3-15-1112/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-15-1112 Määruse kuupäev

29. juuni 2015 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi

Menetlusosalised Gert Reiteli kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 475 eurot Kaebaja – Gert Reitel Vastustaja – Tartu Vangla Resolutsioon

1. Lugeda Gert Reiteli kaebus esitatuks kaebetähtaega ületades.

2. Jätta Gert Reiteli kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata.

3. Lõpetada asjas menetlus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud

1. Tartu Halduskohtusse saabus 28.04.2015 Gert Reiteli kaebus Tartu Vangla vastu. Kaebuse kohaselt taotleb kaebaja Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses asjaoluga, et 01.10.2014 toimunud läbiotsimise käigus võeti tema kambrist ära kaks elastiksidet, mis olid kaebajale väljastatud Tartu Vangla meditsiiniosakonna poolt. Ilma elastiksidemeta ei olnud kaebajal võimalik oma haiget põlve liikudes teostada ning see põhjustas kaebajale valu.

2. Oma 07.05.2015 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse ning andis vastustajale tähtaja kaebusele kirjalikult vastamiseks. Määruses luges kohus kaebuse tähtaegselt esitatuks.

3. Tartu Vangla esitas 26.05.2015 kirjaliku vastuse kaebusele, milles märgiti, et kuivõrd G. Reitel sai kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse kätte 25.03.2015 ning kaebuse halduskohtule andis ta vanglaametnikele üle 27.04.2015, on kaebus esitatud tähtaega ületades.

4. Tartu Halduskohus saatis 02.06.2015 G. Reitelile kirja, milles selgitati kujunenud olukorda ning anti võimalus tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks.

5. 05.06.2015 saabus Tartu Halduskohtusse G. Reiteli avaldus, mille kohaselt peab ta kaebust tähtaegseks, kuid alternatiivselt taotleb ka kaebetähtaja ennistamist.

6. Tartu Halduskohus andis oma 11.06.2015 määrusega Tartu Vanglale tähtaja G. Reiteli 05.06.2015 kohtusse saabunud avaldusele vastamiseks.

7. Oma 25.06.2015 avalduses palus Tartu Vangla jätta kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.

Kohtu seisukoht

8. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lõikele 1 kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. G. Reiteli kahju hüvitamise taotlus jäeti rahuldamata 24.03.2015 otsusega nr 1-13/1047-4 ning asjas ei ole vaidlust selle üle, et nimetatud otsuse sai G. Reitel kätte 25.03.2015. Tulenevalt riigivastutuse seaduse § 18 lõikes 2 sätestatud 30-päevasest tähtajast pidi kaebaja esitama kaebuse hiljemalt 24.04.2015. Tulenevalt HKMS § 68 lõikest 4 tuleb vanglas viibiva isiku puhul tähtaja järgimist lugeda kaebuse vanglale üle andmise kuupäevast. Kohus asus 07.05.2015 kaebust menetlusse võttes seisukohale, et kaebus on esitatud tähtaegselt, kuna ümbrikule, millega kaebus kohtusse saabus, oli märgitud kuupäevaks 24.04.2015. Tartu Vangla on aga esitanud väljavõtte G. Reiteli kirjavahetuse kaardist, millelt ilmneb, et 27.04.2015 on G. Reitel andnud üle kirja Tartu Halduskohtule ning eelmise kirja on ta välja saatnud 13.04.2015. Kuigi kirjavahetuse kaardile ei ole märgitud seda, kas tegemist on kaebusega, saab sellest järeldada, et nimetatud kanne peab kajastama käesolevas asjas kaebuse kohtule edastamist. Kannet on kinnitanud G. Reitel oma allkirjaga.

9. Seega peab kohus võtma seisukoha, kas kaebuse esitamise ehk kaebuse Tartu Vanglale üle andmise päeva tuvastamisel tuleb käesoleval juhul lähtuda ümbrikule märgitud kuupäevast või kirjavahetuse kaardist. Kohus ei nõustu Tartu Vangla seisukohaga, et igal juhul tuleb lähtuda kirjavahetuse kaardist. Olukorras, kus kinnipeetavale tuleneb justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 48 lõikest 2 kohustus märkida ümbrikule kirja üleandmise kuupäev ning sama paragrahvi lg 3 punktist 3 tuleneb kirja üleandmise registreerimise kohustus vanglale, ei saa automaatselt järeldada, et kahe märgitud kuupäeva lahknevuse korral on vanglaametnike tehtud märge õigem. Vastavalt HKMS § 61 lõikest 2 ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu ning kohus hindab kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses. Käesolevas asjas on tegemist kahe vastuolulise tõendiga ning kohus peab selle vastuolu kõrvaldama tavapäraseid tõendite hindamise reegleid rakendades.

10. 05.06.2015 kohtusse saabunud avalduses möönab G. Reitel, et ta ei saa välistada, et ta pani kirja posti 27.04.2015. Samuti märgib ta seoses 24.04.2015 kuupäevaga, mis oli reede, et ta ei saanudki sel päeval kirja saata, sest reedeti Tartu Vanglas kirju välja saatmiseks ei korjata. Samas ei välista ta, et saatis kirja välja 23.04.2015. Kirjavahetuse kaardi kohta märgib ta aga, et sellele annab kinnipeetav esmalt allkirja ning alles seejärel täidab vanglaametnik ülejäänud lahtrid.

11. Kohus nõustub Tartu Vanglaga selles, et ei ole usutav, et G. Reitel saatis kirja juba 23.04.2015, kuivõrd kaebus ning ümbrik on dateeritud kuupäevaga 24.04.2015. Seoses väitega, et reedeti vanglas kirju ei korjata, märgib kohus järgmist. Tartu Vangla kodukorra p 15.1.3 sätestab, et väljasaadetavate kirjade vastuvõtmine toimub riiklikult kehtestatud tööpäevale eelneva päeva jooksul. Seega ei kahtle kohus selles, et reedel, 24.04.2015 ei toimunud kirjade vastuvõtmist ning järelikult ei andnud G. Reitel kaebust üle 23.04.2015 ega 24.04.2015. Seetõttu lähtub kohus kaebuse tähtaegsuse hindamisel kirjavahetuse kaardile märgitud kuupäevast.

12. Samuti märgib kohus, et ei pea käesoleval juhul kaebuse tähtaegsuse hindamisel asjassepuutuvaks seda, et 24.04.2015 kirjade vastuvõtmist ei toimunud. Kohtu hinnangul ei laienda niisugune vangla töökorraldus HKMS § 67 lõikes 4 sätestatud erandit, mille kohaselt möödub puhkepäevale langenud tähtpäeva korral tähtaeg järgmisel tööpäeval. Nagu nähtub ka

G. Reiteli 05.06.2015 kohtusse saabunud avaldusest, ei olnud talle niisugune töökorraldus üllatuseks. Tartu Vangla 25.06.2015 avaldusest ilmneb, et G. Reitel viibib vangistuses juba

2008. aastast. Kohtule ei ole käesoleval ajal teada, milline on olnud töökorraldus varasemalt, kuid kodukorra p 15.1.3 kehtib 11.02.2013 käskkirjaga kinnitatud kodukorras muutumatuna. Samuti on õige Tartu Vangla märkus, et isegi siis, kui omistada sellele küsimusele kaebuse tähtaegsuse osas tähtsust, saanuks G. Reitel anda kaebuse üle pühapäeval, 26.04.2015.

13. Kohus nendib, et kui tõepoolest annab kinnipeetav kirjavahetuse kaardile esmalt allkirja ning alles seejärel märgitakse sinna kirja üleandmise kuupäev ilma kinnipeetava juuresolekuta, on tegemist lubamatu praktikaga, kuna see ei võimalda veenduda allkirjaga kinnitatud andmete õigsuses. Samas ei pea kohus käesoleval juhul vajalikuks nimetatud väidet kontrollida. Kohus nõustub Tartu Vanglaga selles, et kaebuse jõudmine kohtusse 28.04.2015 viitab sellele, võttes arvesse käsiposti liikumist Tartu Vangla ning Tartu kohtumaja vahel, et kirjavahetuse kaardile kantud andmed on tõesed ning kaebus esitati 27.04.2015.

14. G. Reitel märgib ka seda, et kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsus toimetati talle 25.03.2015 kätte hilinemisega. Kohus selgitab, et sõltumata sellest, millisel kellaajal see kaebajale kätte toimetati, ei ole vaidlust selle üle, et see toimus 25.03.2015. Kaebetähtaja arvestamisel lähtutakse ööpäevadest tervikuna, mistõttu ei oma kellaaeg siinkohal tähtsust. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et G. Reitel esitas kaebuse kaebetähtaega ületades ning seega muudab kohus oma 07.05.2015 määruses võetud seisukohta.

15. Kaebetähtaja ennistamist taotleb G. Reitel samuti põhjendusega, et 24.04.2015 polnud tal võimalik kirja üle anda. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks nimetatud sätte mõttes saab olla eelkõige objektiivne takistus kaebuse esitamisel. Iseenesest nõustub kohus sellega, et vangla tegevusetus kirja vastuvõtmisel saab kinnipeetava puhul olla mõjuvaks põhjuseks, mis tingib kaebetähtaja ennistamise. Samas eeldab mõjuv põhjus HKMS § 71 lõike

1 mõttes siiski seda, et takistus ei olnud kaebajale ettenähtav. Kaebetähtajad on perioodid, mille jooksul isik peab otsustama kaebuse esitamise ning vajaduse korral ka seda lähtuvalt talle teadaolevatest oludest ette planeerima. G. Reitelile oli teada, et reedeti vanglas kirju vastu ei võeta, mistõttu pidi ta sellega kaebuse esitamisel arvestama. Analoogiliselt ei kuuluks ennistamisele vabaduses viibiva isiku kaebuse esitamise tähtaeg olukorras, kus tal oli ette teada, et tal pole kaebetähtaja viimasel päeval ligipääsu internetile või transpordivõimalust postiasutusse. Seetõttu on kohus seisukohal, et asjas ei esine mõjuvat põhjust HKMS § 71 lõike

1 mõttes kaebetähtaja ennistamiseks ning kohus jätab kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.

16. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus asjas HKMS § 124 lõike 2 ning § 152 lg 1 p 2 alusel menetluse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Hristoforova kohtunik