2-14-22900/20 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 30.juunil 2015

Kentmanni 13 Tallinnas tsiviilkantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-14-22900

Kohtuasi

XXX Eesti Filiaali hagi XXXvastu kahju hüvitamiseks

Hagihind

4 400,47 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: XXXEesti Filiaal (registrikood XXX, aadress XXX)

lepinguline esindaja Kadri XXX, nõustaja Arvi XXX

Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline

esindaja Erki XXX

Kohtuistungi aeg

27. mai 2015

Resolutsioon

XXXEesti Filiaali hagi XXXvastu kahju hüvitamiseks jätta

rahuldamata

Menetluskulude jaotus

Jätta hagimenetluse kulud XXXEesti Filiaali kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest

Hagiavalduse asjaolud

1. Hageja XXXA/S Eesti filiaal esitas 19.06.2014 kohtule hagi XXX(XXX) vastu kahju

hüvitamiseks summas 3609,64 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise seisuga

19.06.2014 summas 748,98 eurot ja edaspidise viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras kuni nõude täieliku täitmiseni.

2. Hagiavalduse asjaolud kohaselt toimus 30.08.2011 XXX, Tallinn korteris kahjujuhtum.

XXXkahjuteate kohaselt tilkus köögi ja WC laest korterisse mingit vedelikku. Korter XXX,

Tallinn oli kahju toimumise ajal kindlustatud hageja poolt kindlustuslepinguga,

kodukindlustuse poliis nr XXX. Hageja palus oma koostööpartneril, XXX OÜ-l, vaadata

kahju toimumise koht üle ja teha kindlaks kahju suurus. XXX OÜ teostas korteri XXX,

Tallinn ülevaatuse ning pildistas korteri. Ülevaatuse käigus selgus, et köögi ja WC laes on

veejäljed, elutoa laminaatparkett on pundunud, dušširuumi valgustus on kahjustunud,

põranda demonteerimiseks tuleb lahti võtta moodulkamin. XXX OÜ tegi päringu

korteriühistule kahju põhjuste kohta. KÜ XXXjuhatuse liige vastas, et kahjunõuete osas tuleb

pöörduda korter nr 16 omaniku poole.

3. Kinnisturegistri andmetel on korteri XXX, Tallinn omanik XXX. Korteri nr 12 remondiks

tegi hinnapakkumise nr XXX summas 1202,65 eurot XXX OÜ. XXX OÜ koostas hagejale

kahjukäsitluse kokkuvõtte, milles leidis, et hinnapakkumine vastab tekkinud kahjustuste

suurusele. Hageja palus XXX OÜ-le teostada korteris 12 remont.

4. Remonttööde teostamise ajal, 14.12.2011, toimus uus kahjujuhtum. XXXesitas hagejale uue

kahjuteate. Kahjuteate kohaselt tilkus laest vedelikku, mis ei olnud puhas. Kindlustusvõtja

püüdis suhelda ülemise korteri nr 16 elanikuga, kuid see ei õnnestunud. Hageja palus XXX

OÜ-l korter nr 12 uuesti üle vaadata. Kordusülevaatuse kohta esitas XXX OÜ hagejale uue

kokkuvõtte. Kokkuvõttest selgub, et viimase kahjuga uputas ülemine naaber roojaga,

mistõttu vahelaes olev soojustus haiseb ja selle eemaldamiseks on vaja lahti lammutada

dušširuumi seinad. Kahjustuste remondiks tegi hinnapakkumise nr XXX XXX OÜ summas

2671,09 eurot. Ehitustööde ajal oli vaja tarbida korteris nr 12 elektrienergiat. Kindlustusvõtja

palus hagejal hüvitada remonttöödest tingitud elektriarve. XXX OÜ esitas hagejale

kahjukäsitlustoimingute arve nr 062/12. Korteri remonttööd lõppesid 10.02.2012 ja XXX OÜ

ja kindlustusvõtja vahel vormistati remonttööde üleandmise-vastuvõtmise akt. XXX OÜ

esitas hagejale arve nr 12031 summas 3733,66 eurot. Kahe kahjujuhtumi tagajärjel hageja

poolt hüvitatud kahju kokku on 3609,64 eurot.

5. Hageja hüvitas XXX OÜ-le 50,00 eurot, XXX OÜ-le 3733,66 eurot, kindlustusvõtjale

elektrikulu 67,90 eurot. XXXOÜ esitas XXXle 09.05.2012 tagasinõude nr CL225357

tekitatud kahju hüvitamiseks, kuid XXX tagasinõudele ei reageerinud.

6. 21.07.2014 avalduses täpsustas ja vähendas hageja kahju ja viivise nõuet ning palus XXX

välja mõista kahju 3401,66 eurot, viivise seisuga 21.07.2014 summas 721,57 eurot ja viivise

VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kahjult alates 22.07.2014 kuni nõude täieliku täitmiseni.

7. 09.09.2014 palus hageja asendada senine kostja XXX uue kostjaga, kelleks on XXX,

korteriomandi XXXomanik, kelle korter asub vahetult kahjustatud korteri 12 peal. Hageja

avaldas, et ta sai korteriühistu XXX juhatuselt e-kirja, milles märgiti, et kahju põhjustajaks

oli XXX(edaspidi ka kostja) XXX korterist. Korteriühistu juhatus eksis XXX

korterinumbriga, kuna XXX kuulub korter 14, mitte 16. Seetõttu esitas hageja hagi vale

isiku, korter 16 omaniku XXX vastu. Senine kostja XXX selgitas hagejale korterite 14 ja 16

paiknemist oma e-kirjas.

8. 23.12.2014 palus hageja asendada ta seoses kindlustusettevõtte üleminekuga õigusjärglasega

XXX Eesti Filiaal (registrikood XXX) aadress XXX.

Kostja vastuväited

9. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle rahuldamata jätta. Kostja märgib, et antud nõudest ja

selle aluseks olevatest asjaoludest saab kostja teada esimest korda hagist. Vastuväidete

kohaselt ei ole hagis selgelt välja toodud tegu/asjaolu, mis hagis märgitud kahju tekitas.

Hageja kohustuseks on tõendada, et kostja on teinud teo või jätnud midagi tegemata, mille

tagajärjel tekkis hagejale selline kahju. Kahju hüvitamise eeldusteks on eelkõige kahju

olemasolu ja põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja kahju vahel. Hageja poolt lisatud KÜ

juhatuse vastus ei ole tõendiks, mis annaks aluse väita, et tekitatud kahju põhjustas kostja.

Vastusest ei selgu, millele tuginedes leiab KÜ, et kahju põhjustas ning selle eest peaks

vastutama kostja. See, et köögi ja wc laes on veejäljed ning et põrand on pundunud, ei ole

asjaolud, mille alusel saaks väita, et keegi kolmas uputas. Põrandast ja laest tehtud kaks pilti

ei tõenda hageja faktilisi asjaolusid.

10. Hageja lepinguline partner XXX OÜ poolt 12.09.2011 koostatud dokumendid on ilma

allkirjadeta. Samuti ei ole lisatud dokumenti, mis tõendaks, et antud dokumendid koostanud

isikul on selleks vajalik pädevus. OÜ XXX on leidnud, et kahju tõenäoline põhjustaja on

korter 16, mitte 14 omanik ning seda mõlemas kokkuvõttes. 14.12.2011 toimunud

kahjujuhtumi kirjeldamisel selgub, et uputati üle roojaga. See ei ole aga kostja puhul

võimalik, sest tema korteris ei ole WC-d.

11. Lisatud hinnapakkumine ei tõenda kahju tegelikku suurust, mh pakkumises märgitud tööde

teostamist ega ka antud summa tasumist. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, miks pidi

tegema hinnapakkumises märgitud töid ja sellises mahus. Kokkuvõtte lisaks pandud kaks

pilti ei tõenda, et tööde maht pidi nii suur olema, pigem vastupidi. Dokumentidel puuduvad

allkirjad. 16.01.2012 kokkuvõtte p I märgitakse, et eelmine remont on lõpetamata, mistõttu

kahju on väiksem (eelmine kahju oli pakkumise alusel 1202,65), kuid kokkuvõtte p IV

märgitakse, et kahjusumma on 2671,09.

12. Hageja ei ole esitanud tõendeid (teisi hinnapäringuid ja -pakkumisi), mis tõendaksid, et

probleem sooviti lahendada mõistlike kuludega. Hageja ei ole astunud samme, et selgitada

välja tegelik kahju põhjustaja või koguda asjakohaseid tõendeid, millele tuginedes saaks

väita, et kahju hüvitamise eest vastutab kostja. Hageja pealiskaudsust tõendab asjaolu, et

kohtuväline nõue ja hagiavaldus esitati teise korteri omanikule. Viivise eest ei saa kostja

vastutada, sest kostja sai põhinõudest, mille tasumisega viivitamise eest viivist arvestati teada

koos hagimaterjalidega, st alles 2014a oktoobris.

Kohtuotsuse põhjendused

13. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et korteris XXX, Tallinn olid 30.08.2011 ja 14.12.2011

kahjujuhtumid ning, et korter oli kahjujuhtumite toimumise ajal kindlustatud hageja poolt

kindlustuslepinguga, kodukindlustuse poliis nr XXX.

14. Pooled vaidlevad selle üle, kas korteris tekkinud kahju põhjustas kostja ja kahju suuruse üle.

15. VÕS § 492 sätestab, et kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle

kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise

nõue. TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks

olevaid asjaolusid tõendama hageja. Kostja peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks

tõendama, et rikkumine oli vabandatav.

16. KOS § 11 lg 1 sätestab, et korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa

korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele

korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Vastavalt VÕS §-le 100 on

kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on

kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et

kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel

nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui

võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul

põhjusel hüvitamisele.

17. VÕS § 127 sätestab lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu,

millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle

asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

18. Hageja on hagiavalduses esile toonud, et 30.08.2011 ja 14.12.2011 toimusid XXX kuuluvas

korteris XXX Tallinnas veekahjud, mis lähtusid kostjale kuuluvast, XXXTallinnas asuvast

korterist. XXXkahjuteate (I kd lk 7) kohaselt tilkus köögi ja WC laest korterisse mingit

vedelikku. Tunnistaja XXX, kes on OÜ XXX (endine XXX OÜ) juhatuse liige ja tegi

hagejale hinnapakkumise korteri XXX remondiks, ütlustega on tõendatud, et lae rikkunud

vedeliku puhul oli tegemist uriiniga (II kd lk 26-27).

19. Vande all üle kuulatud kostja ütlustega (II kd lk 3-4) ja tunnistaja XXX, kes on korteriühistu

XXX juhatuse liige, ütlustega on tõendatud, et kostja korteris WC-d ega dušširuumi ei ole,

korteris on ainult kööginurk (kraanikauss ja veekraan) külma vee kasutamise võimalusega.

Kostja kinnitas vande all, et ta ei ole kasutanud WC asemel ämbrit ega seda ümber ajanud.

Eelnevatest tõenditest saab kohus järeldada, et kostja korterist ei saanud WC puudumisel

uriini või rooja leket toimuda. Ükski kohtus ütlusi andnud tunnistajatest ei ole kostja korteris

käinud ega hageja väidet, et kostjale kuuluvas korteris võis leke toimuda uriini või rooja

ämbri ümbermineku tagajärjel, kinnitanud. Järelikult on väited, et uriin või roe lekkisid

kostjale kuuluvast korterist tõendamata ja oletuslikud.

20. Tunnistaja XXX ütlustega on tõendatud, et kostja korteris asuv külmavee torustik läheb

naaberkorterisse, st XXX korterisse ning et mõni aeg tagasi pandi tema korterisse uus toru.

Tunnistaja XXX ütlustest nähtuvalt on majas olnud korduvalt veekahjusid ja ka katus laseb

vett läbi (II kd lk 10). Kohtule esitatud elamu plaaniga (I kd lk 189) on tõendatud, et korteri

nr 12 peal asuvad korterid nr 14 ja 16, mis kuuluvad kostjale ja XXX . Eelnevast saab

järeldada, et külma vee või heitvee leke on võimalik mõlemast XXX korteri peal asuvast

korterist. Ka kohtule esitatud kirjalikest tõenditest nähtub, et veekahjustus võis alguse saada

korterist nr 16 (I kd lk 11, 15-16,18-19). Tunnistaja XXX ütlustest nähtuvalt oli kostja

korteris kunagi veetoru katki olnud, kuid ta ei mäletanud enam, millal see juhtus.

21. Tunnistajate XXX ja XXX ütlused selle kohta, et kahju põhjustas kostja, on vastuolulised –

nii nähtub XXX ütlustest, et ta sai kostja nime ja korteri numbri teada korteriühistu XXX

juhatuse liikmelt XXX, XXX ütlustest aga, et talle ei teatanud XXX kahjust enne, kui soovis

ühistult saada kätte omavastutuse summat, kindlustusest helistati alles käesoleval aastal. E-

kirja vastusena XXX teabenõudele (I kd lk 11) selle kohta, et veekahjustuse põhjustas kostja

(XXX) ei ole saatnud XXX, vaid XXX. Tunnistaja XXX ja vande all ütlusi andnud kostja

vee- või muu kahju põhjustamist ei kinnitanud. Järelikult ei saa esitatud tõenditega lugeda

veenvalt tõendatuks, et XXX Tallinn asuvas korteris tekkinud kahju põhjustajaks oli kostja.

22. Seega ei ole hageja tõendanud kostja poolt KOS § 11 lg 1 sätestatud kohustuse rikkumist,

mis annaks talle VÕS § 115 lg 1 tuleneva õiguse nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega

tekitatud kahju hüvitamist.

23. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg-test 1 ja 2 tulenevalt võib

hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline ning varaline kahju on eelkõige

otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline

kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtust või vara halvenemisest

tekkinud väärtuse vähenemist isegi juhul, kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega

seoses kantud või tulevikus kantavaid mõistlikke kulusid, sealhulgas mõistlikke kulusid

kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks

tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

24. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et tal on tekkinud kahju summas 3401,66

eurot.

25. Hagiavalduses on hageja esile toonud, et korteri XXX, Tallinn ülevaatuse ja kahju suuruse

tegi kindlaks tema koostööpartner, XXX OÜ, esitades selle kohta kokkuvõtted (I kd lk 15-16

ja 18-19). Korteri nr 12 kahjustuste remondiks tegi hinnapakkumised nr XXX summas

1202,65 eurot ja nr XXX summas 2671,09 eurot XXX OÜ (I kd lk 14 ja 20). Kokkuvõtetest

nähtub, et kahju ülevaatust ei ole teostanud OÜ XXX töötaja XXX, vaid XXX, kes saatis

hagejale XXX OÜ (XXX OÜ) poolt hinnapakkumised. XXX kinnitas ka kohtule saadetud

kirjas, et ta ei ole korteri ülevaatust teostanud (I kd lk 179). Tunnistaja XXX ütlustest

nähtuvalt (II kd lk 26-27) käis ta korterit üle vaatamas, tegi fotod, hinnapakkumised ja XXX

palvel kahju kokkuvõtted. Hinnapakkumise vastavust kahju ulatusele kinnitab XXX

kokkuvõtetes. Eelnevast saab järeldada, et hageja ei ole oma koostööpartneri kaudu kahju

ulatust kindlaks teinud, vaid kahju kokkuvõte ja ulatus on kujundatud vastavalt

hinnapakkumistele. XXX ütlustest nähtuvalt on tal kindlustusfirmaga kokkulepe, mille

kohaselt jääb omavastutus tema kanda. Kostja esitanud tõendi – XXX asjatundjad OÜ

arvamuse (I kd lk 196-200) kohaselt, ei saa kokkuvõtte fotol nr 9 olev hallitus põrandakatte

all olla veeavarii tulemus, kuna hallitus ei teki liigniiskuse tagajärjel isegi ülisoodsates

tingimustes ühe ega kahe päevaga, vaid see on pikema aja jooksul toimuv protsess. Järelikult

on OÜ XXX (endine OÜ XXX) kõrvaldanud ka kahjustused, mis ei ole tekkinud 30.08.2011

ja 14.12.2011 kahjujuhtumite tagajärjel. Eeltoodu tõttu ei saa kohus antud kahju

kokkuvõtteid lugeda usaldusväärseteks tõenditeks kahju ulatuse ja maksumuse kohta,

kuivõrd need on tehtud OÜ XXX (endine OÜ XXX) juhatuse liikme poolt, kes võib olla

huvitatud sellest, et hüvitamisele kuuluv kahjusumma oleks tegelikust suurem. Hageja ei ole

esitanud teisi hinnapäringuid ja -pakkumisi, mis tõendaksid, et OÜ XXX hinnapakkumised

olid turuhindadega kooskõlas. Täiendavalt märgib kohus, et kõiki kahjustusi ei saa tõendad

fotodega nt, et trafo oli katki. Järelikult ei ole hageja tõendanud usaldusväärselt ka kahju

olemasolu ja tegelikku suurust. Akt (I kd lk 25) ei tõenda, milliseid tööd tehti ja korteri nr 12

omanikule üle anti.

26. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi ei ole veenvalt põhjendatud ega

tõendatud, mistõttu tuleb see jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

27. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jättis hagi kostja I vastu rahuldamata, siis tuleb menetluskulud, mis on seotud nõudega

kostja I vastu jätta täies ulatuses hageja kanda. Seoses hagi rahuldamisega kostja II ja kostja

III vastu solidaarselt, tuleb jätta hagimenetluse kulud, mis on seotud kostja II ja kostja III

vastu esitatud nõudega TsMS § 165 lg 3 alusel solidaarselt kostjate kanda.

28. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu

kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei

määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

29. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks

vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud

maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on

otstarbekas määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast asjas tehtud lahendi

jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt

Kohtunik