2-15-4505/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. juuni 2015, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-15-4505

Tsiviilasi

R.P. hagi K.J. vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

1525 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

• Hageja: R.P., isikukood XXXX, elukoht XXXX.

Hageja esindaja: vandeadvokaat Tarmo Pilv; e-post

info@tarmopilv.ee

• Kostja: K.J., isikukood XXXX; elukoht XXXX.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt R.P. hagi K.J. vastu kahju hüvitamiseks.

2. Mõista K.J. (ik XXXX) R.P. (ik XXXX) kasuks välja:

2.1. varalise kahju hüvitis 25 (kakskümmend viis) eurot;

2.2. mittevaralise kahju hüvitis 500 (viissada) eurot.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta hageja menetluskuludest 34% kostja kanda ja 66% hageja enda kanda; kostja

menetluskulud jätta kostja kanda.

6. Mõista K.J. R.P. kasuks välja menetluskulu 25 (kakskümmend viis) eurot ja 50 senti.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1

500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Käesolevas asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse

normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid

ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

KIRJELDAV OSA

1. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt, kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on

kostjale isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte toimetatud 2. mail 2015. Kostja, kellele

kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

4. Hageja on esitanud kostja vastu hagi lepinguvälise kahju hüvitamiseks. Võlaõigusseaduse

(VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju

hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt

seadusele. Hagi rahuldamise eelduseks on seega kostja õigusvastane tegu, hagejal kahju

olemasolu ning põhjuslik seos kostja õigusvastase teo ning hagejal kahju tekkimise vahel.

Kusjuures vastutusest vabanemiseks on kostjal VÕS § 1050 lg 1 järgi võimalik tõendada,

et ta ei ole kahju tekitamises süüdi.

5. Hagi kohaselt tungis kostja hagejale 7. oktoobril 2014. a kallale. Kostja lõi hagejat kolm

korda rusikaga näkku, põhjustades hagejale füüsilist valu ja tervisekahjustusi, so turse

vasaku silma alla, turse vasemale poole üla- ja alahuulele ning peapõrutuse. Lisaks nõudis

kostja vägivallaga ähvardades hagejalt raha üleandmist, mille tagajärjel andis hageja

kostjale 20 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostja pannud toime VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1

p-de 2 ja 5 mõttes õigusvastase teo, mille tagajärjel on hagejale tekkinud kahju. Kuna kostja

ei ole esitanud väiteid ega tõendeid selle kohta, et kostja ei ole kahju tekitamises süüdi ning

hagis väljatoodud asjaoludest nähtub, et kostja tegevus oli tahtlik, leiab kohus, et hageja

võib VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p-de 2 ja 5 ning § 1050 alusel nõuda kostjalt kahju

hüvitamist.

6. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja kostjalt varalise kahju väljamõistmist summas 25

eurot ja mittevaralise kahju väljamõistmist summas 1500 eurot.

7. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju mh kaotsiläinud või hävinud vara

väärtust ning kahju tekitamisega seoses kantud mõistlikke kulusid. Hagist nähtub, et,

hageja andis kostjale kostja poolt toime pandud rünnaku ja edasise vägivallaga

ähvardamise mõjul 20 eurot. Lisaks kandis hageja kostja poolt tekitatud tervisekahjustuse

tõttu erakorralise meditsiini osakonda pöördumisel ravikulusid 5 eurot. Kohus leiab, et

kostjalt on põhjendatud hageja kasuks seega välja mõista otsene varaline kahju 25 eurot.

8. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikule kehavigastuse tekitamisest ja/või tema tervise

kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud

isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Mittevaralise kahju

suuruse otsustab VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 alusel kohus diskratsiooniõigusest

lähtuvalt. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku

füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 5 näeb ette, et mittevaralise kahju

hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist

ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Riigikohus on otsuses 3-2-1-18-13

märkinud, et kohus peab mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisel sõltumata poolte

taotlustest arvestama ka rikkumise laadi, rikkuja süüd ning selle astet, poolte

majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises ja muid asjaolusid, millega

arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Kohtute

väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise

heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi

autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt Riigikohtu 26. juuni 2013. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p 20 jj).

9. Hagiavalduse kohaselt tungis kostja hagejale kallale ning lõi hagejat tahtlikult korduvalt

rusikaga näkku ja kehapiirkonda. Sellega tekitas kostja hagejale turse vasaku silma alla,

turse vasemale poole üla- ja alahuulele ning peapõrutuse. Tegemist ei ole püsivate

tervisekahjustustega. Hagejale rünnaku tagajärjel tekkinud tervisekahjustus on seega

pigem kergemat laadi. Hagist ei nähtu, et saadud vigastused oleksid hageja elukvaliteeti

pikema aja jooksul mõjutanud. Hageja on hagis välja toonud asjaolu, et kostja ründas

hagejat ajendatuna hageja ja kostja vahelisest konfliktist seoses taksoteenuse osutamisega.

Samas ei saa see kohtu hinnangul õigustada kostja tahtlikku ja vägivaldset rünnet hageja

vastu. Seega ei saa hageja rünnakule eelnenud käitumist hagis toodud asjaoludel pidada

selliseks, mis annaks alust kahjuhüvitise vähendamiseks.

10. Arvestades eeltoodut, Eesti kohtupraktikas sarnastes ja isegi raskemates asjades

väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitisi (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 10. mai 2013. a

otsus tsiviilasjas nr 2-12-5593; Harju Maakohtu 6. mai 2013. a tagaseljaotsus tsiviilasjas

nr 2-12-28699 ja Tartu Ringkonnakohtu 18. novembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-

45078) ning Eesti keskmist elatustaset, leiab kohus, et käesolevas asjas on mõistlik hüvitis

mittevaralise kahju eest 500 eurot.

11. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2, § 1050, §

128 lg 3 ja § 134 lg 2 alusel välja mõista varalise kahju hüvitis 25 eurot ja mittevaralise

kahju hüvitis 500 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hagi rahuldatakse ligikaudu 34% ulatuses.

13. Tartu Maakohus andis 28. mail 2015 hagejale tähtaja menetluskulude nimekirja ja vastavate

tõendite esitamiseks. Menetluskulude nimekiri tuli esitada 5 päeva jooksul kirja kätte

saamisest. Hageja on Tartu Maakohtu 28. mai 2015. a kirja avaliku e-toimiku vahendusel

kätte saanud 2. juunil 2015. Hageja ei ole esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja.

14. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

15. Asja materjalidest nähtub, et hageja menetluskulu on hagiavalduselt tasutud riigilõiv

summas 75 eurot. Kohtul ei ole võimalik asja materjalide pinnalt tuvastada, kui suured on

hageja lepingulise esindaja tegelikud kulud, kuna hageja ei ole vastavaid andmeid esitanud.

Kuivõrd hageja lepingulise esindaja tegelikud kulud ei ole teada, ei saa kohus ka TsMS §

175 lg 1 esimese lause alusel hinnata, millised hageja esindaja kulud on põhjendatud ja

vajalikud.

16. Hageja menetluskulud koosnevad seega riigilõivust 75 eurot. Kohus jätab hageja

menetluskuludest 34% kostja kanda ja 66% hageja enda kanda. Seega tuleb kostjalt välja

mõista hageja menetluskulu 25 eurot ja 50 senti. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja

kanda. Arvestades, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal

menetluskulusid tekkinud olla.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik