3-15-1700/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

7. juuli 2015. a, Tallinn

Haldusasja number

3-15-1700

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute

sooritamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Karel

Miisna

Isik, kellede suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – A.S.

(isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba 1)

taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kinnistusraamatusse

kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 31 000 eurot A.S.ile (isikukood xxxxxxxxxxx)

kuuluvale kinnisasjale registriosanumbriga 2328302, katastritunnusega 56201:001:0415,

asukohaga Harjumaa, Padise vald, Vintse küla, Rannamäe ja 2) taotleda Eesti Vabariigi

kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kinnistusraamatusse kohtuliku hüpoteegi seadmist

summas 18 500 eurot A.S.ile (isikukood xxxxxxxxxxx) kuuluvale kinnisasjale

registriosanumbriga 636102, katastritunnusega 56201:001:1240, asukohaga Harjumaa,

Padise vald, Vintse küla, Rannavälja.

2. Sekretäril edastada määrus Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata

teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus

kätte A.S.ile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab, esitada Tallinna

Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates

määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel

03.07.2015 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa

saamiseks, paludes kohtult luba seada kinnistusraamatusse Eesti Vabariigi kasuks (MTA

kaudu) kohtulik hüpoteek summas 31 000 eurot A.S.ile kuuluvale kinnisasjale

registriosanumbriga 2328302, katastritunnusega 56201:001:0415, asukohaga Harjumaa, Padise

vald, Vintse küla, Rannamäe ja kohtulik hüpoteek summas 18 500 eurot A.S.ile kuuluvale

2(8)

kinnisasjale registriosanumbriga 636102, katastritunnusega 56201:001:1240, asukohaga

Harjumaa, Padise vald, Vintse küla, Rannavälja. Taotlust põhjendab maksuhaldur järgnevalt:

1.1. Maksuhalduri menetluses on hetkel SPS Arendus OÜ maksuvõlgade sissenõudmine. SPS

Arendus OÜ (registrikood 10959040) on äriregistris registreeritud 23.07.2003. Äriühingu

juhatuse liikmeks oli alates 23.07.2003 kuni 10.12.2014 A.S.. Maksuotsustega nr 12.2-3/18570-

10 ja nr 12.2-3/015366-15 täiendavalt tasumisele määratud maksude arvestamise perioodil oli

äriregistri andmetel SPS Arendus OÜ põhitegevusalaks ärinõustamine jm juhtimisalane

nõustamine, enda kinnisvara ost ja müük ning lisategevusaladeks enda või renditud kinnisvara

üürileandmine ja käitus, lisaks elamute ja mitteeluhoonete ehitus.

Seisuga 02.07.2015 on SPS Arendus OÜ maksu koguvõlg 45 937,96 eurot, sh intress 11 595,95

eurot. Maksuvõlg summas 34 418,81 eurot koosneb 22.12.2014 maksuotsusega nr 12.2-

3/18570-10 ja 30.04.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/015366-15 täiendavalt tasumisele määratud

tasumata maksudest, mille maksuhaldur vastutusmenetluse võimaliku tulemusena kogu

ulatuses A.S.ilt välja nõuab. Maksuhaldur nõuab vastutusmenetluse potentsiaalse tulemusena

SPS Arendus OÜ endiselt juhatuse liikmelt välja ka intressi summas 8978,68 eurot. See

intressivõlg kujunes ajal, kui A.S. oli SPS Arendus OÜ juhatuse liige ehk kuni 10.12.2014,

kuna selle ajani pidi A.S. tagama äriühingu kohustuste täitmist. Seega nõuab maksuhaldur

vastutusmenetluse võimaliku tulemusena kokku 43 397,49 eurot.

