3-15-1698/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

3. juuli 2015. a, Tallinn

Haldusasja number

3-15-1698

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute

sooritamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Merlin

Paas

Isik, kellede suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – T.P.

(isikukood xxxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda

Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kinnistusraamatusse kohtuliku

hüpoteegi seadmist summas 20 852,34 eurot T.P.le (isikukood xxxxxxxxxxx) kuuluvale

kinnisasjale registriosanumbriga xxxxxxxx, katastritunnusega xxxxxxxxxx, asukohaga

xxxxxxxxx.

2. Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata

teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus

kätte T.P.le.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab, esitada Tallinna

Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates

määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel

03.07.2015 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa

saamiseks, paludes kohtult luba seada kinnistusraamatusse Eesti Vabariigi kasuks (MTA

kaudu) kohtulik hüpoteek summas 20 852,34 eurot T.P.le (isikukood xxxxxxxxxx) kuuluvale

kinnisasjale

registriosanumbriga

xxxxxxx,

katastritunnusega

xxxxxxxxx,

asukohaga

xxxxxxxxx. Taotlust põhjendab maksuhaldur järgnevalt:

1.1. Maksuhalduri menetluses on hetkel Brait Arendus OÜ maksuvõlgade sissenõudmine. Brait

Arendus OÜ (registrikood 12393022) on registreeritud äriregistris 14.12.2012. Äriregistri

teabesüsteemi andmetel oli Brait Arendus OÜ juhatuse liige perioodil 14.12.2012 kuni

2(6)

06.01.2015 T.P. (isikukood xxxxxxxxxx), perioodil 06.01.2015 kuni 22.01.2015 A. S.

(isikukood xxxxxxxxxxxx) ning alates 22.01.2015 J. P. (isikukood xxxxxxxxxxxx).

Seisuga 30.06.2015 on Brait Arendus OÜ maksuvõlg kogusummas 65 651,24 eurot, sh

arvestuslik intress summas 18 784,07 eurot. Äriühingu põhimaksuvõlg koosneb 12.03.2015

maksuotsusega nr 12.2-3/030533-6 ja 30.04.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/030843-6

täiendavalt tasumisele määratud ja tasumata maksukohustusest vastavalt summades 27 783,47

eurot ja 18 241,45 eurot ning deklareeritud ja tasumata maksukohustustest summas 842,25

eurot.

Maksuhaldur alustas T.P. suhtes vastutusmenetluse eesmärgiga tuvastada, kas T.P. vastutab

seaduse alusel Brait Arendus OÜ maksukohustuse täitmise eest summas 17 472,83 eurot.

Vastav maksuvõlg koosneb 12.03.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/030533-6 Brait Arendus OÜ-

le määratud maksukohustustest perioodi 11.2014 ja 12.2014 eest, mis on jäetud äriühingu poolt

tähtaegselt tasumata (so 15 842,13 eurot) ning tasumata maksusummadelt arvestatud intressist

summas 1 630,7 eurot.

Maksuotsuses nr 12.2-3/030533-6 asus maksuhaldur seisukohale, et põhjusel, et maksukontrolli

käigus ei esitanud Brait Arendus OÜ piisavat teavet ega kõiki vajalikke dokumente

maksustamisperioodi 11.2014 kuni 01.2015 käibedeklaratsioonides esitatud andmete kohta,

vähendati maksuotsusega nr 12.2-3/030533-6 Brait Arendus OÜ sisendkäibemaksu

kogusummas 67 992,93 eurot ning ühendusesisest käivet summas 12 500 eurot. Samuti

kohustati Brait Arendus OÜ-d tagastama maksuhaldurile ettemaksukontole alusetult kantud

maksusumma 247,62 eurot.

1.2. Seisuga 30.06.2015 on maksuotsusega määratud maksusummast tasumata 27 783,47 eurot

ning tasumata summadelt arvestatud intressist summas 2 562,13 eurot.

Brait Arendus OÜ-lt ei ole enam võimalik maksuvõlga sisse nõuda, kuna Harju Maakohtu

02.06.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-5193 otsustati lõpetada Brait Arendus OÜ

pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus kohustas

ajutist pankrotihaldurit likvideerima ja kustutama Brait Arendus OÜ Tartu Maakohtu

registriosakonna registrist kuue kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest

arvates. Kuna maksuhaldur on tuvastanud, et puudub võimalus maksuvõla täielikuks

sissenõudmiseks Brait Arendus OÜ-lt, on MKS § 96 lg-st 5 tulenevalt täidetud alus T.P.le

vastutusotsuse koostamiseks.

1.3. Maksuhaldur alustas kohtule esitatud taotlusega Brait Arendus OÜ juhatuse liikme T.P.

suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse. Maksumenetluse eesmärgiks on

tuvastada, kas T.P. vastutab Brait Arendus OÜ maksukohustuste täitmise eest MKS § 40 ja

MKS § 96 lg 1 alusel. Vastutusotsuse koostamisel muutub T.P. solidaarselt Brait Arendus OÜ-

ga vastutavaks äriühingule maksuotsustega nr 12.2-3/030533-6 täiendavalt tasumisele

määratud, kuid tasumata jäetud maksustamisperioodi 11.2014 ja 12.2014 maksukohustuste

täitmise eest summas 15 842,13 eurot ning tasumata summadelt arvestatud intressist summast,

mis seisuga 30.06.2015 on 1 630,7 eurot.

12.03.2015

maksuotsusega

nr

12.2-3/030533-6

täiendavalt

tasumisele

määratud

maksustamisperioodide 11.2014 ja 12.2014 maksukohustused on tekkinud T.P. juhatuse

liikmeks oleku ajal. Maksumenetluse raames ei esitatud maksuhaldurile piisavat teavet, mille

alusel olnuks võimalik tuvastada 11.2014 kuni 01.2015 sisendkäibemaksuarvestuses kajastatud

tehingute seos maksustava käibega, mistõttu jättis maksuhaldur perioodi 11.2015 kuni 01.2015

tagastusnõuded rahuldamata. Maksuhaldur tuvastas, et Brait Arendus OÜ kajastas

maksustamisperioodide

11.2014

kuni

01.2015

käibedeklaratsioonides

valeandmeid,

deklareerides sisendkäibemaksu lubatust suuremana ning tekitades äriühingule alusetult

3(6)

käibemaksu tagastusnõuded. Maksuhaldur on tuvastanud, et T.P. kui Brait Arendus OÜ

seadusliku esindaja nimi on märgitud mitmetele dokumentidele, mis on maksuhaldurile esitatud

Brait Arendus OÜ poolt. Näiteks on T.P. märgitud teostatud ehitustööde aktidele nr 141121-

S0322, nr 141138-S0322 ja nr 141204-S0322, alltöövõtulepingule nr 2014/06/01 ning ehituse

töövõtulepingule nr 01-09-2014, kuid kumbki osapool ei ole allkirjastanud ühtegi eelnimetatud

dokumenti. Maksuhalduri hinnangul oli T.P. kui Brait Arendus OÜ juhatuse ainuliikme

tegevuse eesmärgiks tekitada Brait Arendus OÜ-le läbi sisendkäibemaksu suurendamise

alusetud tagastusnõudeid ning seeläbi hoiduda kõrvale maksukohustuste täitmisest. Maksudest

kõrvalehoidumine saab olla vaid süüline tegevuse.

T.P., olles Brait Arendus OÜ juhatuse ainuliige, on enda juhatuse liikmeks oleku perioodi osas

vastutav äriühingu MKS-st ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste

kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Vastutusmenetluse võimaliku tulemusena

koostatava vastutusotsuse tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude sissenõudmine

kolmandalt isikult, kes vastutab seaduse alusel äriühingu maksuvõla eest, ehk antud juhul Brait

Arendus juhatuse liikmelt T.P.lt. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks vastutuskohustus.

Brait Arendus OÜ kontrollimenetluses tuvastatud asjaoludele ja tõenditele tuginedes on

maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et T.P. tegevuse ja Brait Arendus OÜ maksuvõla

tekkimisel vahel on põhjuslik seos ning isik äriühingu seadusliku esindajana vastutab äriühingu

MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmise eest

solidaarselt Brait Arendus OÜ-ga. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et T.P. on

Brait Arendus OÜ juhatuse liikmena rikkunud MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, mis on aluseks

nende suhtes vastutusotsuse koostamisele MKS § 40 lg 1 ja MKS § 96 lg 1 tähenduses.

Eelpoolmainitust tulenevalt on maksuhaldur seisukohal, et vastutusotsuse koostamisele

suunatud menetluse tõenäoliseks tulemuseks on seadusest tulenev T.P. solidaarne vastutus Brait

Arendus OÜ maksuvõla eest summas 17 472,83 eurot

1.4. Maksuhaldurile kättesaadavatest andmetest tuleneb, et T.P.le on tehtud viimati töötasu

väljamakseid 2014. aasta detsembrikuus. Maksuhalduri hinnangul ei ole isiku sissetulek piisav

vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks. Seega esineb tõenäoliselt vajadus

tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Eelnevast tulenevalt on maksuhalduri hinnangul

haldustoiminguks loa andmine vajalik ja proportsionaalne.

T.P. käitumine, mis seisnes Brait Arendus OÜ käibedeklaratsioonides valeandmete esitamises,

eesmärgiga suurendada sisendkäibemaksu ning saada riigilt tagasi alusetult suuremas summas

tagastusnõue, iseloomustab maksuhalduri hinnangul T.P. suhtumist avalik-õiguslikesse

kohustustesse. Maksuhalduri arvates on üsnagi tõenäoline, et sarnaselt võib T.P. suhtuda ka

vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse ning sellest hoidumiseks võõrandada oma

vara.

Ülaltoodu alusel ning arvestades maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse pikkust,

leiab maksuhaldur, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute

sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise

korral võib haldusakti täitmine T.P. suhtes olla raskendatud või muutuda koguni võimatuks.

1.5. Maksuhalduri hinnangul ei esine antud juhul MKS § 96 lg-s 6 sätestatud aluseid. Samuti ei

ole möödunud MKS § 98 lg-s 1 sätestatud maksusumma määramise tähtaeg, kuna

maksuotsusega nr 12.2-3/030533-6 täiendavalt tasumisele määratud varaseima maksusumma

tasumise tähtpäev oli 22.12.2014, st vähem kui kolm aastat tagasi, mistõttu ei ole aegunud ükski

maksusumma määramise tähtaeg.

4(6)

1.6. Maksuhaldur on tuvastanud, et maanteeameti liiklusregistri kohaselt puuduvad isikul

sõidukid ning väärtpaberi keskregistri kohaselt väärtpaberikonto. Kinnistusraamatu

elektroonilise andmebaasi kohaselt on T.P. ainuomandis kinnisasi ning ühisomandis J. P.

(isikukood xxxxxxxxxx) korteriomand. T.P.le kuulub kinnisasi registriosa nr xxxxxx all

katastritunnusega xxxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxx, pindalaga 17,49 ha, maatulundusmaa

100%. Ehitisregistri andmetel ei ole kinnistul ehitisi. Maa-ameti tehingute andmebaasi

kinnisvara hinnastatistika päringu kohaselt on sarnase kinnistu väärtuseks ca 26 235 eurot,

võttes aluseks perioodil 01.01.2015 kuni 01.07.2015 toimunud tehingud (eur/m2 0,15 EUR).

Täitemenetluse algatamise korral lisanduvad võimalikule tulevikus tekkivale maksunõudele ka

täitekulud. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 37 lg 1 alusel on täitekulud kohtutäituri

tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist

täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. Sama paragrahvi lg 3 järgi kehtestab

justiitsminister määrusega täitekulude arvestamise alused ja korra ning kulude hüvitamise

ulatuse ja ülempiiri. TMS § 38 alusel kannab täitekulud võlgnik.

Kohtutäituri seaduse (edaspidi KTS) § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda

menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Menetluse

alustamise tasu on KTS § 34 kohaselt 15,97 eurot. KTS § 35 lg 2 p 7 kohaselt on kohtutäituri

nõude summalt 13 001 kuni 25 500 eurot on kohtutäituri põhitasu 9,25% nõude summast, kuid

mitte rohkem kui 2 300 eurot. Kuna maksuhalduri nõude võimalikuks suuruseks T.P. vastu on

17 472,83 eurot, siis on põhitasu suuruseks 1 616,24 eurot. Lisaks tuleb tagatise suuruse

määramise arvestamisel lähtuda ka muude võimalike täitekulude suurusest (sh võimalikud

lisakulud ja muud täitekulud TMS § 37 mõistes). Maksuhaldur peab põhjendatuks arvestada

võimalike täitekulude katteks täiendavalt 10% nõude suurusest ehk 1 747,3 eurot. Maksuhalduri

hinnangul on selline sundtäitmise kulude suurus piisavalt põhjendatud ja proportsionaalne.

Taotleja peab otstarbekaks ja põhjendatuks paluda käesoleva taotlusega luba seada kohtulik

hüpoteek summas 20 852,34 eurot (17 472,83 + 15,97 + 1 616,24 + 1 747,3) T.P. kinnisasjale

asukohaga Ida-Viru maakond, Mäetaguse vald, Metsküla, Tooma. Maksuhalduri hinnangul ei

piira nõude tagamiseks taotletav abinõu juhatuse liiget rohkem, kui on vajalik

vastutusmenetluse raames esitatava nõude täitmise tagamiseks. Maksuhaldur leiab, et on igati

põhjendatud kohtuliku hüpoteegi seadmine, kuna selleks loa mitteandmine võib otseselt

mõjutada Eesti Vabariigi (Maksu ja Tolliameti kaudu) tõenäosust riigimaksude võlgnevus

reaalselt sisse nõuda.

1.7. Tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur T.P. vastu suunatud täitetoimingud,

kui isikud on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt. Asendustagatise esitamisel

tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka

sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui T.P. soovib

tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 17 472,83 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega

sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2

kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos

põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.

Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt

otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.

5(6)

MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute

sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist

isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene

seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise

ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

3. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud

kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks,

võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks,

et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on mh õigus taotleda

kinnisasjale, laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud

õhusõidukile hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi

regulatsiooni kohaselt (MKS § 130 lg 1 p 2).

4. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas

menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning

teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude

või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda

oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas

käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus

oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise

otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus

lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei

oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või

vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja

puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus

maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike

tagajärgede saabumise tõenäosust.

5. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud: 1) põhjendus, millest nähtub

võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku

rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel

maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse

seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud

toimingu tegemist vajalikuks.

6. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus vastab

MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud

taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

7. Maksuhaldus algatas esitatud taotlusega T.P. suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud

maksumenetluse. Maksuhaldur leiab, et T.P. on Brait Arendus OÜ juhatuse liikmena rikkunud

tahtlikult maksukohustust ning vastutab seetõttu 12.03.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/030533-

6 Brait Arendus OÜ-le määratud maksukohustuste eest perioodi 11.2014 ja 12.2014 eest, mis

on jäetud äriühingu poolt tähtaegselt tasumata (so 15 842,13 eurot) ning tasumata

maksusummadelt arvestatud intresside summas 1 630,7 eurot eest. Taotluses välja toodud

asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt

võimatu. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine.

8. Kohus nõustub taotleja hinnanguga, et T.P. eelnevat maksuõiguslikku käitumist arvestades

võib ta hakata enda suhtes algatatud vastutusmenetlusest teadasaamisel maksukohustusest

kõrvale hoidma ja end varatuks muutma. Sellisel juhul võib vastutusotsuse sundtäitmine

6(6)

muutuda võimatuks või vähemalt raskeks. Sellele viitab nimetatud isiku käitumine Brait

Arendus OÜ juhatuse liikmena (käibedeklaratsioonides valeandmete esitamine, eesmärgiga

suurendada sisendkäibemaksu ning saada riigilt tagasi alusetult suuremas summas

tagastusnõue). Määratava maksukohustuse täitmise raskendatusele viitab ka asjaolud, et T.P.le

on tehtud viimati töötasu väljamakseid 2014. aasta detsembrikuus, seega ei ole isiku sissetulek

tõenäoliselt piisav vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks. Taolise olukorra

tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse

täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist.

9. Taotleja on kirjeldanud, et Brait Arendus OÜ-lt ei ole enam võimalik maksuvõlga sisse

nõuda, kuna Harju Maakohtu 02.06.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-5193 otsustati

lõpetada Brait Arendus OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise

tõttu. Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud

aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemist.

10. Kohus leiab, et valitud meede – luba seada kohtulik hüpoteek summas 20 852,34 eurot T.P.

kinnisasjale asukohaga Ida-Viru maakond, Mäetaguse vald, Metsküla, Tooma on taotluses

märgitud asjaoludel proportsionaalne. Taotletud viisil on võimalik tagada maksuhalduri nõue

ja täitekulud ning vastav täitetoiming koormab maksukohustuslast minimaalselt. Maksuhaldur

on osundanud, et lõpetab täitetoimingud, kui T.P. esitab deposiiti tasutava tagatise summas 17

472,83 eurot. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab

lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist

(MKS § 122).

11. Eeltoodust tulenevalt on taotluse rahuldamine maksuhalduri märgitud viisil ja suuruses

vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik