb ette konkurentidevahelise kokkuleppe, otsuse või

kooskõlastatud tegevuse eest, sealhulgas riigihankes osalemisel, kui sellega määratakse otseselt

või kaudselt kolmandate isikute suhtes kindlaks hind või muud kauplemistingimused,

karistuseks rahalise karistuse või ühe- kuni kolmeaastase vangistuse.

Seega on tegu kriminaalkorras olnud karistatav nii teo toimepanemise ajal kui ka jätkuvalt

kohtuotsuse tegemise ajani (kaasa arvatud).

4.1.5. K.K

145. K.Ke süüdistatakse konkurentsi kahjustavas kokkuleppes ja kooskõlastatud tegevuses s.o

kokkuleppe sõlmimises ja kooskõlastatud tegevuses, millega määratakse otseselt või kaudselt

kolmandate isikute suhtes kindlaks hind ja muud kauplemistingimused (KonkS § 4 lg 1 p 1

keelu rikkumine), s.o KarS § 400 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos (alates 27.02.2010 on

selline tegu kvalifitseeritav KarS § 400 lg 2 p 1 järgi), mis pandi toime 2009. aasta juunis-juulis

(süüdistusakt, lk 62-68).

146. Vastavalt süüdistusele väljendus K.Ke teopanus R. AS-i pädevatele esindajatele ja

juhtivtöötajatele teabe edastamises madalama hinnaklassi odavate viinade jaehindade tõstmise

kohta kokkulepitud tasemele konkureerivate ettevõtjate jaemüügiüksustes ning R. AS-i ja AS-

i S. poolt konkurentsi kahjustava kokkuleppe ja kooskõlastatud tegevuse tagamises

kokkulepitud jaehinna taseme saavutamise kaudu, teiste AS L. töötajatele heakskiidu

väljendamises konkurentsi kahjustava koostöö läbiviimisel.

Objektiivne koosseis

147. Tulenevalt K.Ke ametikirjeldusest (III kd tl 21-23), mille oli allkirjastanud AS L.

seaduslik esindajana juhatuse esimees J.K, oli K.Kel õigus esindada AS-i L. oma volituste piires

väljaspool ettevõtet ning kirjutada alla ostu-müügi- ja turunduslepingutele. Seega oli tal õigus

AS-i L. esindada ja tema poolt AS-i L. nimel väljendatud tahteavaldused olid kolmandate

isikute jaoks AS-i L. tahteavaldused.

148. E-kirjadest nähtub, et ka K.K võttis aktiivselt osa konkurentsi kahjustava kokkuleppe

sõlmimisest ja kooskõlastatud tegevusest ning vajadusel suhtles kliendi juhtivtöötajatega. Nii

kirjutas R.G 03.07.2009. a kell 10:41 kirjas K.Kele (V kd tl 47): Palun suhtle Vga S.i odava

viina (Mahtra) hinnatõstmise osas esmaspäeval. M oli nõus tõstma esmaspäevast odavate

hinna 63,50 peale. Kohtu hinnangul peab R.G V all silmas V.Pd, kes oli R. AS-i

kategooriagrupi juht ja ostudirektori asetäitja. K.Ke 14.07.2009. a kell 09:26 kirjas V.Ple (VII

kd tl 31) kirjutab ta: Tänasest on kõigis kettides odava viina hinnad muudetud. Odavaim hind

63.50. Kui R. hinnakontroll avastab veel mõnes kaupluses välja vahetamata hinnasilte, andke

1-14-3730

61 (129)

palun sellest teada. T.V 17. juuli 2009. a kell 16:57 e-kirjas „Järva hind“ sisalduvas 17. juuli

2009. a e-kirjas T.Vle, kirjutab K.K: Palun teeme siis selle Järva hinna kohe esmaspäeva

hommikust korda miinimum 63,50 ka valgevene viinade (see peaks nii olema kogu S.i ketid).

Hea oleks kui kelle kümnest kauplust avades oleks kohe uus hind ees.

149. Nimetatud kirjadest tuleneb, et K.K osales aktiivselt M. OÜ-ga toimunud läbirääkimistel

ja tegi muuhulgas ise ettepanekuid M. OÜ-ga sõlmitava tarnelepingu lisa sõnastuse kohta, mille

sisuks oli 0,5-liitrise Laua viina hinna tõstmine 62,50 kroonini. Nähtuvalt punktis 114.

analüüsitud e-kirjadest ja R.Sa ütlustest kohtusid H.R ja K.K AS L. poolt ning R.S ja D.M M.

OÜ poolt 16. juunil 2009. a ja sel päeval saavutasid ka kokkuleppe, et M. OÜ tõstab hiljemalt

alates 01.07.2009. a odavate viinade hindu vähemalt tasemele 63,50 krooni 0,5-liitrine pudel.

Arvestades, et K.Ke AS-i L. sisene positsioon oli kõrgem kui H.R positsioon, leiab kohus, et

just K.K oli isikuks, kes AS-i L. nimel M. OÜ-ga hinnakokkuleppe sõlmis.

150. Arvestades, et K.Kele edastati kõik olulisemad kirjad, oli ta üksikasjalikult teadlik

konkuretsi kahjustavast hinnakokkuleppest ja kooskõlastatud tegevusest. Seda kinnitavad

näiteks R.Gi 19. juuni 2009. a kell 13:52 e-kiri (III kd tl 191), milles R.G teatas, et P., R., S. on

nõus 1.07.2009 toimuva hindade tõstmisega 63,50 peale. I.Gi 26. juuni 2009. a kell 16:34 e-

kirja (III kd tl 192), milles kirjutas I.G, et Oluline on antud hinnatõusu puhul, et IGA KLIENDI

juures toimuks alates 01.07.2009 odava viina hinna tõstmine 63,50 peale (et ei oleks ka

konkurentide viinad odavamad). I.Gi 30.06.2009. a kell 12:20 kiri, milles ta nõudis, et

01.07.2009 peavad tõusma igal pool odava viina hinnad (IV kd tl 2) ja sellele R.Gi eelnev

kirjavahetus R. AS-i alkoholi, tubaka ja jookide tootejuht M.Kiga. Aga ka mitmed teised kirjad,

nt I.Gi 30.06.2009. a kell 14:53 kiri (IV kd tl 3), I.Gi 30.06.2009. a kell 15:11 e-kiri (IV kd tl

6), I.Gi 8. juuli 2009. a kell 11:36 e-kiri, H.R 9. juuli 2009. a kell 12:00 e-kiri I.Gile ja K.Kele

(IV kd tl 18), milles ta annab ülevaate jaekaubanduskettide hindadest. Eeltoodust saab

järeldada, et K.K kiitis oma alluvate konkurentsi kahjustava teguvuse heaks ja kuivõrd K.K oli

AS-i L. juhtivtöötaja, siis saab tema heakskiidu kaudu omistada e-kirjades väljendatud AS-i L.

töötajate tahteavaldusi AS-le L..

151. Punktist 148. ja 149. nähtub, et K.K mitte ainult ei kiitnud alluvate tegevuse heaks, vaid

ka osales aktiivselt konkurentsi kahjustavas tegevuses ja kui vajadus tekkis, suhtles K.K teise

poole juhtivtöötajaga vahetult.

152. Seega sõlmis K.K (esindades AS-i L.) kas isiklikult või võimaldas, andes selleks volituse

ja heakskiidu, I.Gil, R.Gil või H.Rl sõlmida M. OÜ, AS-i P., S. AS-i, R. AS-i ja AS-iga H.

kokkuleppe tõsta odavate viinade hinda vähemalt 63,50 kroonini. Samuti võimaldas, andes

selleks volituse ja heakskiidu, I.Gil, R.Gil ja H.Rl kooskõlastada eelpool nimetatud konkurentsi

kahjustava kokkuleppe täitmise aega, leppides kokku üheaegse hinna tõstmise aja.

153. Seega pani K.K toime KarS § 400 lg 1 objektiivsele koosseisule vastava teo.

Subjektiivne koosseis.

154. KarS § 400 lg-s 1 (alates 27.02.2010. a KarS § 400 lg 2 p-s 1) sätestatud kuriteokoosseisu

subjektiivse koosseisu täitmiseks peab tegu olema toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega.

Kohus leiab, et K.K pani KarS § 400 lg 1 vastava teo toime kavatsetusega.

KarS § 16 lg 2 järgi paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule

vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik

paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav

asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus.

155. Punktides 121. analüüsitud e-kirjadest nähtub K.K seadis eesmärgiks 0,5-liitrise odava

viina hinna tõstmise ja konkurentsi kahjustava kooskõlastatud tegevuse. Eriti ilmekalt nähtub

K.Ke kavatsetus tema 10. juuni 2009. a kell 08:48 e-kiri H.Rle (III kd tl 181), mille manuses

1-14-3730

62 (129)

oli tarnelepingu lisa 6 muudetud eelnõu (III kd tl 182). K.Ke poolt väljapakutud sõnastusega

tarnelepingu lisa 6 sätestab muuhulgas: Müüja annab Ostjale 2 EEK + KM igakuist

käibesoodustust iga ostetud Laua Viina 0,5L pudelilt eeldusel, et Laua Viin 0,5L on

eksponeeritud kaupluses minimaalselt 1/2 Euroalusel ja toote väljamüügihind ei ole madalam

kui 62,50. Kuivõrd K.K, I.G, R.G ja H.R tegutsesid ühiseltt, nähtub K.Ke kavatsetus ka näiteks

R.Gi 19. juuni 2009. a kell 13:52 e-kirjas H.Rle ja I.Gile (III kd tl 191; V kd tl 31; VI kd tl 44),

kus R.G teatas, et P., R., S. on nõus 1.07.2009 toimuva hindade tõstmisega 63,50 peale. Kohtu

hinnangul viitab kiri kavatsetusele nii hinnakokkuleppe osas kui ka kooskõlastatud tegevuse

osas.

156. Seega pani K.K KarS § 400 lg 1 objektiivsele koosseisule vastava teo toime

kavatsetusega.

4.1.6. I.G

157. I.Git süüdistatakse konkurentsi kahjustavas kokkuleppes ja kooskõlastatud tegevuses s.o

kokkuleppe sõlmimises ja kooskõlastatud tegevuses, millega määratakse otseselt või kaudselt

kolmandate isikute suhtes kindlaks hind ja muud kauplemistingimused (KonkS § 4 lg 1 p 1

keelu rikkumine), s.o KarS § 400 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos (alates 27.02.2010 on

selline tegu kvalifitseeritav KarS § 400 lg 2 p 1 järgi), mis pandi toime 2009. aasta juunis-juulis

(süüdistusakt, lk 38-47).

158. Vastavalt süüdistusele väljendus I.Gi teopanus selles, et ta edastas müügidirektor K.Kele,

võtmekliendihalduritele H.Rile ja R.Gile ning kaupluste juhatajale A.Lle teavet odavate viinade

hinnatingimuste kindlaks määramisele suunatud konkurentidevahelise kokkuleppe tingimuste

kohta, samuti andis I.G nimetatud AS-i L. töötajatele korraldusi tagada kokkuleppe ja

kooskõlastatud tegevuste realiseeR.ne vastavate töötajate pädevusse kuuluvate klientide ehk

jaemüüjate poolt. I.Gi ülesandeks oli veel AS-i P., S. AS-i ja AS-i H. kaasamine konkurentsi

kahjustavale koostööle ning teabe jagamine konkurentsi kahjustava kokkuleppe ja koostöö

sisust s.t milliseks peaksid kujunema odavate viinade jaehinnad konkurentide jaemüügiüksustes

ning milliseks ajaks, samuti sellest, kuidas kokkuleppega hõlmatud jaemüügiüksuseid omavad

ettevõtjad teostavad kokkulepitud hinnamuudatusi ja reageerivad üksteise poolt juba teostatud

hinnamuudatustele või nende tegemata jätmisele.

Objektiivne koosseis

159. Tulenevalt I.Gi ametikirjeldusest (III kd tl 30-32), mille oli allkirjastanud AS L.

müügidirektor K.K, oli I.Gil õigus esindada AS-i L. huve ja nõuda müügidirektorilt

vajaminevat informatsiooni ja volitusi oma töö efektiivsuse tagamiseks. Eeltoodust tulenevalt

oli I.Gil süüdistusperioodil õigus esindada AS-i L. suhtluses jaeklientidega ja anda sellega

seoses korraldusi müügiesindajatele. Seega oli tal õigus eelpoolkirjeldatud suhtluses ja

kokkulepete sõlmimisel AS-i L. esindada ja tema poolt AS-i L. nimel väljendatud

tahteavaldused olid kolmandate isikute jaoks AS-i L. tahteavaldused.

160. Kohtumenetluses uuritud kirjavahetusest tervikuna, aga eriti I.Gi 26. juuni 2009. a kell

16:34 e-kirjast (III kd tl 192, V kd tl 32), milles ta muuhulgas kirjutas, et Oluline on antud

hinnatõusu puhul, et IGA KLIENDI juures toimuks alates 01.07.2009 odava viina hinna

tõstmine 63,50 peale (et ei oleks ka konkurentide viinad odavamad) ja mille kaudu ta realiseeris

täideviimisteo ning näiteks I.G 30. juuni 2009. a kell 12:20 kirjast R.Gile, H.Rle ja K.Kele,

milles ta kirjutab: 01.07.2009 peavad tõusma igal pool odava viina hinnad (see kiri on ka eraldi

esitatud ja avaldatud: V kd tl 44), ilmneb tema resoluutsus konkurentsi kahjustatavas tegevuses.

Samuti AS H. juhatuse liige K.K poolt 11. detsembri 2014. a istungil antud ütlustest (XII kd tl

21-25), 13. juuli 2009. a kell 09:07 K.K e-kirjast I.Gile (VI kd tl 57), T.V 30.06.2009. a kell

11:22 kirjas I.Gile ja K.Kele koos selles sisalduva I.Gi 29. juunil 2009. a kell 11:29 e-kirjast

T.Vle (VI kd tl 46) nähtub, et I.G oli konkurentsi kahjustava tegevuse initsiaatoriks, suhtles

1-14-3730

63 (129)

aktiivselt suurkettide esindajatega, vajadusel asendas oma alluvaid, oli koordinaatoriks ja

innustas ka teisi töötajaid ebaseaduslikku kokkulepet sõlmima ja hinna üheaegset tõstmist

tagama.

161. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnagul tõendamist leidnud, et I.G (esindades AS-i L.

ametijuhendist tuleneva volituse alusel aga ka K.Ke poolt antud suulisel volitusel ja

heakskiidul) sõlmis kas isiklikult või võimaldas või tegi ülesandeks R.Gile või H.Rle sõlmida

M. OÜ, AS-i P., S. AS-i, R. AS-i ja AS-iga H. kokkuleppe tõsta odava viina hinda vähemalt

63,50 kroonini. Samuti kooskõlastas I.G või võimaldas R.Gil ja H.Rl AS-i L. nimel (andes

selleks volituse ja heakskiidu) kooskõlastada eelpoolnimetatud konkurentsi kahjustava

kokkuleppe täitmise aega, leppides kokku üheaegse hinna tõstmise aja M. OÜ, AS-i P., S. AS-

i, R. AS-i ja AS-iga H..

Seega pani I.G toime KarS § 400 lg 1 objektiivsele koosseisule vastava teo.

Subjektiivne koosseis.

162. KarS § 400 lg-s 1 (alates 27.02.2010. a KarS § 400 lg 2 p-s 1) sätestatud kuriteokoosseisu

subjektiivse koosseisu täitmiseks peab tegu olema toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega.

Kohus leiab, et I.G pani KarS § 400 lg 1 vastava teo toime kavatsetusega.

KarS § 16 lg 2 järgi paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule

vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik

paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav

asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus.

Punktist 160. nähtub, et I.G oli konkurentsi kahjustava tegevuse initsiaatoriks, suhtles aktiivselt

suurkettide esindajatega, vajadusel asendas oma alluvaid, oli koordinaatoriks ja innustas ka teisi

töötajaid ebaseaduslikku kokkulepet sõlmima ja hinna üheaegset tõstmist tagama. Kohus leiab,

et samadest (punktis 160. nimetatud) asjaoludest nähtub, et I.G seadis eesmärgiks konkurentsi

kahjustava kokkuleppe sõlmimise ja konkurentsi kahjustava kooskõlastatud tegevuse

toimepanemise.

Seega pani I.G KarS § 400 lg 1 objektiivsele koosseisule vastava teo toime kavatsetusega.

4.1.7. H.R

163. H.Ra süüdistatakse konkurentsi kahjustavas kokkuleppes ja kooskõlastatud tegevuses s.o

kokkuleppe sõlmimises ja kooskõlastatud tegevuses, millega määratakse otseselt või kaudselt

kolmandate isikute suhtes kindlaks hind ja muud kauplemistingimused (KonkS § 4 lg 1 p 1

keelu rikkumine), s.o KarS § 400 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos (alates 27.02.2010 on

selline tegu kvalifitseeritav KarS § 400 lg 2 p 1 järgi), mis pandi toime 2009. aasta juunis-juulis

(süüdistusakt, lk 55-61).

164. Vastavalt süüdistusele oli H.Ri ülesandeks oli M. OÜ kaasamine konkurentsi kahjustavale

koostööle ning teabe jagamine konkurentsi kahjustava kokkuleppe ja koostöö sisust s.t

milliseks peaksid kujunema odavate viinade jaehinnad konkurentide jaemüügiüksustes ning

milliseks ajaks, samuti sellest, kuidas kokkuleppega hõlmatud jaemüügiüksuseid omavad

ettevõtjad teostavad kokkulepitud hinnamuudatusi ja reageerivad üksteise poolt juba teostatud

hinnamuudatustele või nende tegematajätmisele.

Objektiivne koosseis

165. Tulenevalt

H.R

13. veebruaril

2007.

a

allkirjastatud

võtmekliendihalduri

ametikirjeldusest (III kd tl 39-41), mille oli allkirjastanud AS-i L. müügidirektor K.K, oli H.Rl

õigus esindada volituste piires AS-i L. huve. Arvestades, et H.R tegevusest olid üksikasjaliselt

kursis nii K.K kui ka I.G, kes seega kiitsid tema tegevuse heaks, oli tal õigus eelpoolkirjeldatud

1-14-3730

64 (129)

suhtluses ja kokkulepete sõlmimisel AS-i L. esindada ja tema poolt AS-i L. nimel väljendatud

tahteavaldused eelpoolkirjeldatud tegevuses olid kolmandate isikute jaoks AS-i L.

tahteavaldused.

166. Vastavalt tööjaotusele oli H.R ülesandeks suhelda M. OÜ-ga ja samuti E. süsteemiga.

H.R osales kokkuleppe sõlmimisel ja tegevuse kooskõlastamisel M. OÜ-ga. Samuti oli tema

ülesandeks M. OÜ-ga suhtlemisel tagada odava 0,5-liitrise viina hinna tõstmine M. OÜ-s

samaaegselt teiste kaubanduskettidega. Ühtlasi edastasid teised AS L. töötajad talle e-kirju

toimuva kohta temale vajalikus osas.

167. Punktis 121. analüüsitud e-kirjadest nähtub, et H.R ja K.Ke kavatsus oli juba hiljemalt 9.

juunil 2009. a suunatud M. OÜ-ga kokkuleppe sõlmimisele tõsta Laua viina hind M. OÜ-s

vähemalt 62,50 kroonile. 15. juuni 2009. a kell 14:55 ja 30. juuni 2009. a kell 09:48 kirjast ja

R.Sa 5. detsembri 2014. a kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et H.R ja K.K AS L. poolt ning

R.S ja D.MM. OÜ poolt kohtusid 16. juunil 2009. a. Kohtumise üheks teemaks oli Laua viina

ja odavate 40% viinade väljamüügihinnad ning pooled saavutasid kokkuleppe, et M. OÜ tõstab

hiljemalt alates 01.07.2009. a odavate viinade hindu vähemalt tasemele 63,50 krooni pudel.

Otsuse punktides 116. ja 117. on kohtu hinnangul tuvastamist leidnud, et AS-i L. töötajate

eesmärgiks oli, et hinnatõstmine toimus üheaegselt. H.R kirjutas 30. juuni 2009. a kell 09:48 e-

kirjas (IV kd tl 1) R.Sale: Oleme tänaseks saavutanud kõikide ketikauplustega (E., R., S., P.)

kokkuleppe, et alates 01.07.2009 tõstame odavate viinade hinnad 63,50 peale. Teie kaupluses

on odavaimaks viinaks Laua viin 0,5l ja Ekstra Viin 0,5L (konkurendi Mahtra viin 0,5l).

Kohtumisel olite nõus M.s odavate viinade hinnad tõstma kokkulepitud tasemele 01.07.09.

Kinnitust oodates. Kirjast nähtub üheselt, et H.R soovis, et hinnatõus toimuks 1. juulil 2009. a.

168. Eeltoodust tulenevalt aitas H.R kaasa M. OÜ-ga kokkuleppe sõlmimisele tõsta odavate

viinade hinda vähemalt 63,50 kroonini ning kooskõlastas (AS-i L. nimel ametijuhendist

tuleneva volituse alusel aga ka K.Ke ja I.G poolt antud suulisel volitusel ja heakskiidul) M. OÜ-

ga hinna tõstmise aega, et seda teha teiste kaubanduskettidega üheaegselt.

169. Seega pani H.R toime KarS § 400 lg 1 objektiivsele koosseisule vastava teo.

Subjektiivne koosseis.

170. KarS § 400 lg-s 1 (alates 27.02.2010. a KarS § 400 lg 2 p-s 1) sätestatud kuriteokoosseisu

subjektiivse koosseisu täitmiseks peab tegu olema toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega.

Kohus leiab, et H.R pani KarS § 400 lg 1 vastava teo toime kavatsetusega.

KarS § 16 lg 2 järgi paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule

vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik

paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav

asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus.

Punktis 160. nähtub, et H.Rl oli eesmärk sõlmida hinnakokkulepe juba hiljemalt 9. juunil 2009.

a. Samas punktis on kohus põhjendanud ka, et H.Rl oli eesmärk, et hinantõstmine toimuks

üheaegselt. Eeltoodust nähtub, et H.R seadis eesmärgiks konkurentsi kahjustava kokkuleppe

sõlmimise ja konkurentsi kahjustava kooskõlastatud tegevuse.

Seega pani H.R KarS § 400 lg 1 objektiivsele koosseisule vastava teo toime kavatsetusega.

4.1.8. R.G

171. R.Git süüdistatakse konkurentsi kahjustavas kokkuleppes ja kooskõlastatud tegevuses s.o

kokkuleppe sõlmimises ja kooskõlastatud tegevuses, millega määratakse otseselt või kaudselt

kolmandate isikute suhtes kindlaks hind ja muud kauplemistingimused (KonkS § 4 lg 1 p 1

keelu rikkumine), s.o KarS § 400 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos (alates 27.02.2010 on

1-14-3730

65 (129)

selline tegu kvalifitseeritav KarS § 400 lg 2 p 1 järgi), mis pandi toime 2009. aasta juunis-juulis

(süüdistusakt, lk 47-54).

172. Vastavalt süüdistusele oli R.Gi ülesandeks oli AS-i P. ja R. AS-i kaasamine konkurentsi

kahjustavale koostööle ning teabe jagamine konkurentsi kahjustava kokkuleppe ja koostöö

sisust s.t milliseks peaksid kujunema odavate viinade jaehinnad konkurentide jaemüügiüksustes

ning milliseks ajaks, samuti sellest, kuidas kokkuleppega hõlmatud jaemüügiüksuseid omavad

ettevõtjad teostavad kokkulepitud hinnamuudatusi ja reageerivad üksteise poolt juba teostatud

hinnamuudatustele või nende tegemata jätmisele.

Objektiivne koosseis

173. Tulenevalt R.Gi poolt 1. septembril 2009. a allkirjastatud võtmekliendihalduri

ametikirjeldusest (III kd tl 47-41), mille oli allkirjastanud AS-i L. müügidirektor K.K, oli R.Gil

õigus esindada volituste piires AS-i L. huve. Arvestades, et R.Gi tegevusega olid üksikasjaliselt

kursis nii K.K kui ka I.G, kes seega kiitsid tema tegevuse heaks, oli tal õigus eelpoolkirjeldatud

suhtluses ja kokkulepete sõlmimisel AS-i L. esindada ja tema poolt AS-i L. nimel väljendatud

tahteavaldused olid eelpoolkirjeldatud tegevuses kolmandate isikute jaoks AS-i L.

tahteavaldused.

174. Vastavalt tööjaotusele oli R.Gi ülesandeks suhelda R. AS-iga ja AS-iga P.. Punktis 114.

analüüsitud kirjavahetusest nähtub, et nimetatud jaekaubanduskettidega saavutas ta kokkulepe

odavate viinade hindade tõstmiseks vähemalt 63,50 kroonini hiljemalt 19.06.2009. a. Seda

kinnitab näiteks R.Gi 19. juuni 2009. a kell 13:52 e-kiri H.Rle ja I.Gile (III kd tl 191).

175. Otsuse punktides 116. ja 117. on kohtu hinnangul tuvastamist leidnud, et L. töötajate

eesmärgiks oli, et hinnatõstmine toimuks üheaegselt. R.Gi 30.06.2009. a kell 08:54 e-kirjast

H.Rle (V kd tl 38), milles ta edastab enda poolt 30.06.2009. a kell 08:53 M.Kile saadetud e-

kirja, kirjutab ta: Oleme tänaseks saavutanud kõikide kauplusekettidega kokkuleppe, et alates

01.07.2009 tõstame odavate viinade hinnad 63,50 peale. Teie kauplustes on odavaimaks viinaks

Valge Viin 0,5L. Eelmine nädal telefonis vesteldes olid sa nõus odavate viinade hinnad

kokkulepitud tasemele tõstma. Kas oled ka täna samal seisukohal? Kirjast nähtub üheselt, et

R.G soovis, et hinnatõus toimuks 1. juulil 2009. a. Sama tõendavad ka tema 30.06.2009. a kell

09:01 e-kiri M.Kile koos selles sisalduva eelneva kirjavahetusega (V kd tl 39), 30.06.2009. a

kell 11:15 e-kiri M.Sle koos selles sisalduva eelneva kirjavahetusega (V kd tl 40).

176. Eeltoodust tulenevalt sõlmis R.G (esindades AS-i L. ametijuhendist tuleneva volituse

alusel aga ka K.Ke ja/või I.G poolt antud suulisel volitusel ja heakskiidul) R. AS-iga ja AS-iga

P. kokkuleppe tõsta odavate viinade hinda vähemalt 63,50 kroonini ja kooskõlastas R. AS-iga

ja AS-iga P. hinna tõstmise aega, et seda teha teiste kaubanduskettidega üheaegselt.

177. Seega pani R.G koos K.Ke, I.Gi ja H.Rga toime konkurentsi kahjustava kooskõlastatud

tegevuse M. OÜ, AS-i P., S. AS-i, R. AS-i ja AS-iga H.. Nimetatud kooskõlastatud tegevus

seisnes varem kokkulepitud hinna üheaegses tõstmises.

Seega pani R.G toime KarS § 400 lg 1 objektiivsele koosseisule vastava teo.

Subjektiivne koosseis.

178. KarS § 400 lg-s 1 (alates 27.02.2010. a KarS § 400 lg 2 p-s 1) sätestatud kuriteokoosseisu

subjektiivse koosseisu täitmiseks peab tegu olema toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega.

Kohus leiab, et R.G pani KarS § 400 lg 1 vastava teo toime kavatsetusega.

KarS § 16 lg 2 järgi paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule

vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik

paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav

asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus.

1-14-3730

66 (129)

Seda, et R.G seadis eesmärgiks odava viina hinna tõstmise ja kooskõlastatud tegevusena

tõstmise kõikides jaekettides üheaegselt ja seega tegutses kavatsetusega nähtub p-dest 174. ja

175.

Seega pani R.G KarS § 400 lg 1 objektiivsele koosseisule vastava teo toime kavatsetusega.

4.1.9. A.L

179. A.Lt süüdistati füüsilise kaasabi osutamises teise isiku õigusvastasele teole, s.o

konkurentsi kahjustavale kokkuleppele ja kooskõlastatud tegevusele, millega määratakse

otseselt või kaudselt kolmandate isikute suhtes kindlaks hind (KonkS § 4 lg 1 p 1 keelu

rikkumine), s.o KarS 22 lg 3 - § 400 lg 1 ja 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos (alates 27.02.2010.

a on selline tegu kvalifitseeritav KarS § 22 lg 3 - KarS § 400 lg 2 p 1 ja lg 4 järgi) 2009. aasta

juunis ja juulis (süüdistusakt, lk 68-74).

180. Prokurör sisustas süüdistust sellega, et A.L soodustas K.Ke, H.R, R.Gi, ja I.Gi

kaastäideviimisel tehtud konkurentsi kahjustavat kokkulepet ja kooskõlastatud tegevust AS L.

nimel ja huvides, sest korraldas oma tööülesannete täitmise kaudu AS-i L. jaemüügiüksustes

madalama hinnaklassi viinade väljamüügihindade muutmise kooskõlastatult konkureerivate

ettevõtjatega kokkulepitud tasemele 63,50 krooni. A.Ll oli seejuures vähemalt kaudne tahtlus,

et hinnamuutus tuleb läbi viia, et tagada seeläbi AS L. osalemine konkureerivate

ettevõtjatevahelises konkurentsi koostöös. Prokurör leidis, et A.L tegevuse tulemusena muudeti

ajavahemikul 01-04.07.2009. a AS L. jaemüügiüksustes Laua viina, Katyusha viina ja Ekstra

viina väljamüügihinda 63,50 krooni tasemele, samuti muutis AS L. Ekstra viina

väljamüügihinna 63,50 krooni tasemele ajavahemikul 30.06.2009. a kuni 07.07.2009. a

(süüdistusakt, lk 72).

Vaidlustes leidis prokurör, et A.L on olnud isikuks, kellega on arutatud ja kes on ka siis

korraldanud AS L. kaupluste hinnastrateegiat. Eeltoodu nähtub tema töölepingust,

ametikirjeldusest ning lisaks e-kirjadest, mis kajastavad tema tööd seoses AS L. kauplustega.

Nimelt saadab ta 09.01.2009 I.Gile –kirja, milles on edastatud veebruari kaupluste kataloogi

hinnad, järgnevalt on ta saatnud 25.03.2009 kaupluste kataloogi mai ja juuni kohta ning annab

teada, et oleks vaja arutada hindade kujunemise küsimust. Järgnevalt on 16.04.2009 e-kiri,

millest nähtub jällegi, et A.L on isikuks, kellega arutatakse läbi hinnastrateegiad ning kes

määrab nimetatud otsuse kujunemist (XII kd tl 107 pöördel).

Samuti leidis prokurör, et A.L on AS L. kaupluste juhataja, kes on siis osalenud hindade

kujundamise protsessis, kellel on siis ka võimalik nendes hindade kujunemises kaasa rääkida

ning seega tegemist ei ole tlema puhul isikuga, kes oleks siis lihtsalt hinna mingisse programmi

või süsteemi sisestanud, et muudatus toimus. Lähtuvalt eeltoodust ei saa ka tema panust pidada

neutraalseks kaasabiks. Nimetatud asjaolu ei ole A.L ka ise kohtuistungil välja toonud või

näidanud, et tema rolliks oleks üksnes olnud vastavate korralduste täitmine. Järelikult on

põhjendatud ette heita A.Lle konkurentsi kahjustavat koostööle kaasa aitamist. (XII kd tl 107

pöördel).

181. Kohus leiab, et A.Lle etteheidetav tegu ei ole tõendamist leidnud ja A.L tuleb KarS 22 lg

3 - § 400 lg 1 ja 2 süüdistuses õigeks mõista.

Vastavalt AS L. ja A.L 4. märtsi 2002. a töölepingule (III kd tl 123-132) asus A.L 4. märtsist

2002. a tööle kaupluse juhataja ametikohale. Töölepingu punkt 2.4 sätestas, et Töötajale annab

tööülesandeid ja kontrollib nende täitmist müügijuht.

Vastavalt 30.05.2002. a ametikirjeldusele (III kd tl 132-134) kuulus A.L töökohustuste hulka:

kaupluse käibe ja kasumiplaani koostamine ja täitmine, pidev kaupluse müügitöö analüüs ja

arendamine, alluvate töö korraldamine, suhtlemine hankijatega, soodsad sisseostu- ja

kampaaniahinnad, L. jaekaubanduse arendamine xxxx kontoris. Ametikirjelduse 3. osa

kohaselt on A.L õiguseks hankijatega läbirääkimiste pidamine ning müügihindade

1-14-3730

67 (129)

kujundamine ja kooskõlastamine müügijuhiga. Eeltoodud ametikirjelduse põhjal tegi prokurör

järelduse, et Laua viina, Katyusha viina, Ekstra viina väljamüügihinda muudeti 63,50 krooni

tasemele 01-04.07.2009. a A.L tegevuse tulemusena. Kohtu hinnangul viitab õigus, mille sisuks

on müügihindade kujundamine ja kooskõlastamine müügijuhiga asjaolule, et A.L võis osaleda

hinna muutuse elluviimisel. Samas nähtub I.Gi 26. juuni 2009. a kell 16:34 e-kirjast (V kd tl

32-36), et müügihinna kujundas I.G. A.L oli küll üheks kirja adressaadiks, kuid kas A.L pidi

hindade muutmiseks veel midagi ise ette võtma või oli e-kiri ise korralduseks isikutele, kes

füüsiliselt hinnamuutusteks vajalikud tegevused teostasid, tõenditest ei nähtu. Analüüsides

tema ametijuhendi sõnastust, oli A.L ettepaneku realiseerumiseks vajalik müügijuhi

kooskõlastus. Vastupidise nõuet (A.L enda nõusoleku nõue) aga juhendist ei nähtu. Tõenditest

ei nähtu ka, et AS-i L. kauplustes hinnamuutuste elluviimiseks oli vältimatult vajalik Andres

Luba mingi korraldus või tegevus. Ainuüksi asjaolu, et A.L oli hinna muutmisest ja jaeketti

hinnakokkuleppest teadlik, ei ole kohtu hinnangul piisav isiku süüdimõistmiseks muuhulgas ka

seetõttu, et 26. juuni 2009. a kell 16:34 e-kirja adressaate oli peale A.L veel 19, kelledest

suuremale osale pole süüdistust esitatud. Seejuures on võimalik, et tähtsust omab ka asjaolu, et

A.L ei olnud mitte põhiadressaatide real vaid „Cc“ ehk koopiaadressaatide real, mis võib

tähendada, et talle ei olnud kiri täitmiseks, vaid üksnes teadmiseks.

182. Eeltoodust tulenevalt on A.L poolne konkurentsi kahjustavale kokkuleppele

kaasaaitamisteo toimepanemine ainult oletuslik ja konkreetse teo toimepanemine A.L poolt ei

ole tõendamist leidnud. Arvestades in dubio pro reo ehk kahtluse korral süüdistatava kasuks

mõistmise põhimõtet tuleb seetõttu A.L õigeks mõista.

4.1.10. AS L.

183. AS-i L. süüdistatakse konkurentsi kahjustavas kokkuleppes ja kooskõlastatud tegevuses

s.o kokkuleppe sõlmimises ja kooskõlastatud tegevuses, millega määratakse otseselt või

kaudselt kolmandate isikute suhtes kindlaks hind ja muud kauplemistingimused (KonkS § 4 lg

1 p 1 keelu rikkumine), s.o KarS § 400 lg 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos (alates 27.02.2010

on selline tegu kvalifitseeritav KarS § 400 lg 4 järgi), mis pandi toime 2009. aasta juunis-juulis.

184. Vastavalt süüdistusele oli AS-i L. rolliks konkurentsi kahjustavas kokkuleppes ja

kooskõlastatud tegevuses R. AS-il, M. OÜ-1, AS-il P., AS-il H. tahtluse tekitamine osaleda

konkurentsi kahjustavas koostöös ning samuti AS S. kaasamine eelnimetatud ettevõtjatega

konkurentsi kahjustavale koostööle. AS L. pani konkurentsi kahjustava kokkuleppe ja

kooskõlastatud tegevuse toime AS-i L. müügidirektor K.Ke, müügijuht I.Gi ja

võtmekliendihaldurite R.Gi ja H.Ri kaudu, kes tegutsesid ühise teoplaani ja tööjaotuse alusel,

mille alusel oli määratletud igaühe teopanus koostegutsemisel konkurentsi kahjustava

kokkuleppe ja kooskõlastatud tegevuse toimepanemisel. Ühise teoplaani ja tööjaotuse kohaselt

oli jagatud, et konkurentsi kahjustava kokkuleppe ja kooskõlastatud tegevuse korraldamine ja

läbiviimisel koordineeris AS-s L. toimuvat tegevust teabe edastamise ja korralduste jagamise

kaudu I.G ning konkreetsete äriühingutega suhtlesid vastavalt tööjaotusele M. OÜ-ga H.R, R.

AS-iga R.Gi ja K.K, AS-iga P. I.G ja R.G, S. AS-iga

185. KarS § 14 lg 1 vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime

pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku

huvides.

186. 15.03.2007. a kuni 26.02.2010. a kehtinud KarS § 400 redaktsiooni lg 2 nägi ette

juriidilise isiku vastutuse konkurentsi kahjustava kokkuleppe, otsuse ja kooskõlastatud

tegevuse eest, millega otseselt või kaudselt määratakse kindlaks kolmandate isikute suhtes

hinna- ja muid kauplemistingimusi. Alates 27.02.2010. a kuni 14.07.2013. a kehtinud KarS §

400 redaktsiooni lg 4 nägi samuti ette juriidilise isiku vastutuse konkurentidevahelise

kokkuleppe sõlmimise, otsuse tegemise või kooskõlastatud tegevuse eest, kui sellega

määratakse otseselt või kaudselt kolmandate isikute suhtes kindlaks hind või muud

1-14-3730

68 (129)

kauplemistingimused. Nimetatud tegevus on juriidilise isiku puhul karistatav ka otsuse

tegemise ajal, sest 15.07.2013. a jõustunud ja otsuse tegemise ajal kehtiv KarS § 400 lg 2 p 1

sätestab, et konkurentidevaheline kokkulepe, otsus või kooskõlastatud tegevus, sealhulgas

riigihankes osalemine, kui sellega määratakse otseselt või kaudselt kolmandate isikute suhtes

kindlaks hind või muud kauplemistingimused, on karistatav. Samas näeb KarS § 400 lg 4 ette

juriidilise isiku vastutuse lõikes 2 sätestatud teo eest.

Seega on täidetud KarS § 14 lg-s 1 sätestatud esimene eeldus juriidilise isiku vastutuseks, s.o

seadus on ette näinud, et selle kuriteo eest vastutab ka juriidiline isik.

187. Teine eeldus juriidilise isiku vastutusel on see, et teo toimepanija on juriidilise isiku

organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja. Kohus on p-s 122.3 tuvastanud, et K.K oli

AS-i L. juhtivtöötaja KarS § 14 lg 1 mõistes, p-s 123.3 on kohus tuvastanud, et I.G oli

keskastme juht, kellele oli õigus teha AS-i L. nimel iseseisvaid otsuseid ja sellega suunata

juriidilise isiku tahet. Seega leiab kohus, et ka I.G oli AS-i L. juhtivtöötaja KarS § 14 lg 1

mõistes. Punktides 124.3 ja 125.3 tuvastas kohus, et H.Rl ja R.Gil oli ametijuhendist tulenevalt

õigus esindada volituste piires AS-i L. huve, nende volitused tulenesid ka K.Ke ja I.Gi

heakskiidust, seega olid nad AS-i L. pädevaks esindajaks KarS § 14 lg 1 mõistes.

188. Kolmandaks eelduseks juriidilise isiku vastutusel on etteheidetava teo toimepanemine

juriidilise isiku huvides. Riigikohus on juriidilise isiku huvides tegutsemise mõistet vaaginud

kohtuasjas nr 3-1-1-9-05 tehtud otsuses. Selles kohtuotsuses on märgitud, et küsimust, kas tegu

on toime pandud juriidilise isiku huvides, tuleb lahendada igal konkreetsel juhul eraldi,

lähtuvalt tuvastatud faktilistest asjaoludest ning et seejuures ei pruugi juriidilise isiku huvides

tegutsemise ainsaks kriteeriumiks olla juriidilise isiku rikastumine. Samuti on selles

kohtuotsuses märgitud, et juriidilise isiku huvides toimepanduks ei saa lugeda tema organi või

juhtivtöötaja sellist tegu, mis teenis väga selgepiiriliselt vaid nende endi, mitte juriidilise isiku

huve.

Käesoleval juhul ei nähtu, et K.K, I.G, H.R ja R.G oleksid oma tegevuses juhindunud isiklikest

huvidest. Kuivõrd hinnakokkuleppe objektiks oli odav viin, mille üheks tootjaks ja

hulgimüüjaks on AS L., saab juba ainuüksi sellest asjaolust eeldada AS-i L. huvi olemasolu

hinnakokkulepete sõlmimiseks.

189. Juriidilise isiku vastutuse üheks eelduseks on mitte ainult füüsilise isiku koosseisupärase,

vaid ka õigusvastase ja süülise teo tuvastamine, mis on toime pandud selle juriidilise isiku

huvides. Käesoleval juhul on kohus otsuse peatükkides 4.6, V ja VI tuvastanud, et K.Ke, I.Gi,

H.R ja R.Gi teod oli lisaks koosseisupärasusele ka õigusvastased ja süülised. Seega on täidetud

ka viimane eeldus omistamaks K.Ke, I.Gi, H.R ja R.Gi toimepandud tegusid AS-ile L..

190. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et esinevad kõik eeldused K.Ke, I.Gi, H.R ja R.Gi

kuritegude omistamiseks AS-le L. ja lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et AS L. pani toime KarS

§ 400 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis on alates 27.02.2010. a kvalifitseeritav KarS § 400

lg 4 järgi.

4.2.

S. AS ja temaga seotud isik

4.2.1. T.V

191. T.Vu süüdistatakse konkurentsi kahjustavas kokkuleppes ja kooskõlastatud tegevuses s.o

kokkuleppe sõlmimises ja kooskõlastatud tegevuses, millega määratakse otseselt või kaudselt

kolmandate isikute suhtes kindlaks hind ja muud kauplemistingimused (KonkS § 4 lg 1 p 1

keelu rikkumine), s.o KarS § 400 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos (alates 27.02.2010 on

selline tegu kvalifitseeritav KarS § 400 lg 2 p 1 järgi) 2009. aasta juunis-juulis (süüdistusakt, lk

81-87).

1-14-3730

69 (129)

192. Süüdistuses heidetakse ette, et ta leppis S. AS esindajana kokku ja kooskõlastas tegevust

2009. aasta juunis ja juulis R. AS-i, M. OÜ, AS-i P. ja AS-i H. K esindajatega selles, et 40-

protsendilise alkoholisisaldusega pooleliitriste odavate viinade jaehinnad tuleb tõsta

minimaalselt 63,50 krooni tasemele. T.V jagas AS-i L. esindajatega teavet ja pidas nende kaudu

läbirääkimisi selleks, et tagada AS-i S. osalemine konkurentsi kahjustavas koostöös

konkureerivate ettevõtjatega 40-protsendilise alkoholisisaldusega odavad viinade jaehindade

tõstmisel minimaalselt 63,50 krooni tasemele.

193. Teo toimepanemise ajal kehtinud KarS-i kohaselt on T.Vle esitatud süüdistus KarS § 400

lg 1 järgi, mille kohaselt on karistatav kokkulepe, otsus või kooskõlastatud tegevus, millega

otseselt või kaudselt määratakse kindlaks kolmandate isikute suhtes hinna- ja muid

kauplemistingimusi, piiratakse tootmist, teenindamist, kaubaturgu, tehnilist arengut või

investeerimist, jagatakse kaubaturgu või varustusallikat, samuti muu konkurentsi kahjustav

kokkulepe, otsus või kooskõlastatud tegevus. Süüdistuse kohaselt on T.V tegevus alates

27.02.2010. a jõustunud KarS-i uue redaktsiooni kohaselt karistatav KarS § 400 lg 2 p 1 järgi,

mille kohaselt on karistatav konkurentidevaheline kokkuleppe sõlmimine, otsuse tegemine või

kooskõlastatud tegevus, sealhulgas riigihankes osalemine, kui sellega määratakse otseselt või

kaudselt kolmandate isikute suhtes kindlaks hind või muud kauplemistingimused. Peale

27.02.2010. a redaktsiooni muudatust on 15.03.2013. a jõustunud uus KarS § 400 redaktsioon,

kuid see on sisuliselt sama, mis 27.02.2010. a redaktsioonis sätestatu.

Objektiivne koosseis

194. KarS § 400 näeb ette karistuse konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega

ettevõtjatevahelise kokkuleppe sõlmimise, otsuse tegemise või kooskõlastatud tegevuse eest.

Seega on koosseisu olemasoluks vaja tuvastada, et kokkulepe ja kooskõlastatud teo poolteks

olid ettevõtjad, need ettevõtjad on omavahel konkurendid, esines etteheidetav kokkulepe ja

kooskõlastatud tegu mis oli konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega.

195. Kohus on peatükis 3.4 tuvastanud, et AS L., M. OÜ, AS P.i, S. AS, R. AS ja AS H. on

käsitletavad ettevõtjatena.

196. Peatükis 3.5 on kohus tuvastanud, et AS L., M. OÜ, AS P.i, S. AS, R. AS ja AS H. olid

omavahel konkurendid.

197. A-S. AS-i ja T.V vahelise 01.04.2001. a töölepingu nr 1358 järgi asus T.V 01.04.2001. a

tööle A-S. ostuteenistuse ostujuhi ametikohale. Vastavalt 25.07.2008. a ametikirjeldusele (III

kd tl 111-113) oli tema otseseks juhiks ostu- ja tootmisdirektor, alluvateks aga ostujuhi abid ja

logistik. Ametikirjeldusest nähtub, et muuhulgas oli T.V ülesandeks: ostuosakonna tulude ja

kulude eelarve koostamine, kaubavaliku teostamine ketile, hankijate valik ja koostöölepete

sõlmimine, tulude planeerimine ja hinnakujundus, kampaaniate korraldus (sh hankija

initsiatiivil toimuvate kampaaniate koordineerimine). Sealhulgas tulude planeerimine ja

hinnakujundus ülesannet hinnati vastavalt ametikirjeldusele selle järgi, et tulueesmärgid oleksid

reaalselt saavutatavad, müügihinnad sõltuvad turusituatsioonist, S.i hinnapoliitrikast ja

kaubagruppide eesmärkidest ja hooajalised allahindlused toimuvad plaanipäraselt ja

tulemuslikult. Seda, et T.Vl olid ka reaalselt volitused hinna muutmiseks, kinnitab T.V 17. juuli

2009. a kiri S.Mele, milles T.V kirjutas: Palun kontrolli, et mis hinnad kaupluste Oscarites on.

Kellel on alla 63,50 helista üle ja ütle, et tõstame ülesse (VIII kd tl 9).

28. oktoobri 2014. a istungil andis tunnistaja S.M ütlusi (II kd tl 135 pöördel – 136 pöördel), et

T.V oli tema otsene ülemus ja T.V pädevusse kuulus alkohol. T.V ülesandeks oli sihtkliendi

vajadusele sortimendi eest hoolitseda, et oleks õiged tooted õigete hindadega, kampaaniad,

lepingu läbirääkimised (II kd tl 136). Hinnamuutmise protsessi kirjeldas tunnistaja järgnevalt:

ostujuht sisestas hinnamuudatuse vastavasse faili, milles olevad hinnad ostujuhi abi sisestab

programmi OSKAR (II kd tl 136). Lisaks rääkis tunnistaja, et 99% oli kõikides S.i kauplustes

1-14-3730

70 (129)

hinnad samad, vaid konkurentsitihedamas piirkonnas võisid erineda (II kd lk 136). S.i

kauplustel oli põhimõtteliselt võimalus muuta hindu ise, aga päris oma äranägemise järgi nad

seda teha ei võinud (II kd tl 136-136 pöördel).

198. Eeltoodust nähtub, et T.Vl olid volitused hankijaid valida, hankijatega läbi rääkida ja

kaupade hinda kujundada. Seega oli tal õigus AS-i S. hinnakokkulepete ja hinna muutmise

ajastamise osas esindada ja tema poolt AS-i S. nimel väljendatud tahteavaldused olid

kolmandate isikute jaoks AS-i S. tahteavaldused.

199. T.V süüd tõendab olulises ulatuses tema 30.06.2009. a kella 11:22 e-kiri koos selles

sisalduva eelneva kirjavahetusega (VI kd tl 46), mille kohus siinjuures täies ulatuses välja toob:

Saatja T.V [xxxx] Saatmisaeg: 30. juuni 2009. a. 11:22 Adressaat: I.G; K.K Teema FW:

ODVAD VIINAD

Tere! Kas see on ikka õige aeg teha, sest niigi on kliendid ärevusse aetud käibemaksu tõusuga

ning nüüd hakkame tõstma viinahinda. Ma arvan, et mitmed ajakirjanikud hakkavad hindu

võrdlema ning siis süüdistatakse kauplusi, et poed on käibemaksu tõusu varjus tõstnud toodete

hindasid. Kas ma võiksin vähemalt Katysha või Torni jätta odavamaks? Kindlasti jäävad

teistele mingid odavad viina sisse ning mina olen kõige halvemas olukorras. Mul on seoses

sellega tõsine mure. Palun teilt mõistmist. Tervitades, T

From: I.G [mailto: xxxx] Sent: Tuesday, Dune 30, 2009 8:49 AM To: T.V Subject: RE: ODVAD

VIINAD

Hommikut Siit siis EAN-dega tooted, mis ei tohiks olla odavamad, kui 63.50 4740050002123

LAUA VIIN 40% 0,5 L 4740050000242 VALGE VIIN 40% 0,5 L 4740050003403 KATYUSHA

40% 0,5 L 4740050003625 TORNI VIIN 40% 0,5 L Tervitades Ivar

From: T.V [mailto:xxxx] Sent: Monday, Dune 29, 2009 6:05 PM To: I.G Subject: FW: ODVAD

VIINAD

Tere! Palun saada mulle koodid ka. Tervitades; T

From: I.G [mailto: xxxx] Sent: Monday, 3une 29, 2009 11:48 AM

To: T.V Subject: RE: ODVAD VIINAD

Tere Eesti viinadel peaks olema muudetud ikka 01.07.09 - siinkohal me kahjuks kellegile

erandeid teha ei saa, sest siis me ei saagi kellegagi kokkuleppele, kuna hetkel käib „aumeeste

mäng"... Valgevenelased las olla praegu nii (59,90), nagu nad laadas on. Tervitades/o:p I

From: T.V [mailto: xxxx] Sent: Monday, Dune 29, 2009 11:38 AM

To: I.G Subject: FW: ODVAD VIINAD Importance: High

Tere! Kuna meil hakkab Laat, siis me ei saa teha hinnamuutusi 01.07 ja 02.07. Kas ma võin

muuta 03.07? Tervitades, T

From: I.G [mailto: xxxx] Sent: Monday, June 29, 2009 11:29 AM To: T.V Subject: ODVAD

VIINAD Importance: High

Tere T Oleme saavutanud kokkuleppe, kus alates 01.07.09 on KÕIKIDES KAUPLUSTES odava

viina minimaalne väljamüügihind 63,50 Ostuhindasid me ei muuda, küll aga palume S.is

odavate viinade minimaalseks väljamüügihinnaks teha 63,50. Tervitades I

200. Kirjavahetusest nähtub, et I.G kirjutas 29. juunil 2009. a kell 11:29 T.Vle järgmist: Oleme

saavutanud kokkuleppe, kus alates 01.07.09 on KÕIKIDES KAUPLUSTES odava viina

minimaalne väljamüügihind 63,50 Ostuhindasid me ei muuda, küll aga palume S.is odavate

viinade minimaalseks väljamüügihinnaks teha 63,50. T.V vastas kirjale 29. juunil 2009. a kell

11:38 järgmist: Kuna meil hakkab Laat, siis me ei saa teha hinnamuutusi 01.07 ja 02.07. Kas

ma võin muuta 03.07? Sellele vastas I.G 29. juunil 2009. a kell 11:48: Eesti viinadel peaks

1-14-3730

71 (129)

olema muudetud ikka 01.07.09 -siinkohal me kahjuks kellegile erandeid teha ei saa, sest siis

me ei saagi kellegagi kokkuleppele, kuna hetkel käib „aumeeste mäng“. Selle peale palub T.V

saata odavate viinade EAN koodid, mida I.G ka teeb. Kuigi 30. juuni 2009. a kell 11:22 kirjas

avaldab T.V rahulolematust (Kas see on ikka õige aeg teha, sest niigi on kliendid ärevusse aetud

käibemaksu tõusuga ning nüüd hakkame tõstma viinahinda. Ma arvan, et mitmed ajakirjanikud

hakkavad hindu võrdlema ning siis süüdistatakse kauplusi, et poed on käibemaksu tõusu varjus

tõstnud toodete hindasid. Kas ma võiksin vähemalt Katysha või Torni jätta odavamaks?

Kindlasti jäävad teistele mingid odavad viina sisse ning mina olen kõige halvemas olukorras.

Mul on seoses sellega tõsine mure. Palun teilt mõistmist), on kohtu hinnangul tema

rahulolematus seotud mitte hinna tõstmisega, vaid selle ajastusega. Kirjavahetusest tervikuna

aga nähtub, et kokkulepe hindade tõstmise osas oli selleks hetkeks juba saavutatud. Kirjast

nähtub ka, et nii I.G kui ka T.V pidasid odavate viinade all silmas 0,5-liitrist 40%-list Laua

viina, 0,5-liitrist 40%-list Valget viina, 0,5-liitrist 40%-list Katyusha viina ja 0,5-liitrist 40%-

list Torni viina.

201. Kokkuleppe saavutamist S. AS-iga kinnitab ka H.R 30. juuni 2009. a kell 9:48 e-kirjas

(IV kd tl 1) R.Sale, kus ta kirjutab: Oleme tänaseks saavutanud kõikide ketikauplustega (E., R.,

S., P.) kokkuleppe, et alates 1.07.2009 tõstame odavate viinade hinnad 63,50 peale.

202. Seega saavutasid T.V ja I.G hiljemalt 29. juunil 2009. a kokkuleppe tõsta odavate viinade

jaehinda 63,50 kroonile. Kohtu hinnangul nõustus T.V hinna tõstmisega, kui küsis kauba EAN

koode.

203. Kuigi 30. juuni 2009. a kell 11:22 kirjas ja sellega kaasnevas eelnevas kirjavahetuses ei

nimetata konkurente, nähtub väljendist KÕIKIDES KAUPLUSTES kohtu hinnangul, et selle

all peeti silmas teisi jaekette. Väljendit saaks ju tõlgendada ka, et selle all peeti silmas S. AS-i

kaupluseid, kuid sellise tõlgenduse välistab kohtu arvates väljendile järgnev lause Ostuhindasid

me ei muuda, küll aga palume S.is odavate viinade minimaalseks väljamüügihinnaks teha

63,50, sest kui kõikides S.i kauplustes oleks saavutatud kokkulepe tõsta odavate viinade hinda,

miks siis peaks veel täiendavalt paluma S.il hinda tõsta. Seda, et I.G pidas silmas kokkuleppeid

teiste jaekaubanduskettidega kinnitab ka kirjavahetuses sisalduv 29. juuni 2009. a e-kiri, milles

ta väljendab Eesti viinadel peaks olema muudetud ikka 01.07.09 - siinkohal me kahjuks kellegile

erandeid teha ei saa, sest siis me ei saagi kellegagi kokkuleppele. T.V sai aru, et kokkulepe

käib teiste kauplusekettide kohta ning seda, kinnitab ka tema 30.06.2009. a kell 11:22 kirjas

toodu: Kindlasti jäävad teistele mingid odavad viina sisse ning mina olen kõige halvemas

olukorras. Kohtu hinnangul saab väljendi „teised“ all silmas pidada just teisi jaekette, sest

tulenevalt tööülesannetest sai T.V kõigi AS-i S. hindu ise mõjutada. Seega S.i kauplused ei

saanud olla „teised“. Eeltoodud seisukohta toetab ka väljend „Ma arvan, et mitmed

ajakirjanikud hakkavad hindu võrdlema…“. Ei ole eluliselt usutav ega loogiline, et teda pani

muretsema, et ajakirjanikud võrdlevad AS-i S. erinevate S.i kaupluste hindu omavahel, pigem

ikka AS-i S. kaupluste hindu teiste jaekettide kaupluste hindadega. Eeltoodud põhjustel on

tõendamist leidnud, et T.V oli odavate viinade jaehinna kokkuleppimisel 63,50 krooni tasemele

teadlik sellest, et kokkuleppe teisteks poolteks on teised jaekaubandusketid.

204. Samast 30.06.2009. a kella 11:22 kirjast nähtub ka asjaolu, et T.V, kuigi vastumeelselt,

kuid siiski kooskõlastas hinnatõstmise aega. Seda kinnitab kirjas sisalduva kirjavahetuse kõige

esimene kiri (29. juuni 2009. a kell 11:29), milles I.G sõnaselgelt väljendab, et hinnatõus on 1.

juulil 2009. a ja nagu eelpool, p-s 202. kohus juba tuvastas, nõustus T.V I.Gi ettepanekuga

küsides EAN koode.

Otsuse punktis 278. on kohus selgitanud, miks lükkus üheaegne hinnatõstmine edasi algul 6.

juulile 2009. a ja hiljem 9. juulile 2009. a. Kuigi otseseid tõendeid selle kohta, et

edasilükkamisest oli teadlik ka T.V, menetluses esitatud ei ole, on kaudsetest tõenditest T.V

teadlikkus siiski näha.

1-14-3730

72 (129)

Nimelt kirjutab I.G 7. juuli 2009. a kell 21:31 e-kirjas (IV kd tl 12) teistele L. töötajatele teemal

„odava viina hinnatõus“, et Nagu esmaspäeval ilmselt tõdesite, ei õnnestunud meil (tänu R.

jonnakusele) veel hinda tõsta. Hinnad tõsteti ära vid S.-is, kuid „suures R.-s“ hindasid ei

tõstetud … Käesolevaks hetkeks on saavutatud kokkulepe , et neljapäeval, 09.07.2009 tõstetakse

hinnad ka „suures R.-s“ ning ka teistes kettides/kauplustes üle kogu eesti. Seoses sellega palun

Teil kõikidel oma kauplustega rääkida ja lasta tõsta kõikide odavate viinade hinnad 63,50

peale. Soovitan hinnad siiski neljapäeval „ära tõsta, kui ilmnevad probkeemid, et keegi siiski

ei tõsta, või tõstab ja laseb mõne päeva pärast taaskord alla, saab hinnad taas „vabaks lasta“

ja „hädalisemad“ saavad siis ka sellega kaasa minna. Anna jooksvalt ka omalt poolt infot

hiljemalt neljapäeva õhtul, kas ja kuidas hindade tõstmine edenenud on.“.

8. juuli 2009. a kell 11:27 (IV kd tl 13) kirjas H.Rle ja K.Kele kirjutab I.G, et Minu poolt üle

helistatud/kirjutatud ja kinnitus saadud st „purgis“ hetkel: S., P., R. (vajalik kontroll), O.E, H.,

N., R.L..

9. juuli 2009. a kell 15:23 e-kirjas (IV kd tl 22) kirjutas I.G, et S.iga peaks korras olema,

vähemasti eile T väitis, et tehakse täna - so neljapäevast hinnad ära – võimalik, et seoses

Laadaga pole siltideni jõutud …

Et S. nõustus hindu tõstma 9. juulil 2009. a ja ka reaalselt seda tegi, kinnitab 07.08.2013. a

vaatlusprotokoll (IX kd tl 1-21), mille tabelist 2 nähtub, et S. AS tõstis 9. juulil 2009. a Laua,

Torni, Katyusha ja Valge viinade hinda 63,50 kroonile.

Seega pani T.V toime ka kooskõlastatud tegevuse, mis seisnes odava viina hinna tõstmises

kõigis jaekettides üheaegselt.

205. Kohus on juba otsuse punktis 137. tuvastanud, et jaekaubandusketid omavahel otse ei

suhelnud, vaid nad suhtlesid AS-i L. töötajate kaudu. Samuti tuvastas kohus otsue punktis 203.

, et T.V oli teadlik hinnakokkuleppest ja kooskõlastatud tegevusest teiste jaekaubandus-

kettidega. Seega sõlmis S. AS konkurentsi kahjustava kokkuleppe ja pani toime kooskõlastatud

tegevuse nii AS-iga L. kui ka M. OÜ, AS-i P., R. AS-i ja AS-iga H..

206. Viimaseks KarS § 400 lg 1 (alates 27.02.2010. a KarS § 400 lg 2 p 1) objektiivse koosseisu

elemendina on vajalik tuvastada, kas kokkuleppel ja kooskõlastatud tegevusel oli konkurentsi

kahjustav eesmärk või tagajärg. Kohus on juba punktis 138. selgitanud, et kolmandate isikute

käest küsitavas hinnas kokkuleppimist peetakse juba olemuslikult sedavõrd raskeks

konkurentsiõiguse rikkumiseks, et seda loetakse alati olulisel määral konkurentsi kahjustavaks

ja kohus ei hakka seda seisukohta siin uuesti kordama. Seega on ka see objektiivse koosseisu

tingimus täidetud.

207. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et T.V (esindades S. AS-i

ametijuhendist tuleneva volituse alusel) sõlmis AS-iga L. ja AS L. vahendusel M. OÜ-ga, AS-

i P., R. AS-i ja AS-iga H. kokkuleppe tõsta odava viina hinda vähemalt 63,50 kroonini. Samuti

kooskõlastas T.V S. AS-i nimel konkurentsi kahjustava kokkuleppe täitmise aega, leppides

kokku üheaegse hinna tõstmise aja AS-iga L. ja AS-i L. vahendusel M. OÜ-ga, AS-i P.i, R. AS-

i ja AS-iga H..

208. Seega pani T.V toime KarS § 400 lg 1 objektiivsele koosseisule vastava teo.

Subjektiivne koosseis

209. KarS § 400 lg-s 1 (alates 27.02.2010. a KarS § 400 lg 2 p-s 1) sätestatud kuriteokoosseisu

subjektiivse koosseisu täitmiseks peab tegu olema toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega.

Kohus on seisukohal, et T.V pani hinnakokkuleppe sõlmimise ja kooskõlastatud tegevuse toime

otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et

teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

1-14-3730

73 (129)

Kohus on juba p-des 200. kuni 203. tuvastanud, et T.V oli teadlik, et odava viina hinda

tõstetakse ka teistes jaekaubanduskettides. Samuti oli ta p-s 204. toodud põhjendustel teadlik,

et hinda tõstetakse üheaegselt kõigis jaekaubanduskettides ja nõustus sellega. Seega oli ta

teadlik, et teostas süüteokoosseisule vastavat asjaolu.

Ühtlasi leiab kohus, et T.V pidi olema lähtudes oma tööülesannetest ja tegutsemisvaldkonnast

teadlik ka sellest, et hinnaalased kokkulepped ja nende elluviimiseks kooskõlastatud tegevus

konkurentidega, on keelatud ja karistatav kriminaalkorras.

210. Seega pani T.V KarS § 400 lg 1 objektiivsele koosseisule vastava teo toime otsese

tahtlusega.

4.2.2. S. AS

211. S. AS-i süüdistatakse konkurentsi kahjustavas kokkuleppes ja kooskõlastatud tegevuses

s.o kokkuleppe sõlmimises ja kooskõlastatud tegevuses, millega määratakse otseselt või

kaudselt kolmandate isikute suhtes kindlaks hind ja muud kauplemistingimused (KonkS § 4 lg

1 p 1 keelu rikkumine), s.o KarS § 400 lg 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos (alates 27.02.2010

on selline tegu kvalifitseeritav KarS § 400 lg 4 järgi) juunis ja juulis 2009. a. (süüdistusakt, lk

74-81)

212. Vastavalt süüdistusele oli S. AS-i roll konkurentsi kahjustavas kokkuleppes ja

kooskõlastatud tegevuses AS L. koordineeR.sel ja vahendusel osaleda läbirääkimistel

konkurentsi kahjustavat koostöö tingimuste ja läbiviimise planeeR.se osas konkureerivate

ettevõtjatega. Lisaks väljendas S. AS-i nõusolekut konkurentsikahjustavas koostöös

osalemiseks ning muutis madalama hinnaklassi viinade jaemüügi hindasid, pidades seejuures

vähemalt võimalikuks, et ka konkureerivad ettevõtted osalevad konkurentsi kahjustavas

koostöös.

213. KarS § 14 lg 1 vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime

pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku

huvides.

214. 15.03.2007. a kuni 26.02.2010. a kehtinud KarS § 400 redaktsiooni lg 2 nägi ette

juriidilise isiku vastutuse konkurentsi kahjustava kokkuleppe, otsuse ja kooskõlastatud

tegevuse eest, millega otseselt või kaudselt määratakse kindlaks kolmandate isikute suhtes

hinna- ja muid kauplemistingimusi. Alates 27.02.2010. a kuni 14.07.2013. a kehtinud KarS §

400 redaktsiooni lg 4 nägi samuti ette juriidilise isiku vastutuse konkurentide vahelise

kokkuleppe sõlmimise, otsuse tegemise või kooskõlastatud tegevuse eest, kui sellega

määratakse otseselt või kaudselt kolmandate isikute suhtes kindlaks hind või muud

kauplemistingimused. Nimetatud tegevus on juriidilise isiku puhul karistatav ka otsuse

tegemise ajal, sest 15.07.2013. a jõustunud ja otsuse tegemise ajal kehtiv KarS § 400 lg 2 p 1

sätestab, et konkurentide vaheline kokkulepe, otsus või kooskõlastatud tegevus, sealhulgas

riigihankes osalemine, kui sellega määratakse otseselt või kaudselt kolmandate isikute suhtes

kindlaks hind või muud kauplemistingimused, on karistatav. Samas näeb KarS § 400 lg 4 ette

juriidilise isiku vastutuse lõikes 2 sätestatud teo eest.

Seega on täidetud KarS § 14 lg-s 1 sätestatud esimene eeldus juriidilise isiku vastutuseks, s.o

seadus on ette näinud, et selle kuriteo eest vastutab ka juriidiline isik.

215. Teine eeldus juriidilise isiku vastutusel on see, et teo toimepanija on juriidilise isiku

organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja.

216. Riigikohus on 23.03.2005. a otsuse nr 3-1-1-9-05 punktis 8 leidnud, et On ilmne, et

suurettevõtete puhul ei tegele tippjuhid kõigi igapäevategevuses tõusetuvate küsimustega, vaid

konkreetsetes valdkondades delegeeritakse vastutus edasi. Sellest tulenevalt võib

1-14-3730

74 (129)

juhtivtöötajateks lugeda ka keskastme juhte, kellel konkreetses valdkonnas on õigus teha

iseseisvaid otsustusi ja sellega suunata juriidilise isiku tahet.

217. Tulenevalt A-S. AS-i ja T.V vahel 01.04.2001. a sõlmitud töölepingust nr 1358 (III kd tl

108-109) oli

T.V

ametikohaks ostuteenistuse ostujuht.

Vastavalt 25.07.2008. a

ametikirjeldusele (III kd tl 111-113) oli tema otseseks juhiks ostu- ja tootmisdirektor, alluvateks

aga ostujuhi abid ja logistik. Ametikirjeldusest nähtub, et muuhulgas oli T.V ülesandeks:

ostuosakonna tulude ja kulude eelarve koostamine, kaubavaliku teostamine ketile, hankijate

valik ja koostöölepete sõlmimine, tulude planeerimine ja hinnakujundus, kampaaniate

korraldus (s.h hankija initsiatiivil toimuvate kampaaniate koordineerimine). Sealhulgas tulude

planeerimine ja hinnakujundus ülesannet hinnati vastavalt ametikirjeldusele selle järgi, et

tulueesmärgid oleksid reaalselt saavutatavad, müügihinnad sõltuvad turusituatsioonist, S.i

hinnapoliitikast ja kaubagruppide eesmärkidest ja hooajalised allahindlused toimuvad

plaanipäraselt ja tulemuslikult. Seda, et T.Vl olid ka reaalselt volitused hinna muutmiseks,

kinnitab T.V 17. juuli 2009. a kiri S.Mele, milles T.V kirjutas: Palun kontrolli, et mis hinnad

kaupluste Oscarites on. Kellel on alla 63,50 helista üle ja ütle, et tõstame ülesse. 28. oktoobri

2014. a istungil andis tunnistaja S.M ütlusi (II kd tl 135 pöördel – 136 pöördel), et T.V oli tema

otsene ülemus ja T.V pädevusse kuulus alkohol. T.V ülesandeks oli sihtkliendi vajadusele

sortimendi eest hoolitseda, et oleks õiged tooted õigete hindadega, kampaaniad, lepingu

läbirääkimised (II kd tl 136). Eeltoodust nähtub, et T.Vl oli iseseisev otsustusõigus S. AS-i

siseselt osakonna tulude kulude eelarve koostamisel, kaubavaliku tegemisel, tulude

planeerimisel, hinnakujundusel. Lisaks oli tal ametikirjelduse järgi kolm alluvat. Eeltoodust

tulenevalt oli tal õigus suunata hankijate, kaubavaliku ja hindade osas teha iseseisvaid otsuseid

S. AS-i tahet. Arvestades, et tegemist on ühe olulisema valdkonnaga S. AS-i tegevuses, tuleb

T.Vu pidada vähemalt keskastmejuhiks.

218. Kolmandaks eelduseks juriidilise isiku vastutusel on etteheidetava teo toimepanemine

juriidilise isiku huvides. Riigikohus on juriidilise isiku huvides tegutsemise mõistet vaaginud

kohtuasjas nr 3-1-1-9-05 tehtud otsuses. Selles kohtuotsuses on märgitud, et küsimust, kas tegu

on toime pandud juriidilise isiku huvides, tuleb lahendada igal konkreetsel juhul eraldi,

lähtuvalt tuvastatud faktilistest asjaoludest ning et seejuures ei pruugi juriidilise isiku huvides

tegutsemise ainsaks kriteeriumiks olla juriidilise isiku rikastumine. Samuti on selles

kohtuotsuses märgitud, et juriidilise isiku huvides toimepanduks ei saa lugeda tema organi või

juhtivtöötaja sellist tegu, mis teenis väga selgepiiriliselt vaid nende endi, mitte juriidilise isiku

huve.

219. Käesoleval juhul ei nähtu, et T.V oleks oma tegevuses juhindunud isiklikus huvist.

Kuivõrd hinnakokkuleppe objektiks oli odav viin, mille üheks jaemüüjaks oli ka S. AS.

Arvestades, et hinnakokkuleppe tulemusena tõsteti odavate viinade jaehinda, sisseostuhind jäi

aga samaks, on ilmne, et hinnakokkuleppe tulemusena suurenes S. AS-i kasumimarginaal

tootelt. Seda põhjusel, et pole alust arvata, et enne hinndamuudatust müüdi odavaid viinu ilma

kasumimarginaalita ehk kahjumiga. Samuti nähtub vaatlusprotokollist, et hindu tõsteti.

Vaatlusprotokolli kohaselt müügi Laua viina S.i kauplustes süüdistusperioodil kuni 09.07.2009.

a toimunud hinna tõstmiseni kokkulepitud 63,50 krooni tasemele hinnaga 62,90 krooni ja

pärast hinna tõstmist kokkulepitud hinnaga kuni süüdistusperioodi lõpuni (IX kd tl 11-12).

Vaatlusprotokolli kohaselt toimus ka Valge viina hinna tõstmine kokkulepitud 63,50 krooni

peale 09.07.2009. a alates ning enne seda oli Valget viina müüdud hinnaga 63,00 krooni (IX kd

tl 11, 14). Ehk Valge viina hinnatõus oli 0,50 krooni ehk ca 0,8%. Seega tõusis Laua viina hind

0,60 krooni ehk ca 1% võrra. Katyusha ja Torni viinade hinnad muudeti kokkulepitud 63,50

krooni tasemele samuti alates 09.07.2009. a ning enne seda oli neid süüdistusperioodil müüdud

vastavalt 62,90 kroonise ja 59,90 kroonise hinnaga (IX kd tl 11,14). Seega Katyusha viina hinda

tõsteti kokkuleppe ja kooskõlastatud tegevuse tulemusena 0,60 krooni ehk ca 1% ja Torni viina

hinda 3,60 krooni ehk ca 6% võrra. Eeltoodud põhjustel on näha, et S. AS-i kasumimarginaal

pidi suurenema ning sealjuures ei ole oluline, kui palju see suurenes või kas hinnakokkuleppes

1-14-3730

75 (129)

osalemine andis ka märgatavat rahalist kasumit S. AS-ile või mitte. Seega esines S. AS-il

hinnakokkuleppest tulenev majanduslik huvi. Sama majanduslik huvi oli seotud ka

kooskõlastatud tegevusega, sest kooskõlastatud tegevuse eesmärgiks oli üheaegne hinna

tõstmine. Kohus on eelpool juba analüüsinud, et ühepoolne hinnatõstmine oleks tähendanud

hoopis klientide kaotamist ja seega oleks see toonud kaasa negatiivse mõju äriühingu

põhitegevusele, milleks oli mh alkoolsete toodete jaemüük.

220. Juriidilise isiku vastutuse üheks eelduseks on mitte ainult füüsilise isiku koosseisupärase,

vaid ka õigusvastase ja süülise teo tuvastamine, mis on toime pandud selle juriidilise isiku

huvides. Käesoleval juhul on kohus otsuse peatükkides 4.6, V ja VI tuvastanud, et T.V teod oli

lisaks koosseisupärasusele ka õigusvastased ja süülised. Seega on täidetud ka viimane eeldus

omistamaks T.V poolt toimepandud tegusid S. AS-ile.

221. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et esinevad kõik eeldused T.V kuritegude omistamiseks

S. AS-ile ja lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et S. AS pani toime KarS § 400 lg-le 2

kvalifitseeritava kuriteo, mis on alates 27.02.2010. a kvalifitseeritav KarS § 400 lg 4 järgi.

4.3.

R. AS ja temaga seotud isikud

4.3.1. V.P ja M.K

222. V.Pd ja M.Ki süüdistatakse KarS § 400 lg 1 (alates 27.02.2010. a KarS § 400 lg 2 p 1)

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises 2009. aasta juunis-juulis (süüdistusakt, lk 109-

115, 115-123). Süüdistuses heidetakse nii V.Ple kui M.Kile kokkuvõtlikult ette seda, et nemad

R. AS-i nimel leppisid kokku ja kooskõlastasid tegevust 2009. aasta juunis ja juulis M. OÜ,

AS-i P., S. AS-i, AS-i H. ning AS-i L. esindajatega selles, et 40-protsendilise

alkoholisisaldusega pooleliitriste madala hinnaklassi klaastaaras viinade (nn odavad viinad)

jaehinnad tuleb tõsta minimaalselt 63,50 EEK tasemele (süüdistusakt, lk 110-111, 117). V.P

täpsem roll on välja toodud süüdistusakti lehekülgedel 114 ja 115 ning M.Ki roll süüdistusakti

lehekülgedel 120-123.

223. Teo toimepanemise ajal kehtinud KarS-i kohaselt on nii V.Ple kui ka M.Kile esitatud

süüdistus KarS § 400 lg 1 järgi, mille kohaselt on karistatav kokkulepe, otsus või kooskõlastatud

tegevus, millega otseselt või kaudselt määratakse kindlaks kolmandate isikute suhtes hinna- ja

muid kauplemistingimusi, piiratakse tootmist, teenindamist, kaubaturgu, tehnilist arengut või

investeerimist, jagatakse kaubaturgu või varustusallikat, samuti muu konkurentsi kahjustav

kokkulepe, otsus või kooskõlastatud tegevus. Süüdistuse kohaselt on V.P ja M.Ki tegevus alates

27.02.2010. a jõustunud KarS-i uue redaktsiooni kohaselt karistatav KarS § 400 lg 2 p 1 järgi,

mille kohaselt on karistatav konkurentidevaheline kokkuleppe sõlmimine, otsuse tegemine või

kooskõlastatud tegevus, sealhulgas riigihankes osalemine, kui sellega määratakse otseselt või

kaudselt kolmandate isikute suhtes kindlaks hind või muud kauplemistingimused. Peale

27.02.2010. a redaktsiooni muudatust on 15.03.2013. a jõustunud uus KarS § 400 redaktsioon,

kuid see on sisuliselt sama, mis 27.02.2010. a redaktsioonis sätestatu.

Objektiivne koosseis

224. KarS § 400 näeb ette karistuse konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega

ettevõtjatevahelise kokkuleppe sõlmimise, otsuse tegemise või kooskõlastatud tegevuse eest.

Seega on koosseisu olemasoluks vaja tuvastada, et kokkulepe ja kooskõlastatud teo poolteks

olid ettevõtjad, need ettevõtjad on omavahel konkurendid, esines etteheidetav kokkulepe ja

kooskõlastatud tegu mis oli konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega.

225. Kohus on peatükis 3.4 tuvastanud, et AS L., M. OÜ, AS P.i, S. AS, R. AS ja AS H. on

käsitletavad ettevõtjatena. Peatükis 3.5 on kohus tuvastanud, et AS L., M. OÜ, AS P.i, S. AS,

R. AS ja AS H. olid omavahel konkurendid.

1-14-3730

76 (129)

226. Punktis 245. kuni 246. on kohus üksikasjalikult analüüsinud V.P volitusi. Nimetatud

punktidest nähtub, et V.P oli nii R. AS-i juhtivtöötaja kui ka pädev esindaja. Kohus leiab, et

eeltoodu tähendab, et V.Pl oli tulenevalt tema ametiülesannetest õigus esindada R. AS-i

hankijatega kokkulepete sõlmimisel tema poolt R. AS-i nimel väljendatud tahteavaldused olid

kolmandate isikute jaoks R. AS-i tahteavaldused.

227. Punktis 249. kuni 251. on kohus üksikasjalikul analüüsinud M.Ki volitusi ja jõudnud

järeldusele, et õigus suhelda R. AS-i nimel ka hankijatega ehk tal oli ka äriühingu esindamise

õigus lähtuvalt tema tööülesannetest. Lisaks nähtub kohtumenetluses uuritud tõenditest, et V.P

oli üksikasjalikult teadlik M.Ki tegevusest. Seega tulenes M.Ki esindusõigus ka V.P

heakskiidust. Eeltoodust tuleneb, et ka M.Ki poolt R. AS-i nimel väljendatud tahteavaldused

olid kolmandate isikute jaoks R. AS-i tahteavaldused.

228. Järgnevalt on vajalik tuvastada, kas esines süüdistuses etteheidetav kokkulepe ja

kooskõlastatud tegevus poolte vahel.

228.1. 30.06.2009. a kell 08:53 on R.G kirjutanud M.Kile teemal Odav Viina väljamüügi hind

järgmist: Oleme tänaseks saavutanud kõikide ketikauplustega kokkuleppe, et alates 01.07.2009

tõstame odavate viinade hinnad 63,50 peale. Teie kauplustes on odavaimaks viinaks viinaks

Valge viin 0,5L. Eelmine nädal telefonis vesteldes olid sa nõus odavate viinade hinnad

kokkulepitud tasemele tõstma. Kas oled ka täna samal seisukohal? (V kd tl 38, 39, 43; VII kd

tl 23, 25-26). Kuivõrd 30.06.2009. a oli teisipäevane päev, siis sellele eelnev nädal oli

kuupäevadega 22.06.2009. a – 28.06.2009. a. Seega nähtub eeltoodud kirjast, et ca

ajavahemikus 22.-28.06.2009. a andis M.K R. AS-i nimel R.Gile telefoni teel nõusoleku

osaleda hinnakokkuleppes, mille kohaselt tõstetakse odavate viinade hindu 63,50 kroonile.

228.2. Eeltoodud kirjale vastab M.K 10 minutit hiljem ehk kell 09:03: jah, aga mis saab laua

viinast? Seda tahtsid samuti tõsta (V kd tl 39, 42-43; VII kd tl 23, 25). Seega kinnitab M.K

R.Gile üle, et ta jääb jätkuvalt kokkuleppe juurde. Ühtlasi selgub sellest kirjas, et nädal varem

oli kokkuleppe objektiks olnud R. AS-s müüdavad nii Laua viin kui ka Valge viin.

228.3. Seda, et M.K oli andnud nädal enne 30.06.2009. a nõusoleku osaleda odavate viinade

hindade tõstmises 63,50 krooni tasemele kokkuleppes, kinnitab ka R.Gi 19.06.2009. a kella

13:52 kiri H.Rle ja I.Gile teemal Odavate hinnatõus ja milles R.G kirjutas: P., R., S. on nõus

1.07.2009 toimuva hindade tõstmisega 63,50 peale (III kd tl 191; V kd tl 31; VI kd tl 44).

Sealjuures tuleb tähele panna, et AS L. poolt suhtles R. AS-iga (M.Ki näol) just R.G. Nimetatud

kirjast tulenevalt on põhjust arvata, et nõusolek osaleda hinnakokkuleppes anti juba vähemalt

19.06.2009. a, mis oli reedene päev ehk viimane tööpäev enne 22.-28.06.2009. a nädalat.

228.4. R. AS-i antud nõusolekut osaleda odavate viinade hinna tõstmises 63,50 krooni peale

01.07.2009. a, kinnitab kaudselt ka I.Gi AS-i L. töötajatele 26.06.2009. a kell 16:34 saadetud

e-kiri, milles on mh märgitud: Suurketid on tänaseks kõik oma nõusoleku andnud ja odava viina

hinnad muutuvad alates 01.07.09 (III kd tl 192; V kd tl 32). Sealjuures nähtub AS L. sisestest

e-kirjadest ja dokumentidest, et AS L. peab suurkettideks ka S. AS-i, AS-i P., R. AS-i ning M.

OÜ-d. Nimelt on 11.08.2009. a K.K koostanud 2009. a augusti seisuga ülevaate põhilistest

supermarketite kettidest Eestis, milles on ära märgitud nii E., R., S.i, M., P., K. kui ka Ci

jaeketid koos nende turuosadega ja kaupluste arvuga (V kd tl 170-171, 207-208). Ka eeltoodud

kiri kinnitab, et M.K oli nõusoleku osaleda hinnakokkuleppes andnud R. AS-i nimel Valge ja

Laua viina osas juba enne 30.06.2009. a-t, mil R.G küsib vaid n-ö ülekinnitust juba varem antud

nõusolekule.

228.5. M.K saadab 30.06.2009. a kell 09:23 enda ja R.Gi vahel toimunud kirjavahetuse

30.06.2009. a kohta edasi V.Ple (ja koopiana ka M.Rle) kirjutades järgmist: L. plaanib tõsta

odava viina hinda kõikjal turul 1. juulist. Kas me saame hinnamuutusega kaasa mina või peame

ootama 9 juulili? nii Laua kui Valge viin (VII kd tl 24-26, 22-23). V.P vastab 30.06.2009. a kell

11:18 M.Kile: Võime minna kaasa tingimusel, et L. kinnitab, et samal ajal toimub müügihinna

1-14-3730

77 (129)

muudatus ka ülejäänud turul ja keegi ei jätka vana hinnaga (VII kd tl 24). Selle kirjaga annab

V.P heakskiidu M.Ki tegevusele ehk sellele, et M.K oli R. AS-i nimel juba varasemalt andnud

nõusoleku osaleda hinnakokkuleppes Laua ja Valge viinade osas. Heakskiidu andmist V.P poolt

kinnitab ka asjaolu, et peale kella 11:18 kirja saamist V.Plt saadab M.K AS-i L. esindajale

R.Gile kell 11:31 järgmise sisuga kirja: oleme nõus muutma hindu /…/ Kuid, R. ja S. läheb

kaasa tingimusel kui L. kinnitab, et samal ajal toimub müügihinna muudatus ka ülejäänud turul

ja keegi ei jätka vana hinnaga (V kd tl 44). Sellele järgnevalt annab R.G hetkeolukorrast R.

AS-iga teada K.Kele samal päeval ehk 30.06.2009. a kell 14:26 märkides mh, et M käis rääkis

D asetäitjaga (V kd tl 45). Arvestades eelnevat M.Ki ja V.P 30.06.2009. a toimunud

kirjavahetust (VII kd tl 24-26, 22-23) ning asjaolu, et V.P asendas enda sõnul D.Zsel ajal, kui

viimane oli ära, nt puhkusel, haige vms (XI kd tl 159 pöördel), siis kinnitab ka eeltoodud kiri,

et V.P oli heaks kiitnud M.Ki tegevuse.

228.6. Lisaks andis V.P nõusoleku osaleda hinnakokkuleppes Mahtra viina osas. Sellele viitab

esmalt R.Gi 03.07.2009. a kell 10:41 K.Kele saadetud kiri, milles R.G palub K.Kel suhelda

V.Pga seoses Mahtra viina hinna tõstmisega 06.07.2009. a S.ites (V kd tl 47). Kuivõrd

vaatlusprotokollist nähtuvalt on Mahtra viin olnud S.i kauplustes vähemalt 01.05.2009. a alates

kuni 05.07.2009. a (k.a) müügil hinnaga 54,90 krooni ning alates 06.07.2009. a hinnaga 63,50

krooni (IX kd tl 11, 14), milline oli ka kokkulepitud hind, siis järelikult andis V.P R. AS-i

esindajana nõusoleku osaleda S.i kaupluste kaudu odava viina hinnatõstmise kokkuleppes ka

Mahtra viina osas.

229. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et R. AS-i esindajana andis M.K nõusoleku osaleda

odavate viinade, s.t Laua ja Valge viina hinna tõstmises 63,50 krooni peale ning selle kiitis

heaks ka M.Ki ülemus V.P. Lisaks andis V.P R. AS-i esindajana nõusoleku osaleda odavate

viinade hinna tõstmises 63,50 krooni tasemele sellega, kui nõustus tõstma S.i kauplustes Mahtra

viina hinda 63,50 krooni peale.

230. Kohus leiab, et nii M.Ki kui V.P osalemist kooskõlastatud tegevuses R. AS-i esindajatena

tõendavad järgmised Kriminaalasjas sisalduvad tõendid.

230.1. 30.06.2009. a kell 11:31 kirjutab M.K R.Gile (ja koopia saadab ka M.Rle): oleme nõus

muutma hindu. Kuid juuli algul muudame meie KM võrra hindu. Oma muudatused saame me

tehtud 8 juulil. Seega 9. juulist on meil võimalik hindu tõsta. Lepiksime kokku, et 9 juuli on

hinnatõus!? Siis juba muudatus toimub kõikjal! Kuid, R. ja S. läheb kaasa tingimusel kui L.

kinnitab, et samal ajal toimub müügihinna muutus ka ülejäänud turul ja keegi ei jätka vana

hinnaga (V kd tl 42, 44; VI kd tl 47). Esiteks nähtub sellest kirjast, et R. AS teeb selgelt vahet

käibemaksu tõusuga kaasneval hinnatõusul ja keelatud hinnakokkuleppe tõttu kaasneval

hinnatõusul. Teiseks selgub kirjas, et R. AS-ile ei sobi kokkulepitud 63,50 krooni tasemele

hindu tõsta alates 01.07.2009. a, vaid nad sooviksid seda teha alles 09.07.2009. a. Samuti nähtub

sellest kirjast, et R. AS-i jaoks on oluline, et ka konkurendid tõstaksid hinda ning R. AS-iga

üheaegselt.

230.2. M.Ki sellise vastuse edastab R.G samal päeval ehk 30.06.2009. a koheselt ka I.Gile ja

H.Rile märkides: R. on valmis tõstma odava viina hinda alates 9 juuli. Hetkel on S. veel täis

Mahtra viina hinnaga 54,90 mis on suureks takistuseks. Minu ettepanek oleks 9 ndast hindasid

tõsta, Teie seisukoht? (V kd tl 44; VI kd tl 47). Samal päeval kell 12:20 vastab I.G R.Gile (ja

ka H.Rile ning K.Kele) resoluutselt: 01.07.09 peavad tõusma igal pool odava hinnad 63,50 (V

kd tl 44).

230.3. 30.06.2009. a kell 14:26 kirjutab R.G, kes oli kogu päeva jooksul eelnevalt olnud nii

M.Kiga R. AS-ist kui ka I.Gi ja K.Kega AS-i L. poole pealt kirjavahetuses, K.Kele teemal R.

odav hind järgmist: M käis rääkis D asetäitjaga ning kõige varemalt saaks väljamüügi hindu

muuta 06.07.2009. Sama kinnitab minu kontakt (V kd tl 45). Seega nähtub viimasest kolmest

tsiteeritud kirjast, et selle peale kui I.G oli resoluutselt kirjutanud R.Gile, et R. AS-i soov tõsta

1-14-3730

78 (129)

hinda alles 09.07.2009. a ei ole vastuvõetav, on R.G võtnud ühendust R. AS-i poole pealt

M.Kiga. Lisaks nähtub viimasest kirjast asjaolu, et M.K on käinud rääkimas V.Pga, kuivõrd

V.P oli D.Z asetäitja (vt XI kd tl 159 pöördel) ning saanud V.Plt kinnituse ja heakskiidu, et

09.07.2009. a asemel on R. AS-il võimalik hind kokkulepitud tasemele tõsta juba 06.07.2009.

a alates.

230.4. 30.06.2009. a kell 15:11 saadab I.G AS-i L. töötajatele, sh H.Rile ja R.Gile järgmise

sisuga kirja: Tere, Odava viina hinnatõusu homme ei toimu. Toimub 06.07.09. Kuna ilmnes

probleem R. hinna tõstmisega homsest 63.50 peale, siis lükkub see väljamüügihinna tõstmine

06.07.09 peale (IV kd tl 6; V kd tl 46).

230.5. Seega on 30.06.2009. a enne kella kolme pärastlõunal on AS-ile L. teada, et R. AS-il ei

ole mitte kuidagi võimalik hindu tõsta alates 01.07.2009. a, vaid nad saavad seda kõige varem

teha alates 06.07.2009. a, mistõttu otsustatakse AS-i L. poolt, et ühine hinnatõstmine lükatakse

planeeritud 01.07.2009. a asemel edasi 06.07.2009. a peale. Sealjuures edastatakse AS-i L.

poolt vastav info ka teistele jaekettidele, nt H.R poolt E.-le ja M. OÜ-le (IV kd tl 7, 8, 11, 17).

230.6. Seda, et 01.07.2009. a asemel oli R. AS-i tõttu üheaegne hinnatõstmine edasi lükatud

06.07.2009. a-le ning kooskõlastatud tegevusse andsid R. AS-i poolt panuse nii M.K kui V.P,

kinnitavad ka järgmised kirjad. Esmalt on 03.07.2009. a kell 10:41 R.G saatnud kirja K.Kele

teemal S. Mahtra Viin ning kirjutanud: Palun suhtle V.ga S.i odava viina (Mahtra)

hinnatõstmise osas esmaspäeval. M. oli nõus tõstma esmaspäevast odavate hinna 63,50 peale

(V kd tl 47). Seega palus R.G enda ülemuselt ehk K.Kelt suhelda R. AS-is töötava M.Ki

ülemuse V.Pga. Sealjuures kinnitab ka K.Ke 14.07.2009. a kell 09:26 saadetud kiri V.Ple seda,

et vajadusel suhtlesid AS-i L. ja R. AS-i poole pealt omavahel ka n-ö kõrgema positsiooniga

esindajad (VIII kd tl 31) ning samas oli K.K AS-i L. poole pealt ning V.P R. AS-i poole pealt

need, kes jälgisid, et sõlmitud hinnakokkulepe saaks ka ellu viidud. Ühtlasi nähtub eelnevast

tsiteeritud kirjast, et kuigi M.K oli andnud nõusoleku tõsta 06.07.2009. a (03.07.2009. a oli

reedene päev, mistõttu selle järgnev esmaspäev oli seega 06.07.2009. a) odava viina hinda, siis

soovis R.G, et K.K küsiks V.Plt konkreetselt seisukohta ka S.is müüdava Mahtra viina kohta.

Seda, et M.K oli R.Gile andnud teada, et odavate viinade hinda saab 63,50 krooni peale tõsta

esmaspäevast ehk 06.07.2009. a-st kinnitab ka M.Ki 03.07.2009. a kell 11:35 M.Kile saadetud

kiri teemal Valge viin hind esmaspäevast!, milles oli kirjas: 101356 Valge viin muuta

esmaspäevast 63,50 väljamüük! (IX kd tl 210-211). Minut hiljem vastab M.Ke M.Kile, et

viimane saadaks oma soovi ise otse Masterdata-sse (IX kd tl 210). Seega asus M.K ka

tegutsema selle eesmärgiga, et saaks täidetud AS-ile L. antud lubadus, et 06.07.2009. a-st

tõstetakse odavate viinade hinda R. AS-is.

230.7. M.Ki ja R.Gi vahelist kokkulepet selles, et R. AS-is tõstetakse kõikide odavate viinade

hindu kokkulepitud 63,50 krooni tasemele 06.07.2009. a-st kinnitab ka 06.07.2009. a kell 11:10

I.G poolt saadetud e-kiri M.Kile teemal odava viina hinnad R.-s, milles ta kirjutas järgmist:

Kuna R puhkab, kirjutan Sulle „üle pika aja“ J. Rl ja Sinul oli kokkulepe, et tänasest tõstab R.

kõik oma odava viina väljamüügihinnad 63.50 peale. Praeguseks ei ole aga kahjuks kauplustes

ei hinnasildid, ega ka skänneriga proovituna hinnad muutunud. Oskad kommenteerida, millal

R. oma hinnad üles tõstab? (VI kd tl 48). Samal päeval veel enne tööpäeva lõppu kell 15:57

vastab M.K I.Gile: Tänasest peaks olema Valge viina hind 63,50 (VI kd tl 48). Vaatlusprotokoll

kinnitab M.Ki edastatud informatsiooni, kuivõrd vaatlusprotokolli kohaselt müüdi tõepoolest

alates 06.07.2009. a Valget viina R. kauplustes hinnaga 63,50 krooni (IX kd tl 11, 14). Seega

oli M.K hoolitsenud selle eest, et Masterdata-sse oleksid saadetud andmed, mille kohaselt

alates 06.07.2009. a oleks Valge viin müügil hinnaga 63,50 krooni.

230.8. 09.07.2009. a kell 12:00 saadab H.R I.Gile ja K.Kele ülevaate viinade hindadest

09.07.2009. a hommikuse seisuga ning lisab, et R. kauplustes on hinnad tõstetud, aga S.ites on

endiselt muutmata (VI kd tl 52-53). Kirjale lisatud tabelist nähtub, et R. kauplustes on muudetud

Valge ja Laua viina hind 63,50 krooni peale, kuid Mustamäe S.is (ja ka M. kaupluses) on Laua

1-14-3730

79 (129)

viin müügil hinnaga 62,50 krooni ja Valge viin Mustamäe S.is hinnaga 60,90 krooni (VI kd tl

52-53).

230.9. Kõigest 20 minutit peale H.Ri ülevaate saamist kirjutab I.G 09.07.2009. a kell 12:20

M.Kile teemal odava viina väljamüügihinna tõus järgmist: Kuigi leppisime kokku, et tõusevad

odava viina hinnad KOGU R. ketis, on tänahommikuse seisuga hinnad S.-s ikkagi muutmata.

Tallinnas, Mustamäe tee S.-s olid Valge viin 60.90 ja Laua viin 62.50. Kuidas kommenteerid?

(IV kd tl 19; VI kd tl 54, 56; VII kd tl 27-28). Umbes pool tundi peale selle I.Gi 09.07.2009. a

kell 12:20 saadetud kirja saamist saadab M.K selle edasi ka M.Rle küsides, kas viimane ei

muutnudki hinda tänasest, s.t 09.07.2009. a-st (VII kd tl 27).

230.10. Samal päeval kell 13:13 vastab M.R M.Kile (VII kd tl 27), et nad muutsid Laua viina

hinda S.is juba edasi-tagasi, sest konkurendid, sh M. OÜ, kauplused ei olnud hinda tõstnud.

Valge viina osas oli (Mustamäe tee) kauplusel hommikul veel vahetamata, aga süsteemis oli

see juba õige, s.t 63,50 krooni. M.R lisab, et nad muutsid S.is isegi Mahtra viina hinda 63,50

krooni tasemele, kuigi tegemist on kampaania jäägiga. M.R kirjas antud infot kinnitab ka

vaatlusprotokoll. Esmalt nähtub vaatlusprotokollist, et Valge viin oli 09.07.2009. a seisuga

S.ites müügil kokkulepitud hinnaga ehk 63,50 krooniga (IX kd tl 11, 14). Sealjuures oli S.ites

Valge viina hind olnud kokkulepitud tasemel juba alates 01.07.2009. a-st (IX kd tl 11, 14).

Seega kinnitab ka vaatlusprotokoll M.R kirjas väljendatut, et Mustamäe tee asuvas S.i

kaupluses oli Valge viina puhul tegemist vaid äravahetamata hinnasildiga ning tegelikkuses oli

hind juba muudetud. Samuti kinnitab vaatlusprotokoll M.R öeldut ka selles, et S.ites olid nad

Laua viina hinda juba korra muutnud, aga kuna M. (ega teiste konkurentide) kauplustes

hinnamuutust ei toimunud, siis muutsid nad selle tagasi. Nimelt nähtub vaatlusprotokollist, et

Laua viin oli S.ites kokkulepitud 63,50 kroonise hinnaga müügil 06.07.2009. a, samas enne

seda oli Laua viin olnud müügil hinnaga 62,50 krooni ja vahemikus 07.07.2009. a – 09.07.2009.

a (k.a) oli hind samuti 62,50 krooni (IX kd tl 10, 12). Sealjuures nähtub vaatlusprotokollist, et

06.07.2009. a seisuga ei ole ei M. ega S.i kauplustes Laua viina hinda 63,50 krooni tasemele

tõstetud ning see maksis tol hetkel 62,50 krooni (IX kd tl 11, 12). Vaatlusprotokoll kinnitab

M.R kirjas sisalduvat infot ka Mahtra viina osas. Nimelt nähtub vaatlusprotokollist, et Mahtra

viina hinda on tõstetud 63,50 krooni tasemele S.ite kaupluses juba alates 06.07.2009. a (IX kd

tl 11, 14). M.R vastus ja vaatlusprotokoll kinnitavad ühtlasi seda, et K.Ke suhtlus V.Pga S.is

alates 06.07.2009. a Mahtra viina hinna tõstmises 63,50 krooni tasemele oli toimunud, V.P

nõustus sellega ning selle tulemusena oli hoolimata kampaania jäägist tõstetud ka Mahtra viina

hinda S.ites alates 06.07.2009. a.

230.11. Olles saanud info M.Rlt kell 13:13 selle kohta, et kõik hinnad peale Laua viina hinna

on S.ites muudetud, saadab M.K kell 13:23 vastuse I.Gile kirjutades: M. ei olnud täna

hommikuks omi hindu tõstnud! Oleme kõik muud hinnad tõstnud. Mis hinnaga on hetkel Laua

viin? (VI kd tl 54, 55-56).

230.12. Sealjuures edastab kell 13:24 I.G M.Kile 09.07.2009. a kell 12:20 saadetud kirja (vt

otsuse punkti 230.9) ka H.Rle (ja koopiana ka K.Kele) palvega, et H.R suhtleks M.Kiga edasi,

kuivõrd H.R oskab M.Kile paremini M. OÜ-ga seonduvat kommenteerida (IV kd tl 19). Lisaks

soovib I.G, et H.R annaks talle teada õhtuks, mis on R. AS-iga saanud (IV kd tl 19). Samal

päeval veel enne tööpäeva lõppu ehk 09.07.2009. a kell 16:04 annabki H.R nii I.Gile kui K.Kele

teada, et S.is muudetakse hinnad ära homsest, s.t 10.07.2009. a (IV kd tl 22). Seda, et S.is

muudeti Laua viina hind 63,50 krooni tasemele tõepoolest 10.07.2009. a-st (kuni 2009. a

augustikuu lõpuni), kinnitab ka vaatlusprotokoll (IX kd tl 10, 12).

230.13. Eelnevalt I.Gilt saadud palve peale vastabki H.R 09.07.2009. a kell 14:08 M.Kile

järgmist: Tund aega tagasi oli S.´is laua viina hinnaks ikkagi 62,50. Millal muudab S. hinna

63,50-ks? Hetkel maksab M.s Laua Viin 0,5l 62,50. M. on valmis samuti hinda tõstma. Ootan

tagasisidet (VI kd tl 55). Selle peale vastab M.K H.Rle kell 15:08: R. on oma hinnad muutnud!

Nüüd on aeg samm astuda M.l! S. paneb hinnad homme hommikul! (VI kd tl 55). Sealjuures

1-14-3730

80 (129)

kinnitab vaatlusprotokoll, et S.is muudeti Laua viina hind 63,50 krooni peale tagasi alates

10.07.2009. a (IX kd tl 10, 12). Seega 10.07.2009. a seisuga oli R. AS-ile kuuluvates nii R. kui

ka S.i kauplustes Valge, Laua ja Mahtra viinad müügil kokkulepitud 63,50 kroonise hinnaga

(IX kd tl 10-12, 14).

230.14. V.P teadlikkust kooskõlastatud tegevusest ja ka selles ise osalemist kinnitab ka K.Ke

14.07.2009. a kell 09:26 saadetud kiri V.Ple, milles ta kirjutab: Tänasest siis kõigis kettides

odava viina hinnad muudetud. Odavaim hind 63.50. kui R. hinnakontroll avastab veel mõnes

kaupluses välja vahetamata hinnasilte, andke sellest palun kohe märku (VII kd tl 31). See kiri

näitab, et AS-i L. poole pealt K.K ja R. AS-i poole pealt V.P tegutsesid selle nimel ja

kontrollisid, et odavate viinade hind saaks R. AS-i R. ja S.i kauplustes tõstetud kokkulepitud

tasemele. Sealjuures kinnitavad ka vaatlusprotokollid, et nii R. AS-ile kuuluvates R. ja S.i

kauplustes, AS-i P., S. AS-i, M. OÜ kui ka AS-i L. kauplustes olid Laua, Eesti Standard Vodka,

Valge, Aus, Katyusha, Torni ja Mahtra viinade hind 14.07.2009. a seisuga 63,50 krooni või

69,90 (AS-is P. Eesti Standard Vodka; IX kd tl 10-12, 14, 31-32). Lisaks on M.R saatnud

eelpool otsuse punktis 230.10 analüüsitud 09.07.2009. a kell 13:13 M.Kile saadetud kirja

koopiareal adressaadina ka V.Ple (VII kd tl 27). Seega oli V.P 09.07.2009. a seisuga teadlik

olukorrast Mahtra, Laua ja Valge viinade hindade muutmistest ja mittemuutmise põhjustest

kokkulepitud 63,50 krooni tasemele. Kusjuures H.R 10.07.2009. a kell 16:01 saadetud kirjast

ilmneb, et 63,50 krooni oli kokkuleppe kohaselt ettenähtud minimaalne väljamüügihind (IV kd

tl 26), seega vastas kokkuleppele ka AS P.is olev Eesti Standard Vodka viina väljamüügihind,

milleks oli 69,90 krooni ja mis ületas 63,50 krooni.

231. Eeltoodud tõendite analüüsi kokkuvõtteks leiab kohus, et kuigi põhiliselt suhtles R. AS-i

poole pealt AS-iga L. odavate viinade üheaegse tõstmisega seoses peamiselt M.K (R.Giga, mida

on ka V.P ise kinnitanud – XI kd tl 160), siis V.Pl oli samas kõigest toimuvast ülevaade, ta

andis M.Ki tegevusele heakskiidu ning vajadusel suhtles ta ka K.Kega AS-ist L. n-ö kõrgemal

ehk juhtide tasemel selleks, et tagada sõlmitud hinnakokkuleppe elluviimine üheaegse hindade

tõstmise kaudu. Seega on eeltooduga tuvastamist leidnud, et M.K ja V.P osalesid

kooskõlastatud tegevuses R. AS-i nimel.

232. Viimaseks KarS § 400 lg 1 (alates 27.02.2010. a KarS § 400 lg 2 p 1) objektiivse koosseisu

elemendina on vajalik tuvastada, kas kokkuleppel ja kooskõlastatud tegevusel oli konkurentsi

kahjustav eesmärk või tagajärg. Kohus on juba otsuse punktis 138. selgitanud, et kolmandate

isikute käest küsitavas hinnas kokkuleppimist peetakse juba olemuslikult sedavõrd raskeks

konkurentsiõiguse rikkumiseks, et seda loetakse alati olulisel määral konkurentsi kahjustavaks

ja ei hakka seda seisukohta siin uuesti kordama. Seega on ka see objektiivse koosseisu tingimus

täidetud.

233. Kohus on juba punktis 137. tuvastanud, et jaekaubandusketid omavahel otse ei suhelnud,

vaid nad suhtlesid AS-i L. töötajate kaudu. Samuti tuvastas kohus p-s 203. , et V.P ja M.K olid

teadlikud hinnakokkuleppest ja kooskõlastatud tegevusest teiste jaekaubandus-kettidega. Seega

sõlmis R. AS konkurentsi kahjustava kokkuleppe ja pani toime kooskõlastatud tegevuse nii AS-

iga L. kui ka M. OÜ, S. AS-i, AS-i P. ja AS-iga H..

234. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et V.P ja M.K sõlmisid R. AS-i esindajatena AS-iga L. ning

AS-i L. vahendusel M. OÜ-ga, S. AS-iga, AS-iga P. ja H. AS-iga kokkuleppe tõsta odavate

viinade hinna vähemalt 63,50 kroonini. Samuti kooskõlastasid nad eelpoolnimetatud

konkurentsi kahjustava kokkuleppe täitmise aega leppides kokku üheaegse hinna tõstmise aja.

235. Seega panid nii M.K kui V.P toime KarS § 400 lg 1 objektiivsele koosseisule vastava teo.

Subjektiivne koosseis

236. KarS § 400 lg-s 1 (alates 27.02.2010. a KarS § 400 lg 2 p-s 1) sätestatud kuriteokoosseisu

subjektiivse koosseisu täitmiseks peab tegu olema toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega.

1-14-3730

81 (129)

Kohus on seisukohal, et nii V.P kui M.K panid hinnakokkuleppe sõlmimise ja kooskõlastatud

tegevuse toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega,

kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

237. Nii V.P kui M.K olid teadlikud, et hinnakokkuleppes ja kooskõlastatud tegevuses

kokkulepitud hinna üheaegseks tõstmiseks osalevad ka nende konkurendid. Seda kinnitab kogu

eelnev objektiivse koosseisu juures olev analüüs, kuid näiteks ka järgmised e-kirjad.

30.06.2009. a kell 08:53 on R.G kirjutanud M.Kile teemal Odav Viina väljamüügi hind

järgmist: Oleme tänaseks saavutanud kõikide ketikauplustega kokkuleppe, et alates 01.07.2009

tõstame odavate viinade hinnad 63,50 peale. Teie kauplustes on odavaimaks viinaks viinaks

Valge viin 0,5L. Eelmine nädal telefonis vesteldes olid sa nõus odavate viinade hinnad

kokkulepitud tasemele tõstma. (V kd tl 38, 39, 43; VII kd tl 23, 25-26). Sellest kirjast nähtub, et

kokkuleppes osalemiseks on peale R. AS-i (M.K väljendas nõusolekut) andnud nõusoleku ka

mitmed teised ketikauplused. M.K saadab 30.06.2009. a kell 09:23 enda ja R.Gi vahel

30.06.2009. a toimunud kirjavahetuse edasi V.Ple (ja koopiana ka M.Rle) kirjutades järgmist:

L. plaanib tõsta odava viina hinda kõikjal turul 1. juulist. Kas me saame hinnamuutusega kaasa

mina või peame ootama 9 juulili? nii Laua kui Valge viin (VII kd tl 24-26, 22-23). V.P vastab

30.06.2009. a kell 11:18 M.Kile: Võime minna kaasa tingimusel, et L. kinnitab, et samal ajal

toimub müügihinna muudatus ka ülejäänud turul ja keegi ei jätka vana hinnaga (VII kd tl 24).

Seega oli ka V.P teadlik, et hinnakokkuleppes osalevad ka R. AS-i konkurendid. Peale kella

11:18 kirja saamist V.Plt saadab M.K AS-i L. esindajale R.Gile kell 11:31 järgmise sisuga kirja:

oleme nõus muutma hindu. Kuid juuli algul muudame meie KM võrra hindu. Oma muudatused

saame me tehtud 8 juulil. Seega 9. juulist on meil võimalik hindu tõsta. Lepiksime kokku, et 9

juuli on hinnatõus. Kuid, R. ja S. läheb kaasa tingimusel kui L. kinnitab, et samal ajal toimub

müügihinna muudatus ka ülejäänud turul ja keegi ei jätka vana hinnaga (V kd tl 44). Sellest ja

eelnevast kirjast nähtub esiteks asjaolu, et nii M.K kui ka V.P on teadlikud, et AS L. on nii

hinnakokkuleppe sõlmimise kui kooskõlastatud tegevuse n-ö vahendaja ja suhtleja nende

konkurentidega. See kiri kinnitab ka asjaolu, et R. AS M.Ki ja V.P isikutes oli teadlik, et

kokkuleppes osalevad ka konkurendid. Veelgi enam 09.07.2009. a kell 15:08 M.K vastab H.Rle

järgmiselt: R. on oma hinnad muutnud! Nüüd on aeg samm astuda M.l! S. paneb hinnad homme

hommikul! (VI kd tl 55). See kiri kinnitab, et R. AS oli teadlik, et hinnakokkuleppes ja

kooskõlastatud tegevuses osaleb konkreetselt ka M. OÜ, kes on nende konkurendiks. Samuti

väljendab see kiri ilmekalt asjaolu, et R. AS-i jaoks oli oluline, et teised muudaksid hindu

üheaegselt.

238. Ühtlasi leiab kohus, et M.K ja V.P olid lähtudes oma tööülesannetest ja

tegutsemisvaldkonnast teadlikud sellest, et hinnaalased kokkulepped ja nende elluviimiseks

kooskõlastatud tegevus konkurentidega, on keelatud ja karistatav kriminaalkorras. Kohtu sellist

seisukohta kinnitab eelkõige järgnevad tõendid. 17.11.2008. a toimunud V.P ja M.Ki vahelisest

kirjavahetusest (milles on ära toodud M.Ki ja R.Gi sama päeva kirjavahetus) nähtub, et juba

2008. aasta lõpus olid nii V.P kui ka M.K teadlikud, et väljamüügihindade ühtlustamine turul

ja hindades kokkuleppimine on keelatud ning sellel teemal suheldes peaks vältima kirjalikke

kanaleid (VII kd tl 20-21). V.P selgitas ka kohtuistungil antud kirja osas, et hinnateema on alati

mitmetahuline ning seetõttu on oht, et erinevad pooled tõlgendavad e-maili teel vahetatavat

infot erinevalt, mistõttu ta soovitaski M.Kile, et hinnateemasid oleks mõistlik käsitleda vahetus

suhtluses kas telefoni teel või näost-näkku kohtumisel (XI kd tl 160 pöördel-161). Lisaks on

M.K 24.05.2007. a sõlmitud töölepingule lisanud oma allkirja ka selle kohta, et ta on tutvunud

konkurentsiseaduste täitmise käsiraamatuga (III kd tl 69).

239. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et M.K ja V.P on toime pannud KarS § 400 lg-

le 1 (alates 27.02.2010. a KarS § 400 lg 2 p-le 1) vastava kuriteo, s.t sõlminud hinnakokkuleppe

ja osalenud kooskõlastatud tegevuses otsese tahtlusega.

1-14-3730

82 (129)

240. Seega kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et V.P ja M.K panid KarS § 400 lg-s 1

sätestatud kuriteo toime otsese tahtlusega, siis sellega on mõlema isiku puhul subjektiivne

koosseis samuti täidetud ning kohus on tuvastanud, et mõlemad on pannud toime KarS § 400

lg-le 1 vastava kuriteo.

4.3.2. R. AS

241. KarS § 14 lg 1 sätestab, et juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest,

mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt

juriidilise isiku huvides.

242. R. AS-i süüdistatakse KarS § 400 lg 2 (alates 27.02.2010. a KarS § 400 lg 4) järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises 2009. aasta juunis-juulis (süüdistusakt, lk 101-109).

Süüdistuses heidetakse R. AS-ile kokkuvõtlikult ette seda, et R. AS sõlmis kokkuleppe ja osales

kooskõlastatud tegevuses konkurentide M. OÜ-ga, AS-iga P., AS-iga H., AS-iga L. ja AS-iga

S., millega määrati tarbijate suhtes 40-protsendilise alkoholisisaldusega pooleliitriste

klaastaaras madalama hinnaklassi viinade hinnatingimused. R. AS-i täideviimistegu on välja

toodud täpsemalt süüdistusakti lehekülgedel 105-109.

243. 15.03.2007. a kuni 26.02.2010. a kehtinud KarS § 400 redaktsiooni lg 2 nägi ette

juriidilise isiku vastutuse konkurentsi kahjustava kokkuleppe, otsuse ja kooskõlastatud

tegevuse eest, millega otseselt või kaudselt määratakse kindlaks kolmandate isikute suhtes

hinna- ja muid kauplemistingimusi. Alates 27.02.2010. a kuni 14.07.2013. a kehtinud KarS §

400 redaktsiooni lg 4 nägi samuti ette juriidilise isiku vastutuse konkurentidevahelise

kokkuleppe sõlmimise, otsuse tegemise või kooskõlastatud tegevuse eest, kui sellega

määratakse otseselt või kaudselt kolmandate isikute suhtes kindlaks hind või muud

kauplemistingimused. Nimetatud tegevus on juriidilise isiku puhul karistatav ka otsuse

tegemise ajal, sest 15.07.2013. a jõustunud ja otsuse tegemise ajal kehtiv KarS § 400 lg 2 p 1

sätestab, et konkurentidevaheline kokkulepe, otsus või kooskõlastatud tegevus, sealhulgas

riigihankes osalemine, kui sellega määratakse otseselt või kaudselt kolmandate isikute suhtes

kindlaks hind või muud kauplemistingimused, on karistatav. Samas näeb KarS § 400 lg 4 ette

juriidilise isiku vastutuse lõikes 2 sätestatud teo eest.

244. Seega on täidetud KarS § 14 lg-s 1 sätestatud esimene eeldus juriidilise isiku vastutuseks,

s.o seadus on ette näinud, et selle kuriteo eest vastutab ka juriidiline isik.

245. Lisaks eelnevale leiab kohus, et M.Ki puhul oli tegemist R. AS-i pädeva esindajaga ning

V.P oli nii pädev esindaja kui ka juhtivtöötaja.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on 23.03.2005. a otsuse nr 3-1-1-9-05 p-s 8 leidnud: On ilmne,

et suurettevõtete puhul ei tegele tippjuhid kõigi igapäevategevuses tõusetuvate küsimustega,

vaid konkreetsetes valdkondades delegeeritakse vastutus edasi. Sellest tulenevalt võib

juhtivtöötajateks lugeda ka keskastme juhte, kellel konkreetses valdkonnas on õigus teha

iseseisvaid otsustusi ja sellega suunata juriidilise isiku tahet.

246. V.P ja R. AS-i vahel (endise nimega K.F AS) on 01.08.2002. a sõlmitud tööleping nr 203

(III kd tl 62-63), mille kohaselt asus V.P tööle laojuhataja ametikohale. Töölepingu nr 203 lisa

8 kohaselt asus V.P alates 01.10.2008. a tööle ostudirektori asetäitjana kategooriagrupijuhi

ametis (XI kd tl 186). Töölepingu nr 203 lisa 12 kohaselt asus V.P alates 06.10.2009. a tööle

ostudirektori ametikohale (III kd tl 64). R. AS-i kategooriagrupi juhi ametijuhendi kui

töölepingu nr 203 lisa 9 on V.P allkirjastanud 30.09.2008. a (XI kd tl 182-185). Samal päeval

on V.P allkirjastanud ka R. AS-i ostudirektori ametijuhendi (III kd tl 65-67). Seega nähtub

nendest dokumentidest, et V.P asus R. AS-i tööle 01.08.2002. a laojuhatajana, seejärel alates

01.10.2008. a töötas ta ostudirektori asetäitjana kategooriagrupijuhi ametis ning alates

06.10.2009. a-st juba ostudirektorina. Ehk süüdistuse perioodil töötas V.P R. AS-s ostudirektori

asetäitjana kategooriagrupijuhi ametis. Enda ametipositsioonide eeltoodud muutust R. AS-is on

1-14-3730

83 (129)

V.P ka kohtus ütlusi andes kinnitanud (XI kd tl 159 pöördel). Sealjuures oli V.P päev enne

selles ametis töö alustamist allkirjastanud nii R. AS-i kategooriagrupi juhi kui ka ostudirektori

ametijuhendid.

247. Kategooriagrupi juhi ametijuhendi kohaselt oli V.P ülesandeks mh: tagada meeskonnatöö

ja tihe koostöö oma kategooriarühmas, pidada hankijatega läbirääkimisi, käsitleda üldlepingu

ja selle lisade kõiki punkte, vastutab hankijatega sõlmitud ostulepingute kvaliteedi eest, suhtleb

hankijatega tasumata arvete osas, kontrollib ostulepingute/teenuste taseme täitmist, tagab

tootekirjelduste täpse ja ajakohase halduse hindade ja toodete andmebaasis, struktureerib ja

delegeerib tööd meeskonnas, tagab, et igal meeskonnaliikmel oleksid vahendid ja volitused oma

eesmärkide saavutamiseks, värbab ja juhendab kategooriarühma meeskonnaliikmeid,

välissuhtluses suhtleb hankijatega (XI kd tl 183-184). Sealjuures peab välja tooma, et

kategooriagrupi juht pidi ametijuhendi kohaselt vaid raporteerima ostudirektorile oma

tegevuste kohta (XI kd tl 182) ehk ametijuhendi kohaselt ei pidanud kategooriagrupi juht

küsima heakskiitu või luba oma otsuste ja tegevuste osas. Ostudirektori ametijuhendi kohaselt

oli V.P ülesanneteks mh: juhtida edukalt ostuosakonna igapäevast tööd, viia ellu

hinnastrateegiat, luua ja hoida häid suhteid hankijatega, hoida silma peal iga-aastastel

läbirääkimistsüklitel suurimate hankijatega, tagada parimaid võimalikke hindu, tingimusi ja

boonuseid, vastutada edukate sortimendi läbirääkimiste eest, töötada välja strateegi ja kontroll

ning formaatide hinnastrateegia kontroll saavutamaks oodatud hinnakuvand, juhtida osakonda,

arendada ja saavutada eesmärke, juhendada, motiveerida ja arendada alluvaid, suhelda

välissuhtluses hankijatega ning osaleda R. Eesti juhtimises (III kd tl 65-66). Kohtuistungil on

V.P andnud ütlusi, et ta allus ostudirektor D.Zle ning ostuosakonnas oli kokku 40 töötajat, sh

märkis V.P, et M.K töötas tema meeskonnas kategooriajuhina (XI kd tl 159 pöördel). Lisaks on

V.P selgitanud, et M.Kil ei olnud kategooriajuhina oluliste toodete puhul otsustusõigust ja

otsused tuli eelnevalt temaga kui kategooriagrupi juhi ja ostudirektoriga kooskõlastada (XI kd

tl 160). Lisaks on V.P üldiselt nimetanud enda tööülesandena tootegrupi juhtimist, mis sisuliselt

tähendab 6-liikmelise meeskonna juhtimist. Tunnistaja M.R on kinnitanud, et tema vahetu

ülemus oli V.P, kes töötas 2009. aastal ostudirektorina (II kd tl 118). Lisaks ütles M.R, et

konkreetselt Laua viina osas pidi V.P andma hinnale heakskiidu (II kd tl 118 pöördel-119). Ka

tunnistaja U.A kinnitas, et viinahind oli sel ajal väga tundlik ja seetõttu ilma V.P

otsuseta/heakskiiduta seda kergelt ei muudetud (II kd tl 125). Tunnistaja andis veel ütlusi, et

2009. a sügisel asus V.P D.Z kohale, s.t ostudirektoriks (II kd tl 129) ning kolm kuud või veidi

kauem enne seda valmistati V.P D.Z ametikohta n-ö üle võtma ehk V.P täitis juba ostudirektori

ülesandeid (II kd tl 129 pöördel-130). Sealjuures on V.P nimetanud ostuosakonna töö oluliseks

osaks nii sisseostu-, kui jaehindade ehk väljamüügihindade määramist (XI kd tl 160). Seega oli

V.P töö oluliseks osaks ka väljamüügihindade määramine. Samuti olid V.Pl alluvad, tal oli

heakskiidu andmise õigus ning tal oli pädevus suhelda R. AS-i nimel väljaspool äriühingut ning

ta ka suhtles, nt hankijatega. Lisaks nähtub eelnevalt nii hinnakokkuleppes osalemiseks

nõusoleku andmise kui ka kooskõlastatud tegevuse juures tsiteeritud ja analüüsitud kirjadest, et

V.P oli AS-ile L. väljendanud, et tal pädevus ja ka võimalus muuta odavate viinade

väljamüügihindu, mida kinnitab ka hindade reaalne muutumine kokkulepitud tasemele.

248. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et V.P oli nii R. AS-i pädev esindaja kui ka juhtivtöötaja

KarS § 14 lg 1 mõttes. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et õiguskirjanduse kohaselt ei

ole välistatud pädeva esindaja kokkulangemine juhtivtöötajaga (vt Karistusseadustik.

Kommenteeritud väljaanne. 3 trükk, lk 81).

249. M.Ki ja R. vahel 24.05.2007. a sõlmitud töölepingust nr 4976 nähtub, et M.K on samast

kuupäevast asunud R. AS-i tööle tootespetsialistina ning töölepingu kohaselt on tema

tööülesanded kirjeldatud töölepingule lisatud ametijuhendis (III kd tl 68-69). Töölepingu nr

2976 Lisa 2 kohaselt asus M.K alates 01.01.2008. a tööle kategooriajuhi ametikohale ning tema

tööülesanded kirjeldatakse töölepingule lisatud ametijuhendis (III kd tl 70). Kategooriajuhina

töötas M.K R. AS-s kuni 31.08.2009. a (k.a), mil ta lõpetas töösuhte R. AS-iga (III kd tl 75).

1-14-3730

84 (129)

250. Kategooriajuhi ametijuhend, mis on M.Ki poolt allkirjastatud 16.01.2008. a on ühtlasi

töölepingu nr 4976 lisa 3 (III kd tl 71-74). Ametijuhendi kohaselt raporteerib kategooriajuht

kategooriagrupi juhile (III kd tl 71) ehk süüdistuse perioodil pidi M.K raporteerima V.Ple.

Ametijuhendi kohaselt olid M.Ki peamised tööülesanded järgmised: jälgib pidevalt talle

määratud turgu, keskendudes eriti konkurentidele ja hankijatele, teeb pakkujate hulgast esmase

valiku, peab läbirääkimis ja rakendab tegevusi ning kampaaniaid vastavalt kategooriarühma

juhi suunistele tihedas koostöös meeskonnaliikmetega, peab läbirääkimis hankijatega oma

kategoorias, käsitledes üldlepingu ja selle lisade kõiki punkte, vastutab hankijatega sõlmitud

ostulepingute kvaliteedi eest, kontrollib ostulepingute/teenuste taseme täitmist, vastutab

hindade ja toodete täpse andmebaasi eest, välissuhtluses suhtleb hankijatega (III kd tl 71-73).

V.P on kohtus andnud ütlusi, et M.Kil kui kategooriajuhil oli vastutus ja õigus tegeleda nii

sisseostu- kui väljamüügihindade muutustega, vaid oluliste toodete puhul tuli tal otsustus

kooskõlastada temaga ehk V.Pga (XI kd tl 160). Tunnistaja M.K on samuti kinnitanud, et tema

sai hinnainfo, mida Masterdata-sse saata, kategooriajuhi ehk M.Ki käest (II kd tl 123-123

pöördel). Tunnistaja T.K on andnud ütlusi, et M.Ki tööülesandeks olid kindlasti lepingute

sõlmimised, sortimendi haldamine ja sellega kaasnesid ka kõik hinnamuudatused (II kd tl 132).

Tunnistaja lisas, et 2009. a suvel oli viinade hinnamuudatuste esitamisel kontaktisikuks M.K

(II kd tl 133 pöördel). M.K on nii R. AS-i siseselt kui ka suhtluses väljaspool R. AS-i, näiteks

suhtluses AS-iga L., märkinud enda ametinimetuseks alkohol, tubakas, joogid tootegrupi juht

(vt nt VII kd tl 20-25; V kd tl 39, 42). Lisaks on eelnevalt nii hinnakokkuleppes osalemiseks

nõusoleku andmise kui ka kooskõlastatud tegevuse juures tsiteeritud ja analüüsitud kirju,

millest nähtub, et M.K väljendas AS-ile L., et tal on õigus otsustada odavate viinade

väljamüügihinna üle ning vajadusel küsib ta heakskiidu ka V.P käest. Seda kinnitab ka hindade

reaalne muutumine kokkulepitud tasemele. Eelnevast nähtub, et M.Kil oli seega nii

iseotsustusõigus viina hindade osas, samuti oli tal õigus suhelda R. AS-i nimel ka hankijatega

ehk tal oli ka äriühingu esindamise õigus.

251. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et M.K oli R. AS-i pädev esindaja KarS § 14 lg 1

mõttes.

252. Kolmandaks eelduseks juriidilise isiku vastutusel on etteheidetava teo toimepanemine

juriidilise isiku huvides. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 23.03.2005. a otsuse nr 3-1-1-9-05

p-s 9 leidnud, et küsimust, kas tegu on toime pandud juriidilise isiku huvides, tuleb lahendada

igal konkreetsel juhul eraldi, lähtuvalt tuvastatud faktilistest asjaoludest ning et seejuures ei

pruugi juriidilise isiku huvides tegutsemise ainsaks kriteeriumiks olla juriidilise isiku

rikastumine. Samuti on selles kohtuotsuses märgitud, et juriidilise isiku huvides toimepanduks

ei saa lugeda tema organi või juhtivtöötaja sellist tegu, mis teenis väga selgepiiriliselt vaid

nende endi, mitte juriidilise isiku huve. Asjaolu, et juriidilisele isikule ei saa inkrimineerida

vastutust töötaja poolt väljaspool tööaega ja tööülesannete täitmist toime pandud teo eest, on

Riigikohtu kriminaalkolleegium väljendanud ka 08.10.2003. a otsuse nr 3-1-1-108-03 p-s 5.

Eeltoodust tuleneb seega, et juriidilise isiku huvi väljendub selles, kui tegu on toime pandud

juriidilise isiku tegevusvaldkonnas ning huvi tuleb käsitleda laiemalt kui lihtsalt varalist kasu.

253. Kriminaalasjas ei ole mitte ühtegi tõendit, mis viitaks sellele, et M.K ja/või V.P oleksid

tegutsenud vaid enda isiklikust huvist lähtuvalt. Eelkõige objektiivse koosseisu analüüsist

nähtub, et V.P ja M.K tegutsesid vaid R. AS-i esindajatena äriühingu nimel ja huvides.

254. Viinade hindade muutused kinnitavad samuti, et hinnamuudatused toimusid R. AS-i

huvides. Nimelt nähtub vaatlusprotokollist, et Laua viina on R. kauplustes kuni 09.07.2009. a

toimunud hinnamuudatuseni maksnud 62,50 krooni, kuid alates 09.07.2009. a kuni vähemalt

30.08.2009. a maksnud kokkulepitud 63,50 krooni (IX kd tl 10, 12). Sama kehtiv ka S.ite

kaupluste kohta selle erandiga, et hinnamuudatus toimus mitte 09.07.2009. a, vaid 10.07.2009.

a (IX kd tl 10, 12). Seega on Laua viina hind tõusnud 1 krooni ehk 1,6% võrra. Valge viina hind

on R. kauplustes süüdistusperioodil enne 06.07.2009. a toimunud hinnamuudatust kokkulepitud

63,50 krooni tasemele olnud müügil erinevate hindadega alates 59,90 kroonist kuni mõni päev

1-14-3730

85 (129)

isegi 64,10 krooni (IX kd tl 11, 14). Samas S.i kauplustes on Valge viin süüdistusperioodil enne

01.07.2009. a toimunud hinnamuudatust 63,50 krooni peale maksnud 59,90 krooni (IX kd tl 11,

14). Seega tõusis Valge viina hind S.is 3,60 krooni ehk ca 6% võrra. Mahtra viina osas on S.ite

kauplustes toimunud kokkuleppe ja kooskõlastatud tegevuse tulemusena veelgi suurem

hinnatõus. Kuni 06.07.2009. a toimunud hinna tõstmiseni kokkulepitud 63,50 krooni tasemele

on Mahtra viin maksnud S.i kauplustes süüdistuse perioodil 54,90 krooni (IX kd tl 11, 14).

Seega hinnatõus oli kokkuleppe ja kooskõlastatud tegevuse tulemusena 8,60 krooni ehk ca

15,7%. Sealjuures tuleb arvestada, et nii tunnistajate M.R ja U.Ai (II kd tl 118 pöördel, 126

pöördel) kui süüdistatava V.P ütluste (XI kd tl 161) kohaselt pidi S. olema n-ö hinnaliider ehk

kõige odavamat hinda pakkuv kauplus turul. Seega teenis R. AS võrreldes varasemate

hindadega uute kõrgemate kokkulepitud hindadega lisakasumit.

255. 30.06.2009. a kell 11:31 M.Ki poolt AS-i L. esindajale R.Gile saadetud kirjas sisaldus

järgnev: oleme nõus muutma hindu. Kuid juuli algul muudame meie KM võrra hindu. Oma

muudatused saame me tehtud 8 juulil. Seega 9. juulist on meil võimalik hindu tõsta. Lepiksime

kokku, et 9 juuli on hinnatõus. Kuid, R. ja S. läheb kaasa tingimusel kui L. kinnitab, et samal

ajal toimub müügihinna muudatus ka ülejäänud turul ja keegi ei jätka vana hinnaga (V kd tl

44). Sellest kirjast nähtub selgelt, et R. AS eristab käibemaksutõusu tõttu tehtavat

hinnamuudatust keelatud hinnakokkuleppe tõttu tehtavast hinnamuudatusest. Seega ei olnud

Mahtra, Laua ja Valge viina hinna tõstmine 63,50 krooni tasemele kantud 2%-lisest

käibemaksutõusu muudatusest.

256. Äriregistri väljavõttest nähtuvalt oli R. AS-i tegutsemisvaldkonnaks 2009. aastal jaemüük

spetsialiseerumata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, joogid (sh alkohol) ja

tubakatooted (IX kd tl 48). Ehk R. AS-i kui äriühingu põhiliseks tegevusvaldkonnaks ongi

toidukaupade ja jookide, sh alkoholi, jaemüük, mida M.Ki ja V.P tegevus otseselt mõjutaski.

Seega tegutsesidki M.K ja V.P R. AS-i tegevusvaldkonnas. Samuti oli R. AS kui äriühing

huvitatud sellest, et kui tema tõstab odava viina hinda, siis tõstaksid seda ka teised suured

jaeketid, kes on tema konkurentideks, sest kui R. AS oleks üksi tõstnud viinade hindu, siis

oleksid tarbijad läinud tema konkurentide juurde, kelle juures on antud toote hind madalam ja

R. AS oleks kaotanud kliente ja seega ka kasumit. Sellele huvile viitab selgelt näiteks juba

eelnevalt punktis 255. tsiteeritud 30.06.2009. a kell 11:31 M.Ki poolt R.Gile saadetud kiri.

Samuti ka 09.07.2009. a kell 15:08 M.Ki kiri H.Rle, milles oli kirjutatud järgmist: R. on oma

hinnad muutnud! Nüüd on aeg samm astuda M.l! Säästu paneb hinnad homme hommikul! (VI

kd tl 55).

Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et M.K ja V.P tegutsesid vaid R. AS-i huvides ning viimase

huvi olemasolu nii hinnakokkuleppe sõlmimiseks kui ka kooskõlastatud tegevuseks saab

eeldada.

257. Juriidilise isiku vastutuse üheks eelduseks on mitte ainult füüsilise isiku koosseisupärase,

vaid ka õigusvastase ja süülise teo tuvastamine, mis on toime pandud selle juriidilise isiku

huvides. Käesoleval juhul on kohus otsuse peatükkides 4.6, V ja VI tuvastanud, et M.Ki ja V.P

teod oli lisaks koosseisupärasusele ka õigusvastased ja süülised. Seega on täidetud ka viimane

eeldus omistamaks M.Ki ja V.P poolt toimepandud tegusid R. AS-ile.

258. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et M.Ki ja V.P toimepandud teod saab omistada R. AS-

ile, mistõttu on tuvastatud, et R. AS on toime pannud KarS § 400 lg 2 (alates 27.02.2010. a

KarS § 400 lg 4) järgi kvalifitseeritava kuriteo, täpsemalt sõlminud hinnakokkuleppe ja

osalenud kooskõlastatud tegevuses selle kokkuleppe elluviimisel. Sealjuures KarS § 14 lg 2

kohaselt ei välista juriidilise isiku vastutuselevõtmine kuriteo toimepannud füüsiliste isikute (s.t

M.Ki ja V.P) vastutuselevõtmist.

1-14-3730

86 (129)

4.4.

M. OÜ ja temaga seotud isikud

4.4.1. R.S

259. R.Sat süüdistatakse KarS § 400 lg 1 (alates 27.02.2010. a KarS § 400 lg 2 p 1) järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises 2009. aasta juunis-juulis (süüdistusakt, lk 131-136).

Süüdistuses heidetakse R.Sale lühidalt kokku võttes ette seda, et tema M. OÜ nimel leppis

kokku ja kooskõlastas tegevust 2009. aasta juunis ja juulis R. AS-i, AS-i P., S. AS-i, AS-i H.

ning AS-i L. esindajatega selles, et 40-protsendilise alkoholisisaldusega pooleliitriste madala

hinnaklassi klaastaaras viinade (nn odavad viinad) jaehinnad tuleb tõsta minimaalselt 63,50

EEK tasemele (süüdistusakt, lk 132). R.Sa täpsem roll on välja toodud süüdistusakti

lehekülgedel 135 ja 136.

260. Teo toimepanemise ajal kehtinud KarS-i kohaselt on R.Sale esitatud süüdistus KarS § 400

lg 1 järgi, mille kohaselt on karistatav kokkulepe, otsus või kooskõlastatud tegevus, millega

otseselt või kaudselt määratakse kindlaks kolmandate isikute suhtes hinna- ja muid

kauplemistingimusi, piiratakse tootmist, teenindamist, kaubaturgu, tehnilist arengut või

investeerimist, jagatakse kaubaturgu või varustusallikat, samuti muu konkurentsi kahjustav

kokkulepe, otsus või kooskõlastatud tegevus. Süüdistuse kohaselt on R.Sa tegevus alates

27.02.2010. a jõustunud KarS-i uue redaktsiooni kohaselt karistatav KarS § 400 lg 2 p 1 järgi,

mille kohaselt on karistatav konkurentidevaheline kokkuleppe sõlmimine, otsuse tegemine või

kooskõlastatud tegevus, sealhulgas riigihankes osalemine, kui sellega määratakse otseselt või

kaudselt kolmandate isikute suhtes kindlaks hind või muud kauplemistingimused. Peale

27.02.2010. a redaktsiooni muudatust on 15.03.2013. a jõustunud uus KarS § 400 redaktsioon,

kuid see on sisuliselt sama, mis 27.02.2010. a redaktsioonis sätestatu.

Objektiivne koosseis

261. KarS § 400 näeb ette karistuse konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega

ettevõtjatevahelise kokkuleppe sõlmimise, otsuse tegemise või kooskõlastatud tegevuse eest.

Seega on koosseisu olemasoluks vaja tuvastada, et kokkulepe ja kooskõlastatud teo poolteks

olid ettevõtjad, need ettevõtjad on omavahel konkurendid, esines etteheidetav kokkulepe ja

kooskõlastatud tegu mis oli konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega.

262. Kohus on peatükis 3.4 tuvastanud, et AS L., M. OÜ, AS P.i, S. AS, R. AS ja AS H. on

käsitletavad ettevõtjatena. Peatükis 3.5 on kohus tuvastanud, et AS L., M. OÜ, AS P., S. AS,

R. AS ja AS H. olid omavahel konkurendid.

263. Punktides 306. kuni 309. on kohus üksikasjalikult analüüsinud R.Sa volitusi. Nimetatud

punktidest nähtub, et R.Sa esindusõigused tulid tema ametijuhendist ja D.M heakskiidust.

Kohus leiab, et eeltoodu tähendab, et R.Sal oli õigus esindada R. AS-i hankijatega kokkulepete

sõlmimisel tema poolt M. OÜ nimel väljendatud tahteavaldused olid kolmandate isikute jaoks

M. OÜ tahteavaldused.

264. Järgnevalt on vajalik tuvastada, kas esines süüdistuses etteheidetav kokkulepe ja

kooskõlastatud tegevus poolte vahel.

264.1. H.R saadab 12.06.2009. a kell 13:36 R.Sale järgneva sisuga kirja: Saadan L.-M. 2009

aasta lepingu Lisa nr 1, Lisa nr 5 ja Lisa nr 6. Palun saada mulle veelkord üle vaatamiseks

põhileping. Meil soov kohtuda Teiega (Sina ja D) 15.06 või 16.06. Palun anna teada kohtumise

täpne kellaaeg. Räägime Laua viinast ja M. kampaania hindadest (III kd tl 183; e-kirja lisad: III

kd tl 184-189). Sellest kirjast nähtub, et H.R soovib R.Saga kokku leppida kohtumise aega AS

L. ja M. OÜ vahel kas 15. või 16.06.2009. a-ks. Ühtlasi selgub kirjas, et kohtumisel peaks M.

OÜ poolt osalema R.S ja D.M. Oma tööülesannetena on R.S ülekuulamisel nimetanud

läbirääkimiste pidamist tarnijatega ja lepingute ette valmistamist (XII kd tl 10). Seetõttu ongi

AS L. ja M. OÜ vahelise lepingu ettevalmistamises H.R võtnud ühendust R.Saga, kuivõrd

1-14-3730

87 (129)

lepingute ettevalmistamine ja läbirääkimine tarnijatega, kelleks on ka AS L., kuulub R.Sa

tööülesannete hulka ja pädevusse.

264.2. Kolm päeva hiljem ehk 15.06.2009. a kell 14:55 kirjutab H.R taaskord R.Sale. Seekordse

kirja teemaks on L.-M. kohtumine 16.06.09 ning kirjas on märgitud: Tere R, Kas saame homme

D ja Sinuga kohtuda? Tulen Riga koos. Teemad: * Laua viin ja odavate 40% viinade

väljamüügihinnad * M. kampaania hinnad ja nende kujunemine * Jooksvad teemad… (III kd tl

190).

264.3. Kuigi R.S on eitanud kohtumist AS L. esindajatega 15. või 16. juunil 2009. a (XII kd tl

14 pöördel-15), siis kohus leiab, et on tõendamist leidnud, et kohtumine AS L. ja M. OÜ vahel

toimus 16.06.2009. a. Ainuüksi 15.06.2009. a kell 14:55 saadetud kirja pealkirjast nähtub, et

kohtumine on kokku lepitud 16.06.2009. a-ks. Kirjas küsitakse lihtsalt ülekinnitust juba varem

kokku lepitud kohtumise toimumise osas. Arvestades, et R.S on kohtus kinnitanud, et suhtlus

AS L. käis nii meili kui ka telefoni teel ning kui ta suhtles AS-iga L., siis suhtles ta konkreetselt

H.Rga ja seda eesti keeles (XII kd tl 14), siis eelnevat kaht kirja koosmõjus analüüsides, nähtub,

et kohtumine 16.06.2009. a-ks ja ka kohtumise kellaaeg on peale 12.06.2009. a kella 13:36 kirja

kokku lepitud R.Sa ja H.R vahel telefoni teel. Siinkohal tuleb juhtida tähelepanu ka sellele, et

12.06.2009. a kirjas R.Sale märkis H.R kirja lõpus ära nii enda mobiiltelefoni kui lauatelefoni

numbri (III kd tl 183). Võttes arvesse ka asjaolu, et R.Sa ütluste kohaselt oskas D.Mult leedu ja

vene keelt ning H.R ei osanud vene keelt (XII kd tl 12) ning M. OÜ suhtles AS-iga L. poole

pöördudes just H.Rga, siis ka sel põhjusel võis H.R just R.Sa kaudu organiseerida AS L. ja M.

OÜ kohtumist. Kuigi R.S eitab kohtumist AS-iga L. 15. või 16. juunil, siis on ta kohtus andnud

ütlusi, et ta arvab, et kohtus koos D.Mga AS L. esindajatega juuni alguses – esimestel juunikuu

nädalatel (XII kd tl 11 pöördel). Kohtumisel oli tema, D.Mja AS L. poole pealt H.R ja K.K (XII

kd tl 11 pöördel). Seda kinnitab ka 15.06.2009. a kell 14:55 kiri. R.Sa sõnul I.K sellel

kohtumisel ei osalenud, sest ta ei tegelenud tol ajal alkoholiga (XII kd tl 12). R.Sa kohaselt

suhtlesid tol kohtumisel omavahel vene keeles K.K ja D.M ja tema ning H.R olid n-ö abijõud,

kes omavahel otse ei suhelnud (XII kd tl 12). Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et M. OÜ ja AS

L. vahel toimus juunikuus ainult üks kohtumine ning see toimus 16.06.2009. a ja sellel osalesid

AS L. poole pealt K.K ja H.R ning M. OÜ poolt R.S ja D.M.

264.4. 30.06.2009. a kell 09:48 on H.R saatnud R.Sale e-kirja teemal Odavad viinad alates

01.07.09 hinnaga 63,50, milles on kirjutatud: Oleme tänaseks saavutanud kõikide

ketikauplustega (E., R., S., P.) kokkuleppe, et alates 01.07.2009 tõstame odavate viinade hinnad

63,50 peale. Teie kauplustes on odavaimaks viinaks Laua viin 0,5l ja Ekstra Viin 0,5L

(konkurendi Mahtra viin 0,5l). Kohtumisel olite nõus M.s odavate viinade hinnad tõstma

kokkulepitud tasemele 01.07.09. Kinnitust oodates (IV kd tl 1). Esmalt nähtub kirjast, et on

kasutatud väljendit kohtumisel olite nõus. Selline sõnakasutus viitab, et mitu isikut M. OÜ-st

oli nõus, kuid kuivõrd kohtumisel osales vaid R.S ja D.M, siis seega andsid nad mõlemad

nõusoleku. Lisaks, kuivõrd kirjas on viidatud, et nõusolek anti kohtumisel, siis järelikult

kohtumine ka toimus. Kirja pealkirjas on märgitud, et odavate viinade hind on 63,50 krooni

alates 01.07.09. Seega kinnitab ka see kiri, et AS L. ja M. OÜ vahel toimus juunikuus

kohtumine ning sellel andsid M. OÜ esindajatena R.S ja D.Mnõusoleku tõsta odava viina hinda

M. OÜ kauplustes 63,50 krooni peale alates 01.07.2009. a. Sealjuures nähtub ka 15.06.2009. a

kell 14:55 kirjast, et kohtumisel arutati nii Laua viina kui muude odavate 40%-liste viinade

väljamüügihinda, mida antud kokkulepe just puudutaski.

265. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et R.S andis M. OÜ esindajana 16.06.2009. a toimunud

kohtumisel koos D.Mga nõusoleku AS-i L. esindajatele K.Kele ja H.Rle tõsta odavate viinade

(Laua ja Ekstra/Mahtra) hinda alates 01.07.2009. a 63,50 krooni peale M. OÜ kauplustes.

266. M. OÜ poolt nõusoleku andmist osaleda odava viina hinna tõstmises, kinnitab kaudselt

ka järgmine kiri. I.G on 26.06.2009. a kell 16:34 saatnud AS L. töötajatele, sh R.Gile ja H.Rle,

kirja, milles märgib muuhulgas järgmist: NB! Oluline on antud hinnatõusu puhul, et IGA

1-14-3730

88 (129)

KLIENDI juures toimuks alates 01.07.09 odava viina hinna tõstmine 63.50 peale (et ei oleks ka

konkurentide viinad odavamad). Suurketid on tänaseks kõik oma nõusoleku andnud ja odava

viina hinnad muutuvad alates 01.07.09 (III kd tl 192; V kd tl 32). Sealjuures nähtub AS L.

sisestest e-kirjadest ja dokumentidest, et AS L. peab suurkettideks ka S. AS-i, AS-i P., R. AS-i

ning M. OÜ-d. Nimelt on 11.08.2009. a K.K koostanud 2009. a augusti seisuga ülevaate

põhilistest supermarketite kettidest Eestis, milles on ära märgitud nii E., R., S.i, M., P.,

Kaupmehe kui ka Ci jaeketid koos nende turuosadega ja kaupluste arvuga (V kd tl 170-171,

207-208).

267. 30.06.2009. a kell 09:22 on H.R kinnitanud E. esindajale T.Ble järgmise sisuga kirja:

Oleme tänaseks saavutanud kõikide ketikauplustega (M., R., S., P.) kokkuleppe, et alates

01.07.2009 tõstame odavate viinade hinnad 63,50 peale (IV kd tl 7). See kiri kinnitab samuti,

et 30.06.2009. a-ks oli M. OÜ andnud nõusoleku osaleda odavate viinade hinna tõstmises 63,50

krooni peale alates 01.07.2009. a. Lisaks tuleb arvestada ka asjaolusid, et kuivõrd H.R suhtles

M. OÜ esindaja R.Saga ning nii H.R kui ka R.S osalesid ka M.-L. kohtumisel, siis teadis H.R

kindlalt, et M. OÜ poolt on nõusolek olemas ja antud.

268. Lisaks kinnitab nõustumist osaleda odava viina hinna tõstmises 63,50 kroonini ka asjaolu,

et M. OÜ kauplustes oli kuni 28.06.2009. a Laua viin müügil hinnaga 62,50 krooni ja Mahtra

viin hinnaga 54,90 krooni, kuid 29.06.2009. a juba hinnaga 63,50 krooni ning ka alates

13.07.2009. a ja 14.07.2009. a uuesti 63,50 krooni (IX kd tl 10-15). Vaatlusprotokolli kohaselt

toimus Laua ja Mahtra viina hindade puhul viimane muudatus enne 29.06.2009. a

hinnamuudatust vastavalt 05.05.2009. a ning 17.06.2009. a (IX kd tl 11). Seega Laua viina

hind oli enne 29.06.2009. a muudetud viimati vähem kui kaks kuud tagasi ning Mahtra viina

hinda vähem kui kaks nädalat tagasi. R.S on kohtus avaldanud, et tema arvates ei ole Laua ja

Mahtra viina hinnad hästi muudetavad hinnad, mistõttu toimus eelmine hinnamuutus pikka

aega enne 29.06.2009. a hinnamuutust ning pika ajana käsitleb ta nende toodete puhul 2-3 kuud

või isegi aasta (XII kd tl 16). Selline R.Sa seisukoht, et Mahtra ja Laua viinade hinnad muutusid

harva, ei ole aga õige ega ole kooskõlas asjas kogutud teiste tõenditega. Nimelt ei toimunud

Mahtra ja Laua viina muudatused harva. Esiteks nähtub vaatlusprotokollist, et 1. maist 2009. a

kuni aasta lõpuni ehk kaheksa kuu jooksul muudeti Laua viina hinda M. kauplustes koguni

kuuel korral ning Mahtra viina hinda perioodi mai-augusti lõpp 2009. a ehk nelja kuu jooksul

kuuel korral (IX kd tl 11-12). Täpsemalt nähtub vaatlusprotokollist, et Mahtra ja Laua viinade

hindu muudeti vähem kui kaks nädalat peale AS-iga L. toimunud kohtumist ja vaid paar päeva

enne kokkulepitud aega uuesti, kuigi seda oli üsna hiljuti alles tehtud (Laua viina puhul ca 1,5

kuud tagasi ja Mahtra viina puhul vähem kui kaks nädalat tagasi).

269. Kohus leiab, et kuigi M. OÜ andis R.Sa ja D.M kaudu nõusoleku tõsta M. OÜ-s odavate

viinade hindu tasemele 63,50 krooni, siis selle hinnatõusu üheaegne ajastamine on käsitletav

juba kooskõlastatud tegevusena.

270. Asjaolu, et M. OÜ tõstis Laua ja Mahtra viinade hindu enne esimest kooskõlastatud ühist

hinnatõstmise aega ehk enne 01.07.2009. a, on kohtu hinnangul seletatav järgmisega. Nimelt

viibis R.S puhkusel alates 29.06.2009. a kuni 10.07.2009. a (X kd tl 79-80). R.S andis ka kohtus

ütlusi, milles kinnitas, et ta oli 2009. aastal 29. juunist kuni 12. või 10. juulini puhkusel (XII kd

tl 12). 29.06.2009. a oli esmaspäev seega faktiliselt puhkas R.S juba 27.06.2009. a-st ehk

viimane tööpäev enne puhkust oli tal 26.06.2009. a. Sealjuures on R.S andnud ka ütlusi, et kõik,

sh tema, üritavad kõik oma tööd teha ära enne kui nad puhkusele lähevad (XII kd tl 12 pöördel).

Lisaks on R.S enda ülekuulamisel kohtus ka kinnitanud, et 29.06.2009. a toimunud Laua ja

Mahtra viina hinna muutmise käskkirja projekti tegi tema ja D allkirjastas selle (XII kd tl 15

pöördel, 12 pöördel). Arvestades ka asjaolu, et 16.06.2009. a kohtumisel osalesid M. OÜ poolt

D.Mja R.S ning AS L. poolt K.K ja H.R ning R.Sa ütluste kohaselt tema ja H.R teineteisega

otse ei suhelnud, viitab sellele, et kohtumisel põhiline vestlus käis mõlema äriühingu n-ö

olulisemate ja positsioonil kõrgemate isikute ehk K.Ke ja D.M vahel. Kuivõrd aga kohtumine

toimus vene keeles ja H.R seda ei vallanud, samas D.M ei rääkinud eesti keelt (et edasi ise

1-14-3730

89 (129)

H.Rga suhelda) ja oli väga hõivatud muude ülesannetega (vt näiteks I.Ki, R.Sa ja V.Ti ütlusi –

XII kd tl 6-6 pöördel, 9 pöördel, 10 pöördel; II kd tl 137 pöördel) ning tavapäraselt suhtles M.

OÜ ja AS L. omavahel H.R ja R.Sa vahendusel, siis saab eeldada, et peale 16.06.2009. a

kohtumist anti kokkuleppe elluviimise, s.t kooskõlastatud tegevuse ülesanne D.M poolt

suuremas osas üle R.Sale tegelemiseks (v.a hinnamuutuste allkirjastamine, milleks R.Sal

ainuisikuliselt õigust ei olnud) ning K.K andis H.Rle ülesande kontrollida M. OÜ

hinnakokkuleppest kinnipidamist ja koordineerida kooskõlastatud tegevust R.Saga. Seda

seisukohta kinnitavad ka järgnevad kirjad.

271. Esmalt 30.06.2009. a kell 09:48 H.R saadetud kiri R.Sale teemal Odavad viinad alates

01.07.09 hinnaga 63,50, milles on kirjutatud: Oleme tänaseks saavutanud kõikide

ketikauplustega (E., R., S., P.) kokkuleppe, et alates 01.07.2009 tõstame odavate viinade hinnad

63,50 peale. Teie kauplustes on odavaimaks viinaks Laua viin 0,5l ja Ekstra Viin 0,5L

(konkurendi Mahtra viin 0,5l). Kohtumisel olite nõus M.s odavate viinade hinnad tõstma

kokkulepitud tasemele 01.07.09. Kinnitust oodates (IV kd tl 1). Selle kirja kohta on R.S enda

ülekuulamisel selgitanud, et ta nägi seda kirja arvatavasti peale puhkust (XII kd tl 12-12

pöördel). Peale seda, kui oli selgunud, et 01.07.2009. a ei õnnestu hindu tõsta üheaegselt, lükati

hindade üheaegne tõstmine edasi ja 07.07.2009. a kell 16:55 saadab H.R uue kirja R.Sale teemal

Odavad viinad ning kirjutab: R.st laekunud info põhjal tõstavad S. ja R. oma odavate 40%

viinade väljamüügihinnad 63,50-le alates 09.07.09. Seda teevad ka ülejäänud ketid. Ootan

tagasisidet, kas M. muudab samuti oma viinade hinnad samal päeval? (IV kd tl 9, 17). Kuivõrd

R.S jätkuvalt puhkab (IV kd tl 10) ja teda asendab V.T, siis saadab H.R just R.Sale saadetud

kirja kell 17:04 edasi V.Tile (IV kd tl 11, 16-17). V.T edastab kirja kell 17:11 omakorda I.Kile

(IV kd tl 16), kes 08.07.2009. a kell 11:13 vastab H.Rle. Seega nähtub eelnevatest kirjadest, et

H.R pöördus kõikides hinna tõstmise kooskõlastamistes esimesena just ja ainult R.Sa poole.

Seda hoolimata ka asjaolust, et esimesel korral ehk 30.06.2009. a oli ta teadlik, et R.S viibib

puhkusel (IV kd tl 8). Kohtu hinnanul oli H.Rl põhjust arvata, et hoolimata puhkusel olemisest

loeb R.S ka jätkuvalt oma töökirju ning tegeleb ka tööasjadega. Selliseks seisukohaks annab

arvamust asjaolu, et kuigi 30.06.2009. a kell 09:48 oli H.R saatnud kirja, et hinnatõusu toimub

01.07.2009. a ning saanud vastuse, et R.S puhkab, siis samal päeval, vaid ca 1,5 tundi hiljem

(11:14) kirjutab R.S talle kirja, milles saadab H.Rle AS-i L. toodete nimetused ja koodid, mille

osas soovib M. OÜ saada 2%-list lisaallahindlust AS-lt L. (IV kd tl 3-5). R.S selgitas kohtus

selle kirja kohta, et kuigi ta oli puhkusel, siis kuivõrd ta ei jõudnud enne puhkust seda kirja ära

saata, siis tuli talle see meelde ja läks tööle ning saatis kirja ära (XII kd tl 12). Seega eeldas

H.R, et R.S loeb töökirju ka puhkusel olles.

272. Veel üks põhjustest, miks M. OÜ sai Laua ja Mahtra viina hinda tõsta kokkulepitud 63,50

krooni tasemele konkurentidega võrreldes juba paar päeva varem seisnes selles, et neil oli

müügil ka kolmas odav viin, nimelt Katyusha viin, mille hind 29.06.2009. a oli 62,90 krooni

ehk alla kokkulepitud piiri (IX kd tl 12). Seega kuivõrd R.Sa ülesanne oli korraldada

kokkuleppes osalemine ja kooskõlastatud tegevusest kõik kuni D.M poolt hinnamuudatuse

allkirjastamiseni ära ja kuna ta soovis oma tööd lõpetada veel enne puhkusele minekut ja samas

jäi neil 29.06.2009. a seisuga müüki veel üks odavam viin, mille hinda nad ei tõstnud, siis ei

olnud M. OÜ-l põhjust karta, et nende kliendid läheksid odavat viina ostma mõne konkurendi

juurde, kes ei olnud veel odava viina hinda tõstnud ja pidid seda tegema alles alates 01.07.2009.

a.

273. H.R saadab R.Sat saadud lisaallahindlust käsitleva kirja samal päeval ehk 30.06.2009. a

kell 13:40 edasi I.Gile ja K.Kele ning lisab: Lisaks on eilsest M.tes Laua viin ja Mahtra viin

63,50 (IV kd tl 3). Seega 30.06.2009. a kell 09:48 (ehk enne poodide tavapärast avamisaega)

kirja saates R.Sale ei teadnud H.R veel, et M.s on Laua ja Mahtra viina hinnad juba alates

29.06.2009. a ära muudetud, kuid kell 13:40 on talle see info teada ning R.Salt või kelleltki

teiselt (s.t R.Sa asendajalt) vastuse saamine/mittesaamine ei ole enam oluline, sest M. OÜ on

juba hindade varasema tõstmisega näidanud oma käitumisega sh AS-ile L., et ta on jätkuvalt

1-14-3730

90 (129)

nõus odava viina hinda tõstma alates 01.07.2009. a. Nii vaatlusprotokoll kui M. OÜ poolt

tellitud analüüs mõlemad kinnitavad, et Mahtra viina hind oli 29.06.2009. a ja 30.06.2009. a

müügil M. kauplustes hinnaga 63,50 krooni ja enne 29.06.2009. a madalama hinnaga ehk 54,90

krooni (IX kd tl 11, 14; X kd tl 131). Ühtlasi kinnitab vaatlusprotokoll, et ka Laua viina hind

oli M. kauplustes 29.06.2009. a ja 30.06.2009. a müügil hinnaga 63,50 krooni ja enne seda

madalama hinnaga ehk 62,50 krooniga (IX kd tl 11-12).

274. 30.06.2009. a kell 14:53 vastab I.G nii H.Rle kui ka K.Kele seoses R.Sa lisaallahindlust

sisaldava kirjaga järgmist: Laua ja Katyusha on üldse arusaamatu, sest tegelikult tõstavad nad

ise oma katet nagunii ja milleks meie veel peame siin juurde andma jääb igati selgusetuks…

Teiste toodete osas isiklikult ma ka ei poolda selle 2% katte andmist… Liiati veel ka seda, et

keegi meie konkurentidest /…/ samuti juurde ei anna… Tuletan meelde, et käibemaks on siiski

tarbimiseks, mis on tarbimise maksustamiseks ja seega tarbijale kanda (IV kd tl 3). Sellest

kirjast nähtub samuti, et M. OÜ on andnud nõusoleku tõsta odava viina hinda (tõstavad nad ise

oma katet nagunii) ning seda sõltumata käibemaksu tõusust. Ühtlasi kinnitab see kiri, et

16.06.2009. a kohtumisel arutati nii tarnelepingut AS L. ja M. OÜ vahel kui ka odavate viinade

(Laua, Katyusha ja Mahtra) väljamüügihinna kokkuleppes ja üheaegses hinnatõstmises ehk

kooskõlastatud tegevuses osalemist.

275. Teine põhjus, miks H.Rle ei ole oluline saada 30.06.2009. a kell 09:48 R.Sale saadetud

kirjale vastust M. OÜ poolt seisneb selles, et 30.06.2009. a kell 15:11 saadab I.G AS-i L.

tööajatele, sh H.Rle (ja R.Gile) kõrge tähtsusega kirja teemal ODAVA VIINA

VÄLJAMÜÜGIHIND, milles I.G kirjutab, et Odava viina hinnatõusu homme ei toimu. Toimub

06.07.09. Kuna ilmnes probleem R. hinna tõstmisega homsest 63,50 peale, siis lükkub see

väljamüügihinna tõstmine 06.07.09 peale (IV kd tl 6). Samal päeval kaks tundi peale eelnevalt

tsiteeritud kirja saamist I.Gilt, saadab H.R kell 17:03 E. esindajale värske infoga kirja: Infoks,

et kõnealuse hinnatõusu odavate viinadega on M. juba teinud. M.s maksab eilsest Laua 0,5l ja

Mahtra 0,5l 63,50! Teised ketid oleksid seda homsest teinud. Ka R. oli täna hommikuni tulemas

kaasa homse hinnatõusuga. Aga täna päeval võttis R. juhtkond vastu otsuse, et nad ei tõsta

mitte ühegi toote (sh viinade) hindu homsest /…/ Nad saavad seda teha alates 06.07.09.

Esimene võimalik hindade muutmine on võimalik 06.07.2009, täpsustame 03.07.2009 (IV kd tl

7). See kiri kinnitab samuti, et M. OÜ on kokkuleppeks ja kooskõlastatud tegevuseks nõusoleku

andnud ning seda ka täitnud. 30.06.2009. a kell 17:07 saadab H.R uue infoga samasisulise kirja

ka M. OÜ esindajale R.Sale, kuid kuna viimane puhkab 29.06.2009. a – 10.07.2009. a, siis

edastab kogu kirja kell 22:14 ka V.Tile, kes asendab R.Sat viimase puhkuse ajal kuni

05.07.2009. a-ni (IV kd tl 8; X kd tl 79-80). Lisaks samasisulisele tekstile, mis ta saatis ka E.

esindajale palus H.R V.Til rääkida teema asjaosalistega läbi (IV kd tl 8). Seega informeerib

H.R ka M. OÜ-d, et üheaegne hinna tõstmine, mis oli planeeritud 01.07.2009. a-le, lükkub R.

tõttu edasi 06.07.2009. a peale. Siinkohal tuleb arvestada, et kuivõrd 16.06.2009. a kohtumisel,

millel antud nõusolek osaleda hinna tõstmises ja kooskõlastatud tegevuses, osalesid vaid R.S ja

D.M ning teistel M. OÜ töötajatel ei olnud kriminaalasja materjalide kohaselt viina hindade

muutmiseks pädevust ega nad ei tegelenud sellega (I.Kil ei olnud suulise kokku leppe kohaselt

pädevust sel ajal alkoholiga üldse tegeleda – vt nt XII kd tl 6, 7, 9 pöördel, 12), siis n-ö

asjaosalised olidki R.S ja D.M. Arvestades aga, et R.S oli puhkusel, siis seetõttu on ka loogiline,

et V.T pöördus D.M poole otse 30.06.2009. a kirjaga seoses. Samuti on R.S kohtus kinnitanud,

et tema puhkusel oleku ajal asendas teda V.T ning sel ajal võttis kõiki hindu puudutavad otsused

vastu D.M(XII kd tl 12). Lisaks on ka V.T kohtus kinnitanud, et tema asendas R.Sat, kui

viimane puhkusel oli (II kd tl 137 pöördel-138), kuid V.Ti ütlustest nähtuvalt ei teinud ta sel

ajal sisulisi või olulisi otsuseid, mis puudutasid R.Sa tööülesandeid (II kd tl 138).

276. H.R 30.06.2009. a kell 22:14 V.Tile saadetud kirja peale, milles H.R palus info üheaegse

hinnatõstmise edasilükkumine 06.07.2009. a peale edasi anda asjaosalistele, järgneb M. OÜ

poolt reaktsioonina järgmisel päeval, s.t 01.07.2009. a juba tõstetud Laua ja Mahtra viina

hindade langetamine. Nimelt nähtub nii M. OÜ tellitud analüüsist kui ka vaatlusprotokollist, et

1-14-3730

91 (129)

M. kauplustes müüdi Mahtra viina hinnaga 63,50 krooni 29.06.2009. a ja 30.06.2009. a, kuid

alates 01.07.2009. a hinnaga 59,90 krooni (IX kd tl 11-12, 14; X kd tl 131). Laua viina osas

nähtub vaatlusprotokollist, et kui 29.06.2009. a oli Laua viina hinda tõstetud 62,50 krooni pealt

63,50 krooni peale, siis 01.07.2009. a langetati hind tagasi 62,50 krooni peale (IX kd tl 11-12).

I.Ki ja R.Sa mõlema ütlustest nähtub, et hinnamuudatuse käskkirja pidi alati lisaks nende

allkirjale allkirjastama ka D.M, samas oli hinnamuudatuse ainuõigus ka D.Ml (XII kd tl 6-6

pöördel, 10-10 pöördel). V.T on samuti kinnitanud, et mitte ühtegi hinnamuudatust ei saanu

teha ilma D.M allkirjata (II kd tl 137 pöördel). Kuivõrd kohtul ei ole tõendeid selle kohta, et

01.07.2009. a toimunud hinna langetamiseks valmistas projekti ette kas I.K või R.S või keegi

kolmas (nt V.T, kes asendas sel ajal R.Sat), siis saab eeldada, et 01.07.2009. a viis

ainuisikuliselt hinna langetamise läbi D.M, kelleni oli V.Ti kaudu jõudnud teave, et hindade

üheaegne tõstmine lükkub 01.07.2009. a-lt edasi R. AS-i tõttu 06.07.2009. a-le. R.S on

kinnitanud, et M. OÜ-s on võimalik tootel hinda muuta ka mitu korda päevas (XIII kd tl 16

pöördel). Seega ei võtnud hinnamuudatus aega tervet päeva, vaid see võis toimuda ka kiiremini.

Arvestades, et H.R saatis kirja V.Tile õhtul hilja (kell 22:14), siis esimene võimalus V.Til info

edastada D.Mle oli 01.07.2009. a hommikul. Kuivõrd hinnamuudatuse tegemine ei võtnud

pikalt aega, siis on eelneva põhjal kohus seisukohal, et D.M langetas Mahtra ja Laua viinade

hindu reaktsioonina H.R 30.06.2009. a saadetud kirjale. M. OÜ sellist reaktsiooni kirjeldab ka

I.Gi 08.07.2009. a kell 10:53 saadetud kiri AS P. esindajale M.Sle: Teeme siiski

hinnamuudatuse homsest, sest muidu me ei saagi seda muutust tehtud. Reaalsus on see, et

hiljemalt neljapäeva pärastlõunal tormavad kõik poodi ja vaatavad, et KÕIKIDEL oleks

(vastavalt kokkuleppele) hinnad muutunud, kui kellegil hinnad jälle „järgmisel päeval“

muutuvad, siis on jälle jama majas – midagi pole teha, peame siinkohal usaldama nüüd juba

kaks korda edasilükatud hinna tõstmist ja kui ei õnnestu, saab hinnad jälle vabaks lasta… M.

näitel see ka nii toimus – eelmine nädal oli esmaspäev – kuni kolmapäev hinnad tõstetud (kõik

maksid 63.5), kuid kuna teised järgi ei tlnud, siis lasid hinnad tagasi… (IV kd tl 14; VI kd tl

51).

277. Põhjused, miks alates 01.07.2009. a hoiab M. OÜ oma kauplustes Mahtra ja Laua viina

hinna paigas ning ei tõsta ka Katyusha viina hinda enne 13.07.2009. a ja 14.07.2009. a, nähtub

järgnevast.

277.1. 07.07.2009. a kell 16:55 saadab H.R kirja R.Sale teemal Odavad viinad ning kirjutab:

R.st laekunud info põhjal tõstavad S. ja R. oma odavate 40% viinade väljamüügihinnad 63,50-

le alates 09.07.09. Seda teevad ka ülejäänud ketid. Ootan tagasisidet, kas M. muudab samuti

oma viinade hinnad samal päeval? (IV kd tl 9, 17). Kuivõrd R.S jätkuvalt puhkab (IV kd tl 10;

X kd tl 79-80; XII kd tl 12) ja teda asendab V.T, siis saadab H.R just R.Sale saadetud kirja kell

17:04 edasi V.Tile (IV kd tl 11, 16-17). V.T edastab kirja kell 17:11 omakorda I.Kile (IV kd tl

16). 08.07.2009. a kell 11:13 vastab I.K H.Rle: M. muudab oma hinnad peale seda kui on teised

ketid seda teinud ja on näha, et turuhind on muutunud (IV kd tl 16). I.K on selgitanud selle

kirja kohta (XII kd tl 7-7 pöördel, 8 pöördel-9), et ta sai H.R 07.06.2009. a kell 16:55 R.Sale

saadetud kirja (IV kd tl 16-17), sest R.S puhkas ning ta läks selle kirjaga D.M juurde, sest ta ei

saanud R.Sat telefoni teel kätte. Kaitsja küsimustele vastates lisas I.K, et kuigi algselt saatis

H.R kirja R.Sale ja seejärel V.Tile, siis viimane tuli tema juurde, sest I.K oli tema ülemus ja

V.T kartis ise minna sellega D.M juurde. I.K on kohtus selgitanud veel, et ta tõlkis D.Mle kirja

ära ning sai talt vastuseks, et M. tõstab hinda siis, kui M. peab seda õigeks ja saada L. kuhugi

kaugemale. Kuna I.K soovis aga vaid viisakalt väljendada, siis saatiski ta H.Rle 08.07.2009. a

kell 11:13 vastusena vaid D sõnumi viisaka osa ehk kirjutas (IV kd tl 16), et M. muudab oma

hinnad siis, kui teised on seda teinud ja on näha, et turuhind on muutunud.

277.2. 08.07.2009. a kell 11:36 on H.R saatnud e-kirja I.Gile ja K.Kele informeerides neid

sellest, et M. saatis hommikul mulle kirja mille sisu on järgmine: „M. muudab oma hinnad

peale seda kui on teised ketid seda teinud ja on näha, et turuhind on muutunud“ (IV kd tl 13).

1-14-3730

92 (129)

278. Arvestades, et M. OÜ oli saanud 30.06.2009. a info, et odavate viinade hinna tõstmine

63,50 krooni peale lükkub 01.07.2009. a-lt edasi 06.07.2009. a-le R. tõttu (olukorras, kus M.s

kauplustes oli Mahtra ja Laua viinade hind juba 29.06.2009. a tõstetud 63,50 krooni tasemele)

ning 07.07.2009.a sai M. OÜ jälle info, mille kohaselt saab R. hinnad tõsta alles 09.07.2009. a

ehk jällegi lükkub kokkulepitud aeg edasi, siis seetõttu vastaski D.MI.Ki kaudu H.Rle, et M.

kauplustes viinade hindu enne ei tõsteta, kui teised on seda teinud. Vaatlusprotokollist nähtub,

et AS L. kauplustes müüdi hiljemalt 08.07.2009. a-st Laua, Katyusha, Ekstra, Valge ja Torni

viina vähemalt hinnaga 63,50 krooni (IX kd tl 31-32). Samas kuna M. OÜ ei pidanud AS-i L.t

jaemüügi alal enda suureks konkurendiks, vaid ikkagi teisi jaekette nagu AS P., R. AS (sh nii

R. kui S.i kauplused) ja AS S. (vt nt III kd tl 91, 114; II kd tl 138 pöördel, XII kd tl 16), siis

08.07.2009. a odavate viinade hinnad suurte konkurentide juures ei andnud M. OÜ-le enam

kindlust, et teised tõepoolest 09.07.2009. a hindu tõstavad. Nimelt nähtub vaatlusprotokollist,

et 08.07.2009. a seisuga ei olnud R. ja S.i ega S.i kauplustes Laua viina hinda veel 63,50

kroonini tõstetud (IX kd tl 12). Vaid Eesti Standard Vodka oli AS P. kauplustes 08.07.2009. a

seisuga müügil hinnaga 69,90 krooni ehk vähemalt 63,50 krooni (IX kd tl 12). Samuti oli

08.07.2009. a seisuga odavad viina hinda tõstetud 63,50 krooni peale vaid Valge viina osas R.

ja S.i kauplustes ning Mahtra viin S.i kauplustes, kuid mitte Valge, Torni ja Katyusha viina osas

S.i kauplustes ega Ausa viina osas P. kauplustes (IX kd tl 14). Eeltoodud põhjustel leiab kohus,

et M. OÜ suhtus uuesti hindade tõstmisse 63,50 krooni peale ettevaatusega ning ei olnud valmis

hindu tõstma enne, kui kõik teised suured konkurendid olid seda teinud.

279. Vaatlusprotokollist nähtub, et kokkulepitud 09.07.2009. a-ks ei olnud viina hinda 63,50

krooni peale või kõrgemale tõstetud peale M. OÜ vaid S.is Laua viina osas (IX kd tl 12, 14).

Vaatlusprotokollist nähtub, et kõik suured konkurendid, s.t R. AS (S. ja R.), AS P. ja AS S. olid

tõstnud odavate viinade, s.t Laua viina, Eesti Standard Vodka viina, Valge viina, Ausa viia,

Torni viina, Mahtra viina ja Katyusha viina hinna 63,50 krooni peale (või sellest kõrgemale P.

näitel Eesti Standard Vodka osas) kõik 10.07.2009. a-ks (IX kd tl 12, 14), mis oli reedene päev.

Sellele järgnev esimene tööpäev oli 13.07.2009. a, mil oli puhkuselt ühtlasi tagasi ka R.S.

280. R.S selgitas kohtuistungil H.R 07.07.2009. a kell 16:55 saadetud kirja (info, et ühine

hinnatõstmine toimub 09.07.2009. a) kohta, et ta nägi seda kirja peale puhkuselt tulemist ning

esmalt pöördus ta teda asendanud isiku, s.t V.Ti poole ja seejärel I.Ki poole, kes ütles, et ta oli

kirjale juba vastanud nii nagu D käskis (XII kd tl 12 pöördel). Seega tundis R.S peale puhkuselt

naasmist koheselt huvi selle vastu, mis oli saanud 16.06.2009. a kohtumisel kokku lepitud

odava viina väljamüügihinna tõstmise üheaegse ajastamisega. Kuivõrd 10.07.2009. a-ks oli

kõikidel kokkuleppe osalistel hinnad tõstetud 63,50 krooni peale või sellest kõrgemale ning

need hinnad olid püsinud ka nädalavahetusel muutmata hoolimata asjaolust, et M. OÜ ei olnud

09.07.2009. a või 10.07.2009. a samuti hindu muutnud, siis oli nii R.Sal kui ka D.Ml tõestus,

et konkurendid kavatsevad seekord tõepoolest kokkulepitud hinna tõstmise ajast kinni pidada.

Arvestades R.Sa ütlusi, mille kohaselt on M. OÜ-s võimalik tootel hinda muuta ka mitu korda

päevas (XIII kd tl 16 pöördel), siis järelikult oli R.Sal võimalik esimesel puhkuselt naasmise

tööpäeval ehk 13.07.2009. a juba valmistada ette käskkirjade projektid D.Mle allkirjastamiseks

ning seetõttu oli võimalik, et juba 13.07.2009. a tõsteti Laua viina hinda M. OÜ kauplustes

taaskord 63,50 kroonini (IX kd tl 12) ja päev hiljem ehk 14.07.2009. a Mahtra viina taaskord

63,50 kroonini (IX kd tl 14; X kd tl 131). Kuivõrd kõik konkurendid olid enda kauplustes

müügil olevad odavad viinad tõstnud kokkulepitud 63,50 krooni tasemele (või kõrgemale), siis

sel põhjusel tõstis 14.07.2009. a M. OÜ oma kauplustes ka nende viimase odava viina, s.t

Katyusha viina, mille hinda esimesele korral koos Laua ja Mahtra viinaga ei muudetud,

kokkulepitud tasemele (IX kd tl 14; X kd tl 131).

281. Kohus ei pea eluliselt usutavaks kaitsja argumente selle kohta, et viina hind muutus

majanduslikest põhjustest, sh maksumuudatuste tõttu. Loogiline on, et kui kuni 28.06.2009. a

maksis Laua viin 62,50 krooni ja Mahtra viin samal ajal 54,90 krooni, siis 2%-lise

käibemaksumäära tõstmise tõttu ei ühtlustu nende viinade hinnad ja seda veel „juhtumisi“

1-14-3730

93 (129)

täpselt 63,50 krooni tasemele, sest 2%-lise käibemaksumäära tõus ei saa ühe viina puhul kaasa

tuua 8,6 krooni ehk võrreldes eelmise hinnaga ca 15,7%-list hinnatõusu ning teise viina puhul

1 krooni ehk 1,6%-list hinnatõusu. Sealjuures on märkimisväärne asjaolu, et käibemaksumäär

muutus alates 01.07.2009. a, kuid selleks ajaks oli M. OÜ lasknud Laua viina hinna tagasi 62,50

krooni peale ning Mahtra viina hinna samuti allapoole (kuigi mitte päris samale tasemele, mis

oli see enne 29.06 hinna tõstmist) ehk 59,90 kroonini (IX kd tl 11-12). Sealjuures Katyusha viin

oli perioodil 05.05.2009. a – 13.07.2009. a täiesti muutumatult müügil hinnaga 62,90 krooni

(IX kd tl 12, 14).

282. Eeltoodu valguses ei pea kohus eluliselt usutavaks ka kaitsja argumenti, et viinade hind

muutus tulenevalt eelseisvast PET-pudelis Mahtra viina kampaania ettevalmistamisest. Esiteks

nähtub M. OÜ tellitud analüüsist, et Mahtra viin PET-pudelis tuli turule alles 27.07.2009. a

hinnaga 63,50 krooni ning järgmisel päeval ehk 28.07.2009. a müüdi seda hinnaga 55,50 krooni

(X kd tl 131). Seega kui Mahtra PET-kampaaniahind oli 55,50 krooni (X kd tl 161) ja see pidi

olema kõige odavam viin M. OÜ kauplustes, siis oleks selle tagamiseks piisanud ka nendest

Laua ja Mahtra viina hindadest, mis olid M.s enne 16.06.2009. a toimunud kohtumist. Nimelt

on Laua viina müüdud enne 29.06.2009. a hinnamuudatust ja enne 27.07.2009. a Mahtra PET

kampaaniat vähemalt hinnaga 61,50 krooni (IX kd tl 11). Mahtra viina müüdi kuni Mahtra PET

kampaaniani peamiselt hinnaga vahemikus 56,90 krooni kuni 63,50 krooni (IX kd tl 11-12).

Mahtra viina on küll ajavahemikul 17.06.2009. a – 28.06.2009. a müüdud ka hinnaga 54,90

krooni, kuid sel ajal ei olnud müügis veel Mahtra PET-pudelis viina (IX kd tl 11). Seega selleks,

et korraldada edukat PET-pudelis Mahtra viina kampaaniat 27.07.2009. a, ei olnud vajalik tõsta

Laua ja Mahtra viina hindu, sest Laua viin oli kogu aeg maksnud oluliselt rohkem (minimaalselt

6 krooni enam) võrreldes Mahtra PET viina kampaania hinnaga ning Mahtra viin oli samuti

valdava osa ajast maksnud rohkem (kui 17.06-28.06 vahemik välja arvata, siis vähemalt 1,40

krooni, kuid valdavalt ja just kampaaniaperioodile lähenedes veelgi rohkem) kui oli Mahtra

PET pudelis viina kampaania hind. Ka Katyusha viina hind oli enne Mahtra PET kampaaniat

maksnud oluliselt rohkem võrreldes Mahtra PET kampaaniahinna 55,50-ga olles müügil nii

59,90 kuid alates juba 05.05.2009. a hinnaga 62,90 krooniga (IX kd tl 12). Veelgi enam, selleks,

et korralda edukat PET-pudelis Mahtra viina kampaaniat ei ole eluliselt usutav, et varasemalt

erinevate hindadega müügil olnud odavad viinad (nii Laua, Mahtra kui Katyusha) tuli enne

kampaania algust „juhuslikult“ panna kõik müügile hinnaga 63,50 krooni. Nimelt on vahetult

enne 27.07.2009. a toimunud PET-pudelis Mahtra viina kampaaniat maksnud Laua viin alates

13.07.2009. a (kuni 21.09.2009. a) ning Mahtra ja Katyuska viinad alates 14.07.2009. a (kuni

31.08.2009. a) 63,50 krooni (IX kd tl 11-12).

283. Seega ei esinenud M. OÜ-l mitte ühtegi majanduslikku ega muud põhjendust (peale

osalemise hinnakokkuleppes ja kooskõlastatud tegevuses) selleks, et tõsta Laua viina

väljamüügihinda 29.06.2009. a ning uuesti 13.07.2009. a tasemele 63,50 krooni ega sama teha

ka Mahtra viina puhul 29.06.2009. a ja uuesti 14.07.2009. a ning Katyusha viina puhul samuti

alates 14.07.2009. a (IX kd tl 11-12). Siinkohal peab märkima, et kõikides jaekettides, s.t R.

AS-s ja AS-s S. oli Laua viina hind alates 10.07.2009. a müügil hinnaga 63,50 krooni ning P.

kauplustes Eesti Standard Vodka oli samal ajal müügil hinnaga 69,90 (IX kd tl 12). Valge, Aus,

Katyusha, Torni ja Mahtra viinad olid teistes jaekettides alates 09.07.2009. a müügil hinnaga

63,50 krooni (IX kd tl 14). Lisaks oli AS L. kauplustes näiteks Laua viin müügil hinnaga 63,50

krooni kõige hiljem 03.07.2009. a ja seda kuni augusti lõpuni, Katyusha viin sama hinnaga

hiljemalt 04.07.2009. a samuti kuni augusti lõpuni, Ekstra viin sama hinnaga hiljemalt

07.07.2009. a ka vähemalt augusti lõpuni (IX kd tl 31-32). Sealjuures nähtub

vaatlusprotokollist, et AS L. kauplustes müüdi hiljemalt 08.07.2009. a Laua, Katyusha, Ekstra,

Valge ja Torni viina vähemalt hinnaga 63,50 krooni (IX kd tl 31-32). Seega olid odavate viinade

hinnad kõikide M. OÜ konkurentide (s.t R. AS, AS S., AS P. ja AS L.) juures kõige hiljem

10.07.2009. a müügil vähemalt hinnaga 63,50 krooni olles valdavalt müügil just hinnaga 63,50

krooni. Ehk ajal, mil M. OÜ tõstis Laua, Mahtra ja Katyusha viinade hinnad 63,50 kroonini

1-14-3730

94 (129)

13.07.2009. a ja 14.07.2009. a, olid kõik tema konkurendid odavate viinade hinnad juba ära

tõstnud. Sellest tulenevalt tõstis ka M. OÜ koheselt, kui R.S puhkusel naasis hinnad ka M.

kauplustes, sest siis ei olnud vaja enam karta, et teised konkurendid ja kokkuleppe osalised

taaskord mingil põhjusel üheaegse hinnatõstmise aega edasi lükata soovivad.

284. Viimaseks KarS § 400 lg 1 (alates 27.02.2010. a KarS § 400 lg 2 p 1) objektiivse koosseisu

elemendina on vajalik tuvastada, kas kokkuleppel ja kooskõlastatud tegevusel oli konkurentsi

kahjustav eesmärk või tagajärg. Kohus on juba punktis 138. selgitanud, et kolmandate isikute

käest küsitavas hinnas kokkuleppimist peetakse juba olemuslikult sedavõrd raskeks

konkurentsiõiguse rikkumiseks, et seda loetakse alati olulisel määral konkurentsi kahjustavaks

ja ei hakka seda seisukohta siin uuesti kordama. Seega on ka see objektiivse koosseisu tingimus

täidetud.

285. Kohus on juba punktides 137. tuvastanud, et jaekaubandusketid omavahel otse ei

suhelnud, vaid nad suhtlesid AS-i L. töötajate kaudu. Samuti tuvastas kohus p-s 264.4, et R.S

oli teadlik hinnakokkuleppest ja kooskõlastatud tegevusest teiste jaekaubandus-kettidega.

Seega sõlmis M. OÜ konkurentsi kahjustava kokkuleppe ja pani toime kooskõlastatud tegevuse

nii AS-iga L. kui ka S. AS-i, AS-i P., R. AS-i ja AS-iga H..

286. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et R.S osales M. OÜ pädeva esindajana 16.06.2009. a

toimunud koosolekul, millel ta andis (koos D.Mga) nõusoleku osaleda odavate viinade (s.t M.

kauplustes müügil olevate Mahtra, Laua ja Katyusha viinade) hindade tõstmises tasemele 63,50

krooni. Samuti osales R.S 16.06.2009. a kuni 29.06.2009. a kooskõlastatud tegevuses seeläbi,

et valmistas ette ja viis ellu Mahtra ja Laua viinade hindade tõstmise 63,50 krooni tasemele

alates 29.06.2009. a. Ühtlasi on kohtul alust arvata, et R.S osales kooskõlastatud tegevuses ka

pärast puhkuselt naasmist, s.t alates 13.07.2009. a seoses 13.07.2009. a ja 14.07.2009. a

toimunud Mahtra, Laua ja Katyusha viinade hinna tõstmisega 63,50 krooni peale.

287. Seega pani R.S toime KarS § 400 lg 1 objektiivsele koosseisule vastava teo.

Subjektiivne koosseis

288. KarS § 400 lg-s 1 (alates 27.02.2010. a KarS § 400 lg 2 p-s 1) sätestatud kuriteokoosseisu

subjektiivse koosseisu täitmiseks peab tegu olema toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega.

Kohus on seisukohal, et R.S pani hinnakokkuleppe sõlmimise ja kooskõlastatud tegevuse toime

vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega,

kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

289. R.S on M. OÜ konkurentidena kohtuistungil ütlusi andes nimetanud S.i, R., Mi, Ki, Gi,

Ci ja P. kauplusi (XII kd tl 16). R.Sa ja M. OÜ vahel 01.03.2007. a sõlmitud töölepingu punktis

1.3. on nimetatud M. OÜ konkurentidena mh P. AS, R. B, S., AS A-S. ehk R. AS, AS P. ja AS

S. (III kd tl 91). R.Sa töölepingu punktis 2.4 (III kd tl 91) on lisaks märgitud, et Tööandja

konkurendiks on isik, kes tegutseb Tööandjaga sarnases tegevusvaldkonnas, müüb ja/või ostab

mistahes sarnaseid kaupu või osutab sarnaseid teenuseid. Konkurentideks on eeskätt P. AS, R.

B, S., AS A-S. /…/ ning muud jaekaubandusega seotud isikud. Seega eeltoodud määratluse

kaudu peab M. OÜ enda konkurentideks pidama ka AS-i L.t, kellel on jaeväljund ning ka AS-i

H., kes tegeles 2009. aastal jaekaubanduses.

290. 30.06.2009. a kell 09:48 on H.R saatnud R.Sale e-kirja teemal Odavad viinad alates

01.07.09 hinnaga 63,50, milles on kirjutatud: Oleme tänaseks saavutanud kõikide

ketikauplustega (E., R., S., P.) kokkuleppe, et alates 01.07.2009 tõstame odavate viinade hinnad

63,50 peale. Teie kauplustes on odavaimaks viinaks Laua viin 0,5l ja Ekstra Viin 0,5L

(konkurendi Mahtra viin 0,5l). Kohtumisel olite nõus M.s odavate viinade hinnad tõstma

kokkulepitud tasemele 01.07.09. Kinnitust oodates (IV kd tl 1). 07.07.2009. a kell 16:55 saadab

H.R kirja R.Sale teemal Odavad viinad ning kirjutab: R.st laekunud info põhjal tõstavad S. ja

R. oma odavate 40% viinade väljamüügihinnad 63,50-le alates 09.07.09. Seda teevad ka

1-14-3730

95 (129)

ülejäänud ketid. Ootan tagasisidet, kas M. muudab samuti oma viinade hinnad samal päeval?

(IV kd tl 9, 17). Mõlema kirja osas on R.S kohtus andnud ütlusi, et ta nägi neid kirju arvatavasti

peale seda, kui puhkuselt tuli (XII kd tl 12-12 pöördel). Kohus leiab, et eeltoodud kirjadest

nähtub selgelt, et R.S oli 16.06.2009. a kohtumisel teadlik, et hinnatõstmise kokkuleppes

osalevad ka M. OÜ konkurendid ning hiljemalt 13.07.2009. a teadis ta täpselt, et selles osalevad

mh R. AS, AS S. ja ka AS P.. Sealjuures on kohus seisukohal, et kaudse tahtluse tuvastamisel

ei ole oluline, kas R.S teadis juba 16.06.2009. a või alles 13.07.2009. a nimeliselt neid

konkurente, kes samuti hinnakokkuleppes ja kooskõlastatud tegevuses osalevad või mitte.

Piisab sellest, et R.S oli teadlik juba 16.06.2009. a kohtumisel, et hinnakokkuleppest ja

kooskõlastatud tegevusest võtab osa veel vähemalt üks jaekett, kes on ühtlasi nende

konkurendiks. Seega oli R.S teadlik, et hinnakokkuleppes, mille kohaselt on odava viina

minimaalne väljamüügihind vähemalt 63,50 krooni, ja kooskõlastatud tegevuses selle

kokkuleppe elluviimisel osalesid ka teised tegutsevad jaeketid (äriühingud/ettevõtjad), kes olid

M. OÜ-le konkurentideks. Lisaks pidi R.S vähemalt möönma seda, et kui ta annab koos D.Mga

nõusoleku osaleda hinnakokkuleppes ning edasiselt tegutseb oma ülemuse D.Mjuhendamisel

ja heakskiidul ning valmistab ette Laua ja Mahtra viina hindade tõstmist enne puhukusele

minemist kokkulepitud tasemele, osaleb ta M. OÜ pädeva esindajana ka kooskõlastatud

tegevuses. Ühtlasi pidi R.S tulenevalt tema tööülesannetest ja tegutsemisvaldkonnast olema

teadlik sellest, et rangelt on keelatud hinnakokkulepped ja kooskõlastatud tegevus nende

kokkulepete elluviimiseks. Näiteks on ostujuhi ametijuhendis märgitud, et ostujuhi

ametikohustusi reglementeerivad mh Eesti Vabariigi õigusaktid (III kd tl 97). Eeltoodud

põhjustel on kohus seisukohal, et R.S pani KarS § 400 lg-le 1 (alates 27.02.2010. a KarS § 400

lg 2 p-le 1) vastava kuriteo, s.t sõlmis hinnakokkuleppe ja osales kooskõlastatud tegevuses,

toime vähemalt kaudse tahtlusega.

291. Seega kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et R.S pani KarS § 400 lg-s 1 sätestatud

kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega, siis sellega on subjektiivne koosseis samuti täidetud

ning kohus on tuvastanud, et R.S on toime pannud KarS § 400 lg-le 1 vastava kuriteo.

4.4.2. I.K

292. I.Ki süüdistatakse KarS § 400 lg 1 (alates 27.02.2010. a KarS § 400 lg 2 p 1) järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises 2009. aasta juunis-juulis (süüdistusakt, lk 136-143).

Süüdistuses heidetakse I.Kile kokkuvõttes ette seda, et tema M. OÜ nimel leppis kokku ja

kooskõlastas tegevust 2009. aasta juunis ja juulis R. AS-i, AS-i P., S. AS-i, AS-i H. ning AS-i

L. esindajatega selles, et 40-protsendilise alkoholisisaldusega pooleliitriste madala hinnaklassi

klaastaaras viinade (nn odavad viinad) jaehinnad tuleb tõsta minimaalselt 63,50 EEK tasemele

(süüdistusakt, lk 138). I.Ki täpsem roll on välja toodud süüdistusakti lehekülgedel 141-143.

293. Teo toimepanemise ajal kehtinud KarS-i kohaselt on I.Kile esitatud süüdistus KarS § 400

lg 1 järgi, mille kohaselt on karistatav kokkulepe, otsus või kooskõlastatud tegevus, millega

otseselt või kaudselt määratakse kindlaks kolmandate isikute suhtes hinna- ja muid

kauplemistingimusi, piiratakse tootmist, teenindamist, kaubaturgu, tehnilist arengut või

investeerimist, jagatakse kaubaturgu või varustusallikat, samuti muu konkurentsi kahjustav

kokkulepe, otsus või kooskõlastatud tegevus. Süüdistuse kohaselt on I.Ki tegevus alates

27.02.2010. a jõustunud KarS-i uue redaktsiooni kohaselt karistatav KarS § 400 lg 2 p 1 järgi,

mille kohaselt on karistatav konkurentidevaheline kokkuleppe sõlmimine, otsuse tegemine või

kooskõlastatud tegevus, sealhulgas riigihankes osalemine, kui sellega määratakse otseselt või

kaudselt kolmandate isikute suhtes kindlaks hind või muud kauplemistingimused. Peale

27.02.2010. a redaktsiooni muudatust on 15.03.2013. a jõustunud uus KarS § 400 redaktsioon,

kuid see on sisuliselt sama, mis 27.02.2010. a redaktsioonis sätestatu.

294. Esmalt leiab kohus, et I.K ei ole osalenud konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimisel,

kuivõrd kohus on eelnevalt R.Sa teo analüüsi juures leidnud, et nõusoleku osaleda konkurentsi

1-14-3730

96 (129)

kahjustavas kokkuleppes andsid vaid R.S ja D.M, kes osalesid 16.06.2009. a toimunud

kohtumisel. Kuivõrd sellel kohtumisel I.K ei osalenud ega ka muud tõendid ei viita sellele, et

tema oleks andnud kokkuleppe sõlmimiseks nõusoleku, ei ole, siis selles osas ei ole I.Ki puhul

kuriteo objektiivne koosseis täidetud.

295. Puutuvalt aga kooskõlastatud tegevuses osalemisse, leiab kohus järgmist. Sisuliselt

põhineb I.Kile esitatud süüdistus tema poolt 08.07.2009. a kell 11:13 H.Rle saadetud kirjas,

milles oli kirjutatud järgmist: M. muudab oma hinnad peale seda kui on teised ketid seda teinud

ja on näha, et turuhind on muutunud (IV kd tl 16). Eelnevalt on kohus R.Sa teo analüüsi

käsitlemisel arvestades ka teisi tõendeid leidnud, et selle kirjaga avaldas D.M I.Ki kaudu, et M.

OÜ on jätkuvalt nõus kooskõlastatud tegevuseks, kuid kuivõrd kaks korda oli üheaegset

hinnatõstmist edasi lükatud (R. AS-i tõttu), siis seekord M. OÜ enne hindu ei tõsta, kui kõik

teised on hinnad kokkulepitud tasemele tõstnud.

296. Vaadeldes seda kirja täiesti eraldiseisvalt teistest tõenditest on selles väljendatust

võimalik tõepoolest aru saada kahel viisil. Esiteks selliselt, nagu kohus on eelnevalt sellele

koosmõjus teiste kirjadega juba hinnangu andnud, et M. OÜ soovib jätkuvalt osaleda

kooskõlastatud tegevuses, kuid seekord ei ole M. OÜ nõus enne hinda kokkulepitud tasemele

tõstma, kui kõik teised on seda teinud. Sealjuures andis aluse selliseks tõlgenduseks asjaolu, et

nii D.M, kes andis I.Kile edasi teksti, mida tuleb H.Rle vastata, kui ka H.R, kes oli sõnumi

adressaat, olid osalenud kohtumisel, kus M. OÜ oli andnud nõusoleku osaleda hinnaalases

kokkuleppes ja kooskõlastatud tegevuses. Seega mõistsid D.M ja H.R kirja tulenevalt eelnevalt

toimunust ühtmoodi ja just eelkirjeldatud viisil.

297. Teise tõlgenduse kohaselt annab I.K kirjas mõista, et M. OÜ ei osale konkurentivastastes

kokkulepetes ega kooskõlastatud tegevuses ning järgib turuhinda ning vastavalt sellele teeb ise

oma hinnaotsused. Arvestades aga esiteks seda, et I.K enda sõnul peale selle kirja saatmist ei

ole viinade (hinna tõstmise) teemaga rohkem kokku puutunud (XII kd tl 7 pöördel) ning ta ei

olnud toimuvast vähemalt kuni 08.07.2009. a teadlik, siis kohtu hinnangul puuduvad käesoleval

hetkel I.Ki osas tõendid, mille alusel saaks I.Ki puhul lugeda kooskõlastatud tegevuse

objektiivne koosseis täidetuks vaid selles ühes kirjas sisalduvaga, mis muude tõendite

puudumisel on kaheti tõlgendatav. Seega tuleb lähtuda in dubio pro reo ehk kahtluse korral

süüdistatava kasuks põhimõttest.

298. Lisaks on I.K kohtus selgitanud, et tema arvates keeldus ta H.Rle kirja saates hinna

tõstmisest (XII kd tl 7 pöördel). Isegi kui I.K sai 08.07.2009. a V.Tilt edasisaadetud kahe kirja

(IV kd tl 17) sisust aru nii, et see sisaldab keelatud konkurentsialast tegevust, siis ainus tõend

I.Ki tahtluse osas on tema enda ütlused. Samas nähtub I.Ki ütlustest, et tema tahtlus vastates

H.Rle oli suunatud keeldumisele ning sellele, et väljendada, et M. OÜ muudab oma hindu

lähtudes ainult turumajanduse tingimustest mitte varem sõlmitud keelatud kokkulepetest. Seega

subjektiivses küljes tahtluse puudumise tõttu oleks I.Ki puhul igal juhul välistatud vastutus

KarS § 400 lg-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemises.

299. Ühtlasi leiab kohus, et I.Ki puhul ei olnud tegemist pädeva esindajaga süüdistuses

märgitud perioodil, s.t juuni-juuli 2009. a. I.K on kohtus andnud ütlusi (XII kd tl 5 pöördel – 9

pöördel), mille kohaselt töötas ta M. OÜ-s 2004. aasta novembrikuust kuni 2007. aasta kevadeni

ning naasis M. OÜ-sse tööle uuesti 30.03.2009. a ning töötas kuni 2014. a juulini alkoholi ja

esmatarbekaupade ostu grupijuhina (XII kd tl 5 pöördel-6). Talle allus neli ostujuhti, sh R.S,

kes tegeles alkoholi ja suitsudega ja V.T, kes tegeles mittealkohoolsete jookide ja õllega (XII

kd tl 6). R.S kinnitab samuti, et I.Kile allus neli müügijuhti, sh tema ja V.T (XII kd tl 10). V.T

on tunnistajana andnud kohtus ütlusi, et ta töötas 2009. aastal M. OÜ-s ostujuhina ning tema

vahetuks ülemuseks oli alkoholi, tubaka ja jookide grupijuht I.K, kuid ülemuseks oli ka

ostuosakonna direktor D.M(II kd tl 137, 138 pöördel). I.K ütluste kohaselt oli tema vahetuks

ülemuseks ostuosakonna direktor D.M(XII kd tl 6). I.K selgitas, et 2009. aasta märtsis, kui ta

tööle tuli, siis oli tal oma vahetu ülemuse D.Mga (suuline) kokkulepe, et esimesed pool aastat

1-14-3730

97 (129)

juhib D ise alkoholi gruppi ja I.K tegeleb siis muuga (XII kd tl 6, 9 pöördel). I.K on andnud

ütlusi (XII kd tl 5 pöördel-9 pöördel), et näiteks 2009. aasta suvel toimunud Mahtra PET-pudelis

viina kampaaniat valmistas ette R.S D.M juhendamisel (XII kd tl 7). I.K kinnitas ka kohtus, et

tema ei ole 2009. aasta mai-juuli võtnud osa kohtumisest AS-iga L., sest kange alkoholi

küsimusega tegeles D.M(XII kd tl 7). Eeltoodust tuleneb, et I.Kil ei olnud süüdistuse perioodil

pädevust tegeleda alkoholiga seotud küsimustega, mistõttu tegelikkuses ei vastanud I.K 2009.

aasta suvel KarS § 14 lg-s 1 nimetatud pädeva esindaja ega juhtivtöötaja tingimustele viina

hinna muutmisega seotud küsimustes.

300. Kõikidel eeltoodud põhjustel leiab kohus, et I.K tuleb kuriteokoosseisu puudumise tõttu

temale esitatud süüdistuses KarS § 400 lg 1 (alates 27.02.2010. a KarS § 400 lg 2 p 1) järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises õigeks mõista.

4.4.3. M. OÜ

301. KarS § 14 lg 1 sätestab, et juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest,

mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt

juriidilise isiku huvides.

302. M. OÜ-d süüdistatakse KarS § 400 lg 2 (alates 27.02.2010. a KarS § 400 lg 4) järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises 2009. aasta juunis-juulis (süüdistusakt, lk 123-130).

Süüdistuses heidetakse M. OÜ-le kokkuvõtlikult ette seda, et M. OÜ sõlmis kokkuleppe ja

osales kooskõlastatud tegevuses konkurentide R. AS-ga, AS-iga P., AS-iga H., AS-iga L. ja

AS-iga S., millega määrati tarbijate suhtes 40-protsendilise alkoholisisaldusega pooleliitriste

klaastaaras madalama hinnaklassi viinade hinnatingimused. M. OÜ täideviimistegu on välja

toodud täpsemalt süüdistusakti lehekülgedel 127-130.

303. 15.03.2007. a kuni 26.02.2010. a kehtinud KarS § 400 redaktsiooni lg 2 nägi ette

juriidilise isiku vastutuse konkurentsi kahjustava kokkuleppe, otsuse ja kooskõlastatud

tegevuse eest, millega otseselt või kaudselt määratakse kindlaks kolmandate isikute suhtes

hinna- ja muid kauplemistingimusi. Alates 27.02.2010. a kuni 14.07.2013. a kehtinud KarS §

400 redaktsiooni lg 4 nägi samuti ette juriidilise isiku vastutuse konkurentidevahelise

kokkuleppe sõlmimise, otsuse tegemise või kooskõlastatud tegevuse eest, kui sellega

määratakse otseselt või kaudselt kolmandate isikute suhtes kindlaks hind või muud

kauplemistingimused. Nimetatud tegevus on juriidilise isiku puhul karistatav ka otsuse

tegemise ajal, sest 15.07.2013. a jõustunud ja otsuse tegemise ajal kehtiv KarS § 400 lg 2 p 1

sätestab, et konkurentidevaheline kokkulepe, otsus või kooskõlastatud tegevus, sealhulgas

riigihankes osalemine, kui sellega määratakse otseselt või kaudselt kolmandate isikute suhtes

kindlaks hind või muud kauplemistingimused, on karistatav. Samas näeb KarS § 400 lg 4 ette

juriidilise isiku vastutuse lõikes 2 sätestatud teo eest.

304. Seega on täidetud KarS § 14 lg-s 1 sätestatud esimene eeldus juriidilise isiku vastutuseks,

s.o seadus on ette näinud, et selle kuriteo eest vastutab ka juriidiline isik.

305. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 23.03.2005. a otsuse nr 3-1-1-9-05 p-s 8 leidnud: On

ilmne, et suurettevõtete puhul ei tegele tippjuhid kõigi igapäevategevuses tõusetuvate

küsimustega, vaid konkreetsetes valdkondades delegeeritakse vastutus edasi. Sellest tulenevalt

võib juhtivtöötajateks lugeda ka keskastme juhte, kellel konkreetses valdkonnas on õigus teha

iseseisvaid otsustusi ja sellega suunata juriidilise isiku tahet.

306. R.S on kohtus andnud ütlusi, mille kohaselt töötab ta M. OÜ-s alates 01.03.2007. a

ostujuhina (XII kd tl 10). V.T on andnud ütlusi, et R.S oli ostujuht ja tegeles otseselt alkoholi

ja sigarettidega (II kd tl 138-138 pöördel). R.S on enda ülemustena nimetanud nii I.Ki kui ka

D.Mt (XII kd tl 10). R.S on andnud ütlusi, et ta osales koos D.Mga kohtumisel AS-iga L., kus

AS-i L. poole pealt osalesid H.R ja K.K (XII kd tl 11 pöördel). R.Sa sõnul I.K sellel kohtumisel

ei osalenud, sest ta ei tegelenud tol ajal alkoholiga (XII kd tl 12). Ka I.Ki ütlused kinnitavad

1-14-3730

98 (129)

seda. Nimelt on I.K kohtus andnud ütlusi (XII kd tl 5 pöördel – 9 pöördel), mille kohaselt naasis

ta M. OÜ-sse tööle uuesti 30.03.2009. a ning töötas kuni 2014. a juulini alkoholi ja

esmatarbekaupade ostu grupijuhina (XII kd tl 5 pöördel-6). Talle allus neli ostujuhti, sh R.S,

kes tegeles alkoholi ja suitsudega ning tema vahetuks ülemuseks oli ostuosakonna direktor

D.M(XII kd tl 6). I.K selgitas, et 2009. aasta märtsis, kui ta tööle tuli, siis oli tal oma vahetu

ülemuse D.Mga (suuline) kokkulepe, et esimesed pool aastat juhib D ise alkoholi gruppi ja I.K

tegeleb siis muuga (XII kd tl 6, 9 pöördel). I.K on andnud ütlusi (XII kd tl 5 pöördel-9 pöördel),

et näiteks 2009. aasta suvel toimunud Mahtra PET-pudelis viina kampaaniat valmistas ette R.S

D.M juhendamisel (XII kd tl 7). I.K kinnitas ka kohtus, et tema ei ole 2009. aasta mai-juuli

võtnud osa kohtumisest AS-iga L., sest kange alkoholi küsimusega tegeles D.M(XII kd tl 7).

Ühtlasi on R.S kinnitanud, et kõik tema vastu võetud hinnaotsused pidi kinnitama D.M ning

ilma D allkirjata ei olnud võimalik hinda muuta ei temal ega I.Kil eraldi ega koos (XII kd tl 10-

10 pöördel). Oma ülesannetena on R.S nimetanud ka läbirääkimiste pidamist tarnijatega ja

lepingute ette valmistamist (XII kd tl 10). R.S kinnitas kohtus, et tema osales PET-kampaania

organiseeR.ses, s.t osales läbirääkimistel hinna suhtes, kauba tarnimise osa ja ka kauba koguse

osas (XII kd tl 13). R.Sa sõnade kohaselt tegi tema 29.06.2009. a toimunud Laua ja Mahtra

viina hinna muutmise käskkirja projekti ja D allkirjastas selle (XII kd tl 15 pöördel, 12 pöördel).

R.Sa töölepingu punkti 4.3 kohaselt annab talle tööülesandeid ja nende täitmist kontrollib

vahetult kommertsosakonna direktor, kelleks 2009. aasta suvel oli D.M(III kd tl 92; XII kd tl

6). Töölepingu punkt 4.4 sätestas R.Sa peamised tööülesanded, milleks oli läbirääkimiste

pidamine hankijatega, lepingute sõlmimine ja sellega seonduvate tegevuste korraldamine

vastavalt ettevõtte kontseptsioonile ja eesmärkidele (III kd tl 92).

307. Eeltoodud ütlustest nähtub, et kuigi faktiliselt allus R.S I.Kile, siis tegelikkuses 2009.

aasta kevadest sügiseni ei olnud I.Kil pädevust kontrollida R.Sat (ega teisi) alkoholiga

seonduvalt, vaid need ülesanded võttis I.Kilt üle D.M. Seega kõikides alkoholi puudutavates

küsimustes oli tol perioodil R.Sa vahetuks ülemuseks D.M ning I.K ei tegelenud üldse

alkoholiga seotud teemadega. Seda kinnitab kasvõi asjaolu, et I.K ei osalenud koos D.Mga ka

AS-iga L. toimunud kohtumisel, vaid seal osales R.S. Samuti korraldas R.S Mahtra PET-

pudelis viina kampaaniat, sh pidas läbirääkimis tarnijatega. Lisaks oli R.Sa pädevuses tema

sõnade kohaselt ka lepingute ettevalmistamine. Sealjuures on R.S tunnistanud, et tema tegi

29.06.2009. a toimunud Mahtra ja Laua viina hindade muutmise käskkirja projekti, mille

allkirjastas D.M. Seega tegutses R.S süüdistuses märgitud perioodil D.M juhendamisel ja

heakskiidul.

308. R.Sa pädeva esindaja rolli ostujuhina kinnitab lisaks ka ostujuhi ametijuhend. M. OÜ

ostujuhi ametijuhendi kohaselt on ostujuhi otsesteks juhtideks grupijuht ja tarbekaupade

ostuosakonna direktor (III kd tl 96). Sealjuures on ostujuhi ametijuhendis märgitud

ametigrupina juht ning otseste alluvatena ostuassistent (III kd tl 96). Ostujuhi ametijuhendis on

ostujuhi põhifunktsioonidena märgitud näiteks järgmised ülesanded: kauba efektiivse

kokkuostu organiseerimine optimaalse hinnaga, turu madalaima hinnaga müügi ja maksimaalse

kasumiprotsendi saamise eesmärgil; tarnijate otsimine, läbirääkimiste pidamine, ostuosakonna

juhatajaga kooskõlastatud lepingute ettevalmistamine ja sõlmimine; iga-aastase müügiplaani

koostamises osalemine; kindla kaubagrupi hindade seire korraldamine, aruannete koostamine

ostuosakonna juhatajale, saadud andmete analüüs ja nendega arvestamine tarnijatega lepingute

koostamisel ning aruannete esitamine juhtkonnale vastavate otsuste vastuvõtmiseks (III kd tl

96-97). Lisaks tulenesid ostujuhile ametijuhendi kohaselt ka üldised kohustused nagu näiteks

ettevõtte huvide esindamine suheldes eraettevõtte esindajatega ning otsese juhi korralduste

täitmine (III kd tl 97).

309. Kohus leiab, et 2010. aastal käskkirjaga kinnitatud R.Sa ametijuhendit võib kohus

käesoleval juhul kasutada järgmistel põhjustel. Kohtule vastates selgitas I.K, et tema ei mäleta,

et ta oleks mingile ametijuhendile alla kirjutanud ning kui ta õigesti mäletab, siis see ametikoht,

kuhu ta tööle asus, see alles moodustati ja sel ajal kui ta tööle tuli, oli see uus ametikoht (XII

1-14-3730

99 (129)

kd tl 9 pöördel). Enne seda nägi osakonna struktuur teistmoodi välja (XII kd tl 9 pöördel). M.

OÜ on toidu- ja esmatarbekaupade ostuosakonna grupijuhi ja ostujuhi ametijuhendid ise

saatnud Konkurentsiametile seoses viimase teabenõudega (vt III kd tl 86-87). Nii grupijuhi kui

ostujuhi ametijuhenditel on märge, et need on kinnitatud 30.06.2010. a käskkirjaga nr

T132/2010-25 (vt III kd tl 88-90 ja 96-98). I.K on kohtu andnud ütlusi, et ta töötas M. OÜ-s

30.03.2009. a kuni 2014. a juulini alkoholi ja esmatarbekaupade ostu grupijuhina (XII kd tl 5

pöördel-6). R.S on kohtus 05.12.2014. a andnud ütlusi, et ta töötab M. OÜ-s alates 01.03.2007.

a-st kuni käesoleva ajani ostujuhina (XII kd tl 10). Kohut hinnangul on eluliselt usutav, et kui

nii I.K kui R.S töötasid M. OÜ-s nii 2009. aastal kui ka 2010. aastal (ja hiljem) täpselt samal

ametipositsioonil, siis täitsid nad nii 2010. aastal kui ka 2009. aastal ka samu ametiülesandeid.

Seda kinnitab ka asjaolu, et kui K. tööle tuli, siis tal ei olnudki ametijuhendit, mida allkirjastada,

kuigi tema töölepingus oli viide, et ametijuhend peab olemas olema. Nimelt nähtub see I.Ki ja

M. OÜ vahel 30.03.2009. a sõlmitud töölepingu nr 0233/09 punktist 1.4, milles on seletatud

lahti ametijuhendi mõiste, et ametijuhend on ettevõttesisene dokument, milles sätestatakse

Töötajalt nõutavad oskused, Töötaja pädevus, tööülesanded, vastutus, õigused ja kohustused

(III kd tl 114). Töölepingu punkti 4.1 kohaselt asus I.K tööle grupijuhi ametikohale (III kd tl

115). Töölepingu punktis 4.5 on sätestatud, et Töötaja tööülesannete ja pädevuse üksikasjalik

kirjeldus on määratletud Töötaja ametijuhendis (III kd tl 115). R.Sa ja M. OÜ vahel 01.03.2007.

a sõlmitud töölepingu nr 0437/07 punktist 4.1 nähtub aga, et R.S asus tööle ostujuhi

ametikohale (III kd tl 92). Sarnaselt I.Ki lepingule on ka R.Sa töölepingus viited ametijuhendi

kohustuslikkusele, näiteks tuleneb see punktidest 1.4 ja 4.5 (III kd tl 91-92). Seega on alust

arvata, et seoses 2009. aasta kevadel toimunud struktuurimuudatustega koostas M. OÜ

grupijuhi ametijuhendi ja (uue) ostujuhi ametijuhendi kirjalikult alles 2010. aastal, kuid

vastavaid ülesandeid täitsid I.K (eelnevalt välja toodud erandiga alkoholi puutuvalt 2009. a

kevad-sügis osas) ja R.S juba 2009. aastal. Arvestades ka eelnevalt välja toodud R.Sa ülesanded

ja tegevusi, leiab kohus, et R.Sat tuleb KarS § 14 lg 1 mõttes lugeda pädevaks esindajaks.

310. Kolmandaks eelduseks juriidilise isiku vastutusel on etteheidetava teo toimepanemine

juriidilise isiku huvides. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 23.03.2005. a otsuse nr 3-1-1-9-05

p-s 9 leidnud, et küsimust, kas tegu on toime pandud juriidilise isiku huvides, tuleb lahendada

igal konkreetsel juhul eraldi, lähtuvalt tuvastatud faktilistest asjaoludest ning et seejuures ei

pruugi juriidilise isiku huvides tegutsemise ainsaks kriteeriumiks olla juriidilise isiku

rikastumine. Samuti on selles kohtuotsuses märgitud, et juriidilise isiku huvides toimepanduks

ei saa lugeda tema organi või juhtivtöötaja sellist tegu, mis teenis väga selgepiiriliselt vaid

nende endi, mitte juriidilise isiku huve. Asjaolu, et juriidilisele isikule ei saa inkrimineerida

vastutust töötaja poolt väljaspool tööaega ja tööülesannete täitmist toime pandud teo eest, on

Riigikohtu kriminaalkolleegium väljendanud ka 08.10.2003. a otsuse nr 3-1-1-108-03 p-s 5.

Eeltoodust tuleneb seega, et juriidilise isiku huvi väljendub selles, kui tegu on toime pandud

juriidilise isiku tegevusvaldkonnas ning huvi tuleb käsitleda laiemalt kui lihtsalt varalist kasu.

311. Antud juhul nähtub R.Sa puhul kuriteokoosseisu analüüsist, et R.S tegeles tööasjadega

vaid töö juures viibides, kuigi korraks viibis ta töö juures ka enda puhkuse ajal (saates H.Rle

AS-i L. toodete nimetused ja koodid, mille osas M. OÜ soovib saada 2%-list lisaallahindlust

AS-lt L. – IV kd tl 3-5). Samuti selgus eelnevalt R.Sa kuriteokoosseisu analüüsimisel, et tal oli

2009. aasta juunis-juulis pädevus ning D.M heakskiit tegeleda alkoholiga, sh viinadega. Seega

puudutas nii hinnakokkuleppe sõlmimine kui ka kooskõlastatud tegevuses osalemine just neid

tooteid (odavad viinad), millega muuhulgas R.S tegeles ka igapäevaselt. Kriminaalasjas ei ole

mitte ühtegi tõendit, mis viitaks sellele, et R.S oleks tegutsenud vaid enda isiklikust huvist

lähtuvalt.

312. Lisaks arvestab kohus asjaolu, et Laua viina hind oli juunikuus 2009. a kuni 28.06.2009.

a (k.a) müügil hinnaga 62,50 krooni ja alates 01.07.2009. a kuni 12.07.2009. a (k.a) samuti

hinnaga 62,50 krooni, kuid perioodil 29.06.2009. a – 30.06.2009. a ja alates 13.07.2009. a kuni

süüdistusperioodi lõpuni kokkulepitud 63,50 kroonise hinnaga (IX kd tl 11-12) – seega 1 krooni

1-14-3730

100 (129)

ehk 1,6% võrra kallima hinnaga. Katyusha viina müüdi M. kauplustes süüdistuses märgitud

perioodil alates 01.06.2009. a kuni 13.07.2009. a (k.a) hinnaga 62,90 krooni ja alates

14.07.2009. a kuni süüdistusperioodi lõpuni hinnaga 63,50 krooni (IX kd tl 12, 14-15; X kd tl

131). Seega peale hinna tõstmist oli Katyusha viina hind kallinenud 0,60 sendi ehk ca 1% võrra.

Kõige suurema hinnatõusu tegi läbi aga Mahtra viina hind. Nimelt müüdi Mahtra viina

juunikuus enne 29.06.2009. a hinnamuudatust alguses hinnaga 59,90 krooni ja seejärel 54,90

krooniga, kuid 29.06.2009. a ja 30.06.2009. a kokkulepitud hinnaga ehk 63,50 krooniga (IX kd

tl 11, 14; X kd tl 131). Seejärel ajavahemikul 01.07.2009. a kuni järgmise hinnatõusuni

14.07.2009. a-l müüdi Mahtra viina M. kauplustes valdavalt 59,90 krooniga, kuid ühel päeval

(vahetult enne hinnatõusu) ka 60,90 krooniga ning alates 14.07.2009. a-st kuni vähemalt

süüdistusperioodi lõpuni taaskord kokkulepitud 63,50 krooniga (IX kd tl 12, 14-15; X kd tl

131). Seega Mahtra viina hind oli süüdistusperioodil müügil kõige madalama hinnaga olles

54,90 krooni ning kokkuleppe tulemusena tõsteti selle viina hinda samuti 63,50 kroonini ehk

8,6 krooni võrra, mis teeb hinnatõusuks ca 15,7%. Eeltoodust nähtub, et Mahtra, Laua ja

Katyusha viinade hinnad tõusid juunis-juulis 2009. a, mistõttu uute kõrgemate hindadega teenis

M. OÜ võrreldes varasemate hindadega lisakasumit. Siinkohal peab märkima, et kiri, mille R.S

saatis oma puhkuse ajal AS-ile L. (ja I.Gi reaktsioon sellele) väljendab samuti seda, et M. OÜ

soovis saada veelgi suuremat kasumit selle arvelt, et kui ühelt poolt tõstavad nad tarbijate jaoks

hinda, siis samal ajal vähendavad ka enda sisseostuhinda AS-lt L. (vt IV kd tl 3-5). Lisaks

nähtub äriregistri väljavõttest, et M. OÜ tegutsemisvaldkonnaks oli 2009. aastal jaemüük

spetsialiseerumata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, joogid (sh alkohol) ja

tubakatooted (IX kd tl 89 pöördel). Ehk M. OÜ kui äriühingu põhiliseks tegevusvaldkonnaks

ongi toidukaupade ja jookide, sh alkoholi, jaemüük, mida R.Sa tegevus otseselt mõjutaski.

Ühtlasi on M. OÜ poolt kinnitatud ametijuhendites samuti rõhutatud kasumi teenimise

eesmärki (vt nt III kd tl 88, 96). Seega tegutseski R.S M. OÜ tegevusvaldkonnas. Samuti oli M.

OÜ kui äriühing huvitatud sellest, et kui tema tõstab odava viina hinda, siis tõstaksid seda ka

teised suured jaeketid, kes on tema konkurentideks, sest kui M. OÜ oleks üksi tõstnud viinade

hindu, siis oleksid tarbijad läinud tema konkurentide juurde, kelle juures on antud toote hind

madalam ja M. OÜ oleks kaotanud kliente ja seega ka kasumit. Nimetatud põhjustel leiab

kohus, et R.S tegutses vaid M. OÜ huvides ning viimase huvi olemasolu nii hinnakokkuleppe

sõlmimiseks kui ka kooskõlastatud tegevuseks saab eeldada.

313. Juriidilise isiku vastutuse üheks eelduseks on mitte ainult füüsilise isiku koosseisupärase,

vaid ka õigusvastase ja süülise teo tuvastamine, mis on toime pandud selle juriidilise isiku

huvides. Käesoleval juhul on kohus otsuse peatükkides 4.6, V ja VI tuvastanud, et R.Sa tegu

oli lisaks koosseisupärasusele ka õigusvastane ja süüline. Seega on täidetud ka viimane eeldus

omistamaks R.Sa toimepandud tegu M. OÜ-le.

314. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et R.Sa toimepandud teod saab omistada M. OÜ-le,

mistõttu on tuvastatud, et M. OÜ on toime pannud KarS § 400 lg 2 (alates 27.02.2010. a KarS

§ 400 lg 4) järgi kvalifitseeritava kuriteo, täpsemalt sõlminud hinnakokkuleppe ja osalenud

kooskõlastatud tegevuses selle kokkuleppe elluviimisel. Sealjuures KarS § 14 lg 2 kohaselt ei

välista juriidilise isiku vastutuselevõtmine kuriteo toimepannud füüsilise isiku (s.t R.Sa)

vastutuselevõtmist.

4.5.

AS P. ja temaga seotud isik

4.5.1. M.S

315. M.St süüdistatakse KarS § 400 lg 1 (alates 27.02.2010. a KarS § 400 lg 2 p 1) järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises 2009. aasta juunis-juulis (süüdistusakt, lk 94-101).

Süüdistuses heidetakse M.Sle lühidalt kokku võttes ette seda, et tema AS-i P. esindajana leppis

kokku ja kooskõlastas tegevust 2009. aasta juunis ja juulis R. AS-i, M. OÜ, S. AS-i, AS-i H.

ning AS-i L. esindajatega selles, et 40-protsendilise alkoholisisaldusega pooleliitriste madala

1-14-3730

101 (129)

hinnaklassi klaastaaras viinade (nn odavad viinad) jaehinnad tuleb tõsta minimaalselt 63,50

EEK tasemele (süüdistusakt, lk 96). M.S täpsem täideviimistegu on välja toodud süüdistusakti

lehekülgedel 99 ja 100.

316. Teo toimepanemise ajal kehtinud KarS-i kohaselt on M.Sle esitatud süüdistus KarS § 400

lg 1 järgi, mille kohaselt on karistatav kokkulepe, otsus või kooskõlastatud tegevus, millega

otseselt või kaudselt määratakse kindlaks kolmandate isikute suhtes hinna- ja muid

kauplemistingimusi, piiratakse tootmist, teenindamist, kaubaturgu, tehnilist arengut või

investeerimist, jagatakse kaubaturgu või varustusallikat, samuti muu konkurentsi kahjustav

kokkulepe, otsus või kooskõlastatud tegevus. Süüdistuse kohaselt on M.S tegevus alates

27.02.2010. a jõustunud KarS-i uue redaktsiooni kohaselt karistatav KarS § 400 lg 2 p 1 järgi,

mille kohaselt on karistatav konkurentidevaheline kokkuleppe sõlmimine, otsuse tegemine või

kooskõlastatud tegevus, sealhulgas riigihankes osalemine, kui sellega määratakse otseselt või

kaudselt kolmandate isikute suhtes kindlaks hind või muud kauplemistingimused. Peale

27.02.2010. a redaktsiooni muudatust on 15.03.2013. a jõustunud uus KarS § 400 redaktsioon,

kuid see on sisuliselt sama, mis 27.02.2010. a redaktsioonis sätestatu.

Objektiivne koosseis

317. KarS § 400 näeb ette karistuse konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega

ettevõtjatevahelise kokkuleppe sõlmimise, otsuse tegemise või kooskõlastatud tegevuse eest.

Seega on koosseisu olemasoluks vaja tuvastada, et kokkulepe ja kooskõlastatud teo poolteks

olid ettevõtjad, need ettevõtjad on omavahel konkurendid, esines etteheidetav kokkulepe ja

kooskõlastatud tegu mis oli konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega.

318. Kohus on peatükis 3.4 tuvastanud, et AS L., M. OÜ, AS P.i, S. AS, R. AS ja AS H. on

käsitletavad ettevõtjatena. Peatükis 3.5 on kohus tuvastanud, et AS L., M. OÜ, AS P.i, S. AS,

R. AS ja AS H. olid omavahel konkurendid.

319. Kohus on punktides 340. kuni 344. üksikasjalikult analüüsinud M.S volitusi ja leidnud, et

M.S on AS-i P. juhtivtöötaja ja ka pädev esindaja. Kohus leiab, et eeltoodu tähendab, et M.Sl

oli õigus esindada AS-i P. hankijatega kokkulepete sõlmimisel tema poolt AS-i P. nimel

väljendatud tahteavaldused olid kolmandate isikute jaoks AS-i P. tahteavaldused.

320. Järgnevalt on vajalik tuvastada, kas esines süüdistuses etteheidetav kokkulepe ja

kooskõlastatud tegevus poolte vahel.

320.1. 30.06.2009. a kell 08:53 on R.G kirjutanud M.Sle Odav Viina väljamüügi hind teemal

järgmist: Oleme tänaseks saavutanud kõikide ketikauplustega kokkuleppe, et alates 01.07.2009

tõstame odavate viinade hinnad 63,50 peale. Teie kauplustes on odavaimaks viinaks Altia Eesti

Standard 0,5L. Eelmine nädal telefonis vesteldes olid sa nõus odavate viinade hinnad

kokkulepitud tasemele tõstma. Kas oled ka täna samal seisukohal? (V kd tl 40-41). Kuivõrd

30.06.2009. a oli teisipäevane päev, siis sellele eelnev nädal oli kuupäevadega 22.06.2009. a

kuni 28.06.2009. a. Seega sellele ajavahemikul olid tõenäoliselt R.G ja M.S telefoni teel

omavahel suhelnud ning telefonivestluse käigus andis M.S nõusoleku tõsta odava viina ehk P.

kauplustes müüdava Eesti Standard Vodka hinna 63,50 krooni peale alates 01.07.2009. a. Kohtu

sellist järeldust kinnitavad ka järgmised kirjad.

320.2. 19.06.2009. a kell 13:52 on R.G saatnud e-kirja teemaga: Odavate hinnatõus H.Rle ja

I.Gile järgmise sisuga: Tere, P., R., S. on nõus 1.07.2009 toimuva hindade tõstmisega 63,50

peale (III kd tl 191; V kd tl 31; VI kd tl 44). Seega sellest kirjast tulenevalt võis M.S anda

nõusoleku juba 19.06.2009. a, mis on samuti ca üks nädal (täpsemalt 11 päeva) enne

30.06.2009. a kirja saatmist, milles küsitakse n-ö ülekinnitust. Seda toetab ka asjaolu, et M.Sga,

kes on AS P. esindaja, suhtles (vähemalt kuni 06.07.2009. a, sest sellest ajast oli R.G puhkusel

– vt VI kd tl 48) otse just R.Giga, kes 19.06.2009. a kella 13:52 kirjas jagas vastavat infot AS-

i L. teistele töötajatele (kes samuti organiseerisid hinnatõusu).

1-14-3730

102 (129)

320.3. Lisaks on I.G 26.06.2009. a kell 16:34 saatnud AS L. töötajatele, sh R.Gile ja H.Rle,

kirja, milles märgib muuhulgas järgmist: NB! Oluline on antud hinnatõusu puhul, et IGA

KLIENDI juures toimuks alates 01.07.09 odava viina hinna tõstmine 63.50 peale (et ei oleks ka

konkurentide viinad odavamad). Suurketid on tänaseks kõik oma nõusoleku andnud ja odava

viina hinnad muutuvad alates 01.07.09 (III kd tl 192; V kd tl 32). Sealjuures nähtub AS L.

sisestest e-kirjadest ja dokumentidest, et AS L. peab suurkettideks ka S. AS-i, AS-i P., R. AS-i

ning M. OÜ-d. Nimelt on 11.08.2009. a R.K koostanud 2009. a augusti seisuga ülevaate

põhilistest supermarketite kettidest Eestis, milles on ära märgitud nii E., R., S.i, M., P., K. kui

ka Ci jaeketid koos nende turuosadega ja kaupluste arvuga (V kd tl 170-171, 207-208).

321. Eeltoodud kirjadest nähtub seega, et M.S oli väljendanud nõusolekut AS P. nimel osaleda

odavate viinade hinnatõstmise kokkuleppes 19.06.2009. a. Seda kinnitab asjaolu, et kuivõrd

M.S vastab R.Gile 30.06.2009. a kell 09:21, et 25.06. alates on meil Eesti Standard 69,90 ja

jääbki nii (V kd tl 40), siis sellest nähtub, et M.S tõstis Eesti Standard Vodka hinna koguni

63,50 kroonist kõrgemale juba 25.06.2009. a, siis seega nõusoleku viina hinna tõstmiseks andis

ta enne 25.06.2009. a. Ka vaatlusprotokoll kinnitab, et Eesti Standard Vodka viin oli kõikides

viies AS P. kauplustes perioodil 01.05.2009. a – 24.06.2009. a müügil hinnaga 59,90 krooni,

kuid alates 25.06.2009. a kuni 31.08.2009. a juba hinnaga 69,90 krooni (IX kd tl 12).

322. 26.06.2009. a annab I.G, mh R.Gile (ja H.Rle) korralduse, et hinnamuudatus peaks

toimuma kõikide klientide/jaekettide juures üheaegselt just 01.07.2009. a. Mõned päevad peale

selle kirja saamist ehk 30.06.2009. a saadabki R.G enda n-ö kliendile ehk AS P. esindajale

M.Sle kirja, milles küsib n-ö ülekinnitust selle kohta, et kas AS P. on jätkuvalt nõus olema

hinnakokkuleppes ning tõstma Eesti Standard Vodka hinda 63,50 kroonini alates 01.07.2009.

a. Seda, et nõusolek osaleda hinnakokkuleppes anti enne 30.06.2009. a, kinnitab ka näiteks H.R

30.06.2009. a kella 09:48 kiri R.Sale, milles oli kirjas, et oleme tänaseks saavutanud kõikide

ketikauplustega (E., R., S., P.) kokkuleppe, et alates 01.07.2009 tõstame odavate viinade hinnad

63,50 peale (IV kd tl 1). Kuivõrd H.R 30.06.2009. a kiri M. OÜ esindajale R.Sale lõppeb

sõnadega Kinnitust oodates ning samasisuline ja samal kuupäeval saadetud kiri, mis saadeti

R.Gi poolt M.Sle lõppes küsimusega Kas oled ka täna samal seisukohal?, siis näitavad

mõlemad kirjad, et AS L. töötajad ootavad n-ö ülekinnitusi juba varem avaldatud nõustumistele

osaleda hinna tõstmises.

323. R.G, saades M.Slt küsitud ülekinnitusele vastuse, et hinnamuudatus Eesti Standard Vodka

osas on juba tehtud, kirjutab samal päeva mõned tunnid hiljem (30.06.2009. a kell 11:15) uuesti

M.Sle: Käisin kaupluses vaatamas, tõesti on 69,90. Sellisel juhul küsin uuesti, et kas uue odava

viina, Aus Viin 0,5L hinna olete nõus konkurentidega samale tasemele? (V kd tl 40). Sellest

kirjast nähtub, et M.S ei olnud AS P. nimel andnud enne 30.06.2009. a nõusolekut tõsta ka Ausa

viina hinda 63,50 krooni tasemeni. Seda kinnitab ka vaatlusprotokoll, mille kohaselt oli Aus

viin AS P. kõikides kauplustes perioodil 01.05.2009. a – 24.06.2009. a müügil hinnaga 54,90

krooni ja ajavahemikul 25.06.2009. a – 08.07.2009. a hinnaga 59,90 krooni, kuid alates

09.07.2009. a (kuni 04.08.2009. a) juba kokkulepitud hinnaga 63,50 krooni (IX kd tl 12, 14-

15). Seega Eesti Standard Vodka viin oli vähemalt kokkulepitud 63,50 krooni hinnatasemega

müügis P. kauplustes alates 25.06.2009. a, kuid Aus viin oli kokkulepitud hinnaga müügis alles

alates 09.07.2009. a.

324. Järgnevad e-kirjad kirjeldavad protsessi ja põhjuseid, miks Ausa viina hinda tõsteti

võrreldes Eesti Standard Vodka viinaga hiljem, s.t lõpuks alles 09.07.2009. a. Samuti tõendavad

järgnevad kirjad kooskõlastatud tegevust viina hindade tõstmise üheaegsuse ajastamisel. Lisaks

märgib kohus, et kuivõrd AS P. kauplustes oli peale Eesti Standard Vodka hinna tõstmist

müügil veel üks n-ö odav viin, siis ei pidanud AS P. kartma seda, et kui ta tõstab vaid Eesti

Standard Vodka viina hinda teistest jaekettidest varem, siis läheksid kliendid odavat viina ostma

mõne teise jaeketi kauplusse, kes ei ole veel odava viina hindu üldse tõstnud, sest müügil oli

jätkuvalt veel üks n-ö vana hinnaga odav viin, s.t Aus viin. Sealjuures nähtub järgnevatest

kirjadest ka see, et kui Eesti Standard Vodka viina hinda oli juba tõstetud ja AS P. kauplustesse

1-14-3730

103 (129)

oli jäänud vaid üks vana hinnaga odav viin, siis klientide kaotamise hirmus jälgis M.S väga

täpselt, et ta ei tõstaks Ausa viina hinda ainsana või varem võrreldes konkurentidest

jaekettidega.

324.1. I.G on 07.07.2009.a kell 21:29 kirjutanud M.Sle teemal odava viina hinnatõus järgmist:

Tere M, Nagu esmaspäeval ilmselt tõdesid, ei õnnestunud meil (tänu R. jonnakusele) veel hinda

tõsta. Hinna tõsteti ära vaid S.-s, kuid „suures R.-s“ hindasid ei tõstetud… Käesolevaks hetkeks

on saavutatud kokkulepe, et neljapäeval, 09.07.09 tõstetakse hinnad ka „suures R.-s“ ning ka

teistes kettides/kauplustes üle kogu eesti. Seoses sellega palun ka Teil tõsta kõikide odavate

viinade hinnad neljapäeval 63,50 peale. Soovitan hinnad siiski neljapäeval „ära tõsta“, kui

ilmnevad probleemid, et keegi siiski ei tõsta, või tõstab ja laseb mõne päeva pärast taaskord

hinnad alla, saab hinnad taas „vabaks lasta“ ja saate ka sellega kaasa minna. Annan jooksvalt

ka omalt poolt infot hiljemalt neljapäeva õhtul, kas ja kuidas hindade tõstmine edenenud on

(IV kd tl 14-15; VI kd tl 51). Arvestades, et 07.07.2009. a oli teisipäev, siis kirjas mainitud

esmaspäev oli 06.07.2009. a. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et 30.06.2009. a-ks ei olnud M.S

AS-i P. nimel andnud nõusolekut ka Ausa viina hinna tõstmiseks 63,50 krooni peale. Samas

nähtub eelnevalt tsiteeritud kirjast, et 06.07.2009. a-ks oli M.S sellise nõusoleku andnud. Seega

andis M.S nõusoleku tõsta Ausa viina hinda 63,50 kroonini ning osaleda viina hinna üheaegses

tõstmises vahemikus 30.06.2009. a kuni 06.07.2009. a. Seda kinnitavad ka järgnevad kirjad.

324.2. Viimati tsiteeritud kirjale vastas M.S 08.07.2009. a kell 10:48 järgnevalt: Kui on teada,

et homme hinnad on muutunud siis palun helista mulle, löön läpaka lahti ja panen

hinnamuutuse peale muutusega reedest. Niisama majadele mõtetut tööd tegema ei hakka, eriti

kui mõned on otsustusvõimetud (IV kd tl 14; VI kd tl 51).

324.3. 08.07.2009. a kell 10:53 ehk vaid viis minutit peale kirja saamist M.Slt vastab I.G talle:

Teeme siiski hinnamuudatuse homsest, sest muidu me ei saagi seda muutust tehtud. Reaalsus

on see, et hiljemalt neljapäeva pärastlõunal tormavad kõik poodi ja vaatavad, et KÕIKIDEL

oleks (vastavalt kokkuleppele) hinnad muutunud, kui kellegil hinnad jälle „järgmisel päeval“

muutuvad, siis on jälle jama majas – midagi pole teha, peame siinkohal usaldama nüüd juba

kaks korda edasilükatud hinna tõstmist ja kui ei õnnestu, saab hinnad jälle vabaks lasta… M.

näitel see ka nii toimus – eelmine nädal oli esmaspäev – kuni kolmapäev hinnad tõstetud (kõik

maksid 63.5), kuid kuna teised järgi ei tlnud, siis lasid hinnad tagasi… Kui lõpptulemusena on

võimalik siiski lühemas/pikemas perspektiivis rohkem raha teenida, on majade poolt tehtav 2-

3 hinnasildi muutmine vist suhteliselt „väike kulu“… J Tegu ju kaubanduse võimalusega

teenida rohkem kasumit – meie huvi on siinkohal absoluutselt olematu. Olen pigem

„sõnumitooja“ ja kui keegi otsustab ikkagi jonnida, on L. poolest ka täiesti okei, kui odava

viina hinnad kauplustes on 54 krooni (IV kd tl 14; VI kd tl 51).

324.4. 08.07.2009. a kell 11:19 kirjutab M.S I.Gile vastu: Tegin hinnamuudatuse peale homsest

aga kui keegi hinda ei muuda siis järsku oleks võimalik mulle seda kohe homme teavitada (IV

kd tl 13; VI kd tl 51). Siinkohal märgib kohus, et hinnamuudatust (ehk tõusu 63,50 kroonini)

Ausa viina osas alates 09.07.2009. a kinnitab ka vaatlusprotokoll (IX kd tl 12, 14-15).

324.5. 08.07.2009. a kell 11:23 ehk neli minutit hiljem kirjutab I.G M.Sle: 110% kindlasti teen

seda koheselt, kui selle kohta infot tuleb (ilmselt saan info ca kella 10.00 kuni 11.30 vahel) (VI

kd tl 51).

324.6. Sealjuures on märkimisväärne, et samal päevad vaid mõni minut hiljem ehk 08.07.2009.

a kell 11:27 kirjutab I.G AS L. teisele kahele töötajale – H.Rle ja K.Kele: Eks suhtleme homme

hommikul kümne paiku ja kui mingid „jamad“, andke teada ka mulle koheselt teada – Minu

poolt üle helistatud/kirjutatud ja kinnitus saadud st „purgis“ hetkel: /…/ P. (IV kd tl 13). Seega

ka nimetatud kiri tõendab, et M.Slt küsiti uueks kokkulepitud üheaegseks hinnatõstmiseks enne

selle toimuma pidamist n-ö ülekinnitust, et kas ta on jätkuvalt nõus ja valmis hinda tõstma

kokkulepitud ajal.

1-14-3730

104 (129)

324.7. H.R 09.07.2009. a kella 15:10 kirjast I.Gile ja K.Kele nähtub, et 09.07.2009. a seisuga

on P.s Aus Viin hinnaks 63,50 ja Standard viina hinnaks 69,90 (IV kd tl 23). Kirjas küsib H.R,

kas P. hoiab hinnad homseni paigas, mille peale I.G vastab talle 13 minutit hiljem, et P. M

puhkab ja ootab minu kõnet – seega P. hoiab hinnad (vähemasti homseni) paigas (IV kd tl 22).

325. Viimaseks KarS § 400 lg 1 (alates 27.02.2010. a KarS § 400 lg 2 p 1) objektiivse koosseisu

elemendina on vajalik tuvastada, kas kokkuleppel ja kooskõlastatud tegevusel oli konkurentsi

kahjustav eesmärk või tagajärg. Kohus on juba punktis 138. selgitanud, et kolmandate isikute

käest küsitavas hinnas kokkuleppimist peetakse juba olemuslikult sedavõrd raskeks

konkurentsiõiguse rikkumiseks, et seda loetakse alati olulisel määral konkurentsi kahjustavaks

ja ei hakka seda seisukohta siin uuesti kordama. Seega on ka see objektiivse koosseisu tingimus

täidetud.

326. Kohus on juba punktis 137. tuvastanud, et jaekaubandusketid omavahel otse ei suhelnud,

vaid nad suhtlesid AS-i L. töötajate kaudu. Samuti tuvastas kohus p-s 264.4, et M.S oli teadlik

hinnakokkuleppest ja kooskõlastatud tegevusest teiste jaekaubanduskettidega. Seega sõlmis

AS-i P. konkurentsi kahjustava kokkuleppe ja pani toime kooskõlastatud tegevuse nii AS-iga

L. kui ka S. AS-i, M. OÜ, R. AS-i ja AS-iga H..

327. Seega sõlmis M.S AS P. esindajana AS-iga L. ning AS-i L. vahendusel M. OÜ-ga, S. AS-

iga, R. AS-iga ja H. AS-iga kokkuleppe tõsta odavate viinade hinna vähemalt 63,50 kroonini.

Samuti kooskõlastas eelpoolnimetatud konkurentsi kahjustava kokkuleppe täitmise aega

leppides kokku üheaegse hinna tõstmise aja.

328. Seega pani M.S toime KarS § 400 lg 1 objektiivsele koosseisule vastava teo.

Subjektiivne koosseis

329. KarS § 400 lg-s 1 (alates 27.02.2010. a KarS § 400 lg 2 p-s 1) sätestatud kuriteokoosseisu

subjektiivse koosseisu täitmiseks peab tegu olema toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega.

Kohus on seisukohal, et M.S pani hinnakokkuleppe sõlmimise ja kooskõlastatud tegevuse toime

otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et

teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

330. 30.06.2009. a kell 08:53 R.Gi poolt M.Sle saadetud kirjas teemal Odav Viina väljamüügi

hind on märgitud: Oleme tänaseks saavutanud kõikide ketikauplustega kokkuleppe, et alates

01.07.2009 tõstame odavate viinade hinnad 63,50 peale. (V kd tl 40-41). Kuivõrd eelnevalt on

kohus tuvastanud, et M.S kinnitas sellele kirjale vastates üle, et ta on jätkuvalt nõus tõstma ka

AS P. kauplustes odava viina hinna vähemalt 63,50 tasemele, siis ühtlasi oli M.S teadlik sellest,

et ka teised ketikauplused osalevad hinnatõstmise kokkuleppes ning ka kooskõlastatud

tegevuses nõustudes tõstma alates 01.07.2009 viina hindu. Sealjuures ei ole otsese tahtluse

tuvastamiseks kohtu hinnangul oluline asjaolu, kas M.S AS P. esindajana oli teadlik ka

konkreetsetest ketikauplustest või mitte. Kohtu hinnangul piisab otsese tahtluse jaatamiseks

sellest, et M.Sle oli teada, et kokkuleppes osalevad ka teised ketikauplused ehk mitte ainult üks,

vaid rohkem. Kuigi ka kõigest ühe jaeketi osalemisega peale AS P.i pidi M.S aru saama, et

kuriteokoosseis on juba täidetud. Arvestades ka seda, et Eestis ei ole väga palju jaekette, siis

isegi kui M.S täpselt ei teadnud, millised jaeketid olid oma nõusoleku juba andnud, siis

vähemasti teadis ta jaekettide ringi, kes võisid nõusoleku olla andnud, kuivõrd tegemist oli AS

P. konkurentidega, kelle hindu pidevalt jälgiti (kuivõrd kohtumenetluses on erinevad

tunnistajad kinnitanud, et nad jälgisid konkurentide, sh AS P. kaupluste hindu, siis võib eeldada,

et ka AS P. jälgis oma konkurentide hindu – vt II kd tl 118 pöördel, 124 pöördel, 138 pöördel).

Sealjuures selgub näiteks 08.07.2009. a kella 10:53 I.Gi e-kirjast M.Sle, et kokkuleppes osaleb

vähemasti M. OÜ (IV kd tl 14; VI kd tl 51) ning I.Gi 07.07.2009. a kella 21:29 e-kirjast M.Sle,

et kokkuleppes osaleb ka R. AS (IV kd tl 14-15; VI kd tl 51).

1-14-3730

105 (129)

331. Kuigi hindade tõstmine üheaegselt 01.07.2009. a ei õnnestunud, siis ca nädal hiljem

toimunud teist katset kirjeldavast kirjas, s.t M.S 08.07.2009. a kell 10:48 saadetud kirjast (Kui

on teada, et homme hinnad on muutunud siis palun helista mulle, löön läpaka lahti ja panen

hinnamuutuse peale muutusega reedest. Niisama majadele mõtetut tööd tegema ei hakka, eriti

kui mõned on otsustusvõimetud – IV kd tl 14; VI kd tl 51) nähtub selgelt, et M.S oli teadlik, et

hinnakokkuleppes osalevad mitmed jaeketid. Sama asjaolu nähtub ka 08.07.2009. a kell 11:19

M.S e-kirjast I.Gile, milles on kirjutatud, et Tegin hinnamuudatuse peale homsest aga kui keegi

hinda ei muuda siis järsku oleks võimalik mulle seda kohe homme teavitada (IV kd tl 13; VI kd

tl 51). Viimatitsiteeritud kahest kirjast nähtub ka asjaolu, et M.S osales teadlikult

kooskõlastatud tegevuses kokkulepitud tasemele hinna tõstmise elluviimisel, kuivõrd ta

väljendas selgelt, et kui teised osapooled kokkulepet ei täida ja koostööd ei tee, siis soovib ka

tema taganeda.

332. Seega oli M.S teadlik, et kokkuleppes, mille kohaselt on odava viina minimaalne hind

vähemalt 63,50 krooni, ja kooskõlastatud tegevuses selle kokkuleppe elluviimisel osalesid ka

teised tegutsevad jaeketid (äriühingud/ettevõtjad), kes olid AS-le P. konkurentideks. Samuti

pidi M.S lähtudes oma ametiülesannetest ja tegutsemisvaldkonnast olema teadlik sellest, et

hinnaalased kokkulepped ja nende elluviimiseks kooskõlastatud tegevus konkurentidega, on

keelatud ja karistatav kriminaalkorras. Sealjuures on M.S ametijuhendist nähtuvalt tema üheks

tööülesandeks vastutada seadusandluse ja P. siseste reeglite järgimise eest oma vastutusalal (III

kd tl 106). Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et M.S pani KarS § 400 lg-le 1 (alates

27.02.2010. a KarS § 400 lg 2 p-le 1) vastava kuriteo, s.t sõlmis hinnakokkuleppe ja osales

kooskõlastatud tegevuses, toime otsese tahtlusega.

333. Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et kuivõrd M.Sl puudus teoplaan ja otsus panna toime

süütegu, siis ei ole subjektiivne koosseis täidetud (XIV kd tl 81-82). Sealjuures viitab kaitsja

kaitseteesides Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 05.05.2003. a kohtuotsusele nr 3-1-1-17-03

(XIV kd tl 81). Kohus selgitab, et teoplaan ja otsus panna toime tegu on subjektiivse koosseisu

elemendiks vaid süüteokatse analüüsimisel. Seda kinnitab ka asjakohane õiguskirjandus (vt nt

J. Sootak. Karistusõigus: üldosa, lk 474-475). Olukorras, kus analüüsitakse lõpuleviidud süüteo

koosseisu, on subjektiivse koosseisu täitmiseks vajalik tuvastada vaid tahtluse olemasolu, kuid

mitte kunagi teoplaani. Kaitsja poolt viidatud Riigikohtu lahendis ongi tegemist süüteokatse

(kriminaalkoodeksi § 15 lg 1 ja § 100 ehk tahtliku tapmise katse) analüüsimisega, mitte

lõpuleviidud süüteo analüüsimisega. Arvestades, et käesoleval juhul on tegemist lõpuleviidud

kuriteoga, mitte katsega, siis on kaitsja viited Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-17-03 ning

teoplaani ja otsuse tuvastamise vajalikkusele täiesti asjakohatud.

334. Seega kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et M.S pani KarS § 400 lg-s 1 sätestatud

kuriteo toime otsese tahtlusega, siis sellega on subjektiivne koosseis samuti täidetud ning kohus

on tuvastanud, et M.S on toime pannud KarS § 400 lg-le 1 vastava kuriteo.

4.5.2. AS P.

335. KarS § 14 lg 1 sätestab, et juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest,

mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt

juriidilise isiku huvides.

336. AS-i P. süüdistatakse KarS § 400 lg 2 (alates 27.02.2010. a KarS § 400 lg 4) järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises 2009. aasta juunis-juulis (süüdistusakt, lk 87-94).

Süüdistuses heidetakse AS-ile P. lühidalt kokku võttes ette seda, et AS P. sõlmis kokkuleppe ja

osales kooskõlastatud tegevuses konkurentide R. AS-ga, M. OÜ-ga, AS-iga H., AS-iga L. ja

AS-iga S., millega määrati tarbijate suhtes 40-protsendilise alkoholisisaldusega pooleliitriste

klaastaaras madalama hinnaklassi viinade hinnatingimused. AS-i P. täideviimistegu on välja

toodud täpsemalt süüdistusakti lehekülgedel 91-94.

1-14-3730

106 (129)

337. 15.03.2007. a kuni 26.02.2010. a kehtinud KarS § 400 redaktsiooni lg 2 nägi ette

juriidilise isiku vastutuse konkurentsi kahjustava kokkuleppe, otsuse ja kooskõlastatud

tegevuse eest, millega otseselt või kaudselt määratakse kindlaks kolmandate isikute suhtes

hinna- ja muid kauplemistingimusi. Alates 27.02.2010. a kuni 14.07.2013. a kehtinud KarS §

400 redaktsiooni lg 4 nägi samuti ette juriidilise isiku vastutuse konkurentidevahelise

kokkuleppe sõlmimise, otsuse tegemise või kooskõlastatud tegevuse eest, kui sellega

määratakse otseselt või kaudselt kolmandate isikute suhtes kindlaks hind või muud

kauplemistingimused. Nimetatud tegevus on juriidilise isiku puhul karistatav ka otsuse

tegemise ajal, sest 15.07.2013. a jõustunud ja otsuse tegemise ajal kehtiv KarS § 400 lg 2 p 1

sätestab, et konkurentidevaheline kokkulepe, otsus või kooskõlastatud tegevus, sealhulgas

riigihankes osalemine, kui sellega määratakse otseselt või kaudselt kolmandate isikute suhtes

kindlaks hind või muud kauplemistingimused, on karistatav. Samas näeb KarS § 400 lg 4 ette

juriidilise isiku vastutuse lõikes 2 sätestatud teo eest.

338. Seega on täidetud KarS § 14 lg-s 1 sätestatud esimene eeldus juriidilise isiku vastutuseks,

s.o seadus on ette näinud, et selle kuriteo eest vastutab ka juriidiline isik.

339. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 23.03.2005. a otsuse nr 3-1-1-9-05 p-s 8 leidnud: On

ilmne, et suurettevõtete puhul ei tegele tippjuhid kõigi igapäevategevuses tõusetuvate

küsimustega, vaid konkreetsetes valdkondades delegeeritakse vastutus edasi. Sellest tulenevalt

võib juhtivtöötajateks lugeda ka keskastme juhte, kellel konkreetses valdkonnas on õigus teha

iseseisvaid otsustusi ja sellega suunata juriidilise isiku tahet.

340. M.S keeldus kohtuistungil ütlusi andmast ning KrMS § 294 p 1 alusel võeti tema

kohtueelses menetluses antud ütlused kriminaalasja materjalide juurde (X kd tl 205-210; XI kd

tl 163-163 pöördel). Ülekuulamisel esitati teise küsimusena M.Sle järgmine mitmeosaline

küsimus: Kellena töötasite AS-s P. 2009. ja 2010. aastal? Mis ajast nimetatud ametikohal

töötasite ja mis ajani? Millised olid teie ametiülesanded ja –kohustused? (X kd tl 209). M.S

vastas ülekuulamisel talle esitatud küsimusele järgnevalt: Olen töötanud AS-s P. ostujuhina

alates 01.05.2001, mille kohta esitan menetlejale kinnitatud koopiad minu töölepingust

(05.06.2000) ja ametikirjeldusest. Mõlemad dokumendid on allkirjastatud minu poolt 2011.

aastal seoses vahepeal toimunud seadusemuudatusega, st tegemist on uuendatud versiooniga

dokumentidest. Ametikirjeldus on minu enda käes olnud eksemplar – see on dokument, mille

järgi töötan. Minu ametikohustused on kliendisuhete hoidmine ja ostule-, turundus jm lepingute

sõlmimine, sortimendi valik ja kinnitused, turundusplaanide tegemine. Minu valdkonnaks on

ostujuhina kuivained, joogid, alkohol, tubakas ja lemmikloomade kaubad. Enda valdkonda

kuuluvate toodete jaehinnad AS-i P. jaemüügiüksustes kinnitan mina (X kd tl 209). Seega

nähtub M.S ütlustest, et ta on ostujuhina töötanud AS-s P. juba 2001. aastast ning tal on sellel

ametikohal mh alkoholitoodete osas kõikides AS-le P. kuuluvates kauplustes jaehindade

kinnitamise ainuõigus. M.S ütluste kohaselt on tal ostujuhina tööülesannetest tulenevalt ka

lepingute sõlmise õigus.

341. M.S ütlusi kinnitavad ka 05.06.2000. a sõlmitud tööleping nr 4 ja AS-i P. ostujuhi

ametijuhend (III kd tl 101-103, 104-107). Kuigi nii tööleping kui ka ostujuhi ametijuhend on

M.S poolt allkirjastatud alles 2011. aastal, leiab kohus, et nimetatud tõendeid saab kasutada ka

2009. aasta suvel M.S ametikoha ning ülesannete ja õiguste kohta. Seda esmalt põhjusel, et ka

enda ülekuulamisel on M.S kinnitanud, et ta asus AS-i P. tööle 01.05.2001. a ostujuhina. M.S

töölepingust nähtub samuti, et ta asub alates 01.05.2001. a tööle ostujuhi ametikohale AS-i P.

(III kd tl 101). Ametikirjeldusest nähtuvalt on tegemist AS P. ostujuhi, täpsemalt M.S (nimi on

ametikirjeldusse trükitud mitte käsitsi lisatud), ametikirjeldusega, mis on dokumendist

nähtuvalt töölepingu nr 4 lahutamatu lisa. Sealjuures on M.S töölepingu punkti 2.1 märgitud,

et töötaja põhilised tööülesanded, kvalifikatsiooninõuded, õigused ja kohustused on kindlaks

määratud juhatuse poolt kinnitatavas töötaja ametijuhendis ning ametijuhend on töölepingu

lahutamatu lisa (III kd tl 101). Arvestades ka asjaolu, et M.S enda ütluste kohaselt asus juba

01.05.2001. a tööle just ostujuhina, siis ei ole eluliselt usutav, et M.Sga ei sõlmitud enne

1-14-3730

107 (129)

tööleasumist töölepingut ning talle ei antud koos töölepinguga kätte ka ametikirjeldust. Lisaks

andis M.S ütlusi, et ametikirjeldus, mille ta andis ülekuulamisel menetlejale ja mille koopia on

ka käesolevas Kriminaalasjas M.S enda allkirjaga kinnitanud (III kd tl 101, 104; X kd tl 210),

oli see eksemplar, mille järgi ta töötas. Lisaks leiab kohus, et kuigi M.S ütluste kohaselt on

tööleping ja ametijuhend uuendatud versioonid tulenevalt seadusemuudatustest, siis seadusest

tulenevalt ei saa konkreetse äriühingu ostujuhile panna niivõrd spetsiifilisi tööülesandeid nagu

on välja toodud M.S töölepingus ja ametikirjelduses. Seega kõike eeltoodut arvestades on kohtu

hinnangul eluliselt usutav, et M.S poolt menetlejale esitatud tööleping ja ametikirjeldus, mille

koopiad on M.S kinnitatud allkirjaga esitatud ka käesolevas Kriminaalasjas tõenditena kohtule,

olid M.Sl olemas juba tööleasumise ajal, s.t hiljemalt 01.05.2001. a ning millest M.S ka 2009.

aasta suvel juhindus. M.S töölepingu punkti 1.1 kohaselt olid tema põhilisteks tööülesanneteks

muuhulgas: hankijatega lepingute koostamine ja ostutellimuste vormistamine; hinnakujundus;

eelarve koostamine ja planeeR.ne; ostukoordinaatorite ja –assistentide juhendamine ja töö

planeeR.ne. M.S ostujuhi ametikirjelduse kohaselt on tema tööülesannetena määratletud

muuhulgas: sortimendi väljatöötamine ja koostamine tulenevalt vajadusest ja ettevõtte

eesmärkidest; ostuplaani- ja eelarve koostamine oma vastutusala lõikes; toodete hinnakujundus

vastavalt ettevõtte hinnakujundusstrateegiale; ostuläbirääkimiste ettevalmistamine ja pidamine,

arvestades ettevõtte eesmärke, vajadusel hanke- ja ostulepingute koostamine; ostuprotsesside

juhtimine;

juhendmaterjali

koostamine

müügiüksustele;

suhtlemine

konktserni

ketijuhtimisorganisatsiooni, tegevusüksustega ja teiste osakondadega; tarnijatega koostöö ning

olemasolevate lepingute läbivaatamine ja vajadusel uuendamine, muudatusettepanekute

tegemine; reageerimine lepingurikkumistele ning üldiselt personali juhtimine ja arendamine, sh

oma meeskonna töö kvaliteedi jälgimine ja juhtimine, info vahetamine oma vastutusalas (III kd

tl 104-106).

342. Lisaks eelnevale on M.S ka suhtluses AS-i L. esindajatega väljendanud AS-ile L., et tal

on nii võimalus kui ka õigus/pädevus muuta AS-i P. kõikides jaemüügi kauplustes viina

jaehinda. Näiteks 08.07.2009. a kell 10:48 saatis M.S I.Gile kirja: Kui on teada, et homme

hinnad on muutunud siis palun helista mulle, löön läpaka lahti ja panen hinnamuutuse peale

muutusega reedest. Niisama majadele mõtetut tööd tegema ei hakka, eriti kui mõned on

otsustusvõimetud (IV kd tl 14; VI kd tl 51). 08.07.2009. a kell 11:19 kirjutab M.S veelkord

I.Gile ja ütleb: Tegin hinnamuudatuse peale homsest aga kui keegi hinda ei muuda siis järsku

oleks võimalik mulle seda kohe homme teavitada (IV kd tl 13; VI kd tl 51). Sealjuures on

märkimisväärne, et 08.07.2009. a kirjavahetusest M.S ja I.Gi vahel nähtub, et M.S on tol hetkel

puhkusel (VI kd tl 51), kuid sellest hoolimata oli tal võimalus kõigest minutite jooksul (kell

10:48 kirjutab M.S, et ta on nõus tegema muudatuse homsest kui G. talle helistab ning kell

11:19 annab G.le juba teada, et tegi muudatuse siiski samal päeval juba ära) sisestada

hinnamuudatus AS-i P. süsteemi.

343. Asjaolu, et vaatlusprotokollist nähtuvalt on AS-i P. viies jaemüügikaupluses 09.07.2009.

a – 04.08.2009. a olnud Ausa viina hind 63,50 krooni (IX kd tl 12, 14-15), näitab samuti, et

M.S tegevuse tulemusena reaalselt jaehind AS-i P. kauplustes ka muutus.

344. Eeltoodust tulenevalt oli 2009. aasta suvel M.Sl seega pädevus sõlmida lepinguid AS-i P.

nimel suhetes teiste isikutega, s.t et ta oli pädev suunama AS-i P. tahet, tegema iseseisvaid

otsuseid, juhtima oma meeskonda ja võtma vastu AS-ile P. siduvaid kohustusi. Kõikidel

eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et M.S on AS-i P. pädev esindaja ning ka juhtivtöötaja

KarS § 14 lg 1 mõttes. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et õiguskirjanduse kohaselt ei

ole välistatud pädeva esindaja kokkulangemine juhtivtöötajaga (vt Karistusseadustik.

Kommenteeritud väljaanne. 3 trükk, lk 81).

345. Kolmandaks eelduseks juriidilise isiku vastutusel on etteheidetava teo toimepanemine

juriidilise isiku huvides. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 23.03.2005. a otsuse nr 3-1-1-9-05

p-s 9 leidnud, et küsimust, kas tegu on toime pandud juriidilise isiku huvides, tuleb lahendada

1-14-3730

108 (129)

igal konkreetsel juhul eraldi, lähtuvalt tuvastatud faktilistest asjaoludest ning et seejuures ei

pruugi juriidilise isiku huvides tegutsemise ainsaks kriteeriumiks olla juriidilise isiku

rikastumine. Samuti on selles kohtuotsuses märgitud, et juriidilise isiku huvides toimepanduks

ei saa lugeda tema organi või juhtivtöötaja sellist tegu, mis teenis väga selgepiiriliselt vaid

nende endi, mitte juriidilise isiku huve. Asjaolu, et juriidilisele isikule ei saa inkrimineerida

vastutust töötaja poolt väljaspool tööaega ja tööülesannete täitmist toime pandud teo eest, on

Riigikohtu kriminaalkolleegium väljendanud ka 08.10.2003. a otsuse nr 3-1-1-108-03 p-s 5.

Eeltoodust tuleneb seega, et juriidilise isiku huvi väljendub selles, kui tegu on toime pandud

juriidilise isiku tegevusvaldkonnas ning huvi tuleb käsitleda laiemalt kui lihtsalt varalist kasu.

346. Käesoleval juhul nähtub M.S puhul kuriteokoosseisu analüüsist, et kuigi M.S oli ka ühel

hetkel puhkusel ajal, mil ta hinnamuudatuse sisestas, siis tegeles ta ikkagi n-ö tööasjadega ning

kasutas hinnamuudatuse tegemiseks tööandja süsteemi/programmi. Lisaks muutis M.S AS P.

kõikides kauplustes viinade hindu. Sealjuures oligi tema töölepingust ja ametijuhendist

tulenevalt üheks tema tööülesandeks AS-s P. mh alkoholikaupade osas jaehindade kinnitamise

õigus. Kriminaalasjas ei ole mitte ühtegi tõendit, mis viitaks sellele, et M.S oleks tegutsenud

vaid enda isiklikust huvist lähtuvalt. Arvestades, et Eesti Standard Vodka viina hind oli kuni

24.06.2009. a (k.a) AS P. kauplustes müügil hinnaga 59,90 krooni ning alates 25.06.2009. a

juba 10 krooni võrra (ehk ca 17%) kallimalt hinnaga 69,90 krooni ning Aus viin oli kuni

08.07.2009. a (k.a) müügil P. kauplustes hinnaga 59,90 krooni ja alates 09.07.2009. a 3,60

krooni võrra (ehk ca 6%) kallima hinnaga 63,50 krooni tasemel (IX kd tl 12, 14-15), siis uute

kõrgemate hindadega teenis AS P. võrreldes varasemate hindadega lisakasumit. Sealjuures

äriregistri väljavõttest nähtuvalt ongi AS P. tegutsemisvaldkonnaks ja oli ka 2009. aastal

jaemüük spetsialiseerumata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, joogid (sh alkohol) ja

tubakatooted (IX kd tl 106). Ehk AS P. kui äriühingu põhiliseks tegevusvaldkonnaks ongi

toidukaupade ja jookide, sh alkoholi, jaemüük, mida M.S tegevus otseselt mõjutaski. Seega

tegutseski M.S AS-i P. tegevusvaldkonnas. Samuti oli AS P. kui äriühing huvitatud sellest, et

kui tema tõstab odava viina hinda, siis tõstaksid seda ka teised suured jaeketid, kes on tema

konkurentideks, sest kui AS P. oleks üksi tõstnud viinade hindu, siis oleksid tarbijad läinud

tema konkurentide juurde, kelle juures on antud toote hind madalam ja AS P. oleks kaotanud

kliente ja seega ka kasumit. Nimetatud põhjustel leiab kohus, et M.S tegutses vaid AS-i P.

huvides ning viimase huvi olemasolu nii hinnakokkuleppe sõlmimiseks kui ka kooskõlastatud

tegevuseks saab eeldada.

347. Juriidilise isiku vastutuse üheks eelduseks on mitte ainult füüsilise isiku koosseisupärase,

vaid ka õigusvastase ja süülise teo tuvastamine, mis on toime pandud selle juriidilise isiku

huvides. Käesoleval juhul on kohus otsuse peatükkides 4.6, V ja VI tuvastanud tuvastanud, et

M.S tegu oli lisaks koosseisupärasusele ka õigusvastane ja süüline. Seega on täidetud ka

viimane eeldus omistamaks M.S toimepandud tegu AS-ile P..

348. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et M.S toimepandud teod saab omistada AS-ile P.,

mistõttu on tuvastatud, et AS P. on toime pannud KarS § 400 lg 2 (alates 27.02.2010. a KarS §

400 lg 4) järgi kvalifitseeritava kuriteo, täpsemalt sõlminud hinnakokkuleppe ja osalenud

kooskõlastatud tegevuses selle kokkuleppe elluviimisel. Sealjuures KarS § 14 lg 2 kohaselt ei

välista juriidilise isiku vastutuselevõtmine kuriteo toimepannud füüsilise isiku (s.t M.S)

vastutuselevõtmist.

4.6.

Koosseisu välistavad asjaolud

349. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-12-11 p-s 23 ja 23.1 väljendanud, et

ELTL art 101 lg 1 sisaldab ka pikaajalise õiguspraktika käigus välja kujunenud n-ö kirjutamata

koosseisutunnust, mida võib nimetada koostöö olulisuseks. Koostöö vähest tähtsust tuleb

silmas pidada ka KonkS § 4 lg 1 sisustamisel, ehkki see säte sellist Kendust otsesõnu ei sisalda.

Küll aga kõneleb vähese tähtsusega koostööst KonkS § 5. Lähtudes eeltoodud Riigikohtu

1-14-3730

109 (129)

seisukohast, tuleb koostöö olulisust, õigemini vähetähtsust, seega pidada võimalikuks

koosseisu välistavaks asjaoluks.

350. KonkS § 5 lg 1 sätestab, et KonkS § 4 lõike 1 punktides 4–6 sätestatut ei kohaldata vähese

tähtsusega kokkuleppele, tegevusele ja otsusele. Seega kui pandi toime tegu, mis vastab KonkS

§ 4 lg 1 p-des 1-3 sätestatule (otsene või kaudne kolmandate isikute suhtes hinna- ja muude

kauplemistingimuste kindlaksmääramine, sealhulgas kauba hinna, tariifi, tasu, juurde-, alla- või

mahahindluse, abonement-, lisa- või täiendava tasu, intressimäära, rendi või üüri määramine;

tootmise, teenindamise, kaubaturu, tehnilise arengu või investeerimise piiramine; kaubaturu või

varustusallika jagamine, sealhulgas kolmandale isikule kaubaturule pääsu piiramine või püüd

teda sealt välja tõrjuda), siis sellisel juhul ei kohaldata KonkS §-i 5 ehk nn koostöö olulisuse

kriteeriumi.

351. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et kõik süüdistatavad (v.a A.L ja I.K) panid toime KarS §

400 mõttes hinnakokkuleppe sõlmimise kolmandate isikute, s.t antud juhul tarbijate suhtes, ja

kooskõlastatud tegevuse selle kokkuleppe elluviimiseks. Nimetatud tegevus vastab KonkS § 4

lg 1 p-s 1 sätestatule, mille kohaselt on keelatud konkurentsi kahjustava eesmärgi või

tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe ja kooskõlastatud tegevus, sealhulgas kolmandate

isikute suhtes hinna- (sh kauba hinna) kindlaksmääramine.

352. Euroopa Komisjon on välja andnud teatise vähetähtsate kokkulepete kohta, mis ei piira

märgatavalt konkurentsi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 kohaselt ehk nn

de minimis teatise (2001/C 368/07; kättesaadav: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/

LexUriServ.do?uri=CELEX:52001XC1222(03):ET:HTML). De minimis teatise p-s 7 on

sätestatud

tingimused,

millal

ettevõtjatevahelised

kokkulepped,

mis

mõjutavad

liikmesriikidevahelist kaubandust, ei piira märgatavalt konkurentsi. Punktis 7 nimetatud

tingimused on seotud kokkuleppe osaliste turuosadega. Sealjuures on de minimis teatise p-s

11.1a sätestatud sarnaselt KonkS § 5 lg-le 1 koosmõjus § 4 lg 1 p-ga 1, et vähetähtsa kokkuleppe

kriteeriumeid ei kehti kokkulepete suhtes, mille eesmärgiks on otseselt või kaudselt, üksikult

või kokkuleppeosaliste kontrolli all olevate muude teguritega kombineeritult hindade

fikseerimine toodete müümisel kolmandatele isikutele.

353. Eeltoodust tuleneb, et nii KonkS kui ka de minimis teatise kohaselt ei kohaldu

vähetähtsate kokkulepete koosseisu välistav asjaolu käesoleva kriminaalasja puhul, sest

kokkuleppega on kindlaks määratud hind kokkuleppe osapoolte suhtes kolmandate isikute, s.t

antud juhul tarbijate, jaoks. Seetõttu on kohus seisukohal, et mitte ühegi süüdistatava puhul,

kelle osas on kohus eelnevalt tuvastatud KarS § 400 mõttes kuriteokoosseisu täitmise, ei esine

koosseisu välistavat asjaolu KonkS § 5 lg 1 mõttes.

VÕIGUSVASTASUS

354. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et kõik süüdistatavad (v.a A.L ja I.K) panid toime KarS §

400 mõttes hinnakokkuleppe sõlmimise ja kooskõlastatud tegevuse selle kokkuleppe

elluviimiseks. KonkS § 4 lg 1 p 1 sätestab samuti, et keelatud on konkurentsi kahjustava

eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe ja kooskõlastatud tegevus, sealhulgas

kolmandate isikute suhtes hinna- (sh kauba hinna) kindlaksmääramine.

355. KonkS § 6 lg 1 sätestab, et KonkS § 4 lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata kokkuleppe,

tegevuse või otsuse suhtes, mis:

1) aitab parandada kaupade tootmist või turustamist või edendada tehnilist või majanduslikku

progressi või kaitsta keskkonda, võimaldades tarbijatel saada sellest tulenevast kasust õiglase

osa;

1-14-3730

110 (129)

2) ei kehtesta kokkulepet sõlmivatele, kooskõlastatult tegutsevatele või otsust vastuvõtvatele

ettevõtjatele piiranguid, mis ei ole hädavajalikud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud

eesmärkide saavutamiseks;

3) ei anna kokkulepet sõlmivatele, kooskõlastatult tegutsevatele või otsust vastuvõtvatele

ettevõtjatele võimalust kõrvaldada konkurentsi kaubaturu olulise osa suhtes.

Euroopa Liidu Toimimise leping (edaspidi: ELTL; kättesaadav: http://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=CELEX:12012E/TXT) artikkel 101 lg 3 kohaselt on lubatud

ettevõtjatevaheline kokkulepe, ettevõtjate ühenduste otsus või kooskõlastatud tegevus, mis

aitavad parandada kaupade tootmist või levitamist või edendada tehnilist või majanduslikku

progressi, võimaldades samal ajal tarbijatel saada sellest tulenevast kasust õiglase osa, ilma et

a) kehtestaks asjassepuutuvatele ettevõtjatele piiranguid, mis ei ole nimetatud eesmärkide

saavutamiseks hädavajalikud;

b) annaks sellistele ettevõtjatele võimalust kõrvaldada konkurentsi kõnesolevate toodete olulise

osa suhtes.

356. Riigikohtu kriminaalkolleegium on kohtuotsuse nr 3-1-1-12-11 p-des 25.2, 26 ja 28

selgitanud KonkS § 6 lg 1 ja ELTL art 101 lg 3 kohta järgmist: Kriminaalkolleegiumi hinnangul

kujutab KonkS § 6 lg-s 1 ja ELTL art 101 lg-s 3 sätestatu endast karistusõiguslikus mõttes

õigusvastasust välistavat asjaolu KarS § 27 tähenduses. Kui ettevõtjad teevad omavahel

koostööd, mis vastab KonkS § 4 lg 1 ja ELTL art 101 lg 1 tunnustele, viitab juba ainuüksi sellise

koostöö fakt sellele, et KarS §-ga 400 kaitstav õigushüve, s.o vaba konkurents, on ohus.

Õigushüve ohustatusele viitab kas asjaolu, et koostööl on oma olemuslikult konkurentsivastase

iseloomu tõttu konkurentsi kahjustav eesmärk või fakt, et koostööl on tegelikult konkurentsi

kahjustav tagajärg. Tulenevalt KarS § 2 lg-st 2 on isiku vastutuselevõtmise üheks eelduseks

peale teo koosseisupärasuse aga ka õigusvastasust välistavate asjaolude puudumine. Teatud

juhtudel ei saa konkurentsiõiguse puhul hoolimata KarS § 400 (ja KonkS § 4 lg 1 ning ELTL

art 101 lg 1) koosseisu realiseeritusest aset leidnud ettevõtjatevahelist koostööd lugeda

õigusvastaseks, kuna sellega kaasnevad olulised vaba konkurentsi jaoks positiivsed KonkS § 6

lg-le 1 ja ELTL art 101 lg-le 3 vastavad kaasmõjud. Ühtlasi järeldub eelöeldust ka see, et KonkS

§ 4 lg 1 ja ELTL art 101 lg 1 tunnuseid täitev koostöö on karistusõiguslikus tähenduses

koosseisupärane KarS § 400 lg 1 mõttes ega ole seetõttu üldjuhul lubatav. /…/ Juhul, kui

üheaegselt esinevad kõik ELTL art 101 lg-s 3 toodud asjaolud, vabanevad isikud vastutusest

ELTL art 101 lg-le 1 vastava koostöö tegemise eest nii olukorras, kus koostööl on konkurentsile

kahjulik tagajärg, kui ka situatsioonis, kus koostööl on konkurentsi kahjustav eesmärk. Ka

KonkS § 6 lg 1 eelduste täidetuse korral vabanevad KonkS § 4 lg-le 1 vastava kokkuleppe

sõlminud isikud kartelliõiguslikust vastutusest. /…/ Lisaks eeltoodule eeldab ettevõtjate

kartelliõiguslikust vastutusest vabanemine, et tarbijad saavad eelnimetatud efektiivsuse kasvust

õiglase osa. Eeltoodule tuginedes tuleb kohtul järgnevalt analüüsida, kas käesoleval juhul on

ettevõtjatevaheline koostöö lähtuvalt KonkS § 6 lg-st 1 ja ELTL art 101 lg-st 3 õiguspärane.

357. Kõik KonkS § 6 lg-s 1 ja ELTL art 101 lg-s 2 nimetatud tingimused on kumulatiivsed ehk

need peavad esinema üheaegselt. Kuivõrd kohtu hinnangul on tõenditest nähtuvalt selge, et

antud juhul ei saanud ei hinnakokkuleppest ega kooskõlastatud tegevusest tarbijad õiglast osa,

siis ei ole vajalikki kõiki tingimusi eraldi analüüsida, sest kui üks tingimus ei ole täidetud, siis

ei esine ka õigusvastasust välistavat asjaolu. Seetõttu põhjendabki kohus järgnevalt vaid seda,

miks tarbijad ei saanud hinnakokkuleppest ja kooskõlastatud tegevusest õiglast osa.

358. Nn odavate viinade (Laua, Torni, Valge, Katyusha, Mahtra, Aus ja Eesti Standard Vodka

viinade) hinnad olid 07.08.2013.a koostatud vaatlusprotokolli kohaselt enne süüdistuses

kajastatud perioodi ehk enne juunikuud 2009. a, täpsemalt maikuus müügil R. AS-i, AS P.i, M.

OÜ ja S. AS-i kauplustes jaehinnaga vahemikus 54,90–63,00 krooni (IX kd tl 12, 14).

1-14-3730

111 (129)

359. Siinkohal märgib kohus, et M. OÜ poolt tellitud analüüsis ei heideta vaatlusprotokollile

ette mitte midagi sellist, mis seaks kohtu hinnangul kahtluse alla selle, mis hinnaga millistel

kuupäevadel erinevates kauplustes viinade hind oli. Analüüsis heidetakse vaatlusprotokollile

ette vaid seda, et selles kasutatud meetodiga ei ole leitud kõiki tšekke, kus on otsitava viina

müük kajastatud, seda ka juhul kui on ostetud mitu viina korraga ja neid ei registreerita kassas

eraldi, vaid ühel real ning vaatlusprotokollis on segamini aetud bitid ja baidid (X kd tl 102-103,

110, 113-116). Arvestades, et erinevates jaekettides toimusid hinnamuutused n-ö kesksüsteemi

kaudu, siis ei ole eluliselt usutab, et ühes kaupluses müüdi üht ja sama toodet ühe päeva jooksul

mitme erineva hinnaga. Seega ei olegi oluline, kas on leitud 10, 100 või 1000 tšekki selle kohta,

et nt Valge viina hind S.i kauplustes oli 01.06.2009. a 63,00 krooni. Samuti ei ole M. OÜ poolt

tellitud teisest analüüsist nähtuvalt vaadeldud viinade hindu enne juunikuud 2009. a. Sealjuures

võrreldes M. OÜ poolt tellitud analüüsis kajastatud viinade hindade muutusi erinevates

kauplusekettides perioodil 01.06.2009. a – 31.08.2009. a vaatlusprotokollis kajastatuga samade

viinade ja kaupluste raames, siis kõik hinnamuudatused eelnimetatud ajavahemiku jooksul

kattuvad täies ulatuses mõlemas tõendis (võrdle IX kd tl 14-15 ja X kd tl 131). Seega kui

perioodil juuni-august ei esine hindade analüüsi puhul erinevusi vaatlusprotokollist kajastatus

võrreldes M. OÜ poolt tellitud analüüsis toodust, siis ei ole eluliselt usutav, et vaatlusprotokollis

oleksid kajastatud ebaõiged andmeid 2009. aasta maikuu viinahindade osas.

360. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et esineb hinnakokkulepe tõsta nende viinade hinda

minimaalselt 63,50 krooni peale. Lisaks on üldteada asjaolu, et alates 01.07.2009. a tõusis

käibemaks 2%-punkti võrra. Seega tõusis olenevalt konkreetse odava viina margist ja

kauplusest viinahinnad 0,50-8,60 krooni võrra ehk hinnatõus oli ca 0,8% kuni 15,7%. Seega

kui nende viinade müügihinna tõusu oleks mõjutanud vaid käibemaksumäära tõus alates

01.07.2009. a-st, siis esiteks oleksid pärast käibemaksumäära tõusu olnud kõik viinahinnad

samuti müügil erinevate hindadega. Arvestades, et käibemaksumäär tõusis 2%-punkti võrra,

siis loogiline on, et selleks, et taastada n-ö endine kasumlikkus, oleks tulnud viinade hindu tõsta

samuti 2% võrra, mistõttu oleksid viinade hinnad peale käibemaksutõusu pidanud olema

vahemikus ca 56,00-64,26 krooni. Seega suurema osa viinade ja kaupluste puhul tõsteti nn

odava viina hinda oluliselt rohkem, kui see oli õigustatud tulenevalt käibemaksumäära

muutusest. Samas peale käibemaksumäära muutuse ei olnud jaekettidel mitte mingisugust

majanduslikku ja õiguslikult aktsepteeritud põhjust tõsta nende odavate viinade hinda kõikidel

juhtudel täpselt 63,50 krooni tasemele. Lisaks määrib märkimist, et nii kohtus üle kuulatud

tunnistajad, nt M.R ja U.A (II kd tl 118 pöördel, 126 pöördel) kui ka süüdistatav V.P andsid

ütlusi (XI kd tl 161), et S. pidi alati olema kõige soodsama hinnaga võrreldes teiste kettidega.

Samas nähtub vaatlusprotokollist, et ka S.is tõusis seal pakutavate odavaimate viinade hinnad

juulikuus 63,50 krooni tasemele (IX kd tl 12, 14; X kd tl 131). Lisaks on ka osapooled ise selgelt

eristanud nii hinnatõusu, mis tulenes käibemaksumäära muutusest kui ka hinnatõusu, mis

tulenes kokkuleppest. Näiteks on R. AS-i tootegrupi juht M.K 30.06.2009 kirjutanud R.Gile

AS-st L. järgmist: oleme nõus muutma hindu. Kuid juuli algul muudame meie KM võrra hindu.

Oma muudatused saame me tehtud 8 juulil. Seega 9. juulist on meil võimalik hindu tõsta (V kd

tl 42, 44; VI kd tl 47). Seega kõike eelnevat arvestades tõsteti odava viina hinda ilma

majandusliku põhjuseta, mille tulemusena kallines tarbijate jaoks see toode. Sellises olukorras,

kus viina hinda tõstetakse ilma ühegi majandusliku argumendita ning samas toote kvaliteet

tarbija jaoks paremaks ei muutunud – toode jäi ikka täpselt samasuguseks nii sisu kui kujunduse

koha pealt -, ei saa rääkida, et hinna tõstmise kokkuleppest oleksid tarbijad saanud õiglase osa

ehk midagi n-ö paremat hinnatõusust tulenevalt vastu. Kõik eeltoodu näitab selgelt, et

hinnatõstmise kokkulepe minimaalselt 63,50 krooni tasemele oli kõikide jaekettide ning ka AS

L. poolt ajendatud puhtalt kasumi teenimise eesmärgist. Seda kinnitavad ka süüdistatavad ise.

Näiteks on I.G saatnud M.Sle 08.07.2009. a kirja, milles on kirjas järgnev: Kui lõpptulemusena

on võimalik siiski lühemas/pikemas perspektiivis rohkem raha teenida, on majade poolt tehtav

1-14-3730

112 (129)

2-3 hinnasilid muutmise vist suhteliselt „väike kulu“ … J Tegu ju kaubanduse võimalusega

teenida rohkem kasumit (VI kd tl 51).

361. Siinkohal märgib kohus, et kokkuleppe osalistel oli ka võimalus kõrvaldada konkurentsi

toodete olulise osa suhtes, sest kokkuleppes osalenud omasid turul valitsevat mõju ehk

vähemalt 40% kogu asjaomasest turust (v.t põhjendusi otsuse punktides 383. - 386. ).

362. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et ühegi süüdistatava puhul, kelle osas on kohus

eelnevalt tuvastatud KarS § 400 mõttes kuriteokoosseisu täitmise, ei esine õigusvastasust

välistavat asjaolu KonkS § 6 lg 1 ja ELTL art 101 lg 3 mõttes.

363. KonkS § 6 lg-le 1 ja ELTL art 101 lg-le 3 vahetult tuginemise kõrval on teiseks

võimalikuks õigusvastasust välistavaks asjaoluks tuginemine nn grupierandile (vt ka Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 04.05.2011. a kohtuotsuse nr 3-1-1-12-11 p-i 25.1). Järgnevalt analüüsib

kohus, kas süüdistatavate puhul esineb õigusvastasust välistav asjaolu KonkS § 7 lg 1 mõttes,

mille kohaselt on grupierand valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsuse

määrusega antud üldine luba KonkS §-s 6 sätestatud tingimustele vastavate teatud liiki

konkurentsi kahjustavate või kahjustada võivate kokkulepete sõlmimiseks, kooskõlastatud

tegevuseks või otsuse vastuvõtmiseks. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et AS L., R. AS-

i, M. OÜ, AS P. ja S. AS-i koostöö (s.t nii hinnakokkuleppe sõlmimine kui ka kooskõlastatud

tegevus hinna üheaegseks tõstmiseks) oleks olnud lubatav mõne grupierandi alusel. Kohus on

seisukohal, et sellist grupierandit, mis lubaks AS L., R. AS-i, M. OÜ, AS P. ja S. AS-i vahel

toimunud koostööd, ei saakski Vabariigi Valitsus välja anda. Seda põhjusel, et kõik

grupierandid peavad KonkS § 7 lg 1 kohaselt vastama ka KonkS §-s 6 sätestatud tingimustele.

Eelnevalt on kohus aga tuvastanud, et AS L., R. AS-i, M. OÜ, AS P. ja S. AS-i koostöö ei vasta

KonkS § 6 tingimustele ainuüksi seetõttu, et tarbijad ei saanud sellest kokkuleppest ega

kooskõlastatud tegevusest õiglast osa. Samuti omasid koostöö osapooled, s.t AS L., R. AS, M.

OÜ, AS P. ja S. AS turgu valitsevat mõju, mistõttu oli neil võimalus kõrvaldada konkurentsi

toodete olulise osa suhtes.

VI SÜÜ

364. Kõik füüsilised isikud, s.t K.K, I.G, R.G, H.R, T.V, V.P, M.K, R.S ja M.S olid teo

toimepanemise ajal ja on ka käesoleva otsuse tegemise ajal süüdivad ja vähemalt 14-aastased,

sest kriminaalasja toimikust ei nähtu KarS §-s 34 sätestatud asjaolusid. Süüd välistavad asjaolud

samuti puuduvad.

365. KarS § 37 sätestab, et süüvõimeline on õigusvõimeline juriidiline isik. Kõik käesolevas

Kriminaalasjas olevad juriidilistest isikutest süüdistatavad, s.t R. AS, M. OÜ, AS P., S. AS ja

AS L. on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi. TsÜS) § 25 lg 1 kohaselt eraõiguslikud

juriidilised isikud, kuivõrd nende puhul on tegemist kas aktsiaseltsi või osaühinguga (vt IX kd

tl 47, 89, 105, 126, 201). TsÜS § 26 lg-te 1 ja 3 kohaselt on juriidilise isiku õigusvõime võime

omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi ning eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib

seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Seega on juriidiliste isikute süüvõime kui võime

kanda kohustusi seotud nende õigusvõimega, s.t kui juriidiline isik on õigusvõimeline, siis on

ta ka süüvõimeline. Kuivõrd nii R. AS, M. OÜ, AS P., S. AS kui ka AS L. on kantud

äriregistrisse vastavalt 17.09.1997. a, 09.07.2001. a, 12.07.1999. a, 11.02.1998. a ja 14.11.1996.

a ehk enne käesoleva süüdistusega hõlmatud ajaperioodi (vt IX kd tl 47, 89, 105, 126, 201) ning

käesoleva otsuse tegemise aja seisuga on nad jätkuvalt äriregistris, siis on tegemist nii õigus-

kui süüvõimeliste juriidiliste isikutega.

366. Käesoleva otsuse peatükke IV, V ja VI kokku võttes on kohus seisukohal, et K.K, I.G,

R.G, H.R, T.V, V.P, M.K, R.S ja M.S on toime pannud KarS § 400 lg 1 (alates 27.02.2010. a

KarS § 400 lg 2 p 1) järgi kvalifitseeritava koosseisupärase, õigusvastase ja süülise kuriteo.

Samuti on kohus seisukohal, et R. AS, M. OÜ, AS P., S. AS ja AS L. on toime pannud KarS §

1-14-3730

113 (129)

400 lg 2 (alates 27.02.2010. a KarS § 400 lg 4) järgi kvalifitseeritava koosseisupärase,

õigusvastase ja süülise kuriteo.

VIIKARISTUSED

367. Järgnevalt analüüsib kohus kõikide süüdistatavate karistuste suurust mõjutavaid

asjaolusid koos. Seda põhjusel, et kuivõrd suurem osa asjaoludest, mida kohus karistuste

mõistmisel arvestab, on kõikide süüdistatavate puhul samad, siis ei ole otstarbekas samu

asjaolusid iga isiku juures uuesti üle korrata. Need aspektid, mis süüdistatavatel võrreldes

teistega erinevad, toob kohus eraldi välja.

7.1.

Aluseks võetav sanktsioon

368. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et füüsilised isikud K.K, I.G, R.G, H.R, T.V, V.P, M.K,

R.S ja M.S on toime pannud teo toimepanemise ajal kehtinud KarS-i kohaselt § 400 lg-s 1

sätestatud kuriteo ning kehtiva KarS-i redaktsiooni kohaselt KarS § 400 lg 2 p 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo. Teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse kohaselt nägi KarS

füüsiliste isikute puhul sanktsioonina KarS § 400 lg-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest

ette rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse. Kehtiv KarS näeb KarS § 400 lg 2 p 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ette rahalise karistuse või 1-3 aasta pikkuse

vangistuse. KarS § 5 lg 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt mõistetakse karistus teo

toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. Samas on KarS § 5 lg-s 2 sätestatud erand, mille

kohaselt seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab

isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega

karistatud. Sealjuures KarS § 5 lg 3 näeb ette, et seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks,

raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu. Antud

juhul nähtub redaktsioonide võrdlusest, et kehtiva seaduse sanktsioon on karmim, kuivõrd see

sätestab vangistuse puhul minimaalse määrana 1 aasta vangistust samal ajal kui teo

toimepanemise ajal kehtinud seaduses vangistuse puhul ei olnud alammäära sätestatud, mistõttu

oli see KarS § 45 lg-st 1 tulenevalt 30 päeva vangistust. Seega kuivõrd käesoleval hetkel kehtiv

KarS-i redaktsioon ei ole sanktsiooni osas füüsilise isiku jaoks leebem, vaid on koguni karmim,

siis tuleb kohaldada üldreeglit ning rakendada füüsilistele isikutele karistuse mõistmisel teo

toimepanemise ajal kehtinud sanktsiooni. Seetõttu võtabki kohus füüsiliste isikute puhul

aluseks sanktsiooni, mis näeb ette rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse.

369. Eelnevalt on kohus leidnud, et juriidilised isikud AS L., S. AS, M. OÜ, AS P. ja R. AS

on toime pannud KarS § 400 lg 2 (alates 27.02.2010. a KarS § 400 lg 4) järgi kvalifitseeritava

kuriteo. Kuriteo toimepanemise ajal kehtinud KarS nägi § 400 lg-s 2 sätestatud kuriteo

toimepanemise eest sanktsioonina ette rahalise karistuse. Kehtiv KarS-i redaktsioon, näeb

sanktsioonina juriidilistele isikutele § 400 lg-s 4 sätestatud kuriteo toimepanemise eest ette

rahalise karistuse 5-10% juriidilise isiku käibest. Kuivõrd teo toimepanemise ajal kehtinud

KarS § 400 lg-s 2 ei olnud sätestatud rahalise karistuse alam- ja ülemmäära, siis tulenes see

KarS-i üldosast. KarS § 44 lg 8 sätestas, et juriidilisele isikule võib kohus mõista rahalise

karistuse 50 000 – 250 000 000 krooni ehk kasutades ametlikku kurssi, mille kohaselt 1 euro =

15,6466 krooni ja saadud vastuse täisarvudeni ümardades pidi rahaline karistus juriidiliste

isikute puhul jääma vahemikku 3 196 – 15 977 912 eurot. Kehtiv seadus määratleb küll nii

rahalise karistuse alam- kui ülemmäära, kuid sealjuures on siiski piiranguks KarS-i üldosast

tulenev rahalise karistuse ülempiir, milleks kehtiva KarS § 44 lg 8 kohaselt on juriidilise isikule

mõistetava rahalise karistuse puhul 16 000 000 eurot. Seega põhimõtteliselt peaks mõnevõrra

leebem olema teo toimepanemise ajal kehtinud sanktsioon. Kuid selleks, et saada täpne

ülevaade, kas kehtiva seaduse sanktsioon on ka antud Kriminaalasjas olevate juriidiliste isikute

1-14-3730

114 (129)

osas ka reaalselt karmim, tuleb vaadelda, millised oleksid iga juriidilise isiku puhul kehtiva

seaduse kohaselt mõistetava karistuse piirid.

370. Esmalt peab märkima, et seaduse sanktsioonis on kirjas 5 kuni 10 protsenti juriidilise

isiku käibest. Seega aluseks tuleb võtta kogu juriidilise isiku käive, mitte ainult nende toodete

käive, mille osas hinnakokkulepe ja kooskõlastatud tegevus toime pandi. Loogiline on ka see,

et aluseks tuleb võtta just teo toimepanemise aasta käive, sest n-ö kuritegelik kasum tekib

eelkõige just sellel aastal, mil kuritegu toime pannakse. Seetõttu vaatlebki kohus järgnevalt

juriidiliste isikute 2009. aasta käibeid ja arvutab välja 5% ja 10% sellest, et määratleda kehiva

seaduse kohaselt võimalikud rahalise karistuse piirid.

370.1. AS L. 2009. a konsolideeritud majandusaasta aruandest nähtub, et Eesti Vabariigis oli

nende müügitulu ehk käive 2009. aastal 1 331 216 000 krooni (IX kd tl 183, 196 pöördel),

millest 5% on 66 560 800 krooni ehk 4 254 010 eurot (ümardades ühelisteni) ja 10%

133 121 600 krooni ehk 8 508 021 eurot.

370.2. S. AS-i 2009. aasta majandusaasta aruandest nähtub, et müügitulu oli 4 624 586 000

krooni (IX kd tl 114 pöördel), millest 5% on 231 229 300 krooni ehk 14 778 246 eurot ja 10%

462 458 600 krooni ehk 29 556 492 eurot.

370.3. R. AS-i 2009. aasta majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingu käive 5 607 513 000

krooni (IX kd tl 38), millest 5% on 280 375 650 krooni ehk 17 919 270 eurot ja 10%

560 751 300 krooni ehk 35 838 540 eurot.

370.4. AS P.i 2009. aasta majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingu käive 1 809 311 000

krooni (IX kd tl 96), millest 5 % on 90 465 550 krooni ehk 5 781 802 eurot ja 10% 180 931 100

krooni ehk 11 563 605 eurot.

370.5. M. OÜ 2009. aasta majandusaasta aruandest nähtuvalt oli äriühingu käive 3 977 382 000

krooni (IX kd tl 72 pöördel), millest 5% on 198 869 100 krooni ehk 12 710 052 eurot ja 10%

397 738 200 krooni ehk 25 420 104 eurot.

371. Seega kokkuvõtlikult peaksid kehtiva seaduse kohaselt juriidiliste isikutele mõistetavad

karistused jääma järgmisse vahemikku:

AS L. puhul 4 254 010 – 8 508 021 eurot,

S. AS puhul 14 778 246 – 29 556 492 eurot,

R. AS puhul 17 919 270 – 35 838 540 eurot,

AS P. puhul 5 781 802 – 11 563 605 eurot ning

M. OÜ puhul 12 710 052 – 25 420 104 eurot.

372. Eeltoodust nähtub, et pea kõigi äriühingute puhul (v.a AS L. ja AS P.) summa, mis 10%

käibest, ületab märgatavalt KarS § 44 lg-s 8 sätestatud maksimaalset rahalise karistuse määra,

milleks on kehtiva seaduse kohaselt 16 000 000 eurot. Seega on kehtiv seadus juriidiliste isikute

sanktsiooni osas oluliselt rangem võrreldes teo toimepanemise ajal kehtinud redaktsiooniga,

mistõttu võtab kohus ka juriidiliste isikute puhul aluseks teo toimepanemise ajal kehtinud

sanktsiooni, mille kohaselt peab juriidilise isikule mõistetav rahaline karistus jääma vahemikku

50 000 – 250 000 000 krooni ehk 3 196 – 15 977 912 eurot.

7.2.

Karistusliigi valik ja karistusraam

373. Juriidilise isiku suhtes nägi teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 400 lg-s 2 sätestatud

sanktsioon ette vaid ühe karistuse liigi ja selleks oli rahalise karistus. Seega juriidilistele

isikutele tuleb mõista rahaline karistus, mille piirid tulenevad KarS-i üldosast. Teo

toimepanemise ajal kehtinud KarS § 44 lg-t 8 arvestades peab seega juriidilistele isikutele (s.t

1-14-3730

115 (129)

AS L., S. AS, R. AS, M. OÜ ja AS P.) mõistetav rahaline karistus jääma vahemikku 50 000 –

250 000 000 krooni ehk 3 196 – 15 977 912 eurot.

374. Füüsiliste isikute puhul nägi teo toimepanemise ajal kehtinud sanktsioon ette kaks

karistuse liiki – rahalise karistuse ja vangistuse. Arvestades, et kõikidel süüdistatavatel oli

kindel sissetulek 2011. aastal (X kd tl 1-4, 6-10) ja süüdistusakti kohaselt on neil ka käesoleval

hetkel (vähemasti 2014. a aprillis oli) töökoht (süüdistusakt, lk 1-5), siis on kõik füüsilised

isikud võimelised rahalist karistust kandma. Samuti võtab kohus arvesse asjaolu, et kõik

füüsilised isikud on varasemalt kriminaalkorras karistamata ning kõik peale K.Ke on ka

väärteokorras karistamata (XVI kd tl 7-10, 12-14, 16-17). Sealjuures on kõik väärtegude eest

mõistetavad rahatrahvid K.Kel alati ka tasutud (XVI kd tl 7). Seega ka eripreventsiooni kohaselt

on võimalik füüsiliste isikute puhul antud juhul kohaldada kergemat karistusliiki, s.t rahalist

karistust. Eeltoodud põhjustel mõistabki kohus kõikidele füüsilistele isikutele (s.t K.K, I.G,

R.G, H.R, T.V, V.P, M.K, R.S ja M.S) karistuseks rahalise karistuse, mis jääb KarS § 44 lg 1

kohaselt vahemikku 30-500 päevamäära.

375. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

7.3.

Süü suurus

376. Kõigepealt arvestab kohus süü suurust mõjutava asjaoluna seda, et kriminaalasjal jäi

aegumise kohaldamisest puudu vaid nädalad, sest süüdistatavad anti kohtu alla 11.06.2014. a (I

kd tl 121-125), kuid süüdistus hõlmas veel perioodi juuli 2009. a. Samuti puudutab kriminaalasi

kuritegu, mis pandi toime 2009. aastal ehk ligi kuus aastat tagasi. Tuleb arvesse võtta ka seda,

et konkurentsialane olukord ja ärimaastik 2009. aastal ja käesoleval hetkel on väga erinevad.

Toona kombati veel piire lubatu ja keelatu vahel ning konkurentsiõiguslik olukorda ei olnud

niivõrd arenenud ja selge, kui see on praegusega võrreldes. Konkurentsiolukorrast

mitteteadmisele 2009. aastal viitas ka näiteks tunnistaja T.K (II kd tl 133 pöördel). Samas

niivõrd raske konkurentsikuriteo, kui seda on hinnakokkuleppe sõlmimine, oli ka 2009. aastal

selgelt teada kui rangelt keelatud tegevus. Siiski nähtub käesoleval hetkel kasvõi KarS-s

sisalduvatest sanktsioonidest KarS §-s 400 võrreldes 2009. aastal kehtinud KarS-i

redaktsiooniga, et suhtumine sellelaadsetesse rikkumistesse on aja jooksul muutunud veelgi

karmimaks. Nimelt näeb hetkel kehtiv KarS § 400 lg 2 ette, et kui füüsilisele isikule mõista

vangistus, siis see peab olema minimaalselt üks aasta pikk. Samas 2009. aastal vangistuse

minimaalset määra eriosa koosseisu juures sätestatud ei olnud ja see tulenes üldosast, mille §

45 lg 1 kohaselt oli selleks 30 päeva vangistust. Juriidiliste isikute puhul on käesoleval ajal aga

karistusena ette nähtud 5-10% suurune summa nende majandusaasta käibest (KarS üldosast §

44 lg-st 8 tulneva 16 miljoni euro piiranguga), mis suuremate äriühingute puhul võib olla

märkimisväärne summa, näiteks käesolevas Kriminaalasjas kohtu all olevate juriidiliste isikute

puhul oleks minimaalne karistus olnud 4,25 miljonit eurot. Seega eeltoodud asjaolusid peab

kohus isikute süüd vähendavateks.

377. Järgnevalt arvestab kohus süü suuruse hindamisel neid tooteid, mille osas hinnakokkulepe

sõlmiti ja kooskõlastatud tegevus hindade tõstmiseks toimus. Kokkulepe puudutas viinu,

täpsemalt odavaid viinu. Seega oli konkurentsialane kuritegu seotud tootega, mis ei ole

inimestele eluliselt hädavajalik. Seda seisukohta on väljendanud näiteks tunnistaja T.S andes

ütlusi, et viin on toode, mida võib osta, kuid ei pea ostma – see ei ole otseselt eluliselt vajalik

kaup (II kd tl 145 pöördel). Näiteks ka AS P. kaitsja on väljendanud, et tegemist on tootega,

mille tarbimist riik aktsiiside kaudu ning kättesaadavust kohalikud omavalitsused soovivad

pigem piirata (II kd tl 106). Sealjuures on viina kui alkohoolse toote puhul tegemist kaubaga,

1-14-3730

116 (129)

mis on koguni tervist kahjustav ning mille tarbijate hulka on seetõttu riik seadusandlusega

soovinud piirata, keelates selle tarbimise alaealistel ning soovitades alkoholi näiteks rasedatel

mitte tarvitada. Seega arvestades, et kuriteo objektiks ei olnud toode, mis on tarbijatele eluliselt

vajalik, siis on see kohtu hinnangul isikute süüd vähendav asjaolu.

378. Kohus arvestab kõikide isikute süüd suurendava asjaoluna seda, et pannes toime nii

hinnakokkuleppe kui ka kooskõlastatud tegevuse, täitsid nad kaks KarS §-s 400 sätestatud

koosseisualternatiivi. Samas ei pea kohus seda isikute süüd oluliselt suurendavaks asjaoluks,

kuivõrd eelnevalt on kohus korduvalt märkinud, et hinnakokkulepe ja kooskõlastatud tegevus

olid antud Kriminaalasjas omavahel niivõrd seotud, et kaheks eraldiseisvaks teoks on neid väga

raske lahutada.

379. Karistusmäärade kujundamisel arvestab kohus teosüü osas, et keskseim isik käesoleva

kuriteo puhul oli I.G, kes võttis ise aktiivselt osa jaemüügikettide kihutamisest konkurentsi

kahjustavale kokkuleppele ja kooskõlastatud tegevusele. Samuti andis ta korraldusi R.Gile ja

H.Rle teiste jaemüüjate kihutamisel konkurentsi kahjustavale kokkuleppele ja kooskõlastatud

tegevusele ning ühtlasi andis ta korralduse AS-i L. enda kauplustele hindade tõstmiseks

vastavalt kokkulepitud minimaalsele tasemele.

380. Uuritud tõenditest nähtub, et K.K ei olnud nii aktiivne kui I.G. Samas edastas I.G

praktiliselt kõik hinnakokkuleppega ja kooskõlastatud tegevusega seotud kirjad ka K.Kele, sest

K.K oli tema ülemus. Seega oli K.K üksikasjalikult hinnakokkuleppe kujunemisest ja

kooskõlastatud tegevusest teadlik. K.K osales ka läbirääkimistel, kui läbirääkimised nõudsid

n.ö tähtsamaid – s.o direktori – „paguneid“. Kohtu hinnangul vastutab ülemus oma alluva(te)

äriühingu huvides toime pandud tegevuse eest, kui ta on sellest teadlik ja toetab seda. Eeltoodud

põhjustel leiab kohus, et K.Ke süü oli sama suur I.Gil, mistõttu peab nende karistus olema

teosüüst lähtuvalt sama suur.

381. R.Gi ja H.R osa toimepandud kuriteos oli mõnevõrra väiksem kui I.Gil ja K.Kel, sest nad

täitsid I.Gi korraldusi, samas olles ebaseaduslikust kokkuleppest ja kooskõlastatud tegevusest

teadlikud. Seetõttu on nende teosüü võrreldes R.Gi ja H.Riga mõnevõrra väiksem.

382. Kohtu hinnangul on T.V, V.P, M.Ki ja M.S süü ühesuurune. Nad ei olnud initsiaatorid

(nagu AS-iga L. seotud isikud), kuid nad nõustusid kuritegu toime panema. Neil olid selleks ka

võimalused ja volitused. Seetõttu on kohtu hinnangul nende isikute teosüü võrreldes AS-iga L.

seotud isikutega väiksem.

383. Kõikidest süüdimõistetud füüsilistest isikutest peab kohus R.Sa teosüüd kõige

väiksemaks. Seda põhjusel, et analüüsitud tõenditest nähtuvalt täitis R.S oma ülemuse

korraldust, otsustusõigus oli tulenevalt süüdistatavate ütlustest tema ülemusel, osales koos oma

ülemusega hinnatõstmist käsitleval koosolekul AS-s L. ja andis seal koos oma ülemusega

nõusoleku hindu tõsta ning hinnamuutused toimusid sünkroonis tema puhkusele mineku ja sealt

tulekuga.

384. Kuivõrd I.Gi, K.Ke, R.Gi ja H.R teod on omistatavad AS-ile L., siis on juriidilistest

isikutest AS-i L. teosüü kõige suurem. Seda eelkõige põhjusel, et AS L. käitus nii kihutajana,

mistõttu teised juriidilised isikud üldse kuriteo toime panidki, kui ka kaastäideviijana.

Arvestades, et R.Sa teosüü oli füüsilistest isikutest kõige väiksem ning tema tegu on omistatav

M. OÜ-le, siis on viimase teosüü juriidilistest isikutest samuti kõige väiksem. T.V, V.P, M.Ki

ja M.S teod on omistatavad vastavalt S. AS-ile, R. AS-ile ja AS-ile P., mistõttu on nende kolme

juriidilise isiku teosüü võrreldes teiste süüdistatavatega keskmine.

385. Lisaks arvestab kohus iga isiku puhul ka kuriteo toimepanemise subjektiivset külge ehk

tahtluse vormi. KarS §-s 400 sätestatud kuritegu on võimalik toime panna ainult tahtlikult. KarS

§ 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. Tahtluse

vormidest raskeim on kavatsetus ning kergeim kaudne tahtlus. Eelnevalt on kohus leidnud, et

K.K, I.G, R.G ja H.R ning nendest tulenevalt ka AS L. panid kuriteo toime kavatsetult. Seega

1-14-3730

117 (129)

on tegemist eelnimetatud isikute süüd suurendava asjaoluga ning nende karistus peab olema

suurem võrreldes teiste süüdistatavatega. Kohus leidis, et R.S pani kuriteo toime kaudse

tahtlusega ning kuivõrd tema tegu saab omistada ka M. OÜ-le, siis on ka viimane pannud

kuriteo toime kaudse tahtlusega. Kuivõrd kaudne tahtlus on tahtluse liikidest kergeim vorm,

siis tuleb R.Sa ja M. OÜ süüd pidada teistest süüdistatavatest kõige väikemaks. Arvestades, et

V.P, M.K, T.V ja M.S on kuriteo toime pannud otsese tahtlusega ning nende teod on

omistatavad R. AS-le, S. AS-le ja AS P.ile, siis on ka äriühingud kuriteo toime pannud otsese

tahtlusega, mistõttu on nende füüsiliste ja juriidiliste isikute süü võrreldes teiste

süüdistatavatega keskmine.

386. Isikute süü suurust mõjutava asjaoluna arvestab kohus ka seda, kui suur oli äriühingute

turuosa asjaomasel turul. R. AS-i 2009. aasta majandusaasta aruandest nähtub, et nende turuosa

spetsialiseerimata kaupluste (kus on ülekaalus toidukaubad, joogid ja tubakatooted) jaemüügi

turul on 22% (IX kd tl 36 pöördel). M. OÜ turuosa oli 2009. aastal äriühingu majandusaasta

aruandest nähtuvalt 15,33% (IX kd tl 71). AS P. turuosa 2009. aastal oli nende majandusaasta

aruande kohaselt 11,2% Eesti toidukaupade jaeturust (IX kd tl 94 pöördel). S. AS-i 2009. aasta

majandusaasta aruande kohaselt oli S.i Eesti-sisene turuosa vabariigi toidukaupade

spetsialiseerimata kaupluste jaemüügis 17,8% (IX kd tl 112). Seega eelnimetatud suurkettide

turuosa jaekaubanduses 2009. aastal oli kokku ca 66,33%.

387. Süüdistatav V.P on kohtuistungil andnud ütlusi, et 2009. aastal võis R. AS-i turuosa olla

ca 21%. Kohtu küsimuse peale, et palju võis olla R. AS-i turuosa alkoholi müügis Eestis, vastas

V.P: Eeldan, et alkoholi müügis oli turuosa mõnevõrra väiksem kuna olulise käibe teevad ka

näiteks tanklaketid alkoholi spetsialiseerunud kauplused, eeldan, et väiksem kui keskmine

turuosa /…/ pakuksin et võis jääda 15%-18% vahele (XII kd tl 162 pöördel). Seega nähtub V.P

ütlustest, et üldise turuosa suuruse osas erinevad tema ütlused tegelikkuses majandusaasta

aruandes kajastatust vaid 1% võrra, mistõttu võib usaldusväärseks pidada ka tema hinnangut

selle kohta, kui suur on R. AS-i turuosa kogu alkoholi turul (kuhu on kaasatud ka tanklad,

spetsialiseeritud alkoholikauplused jms). Eeltoodust saab teha järelduse, et jaekettide turuosa

vaid alkoholi jaemüügis oli küll võrreldes jaeturuga väiksem, kuid ei olnud oluliselt väiksem

võrreldes nende turuosaga üldiselt jaekaubanduses. Näiteks R. AS-i puhul võis see vahe olla

kuni 7%. Seega kui arvestada, et iga jaeketi puhul võis see vahe olla kuni ca 7%, siis R. AS-i,

AS P., M. OÜ ja S. AS-i kogu jaemüügi turuosadest võis see kokku olla maksimaalselt kuni

28% väiksem ehk 66,33% - 28% = 38,3%. Märkimisväärne on see, et AS-i L. (täpsemalt K.Ke)

poolt koostatud ülevaate kohaselt oli 2009. aastal suurimad jaeketid, kes müüvad alkoholi,

Eestis E., R., S., M., P., K. ja C, kusjuures antud juhul oluliste äriühingute ehk R. AS-i, S. AS-

i, M. OÜ ja AS P. kogukäive alkoholimüügis jaekettide turul Eestis oli 2009. aastal AS L.

hinnangu kohaselt vähemalt 38% (V kd tl 170-171, 207-208). Kõik eeltoodu näitab, et R. AS-

i, S. AS-i, M. OÜ ja AS P. turuosa ka alkoholi jaemüügi turul oli oluline, olles ca 38%. Samas

tuleb aga arvestada veel seda, et AS L. hinnang turuosade suurusele põhines kahe aasta tagustel

andmetel, mis K.Ke hinnangu kohaselt olid päris täpsed ka 2009. aasta kohta, kuid AS L.

majandusaasta aruandest 2009. aasta kohta nähtub, et 2009. aastat Eestis iseloomustab

ketikaubanduse jätkuv kasv ning kaubanduskettide osakaal kasvas turu kogumahust ligemale

85%-ni (IX kd tl 183 pöördel) – seega tegelikkuses ei olnud K.Ke hinnangud kuigi täpsed ning

R. AS-i, S. AS-i, M. OÜ ja AS P.i turuosa alkoholiturul oli tõenäoliselt suurem kui ca 38%.

Seda toetab ka asjaolu, et kuivõrd nimetatud neljas jaeketist kõige suurema turuosaga

jaekaubanduses oligi R. AS ja teised kolm olid väiksema turuosaga, siis tõenäoliselt ei ole teistel

erinevus jaekaubanduse ja alkoholitoodete jaeturul niivõrd suur, s.t 7%, vaid on väiksem. Seega

eeltoodut kokku võttes on loogiline ning eluliselt usutav, et kõikide alkohoolsete toodete

jaemüügi turul oli R. AS-i, S. AS-i, M. OÜ ja AS P.i turuosa üle 40%.

388. AS L. 2009. aasta majandusaasta aruandest nähtub, et Eestis moodustas kogukäive kokku

1 331 216 000 krooni, millest jaemüük moodustas kokku 104 651 000 krooni ehk ca 7,9% (IX

kd tl 183, 196 pöördel, 199 pöördel; X kd tl 62-63). Arvestades, et R. AS-i kogukäive 2009.

1-14-3730

118 (129)

aastal oli 5 607 513 000 krooni (IX kd tl 36 pöördel, 43), mis moodustas 22% jaekaubanduse

turust ja ca 15-18% alkoholi jaekaubanduse turust, siis AS L. jaemüügi käive alkoholi osas võis

olla R.ga võrreldes umbkaudu 53,6 korda väiksem ehk AS L. turuosa alkoholitoodete jaeturul

oli 2009. aastal kindlasti alla 1%, isegi 0,3% kanti. Seega AS L. jaeväljundil ei olnud alkoholi

jaemüügi turule erilist mõju.

389. KonkS § 13 lg 1 kohaselt eeldatakse turgu valitseva seisundi omamist, kui ettevõtjale või

mitmele samal kaubaturul tegutsevale ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti

käibest. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et R. AS-i, S. AS-i, M. OÜ, AS P.i ja AS L.

turuosad alkoholi jaemüügi turul kokku ületasid 40% ehk neil oli turgu valitsev seisund.

Sealjuures ei ole põhjust arvata, et konkreetselt odava alkoholi jaemüügi turul oleks nende viie

äriühingu turuosa olnud märkimisväärset erinev võrreldes kogu alkoholi jaemüügi turuosadega.

Seetõttu on kohus seisukohal, et R. AS-il, S. AS-il, M. OÜ-l, AS P.il ja AS L.l oli turgu valitsev

seisund käesoleva otsuse punktis 101. nimetatud asjaomasel turul. Kohus loeb sellise turgu

valitsevas seisundis olevate äriühingute poolt konkurentsi kahjustavate kuritegude

toimepanemist isikute süüd suurendavaks asjaoluks, sest just turuosa arvestades oli nende

käitumisel kogu turule tugev mõju.

390. Kohus arvestab süü suuruse hindamisel ka seda, kui suure osa kogu äriühingute käibest

moodustasid kokkuleppe objektiks olnud odavad viinad. Kohtule on esitatud M. OÜ

raamatupidamisväljavõtted, mis kajastavad 2009. aastal M. jaekettides kõikide müüdavate

viinade käibeid (X kd tl 143-147). Nimetatud väljavõtte kohaselt oli süüdistuses nimetatud nn

odavate viinade käive (M. OÜ puhul seega Laua viin, Katyusha viin, Mahtra viin) 3 962 559,64

eurot (X kd tl 143-145, 147). Arvestades, et M. OÜ kogukäive 2009. aastal oli 3 977 382 000

krooni (IX kd tl 82 pöördel) ehk 254 201 040,48 eurot, siis ainult kokkuleppe esemeks olnud

viinade osakaal kogukäibest M. OÜ-s moodustas ca 1,56%. S. AS-i poolt kohtule esitatud S.i

poolt 2009. aastal müüdud kange alkoholiga seotud statistikast nähtub, et süüdistuses nimetatud

nn odavate viinade (S. AS-i puhul Laua viin, Katyusha viin, Torni viin ja Valge viin) käive oli

kokku 2 097 288,51 eurot (X kd tl 68; kaitsja viitas kohtus tõendit esitades, et valuutaühikuks

on euro, mitte kroon – XI kd tl 131 pöördel). Arvestades, et S. AS-i käive 2009. aastal oli kokku

4 624 586 000 krooni (IX kd tl 121 pöördel) ehk 295 564 915,06 eurot, siis nn odavate viinade

osakaal kogukäibest moodustas ca 0,71%. Eeltoodust nähtub, et jaekettide käivetest

moodustasid kokkuleppe esemeks olevad nn odavad viinad ca 0,71-1,56%, mistõttu tuleks seda

lugeda isikute süüd vähendavaks asjaoluks.

391. Kohus on seisukohal, et mitte ühegi isiku puhul ei esine karistust kergendavaid asjaolusid

KarS § 57 mõttes, kuivõrd nad ei ole avaldanud isegi mitte kahetsust toimepandud kuriteo osas.

Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes samuti ei esine. Siiski peab kohus oluliseks

siinkohal selgitada, et kuivõrd KarS §-s 400 sätestatud hinnakokkuleppe ja kooskõlastatud

tegevuse koosseisu olemuslikuks osaks on tegevus vähemalt kahe isiku vahel, siis esineb

nimetatud kuritegude puhul alati vähemalt kaks kaastäideviijat. Seega on antud juhul KarS §

58 p-s 10 sätestatud karistust rakendav asjaolu ehk kuriteo toimepanemine grupi poolt hõlmatud

juba kuriteokoosseisust endast, mistõttu ei ole võimalik seda täiendavalt karistust raskendava

asjaoluna arvesse võtta.

392. Seega kõiki kohtu poolt ülal analüüsitud süü suurust mõjutavaid asjaolusid kokku võttes

leiab kohus, et füüsilistest isikutest tuleks I.Gile ja K.Kele mõista võrreldes teistega kõige

suurem karistus, mis võib siiski olla sanktsiooni keskmises määras. Siinkohal märgib kohus, et

kuivõrd füüsilistele isikutele võib mõista rahalise karistuse 30-500 päevamäära, siis sanktsiooni

keskmine oleks ca 250 päevamäära, kuid täpselt 265 päevamäära. H.R ja R.Gi süü on

mõnevõrra väiksem, mistõttu võib neile mõistetav karistus olla natukene alla sanktsiooni

keskmise, kuid siiski sellele väga lähedases suuruses. T.V, V.P, M.Ki ja M.S süüd loeb kohus

samuti keskmisest natukene väiksemaks ning R.Gi ja H.Ri süü suurusega võrreldes omakorda

mõnevõrra väiksemaks, mistõttu võib nendele mõistetav karistus jääda võrreldes R.Gi ja H.Rga

rohkem alla sanktsiooni keskmist, kuid siiski rohkem sanktsiooni keskmise kui alammäära

1-14-3730

119 (129)

lähedale. Kõige väiksemaks peab kohus füüsilistest isikutest R.Sa süüd, mistõttu temale

mõistetav karistus peab võrreldes teistega olema kõige väiksem ning kohtu hinnangul võib see

jääda sanktsiooni keskmise määra ja alammäära vahele.

393. Juriidiliste isikute osas on kohus seisukohal, et neile mõistetavad karistused võivad samuti

jääda alla sanktsiooni keskmist. Sealjuures on kohtu hinnangul kõige suurema süü suurusega

AS L. ning kõige väiksema süü suurusega M. OÜ ning R. AS-i, S. AS-i ja AS P.i süü jääb

eelnimetatud kahe vahele.

7.4.

Eripreventsioon

394. Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi

ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eelnevalt

karistusliigi valiku juures on kohus juba välja toonud, et kõik isikud on karistusregistri

väljavõtete kohaselt kriminaalkorras karistamata ning kehtivad väärteokaristused on vaid K.Kel

(XVI kd tl 1-5, 7-10, 12-14, 16-17). Kuivõrd otsuse tegemise aja seisuga, s.t 29.04.2015. a

seisuga on K.Kel vaid kaks väärteokaristust (karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 kohaselt on

kolmas väärteokaristus juba arhiivi kantud) ja ka need on määratud liiklusalaste mitte

konkurentsialaste rikkumiste eest, siis ei arvesta kohus antud juhul kehtivate väärteokaristuste

olemasolu K.Kele karistuste mõistmisel tema kahjuks, vaid loeb kõik isikud samas olukorras

olevaks. Seega on kõik isikud ligi 6 aastat olnud õiguskuulekad ning hoidunud

konkurentsialaste süütegude toimepanemisest. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et

eripreventsiooni tõttu on võimalik kõigile isikutele mõistetavat karistust mõnevõrra vähendada,

mistõttu leiab kohus, et kõigile füüsilistele isikutele mõistetav karistus võib jääda alla keskmise

määra ja juriidilistele isikutele mõistav karistus võib jääda oluliselt alla keskmise määra.

Seetõttu saab nii juriidiliste kui füüsiliste isikute karistusi mõnevõrra vähendada võrreldes

sellega, mis vastaks nende süü suurusele.

7.5.

Üldpreventsioon

395. Arvestades esmalt, et ligi kuus aastat on möödas kuriteo toimepanemisest ning eelnevalt

on kohus juba märkinud, et konkurentsireeglite teadmine ja selgus nende osas ning nendesse

suhtumine on Eestis selle ajaga palju edasi arenenud. Samuti suhtutakse praegusel ajal

konkurentsialastesse rikkumistesse karmimalt võrreldes 2009. aastaga. Seda kinnitab kasvõi

eelpool tõdetud asjaolu, et KarS §-s 400 sätestatud sanktsioonid on nii füüsiliste kui juriidiliste

isikute osas käesoleval ajal karmimad võrreldes kuue aasta taguse ajaga. Seetõttu ei näe kohus

süüdistatavate puhul antud Kriminaalasjas vajadust nende karistust karmistada tulenevalt

üldpreventsioonist ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes. Kohtu hinnangul täidab

mõistetavate karistuste hoiatavat eeskuju teiste isiku suhtes juba eespool välja toodud kehtiva

seaduse kohaselt võimalikud karistuste suurused. Ehk füüsiliste isikute puhul on kehtivas

seaduses sätestatud vangistuse kui karistusliigi puhul alammääraks üks aasta vangistust. Samas

juriidilistele isikutele on hoiatavaks eeskujuks käesolevas Kriminaalasjas süüdimõistetavate

juriidiliste isikute käibeid arvesse võttes eelpool esitatud ilmekad näited karistuste suurustest

kehtiva seaduse kohaselt, mis algaksid 4,25 miljonist eurost. Seega kohtu hinnangul on antud

juhul kehtiva KarS § 400 lg-tes 2 ja 4 sätestatud sanktsioonid nii juriidiliste kui ka füüsiliste

isikute puhul piisavalt hoiatuslikud kõigile teistele. Sealjuures peab kohus etteruttavalt oluliseks

veel märkida, et kui samasugune kuritegu oleks toime pandud lähiaastatel, siis oleksid

karistused olnud kas peaaegu täielikult, kuid kindlasti oluliselt suuremas osas reaalselt

täitmisele pööratud ning füüsiliste isikute puhul oleks kõne alla tulnud isegi nn šokivangistuse

kohaldamine.

1-14-3730

120 (129)

7.6.

Konkreetne karistuse suurus

396. Kohus on seisukohal, et lisaks sellele, et isikutele mõistetav karistus peab lähtuma tema

süü suurusest ning eri- ja üldpreventiivsetest kaalutlustest, tuleb karistuse mõistmisel silmas

pidada ka seda, et see ka reaalselt isikule mõju avaldaks. Kuivõrd antud juhul mõistab kohus

nii füüsilistele kui juriidiliste isikutele karistuseks rahalised karistused, siis mõju avaldumine

väljendub eelkõige isiku varandusliku olukorra arvestamises. Füüsiliste isikute puhul on

seadusandja seda põhimõtet juba arvestanud, sidudes füüsilistele isikutele mõistetava karistuse

individuaalse päevamäära suuruse kaudu nende sissetulekuga. Kuivõrd kohus mõistab

füüsilistele isikutele karistuseks rahalise karistuse päevamäärade arvu, siis lõplik karistuse

suurus ehk rahasumma suurus kujuneb välja vastavalt isiku sissetulekule, mistõttu erinevadki

füüsiliste isikute karistused absoluutnumbrites. KarS § 44 lg 3 sätestab, et keskmine

päevasissetulek arvutatakse, lähtudes süüdlase suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale

vahetult eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks.

KarS § 44 lg 4 kohaselt väljendatakse päevamäära suurus kümne sendi täpsusega. Kohtuotsuse

punktis 70. on kohus tõdenud, et kohtule prokuröri poolt esitatud keskmise päevasissetulekute

teatised (X kd tl 1-4, 6-10) vastavad seaduses sätestatud nõuetele, mistõttu kohus neile

järgnevalt tuginebki.

397. Arvestades eelpool analüüsitud kõiki süü suurust mõjutavaid asjaolusid, eri- ja

üldpreventiivseid kaalutlusi, siis leiab kohus, et K.Kele ja I.Gile tuleb mõista 210 päevamäära

suurune rahaline karistus, R.Gile ja H.Rile 180 päevamäära suurune rahaline karistus, T.Vle,

V.Ple, M.Kile ja M.Sle 150 päevamäära suurune rahaline karistus ning R.Sale 120 päevamäära

suurune rahaline karistus.

398. Juriidiliste isikute puhul on seadusandja hetkel kehtivas seaduses KarS §-s 400 samuti

näinud ette võimaluse arvestada karistuse mõistmisel isiku varandusliku olukorraga, mistõttu

on karistuse mõistmine seotud äriühingu aastakäibega. Selle käsitluse eesmärgiks on karistuse

mõju isikule, sest summaliselt ühesuurune karistus võib erinevatele äriühingutele tulenevalt

nende suurusest avaldada erinevat mõju. Mida suurem on äriühing, seda suurem summa avaldab

talle ka mõju. Kuigi teo toimepanemise ajal kehtinud KarS 400 ei näinud juriidiliste isikute

puhul sõnaselgelt võimalust lähtuda nende varanduslikust olukorrast eelkõige käibele tuginedes

leiab kohus, et sellegipoolest võib antud juhul juriidilistele isikutele mõistetavate karistuse

puhul võtta lähtepunktiks protsendi nende aastakäibest. Samas tuleb silmas pidada, et juba

alates 27.02.2010. a ehk vaid ca 7 kuud peale käesoleva süüdistuse esemeks olevat perioodi

jõustus KarS-i redaktsioon, milles oli KarS § 400 puhul ette nähtud juriidiliste isikutele

karistuse mõistmine lähtudes nende aastakäibest. Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse

seadustiku ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu nr 437 II lugemise seletuskirjast

(vt:

http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/6418dd83-4b7b-2314-e6af-

44103faf7f60/Karistusseadustiku,%20kriminaalmenetluse%20seadustiku%20ja%

20konkurentsiseaduse%20muutmise%20seadus/, lk 2) nähtub: Leiti, et lähtumine juriidilise

isiku käibest on maailma praktikas levinud alus konkurentsialaste rikkumiste eest rahalise

iseloomuga sanktsioonide arvestamisel, millele võrreldavat ühetaolist kohtlemist võimaldavat

ja moonutamist (nt kulude kunstliku suurendamise teel) vältivat alust ei ole võimalik leida.

Eelnõu nr 438 seletuskirjast (Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja

konkurentsiseaduse

muutmise

seaduse

eelnõu

seletuskiri,

kättesaadav:

http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/6418dd83-4b7b-2314-e6af-44103faf7f60/

Karistusseadustiku,%20kriminaalmenetluse%20seadustiku%20ja%20konkurentsiseaduse%20

muutmise%20seadus/) selgub, et käivete arvestamine juriidiliste isikute karistuste mõistmisel

on aluseks võetud tulenevalt Euroopa Komisjoni eeskujust seoses viimase poolt määratavate

rahatrahvide suurustega Euroopa Liidu konkurentsiõiguse normide rikkumisel. Lisaks

viidatakse seletuskirjas ka 2006. aasta trahvijuhisele „Suunised määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli

23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta“ (edaspidi:

suunis;kättesaadav: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:52006X

1-14-3730

121 (129)

C0901(01):ET:HTML). Sealjuures tuleb tähelepanu juhtida sellele, et kuigi nimetatud

seadusemuudatus jõustus alles 27.02.2010. a, siis algatati see juba 09.03.2009. a (vt eelnõu nr

438 menetluse käiku Riigikogu kodulehelt: http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/

6418dd83-4b7b-2314-e6af-44103faf7f60/Karistusseadustiku,%20kriminaalmenetluse%20

seadustiku%20ja%20konkurentsiseaduse%20muutmise%20seadus/). Eelnevast nähtub, et

käivete aluseks võtmine juriidilistele isikutele rahaliste karistuste mõistmisel ei ole uudne

käsitlus, vaid arvestatav suundumus, mille Eesti ka Euroopa praktikale tuginedes 2010. aasta

alguses üle võttis. Seetõttu on kohtu hinnangul antud juhul õigustatud, et ka 2009. aasta juunis-

juulis toimepandud teo osas võib nimetatud põhimõttest (juriidilise isiku käibe suurus kui

mõistetava rahalise karistuse suuruse arvestamise alus) lähtuda.

399. Võttes arvesse seda, et käesolevas Kriminaalasjas juriidilistest isikutest süüdistatavate

2009. aasta käivetest 5% näiteks R. AS puhul ületas KarS-i üldosas sätestatud sanktsiooni

ülempiiri, milleks on 250 000 000 krooni ehk 15 977 912 eurot ning kohtu hinnangul jääb kõigi

juriidiliste isikute süü alla sanktsiooni keskmise, siis peaks neile mõistetavad karistused jääma

alla 8 miljoni euro suuruse summa. Eelnevalt on kohus tõenditele tuginedes leidnud S. AS-i ja

M. OÜ näitel, et nende äriühingute puhul moodustasid kokkuleppe esemeks olevad nn odavad

viinad ca 0,71-1,56% kogu juriidilise isiku 2009. aasta käibest. Kohus võtab arvesse veel eelnõu

nr 438 seletuskirjas (lk 1-2) ja eelmärgitud suunises (p-des 4, 7, 13, 22, 30, 31 ja 35) märgitud

põhimõtteid, et mõistetav karistus peaks olema suurem rikkumisest saadud tulust, mõistetav

summa peab olema arvestatavalt suur, et tagada õiguskuulekus, omama piisavat hoiatavat mõju

teistele, osalevate äriühingute turuosa suurust ning peab silmas, et mõistetav karistus ei seaks

pöördumatult ohtu asjaomase ettevõtja majanduslikku elujõulisust ja varade väärtuse igasugust

kaotust. Kõike eeltoodut kogumis arvestades leiab kohus, et juriidilistele isikutele karistuste

määramisel tuleb lähtepunktiks võtta antud juhul 1% aastakäibest, mida kohus korrigeerib

vastavalt isikute süü suurusele. Kuivõrd kohus pidas kõikide juriidiliste isikute omavahelises

võrdluses keskmise süü suurusega olevaks R. AS-i, S. AS-i ja AS-i P., siis neile mõistab kohus

rahaliseks karistuseks 1% nende 2009. aasta ehk selle aasta, mil pandi kuritegu toime, käibest.

M. OÜ süüd pidas kohus juriidilistest isikutest kõige väiksemaks, mistõttu mõistab kohus M.

OÜ-le karistuseks rahalise karistuse, mis vastab 0,75%-le nende 2009. aasta kogukäibest.

Arvestades, et AS L. osa oli antud Kriminaalasjas kõige suurem ning ta pani toime nii teiste

äriühingute kihutamise kuriteole kui ka käitus kaastäideviijana, siis kohus on eelnevalt leidnud,

et tema süü on võrreldes teiste juriidiliste isikutega kõige suurem, mistõttu mõistab kohus AS-

ile L. karistuseks 1,5% tema 2009. aasta käibest.

400. Kõike füüsiliste ja juriidiliste isikute puhul leiab kohus, et lähtudes eripreventiivsetest

kaalutlustest, ei pea neile mõistetavat karistust täielikult täimisele pöörama. Eelkõige arvestab

kohus siinkohal asjaolusid, et kuriteo toimepanemisest on möödas ca 6 aastat, mille jooksul on

kõik isikud käitunud õiguskuulekalt, samuti on tegemist varasemalt kriminaalkorras

karistamata isikutega. Lisaks, kuigi kohus ei lõpetanud aegumise tõttu menetlust, arvestas

kohus siiski, asjaolu, et aegumiseni oli jäänud niivõrd napilt aega ning seetõttu oleks kohtu

hinnangul isikutele mõistetud karistuse täies ulatuses täitmisele pööramine ligi 6 aasta taguse

teo eest ebaproportsionaalne ning ei täidaks karistuse eesmärki. Kuivõrd vaba konkurents on

niivõrd oluline hüve, mida ka Euroopa Liit on oma toimimislepingus (artiklis 101) tähtsaks

pidanud, tegemist on ühe raskeima konkurentsialase kuriteoga (hinnakokkulepe kolmandate

osapoolte, tarbijate, suhtes) ja osaliste turuosa oli väga suur, ei pea kohus siiski võimalikuks

isikuid täielikult karistusest tingimisi vabastada. Eeltoodud põhjusel on kohus seisukohal, et

kõikide süüdistatavate suhtes kuulub kohesele täitmisele 10% mõistetud karistusest.

Arvestades, et kõik isikud on varasemalt kriminaalkorras karistamata, siis on võimalik KarS §

73 lg-te 1-3 alusel määrata, et ülejäänud 90% jäetakse täitmisele pööramata, kui nad ei pane

minimaalse ehk ühe aasta pikkuse jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 kohaselt

hakkab kõigi isikute suhtes kohaldatud katseaeg kulgema alates käesoleva kohtuotsuse

1-14-3730

122 (129)

kuulutamisest ehk alates 29.04.2015. a. Kohesele ärakandmisele kuuluvad rahalised karistused

tuleb KrMS § 417 lg 2 kohaselt tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

401. Kõike eelnevat kokku võttes on füüsilistele isikutele mõistavad rahalised karistused seega

järgnevad:

401.1. K.Kele mõistis kohus karistuseks rahalise karistuse 210 (kakssada kümme) päevamäära.

Keskmise päevasissetuleku teatise kohaselt on K.Ke päevamäära suurus pärast mahaarvamisi

140 (ükssada nelikümmend) eurot (X kd tl 1). Seega mõistetava rahalise karistuse suurus K.Ke

puhul on 29 400 (kakskümmend üheksa tuhat nelisada) eurot. KarS § 73 lg-te 1-3 alusel määrab

kohus, et kohesele ärakandmisele kuulub rahaline karistus summas 2 940 (kaks tuhat

üheksasada nelikümmend) eurot ning ülejäänud 90% mõistetud rahalisest karistusest ehk

26 460 (kakskümmend kuus tuhat nelisada kuuskümmend) eurot jätab kohus täitmisele

pööramata tingimusel, et K.K ei pane üheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

401.2. I.Gile mõistis kohus karistuseks rahalise karistuse 210 (kakssada kümme) päevamäära.

Keskmise päevasissetuleku teatise kohaselt on I.Gi päevamäära suurus pärast mahaarvamisi 78

(seitsekümmend kaheksa) eurot ja 50 eurosenti (X kd tl 2). Seega mõistetava rahalise karistuse

suurus I.Gi puhul on 16 485 (kuusteist tuhat nelisada kaheksakümmend viis) eurot. KarS § 73

lg-te 1-3 alusel määrab kohus, et kohesele ärakandmisele kuulub rahaline karistus summas 1

648 (üks tuhat kuussada nelikümmend kaheksa) eurot ja 50 eurosenti ning ülejäänud 90%

mõistetud rahalisest karistusest ehk 14 836 (neliteist tuhat kaheksasada kolmkümmend kuus)

eurot ja 50 eurosenti jätab kohus täitmisele pööramata tingimusel, et I.G ei pane üheaastase

katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

401.3. R.Gile mõistis kohus karistuseks rahalise karistuse 180 (ükssada kaheksakümmend)

päevamäära. Keskmise päevasissetuleku teatise kohaselt on R.Gi päevamäära suurus pärast

mahaarvamisi 56 (viiskümmend kuus) eurot ja 70 eurosenti (X kd tl 4). Seega mõistetava

rahalise karistuse suurus R.Gi puhul on 10 206 (kümme tuhat kakssada kuus) eurot. KarS § 73

lg-te 1-3 alusel määrab kohus, et kohesele ärakandmisele kuulub rahaline karistus summas 1

020 (üks tuhat kakskümmend) eurot ja 60 eurosenti ning ülejäänud 90% mõistetud rahalisest

karistusest ehk 9 185 (üheksa tuhat ükssada kaheksakümmend viis) eurot ja 40 eurosenti jätab

kohus täitmisele pööramata tingimusel, et R.G ei pane üheaastase katseaja jooksul toime uut

tahtlikku kuritegu.

401.4. H.Rle mõistis kohus karistuseks rahalise karistuse 180 (ükssada kaheksakümmend)

päevamäära. Keskmise päevasissetuleku teatise kohaselt on H.R päevamäära suurus pärast

mahaarvamisi 53 (viiskümmend kolm) eurot (X kd tl 3). Seega mõistetava rahalise karistuse

suurus H.R puhul on 9 540 (üheksa tuhat viissada nelikümmend) eurot. KarS § 73 lg-te 1-3

alusel määrab kohus, et kohesele ärakandmisele kuulub rahaline karistus summas 954

(üheksasada viiskümmend neli) eurot ning ülejäänud 90% mõistetud rahalisest karistusest ehk

8 586 (kaheksa tuhat viissada kaheksakümmend kuus) eurot jätab kohus täitmisele pööramata

tingimusel, et H.R ei pane üheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

401.5. T.Vle mõistis kohus karistuseks rahalise karistuse 150 (ükssada viiskümmend)

päevamäära. Keskmise päevasissetuleku teatise kohaselt on T.V päevamäära suurus pärast

mahaarvamisi 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot ja 90 eurosenti (X kd tl 10). Seega

mõistetava rahalise karistuse suurus T.V puhul on 27 135 (kakskümmend seitse tuhat ükssada

kolmkümmend viis) eurot. KarS § 73 lg-te 1-3 alusel määrab kohus, et kohesele ärakandmisele

kuulub rahaline karistus summas 2 713 (kaks tuhat seitsesada kolmteist) eurot ja 50 eurosenti

ning ülejäänud 90% mõistetud rahalisest karistusest ehk 24 421 (kakskümmend neli tuhat

nelisada kakskümmend üks) eurot ja 50 eurosenti jätab kohus täitmisele pööramata tingimusel,

et T.V ei pane üheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

401.6. V.Ple mõistis kohus karistuseks rahalise karistuse 150 (ükssada viiskümmend)

päevamäära. Keskmise päevasissetuleku teatise kohaselt on V.P päevamäära suurus pärast

1-14-3730

123 (129)

mahaarvamisi 74 (seitsekümmend neli) eurot (X kd tl 7). Seega mõistetava rahalise karistuse

suurus V.P puhul on 11 100 (üksteist tuhat ükssada) eurot. KarS § 73 lg-te 1-3 alusel määrab

kohus, et kohesele ärakandmisele kuulub rahaline karistus summas 1 110 (üks tuhat ükssada

kümme) eurot ning ülejäänud 90% mõistetud rahalisest karistusest ehk 9 990 (üheksa tuhat

üheksasada üheksakümmend) eurot jätab kohus täitmisele pööramata tingimusel, et V.P ei pane

üheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

401.7. M.Kile mõistis kohus karistuseks rahalise karistuse 150 (ükssada viiskümmend)

päevamäära. Keskmise päevasissetuleku teatise kohaselt on M.Ki päevamäära suurus pärast

mahaarvamisi 17 (seitseteist) eurot ja 70 eurosenti (X kd tl 8). Seega mõistetava rahalise

karistuse suurus M.Ki puhul on 2 655 (kaks tuhat kuussada viiskümmend viis) eurot. KarS §

73 lg-te 1-3 alusel määrab kohus, et kohesele ärakandmisele kuulub rahaline karistus summas

265 (kakssada kuuskümmend viis) eurot ja 50 eurosenti ning ülejäänud 90% mõistetud

rahalisest karistusest ehk 2 389 (kaks tuhat kolmsada kaheksakümmend üheksa) eurot ja 50

eurosenti jätab kohus täitmisele pööramata tingimusel, et M.K ei pane üheaastase katseaja

jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

401.8. M.Sle mõistis kohus karistuseks rahalise karistuse 150 (ükssada viiskümmend)

päevamäära. Keskmise päevasissetuleku teatise kohaselt on M.S päevamäära suurus pärast

mahaarvamisi 55 (viiskümmend viis) eurot (X kd tl 9). Seega mõistetava rahalise karistuse

suurus M.S puhul on 8 250 (kaheksa tuhat kakssada viiskümmend) eurot. KarS § 73 lg-te 1-3

alusel määrab kohus, et kohesele ärakandmisele kuulub rahaline karistus summas 825

(kaheksasada kakskümmend viis) eurot ning ülejäänud 90% mõistetud rahalisest karistusest ehk

7 425 (seise tuhat nelisada kakskümmend viis) eurot jätab kohus täitmisele pööramata

tingimusel, et M.S ei pane üheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

401.9. R.Sale mõistis kohus karistuseks rahalise karistuse 120 (ükssada kakskümmend)

päevamäära. Keskmise päevasissetuleku teatise kohaselt on R.Sa päevamäära suurus pärast

mahaarvamisi 36 (kolmkümmend kuus) eurot ja 50 eurosenti (X kd tl 6). Seega mõistetava

rahalise karistuse suurus R.Sa puhul on 4 380 (neli tuhat kolmsada kaheksakümmend) eurot.

KarS § 73 lg-te 1-3 alusel määrab kohus, et kohesele ärakandmisele kuulub rahaline karistus

summas 438 (nelisada kolmkümmend kaheksa) eurot ning ülejäänud 90% mõistetud rahalisest

karistusest ehk 3 942 (kolm tuhat üheksasada nelikümmend kaks) eurot jätab kohus täitmisele

pööramata tingimusel, et R.S ei pane üheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

402. Kõike eelnevat kokku võttes on juriidilistele isikutele mõistavad rahalised karistused

seega järgnevad:

402.1. AS L. mõistis kohus karistuseks rahalise karistuse 1,5% äriühingu 2009. aasta käibest.

AS L. 2009. a konsolideeritud majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingu käive Eestis

1 331 216 000 krooni (IX kd tl 183, 196 pöördel), millest 1,5% on 19 968 240 krooni ehk

tuhandelisteni ümardades 1 276 000 (üks miljon kakssada seitsekümmend kuus tuhat) eurot.

KarS § 73 lg-te 1-3 alusel määrab kohus, et kohesele ärakandmisele kuulub rahaline karistus

summas 127 600 (ükssada kakskümmend seitse tuhat kuussada) eurot ning ülejäänud 90%

mõistetud rahalisest karistusest ehk 1 148 400 (üks miljon ükssada nelikümmend kaheksa tuhat

nelisada) eurot jätab kohus täitmisele pööramata tingimusel, et AS L. ei pane üheaastase

katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

402.2. S. AS-ile mõistis kohus karistuseks rahalise karistuse 1% äriühingu 2009. aasta käibest.

S. AS-i 2009. a majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingu käive 4 624 586 000 krooni (IX

kd tl 112, 121 pöördel), millest 1% on 46 245 860 krooni ehk tuhandelisteni ümardades 2 956

000 (kaks miljonit üheksasada viiskümmend kuus tuhat) eurot. KarS § 73 lg-te 1-3 alusel

määrab kohus, et kohesele ärakandmisele kuulub rahaline karistus summas 295 600 (kakssada

üheksakümmend viis tuhat kuussada) eurot ning ülejäänud 90% mõistetud rahalisest karistusest

ehk 2 660 400 (kaks miljonit kuussada kuuskümmend tuhat nelisada) eurot jätab kohus

1-14-3730

124 (129)

täitmisele pööramata tingimusel, et S. AS ei pane üheaastase katseaja jooksul toime uut

tahtlikku kuritegu.

402.3. R. AS-ile mõistis kohus karistuseks rahalise karistuse 1% äriühingu 2009. aasta käibest.

R. AS-i 2009. a majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingu käive 5 607 513 000 krooni (IX

kd tl 36 pöördel, 43), millest 1% on 56 075 130 krooni ehk tuhandelisteni ümardades 3 584 000

(kolm miljonit viissada kaheksakümmend neli tuhat) eurot. KarS § 73 lg-te 1-3 alusel määrab

kohus, et kohesele ärakandmisele kuulub rahaline karistus summas 358 400 (kolmsada

viiskümmend kaheksa tuhat nelisada) eurot ning ülejäänud 90% mõistetud rahalisest karistusest

ehk 3 225 600 (kolm miljonit kakssada kakskümmend viis tuhat kuussada) eurot jätab kohus

täitmisele pööramata tingimusel, et R. AS ei pane üheaastase katseaja jooksul toime uut

tahtlikku kuritegu.

402.4. AS P.ile mõistis kohus karistuseks rahalise karistuse 1% äriühingu 2009. aasta käibest.

AS P. 2009. a majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingu käive 1 809 311 000 krooni (IX kd

tl 94 pöördel, 99 pöördel), millest 1% on 18 093 110 krooni ehk tuhandelisteni ümardades 1 156

000 (üks miljon ükssada viiskümmend kuus tuhat) eurot. KarS § 73 lg-te 1-3 alusel määrab

kohus, et kohesele ärakandmisele kuulub rahaline karistus summas 115 600 (ükssada viisteist

tuhat kuussada) eurot ning ülejäänud 90% mõistetud rahalisest karistusest ehk 1 040 400 (üks

miljon nelikümmend tuhat nelisada) eurot jätab kohus täitmisele pööramata tingimusel, et AS

P. ei pane üheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

402.5. M. OÜ-le mõistis kohus karistuseks rahalise karistuse 0,75% äriühingu 2009. aasta

käibest. M. OÜ 2009. a majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingu käive 3 977 382 000

krooni (IX kd tl 71, 82 pöördel), millest 0,75% on 29 830 365 krooni ehk tuhandelisteni

ümardades 1 907 000 (üks miljon üheksasada seitse tuhat) eurot. KarS § 73 lg-te 1-3 alusel

määrab kohus, et kohesele ärakandmisele kuulub rahaline karistus summas 190 700 (ükssada

üheksakümmend tuhat seitsesada) eurot ning ülejäänud 90% mõistetud rahalisest karistusest

ehk 1 716 300 (üks miljon seitsesada kuusteist tuhat kolmsada) eurot jätab kohus täitmisele

pööramata tingimusel, et M. OÜ ei pane üheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku

kuritegu.

VIII MENETLUSKULUD

8.1.

Süüdi mõistetud isikute menetluskulud

403. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud, erikulud

ja lisakulud. Antud juhul eri- ning lisakulusid KrMS §-de 176 ja 177 mõttes käesolevas

Kriminaalasjas ei olnud. Võttes arvesse asjaolu, et käesolevas Kriminaalasjas on kõikidel

süüdistatavatel kokkuleppelised kaitsjad, siis esimeseks menetluskuluks süüdi mõistetud

isikute puhul on KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu

ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. KrMS

§ 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Seega, kuivõrd kohus mõistab kuriteo toimepanemises süüdi AS-i L., S. AS-i, R. AS-i, AS-i P.,

M. OÜ, K.Ke, I.Gi, R.Gi, H.R, T.V, V.P, M.Ki, R.Sa ning M.S, kellel kõigil olid

kokkuleppelised kaitsjad, siis jätab kohus esitatud taotlused õigusabikulude hüvitamiseks (XII

kd tl 29-50; XII kd tl 51-61; XII kd tl 62-100; XIII kd tl 65-75; XIII kd tl 84-90; XIII kd tl 125-

143; XIII kd tl 150-151; XIII kd tl 171-198; XIV kd tl 38-45; XIV kd tl 84-89) rahuldamata

ning jätab õigusabikulud isikute endi kanda.

404. Antud Kriminaalasjas on menetluskuluks ka KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha. KarS § 4 lg 3 kohaselt on nii KarS § 400 lg 2 kui lg 4 järgi

kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu. KrMS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva

kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5

1-14-3730

125 (129)

kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013. a määrusega nr 166 „Töötasu alammäära

kehtestamine“ § 1 lg 2 kohaselt kehtestati kuupalga alammääraks alates 01.01.2015. a 390

eurot. Seega tuleb KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 175 lg 1 p 9 alusel süüdi mõistetud isikutel igaühel

tasuda riigituludesse sundraha summas 585 eurot.

405. Eeltoodust tulenevalt peab:

1) AS L. tasuma riigituludesse menetluskuludena sundraha summas 585 eurot;

2) S. AS tasuma riigituludesse menetluskuludena sundraha summas 585 eurot;

3) R. AS tasuma riigituludesse menetluskuludena sundraha summas 585 eurot;

4) AS P. tasuma riigituludesse menetluskuludena sundraha summas 585 eurot;

5) M. OÜ tasuma riigituludesse menetluskuludena sundraha summas 585 eurot;

6) K.K tasuma riigituludesse menetluskuludena sundraha summas 585 eurot;

7) I.G tasuma riigituludesse menetluskuludena sundraha summas 585 eurot;

8) R.G tasuma riigituludesse menetluskuludena sundraha summas 585 eurot;

9) H.R tasuma riigituludesse menetluskuludena sundraha summas 585 eurot;

10) T.V tasuma riigituludesse menetluskuludena sundraha summas 585 eurot;

11) V.P tasuma riigituludesse menetluskuludena sundraha summas 585 eurot;

12) M.K tasuma riigituludesse menetluskuludena sundraha summas 585 eurot;

13) R.S tasuma riigituludesse menetluskuludena sundraha summas 585 eurot ning

14) M.S tasuma riigituludesse menetluskuludena sundraha summas 585 eurot.

KrMS § 423 ja 417 lg 2 kohaselt tuleb menetluskulud tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse

jõustumisest.

8.2.

Õigeks mõistetud isikute menetluskulud

406. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud, erikulud

ning lisakulud. Eelnevalt punktis 403. kohus juba märkis, et antud asjas ei olnud lisa- ega

erikulusid. KrMS § 175 lg 1 mõttes on käesolevas asja võimalikeks menetluskuludeks õigeks

mõistetud isikutel vaid KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt valitud kaitsjale või esindajale makstud

mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses

kriminaalmenetlusega. KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral

menetluskulud riik.

8.2.1. A.L

407. Kohtule on 11.12.2014. a esitatud AS L., K.Ke, I.Gi, R.Gi, H.Ri ning A.L poolt ühine

taotlus AS-i L. poolt kantud õigusabikulude hüvitamiseks Advokaadibüroo Tark Grunte

Sutkiene poolt osutatud õigusabi eest kogusummas 205 734,60 eurot (XII kd tl 29-50). Seega

on A.Ll tekkinud õigusabikulud kandnud AS L..

408. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuse nr 3-1-1-108-12 p-s 29 leidnud, et KrMS § 175

lg 1 p 1 kohaselt on valitud kaitsjale makstav tasu käsitatav menetluskuluna üksnes osas, milles

see tasu on mõistliku suurusega. Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulu hulka ei

arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada ka selle hüvitamist. Eeltoodud

Riigikohtu lahendis toodud mõistlikkuse põhimõttele tuginedes peab kohus järgnevalt

analüüsima, kas advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene poolt osutatud õigusabiteenused A.L

osas on olnud mõistlikud, sest hüvitada tuleb vaid mõistlikud ja vajalikud õigusabikulud.

409. Käesoleval juhul ei ole kohtul aga esitatud taotluse alusel võimalik hinnata isegi mitte

seda, kas A.L kaitsja vandeadvokaat Tauno Targa õigusabi tunnihind on olnud mõistlik. Samuti

ei ole kohtul esitatud taotluse alusel võimalik hinnata osutatud õigusabi enda mõistlikkust ega

vajalikkust. Seda põhjusel, et kohtule esitatud taotluses ei ole välja toodud ei Tauno Targa

tunnihinda ega ka spetsifikatsiooni, millest nähtuks, mida ja millises ulatuses täpselt on Tauno

1-14-3730

126 (129)

Tark õigusabina teinud just oma kaitsealuse A.L huvides. Kohtule on esitatud kokku 18 arvet.

Iga arve osas on taotluses märgitud lühike tekst ostutatud õigusabi kirjeldusest, kokku kulunud

ajast ning õigusabi osutatud kaitsjate nimed. Näiteks arve nr 1421155 puhul on märgitud

järgmist: Konkurentsiõiguslik analüüs süüdistuse kontekstis, nõupidamised süüdistatavatega,

vaatlusprotokollide analüüs, tunnistajate võimaliku ülekuulamise analüüs, telefonikõned ja e-

kirjad klientidega, süüdistusakti analüüs, L. jaehindade analüüs süüdistusperioodil, süüdistuse

võimaliku muutmise temaatika õiguslik analüüs, kriminaalmenetluse lõpetamiste määruste

analüüs, e-kirjad kohtu ja prokuratuuriga, 24.10.14 K.-R. Ke ja AS L. taotluse ja teate

koostamine ja kohtule ning prokuratuurile edastamine, P. AS ja M.S 24.10.14 taotluste analüüs,

S. AS ja T.V 24.10.14 taotluse ja teate analüüs, ettevalmistus ja esindus 27.-31.10.14 istungitel,

AS L. kirjalike vastuväidete koostamine. Ajakulu 251t 30m. Kaitsjad E. Kergandberg, T. Pürn,

T. Tark (XII kd tl 31). Eelnevast kirjeldusest nähtuvalt sisaldab arve nr 1421155 kokku kolme

kaitsja tööd. Sealjuures ei ole võimalik hinnata, millises ulatuses on just kaitsja Tauno Tark

oma kaitsealuse huvides õigusabi osutanud. Lisaks ei ole kõik toimingud/tegevused olnud

kindlasti seotud just A.L kaitsmisega, sest on ka kirjeid, mis viitavad ainult mõne muu

süüdistatava huvides teostatud õigusabile, nt 24.10.14 K.-R. Ke ja AS L. taotluse ja teate

koostamine ja kohtule ning prokuratuurile edastamine ning AS L. kirjalike vastuväidete

koostamine. Samuti on koguni 9 arve (nr 1221087, 1221102, 1221129, 1221153, 1321083,

1321134, 1321149, 1421016, 1421021 – XII kd tl 30-31) puhul 18-st õigusabi osutanud ainult

kaitsja Erki Kergandberg. Kuivõrd Erki Kergandberg on AS L. ja K.Ke kaitsja, siis eelduslikult

ei ole A.L huvides õigusabi nimetatud arvete alusel üldse teostatud. Samas ei ole kohtul

võimalik juba eelnevalt välja toodud põhjustel hinnata ülejäänud 9 arve puhul A.L huvides

teostatud õigusabi tegelikku ulatust (s.t teostatud tegevused koos nendele kulunud ajaga), hinda

ega nende mõistlikkust ja vajalikkust, kuivõrd kohtule esitatud taotlus ei ole piisavalt

põhjendatud. Lisaks märgib kohus, et viimase arve nr 1421178 kirjelduses on märgitud ühe

toiminguna kohtutoimikuga tutvumine kohtumajas (XII kd tl 32), mis ei ole aga vastavuses

toimiku materjalidega, mille järgi on kohtutoimikutega kohtus tutvumas käinud vaid S. AS-i ja

T.V kaitsja vandeadvokaat Elmer Muna. Teised kaitsjad kohtus toimikuga tutvumas käinud ei

ole. Seega kokkuvõttes on kohus seisukohal, et kohtule esitatud taotlus on vajalikus ulatuses

põhjendamata, mistõttu ei ole kohtul selle taotluse alusel võimalik hinnata osutatud õigusabi

mõistlikkust ega vajalikkust.

410. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuse nr 3-1-1-14-14 p-des 1067-1068 leidnud:

Selleks, et kohus saaks kontrollida valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikkust KrMS § 175 lg 1

p 1 tähenduses, on kaitsja kohustatud esitama koos kaitsjatasu hüvitamise taotlusega kohtule

ka dokumendid selle kohta, milliseid õigusabitoiminguid on tehtud, kui palju aega nendeks

toiminguteks on kulunud ja millised muud kulud on õigusabi osutamisega kaasnenud. /…/

märgitu ei tähenda siiski seda, et /…/ kaitsja taotluses nimetatud summa tuleb jätta täies

ulatuses menetluskulude hulka arvamata.

411. Eeltoodu ei tähenda, et kohus seaks kahtluse alla A.Lle õigusabi osutamise või selle

kvaliteedi. Seetõttu hindab kohus lähtudes kriminaalasja keerukusest ning A.Lle esitatud

süüdistuse mahust võrreldes teiste süüdistatavatega, milline oleks mõistlik tasu A.Lle osutatud

õigusabi teenuse eest. Arvestades, et kokku on esitatud taotlus 6 isiku suhtes summas ca

206 000 eurot (ilma käibemaksuta, sisaldab 18 arvet), siis keskmiselt on ühe isiku peale kulunud

ca 34 000 eurot. Samas on A.L kaitsja Tauno Tark märgitud taotluses vaid viimasel 9 arvel

(alates arvest nr 1421034 kuupäevaga 31.03.2014. a), millede kogusumma on 183 091,10 eurot

(ilma käibemaksuta – XII kd tl 42-50) ehk keskmiselt ca 30 500 eurot ühe isiku kohta. Pidades

silmas ka eelpool mainitut, mille kohaselt sisaldab taotlus mh kulusid, mida kohus ei pea

põhjendatuks ning ka asjaolu, et A.L süüdistuse maht oli AS L. ja temaga seotud isikute

süüdistusi arvestades kõige väiksema osakaaluga, leiab kohus, et mõistlikud õigusabikulud, mis

kuuluvad hüvitamisele, on 15 000 eurot.

1-14-3730

127 (129)

412. Taotluses on märgitud, et õigusabikulude väljamõistmist taotletakse AS L. kasuks, kuid

kulud soovitakse, et kantakse riigi poolt advokaadibüroole Tark Grunte Sutkiene (XII kd tl 30).

Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuse nr 3-1-1-79-14 p-s 48 selgitanud järgmist: KrMS §

185 lg 1 kohaldamisel ei ole tähtsust sellel, kas valitud kaitsjale maksis tasu süüdistatav ise või

mõni menetlusväline isik süüdistatava huvides. KrMS § 185 lg-st 1 tuleneva hüvitisnõude

õigustatud subjektiks on süüdistatav, kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik, kelle huvides

menetluskulu kanti ja seda sõltumata sellest, kas menetluskulu kanti tema või mõne muu isiku

arvel. See tähendab, et süüdistatava valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu

tuleb KrMS § 185 lg 1 alusel välja mõista riigilt süüdistatava, mitte õigusabi-arve tasunud

menetlusvälise isiku kasuks. Menetlusvälise isiku võimalik lepingust või lepinguvälisest

võlasuhtest tulenev õigus nõuda süüdistatavalt tema huvides makstud kaitsjatasu hüvitamist,

on võimalik maksma panna tsiviilkohtumenetluse korras. Eelmärgitu ei välista teatud juhtudel

siiski seda, et riik täidab süüdistatava menetluskulude hüvitamise nõude mõne muu isiku

pangakontole. Selleks tuleb kohtule esitada konkreetne taotlus (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 26. novembri 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-75-14, p 51). Eeltoodust

lähtudes ei ole seega võimalik A.L huvides kantud menetluskulusid välja mõista neid kulusid

tasunud AS-i L. kasuks, vaid nimetatud kulud tuleb välja mõista siiski A.L kasuks. Sealjuures

on kohtul, arvestades taotluses märgitut, siiski võimalik antud juhul määrata, et väljamõistetud

õigusabikulud mõistetakse küll välja A.L kasuks, kuid tasutakse advokaadibüroo Tark Grunte

Sutkiene arveldusarvele.

8.2.2. I.K

413. Kohtule on 22.01.2015. a esitatud I.Ki poolt taotlus hüvitada temal tekkinud

menetluskulud Advokaadibüroo Varul poolt osutatud õigusabi eest summas 27 849,60 eurot

(XIV kd tl 16-20). Eeltoodud Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-108-12 toodud mõistlikkuse

põhimõttele tuginedes otsustabki kohus järgnevalt, kas Advokaadibüroo Varul poolt osutatud

õigusabiteenused kogusummas 27 849,60 eurot (sh käibemaks) on olnud mõistlikud.

414. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud lahendite nr 3-1-1-99-11 p-s 9 ja 3-1-1-39-13

p-s 9, et kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse otsustamise juures tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe

tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Järgnevalt

analüüsibki kohus esmalt õigusabi tunnihinna ning seejärel osutatud õigusteenuse vajalikkust

ning mõistlikkust.

415. Õigusteenuse tunnihinnaks on kulude aruande kohaselt olnud ilma käibemaksuta 120

eurot (XIV kd tl 20). Eesti Advokatuur on riigi õigusabi osutamisel kriminaalasjades

kohtueelses menetluses määratud kaitsja tunnihinnaks Riigi õigusabi osutamise eest makstava

tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega

kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi: Kord) p-de 14, 16 ja 18 kohaselt

kehtestanud 40 eurot, millele lisandub käibemaks. Arvestades kuni 30.04.2015. a kehtinud

Korra p-s 51 sätestatut, oleks käesolevas Kriminaalasjas määratud korras kaitsja tunnitasuks 80

eurot (ilma käibemaksuta), kuivõrd tegemist on majandusalase süüteoga, täpsemini

konkurentsialase kuriteoga. Käibemaksu sisaldava tunnihinnana on Riigikohus mõistlikuks

pidanud 120 euro suurust tunnitasu (vt näiteks lahendeid nr 3-1-1-89-11, p 36.2; 3-1-1-39-13,

p 9; 3-1-1-107-13, p 15), kuid ka 130 euro suurust tunnitasu (3-1-1-129-12, p 12). Eeltoodut

arvestades leiab kohus, et valitud kaitsja puhul saab mõistlikuks tunnihinnaks lugeda 1,5 korda

suuremat tasu võrreldes määratud kaitsjale makstava tasuga ehk antud juhul 120 eurot, millele

lisandub käibemaks.

416. Otsuse nr 3-1-1-99-11 p-s 11.2 on Riigikohtu kriminaalkolleegium väljendanud

seisukohta, mille kohaselt valitud kaitsja puhul on menetlusaluse isiku kaitsmisel tehtud

kaitsetoimingute ja selleks koostatud dokumentide vajalikkuse, samuti nende koostamisele

kulunud aja hindamine samuti avatud kohtu diskretsioonile. Ka valitud kaitsja korral tuleb

1-14-3730

128 (129)

menetlusalusele isikule hüvitada kaitsjatasu üksnes ulatuses, mis seondub põhjendatud

kaitsetoimingutega. Kohtu poolt ebavajalikeks loetavate teenuste eest või õigusabi osutamiseks

liigselt kulutatud aja eest makstud tasu isikule ei hüvitata. Järgnevalt analüüsibki kohus, kas

kõik Dmitri Teplõhhi poolt osutatud õigusabiteenused on olnud vajalikud ja põhjendatud.

417. Kulude aruande kohaselt on kaitsja I.Ki huvides osutanud õigusabi teenust kokku 193,40

tunni ulatuses (XIV kd tl 18-20). Kulude aruandes märgitud teenuseid ja nendele kulunud aegu

analüüsides on kaitsja I.Ki süüdistusega seoses tutvunud kohtueelses menetluses toimikutega

ca 16 tundi ja süüdistusaktiga ca 3,1 tundi, kaitseakti koostamiseks kulutanud ca 7,6 tundi,

kliendiga suhelnud kokku ca 22,1 tundi, kohtukõne koostamisele kulutanud ca 35,3 tundi,

büroosisestele nõupidamistele kulutanud ca 17,1 tundi ning kohtistungiteks ette valmistanud ja

kohtuistungitel osalenud kokku ca 76,5 tunni ulatuses. Seega muudele tegevustele (nt taotluste

koostamisega seotud toimingud, osalemine tunnistaja ülekuulamisel, täiendavate materjalidega

tutvumine ja analüüs, kohtumine tunnistajaga) on kulunud veel ca 15,7 tundi. Kohus peab kõiki

kulude aruandes nimetatud toiminguid vajalikeks ning leiab ühtlasi, et õigusabi eelnimetatud

teenuste osas on osutatud ka mõistlikus mahus. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

418. Arvestades, et kohtumenetluses on materjale 15 kohtutoimiku jagu ning eelduslikult ei

olnud ka kohtueelses menetluses kriminaalasja maht oluliselt väiksem, siis on tegemist

keskmisest mahukama kriminaalasjaga. Seetõttu on kohtu hinnangul olnud õigustatud kulutada

kohtueelses menetluses ca 16 tundi toimiku materjalidega tutvumisele. Kohtule esitatud

süüdistusakt oli ilma lisadeta 154 lk pikk. Kuigi süüdistusaktist kõige olulisem kaitsja jaoks oli

I.Kile esitatud süüdistus, siis kvaliteetse õigusabi osutamiseks oli kindlasti vajalik tutvuda ka

M. OÜ-le ja R.Sale esitatud süüdistustega, kuid ka teistele isikutele esitatud süüdistustega.

Seetõttu leiab kohus, et süüdistusaktiga tutvumisele kulutatud ca 3,1 tundi on olnud igati

mõistlik. Dmitri Teplõhh on I.Ki osa esitanud kohtule 8 lk pika kaitseakti (I kd tl 127-136).

Arvestades kaitseakti pikkust ning ka asjaolu, et käesolev kriminaalasi on sisult keeruline ning

puudutab konkurentsialast kuritegu, siis on kohtu hinnangul kaitseakti koostamiseks kulutanud

ca 7,6 tundi olnud mõistlik ajakulu. Lõunapause arvestamata kestsid kohtuistungid kokku ca

67 tundi ja 20 minutit (I kd tl 102, 112, 113, 116; II kd tl 96, 117, 142, 152; XI kd tl 1, 17

pöördel, 88, 93, 96, 105, 118 pöördel, 124, 156, 163 pöördel; XII kd tl 1, 21, 101; XIII kd tl 2;

XIV kd tl 1). Seda asjaolu silmas pidades peab kohus mõistlikuks ajakuluks ka kokku ca 76,5

tundi nii kohtuistungitel osalemiste kui ka nendeks ettevalmistamise (ca 9 tundi) eest. Kliendiga

suhtlemist peab kohus samuti vajalikuks õigusabiteenuseks. Sealjuures ei ületa käesoleval juhul

kliendiga suhtlemisele kulunud aeg (ca 22,1 tundi) kohtu hinnangul ka ebamõistlikkuse piiri,

moodustades ca 11% kogu osutatud õigusabiteenuse mahust. Lisaks leiab kohus, et ka

büroosisesed nõupidamised olid käesolevas Kriminaalasjas õigustatud. Seda põhjusel, et

Advokaadibürool Varul oli käesolevas Kriminaalasjas veel kaks klienti – M. OÜ ning R.S.

Sealjuures on I.Kile esitatud süüdistus väga tihedalt seotud justnimelt M. OÜ-le ja R.Sale

esitatud süüdistustega. Seega kvaliteetse õigusabi osutamise ning kaitsetaktika kujundamise

huvides oli kindlasti vajalik suhtlus ka büroo teiste kaitsjatega, kes olid samuti antud

kriminaalasjaga seotud. Seega peab kohus mõistlikuks ka büroosisesele suhtlusele kulutatud ca

17,1 tundi ehk natukene üle kahe tööpäeva. Muid toiminguid, mida kaitsja on õigusabi

osutamise käigus teinud, peab kohus samuti vajalikeks. Nendeks on olnud näiteks

menetlustoimingus osalemine, kaitsealuse huvides taotluste koostamine ja esitamine,

kohtumenetluse käigus tekkinud täiendavate materjalidega (sh kohtumäärustega, prokuröri

taotlustega) tutvumine ning tunnistajaga kohtumine. Sealjuures on nendele muudele

toimingutele kulunud aeg kohtu hinnangul olnud samuti mõistlik – ca 15,7 tundi ehk ligikaudu

kaks tööpäeva.

419. Eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et I.Ki esitatud taotlus hüvitada temal

tekkinud menetluskulud Advokaadibüroo Varul poolt osutatud õigusabi eest summas 27 849,60

eurot tuleb rahuldada täies ulatuses, s.t summas 27 849,60 eurot (sh käibemaks). Nimetatud

1-14-3730

129 (129)

summa tuleb lähtudes I.Ki esitatud taotlusest kanda Advokaadibüroo Varul AS-i

arvelduskontole nr xxxxxxxxxx Swedbank’is (XIV kd tl 17).

IXASITÕENDID

420. Kohtuotsuse punktides 24. 25. 26. leidis kohus, et välised kõvakettad seerianumbritega

xxxxxxx, xxxxxxx, xxxxxxx, xxxxxxx, xxxxxx ja xxxxxxx on asitõenditeks, kuivõrd tegemist

on kuriteojäljest valmistatud tõmmistega. Kohus määrab, et KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb

käesoleval juhul kõik kohtule esitatud kuus välist kõvaketast jätta kriminaalasja materjalide

juurde.

Velmar Brett

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/