Maksuotsusega nr 12.2-3/18570-10 tuvastatud asjaolude osas märgib maksuhaldur, et

kontrollis MKS § 10 ja § 59 lg 2 p 1 alusel ja vastavalt maksuhalduri 15.10.2013 korraldusele

nr 12.2-3/18570-2 SPS Arendus OÜ käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise

õigsust perioodil august 2013. Kontrolli käigus selgunud andmeid kogumis hinnates asus

maksuhaldur seisukohale, et, Byggnor Group OÜ (reg.k 12192694) ei osutanud SPS Arendus

OÜ-le 01.08.2013 arvel nr 320 märgitud ehitusteenust summas 18 000 eurot, mistõttu oli tegu

võltsarvega. Tegelikkuses osutasid nimetatud teenust kas SPS Arendus OÜ enda töötajad,

isikud J. B. ja A. B. või keegi tundmatu kolmas isik. Sellest tulenevalt puudus SPS Arendus

OÜ-l õigus maksustamisperioodil august 2013 õigus maha arvata sisendkäibemaksu summas

3000 eurot. Samuti kajastas SPS Arendus OÜ seda alusetult väljastatud arvet oma

raamatupidamises ning tegi oma arvelduskontolt 27.08.2013 18 000 euro suuruse väljamakse,

mis kvalifitseerub ettevõtlusega mitteseotud väljamakseks. Sellelt summalt peab SPS Arendus

OÜ maksma tulumaksu 4784,8 eurot. Kokkuvõttes kohustati antud maksuotsusega SPS

Arendus OÜ-d tasuma kokku 7784,8 eurot.

Maksuotsusega nr 12.2-3/015366-15 tuvastatud asjaolude osas selgitas maksuhaldur, et

kontrollis MKS § 10 ja § 59 lg 2 p 1 alusel ja vastavalt 17.04.2013 korraldusele nr 12.2-3/15366-

2 SPS Arendus OÜ käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil märts

2013. Kontrolli käigus selgunud andmeid kogumis hinnates asus maksuhaldur seisukohale, et:

1) SPS Arendus OÜ märtsikuu 2013 käibedeklaratsioonil on sisendkäibemaksu deklareeritud

summas 10 998,92 eurot, kuid esitatud arvetest tuleneb, et sisendkäibemaks on summas 10

999,16

eurot.

Tulenevalt

eelnimetatud

andmetest

on

SPS

Arendus

OÜ

käibemaksudeklaratsioonil kajastatud sisendkäibemaksu 0,24 eurot vähem. 2) Allse Grupp OÜ

(reg.k 12264365) poolt 20.02.2013 väljastatud arve nr 130220-1, mille kohaselt on Allse Grupp

OÜ osutanud SPS Arendus OÜ-le kaevetöid, puude langetamise, kändude juurimise ja

utiliseerimise teenust summas 6877,20 eurot (sh käibemaks 1146,20 eurot), on võltsarve ning

Allse Grupp OÜ ei osutanud tegelikkuses SPS Arendus OÜ-le nimetatud teenust. Tegelikkuses

tellis SPS Arendus OÜ neid töid tundmatult kolmandalt isikult. 3) Byggnor Group OÜ

(registrikood 12192694) poolt 11.03.2013 väljastatud arve nr 266, mille kohaselt on Byggnor

Group OÜ SPS Arendus OÜ-le osutanud vundamendi ehitustöid, majakarbi fibo- ja

laepaneelide paigaldust, katuslae, varikatuse ja tehnoruumi ehitust summas 58 932 eurot (sh

käibemaks sh käibemaks 9822 eurot), on võltsarve ning nimetatud teenust Byggnor Group OÜ

3(8)

SPS Arendus OÜ-le osutanud ei ole. Tegelikkuses tellis SPS Arendus OÜ ehitustöid J. B. ja A.

B. või nende tööandjalt, kelleks on tundmatu kolmas osapool. 4) Rautakesko AS-lt 26.03.2013

arve nr 027686 alusel soetatud rasvapallid tihastele ei ole ettevõtluse ja maksustatava käibega

seotud kulu, seega sellelt arvelt sisendkäibemaks 0,58 eurot KMS § 29 lg-st 1 tulenevalt

mahaarvamisele ei kuulu.

Eelnevast tulenevalt puudub SPS Arendus OÜ-l õigus maksustamisperioodil märts 2013 maha

arvata sisendkäibemaksu kokku summas 10 968,78 eurot Allse Grupp OÜ ja Byggnor Group

OÜ nimel vormistatud alusetute arvete alusel. Samuti tegi SPS Arendus OÜ Byggnor Group

arve nr 266 alusel ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid summas 58 932 eurot ning nimetatud

summalt kuulus arvestamisele ja määramisele tulumaks kokku summas 15 665,47 eurot.

Kokkuvõttes kohustati maksuotsusega SPS Arendus OÜ-d tasuma 26 634,01 eurot.

1.2. Seisuga 03.07.2015 on nimetatud maksuotsustega määratud maksusummad täies ulatuses

tasumata. Maksuhaldurile teadaolevalt omab SPS Arendus OÜ pangakontot Swedbank AS-s.

12.02.2015 väljastas maksuhaldur Swedbank ASile SPS Arendus OÜ maksuvõla sundkorras

sissenõudmiseks korralduse äriühingu arvelduskonto arestimiseks. Swedbank AS vastuse

kohaselt oli kontojääk 12.02.2015 kella 14:59 seisuga 18,02 eurot. Maksuhalduri poolt

sooritatud päringutest e-kinnistusraamatust ja X-tee kaudu ligipääsetavast Maanteeameti

liiklusregistri andmebaasist tulenevalt ei oma SPS Arendus OÜ registervara, mille arvelt oleks

võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada. Lisaks on koostatud intressinõuded, mis on SPS

Arendus OÜ-le edastatud ja mille SPS Arendus OÜ on kätte saanud.

Maksuhaldur märgib, et 17.04.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-3841 kuulutati välja

SPS Arendus OÜ pankrot. Eeltoodust tulenevalt ei ole maksuhaldur maksuotsustega määratud

maksunõudeid kohtutäiturile edastanud. Kuna maksuhaldur on tuvastanud, et puudub võimalus

maksuvõla sissenõudmiseks SPS Arendus OÜ registervara või majandustegevusest laekuvate

rahaliste vahendite arvelt, on maksuhalduril MKS § 96 lg 5 tuginedes olemas alus

vastutusotsuse koostamiseks.

1.3. Maksuhaldur alustab käesoleva taotlusega SPS Arendus OÜ endise juhatuse liikme A.S.i

suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust, mille võimalik tulemus on

vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel. Sellest tulenevalt võib A.S. koos SPS Arendus

OÜ-ga solidaarselt vastutada maksuotsustega nr 12.2-3/18570-10 ja nr 12.2-3/015366-15

täiendavalt tasumisele määratud ja tasumata jäetud SPS Arendus OÜ maksukohustuste ning

intressivõla tasumise eest MKS § 40 lg 1 ja MKS § 96 lg 1 tähenduses.

SPS Arendus OÜ-le maksuotsustega nr 12.2-3/18570-10 ja nr 12.2-3/015366-15 täiendavalt

tasumisele määratud võlgnevus on tekkinud A.S.i juhatuse liikmeks oleku ajal. Maksuhaldur

on tuvastanud, et A.S. tegeles kontrollitaval perioodil juhatuse liikmena SPS Arendus OÜ

majandustegevuse ning raamatupidamise korraldamisega. Ta oli SPS Arendus OÜ seadusliku

esindajana vastutav äriühingu maksukorralduse seadusest ning maksuseadustest tulenevate

rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest.

Vastutusmenetluse võimaliku tulemusena koostatava vastutusotsuse tulemuseks on rahalise

nõude sissenõudmine kolmandalt isikult, kes vastutab seaduse alusel äriühingu maksuvõla eest

ehk antud juhul ka SPS Arendus OÜ juhatuse liikmelt A.S.ilt. Seega on kontrolli võimalikuks

tulemuseks vastutuskohustus.

Üksikjuhtumite kontrollide käigus tuvastatud asjaoludest tulenevalt teadis SPS Arendus OÜ, et

kajastab 2013.a märtsi- ja augustikuu käibedeklaratsioonis valeandmeid ning esitab nende

andmete kinnituseks dokumente, mis ei ole kooskõlas tehingute tegeliku sisuga. Lisaks on SPS

Arendus OÜ teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid.

4(8)

A.S. on äriühingu juhatuse liikmena teinud tehinguid, mille eesmärgiks oli alusetu

sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse saamine tegelikkuses mittetoimunud tehingute eest

väljastatud arvete alusel selleks, et vähendada SPS Arendus OÜ maksukohustusi. Lisaks on

tema tegevuse tulemusena SPS Arendus OÜ teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid.

Maksuhaldur on seisukohal, et A.S.i eesmärgiks oli hoiduda maksude tasumisest kõrvale. SPS

Arendus OÜ kontrollimenetluses tuvastatud asjaoludele ja tõenditele tuginedes on

maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et A.S.i tegevuse ja SPS Arendus OÜ maksuvõla

tekkimisel vahel on põhjuslik seos ning isik võib vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt

SPS Arendus OÜ-ga. Tuginedes SPS Arendus OÜ kontrollimenetluses tuvastatud asjaoludele,

on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et A.S. on SPS Arendus OÜ juhatuse

liikmetena rikkunud MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, mis on aluseks vastutusotsuse

koostamisele tema suhtes MKS § 40 lg 1 ja MKS § 96 lg 1 tähenduses.

Eelpoolmainitust tulenevalt on maksuhaldur seisukohal, et vastutusotsuse koostamisele

suunatud menetluse võimalikuks tulemuseks on A.S.i solidaarne vastutus SPS Arendus OÜ

maksuvõla tasumise eest MKS § 40 lg 1 tähenduses kogusummas 43 397,49 eurot.

1.4. Maksumaksjate registrist tuleneb, et A.S.i 2015.a keskmiseks kuusissetulekuks on

tulumaksuga maksustatavate väljamaksete alusel 587 eurot ning 2014.a keskmine kuusissetulek

495,75 eurot. Aastatel 2012 ja 2013 A.S. tulumaksuga maksustavaid väljamakseid saanud ei

ole. Seega on A.S.i viimase 4 aasta kuusissetulek olnud maksuhalduri hinnangul ebapiisav

vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks ning lisaks ebaregulaarne. Seega esineb

tõenäoliselt vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Lisaks andis A.S. maksuhaldurile

teadvalt valeütlusi – nimelt väitis A.S., et Byggnor Group OÜ osutas märtsis 2013 ja augustis

2013 SPS Arendus OÜ-le erinevaid ehitustöid ning et Allse Grupp OÜ osutas SPS Arendus

OÜ-le perioodil veebruar-märts 2013 kaeveteenust.

A.S.i varasem käitumine äriühingu majandustegevuse korraldamisel, sh võltsarvete kajastamist

raamatupidamises, maksumenetluses kogutud tõendid ning asjaolu, et juhatuse liikmena pole

A.S. taganud ettevõtte poolt seadusest tulenevate maksete tasumist iseloomustavad

maksuhalduri hinnangul A.S.i suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Seega on

maksuhalduri arvates üsnagi tõenäoline, et sarnaselt võidakse tema poolt suhtuda ka

vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse ning sellest hoidumiseks võõrandada oma

vara.

Ülaltoodu alusel ja arvestades maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse pikkust on

maksuhaldur seisukohal, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate

toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete

mitterakendamise korral võib A.S. tegevuse tõttu haldusakti täitmine olla raskendatud või

muutuda koguni võimatuks.

1.5. Maksuhalduri hinnangul ei esine antud juhul MKS § 96 lg-s 6 sätestatud aluseid. Samuti ei

ole möödunud MKS § 98 lg-s 1 sätestatud maksusumma määramise tähtaeg, kuna

maksuotsusega nr 12.2-3/18570-10 ja nr 12.2-3/015366-15 määratud maksude aegumistähtaeg

hakkab kulgema varasemast deklaratsiooni esitamise tähtpäevast ehk 20.04.2013, kuna vanim

maksuotsustega määratud tasumata käibemaksukohustus pärineb 2013.a märtsikuust.

Arvestades eeltoodut ning rakendades isegi 3-aastast aegumistähtaega, siis aegub SPS Arendus

OÜ võlgnevuse sissenõudmine A.S.ilt 2016.a aprillikuus. Seega MKS §-s 98 lg 1 sätestatud

maksusumma määramise minimaalne tähtaeg kolm aastat ei ole käesoleval juhul möödunud

ning MKS § 96 lõikes 6 sätestatud aluseid ei esine.

1.6. Maksuhaldur on tuvastanud, et maanteeameti liiklusregistri kohaselt puuduvad isikul

sõidukid

ja

väikelaevad

ning

väärtpaberi

keskregistri

kohaselt

väärtpaberikonto.

Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt on A.S.i:

5(8)

1) ainuomandis elamumaa 100%, Harjumaa, Padise vald, Vintse küla, Rannavälja pindalaga

7477 m2. Kinnistul koormatised, kitsendused, hüpoteegid puuduvad;

2) ainuomandis elamumaa 100%, Harjumaa, Padise vald, Vintse küla, Rannamäe pindalaga

10278 m2. Kinnistul koormatised, kitsendused, hüpoteegid puuduvad;

3) ainuomandis maatulundusmaa 100%, Järvamaa, Koeru vald, Laaneotsa küla, Risti pindalaga

5,14 ha. Kinnistul koormatised, kitsendused, hüpoteegid puuduvad;

4) ainuomandis maatulundusmaa 100%, Järvamaa, Koeru vald, Laaneotsa küla, Risti pindalaga

6,85 ha. Kinnistul koormatised, kitsendused, hüpoteegid puuduvad;

5) ainuomandis 122/17594 mõttelist osa kinnistust elamumaa 85%, Ärimaa 15%, Harju

maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, xxxxxxxx pindalaga 627 m2 ja elamumaa 85%, Ärimaa

15%, Harjumaa, Tallinna linn, Kesklinna linnaosa, xxxxxxxxxx pindalaga 162 m2.

Korteromandil on hüpoteek summas 332 340,57 eurot AS Sampo Pank kasuks;

6) ainuomandis 122/17594 mõttelist osa kinnistust elamumaa 85%, Ärimaa 15%, Harju

maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, xxxxxxxx pindalaga 627 m2 ja elamumaa 85%, Ärimaa

15%, Harjumaa, Tallinna linn, Kesklinna linnaosa, xxxxxxxxx pindalaga 162 m2.

Korteromandil on hüpoteek summas 332 340,57 eurot AS Sampo Pank kasuks;

7) ainuomandis 36/17594 mõttelist osa kinnistust elamumaa 85%, Ärimaa 15%, Harju

maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, xxxxxxxx pindalaga 627 m2 ja elamumaa 85%, Ärimaa

15%, Harjumaa, Tallinna linn, Kesklinna linnaosa, xxxxxxxxx pindalaga 162 m2.

Korteromandil on hüpoteek summas 332 340,57 eurot AS Sampo Pank kasuks;

8) ainuomandis 916/17594 mõttelist osa kinnistust elamumaa 85%, Ärimaa 15%, Harju

maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, xxxxxxxxx pindalaga 627 m2 ja elamumaa 85%,

Ärimaa 15%, Harjumaa, Tallinna linn, Kesklinna linnaosa, xxxxxxxxx pindalaga 162 m2.

Korteromandil on hüpoteek summas 332 340,57 eurot AS Sampo Pank kasuks.

Maksuhaldur märgib, et ei ole teada, kui suured on A.S.i kohustused hüpoteegi seadnud

hüpoteegipidaja AS-i Sampo Pank ees. Seega juhul, kui maksuhaldur taotleks xxxxxxx ja

xxxxxxxx kinnistute mõttelistele osadele luba hüpoteegi seadmiseks, ei pruugi olla võimalik

maksuhalduri nõuet nende arvelt rahuldada. Seega ei pea maksuhaldur käesoleva taotluse

eesmärki täitvaks hüpoteegi seadmist xxxxxxxx asuvatele korteriomanditele.

Taotleja on eelpool avaldanud põhjendatult kahtlust, et A.S. võib asuda võimaliku

vastutusotsusega määratava kohustuse sundtäitmise vältimiseks võõrandama või muul viisil

käsutama oma isiklikku vara. Maksuhalduri hinnangul on Harjumaal Padise vallas Vintse külas

asuvate ülalnimetatud kinnistutega sarnase asukohaga ehk mereäär ning sarnases suurusjärgus

pindaladega kinnistute keskmiseks hinnaks 31 000 eurot. Seega on otstarbekas paluda

käesoleva taotlusega luba seada hüpoteek summas 31 000 eurot A.S. elamumaale Harjumaal

Padise vallas Vintse külas Rannamäel ning hüpoteek summas 18 500 eurot A.S.i elamumaale

Harjumaal Padise vallas Vintse külas Rannaväljal, mis asub esimese vahetus läheduses.

Taotleja toob välja, et täitemenetluse algatamise korral lisanduvad võimalikule tulevikus

tekkivale maksunõudele ka täitekulud. Täitemenetluse seadustiku § 37 lg 1 alusel on täitekulud

kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse

alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. Sama paragrahvi lg 3 järgi kehtestab

justiitsminister määrusega täitekulude arvestamise alused ja korra ning kulude hüvitamise

ulatuse ja ülempiiri. TMS § 38 alusel kannab täitekulud võlgnik. Kohtutäituri seaduse § 29 lg

1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja

täitetoimingu lisatasust. Menetluse alustamise tasu on KTS § 34 kohaselt 15,97 eurot. Kuna

6(8)

maksuhalduri nõude suuruseks on 43 397,49 eurot, siis on KTS § 35 lg 2 p 9 kohaselt

kohtutäituri põhitasu 8,75 % nõude summast ehk 3 797,28 eurot. Samuti peab arvestama

täitetoimingu võimaliku lisatasuga enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi

jaotamise eest, mis on KTS § 45 lg 1 kohaselt kuni 3% vara müügihinnast ehk 1860 eurot.

Seega oleks kohtutäituri tasu suuruseks käesoleval juhul hüpoteetiliselt 5673,25 eurot,

ümardatult 13,1% nõude suurusest. Maksuhalduri hinnangul on selline sundtäitmise kulude

suurus piisavalt põhjendatud ja proportsionaalne.

Arvestades maksuhalduri nõude suurust 43 397,49 eurot, kohtutäituri hüpoteetilist tasu 5673,25

eurot ning asjaolu, et A.S.ile kuuluvate kinnisasjade väärtus on hinnanguline, ei saa välistada,

et nende koguväärtus on väiksem, kui maksuhaldur hinnanud on. Seega peab maksuhaldur

nimetatud tagatiste suurust õiglaseks.

1.7. Tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur A.S. vastu suunatud täitetoimingud,

kui A.S. on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt. Arvestades, et

vastutusotsusega võib maksuhaldur esitada nõude A.S. vastu tasuda SPS Arendus OÜ

võlgnevus kogusummas 43 397,49 eurot ning esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele

katma ka sundtäitmiskulud, mille suurus oleneb tagatise liigist, hindab maksuhaldur käesoleval

juhul piisavaks asendustagatise väärtuseks ligikaudu 50 000 eurot. Kui A.S. soovib kanda

deposiidina tagatissumma, siis on kantava deposiidi väärtuseks 43 397,49 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega

sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2

kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos

põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.

Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt

otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.

MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute

sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist

isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene

seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise

ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

3. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud

kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks,

võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks,

et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on mh õigus taotleda

kinnisasjale, laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud

õhusõidukile hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi

regulatsiooni kohaselt (MKS § 130 lg 1 p 2).

4. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas

menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning

teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude

või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda

oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas

käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus

oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise

otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus

lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei

oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või

7(8)

vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja

puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus

maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike

tagajärgede saabumise tõenäosust.

5. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud: 1) põhjendus, millest nähtub

võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku

rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel

maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse

seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud

toimingu tegemist vajalikuks.

6. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus vastab

MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud

taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

7. Maksuhaldus algatas esitatud taotlusega A.S.i suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud

maksumenetluse. Maksuhaldur leiab, et A.S. on SPS Arendus OÜ juhatuse liikmena rikkunud

tahtlikult maksukohustust ning vastutab seetõttu maksuotsustega nr 12.2-3/18570-10 ja nr 12.2-

3/015366-15 täiendavalt tasumisele määratud ja tasumata jäetud SPS Arendus OÜ

maksukohustuste ning intressivõla tasumise eest kokku summas 43 397,49 eurot. Taotluses

välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud

või ilmselgelt võimatu. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või

kohustuse määramine.

8. Kohus nõustub taotleja hinnanguga, et A.S.i eelnevat maksuhalduri esitatud taotluses

kirjeldatud maksuõiguslikku käitumist arvestades võib ta hakata enda suhtes algatatud

vastutusmenetlusest teadasaamisel maksukohustusest kõrvale hoidma ja end varatuks muutma.

Sellisel juhul võib vastutusotsuse sundtäitmine muutuda võimatuks või vähemalt raskeks.

Sellele

viitab

nimetatud

isiku

käitumine

SPS

Arendus

OÜ

juhatuse

liikmena

(käibedeklaratsioonides valeandmete esitamine, eesmärgiga suurendada sisendkäibemaksu

ning saada riigilt tagasi alusetult suuremas summas tagastusnõue, lisaks ettevõtlusega

mitteseotud väljamaksete tegemine). Määratava maksukohustuse täitmise raskendatusele viitab

ka asjaolud, et A.S.i 2015.a keskmiseks kuusissetulekuks on tulumaksuga maksustatavate

väljamaksete alusel 587 eurot ning 2014.a keskmine kuusissetulek 495,75 eurot. Aastatel 2012

ja 2013 A.S. tulumaksuga maksustavaid väljamakseid saanud ei ole. Seega nõustub kohus

maksuhalduri seisukohaga, et A.S.i viimase 4 aasta kuusissetulek olnud ebapiisav

vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks ning lisaks ebaregulaarne. Taolise olukorra

tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse

täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist.

9. Taotleja on kirjeldanud, et SPS Arendus OÜ-lt ei ole enam võimalik maksuvõlga sisse nõuda,

kuna Harju Maakohtu 17.04.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-3841 kuulutati välja SPS

Arendus OÜ pankrott. Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine MKS § 96

lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemist.

10. Kohus leiab, et valitud meede – luba seada kohtulik hüpoteek summas 31 000 eurot A.S.ile

kuuluvale kinnisasjale registriosanumbriga 2328302, katastritunnusega 56201:001:0415,

asukohaga Harjumaa, Padise vald, Vintse küla, Rannamäe ja kohtulik hüpoteek summas 18

500 eurot A.S.ile kuuluvale kinnisasjale registriosanumbriga 636102, katastritunnusega

56201:001:1240, asukohaga Harjumaa, Padise vald, Vintse küla, Rannavälja, on taotluses

märgitud asjaoludel proportsionaalne. Taotletud viisil on võimalik tagada maksuhalduri nõue

ja täitekulud ning vastav täitetoiming koormab maksukohustuslast minimaalselt. Maksuhaldur

8(8)

on osundanud, et lõpetab täitetoimingud, kui A.S. esitab deposiiti tasutava tagatise summas

43 397,49 eurot. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab

lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist

(MKS § 122).

11. Eeltoodust tulenevalt on taotluse rahuldamine maksuhalduri märgitud viisil ja suuruses

vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik