3-15-544/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-15-544

Otsuse kuupäev

9. juuli 2015

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

OÜ Glimpse Capital kaebus Maksu- ja Tolliameti 2. detsembri

2014 otsuse nr 12.2-3/027897-3 tühistamiseks

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Resolutsioon

Kaebaja – OÜ Glimpse Capital

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet

1. Jätta OÜ Glimpse Capital kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise

viimane päev on 10. august 2015. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus (MTA) kohustas 24. novembri 2014

korraldusega nr 12.2-3/027897-1 Glimpse Capital OÜ esindusõiguslikku isikut maksukorralduse

seaduse § 46, § 60 lg 1 ja 2, § 62 lg 1 ja käibemaksuseaduse § 22 lg 3¹ alusel ilmuma maksuhalduri

ametiruumidesse Glimpse Capital OÜ tegevuse kohta selgituste andmiseks ning esitama ajavahemiku

2014 juuni kuni 2014 novembrikuu (k.a) ettevõtlusega tegelemist tõendavad majandustegevuse

dokumendid 1. detsembril 2014. Korralduses sisaldus hoiatus, et ettenähtud tähtaja jooksul Eestis

ettevõtlusega tegelemise tõendamata jätmise korral kustutatakse osaühing käibemaksukohustuslaste

registrist.

2. MTA 2. detsembri 2014 otsusega nr 12.2-3/027897-3 kustutati OÜ Glimpse Capital

käibemaksukohustuslaste registrist alates 3. detsember 2014, kuna Glimpse Capital OÜ

esindusõiguslik isik ei esitanud määratud tähtpäevaks MTA-le nõutud teavet ja dokumente, mis

tõendaksid äriühingu Eestis ettevõtlusega tegelemist ega loonud maksuhaldurile võimalust seda

täiendavalt kontrollida.

OÜ Glimpse Capital esitas 2. jaanuaril 2015 MTA 2. detsembri 2014 otsuse nr 12.2-3/027897-3

peale vaide. 3. veebruari 2015 vaideotsusega nr 6-1/2539-2 jättis Maksu- ja Tolliamet Glimpse

Capital OÜ vaide rahuldamata.

3. Tartu Halduskohtusse saabus 5. veebruaril 2015 OÜ Glimpse Capital kaebuse Maksu- ja Tolliameti

vastu. Kaebuse kohaselt taotleb OÜ Glimpse Capital MTA 2. detsembri 2014 otsuse nr 12.2-

3/027897-3 tühistamist. Tartu Halduskohus võttis 10. märtsi 2015 määrusega Glimpse Capital OÜ

kaebuse menetlusse ning määras asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.

Kaebuse põhjendused

4. Kaebaja on seisukohal, et MTA 2. detsembri 2014 otsus nr 12.2-3/027897-3 on nõuetekohaselt

motiveerimata. MTA on rikkunud haldusmenetluse seaduse § 56 ja maksukorralduse seaduse § 46 lg

2 ja 3. Vastustaja ei ole vaidlusaluses otsuses põhjendanud, miks kaebaja esitatud argumenteeritud

väide enese mittesüüstamise privileegi kasutamisest ei ole asjakohane. MTA-l on juurdepääs ettevõtte

pangakontodele, kust nähtub rahaliste vahendite liikumine. Kaebaja hinnangul ei ole vastustaja neid

tõendeid üldse hinnanud ega otsuses nendele viidanud.

5. Ekslik on MTA seisukoht nagu peaks äriühing esitama ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks kõik

raamatupidamisdokumendid.

Olukorras,

kus

ettevõte

on

jätnud

esitamata

mingid

raamatupidamisdokumendid, siis saavad need kaebaja hinnangul tõendada vaid majandustegevuse

toimumist, mitte selle puudumist. MTA 24. novembri 2014 korralduses nr 12.2-3/027897-1 ega

vaidlustatavas otsuses ei ole selgitust, miks MTA-l on tekkinud kahtlus, et kaebaja ei tegele

majandustegevusega.

6. Maksuhaldur on kohustanud kaebajat esitama dokumente ja vastama küsimustele enne, kui on

tutvustanud isikule tema õigusi ja kohustusi maksumenetluses. Maksukohustuslasel on igas

konkreetses maksumenetluses õigus realiseerida põhiseaduse § 22 lg-st 3 tulenevat põhiõigust ning

maksuhalduril on kohustus mitte takistada põhiõiguste teostamist. Riigikohus on loobunud nõudest,

et isikul on kohustus eraldi põhjendada iga küsimuse või teabeelemendi osas, miks sellele küsimusele

vastamine või teabe esitamine võiks tuua kaasa tema süüditunnistamise.

Kaebaja hinnangul võib, et maksumenetluse käigus isikult nõutavates dokumentides või

informatsioonis sisalduda teave, mis võib kaasa tuua isiku suhtes kriminaalmenetluse alustamise.

Kaebaja on seisukohal, et MTA tegevus on antud juhul riivanud tema Euroopa inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsioonist (Konventsioon) ja Euroopa põhiõiguste hartas (Harta) tagatud

põhiõigusi – õigust õiglasele menetlusele, õigust vaikida, õigust tõhusale õiguskaitsevahendile, õigust

heale haldusele.

Absoluutse kaasaaitamiskohustuse panemine isikule ilma õiguseta selle täitmisest keelduda, rikub

tema põhiõigusi, mistõttu palub kaebaja halduskohtul teostada maksukorralduse seaduse § 56

kontrollmenetlus EV Põhiseaduse ja Konventsiooni ning Harta osas.

Riigikohus on 1. juuni 2005 otsuses asjas nr 3-1-1-39-05 p-s 14 sedastanud, et õigus tugineda enese

mittesüüstamise privileegile ei sõltu isiku formaalsest menetluslikust seisundist ega ka sellest, kas

asjaolude suhtes, mille kohta isikult tõendeid nõutakse, on kriminaalmenetlust alustatud. Oluline on

isikult nõutava tõendusteabe faktiline iseloom - kas see viitab isiku poolt toime pandud kuriteole või

mitte. Kaebaja märgib, et osundatud Riigikohtu otsuse p-s 15 rõhutatakse keeldu karistada

maksukohustuslast – st kohaldada sanktsiooni selle eest, kui maksukohustuslane, toetudes enese

mittesüüstamise privileegile põhiseaduse § 22 lg-le 3 ning Konventsiooni artikli 6 lg-le 1, on

keeldunud dokumentide ja teabe esitamisest. Korralduses nimetatud sunniraha kohaldamine oleks

isiku karistamine.

7. Kaebaja osutab, et mõiste „ettevõtlusega tegelemine“ on käibemaksuseaduse tähenduses

määratlemata õigusmõiste. Kuivõrd selle mõiste alusel on maksuhaldur piiranud osaühingu

ettevõtlusvabadust registrist kustutamise kaudu, leiab kaebaja, et käesoleva vaidluse raames tuleb

kontrollida, kas käibemaksuseaduse § 22 lg 31 on kooskõlas Põhiseaduses sätestatud õigusselguse

põhimõttega.

8. Olukorras, kus äriühingu juhatuse liige kasutab Põhiseaduse §-s 22 ja Konventsiooni artiklis 6 ning

asjakohases EIK kohtupraktikas sätestatud õigust nemo tenetur se ipsum accusare privileegi, loeb

maksuhaldur meelevaldselt äriühingu poolt korralduse täitmata jäetuks ja seda hoolimata asjaolust,

et korralduses on märgitud õigus ütluste andmisest ja tõendite esitamisest keelduda. Kui äriühing

otsustab aga alluda maksuõiguslikule kaasaaitamiskohustusele ning esitab korralduses nõutud

dokumendid, selleks, et maksuhaldur saaks veenduda äriühingu majandustegevuse olemasolus, on

äriühingu juhatuse liige asetatud olukorda, kus tema või osaühingu suhtes on kriminaalmenetluse

algatamise võimalus mitte enam teoreetiline ega hüpoteetiline vaid reaalne ja tõenäoline.

Maksukohustuslase asetamine sellise olukorda on vastuolus nii siseriikliku kui ka rahvusvahelise

õigusega.

9. Keeldudes nõutud teabe ja dokumentide esitamisest MKS § 64 alusel, on isikul maksuhalduri

halduspraktika kohaselt kohustus oma keeldumist põhjendada. Kaebaja hinnangul on aktsepteeritav,

kui isik esitab põhjenduse ulatuses, milles ta peab asjaolusid arvestades piisavaks ja enda õigusi mitte

kahjustavaks.

Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt ei ole Konventsioon rikkumise (artikli 6 lg-te 1 ja 2

riive) tuvastamiseks ei ole oluline, kas sunniviisiliselt saadud informatsiooni hilisemalt isiku vastu

kriminaalmenetluses üldse kasutati või mitte ega see, kas isiku vastu üldse kriminaalmenetlus algatati.

EIK kohtuasjas Serves vs. Prantsusmaa p-s 47 selgelt võtnud seisukoha, et kui isiku suhtes ei ole veel

kriminaalmenetlust algatatud, kuid tal on alust karta sellise menetluse alustamist tema vastu, siis on

isikul õigus keelduda küsimustele vastamisest.

Kaebaja märgib täiendavalt, et kaasaaitamiskohustust ei sätesta ei põhiseadus ega Konventsioon.

Oluline teave, millele MTA viitab, ongi kaebaja arvates käesolevas asjas selline teave, mis võib olla

osaühingu või selle juhatuse liikmete suhtes süüstava iseloomuga.

Vastustaja vastuväited

10. Vastustaja ei pea esitatud kaebust põhjendatuks ja palub jätta kaebus rahuldamata.

MTA selgitab, et maksuhalduril ei olnud seadusest tuleneva kontrollikohustuse täitmise käigus, 24.

novembri 2014 korralduse nr 12.2-3/027897-1 andmisel, kohustust põhjendada, miks ta seda

kohustust täidab just konkreetse kaebaja suhtes. MTA 24. novembri 2014 korralduses nr 12.2-

3/027897-1 on viited maksukorralduse seaduse sätetele, mille kohaselt on maksuhalduri ülesanne

kontrollida maksuseaduste täitmist.

11. Kaebaja ei ole MTA-le 24. novembri 2014 korralduse nr 12.2-3/027897-1 täitmiseks esitanud

ühtegi dokumenti. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et kui ettevõte on jätnud esitamata

raamatupidamisdokumendid, siis saavad need ainult tõendada majandustegevuse toimumist, mitte

selle puudumist. Vastustaja leiab, et kui kaebaja ei esita maksuhaldurile ettevõtlusega tegelemist

tõendavaid dokumente, siis on alust asuda seisukohale, et neid dokumente ei ole olemas või et kaebaja

ei esita dokumente põhjusel, et need ei ole piisavad tõendamaks ettevõtlusega tegelemist.

Antud juhul kogus vastustaja võimaluse piires tõendeid omal algatusel. Siinjuures märgib vastustaja,

et ainuüksi pangakontodel nähtuv raha liikumine ei tõenda veel ettevõtlusega tegelemist.

12. Seoses kaebaja väitega, et vastustaja ei ole oma otsuses põhjendanud, miks kaebaja esitatud

argumenteeritud väide enese mittesüüstamise privileegi kasutamisest ei ole asjakohane, märgib

vastustaja, et kaebaja taotluses ei olnud selgesõnaliselt väljendatud, et suulise teabe andmisest ja

dokumentide esitamisest soovitakse keelduda MKS § 64 lg 1 p-le 6 toetudes. Taotluses palus kaebaja

juhatuse liige maksuhalduril määrata, millise avalik-õigusliku suhtega on antud korralduse puhul

tegemist ning märkis, et pärast selgituste saamist selleks pädevalt isikult asub Glimpse Capital OÜ

koheselt täitma maksuhalduri korraldust. Nõutud selgitused sai kaebaja 28. novembri 2014 MTA

vastusega taotlusele, kuid kaebaja siiski ei täitnud korraldust.

Vastustaja märgib täiendavalt, et kuigi kaebaja juhatuse liikme Ahto Kiili suhtes on käimas

kriminaalasi nr 1-13-6111, ei seondu nimetatud kriminaalasi Glimpse Capital OÜ-ga ega ka sama

kontrolliperioodiga, vaid OÜ Rosneft Partners 2007 märtsikuu kuni 2008 veebruarikuu

maksudeklaratsioonidel kajastatud andmetega. Asjaolu, et kaebaja suhtes on mõne teise äriühingu või

tehinguga seoses kunagi alustatud kriminaalmenetlust maksuhaldurile tema enda poolt edastatud

teabe või dokumentide alusel, ei ole piisav põhistamaks kartust, et selline tegelik oht võiks

eksisteerida ka konkreetse korralduse alusel nõutud teabe ja dokumentide osas.

Isikul ei ole õigust keelduda maksumenetluses enese mittesüüstamise privileegile tuginedes ütluste

andmisest üldsõnalise oletusega, et neid ütlusi võidakse tema vastu kasutada tulevikus algatatavas

kriminaal- või väärteomenetluses. Maksukohustuslasel tuleb põhjendada oma soovi kasutada enese

mittesüüstamise privileegi ning see põhistus peab olema põhimõtteliselt kontrollitav.

13. Ekslik on kaebaja seisukoht, et ettevõtlusega tegelemine on määratlemata õigusmõiste.

Käibemaksuseaduse § 2 lg 2 ja lg 3 p 3 ja Euroopa Liidu nõukogu 28. novembri 2006 direktiivi

2006/112/EÜ art 9 lg 1 teise lause kohaselt loetakse ettevõtluseks kestva tulu saamise eesmärgil

ettevõtja poolt kaupade võõrandamist või teenuse osutamist.

Kohtu seisukoht

14. Maksuhaldur nõudis kaebajalt ajavahemikul 1. juunist kuni 30. novembrini 2014 ettevõtlusega

tegelemist tõendavate majandustegevuse dokumentide esitamist 1. detsembriks 2014 kell 9.30,

kohustades kaebaja OÜ Glimpse Capital esindusõiguslikku isikut nimetatud ajal ilmuma

maksuhalduri ametiruumidesse selgituste andmiseks (tl 6).

Vaidlust ei ole selles, et kaebaja sai korralduse kätte ning kaebaja juhatuse liige A. Kiil esitas MTA-

le taotluse (tl 23-24), milles palus määratleda korralduse andmise aluseks oleva avalik-õigusliku

suhtes iseloom. Ühtlasi kinnitati taotluses, et pärast selgituse saamist asub Glimpse Capital OÜ

maksuhalduri korraldust koheselt täitma.

15. Maksuhaldur vastas kaebaja taotlusele 28. novembri 2014 kirjaga (tl 26). MTA selgitas, et on

otsustanud

kontrollida

kaebaja

ettevõtlusega

tegelemist,

mistõttu

korraldus

on

antud

maksumenetluses.

OÜ Glimpse Capital esindaja 1. detsembril 2014 maksuhalduri juurde ei ilmunud. Samuti ei esitanud

kaebaja dokumente ettevõtlusega tegelemise kinnitamiseks.

16. Vaidlustatud otsusega kustutati kaebaja käibemaksukohustuslaste registrist, kuna ta ei tõendanud

ajavahemikul 1. juunist 30. novembrini 2014 ettevõtlusega tegelemist.

17. Vastavalt käibemaksuseaduse (KMS) § 22 lg-le 31 on maksuhalduril õigus kustutada registrist

maksukohustuslane, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega. Kui maksukohustuslase ettevõtlusega

tegelemine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda maksukohustuslaselt

lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur teatab maksukohustuslasele registrist

kustutamise kavatsusest kirjalikult ning annab tähtaja ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks. Kui

ettevõtlusega tegelemine ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tõendatud, kustutab maksuhaldur

maksukohustuslase registrist.

18. Riigikohus on 7. mai 2015 otsuses asjas nr 3-3-1-17-15 (p 19) selgitanud, et maksukohustuslase

registrist kustutamine KMS § 22 lg 3¹ alusel on kaalutlusotsus. Äriühingu käibemaksukohustuslaste

registrist kustutamise otsuse õiguspärasuse kontrollimisel tuleb arvestada kogutud teabega ja

maksukohustuslase käitumisega teabe esitamisel ja toimingute tegemisel. Maksukohustuslasel lasub

ettevõtlusega tegelemise tõendamiskoormus ning kaasaaitamiskohustus. Maksuhaldurile korraldustes

nõutud teabe esmakordne esitamata jätmine ei ole käibemaksukohustuslaste registrist kustutamiseks

alati piisav.

19. Vastuseks kohtunõudele selgitas MTA, et 24. novembri 2014 korralduse andmisel oli

maksuhalduril erinevate maksumenetluste käigus saadud info, kaebaja pangakontode liikumiste,

käibedeklaratsioonide ning TSD-l töötajate deklareerimata jätmise põhjal kujunenud põhjendatud

kahtlus, et OÜ Glimpse Capital ei tegele ettevõtlusega.

20. Kohus nõustub vastustajaga selles, et pangakontolt nähtuv arvete tasumine ega raha ülekandmine

iseenesest ei tõenda veel ettevõtlusega tegelemist. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei ole

deklareerinud töötajate olemasolu ega tööjõumakse, pangakontolt ei nähtu töötasu, juhatuse liikme

tasu vms maksmist. Kohus nõustub, et ettevõtluse tegeliku puudumise kohta põhjendatud kahtluse

tekkimiseks on eeltoodu piisav. Siinjuures arvestab kohus maksuhalduri varasemaid kogemusi

ettevõtete kontrollimisel, mis annavad aluse arvata, et liikumised OÜ Glimpse Capital OÜ

pangakontodel ja deklareeritud käive ei seostu ettevõtlusega.

Kaebaja ei ole esitanud muid tehingute tegelikku sisu ja toimumist tõendavaid dokumente (lepingud,

kirjavahetus vms). Samuti jättis OÜ Glimpse Capital esitamata raamatupidamisdokumendid ning

andmata suulise selgituse ettevõtlusega tegelemise kohta.

21. Tulenevalt maksukorralduse seaduse § 11 lg 2 ls-st 1 otsustab maksuhaldur maksude tasumise

õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning

kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Seega on maksuhalduril avar kaalutlusruum

otsustamaks, milliseid tõendeid menetluses oluliste asjaolude tõendamiseks koguda. Maksuhalduri

nõutud dokumente esitamata jättes võttis kaebaja riski, et maksuhaldurile kättesaadavad tõendid ei

ole piisavad ettevõtlusega tegelemise tuvastamiseks ja see võib kaasas tuua käibemaksukohustuslaste

registrist kustutamise. Vastav hoiatus on kaebajale antud nii 24. novembri 2014 korralduses, kui ka

28. novembri 2014 kirjas. Kuigi vastustajal oli KMS § 22 lg-st 31 ja uurimispõhimõttest tulenevalt

õigus koguda kaebaja ettevõtluse kohta täiendavaid tõendeid, ei olnud tal otseselt sellist kohustust.

Tõendamiskoormus selles osas oli KMS § 22 lg-st 31 tulenevalt kaebajal. Kuna kaebaja ei tõendanud

ettevõtlusega tegelemist, oli maksuhalduril õigus kustutada ka käibemaksukohustuslaste registrist.

Kohus osutab, et tegutseval äriühingul ei oleks olnud koormav esitada maksuhaldurile nõutud

dokumendid, näitamaks, et deklareeritud käive on tekkinud tegelikult toimunud tehingutest.

22. Kohus ei nõustu kaebajaga selles nagu oleks ettevõtlusega tegelemine määratlemata õigusmõiste.

KMS § 2 lg 2 ls 1 järgi ettevõtlus on KMS tähenduses isiku iseseisev majandustegevus, mille käigus

võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Euroopa

Liidu nõukogu 28. novembri 2006 direktiivi 2006/112/EÜ art 9 lg 1 lisab siia olulise tingimusena tulu

saamise eesmärgi. Seega tuleb ettevõtluseks lugeda tulu saamise eesmärgil ettevõtja poolt kaupade

võõrandamist või teenuse osutamist.

23. OÜ Glimpse Capital on tõendite esitamata jätmisel viidanud enese mittesüüstamise õigusele nagu

see tuleneb maksukorralduse seaduse (MKS) § 64 lg 1 p-dest 5 ja 6 ning EIK lahenditest (Shannon

vs Ühendkuningriik ja Serves vs Prantsusmaa). Kaebaja hinnangul ei ole tal kohustust põhjendada

iga teabeelemendi osas, miks vastamine ja teabe esitamine võiks kaasa tuua isiku suhtes

süüteomenetluse alustamise. MKS § 64 lg 1 p-de 5 ja 6 järgi on teabe andmisest ja tõendite esitamisest

õigus keelduda maksukohustuslase abikaasal, otsejoones sugulasel, õel või vennal, õe või venna

alanejal sugulasel, abikaasa otsejoones sugulasel, abikaasa õel või vennal, välja arvatud juhul, kui ta

peab antud asjas teavet andma ja dokumente esitama seoses enda maksukohustusega ning isikul

küsimustes, millele vastamine tähendaks enda või sama lõike punktis 5 nimetatud isiku

õigusrikkumises süüditunnistamist. Kuigi äriühingult nõutud teabel põhimõtteliselt võib olla

äriühingut või ka selle juhatuse liikmeid süüstav iseloom, ei saa vaikimisõigust pidada absoluutseks.

Teabe andmisest õiguspäraseks keeldumiseks peab esinema tegelik oht, et isikult saadud andmeid ja

tõendeid võidakse kasutada tema vastu süüteomenetluses.

24. Kaebaja on tõendite esitamata jätmisel esile toonud, et tema juhatuse liikme suhtes toimub

süüteomenetlus, mistõttu tuleb ka käesolevas asjas süüteomenetluse alustamise võimalust pidada

tegelikuks.

Kohus kaebajaga ei nõustu.

Vaidlust ei ole selles, et kaebaja viidatud kriminaalasi nr 1-13-6111, puudutab A. Kiili tegevust seoses

OÜ Rosneft Partners 2007 märtsikuu kuni 2008 veebruarikuu maksudeklaratsioonidel kajastatud

andmetega. Kohtu hinnangul ei saa sellest asjaolu järeldada, et ka käesoleval juhul ettevõtluse

tegelemist tõendavate dokumentide esitamine tooks tõenäoliselt kaasa süüteomenetluse alustamise

kaebaja või selle juhatuse liikme suhtes. Kaebaja ei ole selgitanud, millised tagajärjed oleksid talle

kaasnenud 24. novembri 2014. a korralduse täitmisega, eelkõige millise teo ta oleks sellega omaks

võtnud või millise süüteomenetluse alustamiseks ajendi andnud. Äriühing ei saa ettevõtlusega

tegelemist tõendavaid dokumente esitada (s.t esineks alus keelduda dokumentide esitamisest enese

mittesüüstamise õigusele tuginedes) eelkõige juhul, kui tal puudub õiguspärane ettevõtlus üldse. On

aga vähemalt küsitav, kas sellisel juhul oleks äriühingu jätkuv registreering käibemaksukohustuslaste

registris kooskõlas registreerimiskohustuse eesmärgiga, kuna see võimaldaks välistada registrist

kustutamist muu hulgas juhul, kui äriühing tegutseb ainuüksi käibemaksupettuste toimepanemiseks

või neis osalemiseks.

25. Ka EIK praktika ei kinnita kaebaja seisukohta enese mittesüüstamise õiguse absoluutse iseloomu

kohta. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud otsuses asjas nr 3-11-495, et EIK 16. märsti 2010

otsusest Elomaa v Soome ja 10. septembri 2002 otsusest Allen v Ühendkuningriik nähtuvalt ei ole

enese mittesüüstamise privileegi kaitsealas mitte kõik maksumenetluses esitatavad järelepärimised

isiku varade ja majandusliku seisu kohta ja seda vaatamata asjaolule, et sellise informatsiooni

mitteesitamise või varjamise eest võidakse isikule määrata sanktsioon. Sellised järelepärimised on

vajalikud maksude väljaarvutamiseks ja ilma maksuhaldurile sellekohase õiguse andmiseta oleks riigi

maksusüsteemi efektiivne toimimine mõeldamatu. Enese mittesüüstamise õigust ei saa tõlgendada

kui üldist immuunsust maksuhalduri toimingute suhtes sooviga vältida isiku suhtes läbiviidavat

uurimist maksumenetluses.

Seetõttu on kohus seisukohal, et ka käesolevas asjas oli kaebajal kohustus põhistada ohtu, et

dokumentidest nähtuvaid andmeid võib kasutada tema või tema lähedaste süüdistamiseks. Kaebaja ei

ole aga maksumenetluses ega kohtumenetluses sellekohaseid selgitusi andnud. Siinjuures ei saa

piisavaks pidada üldsõnalist väidet süüteomenetluse alustamise võimalusele ühes viitega kaeabaja

juhatuse liikme suhtes juba toimuvale süüteomenetlusele.

26. Nõuet kanda käibemaksukohustuslaste registrisse üksnes ettevõtlusega tegelevad äriühingud ning

vastavalt kustutada registrist äriühingud, mis ettevõtlusega ei tegele, õigustab oluline avalik huvi

maksualaste kuritarvituste vastu võitlemisel. Seetõttu ei saa meedet pidada ebaproportsionaalselt

maksukohustuslase õigusi piiravaks Asjaolusid kogumis arvestades ei ole kaebaja kustutamine

käibemaksukohustuslaste registrist antud juhul ebaproportsionaalne. Kaebaja ei ole esile toonud

selliseid asjaolusid, mis tingiksid üldreeglist kõrvalekaldumise tema kasuks. Kustutamine ei takista

kaebajal ettevõtlusega tegelemist ning tal on õigus taotleda enese uuesti registreerimist ettevõtlusega

tegelemise tõendamise korral.

27. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et nii MKS § 56, kui KMS § 22 lg 31 ei riiva kaebaja õigusi

ebaproportsionaalselt, mistõttu puudub vajadus nende põhiseaduspärasust täiendavalt kontrollida.

Kohus märgib veel, et kuna tõendamiskoormus ettevõtlusega tegelemise kontrollimisel on sätestatud

KMS § 22 lg-s 31, siis ei ole MKS § 56 käeoleva vaidluse lahendamisel asjassepuutuvaks normiks

ning

selle

põhiseaduslikkuse

kontrolli

alustamine

ei

oleks

lubatud

sõltumata

sätte

proportsionaalsusest.

28. Kaebus jääb rahuldamata.

29. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude

nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks

menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

kohtunik