3-15-1459/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Aili Maasik

Määruse tegemise aeg ja koht

03.07.2015, Tallinn

Haldusasja number

3-15-1459

Haldusasi

AS Volex ja O.R.i ühine kaebus Tallinna Transpordiameti

05.09.2014 kirjale nr 404KV, Tallinna Kommunaalameti

05.11.2014 kirjale nr 6.1-2/1744, Tallinna Linnaplaneerimise

Ameti 19.03.2015 kirjale nr 3-4/2130-4, Tallinna Linnavalitsuse

06.05.2015 korraldusele nr 712-K, ning Tallinna linna

kohustamiseks

vaatama

AS

Volex

31.07.2014

taotlus

haldusmenetluse algatamiseks uuesti läbi.

Menetlusosalised

Kaebajad — AS Volex ja O.R., ühine esindaja vandeadvokaat

Maksim Greinoman;

vastustaja — Tallinna linn

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

Resolutsioon

1. Tagastada kaebus.

2. Toimetada määrus kätte kaebajatele.

Edasikaebamise kord

Määruse

peale

saab

esitada

määruskaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva

jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1. AS Volex ja O.R. esitasid Tallinna Halduskohtule ühise kaebuse Tallinna Transpordiameti (TTA)

05.09.2014 kirja nr 404KV tühistamiseks või õigusvastasuse tuvastamiseks, Tallinna Kommunaalameti

(TKA) 05.11.2014 kirja nr 6.1-2/1744 tühistamiseks või õigusvastasuse tuvastamiseks, Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) 19.03.2015 kirja nr 3-4/2130-4 tühistamiseks või õigusvastasuse

tuvastamiseks, Tallinna Linnavalitsuse 06.05.2015 korralduse nr 712-K (vaideotsus) tühistamiseks, ning

Tallinna linna kohustamiseks vaatama AS Volex 31.07.2014 taotlus haldusmenetluse algatamiseks uuesti

läbi.

1.1 Kaebuse kohaselt saatis AS Volex juhatuse liige O.R. 31.07.2014 TLPA-le haldusmenetluse

alustamise avalduse seoses probleemse liiklusolukorraga Mustakivi kaubanduskeskuse (Mahtra tn

1/5/5a/7/7a/27, Tallinn) juures.

Avaldusega soovis kaebaja AS Volex nelja eesmärgi saavutamist: väljasõidu Laagna teelt Mahtra

tänavale ümberehitus; Mahtra tänava T3 parkla teekatte parandus; veokite Mustakivi Kaubanduskeskuse

juurdesõidu ümberehitamine; juurdesõidu rajamine Mustakivi sillalt Laagna teele. Avalduse põhimotiiv

oli saavutada planeerimislahenduse muutmise vajaduse kaalumine.

Avalduses märgiti, et AS Volex nagu ka Statoil Fuel & Retail Eesti AS, kes opereerib Mustakivi

kaubanduskeskuse juures asuvat kütusetanklat, ja Premier Restaurants Eesti AS, kes opereerib Mustakivi

kaubanduskeskuse juures asuvat kiirsöögikohta McDonald’s, on nõus kaaluma taotletud tööde osalist

rahastamist.

Kaebaja AS Volex volitatud esindaja pöördus 30.10.2014 TLPA poole, saamaks teavet haldusmenetluse

käigu kohta. TLPA teatas 31.10.2014 vastuses, et vastab planeeringut puudutavatele küsimustele; teistele

küsimustele vastuse saamiseks edastas TLPA kaebaja AS Volex avalduse vastamiseks TTA-le ja TKA-le.

Kaebaja AS Volex saatis 28.01.2015 päringud nii TLPA-le kui TTA-le ja TKA-le, paludes teatada,

millises staadiumis on kaebaja AS Volex avalduse alusel alustatud haldusmenetlus. TTA vastas päringule

26.02.2015 kirjaga, märkides, et on juba kaebajas Volex taotlusele vastanud. Vastuse sisuks oli, et

küsimus ei ole TTA pädevuses. TLPA ja TKA 28.01.2015 päringule ei vastanud. Kaebaja AS Volex

esitas 12.03.2015 vaide. Kaebaja AS Volex lepingulise esindajaga võttis 02.04.2015 ühendust

sisekontrolöri teenistus, esitas vaidemenetluse käigus kogutud dokumendid ja uuris, kas kaebaja soovib

vaidemenetluse jätkamist. Kaebaja AS Volex lepinguline esindaja palus 07.04.2015 vaidemenetluse

peatamist. Selle taotluse sisekontrolöri teenistus rahuldas. Kaebaja AS Volex esitas 20.04.2015 vaide

täienduse. Tallinna Linnavalitsus jättis kaebaja AS Volex vaide 06.05.2015 korraldusega nr 712-k

rahuldamata.

1.2 Kaebajad leiavad, et nii vastused kaebaja AS Volex 31.07.2014 taotlusele kui ka vaideotsus on

ebaõiged ja rikuvad kaebajate õigusi. Kaebaja AS Volex on Mustakivi kaubanduskeskuse operaator,

kaebaja O.R. on Mustakivi kaubanduskeskuse aluse maa omanik ja AS Volex ainuaktsionär. Muud

Mustakivi kaubanduskeskuse ja kaebajas Volex aktsiatega võrreldavat vara kaebajal O.R.il ei ole.

Sellepärast kaebaja O.R.i vara väärtus ja sissetulek sõltuvad otseselt Mustakivi kaubanduskeskuse edukast

opereerimisest. Kaebaja AS Volex 31.07.2014 taotluse ebaadekvaatne menetlemine ja selle menetluse

tulemusena vastuvõetud haldusaktid ja vaideotsus rikuvad kaebaja AS Volex õigust heale haldusele,

õigust tegelda ettevõtlusega, omandiõigust Mustakivi kaubanduskeskusele. Ülalviidatud haldusaktid ja

vaideotsus rikuvad kaebaja O.R.i õigust heale haldusele, omandiõigust Mustakivi kaubanduskeskuse

alusele maale ja kaebaja AS Volex aktsiatele.

Kaebajad leiavad ühiselt, et vaidlustatavates otsustes ei ole nõuetekohaselt teostatud diskretsiooni, ei ole

arvestatud tähtsust omavate asjaoludega, põhjendused on ebamäärased ja teineteist välistavad. Kaevatav

vaideotsus ei vasta nõuetele. Jättes jõusse vaidlustatavad korraldused, on vaideotsus neid täiendavalt

põhjendanud ja ka sisuliselt muutnud, muutes olukorda veelgi segasemaks. Seeläbi rikub vaideotsus

kaebajate õigusi iseseisvalt.

Kaebaja AS Volex 31.07.2014 taotlusele on nõuetekohaselt vastamata. Seetõttu tuleb taotlus uuesti läbi

vaadata. TKA peab kaebajale AS-le Volex väljastama nõuetekohase haldusakti, mille sisu vastaks TKA

20.03.2015 kirjale nr 6.1-2/572. Vastasel juhul viibib AS Volex õiguslikus ebaselges olukorras ning ei saa

oma õigusi kaitsta, kui TKA oma lubadust ei täida. Arusaadav ei ole, mis on TKA lõplik seisukoht. Pärast

vaide esitamist on osa aukudest ära lapitud, kuid olukord ei vasta jätkuvalt liiklusohutuse nõuetele.

2. Kohus,

kontrollinud

HKMS

§-st

juhindudes

haldusasja

kohtuliku

läbivaatamise

ettevalmistamise staadiumis kaebuse nõuetekohasust, leiab, et kaebus tuleb halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 punkti 2 alusel tagastada, kuna kaebusega ei ole selle perspektiivituse tõttu

võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohus põhjendab kaebuse tagastamist alljärgnevalt.

Kohus nendib, et kaebus vastab vähemalt kaebuses esitatud vaideotsuse tühistamisnõude osas ja

kohustamisnõude osas formaalselt HKMS § 37 lg 2 punktidele 1 ja 2, kuna vaideotsuse tühistamisnõude

ja kohustamisnõude üheaegne esitamine ja mõlema nõude menetlemine on iseenesest võimalik, kuid

esitatud kaebus jääks praegusel juhul rahuldamata. Mistahes vajadust ei ole kaebajatel nõuda erinevate

ametite poolt saadetud mitteformaalsete kirjade (toimingute) õigusvastasuse tuvastamist, kuivõrd

kohustamisnõude rahuldamine eeldab iseenesestki viivituse või tegevusetuse aluseks olevate toimingute

õigusvastasust.

Praegusel juhul soovib kaebaja saavutada kaebusega olukorda, milles vormistatakse kaevatav TKA

20.03.2015 kiri nr 6.1-2/572 haldusaktiks. Viidatud kirjas märkis TKA muuhulgas, et Mahtra T3 asuv

parkla on lisatud 2015. aastal hooldusremonti vajavate objektide nimekirja ning hiljemalt 01.05.2015

teostatakse remondiobjektide ülevaatus, määratakse tööde maht ja kinnitatakse remondikava /…/ parkla

asfaltkatte mittevastavused likvideeritakse käesoleva aasta III kvartali jooksul (tl 22). Kaebuse kaugem

eesmärk

on

saavutada

parklast

väljasõidu

ja

Mustakivi

Kaubanduskeskuse

juurdesõidu

planeeringulahenduse muutmine. Kaebuses märgitakse, et Tallinna Linnaplaneerimise Amet ei ole

uurinud vaide esitaja poolt väljatoodud probleeme ja riske, mis ilmnesid planeerimislahenduse

elluviimisel ega kaalunud planeerimislahenduse muutmise vajadust. Just viimatinimetatu oli aga taotluse

põhimotiiv (tl 5).

Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lõike 1 järgi võib isik haldusakti andmist või toimingu sooritamist

nõuda üksnes juhul, kui avaliku võimu kandja on selleks kohustatud, ning toimingu sooritamine või

haldusakti andmine puudutab isiku õigusi. Kaebuses märgitakse, et kaebaja O.R. on Mustakivi

Kaubanduskeskuse aluse maa omanik. Kinnistusraamatu elektroonilisest registrist ilmneb, et Mahtra

tänav T3, millel asuva parkla teekate linnale esitatud pöördumise järgi sõidukite tehnilist seisundit

ohustab, kuulub Tallinna linnale. Ülejäänud kaubanduskeskust teenindav parkimisala on eraomandis ning

parkimisplatsi teeseisundi säilitamise kohustus lasub ülejäänud osas parkimisplatsi omanikel. Praegusel

juhul on kõneall üksnes Mahtra tänav T3 parkimisala. Tallinna Linnavalitsus on kaebajale vaiet

lahendavas korralduses selgitanud, et liikluskorraldusskeemi muutmine on võimalik selleks huvitatud

isiku poolt TLPA-le esitatud detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku menetlemise läbi

detailplaneeringu koostamise korral ning on kaebajale soovitanud algatada detailplaneering kaebaja enda

kulul (tl 29 pöördel). Kaebuses leitakse, et selline soovitus on taunitav ja vastuolus haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 5 lõikega 2 (tl 4 pöördel).

Olgugi, et teede- ja tänavate korrashoid on kohaliku omavalitsuse üks omapädevusse kuuluvaid

põhiülesandeid (KOKS § 6 lg 1, lg 3 p 1; Riigikohtu lahend asjas nr 3-4-1-23-15, p 9), ei lasu kohalikul

omavalitsusel isiku avalduse alusel automaatset kohustust planeerida ümber kogu liikluskorraldusskeem.

Kohtu seesugust seisukohta toetab ka Riigikohtu praktika. Riigikohus on kuni 30.06.2015 kehtinud

ehitusseaduse (EhS) § 13 tõlgendades leidnud, et olukorras, kus kohalikul omavalitsusel puudub võimalus

detailplaneeringu koostamise rahastamiseks, kusjuures detailplaneeringu taotleja ei ole nõus vastavate

tööde eest tasuma, võib kohalik omavalitsus põhjendatult keelduda detailplaneeringu koostamise

algatamisest (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-26-10, p 14). Alates 01.07.2015 kehtetuks muutunud

EhS § 13 järgi tagas kohalik omavalitsus detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja

üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni ehitusloale

märgitud maaüksuseni, kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa

taotleja teisiti kokku ei leppinud. Kuna sarnane nõue sisaldub alates 01.07.2015 kehtima hakanud

planeerimisseaduse (PlanS) § 131 lõigetes 1 ja 2, on Riigikohtu varasemad kehtetut EhS § 13 puudutavad

seisukohad asjakohased ka täna. Seega leiab kohus, et kohalikul omavalitsusel ei tule isiku pöördumise

alusel asuda liikluskorraldust läbi detailplaneeringu ümber korraldama, kui liikluskorraldusskeemi

põhjalikuks muutmiseks puuduvad rahalised vahendid ning kui huvitatud isikud ei ole nõus kandma

detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulusid.

Teeseaduse (TeeS) § 10 lõikest 1 tulenes kohalikule omavalitsusele AS Volex pöördumisele vastamise

ajal kohustus tegeleda liiklusohtliku teekattega ning tagada majandus- ja kommunikatsiooniministri

17.12.2002 määrusega nr 45 „Tee seisundinõuded“ kehtestatud vastav seisunditase. Sealjuures oli

viidatud määruse lisas 2 parkimisplatsile seatud madalaim seisunditase (seisunditase 1). Nii TeeS kui

selle alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 45 kaotasid kehtivuse

01.07.2015, mil jõustus ehitusseadustik (EhS; vt EhSRS § 31 p 3). Küll aga ei ole uue EhS jõustumisega

muutunud teeohutuse tagamise põhimõte. Kohalikul omavalitsusel tuleb talle kuuluvad teed ja selle

toimimiseks vajalikud rajatised ka uue EhS järgi hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning

tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks (EhS § 97 lg 1). Ehkki uuest EhS-st tuleneva

volitusnormi (EhS § 97 lg 2) alusel ei ole veel jõutud kehtestada teeseisundinõudeid, ei ole see teeohutuse

tagamise kohustuse tõttu antud juhul määrav. TKA 20.03.2015 kirjast ning ka vaideotsusest ilmneb, et

teekatte puudujäägid on praeguseks hetkeks kõrvaldamisel (tl 22, 29 pöördel). Kohaliku omavalitsuse

kohustus on tagada teede ja tänavate liiklusohutu seisund ning seda ka vaid mõni päev kehtinud EhS uue

alusel. Seda ei ole ei TKA ega Tallinna Linnavalitsus ka eitanud. Vastupidi, kaebaja on kaebuses

möönnud, et osaliselt on teekatet parklas juba parandatud (tl 3 pöördel). Vaideotsuse kohaselt

korraldatakse parkla teekatte parandamist kolmandas kvartalis (tl 29 pöördel), s.o juulist septembrini.

Kohtul puudub põhjus vaideotsuses märgitus kahelda. Kaebuses ei ole sellistele põhjustele ka viidatud.

Seega oleks kaebaja lähim eesmärk, s.o TKA 20.03.2015 kirja sisuga TKA-lt haldusakti väljastamise

kohustamine üksnes formaalsus.

Kohtu hinnangul on kaebaja 31.07.2014 pöördumine TLPA poole märgukirjale ja selgitustaotlusele

vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus (MSVS) § 2 lg 1 punkti 1 kohaselt käsitatav

märgukirjana, arvestades, et kaebaja tegi TLPA-le ettepaneku olemasoleva liiklusolukorra analüüsimiseks

ja parandamiseks (tl 9 pöördel). TLPA-l lasus kohustus märgukirjale vastata samuti MSVS alusel, kuid

vastus märgukirjale ei ole käsitatav haldusaktina haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lõike 1 mõistes,

kuna sellega ei tekitata, muudeta ega lõpetata kaebajate õigusi ega kohustusi. Seega on vastused

märgukirjale toimingud, mille kehtetuks tunnistamiseks ei olnud kaebajatel kohtu hinnangul õigust

vaietki esitada (HMS § 72 lg 1). Seetõttu ei saaks kohus kaebajatele adresseeritud praeguses asjas

kaevatud kirju ka tühistada, ning kaevatav vaiet lahendav korraldus ei saa seetõttu kirjade jõussejätmise

tõttu olla kaebajate õigusi ka iseseisvalt rikkuv (vt tl 5).

Esitatud kaebusega ei ole kaebajatel niisiis võimalik saavutada planeeringulahenduse muutmist.

Planeeringuga seotud küsimused lahendab küll TLPA, kuid kaebajatel tuleb liikluskorraldusskeemi

muutmiseks esitada vormikohane planeeringu koostamise algatamise taotlus, ning alles selle menetlemise

tulem võib olla haldusakt, mille vaidlustamine võiks kaebajad viia liikluskorraldusskeemi muutmise

eesmärgini.

Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebajatel ei ole võimalik esitatud kaebusega kaebajate eesmärki saavutada.

Esitatud kaebus tuleks jätta rahuldamata. Seega puuduvad kaebusel ilmselgelt eduväljavaated.

3. Kohus tagastab kaebuse kaebajale HKMS § 121 lg 2 punkti 2 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aili Maasik

Kohtunik