2-14-34506/33 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Meelis Eerik

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.06.2015.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-34506

Tsiviilasi

Sü-Da OÜ (registrikood 111935797, asukoht Suur-Karja 2

10140 TALLINN) hagi OÜ Telana (registrikood 12527267,

asukoht A. Adamsoni tn 24-8 10137 TALLINN) vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

4 472,56 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

09. juuni 2015

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja lepinguline esindaja Anne-Riin Kütt

Kostja seaduslik esindaja Ave Tamme

Kostja lepinguline esindaja Kaspar Noor

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista OÜ-lt Telana Sü-Da OÜ kasuks 3 134,36 eurot.

3. Välja mõista OÜ-lt Telana Sü-Da OÜ kasuks viivis 0,2% päevas põhinõudelt (2 236,28

eurot) alates 31.12.2014 kuni põhinõude 2 236,28 eurot tasumiseni, kuid koos hagi

esitamise päeva seisuga arvestatud viivistega (898,08 eurot) mitte enam kui põhinõude

summa.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud OÜ Telana kanda.

5. Määrata rahaliselt kindlaks Sü-Da OÜ menetluskulud summas 1 862 eurot, mis mõista

välja OÜ-lt Telana Sü-Da OÜ kasuks.

6. Välja mõista OÜ-lt Telana Sü-Da OÜ kasuks viivis välja mõistetud menetluskuludelt

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse

esitamise nõudest.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 200 eurot.

Hageja nõue ja põhjendused

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 2 236,28 eurot, hagi esitamise päeva seisuga 30.12.2014

arvestatud viivised 898,08 eurot ning hagi esitamise päevaks mitte sissenõutavaks muutunud viivised

0,2% põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni, kuid koos hagi esitamise päeva seisuga arvestatud

viivistega mitte enam kui põhinõude summa. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hageja ja kostja sõlmisid 31.08.2013 koostöölepingu, mille kohaselt võimaldas hageja kostja toodete

müüki kaupluses „Sü-Da Botique“. Kostja kohustus muuhulgas tasuma hagejale igakuist renti 500

eurot (lisandub käibemaks). Leping lõpetati kostja initsiatiivil poolte kokkuleppel 31.07.2014.

Lepingus kokkulepitu kohaselt esitas hageja kostjale rendiarveid, millest 2014.a aprilli, mai, juuni ja

juuli arved on kostja poolt nõuetekohaselt tasumata. Hageja on kostjale korduvalt võlgnevust meelde

tuletanud e-kirjadega, samuti on hageja esitanud kostjale kohtuväliselt nõudeavalduse 26.09.2014.

Kostja vastus

Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei eita koostöö toimumist poolte vahel, kuid kokkuleppe sisuks oli

kauba müük hagejale kuuluvas Sü-Da Boutiques, mitte rendi- või üürilepingu sõlmimine poolte

vahel. Kostja kohustuseks oli tarnida kostjale kuuluvad või tema poolt disainitud kaubad butiiki ja

hageja kohustus oli rakendada jõupingutusi kaupade müügiks butiigis. Kõik kaupade müügiga seotud

kulutused pidi katma nende realisatsioon butiigis ning ülejäänud raha pidi saama kostja. Kostja on

esitanud hagejale sellekohased arved, kuid hageja ei ole kostjale midagi tasunud. Pooltevaheline

koostöö lõppes, sest hageja ei täitnud endale võetud kohustust presenteerida ja müüa kostjale

kuuluvat kaupa. Butiik oli sageli suletud keset ametlikku lahtioleku aega ning see on tekitanud

kostjale kahju.

Hageja seisukoht kostja vastuse osas

Poolte vahel ei olnud kokkulepet, et kui kaupade müüki ei toimu, siis rendiarveid tasuma ei pea.

Hageja ei ole võtnud endale kostja äririski ega mingisugust vastutust ja kohustusi juhuks, kui kaupa

ei õnnestu müüa. Hageja ei olnud kohustatud garanteerima kostja kaupade müüki oma poes.

Kaupa osteti lepingu sõlmimisest kuni märtsini 2014.a, millest tulenevalt oli pooltel võimalik sel ajal

tekkinud vastastikuseid kohustusi tasaarvestada ja seda ka tehti – rendiarved tasuti tasaarvestamise

teel. Peale kaupade ostmise takerdumist tekkis kostjal ka rendiarvete maksmata jätmisest võlg, mida

kostja seaduslik esindaja tunnistas.

Butiik ei ole olnud ametliku lahtioleku ajal suletud lubamatult või pikemat aega kui see on vajalik

müüjale pausiks.

Kohtu põhjendused

09.06.2015 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude ja kostja oma vastuväidete juurde. Kostja

selgitas, et kokkuleppe sisuks oli, et kõik kulud mis lepingust tulenevad tuli arvestada maha

müügihinnast – seda tõendab asjaolu, et poolte vahel ei olnud ühtegi rahalist arvestust. Hageja

hinnangul sätestab leping arvete esitamine, arveid on kogu aeg esitatud ning renditasu tasaarvestati

müügituluga.

Vaidlus puudub järgnevates asjaoludes. Pooled sõlmisid 31.08.2013 lepingu pealkirjaga

„Koostööleping“ (t lk 32-34, 121-123). Leping kehtis kuni 31.07.2014. Hageja on esitanud kostjale

perioodil aprill kuni juuli 2014 arved nr 140401, 140501, 140601 ja 2014004 (t lk 35-38), mida

kostja ei ole nõuetekohaselt tasunud. Hageja on saatnud kostjale e-kirju ja nõudeavalduse võla

meeldetuletuseks (t lk 39-47, 136). Kohus loeb nimetatud asjaolud tuvastatuks.

Esmalt tuleb hageja nõue kvalifitseerida. Kohtu hinnangul on tegu komisjonilepinguga. VÕS § 692 lg

1 sätestab: „Komisjonilepinguga kohustub üks isik (komisjonär) teise isiku (komitent) jaoks oma

nimel ja komitendi arvel tegema tehingu, eelkõige müüma komitendile kuuluva eseme või ostma

komitendile teatud eseme (komisjoniese). Komitent kohustub komisjonärile maksma selle eest tasu

(komisjonitasu).“ Pooled on kokku leppinud igakuises tasus ja tasus 10% müüdud kaupade

müügihinnast (lisandub käibemaks). Igakuist tasu on pooled käsitlenud kui müügikulu. Lepingu p-s

1.8 on märgitud, et rendisummale lisaks muid kulusid ei lisandu (v.a kostja kaubamärgi reklaam, mis

pidi toimuma kostja kulul). Kohus leiab, et ei ole keelatud kokku leppida igakuises fikseeritud

müügikulus. See muudab poolte lepingulised suhted ettenähtavaks ja hõlbustab arveldamist.

Hageja nõue seisneb lepingus fikseeritud summa (müügikulu, mida pooled nimetasid rendiks)

nõudes. Kostja on seisukohal, et kõik kaupade müügiga seotud kulutused pidi katma nende

realisatsioon butiigis ning ülejäänud raha pidi saama kostja. Selline seisukoht ei tulene lepingust.

Rendisumma 500 eurot on konkreetselt fikseeritud ega sõltu müügist. Kaupade müügi korral on

võimalik rendisummat tasaarvestada, kuid puudub kokkulepe, et rendisummat ei nõuta kui müük ei

õnnestu. Lepingu punktides 3.1 ja 3.2 on kokku lepitud, et hageja esitab kostjale igakuiselt rendiarve

ning kostja esitab hagejale igakuiselt arve 90% ulatuses kaupade müügihinnast. Hageja on esitanud

rendiarveid kostjale kogu lepingu kehtivuse aja (t lk 124-131), kuid kuni märtsini 2014 nõuded

tasaarvestati (t lk 132-135). Kohtu hinnangul on see iseenesest mõistlik. Nõuete tasaarvestamist

toetavad ka kostja enda argumendid selle kohta, et kostja on esitanud hagejale arveid (t lk 81-84),

mida hageja pole kostjale tasunud, ning et poolte vahel puuduvad rahalised arveldused. Kuna aga

aprillist 2014 enam müük ei õnnestunud, ei saanud rendisumma nõuet ka millegagi tasaarvestada. See

ei tähenda, et hageja kaotas õiguse rendisummat (müügikulu) nõuda.

Kostja väide, et pood oli sageli suletud ja kostjal on tekkinud kahju, ei ole käesoleva nõude

lahendamisel asjakohane. Lepingu punkt 1.5 kohaselt jäi kauba realiseerimise riisiko kostjale. Lisaks

ei ole poolte vahel kokku lepitud, millistel aegadel peab kauplus lahti olema. Seega ei saa olla

tegemist lepingurikkumisega. Kui kostjat hageja lepingutäitmine ei rahuldanud, saanuks kostja

lepingu ennetähtaegselt üles öelda.

Eeltoodust tulenevalt kuulub rendisumma kui müügikulu kostjalt väljamõistmisele. Hageja nõuab

rendisummat nelja arve alusel, kokku summas 2 236,28 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud nõude

suurust ning kohus mõistab nimetatud summa kostjalt välja VÕS § 701 lg 2 alusel.

Hageja esitas nõude 30.12.2014 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks summas

898,08 eurot. VÕS § 113 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Ka viivisenõude suuruse osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud ning ka kohtu hinnangul

ei ole viivisearvestus ekslik. Kohus mõistab välja sissenõutavaks muutunud viivise. Hageja on

esitanud ka nõude välja mõista viivis 0,2% päevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Kooskõlas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-ga 367 rahuldab kohus selle nõude.

Eelnevale tuginedes rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2 236,28

eurot, seisuga 30.12.2014 sissenõutavaks muutunud viivise 898,08 eurot ning viivise alates

31.12.2014 kuni põhinõude täitmiseni 0,2% päevas põhinõudelt, kuid koos hagi esitamise päeva

seisuga arvestatud viivistega mitte enam kui põhinõude summa.

Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses.

09.06.2015 andis kohus tähtajad menetluskulude nimekirjade esitamiseks ning teiste menetlusosaliste

menetluskulude osas vastuväidete esitamiseks. Hageja menetluskuludeks menetluskulude nimekirja

järgi on riigilõiv 350 eurot ning lepingulise esindaja kulud 1 512 eurot. Kostja hageja menetluskulude

osas vastuväiteid esitanud ei ole.

TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud,

kohtukulud on mh riigilõiv. Hagihind on 4 472,56 eurot, millelt tuli hagi esitamise ajal kehtinud

riigilõivuseaduse redaktsiooni järgi tasuda riigilõivu 350 eurot.

TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu

kohaselt.“ Õigusabi on osutatud 15,75 tundi ning õigusabi seisnes dokumentidega tutvumises ning

menetlusdokumentide koostamises, istungiks ettevalmistamises ning istungil osalemises. Kohtu

hinnangul on selline õigusabile kulunud aeg põhjendatud. Tunnitasu 96 eurot on mõistlik. Selliselt

kujuneb lepingulise esindaja tasuks 1 512 eurot.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 1 862 eurot ja mõistab selle summa

kostjalt välja. Kohus mõistab kostjalt välja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates

menetluskulude kindlaksmääramise määruse jõustumisest kuni väljamõistetud menetluskulude

tasumiseni.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik

Kohtunik