3-14-53288/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-53288 Otsuse kuupäev

1. juuli 2015 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Kalle Baranini (Baranin) kaebus Tartu Vangla vastu tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebaja – Kalle Baranin Vastustaja – Tartu Vangla

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 31. juuli 2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Vangla kinnipeetav Kalle Baranin tegi 04.08.2014 vanglas majandustööd. Tema tööd jälginud valvur lausus kommentaari, mida K. Baranin pidas solvavaks. Ta esitas vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotluse, mille Tartu Vangla 25.11.2014 otsusega nr 1-13/959-2 rahuldamata jättis.

2. 29.12.2014 saabus Tartu Halduskohtusse K. Baranini kaebus, milles ta nõuab Tartu Vanglalt mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitist 500 eurot.

3. Tartu Halduskohus esitas 12.01.2015 Tartu Vanglale kohtunõude, milles paluti teatada, millal K. Baranin kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse kätte sai. Tartu Vangla täitis kohtunõude järgmisel päeval.

4. Oma 14.01.2015 määrusega jättis Tartu Halduskohus kaebuse käiguta, kuna selle esitamisel ei olnud tasutud riigilõivu.

5. 29.01.2015 võttis Tartu Halduskohus kaebuse menetlusse, kuna kaebaja oli tasunud riigilõivu 15 eurot, ning andis vastustajale tähtaja kaebusele kirjalikult vastamiseks.

6. Tartu Vangla palub oma 20.02.2015 vastuses kaebusele see rahuldamata jätta.

7. Tartu Halduskohus määras 11.03.2015 asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses, andis täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks tähtaja kuni 01.06.2015 ning teatas, et kohtuotsus tehakse asjas teatavaks 01.07.2015.

8. 13.05.2015 saabusid Tartu Halduskohtusse kaebaja täiendavad kirjalikud seisukohad.

Kaebuse põhjendused

9. Kaebaja selgitab, et pühkides 04.08.2014 E9 eluosakonna esist trellust tuli selle juurde vanemvalvur Alar Mumm, kes vaadanud mõnda aega tema töötegemist ütles „ära seda pulka kõvasti hõõru, pulk võib kõvaks minna“. Kõrval viibisid ka teised kinnipeetavad, mistõttu tundis ta eriti tugevat alandust, kuna vangla kontekstis on homod põlastusväärsed ja vanglaametniku poolt selliste seksuaalselt ahistavate vihjete tegemine on väärikust alandav. Vangla on keelanud meessoost kinnipeetavatel kanda naiste aluspesu, kuna sellega võib sattuda teiste põlu alla, ent antud juhul ahistas kaebajat teiste ees vanemvalvur A. Mumm. Kaebaja on seisukohal, et kinnipidamisega kaasnevate vältimatute kannatuste hulka ei kuulu niisuguste mõnituste talumine. Kuni kaebuse esitamiseni ei ole K. Baranini ees vabandatud.

10. Oma 13.05.2015 täiendavates seisukohtades märgib K. Baranin, et vangla karistab kinnipeetavaid ebakorrektse sõnakasutuse eest kartserisse paigutamisega, kuid praegusel juhul mõnitas avaliku võimu esindaja teda, mistõttu on õiguspärane oodata ka vastupidist karmi reaktsiooni.

Vastustaja vastuväited

11. Tartu Vangla möönab, et vanglaametniku sõnakasutus ei olnud korrektne. Siiski ei ole vanemvalvuri poolt öeldu käsitatav seksuaalse ahistava ega ka otseselt solvava või mõnitava väljendina. Oletuslik ning tegelikele asjaoludele mittevastav on ka kaebaja väide justkui vihjanuks vanglateenistuse ametnik kaebaja homoseksuaalsusele. Isegi, kui asuda seisukohale, et ametniku käitumine oli õigusvastane, ei ole kaebajale tekkinud sellist mittevaralist kahju, mille puhul oleks põhjendatud selle hüvitamine rahas.

12. 25.11.2014 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses, millele vastustaja viitab kui kaebusele esitatud vastuse põhjenduste osale, selgitab Tartu Vangla, et kommentaari eesmärgiks ei olnud kinnipeetava solvamine, vaid tema tähelepanu juhtimine sellele, et trelluks on puhas ja võib puhastada järgmist objekti. Tartu Vangla märgib, et mitte igasugust ebameeldivustunnet ei saa pidada inimväärikust alandavaks. Ühekordne ebakorrektne sõnakasutus ametniku poolt ei saa kaasa tuua kannatusi, millel oleks väärikuse alandamise kvaliteet.

Kohtu seisukoht

13. Kuigi kaebuses on kaebaja märkinud, et nõuab nii Tartu Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamist kui ka kahju hüvitamist, on kohus oma 14.01.2015 määruses selgitanud, et kuivõrd hüvitamisnõude lahendamisel peab kohus niikuinii kontrollima toimingu õiguspärasust, loeb kohus tuvastamisnõude hüvitamisnõudega hõlmatuks. Tulenevalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõikest 1 on kahju hüvitamise esmaseks eelduseks avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus. Kohus märgib, et kuigi Tartu Vangla on möönnud vanemvalvuri kommentaari ebakohasust, ei ole vastustaja selgesõnaliselt tunnistanud oma toimingu õigusvastasust, vaid kõnelnud sellest üksnes tingivas kõneviisis. Seetõttu ei saa asuda käesoleval juhul seisukohal, et selle üle vaidlust enam pole.

14. Pooled ei vaidle selle üle, et vanemvalvur A. Mumm kommenteeris 04.08.2014 E9 eluosakonna trellukse koristamise ajal kinnipeetav K. Baranini tegevust kaebuses kirjeldatud sõnadega. Kaebaja on seda kommentaari tõlgendanud seksuaalse alatooniga vihjena, samas kui vastustaja väidab, et sellega juhiti kinnipeetava tähelepanu sellele, et trelluks on puhas ja võib puhastada järgmist objekti. Kohus nõustub vastustajaga selles, et tõepoolest võis niisugune kommentaar olla esitatud põhjusel, et kaebaja oli trellust juba piisavalt puhastanud ning vanemvalvur hinnangul võinuks kaebaja asuda juba järgmist objekti puhastama. Samas oli see esitatud vormis, mis viitas seksuaalse iseloomuga füsioloogilistele protsessidele. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et kommentaar oli esitatud humoorikas võtmes, kuivõrd niisuguste füsioloogiliste protsesside üle nalja heitmine on ühiskonnas iseenesest tavapärane ning asjas ei viita miski sellele, et vanemvalvuril oleksid võinud olla muud kavatsused, sealhulgas kavatsus kaebajat alandada või ahistada. Nagu kaebaja märgib, toimus sündmus teiste isikute juuresolekul, mistõttu on kohtu hinnangul välistatud võimalus, nagu võinuks vanemvalvur teha K. Baraninile tõsiselt mõeldud seksuaalse alatooniga vihje.

15. Kehtiv õigus ei sätesta otseselt, millises vormis peab vanglaametnik kinnipeetavaga suhtlema. Kohtu hinnangul ei ole selles iseenesest midagi taunitavat, kui ametnik kasutab kinnipeetavaga suheldes ka mõningat huumorit. Seejuures tuleb aga silmas pidada vanglaametniku ja kinnipeetava suhete iseloomu ning vangla üldist konteksti. Nimelt on kinnipeetav vanglaametnikuga alluvussuhtes ning ta on kohustatud vangistusseaduse § 67 p 1 kohaselt vanglaametniku korraldustele alluma. Teatavat võimupositsiooni omavad isikud peavad olema eriliselt tähelepanelikud selle osas, et nende sõnu ei mõistetaks viisil, nagu ta võiks soovida oma võimupositsiooni kuritarvitada. Seejuures on vangla oma olemuselt seksuaalse alatooniga kommentaaride suhtes eriti kriitiline koht, kuna esiteks on üldteada paljude kinnipeetavate subkultuuriline suhtumine homoseksuaalsusesse ning seoses ulatuslike liikumisvabaduse ja kokkusaamiste piirangutega, aga samuti ka äärmiselt piiratud privaatsusega, on paratamatult vanglas kinni peetava isiku puhul põhjust pidada võimalikuks teatava seksuaalse frustratsiooni esinemist. Seetõttu on kohus seisukohal, et sõltumata sellest, milliseid tundeid kommentaar kaebajas tekitas, oli see vormiliselt kohatu ning seega rikkus Tartu Vangla haldusmenetluse seaduse § 3 lõikest 2 tulenevat põhimõtet, kuna K. Baranini tähelepanu juhtida sellele, et tuleb asuda järgmist objekti puhastama, oleks olnud võimalik ka neutraalselt sõnastatuna. Järelikult oli Tartu Vangla toiming õigusvastane.

16. RVastS § 9 lõike 1 kohaselt saab isik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja on seisukohal, et vanemvalvur on teda alandanud. Kohus selle seisukohaga ei nõustu.

17. Kuigi kohus nõustub kaebajaga, et vanemvalvuri sõnakasutus oli õigusvastane ning võis põhjustada mõningat ebamugavustunnet, ei saa kohus nõustuda sellega, et kaebajale põhjustati sellega niivõrd ulatuslikke kannatusi, mis omandaksid inimväärikuse alandamise taseme. Igasugune õigusvastane ebamugavuste põhjustamine ei ole veel inimväärikuse alandamine.

Riigikohus on oma otsuse asjas nr 3-3-1-41-10 punktis 24 asunud näiteks seisukohale, et kinnipeetava viibimine üheksa päeva vältel katkise aknaga kartserikambris ei toonud talle kaasa väärikuse alandamisena käsitatavaid kannatusi. Kohus on käesoleval juhul seisukohal, et kuigi vanglaametniku ebaõnnestunud ja mõtlematu nali võis tekitada kaebajale teatavat ebamugavustunnet, ei saa seda käsitada väärikuse alandamisena RVastS § 9 lõike 1 mõttes.

18. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata.

19. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg

1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Hristoforova kohtunik