3-14-51757/28 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

30. juuni 2015, Tallinn

Haldusasja number

3-14-51757

Haldusasi

I.T. kaebus Tallinna Vangla 11.07.2014 käskkirja nr 906

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: I.T.

Vastustaja: Tallinna Vangla

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib pool esitada apellatsioonkaebuse

otse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei

taotleta asja lahendamist kohtuistungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla inspektor-kontaktisik karistas 11.07.2014 käskkirjaga nr 906

vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 p 4 ja § 64 lg 4 alusel kinnipeetav I.T.t VangS § 67 p-i 1

rikkumise eest kartserisse paigutamisega 4 ööpäevaks.

2. 11.07.2014 esitas I. T. käskkirja nr 906 peale vaide, mille Tallinna Vangla jättis 04.08.2014

tehtud vaideotsusega nr 5-15/14/19809-2 rahuldamata.

3. I. T. esitas 12.08.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 11.07.2014 käskkirja

nr 906 tühistamiseks.

4. Tallinna Halduskohus võttis 27.10.2014 määrusega I. T. kaebuse menetlusse.

5. Koos tühistamiskaebusega esitas kaebaja ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude Tallinna

Vangla vastu Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusega Rec(2006)2 kinnitatud

„Euroopa Vanglareeglistiku“ (Euroopa Vanglareeglistik) IV osa p-ide 54.4; 54.5 ja 54.7

rikkumise eest summas 5000 eurot ja lisaks 100 eurot iga kaebaja poolt käskkirja nr 906 alusel

kartseris viibitud päeva eest. Kohus tagastas 16.09.2014 määrusega kaebuse kohustusliku

kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.

6. 03.13.2014 taotles kaebaja kaebuse nõude muutmist selliselt, et seda täiendataks Tallinna

Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudega summas 5400 eurot. 30.01.2015

määrusega jättis kohus kaebuse esitaja taotluse rahuldamata ja määras Tallinna Vangla

11.07.2014 käskkirja nr 906 tühistamiskaebuse kirjalikku menetlusse.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

7. Kaebaja palub tühistada Tallinna Vangla 11.07.2014 käskkiri nr 906 alljärgnevatel põhjustel:

7.1. Kaebaja selgitab, et 11.06.2014 kell 9.35, kui kaebaja tuli jalutuskäigult tagasi, viisid

valvurid S. R.ja T. T. kaebaja õppeklassi nr 220, mis asub sektsioonide 1-4 ja 1-5 vahel.

Valvurid palusid kaebajal lahti riietuda eesmärgiga teostada läbiotsimine. Kaebaja leiab, et

läbiotsimisega seotud intiimset läbivaatust võib teha ainult arst, viidates Euroopa

Vanglareeglistiku p-le 54.7.

7.2. Kaebaja lisab, et läbiotsimise juures viibis mitu isikut ja läbiotsimisruumi uks oli lahti, mis

võimaldas sektsiooni 1-5 kinnipeetavatel jälgida läbiotsimisprotsessi. Ukse juures viibis

kaebaja väidete kohaselt ka naissoost valvur Aita. Sellega on kaebaja arvates rikutud Euroopa

Vanglareeglistiku IV osa p-des 54.4 ja 54.5 sätestatut. Kaebaja leiab, et ülevaatusel

läbiotsitavaid isikuid ei tohi alandada ja isikud peavad olema üle vaadatud samast soost

personali poolt. Kaebaja väidete kohaselt jäeti tema märkused õiguste rikkumise kohta

läbiotsimise teostamisel tähelepanuta.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

8. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

8.1. Vastustaja selgitab, et vaidlustatud käskkirja kohaselt seisnes I. T. distsipliinirikkumine

selles, et 11.06.2014 kella 09.35 paiku E1 hoone teise korruse ruumis nr 220 ei allunud ta

vanglateenistuse

ametniku

korduvatele

seaduslikele

korraldustele.

Kaebuse

esitaja

distsipliinirikkumine on fikseeritud esimese üksuse valvuri S.R. 11.06.2014 ettekandes nr 1446.

8.2. Vastustaja selgituste kohaselt on kaebajat 02.07.2014 teavitatud distsiplinaarmenetluse

algatamisest ning võimaldatud anda omapoolseid selgitusi. Kinnipeetav omapoolseid selgitusi

anda ei soovinud.

8.3. Vastustaja lisab, et distsiplinaarmenetluse käigus on menetleja täpsustanud rikkumise

juures vahetult viibinud vanglateenistuse ametnike T. T.ja S.R.ga ettekande asjaolusid, mis on

fikseeritud 10.07.2014 menetlustoimingu protokollides. Nimetatud protokollidest nähtub, et I.

T. läbiotsimine toimus 11.06.2014 E1 hoone teise korruse ruumis nr 220 pärast jalutuskäigult

tulekult. Valvur T. T. andis I. T.le korduvalt nii eesti kui ka vene keeles korraldusi täielikuks

läbiotsimiseks lahti riietuda, millele aga I. T. ei allunud. Selle asemel tegi I. T. jaki nööbid eest

lahti ja tõmbas visuaalseks kontrolliks püksid kehast eemale. Seejärel teostasid

vanglaametnikud kinnipeetava I. T. tavalise läbiotsimise, küsides eelnevalt keelatud esemete

kohta.

8.4. Vastustaja leiab, et menetluse käigus on tuvastatud, et I. T.le anti võimalus keelatud esemed

ära anda ja anti korraldus täielikuks läbiotsimiseks lahti riietuda, kuid kinnipeetav korraldusele

ei allunud.

8.5. Vastustaja on seisukohal, et vanglateenistuse ametniku poolt antud korraldus täielikuks

läbiotsimiseks lahti riietuda oli seaduslik ning korraldus ei vastanud tühise haldusakti

tunnustele, mistõttu, sõltumata kinnipeetava arusaamast korralduse seaduslikkuse osas, pidi I.

T. seda täitma. Kinnipeetaval on kohustus tulenevalt VangS § 67 p-st 1 alluda vanglaametnike

seaduslikele korraldustele.

8.6. VangS § 68 lg 1 kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus teostada kinnipeetava

läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi

läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Kinnipeetava läbiotsimist teostavad

temaga samast soost isikud. VangS § 68 lg-st 4 tulenevalt kehtestab läbiotsimise korra

justiitsminister määrusega. Justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus

vanglas“) § 32 p-i 5 kohaselt on läbiotsimine kohustuslik vanglasisesel saatmisel.

8.7. Vastustaja selgitab, et kinnipeetava läbiotsimine on vanglas julgeoleku tagamise vahend,

mille eesmärgiks on leida ja ära võtta keelatud ese või aine. VangS § 68 annab vanglateenistuse

ametnikele õiguse läbiotsimise teostamiseks, kuid teatud juhtudel, nt saatmistel, on läbiotsimine

tulenevalt eelpool nimetatud määrusest ka kohustuslik. Õigusaktidest ei tulene, millisel

konkreetsel viisil tuleb läbiotsimist läbi viia. Seega on vanglateenistuse ametnikul õigus

diskretsiooniõigusest tulenevalt otsustada läbiotsimise viis, näiteks see, kas läbiotsimiseks tuleb

isikul ka lahti riietuda või toimub läbiotsimine ilma lahti riietumiseta. On paratamatu, et

läbiotsimisega, nagu ka vangistuses viibimisega üldiselt, kaasnevad teatud ebamugavused.

8.8. Vastustaja märgib, et kaebaja on meessoost isik ja teda otsisid läbi temaga samast soost

vanglateenistuse ametnikud. Vangistusseadus ei sätesta, mitu samast soost isikut võib

kinnipeetavat läbi otsida. Seetõttu ei ole keelatud isiku läbiotsimine ka kahe samast soost

vanglaametniku juuresolekul. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus oma 17.10.2012

lahendis nr 3-3-1-32-12.

8.9. Vastustaja on seisukohal, et kinnitust ei ole leidnud kaebaja väited, mille kohaselt toimus

läbiotsimine avatud uksega ruumis, kus lisaks viibis ka naissoost valvur A.. Vastustaja märgib,

et Tallinna Vanglale esitatud vaides väitis kaebaja, et läbiotsimise korraldus anti temale avatud

uksega ruumis kahe teenistuja juuresolekul. Vastustaja väidab, et vaidemenetluse käigus

tuvastati, et läbiotsimine toimus kahe meessoost vanglateenistuse ametniku juuresolekul ja

suletud uksega ruumis.

8.10. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja viidatud Euroopa Vanglareeglistiku p 54.7 ei ole

asjakohane, sest ei ole tuvastatud, et vangla oleks soovinud teostada läbiotsimist selliselt, et

vajalik oleks olnud teostada ka kehasiseste piirkondade läbivaatust. Vastustaja selgitab, et ka

Tallinna Vanglas teostab kehasiseste piirkondade läbivaatust arst.

8.11. Vastustaja leiab, et distsiplinaarmenetluse käigus kogutud tõenditele tuginedes on vangla

asunud õiguspäraselt seisukohale, et I. T. on toime pannud distsipliinirikkumise.

Vanglaametniku poolt antud seaduslikule korraldusele mitteallumine on tõsine rikkumine, mis

sunnib vanglateenistust võtma kasutusele meetmeid, et selliseid rikkumisi tulevikus ära hoida.

Distsiplinaarkaristuse määramine on seejuures sobivaks meetmeks, mille eesmärgiks on

kinnipeetava kallutamine käituma tulevikus õiguspäraselt.

8.12. Tallinna Vangla on seisukohal, et vaidlustatud käskkirjaga määratud karistus on

proportsionaalne ning vaidlustatud käskkirjas on veenvalt põhjendatud ja piisavalt kaalutud I.

T.le rikkumise eest määratud distsiplinaarkaristust. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud

kooskõlas menetlusnormidega ning Tallinna Vangla inspektor-kontaktisiku 11.07.2014

käskkiri nr 906 on antud kehtiva õiguse alusel ja on sellega kooskõlas, proportsionaalne,

kaalutlusvigadeta, vastab vorminõuetele ja sel ei esine tühise haldusakti tunnuseid.

8.13. Vastustaja palub jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

9. Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on

alljärgnevad.

9.1. Käesolevas asjas on tuvastatud järgmised asjaolud:

9.1.1. Tallinna Vangla inspektor-kontaktisik karistas 11.07.2014 käskkirjaga nr 906 (tl 2-3)

VangS § 63 lg 1 p 4 ja § 64 lg 4 alusel kaebajat VangS § 67 p-i 1 rikkumise eest kartserisse

paigutamisega 4 ööpäevaks. Rikkumine seisnes vanglaametniku korduvatele korraldustele

mitte allumises.

9.1.2. Kaebaja esitas 11.07.2014 käskkirja nr 906 peale 11.07.2014 vaide nr 5-15/14/19809-1

(tl 75), mille Tallinna Vangla jättis 04.08.2014 tehtud vaideotsusega nr 5-15/14/19809-2 (tl 4)

rahuldamata.

9.1.3. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja ei täitnud 11.06.2014 kella 9.35

paiku E1 hoone teise korruse ruumis nr 220 vanglateenistuse ametnike korraldusi läbiotsmiseks

lahti riietumiseks. Kaebaja kinnitab seda ka Tallinna Vanglale esitatud vaides ja kohtule

esitatud kaebuses. Seda kinnitavad 11.06.2014 ettekanne nr 1446 (tl 70), 10.07.2014

menetlustoimingu protokollid (tl 71-72) ja distsiplinaarmenetluse protokoll (tl 68). Kaebaja ei

ole korraldustele mitteallumisele vastu vaielnud.

9.2. Kaebaja leiab, et vaidlusalune käskkiri tuleb tühistada, sest temale antud korraldus ei olnud

seaduslik. Kaebaja põhjendab oma väidet sellega, et läbiotsimisega rikuti Euroopa

Vanglareeglistiku p-e 54.4 ja 54.5. Euroopa Vanglareeglistiku p-i 54.4 kohaselt ei tohi

läbiotsimisprotsessiga isikut alandada ja p-i 54.5 kohaselt otsitakse isikud läbi samast soost

isikute poolt. Tõendamist ei ole leidnud kaebaja väide, et läbiotsimisprotsessil seisis ukse juures

ka naissoost valvur Aita. Seetõttu ei ole alust kaebaja väitel, et rikutud on Euroopa

Vanglareeglistiku p-i 54.5.

9.3. Kaebaja ja vastustaja on esitanud vastupidised väited selle kohta, kas ruumi 220 uks oli

avatud või suletud. Kaebaja leiab, et alandamine seisnes selles, et uks oli avatud ja seetõttu

jälgisid sektsiooni 1-5 kinnipeetavad läbiotsimist. Kohtule saadetud kirjalikus seisukohas asus

vastustaja seisukohale, et vaidemenetluses leidis kinnitust, et läbiotsimine toimus suletud

uksega ruumis. Vaideotsuses leidis vastustaja, et kinnitust ei leidnud asjaolu, et ruumi 220 uks

oli lahti. Seda seisukohta ei ole kaebaja tõenditega suutnud ümber lükata ka kohtumenetluses.

Kohus nõustub vastustaja vaideotsuses tehtud järeldustega, et kinnitust ei ole leidnud, et ruumi

220 uks oli lahti. Samuti ole ühegi tõendiga leidnud kinnitust, et läbiotsimist vaatasid pealt

teised kinnipeetavad või neil oleks olnud võimalik seda teha.

9.4. Kohus leiab, nõustudes vastustajaga, et kaebaja viidatud Euroopa Vanglareeglistiku p 54.7

ei ole asjakohane, sest kehasiseste piirkondade läbivaatust, mida saab läbi viia vaid arst, ei

tehtud ja seda ei väida ka kaebaja. Seega ei olnud vajalik läbiotsmise läbiviimine arsti poolt.

Kui kaebaja ei allunud vanglaametnike korraldustele, tehti talle tavapärane läbiotsimine ilma

lahti riietumiseta.

9.5. Euroopa vanglareeglistiku p 54.2 kohaselt määratakse läbiotsimise vajadus ja laad kindlaks

siseriikliku õigusega. VangS § 68 lg 1 kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus teostada

kinnipeetava läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. VangS § 68 lg-st 4 tulenevalt

kehtestab läbiotsimise korra justiitsminister määrusega. Justiitsministri 05.09.2011 määruse nr

44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 32 p-i 5 kohaselt on läbiotsimine kohustuslik vanglasisesel

saatmisel. Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud Tallinna Vangla

kodukorra (Kodukord) p-i 4.6 kohaselt otsitakse kinnipeetav läbi osakonnast väljumisel ja sinna

sisenemisel.

Vastustaja on õigesti märkinud, et õigusaktidest ei tulene, millisel konkreetsel viisil tuleb

läbiotsimist teostada. Seega on vanglateenistuse ametnikul õigus valida läbiotsimise viis. Seega

saab vanglaametnik vastavalt olukorrale otsustada, kas läbiotsimiseks tuleb isikul ka lahti

riietuda või toimub läbiotsimine lahti riietumata. Kodukorra p 4.6 sätestab, et vajadusel tehakse

kinnipeetavale täielik läbiotsimine koos lahti riietumisega. Vaidlustatud käskkirja kohaselt

sooviti kaebaja pärast jalutuskäigult tulekut läbi otsida selleks, et veenduda, et keha välispinnal

ei ole keelatud esemeid. Selles osas vaidlust ei ole.

9.6. Vanglaametniku korralduse seaduslikkust eeldatakse ja kinnipeetav on kohustatud täitma

vanglaametniku korraldust. Riigikohus leidis 01.03.2007 lahendis, et kui ka hiljem kohases

menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud

seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole

rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. Kinnipeetava poolt korralduse täitmata

jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s

2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. (RKHKo 3-3-1-

103-06, p 14) Seega täitmata võib jätta vaid ilmselgelt õigusvastase korralduse kui tühise

haldusakti. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kaebaja mingilgi moel suutnud tõendada, et

vanglaametnike poolt talle antud korraldus oleks vastanud tühise haldusakti tunnustele.

Järelikult tuli kaebajal need korraldused täita.

9.8. Kohus loeb eeltooduga tõendatuks, et kaebaja rikkus VangS § 67 punkti 1, mille kohaselt

on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja

alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele ning pani sellega toime distsiplinaarsüüteo.

Vanglaametnike korraldused ei vastanud tühise haldusakti tunnustele.

9.9. Vaidlustatud käskkirjas toob vastustaja välja, et vanglateenistuse ametniku korduvatele

seaduslikele korraldustele mitte allumine näitab kaebaja negatiivset suhtumist nii

vanglateenistuse ametnikesse kui ka kehtivasse korda ja samuti annab halba eeskuju teistele

kinnipeetavatele. Selline tegevus seab ohtu vangla turvalisuse ja julgeoleku, sest raskendab

oluliselt distsipliini tagamist. Eeltoodud põhjustel käsitletakse ametniku korduvatele

seaduslikele korraldustele mitteallumist raske rikkumisena. Vastustaja märgib käskkirjas, et

karistuse määramisel puudusid kergendavad ja raskendavad asjaolud ning toob välja, et arvesse

on

võetud

asjaolu,

et

kaebajal

puudusid

käskkirja

andmise

hetkel

kehtivad

distsiplinaarkaristused.

Vastustaja

käskkirjast

nähtuvad

vastustaja

kaalutlused

distsiplinaarkaristuse määramisel. Vastustaja toob välja, et „/…/ noomitus ja isikliku raadio,

televiisori või muu elektriseadme kasutamise keelamine kuni 45 päevaks oleks antud rikkumise

puhul liiga leebeteks karistusteks. Samuti ei oleks lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine

mõjuv, kuna kinnipeetaval ei toimu lühi- ja pikaajalised kokkusaamised regulaarselt (2014 ei

olnud ühtegi kokkusaamist toimunud). Töölt eemaldamine distsiplinaarkaristusena ei ole aga

siinkohal sobilik määrata, kuna kinnipeetav ei tööta vanglas majandustöödel./…/“

Kaebuse esitaja ei ole esile toonud selliseid asjaolusid ja ka kohtumenetluses ei ilmnenud

asjaolusid, mis seaksid kahtluse alla karistusliigi ja määra valiku ning põhjendatuse. Läbiviidud

distsiplinaarmenetluse toimingud on kohtu hinnangul fikseeritud ettenähtud korras ega sisalda

vigu, mis tingiks käskkirja tühistamise.

9.10. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et vaidlustatud haldusaktis on vastustaja õigesti leidnud, et

kaebaja rikkus süüliselt VangS § 67 p 1, millest tulenevalt algatas vastustaja tema suhtes

distsiplinaarmenetluse ning selle läbiviimise järel karistas kaebajat õiguspäraselt kartserisse

paigutamisega 4 ööpäevaks. Kohus on samuti tuvastanud, et otsuse langetamisel ja karistuse

määramisel on vastustaja rakendanud kohaselt kaalutlusõigust ja toonud selgelt välja

kaalutlused, miks kaebajale määrati käskkirjas toodud karistus. Vastustaja on kaalutlusõigust

teostanud kooskõlas oma volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse

üldpõhimõtetega, arvestanud olulisi asjaolusid ning kaalunud põhjendatud huve. Määratud

karistus on proportsionaalne ja vastab rikkumise raskusastmele. Seega on Tallinna Vangla

11.07.2014 käskkiri nr 906 õiguspärane.

10. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei esitanud taotlust oma kohtukulude

väljamõistmiseks. Seega jäävad kantud menetluskulud poolte endi kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik