2-12-54031/38 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. juuni 2015 Tartu

Tsiviilasja number

2-12-54031

Tsiviilasi

OÜ Metssalu Ehitus hagi Margus Türkson vastu

3825,79 euro väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3825,79 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 28. jaanuari 2015 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Margus Türksoni apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

2. juuni 2015

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): Margus Türkson (isikukood XXXXX),

esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela

Vastustaja (hageja): OÜ Metssalu Ehitus (registrikood

10191768), esindaja Harri Paabo

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 28. jaanuari 2015 otsus ja

teha asjas uus otsus.

2. Jätta OÜ Metssalu Ehitus hagi Margus Türkson vastu

3825,79 euro väljamõistmiseks rahuldamata.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta OÜ

Metssalu Ehitus kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Metssalu Ehitus (hageja) esitas 17. detsembril 2012 Tartu Maakohtule hagi Margus

Türksoni (kostja) vastu 3825,79 euro väljamõistmiseks.

Hagiavalduses märgitu kohaselt sõlmisid pooled 15.09.2008 lepingu, mille järgi kohustus kostja

tasuma hagejale J.S.S Ehitus 77 800 krooni suuruse võla igakuiste 2000 krooni suuruste maksetena

jaanuari lõpuks 2012. Perioodil 01.12.2009 – 31.01.2012 on kostja jätnud tasumata 26 makset

kokku summas 3323,32 eurot, mille lisandub viivis summas 502,47 eurot.

Hageja leidis, et pooltevahelise lepingu puhul on tegemist abstraktse (konstitutiivse)

võlatunnistusega VÕS § 30 lg 1 tähenduses. Abstraktne võlatunnistus iseenesest võlaõiguslikku

alust ei vaja. Kui kohus asub seisukohale, et tegemist ei ole konstitutiivse võlatunnistusega, siis on

hageja arvates tegemist kohustuse üleminekuga VÕS § 175 lg 1 tähenduses. Kui kohus asub

seisukohale, et tegemist ei ole konstitutiivse võlatunnistuse ega kohustuse üleminekuga, siis on

hageja arvates tegemist kohustusega ühinemisega VÕS § 178 lg 1 tähenduses.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Pooltevahelise lepingu puhul on tegemist kohustusega ühinemisega

VÕS § 178 lg 1 tähenduses. Lepingust ei tulene, et selle sõlmimisel oleks kohustus J.S.S Ehitus

OÜ suhtes lõppenud. Kohustusega ühinemisel tekib VÕS § 178 lg 4 alusel solidaarkohustus.

Kostja võib esitada hageja nõudele VÕS § 178 lg 4 ning § 149 lg 1 järgi kõik vastuväited, mida

oleks võinud esitada J.S.S Ehitus OÜ ise. Hageja ei ole tõendanud ega selgitanud J.S.S Ehitus OÜ

kohustuse olemasolu. Kostja leidis, et hageja nõue on aegunud.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 28. jaanuari 2015 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja

3825,79 eurot (põhivõlg 3323,32 eurot + viivis 502,47 eurot) ning jättis menetluskulud kostja

kanda.

Maakohtu põhjenduste kohaselt kujutab 15.09.2008 leping endast abstraktset (konstitutiivset)

võlatunnistust VÕS § 30 lg 1 tähenduses. Lepingu teksti analüüsist tuleneb otseselt, et kostja J.S.S

Ehitus OÜ juhatuse liikmena kohustub maksma J.S.S Ehitus OÜ võlgnevuse 77 800 krooni

hagejale. Puudub igasugune viide sellele, et tegelikkuses soovis kostja äriühingule kuuluva

kohustusega ühineda. Lepingu tekstist ei tulene, et selle allakirjutamise järgselt oleks hagejal

nõudeõigus mitte ainult lepingujärgse võlgniku (s.o kostja) vastu, vaid ka J.S.S Ehitus OÜ vastu.

Kirjaliku lepingu sõlmimine iseenesest kinnitab asjaolu, et pooled soovisid võlgnevuse õiguslikus

suhtes markeerida. Nimelt on lepingu sõlmimine kohustuslik üksnes võlakohustuse ülevõtmise

korral.

Maakohus leidis, et hageja on oma raamatupidamises kajastanud tõlgendava kokkuleppe alusel

senise võlgnevuse lõppemise ja uue võlgnevuse tekkimise, mis kinnitab, et hageja on päris algusest

peale mõistnud allkirjastatud kokkulepet võla ülevõtmisena, mitte võlaga ühinemisena. J.S.S

Ehitus OÜ on registrist kustutatud 23.01.2012. See ei oleks likvideerimis- või pankrotimenetluseta

olnud võimalik, kui viimasel lasunuks (oma raamatupidamise kohaselt) võlg hageja ees. Kostja on

J.J.S Ehitus OÜ ainuomaniku ja juhatuse ainuliikmena likvideerimismenetluse läbi viimata jätmise

ja pankrotiavalduse esitamata jätmise kaudu tunnustanud J.S.S Ehitus OÜ-l hageja ees võlgnevuse

puudumist. Kostja on sõlmitud kokkuleppe täitmiseks teinud 20.05.2009 ja 17.07.2009 hagejale

kaks makset summas 2000 krooni selgitusega „vastavalt lepingule“.

Maakohus leidis, et kokkuleppe sõlmimise ja vormistamise ainus põhjus ja lepingupoolte ühine

eesmärk sai seisneda selles, et fikseerida aastal 2006 tekkinud ja seni tasumata võla suurus ning

isik, kes selle ära maksma peab, sest J.S.S Ehitus OÜ selleks aastal 2008 enam võimeline ei olnud.

Hageja on tõendanud, et tegemist on konkreetselt konstitutiivse võlatunnistusega, mille

sõlmimisele oli poolte tahe suunatud, vältimaks hilisemad võimalikke vaidlusi ning see poolte tahe

on selgelt väljendunud lepingus kirjapanduna. Maakohus ei pidanud õigeks lähenemist, et näiteks

pooled, kes pole õigusharidusega isikud, peaksid või suudaksid lepingusse kirja panna sellised

mõisted nagu konstitutiivne kohustus. Võlatunnistus kui iseseisev abstraktne kohustus

võlaõiguslikku alust ei vaja, sest selle kehtivus ei sõltu selle aluseks oleva tehingu kehtivusest ja

sellele ei saa esitada vastuväiteid, mis tulenevad võlatunnistuse aluseks olevast suhtest.

Maakohus leidis, et hageja nõue ei ole aegunud. Kuna lepingus on kokku lepitud kostja poolt

igakuuliste osamaksete tegemise kohustuse, siis aegub igaüks neist eraldi. Vanim kuumakse

muutus sissenõutavaks 01.01.2010. Hagi esitamiseks ajaks (17.12.2012) ei olnud möödunud TsÜS

§ 146 lg-s 1 ettenähtud aegumistähtaeg.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. M. Türkson esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 28. jaanuari 2015 otsuse

tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant palus jätta

menetluskulud vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt:

1) on maakohus VÕS § 30 lg-t 1 ebaõigesti kohaldades leidnud, et poolte vahel 15.09.2008

sõlmitud leping kujutab endast konstitutiivset võlatunnistust. Apellant on VÕS § 178 lg 4 alusel

ühinenud J.S.S Ehitus OÜ kohustusega selle tagamise eesmärgil. Lepingu sõnastusest on selgelt

näha, et kohustused ei lõppe J.S.S Ehitus OÜ suhtes. Kui pooltel oleks olnud tahe vabastada J.S.S

Ehitus OÜ edaspidi kohustustest, siis oleks pooled selle ka lepingus väljendanud. Maakohus

järeldus konstitutiivse võlatunnistuse kohta on vastuolus Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-69-06 p-dega

14-15;

2) on maakohus ebaõigesti hinnanud tõendeid ning oluliselt rikkunud TsMS § 436 lg-t 1 ja § 442

lg-t 8. Lepingu tõlgendamise seisukohast ei oma tähendust tõendina „kirjaliku lepingu sõlmimine

iseenesest“. Hageja raamatupidamise andmed ei tõenda poolte tahet. Kui isik ei teata endast kui

võlausaldajast likvideerimis- või pankrotimenetluses, ei tõenda see nõuete puudumist

likvideerimisel oleva äriühingu vastu. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et apellandi poolt

väidetavalt tasutud maksed tõendavad võla ülevõtmist. Maakohus on ebaõigesti jaganud

tõendamiskoormise;

3) on maakohus jätnud tähelepanuta, et vastustaja ei ole tõendanud võlgnevuse olemasolu ega

mistahes teenuse osutamist J.S.S Ehituse OÜ-le. Maakohus on ebaõigesti jätnud kohaldamata VÕS

§ 178 lg 4. Kuna apellant ühines kohustusega selle tagamise eesmärgil ja apellandist sai lepingu

alusel solidaarvõlgnik, on apellandil võlgnikuga võrdsed õigused esitada vastuväiteid nõude

olemasolu kohta. Hageja ei suutnud kohtumenetluse vältel kohtule tõendada, millisest

töövõtulepingust, millal teostatud tööde, milliste (maht, omadused ja kvaliteet) tööde ning kus

teostatud tööde eest võlgneb J.S.S Ehitus OÜ hagejale rahalisi vahendeid;

4) on maakohus tõlgendanud lepingut meelevaldselt ja kontekstiväliselt. Lepingu tõlgendamisel ei

saa lähtuda ainuüksi kasutatavatest terminitest ja/või nende puudumisest. Konstitutiivne

võlatunnistus tuleb väljendada selgelt;

5) on maakohus ebaõigesti asunud seisukohale, et pooled oleksid pidanud lepingus vastupidiselt

konstitutiivse võlakohustuse selgele sõnastamisele sõnastama eraldi solidaarkohustuse.

Solidaarkohustuse mõiste tuleb seadusest. Apellandi näol on tegemist füüsilise isikuga, kes oli

J.J.S Ehitus OÜ juhatuse liige. Juhatuse liige ei vastuta isiklikult äriühingu kohustuste täitmise

eest, vastutus saab tekkida ainult seaduses sätestatud juhtudel ja/või lepingust tulenevalt.

5. OÜ Metssalu Ehitus vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei nõustu vastustaja apellandi väitega, et pooled on sõlminud kohustusega ühinemise

kokkuleppe võlausaldaja nõude tagamise eesmärgil VÕS § 178 lg 4 tähenduses;

2) ei nõustu vastustaja apellandiga väitega, et pooled ei ole kokku leppinud kohustuse ülevõtmises;

3) ei nõustu vastustaja apellandi väitega, et maakohtu seisukoht seoses konstitutiivse

võlatunnistusega on vastuolus Riigikohtu praktikaga ning et maakohus on ebaõigesti kohaldanud

VÕS § 30 lg-t 1;

4) ei nõustu vastustaja apellandi väitega, et maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid;

5) ei nõustu vastustaja apellandi väitega, et maakohus on ebaõigesti jaganud tõendamiskoormise.

Konstitutiivse võlatunnistuse puhul ei ole võimalik esitada võla puudumise vastuväidet;

6) ei nõustu vastustaja apellandi väitega, et maakohus on pooltevahelist kokkulepet meelevaldselt

ja kontekstiväliselt tõlgendanud;

7) ei nõustu vastustaja apellandi väitega, et maakohus on ebaõigesti tõlgendanud

solidaarsuskohustusele viitava tekstiosa puudumist kokkuleppes.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 28. jaanuari 2015 otsus tuleb tühistada.

Ringkonakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab OÜ Metssalu Ehitus hagi M. Türkson vastu

3825,79 euro väljamõistmiseks rahuldamata.

Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

7. Hageja on maakohtule esitatud hagis esitanud faktilise asjaoluna, millele tema nõue kostja vastu

põhineb, poolte vahel 15.09.2008 sõlmitud lepingu ( I kd tl 7). Hageja väitel on pooltevaheline

leping käsitletav konstitutiivse võlatunnistusena VÕS § 30 lg 1 tähenduses, alternatiivselt on

hageja esitanud seisukoha, mille järgi on pooltevaheline leping kohustuse ülevõtmine VÕS § 175

lg 1 kohaselt või on tegemist kohustusega ühinemisega VÕS § 178 lg 1 järgi. Seega on hageja

õigusliku alusena tuginenud oma nõudes eelkõige VÕS § 30 lg-le 1, seejärel VÕS § 175 lg-le 1 ja

seejärel VÕS § 178 lg-le 1.

8. VÕS § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega

luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus.

Ringkonnakohus nõustub apellandi väitega, et maakohus on VÕS § 30 lg-t 1 ebaõigesti

kohaldanud, leides, et poolte vahel 15.09.2008 sõlmitud leping kujutab endast konstitutiivset

võlatunnistust.

Konstitutiivse võlatunnistusega luuakse iseseisev kohustus kõrvuti kohustusega, mida

tunnustatakse, st kohustused jäävad kõrvuti eksisteerima. Sellise võlatunnistusega tagatakse

esmajoones põhikohustuse täitmist ning see lihtsustab võla sissenõudmist. Konstitutiivse

võlatunnistuse andmisega ei asendata täitmist (VÕS § 89 lg 2 esimene lause). Põhikohustusega on

selline võlakohustus seotud täitmise kaudu. Nii loetakse konstitutiivsest võlatunnistusest tuleneva

kohustuse täitmisega täidetuks ka algne kohustus (VÕS § 89 lg 2 teine lause).

Riigikohtu tsiviilkolleegium on korduvalt oma lahendites selgitanud, et konstitutiivne

võlatunnistus tekib siis, kui pooled lepivad kokku algsest kohustusest sõltumatu võlakohustuse

tekkimise kõrvuti algse kohustusega ning, et konstitutiivsele võlatunnistusest tulenevale nõudele

ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid

vastuväiteid (nt Riigikohtu 24. aprilli 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 13; 17. jaanuari

2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-11, p-d 9 ja 10; 6. veebruari 2012 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-149-11, p-d 20 ja 21, 28. jaanuari 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-14 p 17). Poolte

tahet luua just konstitutiivne kohustus või asendada senine kohustus peab tõendama võlausaldaja.

9. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kostja tahet luua konstitutiivne kohustus.

Ainuüksi asjaolu, et kostja on lepingu allkirjastanud, ei tõenda konstitutiivse võlatunnistuse

olemasolu. Samuti ei tõenda seda, et kostja andis hageja konstitutiivse võlatunnistuse, hageja poolt

esitatud tõendid (J.S.S. Ehitus OÜ ja kostja poolt hagejale tehtud pangaülekanded – I kd tl 69;

raamatupidamise kliendivõlgnevuse üldaruanded – I kd tl 70-72; kliendilaekumise aruanded –

I kd tl 73-75; äriregistri väljatrükk – I kd tl 76-79; J.S.S. Ehitus OÜ 2006. a ja 2007. a

majandusaasta aruanded – I kd tl 80-112).

Maakohus on VÕS § 29 lg-te 1, 4 ja 5 alusel tõlgendanud poolte vahel 15.09.2008 sõlmitud

lepingut ning asunud vaidlustatud otsuse p-des 27-29 tõendeid hinnates seisukohale, et lepinguga

kohustus kostja hageja ees üle võtma J.S.S. Ehitus OÜ võla tasumise kohustuse nii, et astus ise

senise võlgniku asemele (VÕS § 175 lg 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et

poolte vahel 15.09.2008 sõlmitud leping on käsitletav kostja poolt võlgniku kohustuse

ülevõtmisena VÕS § 175 lg 1 mõttes ning ei korda siinjuures maakohtu otsuse p-des 27-29 toodud

põhjendusi. Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt esitatud tõendid (pangaülekanded,

kliendilaekumise aruanded, kliendivõlgnevuse aruanded) tõendavad kohustuse ülevõtmist kostja

poolt, kuid mitte seda, et kostja andis konstitutiivse võlatunnistuse.

10. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga vaidlustatud otsuse p-s 30, et 15.09.2008

sõlmitud leping on konstitutiivne võlatunnistus, s.o maakohtu seisukoha kohaselt on 15.09.2008

poolte vahel sõlmitud kohustuse ülevõtmise leping konstitutiivne võlatunnistus.

Asja materjalide kohaselt puudusid poolte vahel enne kohustuse ülevõtmise lepingu sõlmimist

mistahes kohustused. Hageja ei ole tuginenud sellele, et kostjal oleks enne kohustuse ülevõtmise

lepingu sõlmimist mingeid kohustusi tema ees, vaid on olnud seisukohal, et temale oli enne

kokkuleppe sõlmimist võlgu osaühing. Kostja on väitnud sama. Seega on poolte vahel 15.09.2008

sõlmitud leping käsitletav kohustuse ülevõtmisena ning tegemist ei ole konstitutiivse

võlatunnistusega.

Lisaks eeltoodule märgib ringkonnakohus, et Riigikohus on 17. jaanuari 2012 otsuse tsiviilasjas

nr 3-2-1-146-11 p-s leidnud järgmist: „Kolleegiumi arvates on sama põhimõte rakendatav ka

VÕS § 30 puhul. See tähendab, et juhul, kui konstitutiivsest võlatunnistusest nähtuv võlgnik ei ole

võlausaldajale tegelikult sellest võlatunnistusest tulenevat rahasummat võlgu muul alusel, on

konstitutiivne võlatunnistus alusetu ja see tuleb VÕS § 1028 jj järgi tagasi täita.“

Seega tulenevalt viidatud Riigikohtu seisukohast isegi kui käsitleda 15.09.2008 lepingut

konstitutiivse võlatunnistusena, siis puuduks kostjal kui võlgnikul võlg hageja kui võlausaldaja

eest, konstitutiivne võlatunnistus oleks alusetu ning see tuleb VÕS § 1028 jj järgi tagasi täita.

11. Ebaõige on apellandi väide, et ta on VÕS § 178 lg 4 alusel ühinenud J.S.S Ehitus OÜ

kohustusega selle tagamise eesmärgil.

VÕS § 178 lg 1 kohaselt võib kohustuse üle võtta ka nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse uue

võlgnikuna senise võlgniku kõrvale (kohustusega ühinemine).

Nähtuvalt lepingu sõnastusest „/…/ Margus Türkson J.S.S. Ehituse juhatuse liikmena kohustub

maksma J.S.S. Ehituse võlgnevuse 77 800.- (seitsekümmend seitse tuhat kaheksasada krooni)

Metssalu Ehitus OÜ-le“ ei ole kostja astunud võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku

kõrvale. Lepingu sõnastusest on selgelt näha J.S.S. Ehitus OÜ võlgnevuse 77 800 krooni

ülevõtmise tahe kostja poolt. Ringkonnakohus märkis käesoleva otsuse p-s 9, et hageja poolt

esitatud tõendid (pangaülekanded, kliendilaekumise aruanded, kliendivõlgnevuse aruanded)

kinnitavad poolte tahet lepingu sõlmimisel selles, et kostja võtab üle J.S.S. Ehitus OÜ-lt hagejale

võla tasumise kohustuse. Ringkonnakohus leiab, et 15.09.2008 leping ei ole kohustusega

ühinemine.

Iseenesest õige on kostja väide, et kui isik ei teata endast kui võlausaldajast likvideerimis- või

pankrotimenetluses, ei tõenda see nõuete puudumist likvideerimisel oleva äriühingu vastu, kuid

samas ei tõenda see väide kostja tahet kohustusega ühinemiseks VÕS § 178 lg 1 alusel (mitte aga

kohustuse ülevõtmiseks).

12. Lähtudes eeltoodust leiab ringkonnakohus, et 15.09.2008 lepinguga võttis kostja üle J.S.S.

Ehitus OÜ-lt hagejale võla tasumise kohustuse.

13. Kostja vastuväite kohaselt hagile on nõue aegunud. Samuti on kostja vastuväites tuginenud

asjaolule, et hageja ei ole tõendanud J.S.S Ehitus OÜ võlgnevuse olemasolu hageja ees, sest ei

ole selge, millisest töövõtulepingust väidetav võlgnevus tuleneb, millal tööd teostati, millise

mahuga jne.

VÕS § 176 lg 1 kohaselt võib kohustuse ülevõtja võlausaldaja nõudele lisaks enda vastuväidetele

esitada vastuväiteid, mis tulenevad võlausaldaja ja senise võlgniku vahelisest õigussuhtest, välja

arvatud vastuväiteid, mis kuulusid senisele võlgnikule võlausaldaja vastu isiklikult.

Tulenevalt viidatud sättest saab kohustuse ülevõtja võlausaldaja nõude suhtes üldjuhul kasutada

kõiki vastuväiteid, mida saanuks võlausaldaja nõude suhtes esitada senine võlgnik eeldusel, et

tegemist on vastuväidetega, mis tulenevad senise võlgniku ja võlausaldaja vahelisest õigussuhtest,

millest on tekkinud ka ülevõetud kohustus. Sellised vastuväited võivad näiteks seonduda

kohustuse aegumisega või kohustuse suurusega (nt kohustuse aluseks oleva tehingu või lepingu

rikkumise tõttu võlausaldaja poolt on kohustus vähenenud).

13.1. Aegumise vastuväite kohta märgib ringkonnakohus järgmist.

Kostja väite kohaselt on hageja nõue aegunud, sest hageja poolt kohtule esitatud arvete

(12.07.2006, 28.07.2006, 01.09.2006, 06.09.2006) kuupäevade järgi pidi väidetav töövõtulepingu

järgne töö olema teostatud 2006. aastal, ning kuna tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on

kolm aastat, siis nõue aegus hiljemalt 2010. aastal.

Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue kostja vastu ei ole aegunud. Iseenesest saab kohustuse

ülevõtja VÕS § 176 lg 1 kohaselt tugineda kohustuse aegumisele, kuid sel juhul peaks kohustus

olema aegunud juba selleks ajaks, kui ta kohustuse üle võttis, s.o kohustus peaks olema aegunud

senise võlgniku ja võlausaldaja vahelises õigussuhtes. Antud juhul ei olnud väidetavalt

2006. aastal tekkinud kohustus selle ülevõtmise ajaks kostja poolt 15.09.2008 aegunud. TsÜS

§ 158 lg 1 järgi aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega.

Kohustuse ülevõtmisega kostja tunnustas nõuet ja seetõttu aegumine senise võlgniku ja

võlausaldaja vahelises õigussuhtes katkes 15.09.2008 ning algas uuesti 16.09.2008. Asja

materjalide kohaselt on hageja nõudnud kostjalt võlgnevust alates 01.01.2010 (I kd tl 3). Kuna

hagi on esitatud 17.12.2012, siis tulenevalt TsÜS §-st 154 ei ole hageja nõue aegunud (pooled olid

lepingus kokku leppinud igakuistes maksetes).

13.2. Kostja vastuväite kohta seoses sellega, et hageja ei ole tõendanud J.S.S Ehitus OÜ

võlgnevuse olemasolu hageja ees, märgib ringkonnakohus järgmist.

VÕS § 176 lg 1 alusel on lubatavad kohustuse ülevõtja vastuväited seoses kohustuse suurusega.

Vaidluse korral peab võlausaldaja suutma tõendada, et tal oli senise võlgniku vastu nõue nõutavas

suuruses. Antud juhul ei ole hageja aga seda teinud.

Hageja väitel oli tema ja J.S.S. Ehitus OÜ vahel sõlmitud töövõtuleping ning kohustus, mille

hageja võttis üle, tuleneb töövõtulepingust. Nõude olemasolu ja suuruse tõendamiseks on hageja

esitanud J.S.S Ehitus OÜ-le esitatud arved perioodist juuli 2006 – september 2006 (I kd tl 64-68),

panga tõendi (I kd tl 69) ja kliendilaekumiste aruanded (I kd tl 73-79).

Kostja vastuväite järgi ei tõenda hageja poolt esitatud tõendid J.S.S Ehitus OÜ võlgnevust hageja

ees ning kuna ei ole tõendatud J.S.S Ehituse OÜ võlgnevus, siis puudus kohustus, mille kostja

väidetavalt üle võttis.

Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole tõendanud nõude olemasolu kostja vastu, kuna

ei ole tõendatud J.S.S Ehitus OÜ võlgnevus hagejale. Hageja ei ole tõendanud asjaolu, et ta täitis

tema ja J.S.S Ehitus OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingu, kuid J.S.S Ehitus OÜ ei täitnud tasu

maksmise kohustust ning seetõttu tekkis võlgnevus. VÕS § 636 lg-st 1 tuleneb hagejale kui

töövõtjale üleandmise kohustus ning vaidluse korral peaks ta suutma tõendada, et on

töövõtulepingu eseme üle andnud tellijale, kuid antud juhul ei ole hageja tõendanud, et tema poolt

kohtule esitatud arved puudutavad töövõtulepingu eset, mis on üle antud J.S.S Ehitus OÜ-le. Seega

ei ole selge, kas üldse ja kui suures summas on hagejal kui töövõtjal tasunõue J.S.S Ehitus OÜ kui

tellija vastu. J.S.S Ehitus OÜ võlgnevust ei tõenda hageja poolt koostatud arved, sest tegemist on

raamatupidamisdokumentidega. Samuti ei tõenda võlgnevust ega selle suurust panga tõend

tasumiste kohta ja kliendilaekumiste aruanded, sest nimetatud tõenditest ei saa teha järeldusi

hageja ja J.S.S Ehitus OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingu täitmise kohta (s.o töövõtulepingu eseme

üleandmise ja tasunõude sissenõutavuse kohta). Hageja selgituse kohaselt ringkonnakohtu istungil

ei ole hagejal töövõtulepingut säilinud, kuid vastavaid dokumente peaks olema võimalik esitada

kostjal. Kostja väite kohaselt ei saa ka tema täiendavaid dokumente esitada, sest neid ei ole

arvatavasti alles. Seega ei ole asjas võimalik hageja nõude tõendamiseks täiendavate tõendite

kogumine.

Lähtudes eeltoodust tuleb jätta hageja nõue kostja vastu 3825,79 euro väljamõistmiseks

rahuldamata.

14. Kuna hagi tuleb jätta rahuldamata, siis jäävad menetluskulud maakohtus TsMS § 162 lg 1

alusel hageja kanda. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega jäävad menetluskulud

ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 järgi samuti hageja kanda.

TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab

tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse

jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu

kohtuotsuse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme

kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

Käesolevas asjas ei ole maakohus menetluskulusid kindlaks määranud ja seetõttu ka

ringkonnakohus ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Maakohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku

§ 177 lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson