1-12-10558/770 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-12-10558

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. juuni 2015.a, Pärnu (Kuninga tn) kohtumaja

Kriminaalasja number

1-12-10558 (07930000019)

Kohtukoosseis

kohtunik Tambet Grauberg, rahvakohtunikud Sibelle Aak ja

Reet Reinvelt

Kohtuistungi sekretär

Kadi Neeme

Kriminaalasi

HILLAR TALTS süüdistuses KarS § 389-1 lg 2 - § 22 lg 3 järgi;

ARLET MARTINSON süüdistuses KarS § 389-1 lg 1, 2 - § 22 lg 3,

KarS § 256 lg 1 järgi; ÜLLE SAAR süüdistuses KarS § 255 lg 1

järgi; OÜ ERKKI PUIT süüdistuses KarS § 389-1 lg 3 järgi;

PEETER MÄGI süüdistuses KarS § 389-1 lg 1 järgi; JAANUS

GROSSMANN süüdistuses KarS § 22 lg 3 - § 389-1 lg 1, KarS §

255 lg 1, KarS § 418 lg 1 järgi üldmenetluse korras

Vanemprokurör

Elle Keeman

Süüdistatav

Arlet Martinson

Elu- või asukoht ja aadress XXXXXXX, XXXXX

Isikukood 37010036013

Kodakondsus X

Haridus X

Emakeel X

Töökoht või õppeasutus X

Karistatus: Pärnu Maakohtu 03.09.2009.a. otsusega KarS § 329 järgi

mõistetud karistuseks rahaline karistus 40 päevamäära;

Pärnu Maakohtu 21.11.2011.a. otsusega asjas nr 1-08-7666

mõistetud vangistus 1 aasta

Tõkend puudub

Kaitsja: vandeadvokaat Vahur Kivistik

Süüdistatav

Jaanus Grossmann

Elu- või asukoht ja aadress: XXX, XXXXXXX

Isikukood 37207244238

Kodakondsus X

Haridus X

Emakeel X

Töökoht või õppeasutus OÜ X

Karistatus: Pärnu Maakohtu otsusega 24.11.2008.a KarS § 263 p 1

1-12-10558

ja § 74 järgi 1a vangistust, mis jäeti täitmisele pööramata

Tõkend: puudub

Kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar

Süüdistatav

Peeter Mägi

Elukoht

XXXXXX,

XXXXX-XXXXX,

XXXXX-XXXXX,

XXXXXXXXXXX

Isikukood 36206234910

Kodakondsus X

Haridus: X

Emakeel X

Töökoht või õppeasutus OÜ X

Karistatus puudub

Tõkend puudub

Kaitsja: vandeadvokaat Mart Sikut

Süüdistatav

OÜ Erkki Puit

Asukoha Köleri 13, Suure-Jaani, Suure-Jaani vald, Viljandimaa

Äriregistrikood 10967677

Seaduslik esindaja juhatuse liige Peeter Mägi

Karistatus: kriminaal- ja väärteokorras karistamata

Tõkend: puudub

Kaitsja: vandeadvokaat Mart Sikut

Süüdistatav

Hillar Talts

Elukoht ja aadress: XXXXXXXXX, XXXXX

Isikukood: 37105222718

Kodakondsus: X

Haridus: X

Emakeel: X

Töökoht või õppeasutus: OÜ X

Karistatus: Pärnu Maakohtu 21.11.2011.a otsusega KarS § 386 lg 1 ja

2- § 22 lg 3 järgi, tingimisi vangistusega1 aasta, 18 kuulise katseajaga;

Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 08.12.2011.a otsusega, KarS §

367 lg 1 järgi rahalise karistusega summas 1667 eurot ja 70 senti.

Pärnu Maakohtu 19.09.2014.a. otsusega KarS § 209 lg 2 p 3 ja § 384

ning § 65 lg 1 alusel liitkaristus 1 aasta 11 kuud 25 päeva vangistust

Tõkend: puudub

Kaitsja: vandeadvokaat Merle Järvala

Süüdistatav

Ülle Saar

Elukoht ja aadress XXXXX, XXXXX

Isikukood 45508046024

Kodakondsus X

Haridus X

Emakeel X

Töökoht või õppeasutus OÜ X

Karistatus: Pärnu Maakohtu 21.11.2011.a. otsusega asjas nr 1-08-7666

mõistetud KarS § 386 lg 1 ja 2 - § 22 lg 3 ja KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel

vangistus 1 aasta, mis jäeti täitmisele pööramata

Tõkend puudub

1-12-10558

Kaitsja: advokaat Janar Urres

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 315 lg 4, § 309, § 311 – 314, § 180 lg kohus

o t s u s t a s :

1. Arlet Martinson esitatud süüdistuses KarS § 256 lg 1 ja § 3891 lg 1 - § 22 lg 3 järgi süüdi

tunnistada ning mõista KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 5 (viis) aastat ja 6 (kuus) kuud

vangistust.

1.1.

Pärnu Maakohtu 21.11.2011.a. otsusega asjas nr 1-08-7666 on A. Martinsonile mõistetud

vangistus 1 aasta. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus kergema karistuse raskeima

karistusega kaetuks lugemise põhimõttel, s.o. 5 (viis) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

1.2.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks A. Martinsoni eelvangistuses viibitud aeg 24.11.2008.-

07.04.2009.a., so 135 päeva, eelmises kriminaalasjas eelvangistuses viibitud aeg 06.06.2006.-

07.06.2006.a. ja 14.02.2007-07.03.2007, s.o. 24 päeva ning eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ära

kantud karistus, so alates 11.02.2013.a. kuni vabastamiseni 01.10.2013.a., so 233 päeva. Kokku

tuleb lugeda süüdistatava poolt kantuks 392 päeva, so 1 aasta ja 27 päeva. Seega kuulub Arlet

Martinsoni poolt ärakandmisele 4 (neli) aastat 5 (viis) kuud ja 3 (kolm) päeva vangistust.

2. Ülle Saar esitatud süüdistuses KarS § 255 lg 1 järgi süüdi tunnistada ning mõista karistuseks 3

(kolm) aastat vangistust.

2.1.

Pärnu Maakohtu 21.11.2011.a. otsusega asjas nr 1-08-7666 on Ü. Saarele mõistetud vangistus

1 aasta. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus kergema karistuse raskeima

karistusega kaetuks lugemise põhimõttel, s.o. 3 (kolm) aastat vangistust.

2.2.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg 24.11.2008.a.-26.11.2008.a.,

samuti teises asjas eelvangistuses viibitud aeg 26.07.2006 kuni 27.07.2006.a, s.o. kokku 5 päeva.

Lõplikuks karistuseks lugeda 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva.

2.3.

KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses

täitmisele mitte pöörata, kui Ülle Saar ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut

tahtlikku kuritegu.

3. Hillar Talts esitatud süüdistuses KarS § 3891 lg 1 - § 22 lg 3 järgi süüdi tunnistada ning mõista

karistuseks rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära (päevamäära suurus 3,20€), so 320

eurot. KarS § 64 lg 2 alusel viia rahaline karistus täide iseseisvalt. Rahalise karistuse summa

tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas või

arveldusarvele

nr

EE932200221023778606

Swedbank’is

viitenumbriga

4100064858.

Maksekorraldusele tuleb märkida selgitus „süüdimõistetu nimi, kriminaalasja number,

rahaline karistus“.

4. Jaanus Grossmann esitatud süüdistuses KarS § 418 lg 1 järgi süüdi tunnistada ning mõista

karistuseks rahaline karistus 50 päevamäära (päevamäära suurus 3,20 €), so 160 eurot.

4.1. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Jaanus Grossmanni eelvangistuses viibimise aeg

24.11.2008-23.03.2009.a., so 120 päeva päeva, ehk rahalise karistuse 360 päevamäära, millega

lugeda rahaline karistus kantuks.

5. Mõista Peeter Mägi KarS § 3891 lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks.

6. Mõista OÜ Erkki Puit § 3891 lg 3 järgi esitatud süüdistuses õigeks.

7. Mõista Jaanus Grossmann KarS § 255 lg 1 ja § 3891 lg 1 - § 22 lg 3 järgi esitatud süüdistuses

õigeks.

8. Mõista Arlet Martinson KarS § 3891 lg 1 - § 22 lg 3 järgi esitatud süüdistuses OÜ-le Saints

Grupp, OÜ-le Erkki Puit ja Peeter Mägile kaasaaitamise episoodis õigeks.

9. Kohtuotsuse ärakiri anda kohtumenetluse pooltele kätte.

1-12-10558

Menetluskulud

1. Mõista Eesti Vabariigi kasuks Arlet Martinsonilt välja sundraha 975 eurot. Arlet Martinsoni

menetluskulud hüvitada riigil Natalia Martinsonile kokku summas 8882,05 eurot. Jätta 28 100,29

eurot kaitsjatasu hüvitamata.

2. Mõista Eesti Vabariigi kasuks Ülle Saarelt menetluskulu (välja arvatud sundraha) katteks välja

16 795, 68 eurot ja sundraha 975 eurot, kokku 17 770, 68 eurot.

3. Mõista Eesti Vabariigi kasuks Hillar Taltsilt menetluskulu (välja arvatud sundraha) katteks

välja 28 398, 29 eurot ja sundraha 585 eurot, kokku 29568,29 eurot. Jätta 293,71 eurot kaitsjatasu

hüvitamata.

4. Mõista Eesti Vabariigi kasuks Jaanus Grossmannilt menetluskulu (välja arvatud sundraha)

katteks välja 3198, 13 eurot ja sundraha 585 eurot, kokku 3783,13 eurot. Jätta 121,18 eurot

kaitsjatasu hüvitamata.

5. Peeter Mägi menetluskulud jätta riigi kanda kokku summas 17 106, 67 eurot.

6. OÜ Erkki Puit menetluskulud jätta riigi kanda kokku summas 17 106, 67 eurot.

Arlet Martinson tasuda riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele

EE891010220034796011 SEB pangas või EE932200221023778606 Swedbankis, viitenumber

2800049696. Selgituseks märkida „nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“.

Ülle Saarel tasuda riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele

EE891010220034796011 SEB pangas või EE932200221023778606 Swedbankis, viitenumber

2800049696. Selgituseks märkida „nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“.

Hillar Taltsil tasuda riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele

EE891010220034796011 SEB pangas või EE932200221023778606 Swedbankis, viitenumber

2800049696. Selgituseks märkida „nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“.

Jaanus Grossmannil tasuda riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud Rahandusministeeriumi

arveldusarvele EE891010220034796011 SEB pangas või EE932200221023778606 Swedbankis,

viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“.

Rahaliste nõuete täies ulatuses täitmata jätmisel suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning nõuetele lisandub täituritasu.

Tõkendeid ei ole kohaldatud.

Asitõendid

Asitõendid pakendites 2, 3, 6-9, 11, 12, 15-17, 19, 21,22, 24, 26, 29, 34, 37, 42-45, 49, 60-62, 65, 68, 69,

71, 72 ja 75 kuuluvad hävitamisele.

Asitõendid pakendites 4, 5, 14, 25, 28, 30-33, 35, 36, 39, 40, 46-48, 50-59, 63, 64, 66, 70 ja 73 jätta

kriminaalasja juurde.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse resolutiivosa teinud kohtule teatada kirjalikult

seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse

kirjalikult otsuse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast mil

pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled

loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt,

see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule.

1-12-10558

Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt

apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

Lääne Ringkonnaprokuratuur on 02.11.2012.a. koostanud süüdistusakti järgmiste isikute suhtes: Hillar

Talts süüdistuses KarS § 3891 lg 2 - § 22 lg 3 järgi, Arlet Martinson süüdistuses KarS § 3891 lg 1, 2 - § 22

lg 3, KarS § 256 lg 1 järgi, R. T.süüdistuses KarS § 255 lg 1, KarS § 3891 lg 1, 2 - § 22 lg 3, KarS § 344

lg 1 järgi 1, Ülle Saar süüdistuses KarS § 255 lg 1 järgi, A. V. süüdistuses KarS § 3891 lg 2 järgi, Sevotek

Ehitus OÜ süüdistuses KarS § 3891 lg 3 järgi, E. P. i süüdistuses KarS § 3891 lg 1 järgi, OÜ Erkki Puit

süüdistuses KarS § 3891 lg 3 järgi, Peeter Mägi süüdistuses KarS § 3891 lg 1 järgi, V. Š. süüdistuses KarS

§ 22 lg 3 – § 3891 lg 1, 2, KarS § 255 lg 1 järgi, N. P. süüdistuses KarS § 22 lg 3 - § 3891 lg 1, 2, KarS §

255 lg 1 järgi, Jaanus Grossmann süüdistuses KarS § 22 lg 3 - § 3891 lg 1, KarS § 255 lg 1, KarS § 418 lg

1 järgi. Prokuröri taotlusel on kohus eraldanud materjalid teise kriminaalasja süüdistatavate R. T., N. P.,

V. Švets, A. Velleste, OÜ Sevotek Ehitus OÜ ja E. Pikandi suhtes.

Süüdistatavad on Pärnu Maakohtu 23.01.2013.a. määrusega andud kohtu alla alljärgnevas süüdistuses:

1. Peeter Mägi süüdistatakse selles, et tema olles alates 02.01.2006.a OÜ Erkki Puit (10967677) juhatuse

liige, kes vastutas osaühingu tegevuse eest ning kes omas õiguspädevust teha juhtimisotsuseid ning

võimalust suunata juriidilise isiku tahet, lasi ajavahemikul 11.07.2007.a kuni 10.12.2008.a ettevõtte juhina

raamatupidamise eest vastutava isiku teadmatust ära kasutades esitada maksuhaldurile tahtlikult

valeandmeid OÜ Erkki Puit käibemaksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide 2007.a

juuni, juuli, augusti, oktoobri, novembri ja detsembri ning 2008.a jaanuari kuni novembri kohta, kasutades

selleks Arlet Martinsoni poolt osutatud kaasabil OÜ X nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid

mittekajastavaid arveid, mille alusel suurendati käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja jäeti

Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas 3 111 580 krooni. OÜ Erkki Puit poolt

käibedeklaratsioonis valeandmete esitamine toimus järgnevalt:

- 2007 juunikuu kohta 11.07.2007.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga

maksustatava käibena 3 590 611 krooni ja käibemaksu 646 310 krooni ning sisendkäibemaksu 614 517

krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 568 638 krooni. Esitatud valeandmete tõttu

jäi laekumata käibemaksu 45 879 krooni, so (18% käibemaks 646 310 - tuvastatud sisendkäibemaks

568 638 - tasumisele kuuluv deklareeritud käibemaks 31 793). Käibedeklaratsioonis valeandmete

esitamisel oli aluseks järgmine arve:_____________________________________________________

nr

kuup

nr

arve sisu

Maksumus

Käibemaks

Kokku

06.06.07

ümarmetsamaterjal

254 886,00

45 879,48

300 765,50

kokku

45 879,48

- 2007 juulikuu kohta 11.08.2007.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava

käibena 2 792 256 krooni ja käibemaksu 502 606 krooni ning sisendkäibemaksu 509 832 krooni.

Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 451 765 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi

laekumata käibemaksu 58 067 krooni, so (18% käibemaks 502 606 – tuvastatud sisendkäibemaks 451

765 + enammakse 7226). Deklaratsioonis valeandmete esitamisel oli aluseks järgmine arve:

nr

kuup

nr

arve sisu

Maksumus

Käibemaks

Kokku

30.07.07

ümarpuit Ku, Ka, Ks, Lv, Hb

322 596,00

58 067,28

380 663,30

kokku

58 067,28

- 2007 augustikuu kohta 13.09.2007.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga

maksustatava käibena 2 169 491 krooni ja käibemaksu 390 508 krooni ning sisendkäibemaksu 369 316

krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 332 913 krooni. Esitatud valeandmete tõttu

jäi laekumata käibemaksu 36 403 krooni, so (18% käibemaks 390 508 – tuvastatud sisendkäibemaks 332

913 – tasumisele kuuluv deklareeritud käibemaks 21 192). Käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel

oli aluseks järgmine arve:

nr

kuup

nr

arve sisu

Maksumus

Käibemaks

Kokku

29.08.07

ümarmaterjal Ku Mä Ks Lv Hb

202 240,50

36 403,29

238 643,79

kokku

36 403,29

1-12-10558

- 2007 oktoobrikuu kohta 12.11.2007.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga

maksustatava käibena 2 357 726 krooni ja käibemaksu 424 391 krooni ning sisendkäibemaksu 457 493

krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 306 293 krooni. Esitatud valeandmete tõttu

jäi laekumata käibemaksu 151 200 krooni, so (18% käibemaks 424 391 – tuvastatud sisendkäibemaks

306 293 + enammakse 33 102). Deklaratsioonis valeandmete esitamisel oli aluseks järgmine arve:

nr

kuup

nr

arve sisu

Maksumus

Käibemaks

Kokku

30.10.07

1062 ümarpuit Ks, Mä, Ku, Lv, Hb

840 000,00

151 200,00

991 200,00

kokku

151 200,00

- 2007 novembrikuu kohta 12.12.2007.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga

maksustatava käibena 3 151 242 krooni ja käibemaksu 567 224 krooni ning sisendkäibemaksu 562 071

krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 126 136 krooni. Esitatud valeandmete tõttu

jäi laekumata käibemaksu 435 935 krooni, so (18% käibemaks 567 224 – tuvastatud sisendkäibemaks

126 136 – tasumisele kuuluv deklareeritud käibemaks 5153). Käibedeklaratsioonis valeandmete

esitamisel olid aluseks järgmised arved:

nr

kuup

nr

arve sisu

Maksumus

Käibemaks

Kokku

02.11.07

1073

ümarpuit Ks Mä Ku Lv Hb

733 829,40

132 089,29

865 918,69

09.11.07

1082

ümarpuit / Ks, Mä, Ku, Lv, Hb

342 447,00

61 640,46

404 087,46

26.11.07

1117

ümarpuit Ks, Mä, Ku, Hb, Lv

496 056,10

89 290,10

585 346,20

29.11.07

1122

ümarpuit Ks Mä Ku Lv Hb

849 530,00

152 915,40

1 002 445,40

kokku

435 935,25

- 2007 detsembrikuu kohta 09.03.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga

maksustatava käibena 2 354 420 krooni ja käibemaksu 423 796 krooni ning sisendkäibemaksu 386 180

krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 62 559 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi

laekumata käibemaksu 323 621 krooni, so (18% käibemaks 423 796 – tuvastatud sisendkäibemaks 62

559 – tasumisele kuuluv deklareeritud käibemaks 37 616). Käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel

olid aluseks järgmised arved:

nr

kuup

nr

arve sisu

Maksumus

Käibemaks

Kokku

10.12.07

1154

ümarpuit Ku Ks Mä Hb Lv

264 195,00

47 555,10

311 750,10

14.12.07

1176

ümarpuit Ku Mä Ks Hb Lv

604 803,90

108 864,70

713 668,60

17.12.07

1178

ümarpuit Ku Mä Ks Hb Lv

309 543,30

55 717,79

365 261,09

28.12.07

1192

ümarpuit Ku Mä Ks Lm LV Hb

619 350,00

111 483,00

730 833,00

kokku

323 620,59

- 2008 jaanuarikuu kohta 14.02.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga

maksustatava käibena 3 201 635 krooni ja käibemaksu 576 294 krooni ning sisendkäibemaksu 562 644

krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 506 711 krooni. Esitatud valeandmete tõttu

jäi laekumata käibemaksu 55 933 krooni, so (18% käibemaks 576 294 – tuvastatud sisendkäibemaks 506

711 – tasumisele kuuluv deklareeritud käibemaks 13 650). Käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel

oli aluseks järgmine arve:

nr

kuup

nr

arve sisu

Maksumus

Käibemaks

Kokku

25.01.08

1241

ümarpuit Ku Mä Ks Hb

310 739,30

55 933,07

366 672,37

kokku

55 933,07

- 2008 veebruarikuu kohta 24.03.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga

maksustatava käibena 2 997 546 krooni ja käibemaksu 539 558 krooni ning sisendkäibemaksu 579 601

krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 74 843 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi

laekumata käibemaksu 504 758 krooni, so (18% käibemaks 539 558 – tuvastatud sisendkäibemaks 74

843 + enammakse 40 043). Deklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks järgmised arved:

nr

kuup

nr

arve sisu

Maksumus

Käibemaks

Kokku

06.02.08

1260

ümarpuit / Ku Mä Ks Hb

469 667,60

84 540,17

554 207,77

12.02.08

1268

ümarpuit Ku Mä Ks Hb

400 500,00

72 090,00

472 590,00

15.02.08

1276

ümarpuit Ku Mä Ks Hb Lv

244 750,00

44 055,00

288 805,00

18.02.08

1279

ümarpuit Mä Ks-palk / ümarpuit Mä-palk

484 063,00

87 131,34

571 194,34

19.02.08

1280

ümarpuit Mä Ks Ku

417 266,80

75 108,02

492 374,82

21.02.08

1290

ümarmetsamaterjal /Ku Mä Ks Hb Lv

687 262,80

123 707,30

810 970,10

28.02.08

1298

ümarmetsam. Ku Mä Ks Hb Lv

100 702,80

18 126,50

118 829,30

kokku

504 758,33

1-12-10558

- 2008 märtsikuu kohta 08.04.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga

maksustatava käibena 3 284 336 krooni ja käibemaksu 591 180 krooni ning sisendkäibemaksu 617 538

krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 266 519 krooni. Esitatud valeandmete tõttu

jäi laekumata käibemaksu 351 019 krooni, so (18% käibemaks 591 180 – tuvastatud sisendkäibemaks

266 519 + enammakse 26 358). Deklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks järgmised arved:

nr

kuup

nr

arve sisu

Maksumus

Käibemaks

Kokku

06.03.08

1322

ümarmetsam. Mä Ku Ks Hb Lv

148 500,00

26 730,00

175 230,00

10.03.08

1326

ümarmetsamaterjal / Mä Ku Ks Hb Lv0

305 035,60

54 906,41

359 942,01

13.03.08

1327

ümarmetsamater Mä Ku Ks Hb Lv

91 358,00

16 444,44

107 802,44

13.03.08

1328

ümarmetsam. Mä Ku Ks Hb Lv

538 109,50

96 859,71

634 969,21

20.03.08

1349

ümarmetsam Ku Mä Ks Hb Lv Lm

564 850,00

101 673,00

666 523,00

25.03.08

1356

ümarmetsam. Ku Mä Ks Hb Lv Lm

138 250,00

24 885,00

163 135,00

25.03.08

1357

ümarmetsam. Ku Mä Ks Hb Lv Lm

164 000,00

29 520,00

193 520,00

kokku

351 018,56

- 2008 aprillikuu kohta 18.05.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga

maksustatava käibena 2 610 730 krooni ja käibemaksu 469 931 krooni ning sisendkäibemaksu 455 675

krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 250 055 krooni. Esitatud valeandmete tõttu

jäi laekumata käibemaksu 205 620 krooni, so (18% käibemaks 469 931 – tuvastatud sisendkäibemaks

250 055 – tasumisele kuuluv deklareeritud käibemaks 14256). Käibedeklaratsioonis valeandmete

esitamisel olid aluseks järgmised arved:

nr

kuup

nr

arve sisu

Maksumus

Käibemaks

Kokku

02.04.08

1374

ümarmetsam. Ku Mä Ks Hb Lv Lm

180 025,20

32 404,54

212 429,74

17.04.08

1393

ümarmetsamaterjal / Ku mä Ks Hb Lm Lv

389 734,20

70 152,16

459 886,36

24.04.08

1411

ümarmetsamaterjal Ku Mä Ks Hb

131 574,50

23 683,41

155 257,91

29.04.08

1425

ümarmetsamaterjal Ku Mä Ks Hb

441 000,00

79 380,00

520 380,00

kokku

205 620,11

- 2008 mai kohta 08.09.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava

käibena 3 045 782 krooni ja käibemaksu 548 241 krooni ning sisendkäibemaksu 547 863 krooni.

Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 229 218 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi

laekumata käibemaksu 318 645 krooni, so (18% käibemaks 548 241 – tuvastatud sisendkäibemaks 229

218 – tasumisele kuuluv deklareeritud käibemaks 378). Deklaratsioonis valeandmete esitamisel olid

aluseks järgmised arved:

nr

kuup

nr

arve sisu

Maksumus

Käibemaks

Kokku

05.05.08

1432

ümarmetsam. Ku Mä Ks Hb Lv

384 364,30

69 185,57

453 549,87

08.05.08

1442

ümarpuit Ku Mä Ks Hb

405 581,90

73 004,74

478 586,64

23.05.08

1469

ümarmetsam. Ku Mä Ks Hb Lv

240 000,00

43 200,00

283 200,00

26.05.08

1473

ümarmetsam. Ku Mä Ks Hb Lv

224 224,00

40 360,32

264 584,32

30.05.08

1484

okaspalk / paberipuit Ku Ks Hb

328 000,00

59 040,00

387 040,00

30.05.08

1485

Mä palk

188 082,20

33 854,80

221 937,00

kokku

318 645,43

- 2008 juuni kohta 16.07.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava

käibena 1 678 674 krooni ja käibemaksu 302 161 krooni ning sisendkäibemaksu 244 526 krooni.

Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 11 635 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi

laekumata käibemaksu 232 891 krooni, so (18% käibemaks 302 161 – tuvastatud sisendkäibemaks 11

635 – tasumisele kuuluv deklareeritud käibemaks 57 635). Käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel

olid aluseks järgmised arved:

nr

kuup

nr

arve sisu

Maksumus

Käibemaks

Kokku

02.06.08

1496

okaspalk / paberipuit Ku Ks Hb

332 399,80

59 831,96

392 231,76

03.06.08

1497

okaspalk / paberipuit Ku Ks Hb Mä

264 000,00

47 520,00

311 520,00

18.06.08

1527

okaspalk / paberipuit

342 000,00

61 560,00

403 560,00

26.06.08

1537

okaspalk Ku Mä

355 439,70

63 979,15

419 418,85

kokku

232 891,11

- 2008 juuli kohta 14.08.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava

käibena 270 305 krooni ja käibemaksu 48 655 krooni ning sisendkäibemaksu 77 587 krooni. Tegelikult

oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 30 067 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata

1-12-10558

käibemaksu 47 520 krooni, so (18% käibemaks 48 655 – tuvastatud sisendkäibemaks 30 067 +

enammakse 28 932). Käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel oli aluseks arve:

nr

kuup

nr

arve sisu

Maksumus

Käibemaks

Kokku

01.07.08

1541

palk Ku Mä / paberipuit Ks / paberipuit Ku Mä

264 000,00

47 520,00

311 520,00

kokku

47 520,00

- 2008 augusti kohta 14.09.08.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava

käibena 696 578 krooni ja käibemaksu 125 384 krooni ning sisendkäibemaksu 119 152 krooni. Tegelikult

oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 46 735 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata

käibemaksu 72 417 krooni, so (käibemaks 125 384 – tuvastatud sisendkäibemaks 46 735 – deklareeritud

käibemaks 6232). Deklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks järgmised arved:

nr

kuup

nr

arve sisu

Maksumus

Käibemaks

Kokku

05.08.08

1591 palk Ku Mä / paberipuit Ku Mä

259 945,20

46 790,14

306 735,34

19.08.08

1603 palk Ku Mä / paberpuit Ku Ks Mä Hb

142 374,10

25 627,34

168 001,44

kokku

72 417,48

- 2008 septembri kohta 10.10.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga

maksustatava käibena 700 964 krooni ja käibemaksu 126 174 krooni ning sisendkäibemaksu 115 295

krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 7215 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi

laekumata käibemaksu 108 080 krooni, so (käibemaks 126 174 – tuvastatud sisendkäibemaks 7215 –

deklareeritud käibemaks 10 879). Deklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks järgmised arved:

nr

kuup

nr

arve sisu

Maksumus

Käibemaks

Kokku

05.09.08

1630

palk Ku Mä / paberpuit Ku Ks Mä Hb

185 100,00

33 318,00

218 418,00

18.09.08

1655

palk Ku Mä / paberpuit Ku Ks Mä Hb

125 770,90

22 638,76

148 409,66

29.09.08

1674

palk Ku Mä / paberpuit Ku Ks Mä Hb

289 573,60

52 123,25

341 696,85

kokku

108 080,01

- 2008 oktoobri kohta 09.11.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava

käibena 1 066 542 krooni ja käibemaksu 191 978 krooni ning sisendkäibemaksu 185 264 krooni.

Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 36 466 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi

laekumata käibemaksu 148 798 krooni, so (18% käibemaks 191 978 – tuvastatud sisendkäibemaks 36

466 – tasumisele kuuluv deklareeritud käibemaks 6714). Käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel

olid aluseks järgmised arved:

nr

kuup

nr

arve sisu

Maksumus

Käibemaks

Kokku

01.10.08

1682

paberpuit Ku Ks Mä Hb

148 224,00

26 680,32

174 904,32

06.10.08

1684

palk Ku Mä / paberpuit Ku Ks Mä Hb

118 000,00

21 240,00

139 240,00

10.10.08

1695

palk Ku Mä

235 350,00

42 363,00

277 713,00

24.10.08

1710

palk Ku Mä / paberpuit Ku Ks Mä Hb

105 000,00

18 900,00

123 900,00

29.10.08

1724

palk Ku Mä / paberipuu Ku Mä Ks

220 080,10

39 614,42

259 694,52

kokku

148 797,74

- 2008 novembri kohta 10.12.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga

maksustatava käibena 998 429 krooni ja käibemaksu 179 717 krooni ning sisendkäibemaksu 162 409

krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 147 615 krooni. Esitatud valeandmete tõttu

jäi laekumata käibemaksu 14 794 krooni, so (18% käibemaks 179 717 – tuvastatud sisendkäibemaks 147

615 – tasumisele kuuluv deklareeritud käibemaks 17 308). Käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel

oli aluseks järgmine arve:

nr

kuup

nr

arve sisu

Maksumus

Käibemaks

Kokku

04.11.08

1737

palk Ku Mä / paberipuu Ku Mä Ks

82 187,40

14 793,73

96 981,13

kokku

14 793,73

Lähtudes eeltoodust, ei ole kinni peetud maksukorralduse seaduse §-s 85 lg 4 sätestatud kohustusest

esitada deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale teadaolevalt õigeid andmeid. Samuti rikuti

käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 24 sätestatud kohustust, mille kohaselt maksukohustuslasena

registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama

võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele

kuuluva maksusumma KMS §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras,

säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuete kohaseid

1-12-10558

arveid. Samuti on rikutud nõuet, mille kohaselt sisendkäibemaksu mahaarvamiseks KMS § 29 lg 1 ja lg

3 p 1 sätestatud korras ja KMS § 31 lg 1 sätestatud tingimustel on oluline välja selgitada, et kaup või

teenus oleks soetatud ning seda teiselt registreeritud maksukohustuslaselt, samuti et soetatud kaup või

teenus on oma ettevõtluses kasutatav ja kauba või teenuse saamist kinnitaks arve, mis vastab KMS § 37

lg 7 nõuetele. Kui kas või üks osundatud sätetes nimetatud tingimustest on täitmata, siis puudub

käibemaksukohustuslasel sisendkäibemaksu arvestamise õigus. KMS § 15 lg 1 kohaselt oli nimetatud

perioodil käibemaksumäär 18 protsenti ning KMS § 27 lg 1 järgi esitatakse käibedeklaratsioon

maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks.

Arvestades karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 2, mille järgi tuleb süütegude kvalifitseerimisel

karistusseadustiku järgi, milles on koosseisulise tunnusena ette nähtud kahju suures ulatuses, hinnata

varalist kahju suureks juhul, kui see ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Vabariigi

Valitsuse 21.12.2006.a määruse nr 273 „Palga alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli kuupalga

alammäär 2008.a 3600 krooni. Seega menetluse käigus tuvastatud riigile laekumata maksusumma 3 111

580 krooni puhul on tegemist suurele kahjule vastava summaga.

Seega Peeter Mägi OÜ Erkki Puit majandustegevust juhtiva isikuna maksuhaldurile valeandmete

esitamisega, mistõttu jäi maksudena laekumata enam kui suurele kahjule vastav summa, so 3 111 580

krooni (so 198 866 eurot), pani toime KarS § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo.

2. OÜ-d Erkki Puit süüdistatakse selles, et tema oma juhatuse liikme Peeter Mägi tahtliku tegevuse läbi,

kes muuhulgas kasutas Arlet Martinsoni kaasabi, esitas ajavahemikul 11.07.2007.a kuni 10.12.2008.a

maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid käibemaksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamise

perioodide 2007.a juuni, juuli, augusti, oktoobri, novembri ja detsembri ning 2008.a jaanuari kuni

novembri kohta, kasutades selleks reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid, mille alusel

suurendati käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja jäeti Eesti Vabariigile maksmata

käibemaksu summas 3 111 580 krooni. OÜ Erkki Puit poolt käibedeklaratsioonis valeandmete esitamine

toimus järgnevalt:

- 2007 juunikuu kohta 11.07.2007.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga

maksustatava käibena 3 590 611 krooni ja käibemaksu 646 310 krooni ning sisendkäibemaksu 614 517

krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 568 638 krooni. Esitatud valeandmete tõttu

jäi laekumata käibemaksu 45 879 krooni, so (18% käibemaks 646 310 - tuvastatud sisendkäibemaks

568 638 - tasumisele kuuluv deklareeritud käibemaks 31 793). Käibedeklaratsioonis valeandmete

esitamisel oli aluseks järgmine arve:_____________________________________________________

nr

kuup

nr

arve sisu

Maksumus

Käibemaks

Kokku

06.06.07

ümarmetsamaterjal

254 886,00

45 879,48

300 765,50

- 2007 juulikuu kohta 11.08.2007.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava

käibena 2 792 256 krooni ja käibemaksu 502 606 krooni ning sisendkäibemaksu 509 832 krooni.

Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 451 765 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi

laekumata käibemaksu 58 067 krooni, so (18% käibemaks 502 606 – tuvastatud sisendkäibemaks 451

765 + enammakse 7226). Deklaratsioonis valeandmete esitamisel oli aluseks järgmine arve:

nr

kuup

nr

arve sisu

Maksumus

Käibemaks

Kokku

30.07.07

ümarpuit Ku, Ka, Ks, Lv, Hb

322 596,00

58 067,28

380 663,30

- 2007 augustikuu kohta 13.09.2007.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga

maksustatava käibena 2 169 491 krooni ja käibemaksu 390 508 krooni ning sisendkäibemaksu 369 316

krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 332 913 krooni. Esitatud valeandmete tõttu

jäi laekumata käibemaksu 36 403 krooni, so (18% käibemaks 390 508 – tuvastatud sisendkäibemaks 332

913 – tasumisele kuuluv deklareeritud käibemaks 21 192). Käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel

oli aluseks järgmine arve:

nr

kuup

nr

arve sisu

Maksumus

Käibemaks

Kokku

29.08.07

ümarmaterjal Ku Mä Ks Lv Hb

202 240,50

36 403,29

238 643,79

1-12-10558

- 2007 oktoobrikuu kohta 12.11.2007.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga

maksustatava käibena 2 357 726 krooni ja käibemaksu 424 391 krooni ning sisendkäibemaksu 457 493

krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 306 293 krooni. Esitatud valeandmete tõttu

jäi laekumata käibemaksu 151 200 krooni, so (18% käibemaks 424 391 – tuvastatud sisendkäibemaks

306 293 + enammakse 33 102). Deklaratsioonis valeandmete esitamisel oli aluseks järgmine arve:

nr

kuup

nr

arve sisu

Maksumus

Käibemaks

Kokku

30.10.07

1062

ümarpuit Ks, Mä, Ku, Lv, Hb

840 000,00

151 200,00

991 200,00

2007 novembri kohta 12.12.07.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava

käibena 3 151 242 krooni ja käibemaksu 567 224 krooni ning sisendkäibemaksu 562 071 krooni.

Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 126 136 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi

laekumata käibemaksu 435 935 krooni, so (18% käibemaks 567 224 – tuvastatud sisendkäibemaks 126

136 – tasumisele kuuluv deklareeritud käibemaks 5153). Deklaratsioonis valeandmete esitamisel olid

aluseks järgmised arved:

nr

kuup

nr

arve sisu

Maksumus

Käibemaks

Kokku

02.11.07

1073

ümarpuit Ks Mä Ku Lv Hb

733 829,40

132 089,29

865 918,69

09.11.07

1082

ümarpuit / Ks, Mä, Ku, Lv, Hb

342 447,00

61 640,46

404 087,46

26.11.07

1117

ümarpuit Ks, Mä, Ku, Hb, Lv

496 056,10

89 290,10

585 346,20

29.11.07

1122

ümarpuit Ks Mä Ku Lv Hb

849 530,00

152 915,40

1 002 445,40

kokku

435 935,25

- 2007 detsembrikuu kohta 09.03.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga

maksustatava käibena 2 354 420 krooni ja käibemaksu 423 796 krooni ning sisendkäibemaksu 386 180

krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 62 559 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi

laekumata käibemaksu 323 621 krooni, so (18% käibemaks 423 796 – tuvastatud sisendkäibemaks 62

559 – tasumisele kuuluv deklareeritud käibemaks 37 616). Käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel

olid aluseks järgmised arved:

nr

kuup

nr

arve sisu

Maksumus

Käibemaks

Kokku

10.12.07

1154

ümarpuit Ku Ks Mä Hb Lv

264 195,00

47 555,10

311 750,10

14.12.07

1176

ümarpuit Ku Mä Ks Hb Lv

604 803,90

108 864,70

713 668,60

17.12.07

1178

ümarpuit Ku Mä Ks Hb Lv

309 543,30

55 717,79

365 261,09

28.12.07

1192

ümarpuit Ku Mä Ks Lm LV Hb

619 350,00

111 483,00

730 833,00

kokku

323 620,59

- 2008 jaanuarikuu kohta 14.02.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga

maksustatava käibena 3 201 635 krooni ja käibemaksu 576 294 krooni ning sisendkäibemaksu 562 644

krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 506 711 krooni. Esitatud valeandmete tõttu

jäi laekumata käibemaksu 55 933 krooni, so (18% käibemaks 576 294 – tuvastatud sisendkäibemaks 506

711 – tasumisele kuuluv deklareeritud käibemaks 13 650). Käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel

oli aluseks järgmine arve:

nr

kuup

nr

arve sisu

Maksumus

Käibemaks

Kokku

25.01.08

1241

ümarpuit Ku Mä Ks Hb

310 739,30

55 933,07

366 672,37

- 2008 veebruarikuu kohta 24.03.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga

maksustatava käibena 2 997 546 krooni ja käibemaksu 539 558 krooni ning sisendkäibemaksu 579 601

krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 74 843 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi

laekumata käibemaksu 504 758 krooni, so (18% käibemaks 539 558 – tuvastatud sisendkäibemaks 74

843 + enammakse 40 043). Deklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks järgmised arved:

nr

kuup

nr

arve sisu

Maksumus

Käibemaks

Kokku

06.02.08

1260

ümarpuit / Ku Mä Ks Hb

469 667,60

84 540,17

554 207,77

12.02.08

1268

ümarpuit Ku Mä Ks Hb

400 500,00

72 090,00

472 590,00

15.02.08

1276

ümarpuit Ku Mä Ks Hb Lv

244 750,00

44 055,00

288 805,00

18.02.08

1279

ümarpuit Mä Ks-palk / ümarpuit Mä-palk

484 063,00

87 131,34

571 194,34

19.02.08

1280

ümarpuit Mä Ks Ku

417 266,80

75 108,02

492 374,82

21.02.08

1290

ümarmetsamaterjal /Ku Mä Ks Hb Lv

687 262,80

123 707,30

810 970,10

28.02.08

1298

ümarmetsam. Ku Mä Ks Hb Lv

100 702,80

18 126,50

118 829,30

kokku

504 758,33

1-12-10558

- 2008 märtsikuu kohta 08.04.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga

maksustatava käibena 3 284 336 krooni ja käibemaksu 591 180 krooni ning sisendkäibemaksu 617 538

krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 266 519 krooni. Esitatud valeandmete tõttu

jäi laekumata käibemaksu 351 019 krooni, so (18% käibemaks 591 180 – tuvastatud sisendkäibemaks

266 519 + enammakse 26 358). Deklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks järgmised arved:

nr

kuup

nr

arve sisu

Maksumus

Käibemaks

Kokku

06.03.08

1322

ümarmetsam. Mä Ku Ks Hb Lv

148 500,00

26 730,00

175 230,00

10.03.08

1326

ümarmetsamaterjal / Mä Ku Ks Hb Lv0

305 035,60

54 906,41

359 942,01

13.03.08

1327

ümarmetsamater Mä Ku Ks Hb Lv

91 358,00

16 444,44

107 802,44

13.03.08

1328

ümarmetsam. Mä Ku Ks Hb Lv

538 109,50

96 859,71

634 969,21

20.03.08

1349

ümarmetsam Ku Mä Ks Hb Lv Lm

564 850,00

101 673,00

666 523,00

25.03.08

1356

ümarmetsam. Ku Mä Ks Hb Lv Lm

138 250,00

24 885,00

163 135,00

25.03.08

1357

ümarmetsam. Ku Mä Ks Hb Lv Lm

164 000,00

29 520,00

193 520,00

kokku

351 018,56

- 2008 aprillikuu kohta 18.05.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga

maksustatava käibena 2 610 730 krooni ja käibemaksu 469 931 krooni ning sisendkäibemaksu 455 675

krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 250 055 krooni. Esitatud valeandmete tõttu

jäi laekumata käibemaksu 205 620 krooni, so (18% käibemaks 469 931 – tuvastatud sisendkäibemaks

250 055 – tasumisele kuuluv deklareeritud käibemaks 14256). Käibedeklaratsioonis valeandmete

esitamisel olid aluseks järgmised arved:

nr

kuup

nr

arve sisu

Maksumus

Käibemaks

Kokku

02.04.08

1374

ümarmetsam. Ku Mä Ks Hb Lv Lm

180 025,20

32 404,54

212 429,74

17.04.08

1393

ümarmetsamaterjal / Ku mä Ks Hb Lm Lv

389 734,20

70 152,16

459 886,36

24.04.08

1411

ümarmetsamaterjal Ku Mä Ks Hb

131 574,50

23 683,41

155 257,91

29.04.08

1425

ümarmetsamaterjal Ku Mä Ks Hb

441 000,00

79 380,00

520 380,00

kokku

205 620,11

- 2008 mai kohta 08.09.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava

käibena 3 045 782 krooni ja käibemaksu 548 241 krooni ning sisendkäibemaksu 547 863 krooni.

Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 229 218 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi

laekumata käibemaksu 318 645 krooni, so (18% käibemaks 548 241 – tuvastatud sisendkäibemaks 229

218 – tasumisele kuuluv deklareeritud käibemaks 378). Deklaratsioonis valeandmete esitamisel olid

aluseks järgmised arved:

nr

kuup

nr

arve sisu

Maksumus

Käibemaks

Kokku

05.05.08

1432

ümarmetsam. Ku Mä Ks Hb Lv

384 364,30

69 185,57

453 549,87

08.05.08

1442

ümarpuit Ku Mä Ks Hb

405 581,90

73 004,74

478 586,64

23.05.08

1469

ümarmetsam. Ku Mä Ks Hb Lv

240 000,00

43 200,00

283 200,00

26.05.08

1473

ümarmetsam. Ku Mä Ks Hb Lv

224 224,00

40 360,32

264 584,32

30.05.08

1484

okaspalk / paberipuit Ku Ks Hb

328 000,00

59 040,00

387 040,00

30.05.08

1485

Mä palk

188 082,20

33 854,80

221 937,00

kokku

318 645,43

- 2008 juuni kohta 16.07.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava

käibena 1 678 674 krooni ja käibemaksu 302 161 krooni ning sisendkäibemaksu 244 526 krooni.

Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 11 635 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi

laekumata käibemaksu 232 891 krooni, so (18% käibemaks 302 161 – tuvastatud sisendkäibemaks 11

635 – tasumisele kuuluv deklareeritud käibemaks 57 635). Käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel

olid aluseks järgmised arved:

nr

kuup

nr

arve sisu

Maksumus

Käibemaks

Kokku

02.06.08

1496

okaspalk / paberipuit Ku Ks Hb

332 399,80

59 831,96

392 231,76

03.06.08

1497

okaspalk / paberipuit Ku Ks Hb Mä

264 000,00

47 520,00

311 520,00

18.06.08

1527

okaspalk / paberipuit

342 000,00

61 560,00

403 560,00

26.06.08

1537

okaspalk Ku Mä

355 439,70

63 979,15

419 418,85

kokku

232 891,11

- 2008 juuli kohta 14.08.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava

käibena 270 305 krooni ja käibemaksu 48 655 krooni ning sisendkäibemaksu 77 587 krooni. Tegelikult

oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 30 067 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata

käibemaksu 47 520 krooni, so (18% käibemaks 48 655 – tuvastatud sisendkäibemaks 30 067 +

enammakse 28 932). Käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel oli aluseks arve:

1-12-10558

nr

kuup

nr

arve sisu

Maksumus

Käibemaks

Kokku

01.07.08

1541

palk Ku Mä / paberipuit Ks / paberipuit Ku Mä

264 000,00

47 520,00

311 520,00

kokku

47 520,00

- 2008 augusti kohta 14.09.08.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava

käibena 696 578 krooni ja käibemaksu 125 384 krooni ning sisendkäibemaksu 119 152 krooni. Tegelikult

oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 46 735 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata

käibemaksu 72 417 krooni, so (käibemaks 125 384 – tuvastatud sisendkäibemaks 46 735 – deklareeritud

käibemaks 6232). Deklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks järgmised arved:

nr

kuup

nr

arve sisu

Maksumus

Käibemaks

Kokku

05.08.08

1591

palk Ku Mä / paberipuit Ku Mä

259 945,20

46 790,14

306 735,34

19.08.08

1603

palk Ku Mä / paberpuit Ku Ks Mä Hb

142 374,10

25 627,34

168 001,44

kokku

72 417,48

- 2008 septembri kohta 10.10.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga

maksustatava käibena 700 964 krooni ja käibemaksu 126 174 krooni ning sisendkäibemaksu 115 295

krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 7215 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi

laekumata käibemaksu 108 080 krooni, so (18% käibemaks 126 174 – tuvastatud sisendkäibemaks 7215

– tasumisele kuuluv deklareeritud käibemaks 10 879). Käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel olid

aluseks järgmised arved:

nr

kuup

nr

arve sisu

Maksumus

Käibemaks

Kokku

05.09.08

1630

palk Ku Mä / paberpuit Ku Ks Mä Hb

185 100,00

33 318,00

218 418,00

18.09.08

1655

palk Ku Mä / paberpuit Ku Ks Mä Hb

125 770,90

22 638,76

148 409,66

29.09.08

1674

palk Ku Mä / paberpuit Ku Ks Mä Hb

289 573,60

52 123,25

341 696,85

kokku

108 080,01

- 2008 oktoobri kohta 09.11.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava

käibena 1 066 542 krooni ja käibemaksu 191 978 krooni ning sisendkäibemaksu 185 264 krooni.

Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 36 466 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi

laekumata käibemaksu 148 798 krooni, so (18% käibemaks 191 978 – tuvastatud sisendkäibemaks 36

466 – tasumisele kuuluv deklareeritud käibemaks 6714). Käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel

olid aluseks järgmised arved:

nr

kuup

nr

arve sisu

Maksumus

Käibemaks

Kokku

01.10.08

1682

paberpuit Ku Ks Mä Hb

148 224,00

26 680,32

174 904,32

06.10.08

1684

palk Ku Mä / paberpuit Ku Ks Mä Hb

118 000,00

21 240,00

139 240,00

10.10.08

1695

palk Ku Mä

235 350,00

42 363,00

277 713,00

24.10.08

1710

palk Ku Mä / paberpuit Ku Ks Mä Hb

105 000,00

18 900,00

123 900,00

29.10.08

1724

palk Ku Mä / paberipuu Ku Mä Ks

220 080,10

39 614,42

259 694,52

kokku

148 797,74

- 2008 novembri kohta 10.12.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga

maksustatava käibena 998 429 krooni ja käibemaksu 179 717 krooni ning sisendkäibemaksu 162 409

krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 147 615 krooni. Esitatud valeandmete tõttu

jäi laekumata käibemaksu 14 794 krooni, so (käibemaks 179 717 – tuvastatud sisendkäibemaks 147 615 –

deklareeritud käibemaks 17 308). Deklaratsioonis valeandmete esitamisel oli aluseks järgmine arve:

nr

kuup

nr

arve sisu

Maksumus

Käibemaks

Kokku

04.11.08

1737

palk Ku Mä / paberipuu Ku Mä Ks

82 187,40

14 793,73

96 981,13

kokku

14 793,73

Lähtudes eeltoodust, ei ole kinni peetud maksukorralduse seaduse §-s 85 lg 4 sätestatud kohustusest

esitada deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale teadaolevalt õigeid andmeid. Samuti rikuti

käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 24 sätestatud kohustust, mille kohaselt maksukohustuslasena

registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama

võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele

kuuluva maksusumma KMS §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras,

säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuete kohaseid

arveid. Samuti on rikutud nõuet, mille kohaselt sisendkäibemaksu mahaarvamiseks KMS § 29 lg 1 ja lg

3 p 1 sätestatud korras ja KMS § 31 lg 1 sätestatud tingimustel on oluline välja selgitada, et kaup või

teenus oleks soetatud ning seda teiselt registreeritud maksukohustuslaselt, samuti et soetatud kaup või

1-12-10558

teenus on oma ettevõtluses kasutatav ja kauba või teenuse saamist kinnitaks arve, mis vastab KMS § 37

lg 7 nõuetele. Kui kas või üks osundatud sätetes nimetatud tingimustest on täitmata, siis puudub

käibemaksukohustuslasel sisendkäibemaksu arvestamise õigus. KMS § 15 lg 1 kohaselt oli nimetatud

perioodil käibemaksumäär 18 protsenti ning KMS § 27 lg 1 järgi esitatakse käibedeklaratsioon

maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks.

Seoses tuvastatud maksusummadega ning arvestades karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 2,

mille järgi tuleb süütegude kvalifitseerimisel karistusseadustiku järgi, milles on koosseisulise tunnusena

ette nähtud kahju tekitamine suures ulatuses, hinnata varalist kahju suureks juhul, kui see ületab kehtivat

palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Vabariigi Valitsuse 21.12.2006.a määruse nr 273 „Palga

alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli kuupalga alammäär 2008.a 3600 krooni. Seega menetluse

käigus tuvastatud riigile laekumata maksusumma 3 111 580 krooni puhul on tegemist suurele kahjule

vastava summaga. Seega OÜ Erkki Puit oma juhatuse liikme Peeter Mägi tegevuse kaudu maksuhaldurile

valeandmete esitamisega, mistõttu jäi maksudena laekumata enam kui suurele kahjule vastav summa, so

3 111 580 krooni (so 198 866 eurot), pani toime KarS § 3891 lg 3 järgi

3. Hillar Talts’i süüdistatakse selles, et tema korraldades OÜ X X, OÜ X, OÜ X, OÜ X X ja OÜ X X

raamatupidamist, aitas ajavahemikul 21.08.2006.a kuni 18.11.2008.a kaasa OÜ X juhatuse liikme A. V.

poolt OÜ X maksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide 2006.a juuli kuni detsember,

2007.a jaanuari, märtsi, juuni kuni detsembri, 2008.a jaanuari kuni mai ning juuli kuni oktoobri kohta (vt

süüdistusakti lisa 3) valeandmete esitamisele, koostades ning allkirjastades OÜ X X, OÜ X, OÜ X, OÜ X

X ja OÜ X X nimelt reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid, samuti nende juurde kuuluvaid

lepinguid ning akte, mille alusel ettevõte suurendas tahtlikult nimetatud maksustamisperioodide

käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja jättis Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu

summas 1 831 510 krooni.

OÜ X raamatupidamises leidsid kajastamist järgmised Hillar Taltsi poolt koostatud ja

allkirjastatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved:

nr arve esitaja

kuupäev number summa

käibemaks kogusumma

sisu

2 3

4 5

6 7

8 9

X Oü

02.07.06

27600

4968,00

32568,00

Käsi suruõhu lõhkujate rent (2 tk), vedu treileriga

OÜ X

14.08.06 260801

60000

10800,00

70800,00

tööjõurent (Siptiva, Viimsi)

OÜ X

28.08.08 260802

265200

47736,00

312936,00

Tööjõurent (Jüri Gümnaasium)

X Oü

21.08.06

124000

22320,00

146320,00

Treipingid (2 tk), kiljotiin 5 tonni

X Oü

09.11.06

100000

18000,00

118000,00

Volvo FH16 mittekomplektne mootor, Volvo jahutusradiaator

X Oü

31.01.07

10260

1846,80

12106,80

Tööjõurent 6.-31.01.07

X Oü

31.03.07

315000

56700,00

371700,00

Fiboploki paigaldus (Ehituse alltöövõtuleping, Tln Lennujaam

X X

21.06.07

178920

32205,60

211125,60

Tööjõurent, Pääsküla prügila

X X

29.06.08

108990

19618,20

128608,20

Tööjõu rent Marati 4 KV 27.mai - 30 juuni 2007

X X

29.06.07

89190

16054,20

105244,20

Tööjõurent, Pääsküla prügila

X X

29.06.07

460000

82800,00

542800,00

Objekt: ABB Nova, Jüril (valutööd, koristustööd, killualus)

X X

29.06.07

650000

117000,00

767000,00

Järlepa Mõisa tallide renoveerimine

X X

30.07.07

93000

16740,00

109740,00

Tööjõurent niitmistöödel koos transpordiga

X X

30.07.07

95040

17107,20

112147,20

Tööjõurent 01.07.-30.07.2007 Marati 4 KV, 6 inimest

X X

30.07.07

190000

34200,00

224200,00

Järlepa Mõisa tallide värvimistööd

X X

30.08.07

350000

63000,00

413000,00

Järlepa Mõisa värvimistööd

X X

24.10.07

72200

12996,00

85196,00

Killustik (32x80), objekt Pääsküla Prügila

X X

25.10.07

70000

12600,00

82600,00

Haljastusmuld Marati 4 ja haljastusmuld Pääsküla prügila

X X

30.11.07

270000

48600,00

318600,00

Ehitustööd vastavalt lepingule nr 29-10/07

X X

28.12.07

967270

174108,60

1141378,60

Pääsküla prügilas teostatud tööd vastavalt lepingule

X X

24.03.08

26950

4851,00

31801,00

Tööjõurent objektil Tallinna Lennujaam, veeb-märts 2008

X X

28.03.08

124050

22329,00

146379,00

Tööjõurent Sikupilli Rimi (leping nr 25/01/08)

X X

31.03.08

42150

7587,00

49737,00

Tööjõurent Keila Tervisepuhkekeskus (leping 25/01/08)

X X

31.03.08

64400

11592,00

75992,00

Siseviimistluse muutmistööd Marati 4a-25 (leping 12-01-08)

X X

31.03.08

50460

9082,80

59542,80

Lammutustööd Vabaõhutee 3, Tallinn (leping 12-02-08)

X X

31.03.08

51900

9342,00

61242,00

Ehituslik liiv Vabaõhutee 3, Tallinnas (leping 12-02-08)

X X

31.03.08

50875

9157,50

60032,50

Killustik (32x64) Vabaõhutee 3, Tallinn (leping 12-02-08)

X X

30.04.08

193820

34887,60

228707,60

Tööjõurent, Vabaõhumuuseumi 3, märts-aprill (lep 25/01/08)

X X

30.04.08

50135

9024,30

59159,30

Killustik (32x64) Vabaõhutee 3, Tallinn (leping 12-02-08)

X X

30.04.08

52073

9373,14

61446,14

Ehitusliiv Vabaõhutee 3, Tallinnas (leping 12-02-08)

X X

30.04.08

51620

9291,60

60911,60

Lammutustööd Vabaõhutee 3, Tallinn (leping 12-02-08)

X X

31.05.08

111020

19983,60

131003,60

Tööjõurent, Vabaõhumuuseumi 3, mai (lep 25/01/08)

X X Oü

30.09.08

189000

34020,00

223020,00

tööjõu rent septembris 2008

1-12-10558

Tegelikkuses OÜ X X, OÜ X, OÜ X, OÜ X X ja OÜ X X nimelt esitatud arvete alusel kaupade ja teenuste

soetamine puudus ning seega puudus ka seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust

maha arvata soetatud kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluvat käibemaksu, millega rikuti KMS § 29

lg 1 ja lg 3 p 1 nõudeid. Arvestades käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu ilma nõuetele vastavate

arveteta, rikuti KMS § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 sätteid. Seega ei ole kinni peetud MKS §-s 85 lg 4 sätestatud

kohustusest esitada deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale teadaolevalt õigeid andmeid. KMS § 15 lg 1

kohaselt oli nimetatud perioodil käibemaksumäär 18 protsenti ning KMS § 27 lg 1 järgi esitatakse

käibedeklaratsioon maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks.

Lisaks aitas Hillar Talts kaasa OÜ X tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja

töötuskindlustuse maksete deklaratsioonis valeandmete esitamisele maksustamisperioodi 2006.a augusti

kuni detsembri, 2007.a jaanuari, veebruari, aprilli, mai, juuli kuni detsember ning 2008.a jaanuari kuni

juuni, septembri ja oktoobri kohta (vt süüdistusakti lisa 3), kuivõrd OÜ X jättis deklareerimata reaalseid

majandustehinguid mittekajastavate arvete alusel teostatud väljamaksed ning nendelt tasumisele kuuluva

tulumaksu summas 3 293 115 krooni, sh Hillar Taltsi poolt koostatud ja allkirjastatud arvete alusel.

Samuti on Hillar Taltsi poolt allkirjastatud kassasissetuleku orderid, mis väidetavalt peaksid kinnitama

arvel näidatud summa tasumist OÜ X poolt.

Kuna OÜ-le X ei ole OÜ X X, OÜ X, OÜ X, OÜ X X ja OÜ X X poolt arvetel näidatud teenuseid osutatud

ega kaupa müünud, ei saa nimetatud ettevõtete poolt esitatud arveid lugeda nõuetele vastavateks

algdokumentideks, mistõttu peab OÜ X maksma tulumaksu nende arvete alusel teostatud väljamaksetelt.

Nii on OÜ X pangakonto nr XXXXXXXXXXXX väljavõtte ja Hillar Taltsi poolt allkirjastatud kassa

sissetuleku orderite alusel tuvastatud, et OÜ X on maksnud Hillar Taltsi poolt koostatud ja allkirjastatud

fiktiivsete arvete alusel 6 555 045.14 krooni järgmiselt:

ettevõte

kuupäev

makseviis

summa

X

17.08.2006

Order 39

32568,00

21.08.2006

Order 28

146320,00

9.11.2006

Order 41

118000,00

31.01.2007

Order 3101/01

12106,80

23.04.2007

pank

100000,00

25.04.2007

pank

100000,00

8.05.2007

pank

100000,00

14.05.2007

pank

71700,00

X X

13.07.2007

pank

342800,00

16.07.2007

pank

200000,00

20.07.2007

pank

105244,20

25.07.2007

pank

128608,20

26.07.2007

pank

111125,60

19.12.2007

Order nr-ta

109740,00

11.12.2007

Order nr-ta

112147,20

3.12.2007

Order nr-ta

144200,00

2.08.2007

pank

100000,00

22.08.2007

pank

130000,00

28.08.2007

pank

400000,00

12.09.2007

pank

237000,00

12.09.2007

pank

80000,00

26.09.2007

pank

413000,00

X X

30.09.2008

sulas

223020,00

X X

7.11.2007

pank

82600,00

7.11.2007

pank

85196,00

7.01.2008

pank

285344,00

27.12.2007

pank

318600,00

9.01.2008

pank

285344,00

11.01.2008

pank

285344,00

13.01.2008

pank

285346,60

21.04.2008

Order 9

31801,00

9.04.2008

Order 7

146379,00

28.04.2008

Order 10

49737,00

28.04.2008

Order nr-ta

75992,00

28.04.2008

Order nr-ta

59542,80

28.04.2008

Order nr-ta

61242,00

28.04.2008

Order nr-ta

60032,50

28.05.2008

Order 11

228707,60

28.05.2008

Order nr-ta

59159,30

28.05.2008

Order nr-ta

61446,14

28.05.2008

Order nr-ta

60911,60

12.06.2008

Order 34

131003,60

X

14.08.2006

Order 74

70800,00

28.08.2006

Order 75

312936,00

KOKKU:

6 555 045.14

1-12-10558

15 / 131

Eeltoodut arvestades on tuvastamist leidnud tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 51 lg 1 rikkumine, mille

kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Sama seaduse § 51

lg 2 p 3 kohaselt loetakse ettevõtlusega mitte seotud kuluks väljamaksed, mille kohta maksumaksjal

puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. TuMS §

54 lg 2 ja 4 kohustavad kõiki residendist juriidilisi isikuid esitama maksustamisperioodile järgneva

kalendrikuu 10.kuupäevaks maksuhalduri piirkondlikule struktuuriüksusele maksudeklaratsiooni ning

kandma maksmisele kuuluva tulumaksu maksuhalduri pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile

järgneva kalendrikuu 10.kuupäevaks. TuMS § 1 lg 3 ja § 4 kohaselt tuli tulumaksu tasuda 2006.a määras

23/77, 2007.a määras 22/78 ning 2008.a määras 21/79.

Seega oli Hillar Taltsi tegevus suunatud sellele, et vähendada OÜ X maksukohustust. Hillar Talts on

andnud süüteo toimepanemisel olulise panuse, kuivõrd sisendkäibemaksu mahaarvamine on lubatud

üksnes käibemaksuseaduses sätestatud nõuetele vastava originaalarve alusel ja samuti lasub

maksukohustuslasel arvestuse pidamise ja dokumentide säilitamise kohustus. Sellest lähtuvalt on Hillar

Taltsi poolt koostatud, allkirjastatud ja üleantud näilikud arved koos lisadokumentidega käsitletavad

kuriteovahendina ehk siis Hillar Taltsi poolt ainelise kaasabi osutamisena.

Seega Hillar Talts aidates kaasa OÜ X juhatuse liikme A. V. poolt maksuhaldurile valeandmete

esitamisele, mille tulemusel jäi maksudena laekumata 5 124 625 krooni (so 327 523 eurot), pani toime

KarS § 22 lg 3 - § 3891 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo.

4. Ülle Saart süüdistatakse selles, et tema kuulus Arlet Martinsoni poolt juhitud ja kuni 24.11.2008.a

toimivasse struktuuriga grupi, kuhu kuulusid lisaks Jaanus Grossmann, R. T., N. P. ja V. Ś., kes

kooskõlastasid oma tegevuse maksukuritegude toimepanemisel eesmärgiga saada sellest materiaalset

kasu. Seega kuulus varalise kasu saamise eesmärgil loodud ühendusse koos Arlet Martinsoniga kuus

isiku, kes olid omavahel püsivalt seotud vähemalt alates 15.03.2007.a ning kelle tegevus oli suunatud

teise astme kuriteo toimepanemisele.

Arlet Martinsoni poolt juhitud kuritegelikus ühenduses olid liikmete vahel ülesanded jaotatud

alljärgnevalt:

- Jaanus Grossmann korraldas vastavalt Arlet Martinsoni poolt saadud juhistele maksupettuse jaoks

vajalikud, kuid tegelikkusele mittevastavate arvete koostamise, nende alusel liikunud rahasumma

tagastamise ettevõtte juhile, mis äriühingust summa kanti ning samuti R. T.-le korralduste

andmine tegelikkusele mittevastavate arvete koostamise korraldamiseks, ülekannete

tegemiseks, kuid ka rahasummade väljavõtmiseks, sh temale või Arlet Martinsonile toomiseks;

-

Ülle Saare ülesandeks oli maksupettuses kasutatavate ettevõtete raamatupidamise korraldamine

eesmärgiga varjata näilike tehingute toimumist, milleks andis ta muuhulgas juhiseid N. P.-le ja R.

T.-le dokumentide ja kannate tegemiseks. Samuti koostas Ülle Saar maksupettuste varjamiseks

kauba kohta varasemat soetust kajastavad näilised dokumendid, sh otsis andmeid fiktiivsetele

metsamaterjali võõrandamise dokumentidele, ning tema kätte toodi maksupettusega puutumuses

olevad rahasummad;

-

R. T. ülesandeks oli variettevõtete allkirjaõigusliku isikuna pangakontodelt raha väljavõtmine ning

selle kohta aruandmine Arlet Martinsonile või Jaanus Grossmannile, samuti viis ta

pangakontorisse rahasummade väljavõtmiseks V. Ś. ning N. P., lisaks korraldas ta nii nimetatud

isikute poolt, kui ka A. L. ja V. S. poolt tegelikkusele mittevastavate arvete ja dokumentide

koostamise ja allkirjastamise, ning koostas ka ise tegelikkusele mittevastavaid dokumente, mis

olid vajalikud maksupettuse toimepanekuks;

-

N. P. kohustuseks oli vastavalt saadud juhistele OÜ X nimelt maksupettuste jaoks vajalike, kuid

tegelikkusele mittevastavate arvete koostamine ja allkirjastamine ning pangakontole laekunud

summade väljavõtmine eesmärgiga summad tagastada esialgsele omanikule pärast teenustasu

mahaarvamist;

1-12-10558

16 / 131

-

V. Ś. kohustuseks oli vastavalt saadud juhistele OÜ X X, OÜ X X ja OÜ X X nimelt maksupettuse

jaoks vajalike, kuid tegelikkusele mittevastavate arvete koostamine ja allkirjastamine ning

pangakontole laekunud summade väljavõtmine eesmärgiga summad tagastada esialgsele

omanikule pärast teenustasu mahaarvamist.

Seega nähtub isikute ülesannetest, et tegemist oli püsiva organisatsiooniga, mille struktuur võimaldab

ühenduse liikmetel muuhulgas vahetuda nii, et ühendus saab jätkata tegevust eesmärgi saavutamiseks.

Ühenduse liikmete vahetus ei välista maksupettustele kaasaaitamist ega selle eest saadava tasu saamist.

Ülle Saar allus organisatsiooni osana selle tahtele ja aitas oma tegevusega – raamatupidamisalase

nõustamise ja finantsarvestusega kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Tal kui ühenduse liikmel oli

kindel koht ühenduse struktuuris ja ta andis sellest kohast lähtuvalt panuse ühenduse eesmärkide

realiseerumisele. Nimelt oli ühenduse eesmärk teenida varalist kasu tegelikkusele mittevastavate arvete

esitamisega, kus ühendusele kuulus reaalset majandustegevust omavatele äriühingutele väljastatud arve

summast 10%. Võttes aluseks konkreetsed ettevõtted nagu OÜ Erkki Puit, OÜ XX, OÜ X ja OÜ X X, siis

neile väljastatud arvete alusel teenis kuritegelik ühendus alates 15.03.2007.a vähemalt 4 018 013 krooni,

so 256 797 eurot (vt süüdistusakti lisa 6).

Seega Ülle Saar, kuuludes kuuest isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega

ühendusse, mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus oli suunatud teise astme

kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, pani toime KarS § 255

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

5. a) Jaanus Grossmann´i süüdistatakse selles, et tema aitas koos Arlet Martinsoni, R. T. ja N. P.-ga

ajavahemikul 30.05.2007.a kuni 20.10.2008.a kaasa OÜ X X juhatuse liikme T. T. poolt OÜ X X

maksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide 2007.a aprilli, mai, juuni ja detsembri ning

2008.a jaanuari, märtsi ja septembri kohta (vt süüdistusakti lisa 2) valeandmete esitamisele, korraldades

koos R. T.-ga vastavalt Arlet Martisnoni poolt saadud juhistele OÜ X nimelt ning N. P. poolt allkirjastatud

reaalseid majandustehinguid mittekajastavate arvete koostamise, mille alusel ettevõte suurendas tahtlikult

nimetatud

maksustamisperioodide käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja jättis Eesti

Vabariigile maksmata käibemaksu summas 172 863 krooni.

OÜ

X

X

raamatupidamises

leidsid

kajastamist

järgmised

N.

P. poolt

allkirjastatud, kuid R. T. ja Jaanus Grossmanni poolt korraldatud ning Arlet Martinsoni juhiste järgi

koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved: ________________________________

nr arve esitaja

Arve nr

Arve kp

Summa

Käibemaks

Kokku

Selgitus

4 5

OÜ X

21.12.2007 56101,69

10098,31

66200,00

Üldehitustööd 01.12.07 - 20.12.07. Objekt Soome, Hämellinna

OÜ X

273F

18.01.2007 99117,50

17848,35 117005,85

Üldehitustööd. Objekt Soome, Hämellinn

OÜ X

12.03.2008 154237,29

27762,71 182000,00

Objekt Soome, Helsinki. Periood 15.02.08- 08.03.08

Tegelikkuses OÜ X nimelt esitatud arvete alusel teenuse soetamine puudus ning seega puudus ka

seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata soetatud kaupade ja teenuste

eest tasumisele kuuluvat käibemaksu, millega rikuti KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 nõudeid. Arvestades

käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu ilma nõuetele vastavate arveteta, rikuti KMS § 31 lg 1 ja § 37

lg 7 sätteid. Seega ei ole kinni peetud MKS §-s 85 lg 4 sätestatud kohustusest esitada deklaratsioonis

deklaratsiooni esitajale teadaolevalt õigeid andmeid. KMS § 15 lg 1 kohaselt oli nimetatud perioodil

käibemaksumäär 18 protsenti ning KMS § 27 lg 1 järgi esitatakse käibedeklaratsioon

maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks.

Lisaks aitas Jaanus Grossmann kaasa OÜ X X tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku

kogumispensioni

ja

töötuskindlustuse

maksete

deklaratsioonis

valeandmete esitamisele

maksustamisperioodi 2007.a aprilli, mai, juuni, juuli, detsembri ning 2008.a jaanuari, märtsi, aprilli ja

septembri kohta (vt süüdistusakti lisa 2), kuivõrd OÜ X X jättis deklareerimata reaalseid

majandustehinguid mittekajastavate arvete alusel teostatud väljamaksed ning nendelt tasumisele kuuluva

tulumaksu summas 311 823 krooni, sh Jaanus Grossmanni poolt korraldatud ning Arlet Martinsoni

1-12-10558

17 / 131

juhiste järgi koostatud OÜ X arvete alusel. Muuhulgas leppis Jaanus Grossmann kokku selle, kuidas T.

T.-le näiliste arvete alusel laekunud summad tagastatakse.

Kuna OÜ-le X Xei ole OÜ X poolt arvel näidatud teenust osutatud, ei saa nimetatud ettevõtete poolt

esitatud arveid lugeda nõuetele vastavateks algdokumentideks, mistõttu peab OÜ X X maksma tulumaksu

ka nende arvete alusel teostatud väljamaksetelt. Nii on OÜ X X raamatupidamise pangakontot käsitleva

registri ja SEB Pank AS väljavõtte alusel kindlaks tehtud, et OÜ X X on maksnud N. P. poolt koostatud

ja allkirjastatud fiktiivsete arvete alusel kokku 365 205.85 krooni.

arve

väljamakse

X OÜ

21.12.2007

28.12.2007

66200

X OÜ

273F

18.01.2008

29.01.2008

117005,85

X OÜ

12.03.2008

25.03.2008

100000

14.04.2008

82000

KOKKU:

365205,85

Eeltoodut arvestades on tuvastamist leidnud tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 51 lg 1 rikkumine,

mille kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Sama seaduse

§ 51 lg 2 p 3 kohaselt loetakse ettevõtlusega mitte seotud kuluks väljamaksed, mille kohta

maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav

algdokument. TuMS § 54 lg 2 ja 4 kohustavad kõiki residendist juriidilisi isikuid esitama

maksustamisperioodile

järgneva

kalendrikuu

10.kuupäevaks

maksuhalduri

piirkondlikule

struktuuriüksusele maksudeklaratsiooni ning kandma maksmisele kuuluva tulumaksu maksuhalduri

pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10.kuupäevaks. TuMS § 1 lg 3 ja §

4 kohaselt tuli tulumaksu tasuda 2007.a määras 22/78 ning 2008.a määras 21/79.

Seega oli Jaanus Grossmanni tegevus suunatud sellele, et vähendada OÜ X X maksukohustust. Jaanus

Grossmanni on andnud süüteo toimepanemisel olulise panuse, kuivõrd tema poolt korraldatud näiliste

arvete alusel sai võimalikuks sisendkäibemaksu mahaarvamine ning täideti maksukohustuslase arvestuse

pidamise ja dokumentide säilitamise kohustust. Sellest lähtuvalt on Jaanus Grossmanni poolt näilike

arvete koostamiseks andmete edastamine ning summade tasumiseks juhiste andmine käsitletav vaimse

kaasabi osutamisena KarS § 22 lg 3 tähenduses.

Seoses tuvastatud maksusummadega ning arvestades karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 2,

mille järgi tuleb süütegude kvalifitseerimisel karistusseadustiku järgi, milles on koosseisulise tunnusena

ette nähtud kahju tekitamine suures ulatuses, hinnata varalist kahju suureks juhul, kui see ületab kehtivat

palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Vabariigi Valitsuse 21.12.2006.a määruse nr 273 „Palga

alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli kuupalga alammäär 2008.a 3600 krooni. Seega menetluse

käigus tuvastatud riigile laekumata maksusumma 484 686 krooni puhul on tegemist suurele kahjule

vastava summaga.

Seega Jaanus Grossmann aidates kaasa OÜ X X juhatuse liikme T. T. poolt maksuhaldurile valeandmete

esitamisele, mistõttu jäi maksudena laekumata enam kui suurele kahjule vastav summa, so 484 686 krooni

(so 30 977 eurot), pani toime KarS § 22 lg 3 - § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo.

b) Jaanus Grossmanni süüdistatakse selles, et tema kuulus Arlet Martinsoni poolt juhitud ja kuni

24.11.2008.a toimivasse struktuuriga grupi, kuhu kuulusid lisaks Ülle Saar, R. T., N. P. ja V. Ś., kes

kooskõlastasid oma tegevuse maksukuritegude toimepanemisel eesmärgiga saada sellest materiaalset

kasu. Seega kuulus varalise kasu saamise eesmärgil loodud ühendusse koos Arlet Martinsoniga kuus isiku,

kes olid omavahel püsivalt seotud vähemalt alates 15.03.2007.a ning kelle tegevus oli suunatud teise astme

kuriteo toimepanemisele.

Arlet Martinsoni poolt juhitud kuritegelikus ühenduses olid liikmete vahel ülesanded jaotatud

alljärgnevalt:

- Jaanus Grossmann korraldas vastavalt Arlet Martinsoni poolt saadud juhistele maksupettuse jaoks

1-12-10558

18 / 131

vajalikud, kuid tegelikkusele mittevastavate arvete koostamise, nende alusel liikunud rahasumma

tagastamise ettevõtte juhile, mis äriühingust summa kanti ning samuti R. T.-le korralduste andmine

tegelikkusele mittevastavate arvete koostamise korraldamiseks, ülekannete tegemiseks, kuid ka

rahasummade väljavõtmiseks, sh temale või Arlet Martinsonile toomiseks;

- Ülle Saare ülesandeks oli maksupettuses kasutatavate ettevõtete raamatupidamise korraldamine

eesmärgiga varjata näilike tehingute toimumist, milleks andis ta muuhulgas juhiseid N. P.-le ja R.

T.-le dokumentide ja kannate tegemiseks. Samuti koostas Ülle Saar maksupettuste varjamiseks

kauba kohta varasemat soetust kajastavad näilised dokumendid, sh otsis andmeid fiktiivsetele

metsamaterjali võõrandamise dokumentidele, ning tema kätte toodi maksupettusega puutumuses

olevad rahasummad;

- R. T. ülesandeks oli variettevõtete allkirjaõigusliku isikuna pangakontodelt raha väljavõtmine ning

selle kohta aruandmine Arlet Martinsonile või Jaanus Grossmannile, samuti viis ta

pangakontorisse rahasummade väljavõtmiseks V. Ś. ning N. P., lisaks korraldas ta nii nimetatud

isikute poolt, kui ka A. L. ja V. S. poolt tegelikkusele mittevastavate arvete ja dokumentide

koostamise ja allkirjastamise, ning koostas ka ise tegelikkusele mittevastavaid dokumente, mis

olid vajalikud maksupettuse toimepanekuks;

- N. P. kohustuseks oli vastavalt saadud juhistele OÜ X nimelt maksupettuste jaoks vajalike, kuid

tegelikkusele mittevastavate arvete koostamine ja allkirjastamine ning pangakontole laekunud

summade väljavõtmine eesmärgiga summad tagastada esialgsele omanikule pärast teenustasu

mahaarvamist;

- V. Ś. kohustuseks oli vastavalt saadud juhistele OÜ X X, OÜ X X ja OÜ X X nimelt maksupettuse

jaoks vajalike, kuid tegelikkusele mittevastavate arvete koostamine ja allkirjastamine ning

pangakontole laekunud summade väljavõtmine eesmärgiga summad tagastada esialgsele

omanikule pärast teenustasu mahaarvamist.

Seega nähtub isikute ülesannetest, et tegemist oli püsiva organisatsiooniga, mille struktuur võimaldab

ühenduse liikmetel muuhulgas vahetuda nii, et ühendus saab jätkata tegevust eesmärgi saavutamiseks.

Ühenduse liikmete vahetus ei välista maksupettustele kaasaaitamist ega selle eest saadava tasu saamist.

Jaanus Grossmann allus organisatsiooni osana selle tahtele ja aitas oma tegevusega kaasa ühenduse

eesmärkide saavutamisele. Tal kui ühenduse liikmel oli kindel koht ühenduse struktuuris ja ta andis sellest

kohast lähtuvalt panuse ühenduse eesmärkide realiseerumisele. Nimelt oli ühenduse eesmärk teenida

varalist kasu tegelikkusele mittevastavate arvete esitamisega, kus ühendusele kuulus reaalset

majandustegevust omavatele äriühingutele väljastatud arve summast 10%. Võttes aluseks konkreetsed

ettevõtted nagu OÜ Erkki Puit, OÜ X X, OÜ X ja OÜ X X, siis neile väljastatud arvete alusel teenis

kuritegelik ühendus alates 15.03.2007.a vähemalt 4 018 013 krooni, so 256 797 eurot (vt süüdistusakti

lisa 6).

Seega Jaanus Grossmann, kuuludes kuuest isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete

jaotusega ühendusse, mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus oli suunatud teise

astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, pani toime KarS

§ 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

c) Samuti süüdistatakse Jaanus Grossmann i selles, et tema käitles ebaseaduslikult olulises koguses

laskemoona, eirates relvaseaduse § 32 lg 1 ja 2 ning § 34 lg 2 käitlemise korra nõudeid. Nimelt võib

relvaseaduse § 19 lg 3 kohaselt piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona soetada ning

sellele järgnevalt hoida relvaseaduse §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel.

Jaanus Grossmanni valdusest leiti 24.11.2008.a tema elukohast aadressil XXX XXX 105

laskekõlbulikku 9x19mm püstolipadrunit, mis on ette nähtud vastava kaliibriga püstolitele ja

püstolkuulipildujatele (Luger, Walther, Browning, Parabellum, Astra, Glock, ČZ-75, MP-40, Suomi,

Uzi, Sten vms), mida on arvuliselt rohkem kui lubatavast padrunikogusest relvaseaduse § 46 lg 5 p 1

kohaselt ning seega on 105 padruni puhul tegemist olulise kogusega.

1-12-10558

19 / 131

Seega Jaanus Grossmann, olulises koguses tulirelva laskemoona ebaseadusliku käitlemisega, pani toime

KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

6. a) Arlet Martinsoni süüdistatakse selles, et tema korraldades OÜ X majandustegevust, st olles ettevõtte

tegevdirektor, kes vastavalt oma ametijuhendile oli kohustatud organiseerima, juhtima ning planeerima

äriühingu majandustegevust, korraldama ja juhtima ning analüüsima alluvate töötajate ja

raamatupidamise tööd ning olles seega osaühingu tegevuse eest vastutav isik, kellele oli antud

õiguspädevus teha juhtimisotsustusi ning võimalus suunata juriidilise isiku tahet, aitas ajavahemikul

21.08.2006.a kuni 18.11.2008.a kaasa OÜ X juhatuse liikme A. V. poolt OÜ X maksudeklaratsioonides

(vorm KMD) maksustamisperioodide 2006.a juuli kuni detsember, 2007.a jaanuari, märtsi, juuni kuni

detsembri, 2008.a jaanuari kuni mai ning juuli kuni oktoobri kohta (vt süüdistusakti lisa 3) valeandmete

esitamisele, koostades ning allkirjastades OÜ X nimelt reaalseid majandustehinguid mittekajastava arve,

samuti sinna juurde kuuluva hinnapakkumise, mille alusel ettevõte suurendas tahtlikult nimetatud

maksustamisperioodide käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja jättis Eesti Vabariigile

maksmata käibemaksu summas 1 831 510 krooni.

OÜ X raamatupidamises leidis kajastamist järgmine Arlet Martinsoni poolt koostatud ja

allkirjastatud reaalset majandustehingut mittekajastav arve:

nr arve esitaja

kuupäev number

summa käibemaks

kogusumma

sisu

X OÜ

30.06.07

807A

25245,00 4544,10

29789,10

Ajatöö, Pääsküle prügila

Tegelikkuses OÜ X nimelt esitatud arve alusel teenuse soetamine puudus ning seega puudus ka seaduslik

alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata soetatud kaupade ja teenuste eest

tasumisele kuuluvat käibemaksu, millega rikuti KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 nõudeid. Arvestades

käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu ilma nõuetele vastavate arveteta, rikuti KMS § 31 lg 1 ja § 37

lg 7 sätteid. Seega ei ole kinni peetud MKS §-s 85 lg 4 sätestatud kohustusest esitada deklaratsioonis

deklaratsiooni esitajale teadaolevalt õigeid andmeid. KMS § 15 lg 1 kohaselt oli nimetatud perioodil

käibemaksumäär 18 protsenti ning KMS § 27 lg 1 järgi esitatakse käibedeklaratsioon

maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks.

Lisaks aitas Arlet Martinson kaasa OÜ X tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja

töötuskindlustuse maksete deklaratsioonis valeandmete esitamisele maksustamisperioodi 2006.a augusti

kuni detsembri, 2007.a jaanuari, veebruari, aprilli, mai, juuli kuni detsember ning 2008.a jaanuari kuni

juuni, septembri ja oktoobri kohta (vt süüdistusakti lisa 3), kuivõrd OÜ X jättis deklareerimata reaalseid

majandustehinguid mittekajastavate arvete alusel teostatud väljamaksed ning nendelt tasumisele kuuluva

tulumaksu summas 3 293 115 krooni, sh Arlet Martinsoni poolt koostatud ja allkirjastatud arve alusel.

Kuna OÜ-le X ei ole OÜ X poolt arvel näidatud teenust osutatud, ei saa nimetatud ettevõtte poolt esitatud

arvet lugeda nõuetele vastavateks algdokumentideks, mistõttu peab OÜ X maksma tulumaksu ka selle

arve alusel teostatud väljamaksetelt. Nii on OÜ X pangakonto nr XXXXXXXXXXX väljavõtte alusel

tuvastatud, et OÜ X on maksnud Arlet Martinsoni poolt koostatud ja allkirjastatud fiktiivse arve alusel

31.07.2007.a kokku 29 789.10 krooni.

Eeltoodut arvestades on tuvastamist leidnud tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 51 lg 1 rikkumine,

mille kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Sama seaduse

§ 51 lg 2 p 3 kohaselt loetakse ettevõtlusega mitte seotud kuluks väljamaksed, mille kohta maksumaksjal

puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. TuMS §

54 lg 2 ja 4 kohustavad kõiki residendist juriidilisi isikuid esitama maksustamisperioodile järgneva

kalendrikuu 10.kuupäevaks maksuhalduri piirkondlikule struktuuriüksusele maksudeklaratsiooni ning

kandma maksmisele kuuluva tulumaksu maksuhalduri pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile

järgneva kalendrikuu 10.kuupäevaks. TuMS § 1 lg 3 ja § 4 kohaselt tuli tulumaksu tasuda 2006.a määras

23/77, 2007.a määras 22/78 ning 2008.a määras 21/79.

Seega oli Arlet Martinsoni tegevus suunatud sellele, et vähendada OÜ X maksukohustust. Arlet Martinson

on andnud süüteo toimepanemisel olulise panuse, kuivõrd sisendkäibemaksu mahaarvamine on lubatud

1-12-10558

20 / 131

üksnes käibemaksuseaduses sätestatud nõuetele vastava originaalarve alusel ja samuti lasub

maksukohustuslasel arvestuse pidamise ja dokumentide säilitamise kohustus. Sellest lähtuvalt on Arlet

Martinsoni poolt koostatud, allkirjastatud ja üleantud näilik arve koos lisadokumendiga käsitletavad

kuriteovahendina ehk siis tema poolt ainelise kaasabi osutamisena.

Seega Arlet Martinson aidates kaasa OÜ X juhatuse liikme A. V. poolt maksuhaldurile valeandmete

esitamisele, mille tulemusel jäi maksudena laekumata 5 124 625 krooni (so 327 523 eurot), pani toime

KarS § 22 lg 3 - § 3891 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo.

b) Samuti süüdistatakse Arlet Martinson´i selles, et tema korraldades OÜ X majandustegevust, st olles

ettevõtte tegevdirektor, kes vastavalt oma ametijuhendile oli kohustatud organiseerima, juhtima ning

planeerima äriühingu majandustegevust, korraldama ja juhtima ning analüüsima alluvate töötajate ja

raamatupidamise tööd ning olles seega osaühingu tegevuse eest vastutav isik, kellele oli antud

õiguspädevus teha juhtimisotsustusi ning võimalus suunata juriidilise isiku tahet, aitas ajavahemikul

30.05.2007.a kuni 20.10.2008.a kaasa OÜ X X juhatuse liikme T. T. poolt OÜ X X

maksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide 2007.a aprilli, mai, juuni ja detsembri ning

2008.a jaanuari, märtsi ja septembri kohta (vt süüdistusakti lisa 2) valeandmete esitamisele, koostades

ning allkirjastades OÜ X nimelt reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved, mille alusel ettevõte

suurendas

tahtlikult

nimetatud

maksustamisperioodide

käibedeklaratsioonides

alusetult

sisendkäibemaksu ja jättis Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas 172 863 krooni. Samuti aitas

Arlet Martinson maksupettusele kaasa sellega, et tema leppis T. T.-ga kokku süüteo plaanis esitada

viimasele OÜ X nimelt näilike arveid, sh juhendades nende koostamist Jaanus Grossmanni ja R. T. kaudu.

OÜ X X raamatupidamises leidsid kajastamist järgmised Arlet Martinsoni poolt koostatud ja allkirjastatud

reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved:

nr arve esitaja

Arve nr

Arve kp

Summa

Käibemaks

Kokku

Selgitus

1 2

OÜ X

10.04.2007 102500,00

18450,00 120950,00

Ehitustööd 01.03.-27.03.2007 Onnela-Helsinki

OÜ X

15.05.2007 169780,00

30560,40 200340,40

Üldehitustööd 02.04.-27.04.2007 Helsingi-Onnela

OÜ X

20.06.2007 224576,27

40423,73 265000,00

Ehitustööd 01.-20.06.2007 Helsinki Hartwall Arena

Samuti on ettevõtte raamatupidamises kajastatud järgmised N. P. poolt koostatud ja allkirjastatud, kuid

R. T. ja Jaanus Grossmanni poolt Arlet Martinsoni juhiste järgi korraldatud reaalseid majandustehinguid

mittekajastavad arved:

nr arve esitaja

Arve nr

Arve kp

Summa

Käibemaks

Kokku

Selgitus

4 5

OÜ X

21.12.2007

56101,69

10098,31

66200,00

Üldehitustööd 01.12.07 - 20.12.07. Objekt Soome, Hämellinna

OÜ X

273F

18.01.2007

99117,50

17848,35

117005,85

Üldehitustööd. Objekt Soome, Hämellinn

OÜ X

12.03.2008 154237,29

27762,71

182000,00

Objekt Soome, Helsinki. Periood 15.02.08- 08.03.08

Tegelikkuses OÜ X, aga ka OÜ X nimelt esitatud arvete alusel teenuse soetamine puudus ning seega

puudus ka seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata soetatud kaupade

ja teenuste eest tasumisele kuuluvat käibemaksu, millega rikuti KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 nõudeid.

Arvestades käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu ilma nõuetele vastavate arveteta, rikuti KMS § 31

lg 1 ja § 37 lg 7 sätteid. Seega ei ole kinni peetud MKS §-s 85 lg 4 sätestatud kohustusest esitada

deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale teadaolevalt õigeid andmeid. KMS § 15 lg 1 kohaselt oli nimetatud

perioodil käibemaksumäär 18 protsenti ning KMS § 27 lg 1 järgi esitatakse käibedeklaratsioon

maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks.

Lisaks aitas Arlet Martinson kaasa OÜ X X tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku

kogumispensioni

ja

töötuskindlustuse

maksete

deklaratsioonis

valeandmete esitamisele

maksustamisperioodi 2007.a aprilli, mai, juuni, juuli, detsembri ning 2008.a jaanuari, märtsi, aprilli ja

septembri kohta (vt süüdistusakti lisa 2), kuivõrd OÜ X X jättis deklareerimata reaalseid

majandustehinguid mittekajastavate arvete alusel teostatud väljamaksed ning nendelt tasumisele kuuluva

1-12-10558

21 / 131

tulumaksu summas 311 823 krooni, sh Arlet Martinsoni poolt koostatud ja allkirjastatud OÜ X arvete

alusel ning tema poolt juhendatud OÜ X arvete alusel.

Kuna OÜ-le X X ei ole OÜ X ega OÜ X poolt arvel näidatud teenust osutatud, ei saa nimetatud ettevõtete

poolt esitatud arveid lugeda nõuetele vastavateks algdokumentideks, mistõttu peab OÜ X X maksma

tulumaksu ka nende arvete alusel teostatud väljamaksetelt. Nii on OÜ X X raamatupidamise pangakontot

käsitleva registri ja SEB Pank AS väljavõtte alusel kindlaks tehtud, et OÜ X X on maksnud Arlet

Martinsoni poolt koostatud ja allkirjastatud fiktiivsete arvete alusel kokku 586 290.40 krooni, ning N. P.

poolt koostatud ja allkirjastatud fiktiivsete arvete alusel kokku 365 205.85 krooni.

arve

väljamakse

X OÜ

10.04.2007

24.04.2007

120950

X OÜ

15.05.2007

16.05.2007

130340,4

24.05.2007

70000

X OÜ

20.06.2007

20.06.2007

100000

26.06.2007

100000

27.07.2007

65000

KOKKU:

586290,4

arve

väljamakse

X OÜ

21.12.2007

28.12.2007

66200

X OÜ

273F

18.01.2008

29.01.2008

117005,85

X OÜ

12.03.2008

25.03.2008

100000

14.04.2008

82000

KOKKU:

365205,85

Eeltoodut arvestades on tuvastamist leidnud tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 51 lg 1 rikkumine,

mille kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Sama seaduse

§ 51 lg 2 p 3 kohaselt loetakse ettevõtlusega mitte seotud kuluks väljamaksed, mille kohta maksumaksjal

puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. TuMS §

54 lg 2 ja 4 kohustavad kõiki residendist juriidilisi isikuid esitama maksustamisperioodile järgneva

kalendrikuu 10.kuupäevaks maksuhalduri piirkondlikule struktuuriüksusele maksudeklaratsiooni ning

kandma maksmisele kuuluva tulumaksu maksuhalduri pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile

järgneva kalendrikuu 10.kuupäevaks. TuMS § 1 lg 3 ja § 4 kohaselt tuli tulumaksu tasuda 2007.a määras

22/78 ning 2008.a määras 21/79.

Seega oli Arlet Martinsoni tegevus suunatud sellele, et vähendada OÜ X X maksukohustust. Arlet

Martinson on andnud süüteo toimepanemisel olulise panuse, kuivõrd sisendkäibemaksu mahaarvamine

on lubatud üksnes käibemaksuseaduses sätestatud nõuetele vastava originaalarve alusel ja samuti lasub

maksukohustuslasel arvestuse pidamise ja dokumentide säilitamise kohustus. Sellest lähtuvalt on Arlet

Martinsoni poolt koostatud ja allkirjastatud näilikud OÜ X arved käsitletavad kuriteovahendina ehk siis

tema poolt ainelise kaasabi osutamisena. Samuti leppides kokku süüteoplaani ning juhendades OÜ X

nimelt arvete koostamist, tuleb Arlet Martinsoni käitumist vaadelda kui vaimse kaasabi osutamisena KarS

§ 22 lg 3 tähenduses.

Seoses tuvastatud maksusummadega ning arvestades karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 2,

mille järgi tuleb süütegude kvalifitseerimisel karistusseadustiku järgi, milles on koosseisulise tunnusena

ette nähtud kahju tekitamine suures ulatuses, hinnata varalist kahju suureks juhul, kui see ületab kehtivat

palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Vabariigi Valitsuse 21.12.2006.a määruse nr 273 „Palga

alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli kuupalga alammäär 2008.a 3600 krooni. Seega menetluse

käigus tuvastatud riigile laekumata maksusumma 484 686 krooni puhul on tegemist suurele kahjule

vastava summaga.

Seega Arlet Martinson aidates kaasa OÜ X X juhatuse liikme T. T. poolt maksuhaldurile valeandmete

esitamisele, mistõttu jäi maksudena laekumata enam kui suurele kahjule vastav summa, so 484 686 krooni

(so 30 977 eurot), pani toime KarS § 22 lg 3 - § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo.

c) Samuti süüdistatakse Arlet Martinson´i selles, et tema korraldades OÜ X majandustegevust, st olles

ettevõtte tegevdirektor, kes vastavalt oma ametijuhendile oli kohustatud organiseerima, juhtima ning

planeerima äriühingu majandustegevust, korraldama ja juhtima ning analüüsima alluvate töötajate ja

1-12-10558

22 / 131

raamatupidamise tööd ning olles seega osaühingu tegevuse eest vastutav isik, kellele oli antud

õiguspädevus teha juhtimisotsustusi ning võimalus suunata juriidilise isiku tahet, aitas ajavahemikul

22.11.2006.a kuni 13.02.2009.a kaasa OÜ X X ostujuhi E. P. poolt OÜ X X maksudeklaratsioonides

(vorm KMD) maksustamisperioodide 2006.a juuli kuni novembri, 2007.a jaanuari kuni juuni ja augusti

kuni detsember ning 2008.a jaanuari kuni juuni kohta (vt süüdistusakti lisa 4) valeandmete esitamisele,

koostades ning allkirjastades OÜ X nimelt reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved, mille

alusel ettevõte suurendas tahtlikult nimetatud maksustamisperioodide käibedeklaratsioonides alusetult

sisendkäibemaksu ja jättis Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas 2 057 185 krooni.

OÜ X X raamatupidamises leidsid kajastamist järgmised Arlet Martinsoni poolt koostatud ja

allkirjastatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved:

arve esitaja

kuupäev

number

summa

käibemaks

kogusumma

X

25.05.2007

733A

49 889,35

8 980,08

58 869,45

X

29.05.2007

739A

13 529,10

2 435,24

15 964,35

X

31.05.2007

32 609,70

5 869,75

38 479,45

X

4.06.2007

40 424,80

7 276,46

47 701,25

X

5.06.2007

753A

15 814,50

2 846,61

18 661,10

Tegelikkuses OÜ X nimelt esitatud arvete alusel kaupade soetamine puudus ning seega puudus ka

seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata soetatud kaupade eest

tasumisele kuuluvat käibemaksu, millega rikuti KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 nõudeid. Arvestades

käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu ilma nõuetele vastavate arveteta, rikuti KMS § 31 lg 1 ja § 37

lg 7 sätteid. Seega ei ole kinni peetud MKS §-s 85 lg 4 sätestatud kohustusest esitada deklaratsioonis

deklaratsiooni esitajale teadaolevalt õigeid andmeid. KMS § 15 lg 1 kohaselt oli nimetatud perioodil

käibemaksumäär 18 protsenti ning KMS § 27 lg 1 järgi esitatakse käibedeklaratsioon

maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks.

Seega oli Arlet Martinsoni tegevus suunatud sellele, et vähendada OÜ X X maksukohustust. Arlet

Martinson on andnud süüteo toimepanemisel olulise panuse, kuivõrd sisendkäibemaksu mahaarvamine

on lubatud üksnes käibemaksuseaduses sätestatud nõuetele vastava originaalarve alusel ja samuti lasub

maksukohustuslasel arvestuse pidamise ja dokumentide säilitamise kohustus. Sellest lähtuvalt on Arlet

Martinsoni poolt koostatud ja allkirjastatud näilikud OÜ X arved käsitletavad kuriteovahendina ehk siis

tema poolt ainelise kaasabi osutamisena KarS § 22 lg 3 tähenduses.

Seoses tuvastatud maksusummadega ning arvestades karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 2,

mille järgi tuleb süütegude kvalifitseerimisel karistusseadustiku järgi, milles on koosseisulise tunnusena

ette nähtud kahju tekitamine suures ulatuses, hinnata varalist kahju suureks juhul, kui see ületab kehtivat

palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Vabariigi Valitsuse 21.12.2006.a määruse nr 273 „Palga

alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli kuupalga alammäär 2008.a 3600 krooni. Seega menetluse

käigus tuvastatud riigile laekumata maksusumma 2 057 185 krooni puhul on tegemist suurele kahjule

vastava summaga.

Seega Arlet Martinson aidates kaasa OÜ X X ostujuhi E. P. poolt maksuhaldurile valeandmete

esitamisele, mistõttu jäi maksudena laekumata enam kui suurele kahjule vastav summa, so 2 057 185

krooni (so 131 478 eurot), pani toime KarS § 22 lg 3 - § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo.

d) Samuti süüdistatakse Arlet Martinsoni selles, et tema korraldades OÜ X majandustegevust, st olles

ettevõtte tegevdirektor, kes vastavalt oma ametijuhendile oli kohustatud organiseerima, juhtima ning

planeerima äriühingu majandustegevust, korraldama ja juhtima ning analüüsima alluvate töötajate ja

raamatupidamise tööd ning olles seega osaühingu tegevuse eest vastutav isik, kellele oli antud

õiguspädevus teha juhtimisotsustusi ning võimalus suunata juriidilise isiku tahet, aitas ajavahemikul

11.07.2007.a kuni 10.12.2008.a kaasa OÜ Erkki Puit juhatuse liikme Peeter Mägi poolt OÜ Erkki Puit

maksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide 2007.a juuni, juuli, augusti, oktoobri,

novembri ja detsembri ning 2008.a jaanuari kuni novembri kohta (vt süüdistusakti lisa 5) valeandmete

esitamisele, koostades ning allkirjastades OÜ X nimelt reaalseid majandustehinguid mittekajastavad

1-12-10558

23 / 131

arved, mille alusel ettevõte suurendas tahtlikult nimetatud maksustamisperioodide käibedeklaratsioonides

alusetult sisendkäibemaksu ja jättis Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas 3 111 580 krooni

OÜ Erkki Puit raamatupidamises leidsid kajastamist järgmised Arlet Martinsoni poolt koostatud ja

allkirjastatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved:

nr

kuup

nr

arve sisu

Maksumus

Käibemaks

Kokku

1 2

3 4

5 6

7 8

06.06.07

ümarmetsamaterjal

254 886,00

45 879,48

300 765,50

30.07.07

ümarpuit Ku, Ka, Ks, Lv, Hb

322 596,00

58 067,28

380 663,30

29.08.07

ümarmaterjal Ku Mä Ks Lv Hb

202 240,50

36 403,29

238 643,79

30.10.07

1062

ümarpuit Ks, Mä, Ku, Lv, Hb

840 000,00

151 200,00

991 200,00

02.11.07

1073

ümarpuit Ks Mä Ku Lv Hb

733 829,40

132 089,29

865 918,69

09.11.07

1082

ümarpuit / Ks, Mä, Ku, Lv, Hb

342 447,00

61 640,46

404 087,46

26.11.07

1117

ümarpuit Ks, Mä, Ku, Hb, Lv

496 056,10

89 290,10

585 346,20

29.11.07

1122

ümarpuit Ks Mä Ku Lv Hb

849 530,00

152 915,40

1 002 445,40

10.12.07

1154

ümarpuit Ku Ks Mä Hb Lv

264 195,00

47 555,10

311 750,10

14.12.07

1176

ümarpuit Ku Mä Ks Hb Lv

604 803,90

108 864,70

713 668,60

17.12.07

1178

ümarpuit Ku Mä Ks Hb Lv

309 543,30

55 717,79

365 261,09

28.12.07

1192

ümarpuit Ku Mä Ks Lm LV Hb

619 350,00

111 483,00

730 833,00

25.01.08

1241

ümarpuit Ku Mä Ks Hb

310 739,30

55 933,07

366 672,37

06.02.08

1260

ümarpuit / Ku Mä Ks Hb

469 667,60

84 540,17

554 207,77

12.02.08

1268

ümarpuit Ku Mä Ks Hb

400 500,00

72 090,00

472 590,00

15.02.08

1276

ümarpuit Ku Mä Ks Hb Lv

244 750,00

44 055,00

288 805,00

18.02.08

1279

ümarpuit Mä Ks-palk / ümarpuit Mä-palk

484 063,00

87 131,34

571 194,34

19.02.08

1280

ümarpuit Mä Ks Ku

417 266,80

75 108,02

492 374,82

21.02.08

1290

ümarmetsamaterjal /Ku Mä Ks Hb Lv

687 262,80

123 707,30

810 970,10

28.02.08

1298

ümarmetsam. Ku Mä Ks Hb Lv

100 702,80

18 126,50

118 829,30

06.03.08

1322

ümarmetsam. Mä Ku Ks Hb Lv

148 500,00

26 730,00

175 230,00

10.03.08

1326

ümarmetsamaterjal / Mä Ku Ks Hb Lv0

305 035,60

54 906,41

359 942,01

13.03.08

1327

ümarmetsamater Mä Ku Ks Hb Lv

91 358,00

16 444,44

107 802,44

13.03.08

1328

ümarmetsam. Mä Ku Ks Hb Lv

538 109,50

96 859,71

634 969,21

20.03.08

1349

ümarmetsam Ku Mä Ks Hb Lv Lm

564 850,00

101 673,00

666 523,00

25.03.08

1356

ümarmetsam. Ku Mä Ks Hb Lv Lm

138 250,00

24 885,00

163 135,00

25.03.08

1357

ümarmetsam. Ku Mä Ks Hb Lv Lm

164 000,00

29 520,00

193 520,00

02.04.08

1374

ümarmetsam. Ku Mä Ks Hb Lv Lm

180 025,20

32 404,54

212 429,74

17.04.08

1393

ümarmetsamaterjal / Ku mä Ks Hb Lm Lv

389 734,20

70 152,16

459 886,36

24.04.08

1411

ümarmetsamaterjal Ku Mä Ks Hb

131 574,50

23 683,41

155 257,91

29.04.08

1425

ümarmetsamaterjal Ku Mä Ks Hb

441 000,00

79 380,00

520 380,00

05.05.08

1432

ümarmetsam. Ku Mä Ks Hb Lv

384 364,30

69 185,57

453 549,87

08.05.08

1442

ümarpuit Ku Mä Ks Hb

405 581,90

73 004,74

478 586,64

23.05.08

1469

ümarmetsam. Ku Mä Ks Hb Lv

240 000,00

43 200,00

283 200,00

26.05.08

1473

ümarmetsam. Ku Mä Ks Hb Lv

224 224,00

40 360,32

264 584,32

30.05.08

1484

okaspalk / paberipuit Ku Ks Hb

328 000,00

59 040,00

387 040,00

30.05.08

1485

Mä palk

188 082,20

33 854,80

221 937,00

02.06.08

1496

okaspalk / paberipuit Ku Ks Hb

332 399,80

59 831,96

392 231,76

03.06.08

1497

okaspalk / paberipuit Ku Ks Hb Mä

264 000,00

47 520,00

311 520,00

18.06.08

1527

okaspalk / paberipuit

342 000,00

61 560,00

403 560,00

26.06.08

1537

okaspalk Ku Mä

355 439,70

63 979,15

419 418,85

01.07.08

1541

palk Ku Mä / paberipuit Ks / paberipuit Ku Mä

264 000,00

47 520,00

311 520,00

05.08.08

1591

palk Ku Mä / paberipuit Ku Mä

259 945,20

46 790,14

306 735,34

19.08.08

1603

palk Ku Mä / paberpuit Ku Ks Mä Hb

142 374,10

25 627,34

168 001,44

05.09.08

1630

palk Ku Mä / paberpuit Ku Ks Mä Hb

185 100,00

33 318,00

218 418,00

18.09.08

1655

palk Ku Mä / paberpuit Ku Ks Mä Hb

125 770,90

22 638,76

148 409,66

29.09.08

1674

palk Ku Mä / paberpuit Ku Ks Mä Hb

289 573,60

52 123,25

341 696,85

01.10.08

1682

paberpuit Ku Ks Mä Hb

148 224,00

26 680,32

174 904,32

06.10.08

1684

palk Ku Mä / paberpuit Ku Ks Mä Hb

118 000,00

21 240,00

139 240,00

10.10.08

1695

palk Ku Mä

235 350,00

42 363,00

277 713,00

24.10.08

1710

palk Ku Mä / paberpuit Ku Ks Mä Hb

105 000,00

18 900,00

123 900,00

29.10.08

1724

palk Ku Mä / paberipuu Ku Mä Ks

220 080,10

39 614,42

259 694,52

04.11.08

1737

palk Ku Mä / paberipuu Ku Mä Ks

82 187,40

14 793,73

96 981,13

Tegelikkuses OÜ X nimelt esitatud arvete alusel kaupade soetamine puudus ning seega puudus ka

seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata soetatud kaupade eest

tasumisele kuuluvat käibemaksu, millega rikuti KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 nõudeid. Arvestades

käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu ilma nõuetele vastavate arveteta, rikuti KMS § 31 lg 1 ja § 37

lg 7 sätteid. Seega ei ole kinni peetud MKS §-s 85 lg 4 sätestatud kohustusest esitada deklaratsioonis

deklaratsiooni esitajale teadaolevalt õigeid andmeid. KMS § 15 lg 1 kohaselt oli nimetatud perioodil

käibemaksumäär 18 protsenti ning KMS § 27 lg 1 järgi esitatakse käibedeklaratsioon

maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks.

1-12-10558

24 / 131

Seega oli Arlet Martinsoni tegevus suunatud sellele, et vähendada OÜ Erkki Puit maksukohustust. Arlet

Martinson on andnud süüteo toimepanemisel olulise panuse, kuivõrd sisendkäibemaksu mahaarvamine

on lubatud üksnes käibemaksuseaduses sätestatud nõuetele vastava originaalarve alusel ja samuti lasub

maksukohustuslasel arvestuse pidamise ja dokumentide säilitamise kohustus. Sellest lähtuvalt on Arlet

Martinsoni poolt koostatud ja allkirjastatud näilikud OÜ X arved käsitletavad kuriteovahendina ehk siis

tema poolt ainelise kaasabi osutamisena KarS § 22 lg 3 tähenduses.

Seoses tuvastatud maksusummadega ning arvestades karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 2,

mille järgi tuleb süütegude kvalifitseerimisel karistusseadustiku järgi, milles on koosseisulise tunnusena

ette nähtud kahju tekitamine suures ulatuses, hinnata varalist kahju suureks juhul, kui see ületab kehtivat

palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Vabariigi Valitsuse 21.12.2006.a määruse nr 273 „Palga

alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli kuupalga alammäär 2008.a 3600 krooni.

Seega menetluse käigus tuvastatud riigile laekumata maksusumma 3 111 580 krooni puhul on tegemist

suurele kahjule vastava summaga.

Seega Arlet Martinson aidates kaasa OÜ Erkki Puit juhatuse liikme Peeter Mägi poolt maksuhaldurile

valeandmete esitamisele, mistõttu jäi maksudena laekumata enam kui suurele kahjule vastav summa, so

3 111 580 krooni (so 198 866 eurot), pani toime KarS § 22 lg 3 - § 389 1 lg 1 järgi kvalifitseeritava

süüteo.

e) Samuti süüdistatakse Arlet Martinson i selles, et tema juhtis kuni 24.11.2008.a toimiva struktuuriga

grupi, kuhu kuulusid Jaanus Grossmann, Ülle Saar, R. T., N. P. ja V. Ś., kes kooskõlastasid oma tegevuse

maksukuritegude toimepanemisel eesmärgiga saada sellest materiaalset kasu. Seega kuulus varalise kasu

saamise eesmärgil loodud ühendusse koos Arlet Martinsoniga kuus isiku, kes olid omavahel püsivalt

seotud vähemalt alates 15.03.2007.a ning kelle tegevus oli suunatud teise astme kuriteo toimepanemisele.

Arlet Martinsoni poolt juhitud kuritegelikus ühenduses olid liikmete vahel ülesanded jaotatud

alljärgnevalt:

- Jaanus Grossmann korraldas vastavalt Arlet Martinsoni poolt saadud juhistele maksupettuse jaoks

vajalikud, kuid tegelikkusele mittevastavate arvete koostamise, nende alusel liikunud rahasumma

tagastamise ettevõtte juhile, mis äriühingust summa kanti ning samuti R. T.-le korralduste andmine

tegelikkusele mittevastavate arvete koostamise korraldamiseks, ülekannete tegemiseks, kuid ka

rahasummade väljavõtmiseks, sh temale või Arlet Martinsonile toomiseks;

- Ülle Saare ülesandeks oli maksupettuses kasutatavate ettevõtete raamatupidamise korraldamine

eesmärgiga varjata näilike tehingute toimumist, milleks andis ta muuhulgas juhiseid N. P.-le ja R.

T.-le dokumentide ja kannate tegemiseks. Samuti koostas Ülle Saar maksupettuste varjamiseks

kauba kohta varasemat soetust kajastavad näilised dokumendid, sh otsis andmeid fiktiivsetele

metsamaterjali võõrandamise dokumentidele, ning tema kätte toodi maksupettusega puutumuses

olevad rahasummad;

- R. T. ülesandeks oli variettevõtete allkirjaõigusliku isikuna pangakontodelt raha väljavõtmine ning

selle kohta aruandmine Arlet Martinsonile või Jaanus Grossmannile, samuti viis ta

pangakontorisse rahasummade väljavõtmiseks V. Ś.ning N. P., lisaks korraldas ta nii nimetatud

isikute poolt, kui ka A. L. ja V. S. poolt tegelikkusele mittevastavate arvete ja dokumentide

koostamise ja allkirjastamise, ning koostas ka ise tegelikkusele mittevastavaid dokumente, mis

olid vajalikud maksupettuse toimepanekuks;

- N. P. kohustuseks oli vastavalt saadud juhistele OÜ X nimelt maksupettuste jaoks vajalike, kuid

tegelikkusele mittevastavate arvete koostamine ja allkirjastamine ning pangakontole laekunud

summade väljavõtmine eesmärgiga summad tagastada esialgsele omanikule pärast teenustasu

mahaarvamist;

- V. Ś. kohustuseks oli vastavalt saadud juhistele OÜ X X, OÜ X X ja OÜ X X nimelt maksupettuse

jaoks vajalike, kuid tegelikkusele mittevastavate arvete koostamine ja allkirjastamine ning

pangakontole laekunud summade väljavõtmine eesmärgiga summad tagastada esialgsele

1-12-10558

25 / 131

omanikule pärast teenustasu mahaarvamist.

Seega nähtub isikute ülesannetest, et tegemist oli püsiva organisatsiooniga, mille struktuur võimaldab

ühenduse liikmetel muuhulgas vahetuda nii, et ühendus saab jätkata tegevust eesmärgi saavutamiseks.

Ühenduse liikmete vahetus ei välista maksupettustele kaasaaitamist ega selle eest saadava tasu saamist.

Kõik nimetatud liikmed allusid organisatsiooni osana selle tahtele ja aitasid oma tegevusega kaasa

ühenduse eesmärkide saavutamisele. Ühenduse liikmetel oli kindel kohta ühenduse struktuuris ja nad

andsid sellest kohast lähtuvalt panuse ühenduse eesmärkide realiseerumisele.

Nimelt oli ühenduse eesmärk teenida varalist kasu tegelikkusele mittevastavate arvete esitamisega, kus

ühendusele kuulus reaalset majandustegevust omavatele äriühingutele väljastatud arve summast 10%.

Võttes aluseks konkreetsed ettevõtted nagu OÜ Erkki Puit, OÜ X X, OÜ X ja OÜ X X, siis neile

väljastatud arvete alusel teenis kuritegelik ühendus alates 15.03.2007.a vähemalt 4 018 013 krooni, so 256

797 eurot (vt süüdistusakti lisa 6).

Nimetatud varalise kasu saamiseks andis Arlet Martinson ühenduse liikmetele ülesandeid, sh korraldas

tegelikkusele mittevastavate arvete koostamise liikmete poolt ning arvete alusel laekunud summa

tagastamise arve alusel ülekande teinud ettevõttele. Arlet Martinson asus teistest liikmetest kõrgemal,

kontrollides nende tegevust eesmärgiga saada täielik ülevaade variettevõtete arvelduskontodel toimuva

üle ning lastes väljavõetud rahasummad tuua enda juurde. Samuti koostas ja allkirjast Arlet Martinson ise

tegelikkusele mittevastavaid arveid OÜ X nimelt ning korraldas OÜ-le X arvete väljastamise Hillar Taltsi

poolt osaühingute X X, X, X, X X ja X X poolt. Seega Arlet Martinson kuritegeliku ühenduse juhtimisega

pani toime KarS § 265 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör on 25.08.2014.a. kohtuistungil süüdistust täiendanud.

11. Süüdistuse sisu

11.6. Hillar Talts’i süüdistatakse selles, et tema korraldades OÜ X X, OÜ X, OÜ X, OÜ X X ja OÜ X X

raamatupidamist, aitas ajavahemikul 21.08.2006.a kuni 18.11.2008.a kaasa OÜ X juhatuse liikme A. V.

poolt OÜ X maksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide 2006.a juuli kuni detsember,

2007.a jaanuari, märtsi, juuni kuni detsembri, 2008.a jaanuari kuni mai ning juuli kuni oktoobri kohta (vt

süüdistusakti lisa 3) valeandmete esitamisele, koostades ning allkirjastades OÜ X X, OÜ X, OÜ X, OÜ

X X ja OÜ X X nimelt reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid, samuti nende juurde

kuuluvaid

lepinguid

ning

akte,

mille

alusel

ettevõte

suurendas

tahtlikult

nimetatud

maksustamisperioodide käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja jättis Eesti Vabariigile

maksmata käibemaksu summas 1 831 510 krooni.

OÜ X raamatupidamises leidsid kajastamist järgmised Hillar Taltsi poolt koostatud ja allkirjastatud

reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved:

nr arve esitaja

kuupäev

number

summa

käibemaks

kogusumma

sisu

X Oü

02.07.06

27600

4968,00

32568,00 Käsi suruõhu lõhkujate rent (2 tk), vedu treileriga

OÜ X

14.08.06

260801

60000

10800,00

70800,00 tööjõurent (Siptiva, Viimsi)

OÜ X

28.08.08

260802

265200

47736,00

312936,00 Tööjõurent (Jüri Gümnaasium)

X Oü

21.08.06

124000

22320,00

146320,00 Treipingid (2 tk), kiljotiin 5 tonni

X Oü

09.11.06

100000

18000,00

118000,00 Volvo FH16 mittekomplektne mootor, Volvo jahutusradiaator

X Oü

31.01.07

10260

1846,80

12106,80 Tööjõurent 6.-31.01.07

X Oü

31.03.07

315000

56700,00

371700,00 Fiboploki paigaldus (Ehituse alltöövõtuleping, Tln Lennujaam

X X

21.06.07

178920

32205,60

211125,60 Tööjõurent, Pääsküla prügila

X X

29.06.08

108990

19618,20

128608,20 Tööjõu rent Marati 4 KV 27.mai - 30 juuni 2007

1-12-10558

26 / 131

10 X X

29.06.07

89190

16054,20

105244,20 Tööjõurent, Pääsküla prügila

11 X X

29.06.07

460000

82800,00

542800,00 Objekt: ABB Nova, Jüril (valutööd, koristustööd, killualus)

12 X X

29.06.07

650000

117000,00

767000,00 Järlepa Mõisa tallide renoveerimine

13 X X

30.07.07

93000

16740,00

109740,00 Tööjõurent niitmistöödel koos transpordiga

14 X X

30.07.07

95040

17107,20

112147,20 Tööjõurent 01.07.-30.07.2007 Marati 4 KV, 6 inimest

15 X X

30.07.07

190000

34200,00

224200,00 Järlepa Mõisa tallide värvimistööd

16 X X

30.08.07

350000

63000,00

413000,00 Järlepa Mõisa värvimistööd

17 X X

24.10.07

72200

12996,00

85196,00 Killustik (32x80), objekt Pääsküla Prügila

18 X X

25.10.07

70000

12600,00

82600,00 Haljastusmuld Marati 4 ja haljastusmuld Pääsküla prügila

19 X X

30.11.07

270000

48600,00

318600,00 Ehitustööd vastavalt lepingule nr 29-10/07

20 X X

28.12.07

967270

174108,60

1141378,60 Pääsküla prügilas teostatud tööd vastavalt lepingule

21 X X

24.03.08

26950

4851,00

31801,00 Tööjõurent objektil Tallinna Lennujaam, veeb-märts 2008

22 X X

28.03.08

124050

22329,00

146379,00 Tööjõurent Sikupilli Rimi (leping nr 25/01/08)

23 X X

31.03.08

42150

7587,00

49737,00 Tööjõurent Keila Tervisepuhkekeskus (leping 25/01/08)

24 X X

31.03.08

64400

11592,00

75992,00 Siseviimistluse muutmistööd Marati 4a-25 (leping 12-01-08)

25 X X

31.03.08

50460

9082,80

59542,80 Lammutustööd Vabaõhutee 3, Tallinn (leping 12-02-08)

26 X X

31.03.08

51900

9342,00

61242,00 Ehituslik liiv Vabaõhutee 3, Tallinnas (leping 12-02-08)

27 X X

31.03.08

50875

9157,50

60032,50 Killustik (32x64) Vabaõhutee 3, Tallinn (leping 12-02-08)

28 X X

30.04.08

193820

34887,60

228707,60 Tööjõurent, Vabaõhumuuseumi 3, märts-aprill (lep 25/01/08)

29 X X

30.04.08

50135

9024,30

59159,30 Killustik (32x64) Vabaõhutee 3, Tallinn (leping 12-02-08)

30 X X

30.04.08

52073

9373,14

61446,14 Ehitusliiv Vabaõhutee 3, Tallinnas (leping 12-02-08)

31 X X

30.04.08

51620

9291,60

60911,60 Lammutustööd Vabaõhutee 3, Tallinn (leping 12-02-08)

32 X X

31.05.08

111020

19983,60

131003,60 Tööjõurent, Vabaõhumuuseumi 3, mai (lep 25/01/08)

33 X X Oü

30.09.08

189000

34020,00

223020,00 tööjõu rent septembris 2008

Tegelikkuses OÜ X X, OÜ X, OÜ X, OÜ X X ja OÜ X X nimelt esitatud arvete alusel kaupade ja teenuste

soetamine puudus ning seega puudus ka seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust

maha arvata soetatud kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluvat käibemaksu, millega rikuti KMS § 29

lg 1 ja lg 3 p 1 nõudeid. Arvestades käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu ilma nõuetele vastavate

arveteta, rikuti KMS § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 sätteid. Seega ei ole kinni peetud MKS §-s 85 lg 4 sätestatud

kohustusest esitada deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale teadaolevalt õigeid andmeid. KMS § 15 lg 1

kohaselt oli nimetatud perioodil käibemaksumäär 18 protsenti ning KMS § 27 lg 1 järgi esitatakse

käibedeklaratsioon maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks.

Lisaks aitas Hillar Talts kaasa OÜ X tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja

töötuskindlustuse maksete deklaratsioonis valeandmete esitamisele maksustamisperioodi 2006.a augusti

ja detsembri, 2007.a jaanuari, veebruari, aprilli, mai, juuli kuni detsember ning 2008.a jaanuari kuni juuni,

septembri ja oktoobri kohta (vt süüdistusakti lisa 3), kuivõrd OÜ X jättis deklareerimata reaalseid

majandustehinguid mittekajastavate arvete alusel teostatud väljamaksed ning nendelt tasumisele kuuluva

tulumaksu summas 2 594 534 krooni, sh Hillar Taltsi poolt koostatud ja allkirjastatud arvete alusel. Samuti

on Hillar Taltsi poolt allkirjastatud kassasissetuleku orderid, mis väidetavalt peaksid kinnitama arvel

näidatud summa tasumist OÜ X poolt.

1-12-10558

27 / 131

Kuna OÜ-le X ei ole OÜ X X, OÜ X, OÜ X, OÜ X X ja OÜ X X poolt arvetel näidatud teenuseid

osutatud ega kaupa müünud, ei saa nimetatud ettevõtete poolt esitatud arveid lugeda nõuetele vastavateks

algdokumentideks, mistõttu peab OÜ X maksma tulumaksu nende arvete alusel teostatud väljamaksetelt.

Nii on OÜ X pangakonto nr XXXXXXXXXXXX väljavõtte ja Hillar Taltsi poolt allkirjastatud kassa

sissetuleku orderite alusel tuvastatud, et OÜ X on maksnud Hillar Taltsi poolt koostatud ja allkirjastatud

fiktiivsete arvete alusel 6 408 725.14 krooni järgmiselt:

ettevõte

kuupäev

makseviis

summa

X

17.08.2006

Order 39

32568,00

9.11.2006

Order 41

118000,00

31.01.2007

Order

3101/01

12106,80

23.04.2007

pank

100000,00

25.04.2007

pank

100000,00

8.05.2007

pank

100000,00

14.05.2007

pank

71700,00

X

13.07.2007

pank

342800,00

16.07.2007

pank

200000,00

20.07.2007

pank

105244,20

25.07.2007

pank

128608,20

26.07.2007

pank

111125,60

19.12.2007

Order nr-ta

109740,00

11.12.2007

Order nr-ta

112147,20

3.12.2007

Order nr-ta

144200,00

2.08.2007

pank

100000,00

22.08.2007

pank

130000,00

28.08.2007

pank

400000,00

12.09.2007

pank

237000,00

12.09.2007

pank

80000,00

26.09.2007

pank

413000,00

X

30.09.2008

sulas

223020,00

X

7.11.2007

pank

82600,00

7.11.2007

pank

85196,00

7.01.2008

pank

285344,00

27.12.2007

pank

318600,00

9.01.2008

pank

285344,00

11.01.2008

pank

285344,00

13.01.2008

pank

285346,60

21.04.2008

Order 9

31801,00

9.04.2008

Order 7

146379,00

28.04.2008

Order 10

49737,00

28.04.2008

Order nr-ta

75992,00

28.04.2008

Order nr-ta

59542,80

28.04.2008

Order nr-ta

61242,00

28.04.2008

Order nr-ta

60032,50

28.05.2008

Order 11

228707,60

28.05.2008

Order nr-ta

59159,30

28.05.2008

Order nr-ta

61446,14

28.05.2008

Order nr-ta

60911,60

12.06.2008

Order 34

131003,60

X

14.08.2006

Order 74

70800,00

28.08.2006

Order 75

312936,00

KOKKU:

6 408 725.14

1-12-10558

28 / 131

Eeltoodut arvestades on tuvastamist leidnud tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 51 lg 1

rikkumine, mille kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud

kuludelt. Sama seaduse § 51 lg 2 p 3 kohaselt loetakse ettevõtlusega mitte seotud kuluks

väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides

ettenähtud nõuetele vastav algdokument. TuMS § 54 lg 2 ja 4 kohustavad kõiki residendist

juriidilisi isikuid esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10.kuupäevaks

maksuhalduri piirkondlikule struktuuriüksusele maksudeklaratsiooni ning kandma maksmisele

kuuluva tulumaksu maksuhalduri pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva

kalendrikuu 10.kuupäevaks. TuMS § 1 lg 3 ja § 4 kohaselt tuli tulumaksu tasuda 2006.a määras

23/77, 2007.a määras 22/78 ning 2008.a määras 21/79.

Seega oli Hillar Taltsi tegevus suunatud sellele, et vähendada OÜ X maksukohustust. Hillar Talts

on andnud süüteo toimepanemisel olulise panuse, kuivõrd sisendkäibemaksu maha arvamine on

lubatud üksnes käibemaksuseaduses sätestatud nõuetele vastava originaalarve alusel ja samuti

lasub maksukohustuslasel arvestuse pidamise ja dokumentide säilitamise kohustus. Sellest

lähtuvalt on Hillar Taltsi poolt koostatud, allkirjastatud ja üle antud näilikud arved koos

lisadokumentidega käsitletavad kuriteovahendina ehk siis Hillar Taltsi poolt ainelise kaasabi

osutamisena.

Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 2 järgi tuleb süütegude kvalifitseerimisel

karistusseadustiku järgi, milles on koosseisulise tunnusena ette nähtud kahju tekitamine suures

ulatuses, hinnata varalist kahju suureks juhul, kui see ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus

sajakordselt. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 254 „Palga alammäära kehtestamine“ §

1 kohaselt oli kuupalga alammäär 2008.a 4350 krooni. Seega menetluse käigus tuvastatud riigile

laekumata maksusumma 4 426 044 krooni puhul on tegemist suurele kahjule vastava summaga.

Seega Hillar Talts aidates kaasa OÜ X juhatuse liikme A. V. poolt maksuhaldurile valeandmete

esitamisele, mille tulemusel jäi maksudena laekumata 4 426 044 krooni (so 282 876 eurot), pani

toime KarS § 22 lg 3 - § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo. Kuivõrd aga süüdistuses esitatud

teod jäävad ajavahemikku 02.07.2006.a kuni 18.11.2008.a ning KarS § 3891 lg 1 hakkas kehtima

alates 15.03.2007.a, oli ka enne seda süüdistuses kirjeldatud tegu karistatav KarS § 386 lg 1 järgi.

Seega, kuigi karistusseadustik on muutunud kirjeldatud tegude toimepanemise ajal ning alates

15.03.2007.a muutus KarS § 386 (s.o maksude väärarvutus) kehtetuks, ei ole nimetatud tegu

dekriminaliseerunud, kuna see vastab käesoleval hetkel kehtiva KarS redaktsiooni §-le 3891 lg 1

(s.o suures ulatuses maksude maksmisest kõrvalehoidumine) järgi kvalifitseeritava kuriteo

tunnustele ning teo karistusväärsus on säilinud.

11.3. Peeter Mägi süüdistuses, mille järgi tema OÜ Erkki Puit majandustegevust juhtiva isikuna

maksuhaldurile valeandmete esitamisega, mistõttu jäi maksudena laekumata enam kui suurele

kahjule vastav summa, so 3 111 580 krooni (so 198 866 eurot), pani toime KarS § 389´1 lg 1 järgi

kvalifitseeritava süüteo, tuleb teha parandus viidatud kuupalga alamääras.

Nimelt oli Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 254 „Palga alammäära kehtestamine“ § 1

kohaselt kuupalga alammäär 2008.a 4350 krooni. Seega menetluse käigus tuvastatud riigile

laekumata maksusumma 3 111 580 krooni puhul on tegemist suurele kahjule vastava summaga.

11.4. OÜ Erkki Puit süüdistuses selles, et äriühing oma juhatuse liikme Peeter Mägi tegevuse

kaudu maksuhaldurile valeandmete esitamisega, mistõttu jäi maksudena laekumata enam kui

suurele kahjule vastav summa, so 3 111 580 krooni (so 198 866 eurot), pani toime KarS § 389´1

lg 3 järgi kvalifitseeritava süüteo, tuleb teha parandus viidatud kuupalga alamääras.

1-12-10558

29 / 131

Nimelt oli Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 254 „Palga alammäära kehtestamine“ § 1

kohaselt kuupalga alammäär 2008.a 4350 krooni. Seega menetluse käigus tuvastatud riigile

laekumata maksusumma 3 111 580 krooni puhul on tegemist suurele kahjule vastava summaga.

11.10. a) Jaanus Grossmanni süüdistuses selles, et tema aidates kaasa OÜ X X juhatuse liikme T.

T. poolt maksuhaldurile valeandmete esitamisele, mistõttu jäi maksudena laekumata enam kui

suurele kahjule vastav summa, so 484 686 krooni (so 30 977 eurot), pani toime KarS § 22 lg 3 - §

389´1 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo, tuleb teha parandus viidatud kuupalga alamääras.

Nimelt oli Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 254 „Palga alammäära kehtestamine“ § 1

kohaselt kuupalga alammäär 2008.a 4350 krooni. Seega menetluse käigus tuvastatud riigile

laekumata maksusumma 484 686 krooni puhul on tegemist suurele kahjule vastava summaga.

11.12. a) Arlet Martinson´i süüdistatakse selles, et tema korraldades OÜ X majandustegevust, st

olles ettevõtte tegevdirektor, kes vastavalt oma ametijuhendile oli kohustatud organiseerima,

juhtima ning planeerima äriühingu majandustegevust, korraldama ja juhtima ning analüüsima

alluvate töötajate ja raamatupidamise tööd ning olles seega osaühingu tegevuse eest vastutav isik,

kellele oli antud õiguspädevus teha juhtimisotsustusi ning võimalus suunata juriidilise isiku tahet,

aitas ajavahemikul 21.08.2006.a kuni 18.11.2008.a kaasa OÜ X juhatuse liikme A. V. poolt OÜ

X maksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide 2006.a juuli kuni detsember,

2007.a jaanuari, märtsi, juuni kuni detsembri, 2008.a jaanuari kuni mai ning juuli kuni oktoobri

kohta (vt süüdistusakti lisa 3) valeandmete esitamisele, koostades ning allkirjastades OÜ X nimelt

reaalseid majandustehinguid mittekajastava arve, samuti sinna juurde kuuluva hinnapakkumise,

mille

alusel

ettevõte

suurendas

tahtlikult

nimetatud

maksustamisperioodide

käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja jättis Eesti Vabariigile maksmata

käibemaksu summas 1 831 510 krooni.

OÜ X raamatupidamises leidis kajastamist järgmine Arlet Martinsoni poolt koostatud ja

allkirjastatud reaalset majandustehingut mittekajastav arve:

nr arve esitaja

kuupäev

number

summa

käibemaks

kogusumma

sisu

X OÜ

30.06.07

807A

25245,00

4544,10

29789,10 Ajatöö, Pääsküle prügila

Tegelikkuses OÜ X nimelt esitatud arve alusel teenuse soetamine puudus ning seega puudus ka

seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata soetatud kaupade ja

teenuste eest tasumisele kuuluvat käibemaksu, millega rikuti KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 nõudeid.

Arvestades käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu ilma nõuetele vastavate arveteta, rikuti

KMS § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 sätteid. Seega ei ole kinni peetud MKS §-s 85 lg 4 sätestatud kohustusest

esitada deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale teadaolevalt õigeid andmeid. KMS § 15 lg 1

kohaselt oli nimetatud perioodil käibemaksumäär 18 protsenti ning KMS § 27 lg 1 järgi esitatakse

käibedeklaratsioon maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks.

Lisaks aitas Arlet Martinson kaasa OÜ X tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku

kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonis valeandmete esitamisele

maksustamisperioodi 2006.a augusti ja detsembri, 2007.a jaanuari, veebruari, aprilli, mai, juuli

kuni detsember ning 2008.a jaanuari kuni juuni, septembri ja oktoobri kohta (vt süüdistusakti lisa

3), kuivõrd OÜ X jättis deklareerimata reaalseid majandustehinguid mittekajastavate arvete alusel

teostatud väljamaksed ning nendelt tasumisele kuuluva tulumaksu summas 2 594 534 krooni, sh

Arlet Martinsoni poolt koostatud ja allkirjastatud arve alusel. Kuna OÜ-le X ei ole OÜ X poolt

arvel näidatud teenust osutatud, ei saa nimetatud ettevõtte poolt esitatud arvet lugeda nõuetele

vastavateks algdokumentideks, mistõttu peab OÜ X maksma tulumaksu ka selle arve alusel

teostatud väljamaksetelt. Nii on OÜ X pangakonto nr XXXXXXXXXXXX väljavõtte alusel

1-12-10558

30 / 131

tuvastatud, et OÜ X on maksnud Arlet Martinsoni poolt koostatud ja allkirjastatud fiktiivse arve

alusel 31.07.2007.a kokku 29 789.10 krooni.

Eeltoodut arvestades on tuvastamist leidnud tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 51 lg 1

rikkumine, mille kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud

kuludelt. Sama seaduse § 51 lg 2 p 3 kohaselt loetakse ettevõtlusega mitte seotud kuluks

väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides

ettenähtud nõuetele vastav algdokument. TuMS § 54 lg 2 ja 4 kohustavad kõiki residendist

juriidilisi isikuid esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10.kuupäevaks

maksuhalduri piirkondlikule struktuuriüksusele maksudeklaratsiooni ning kandma maksmisele

kuuluva tulumaksu maksuhalduri pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva

kalendrikuu 10.kuupäevaks. TuMS § 1 lg 3 ja § 4 kohaselt tuli tulumaksu tasuda 2006.a määras

23/77, 2007.a määras 22/78 ning 2008.a määras 21/79.

Seega oli Arlet Martinsoni tegevus suunatud sellele, et vähendada OÜ X maksukohustust. Arlet

Martinson on andnud süüteo toimepanemisel olulise panuse, kuivõrd sisendkäibemaksu maha

arvamine on lubatud üksnes käibemaksuseaduses sätestatud nõuetele vastava originaalarve alusel

ja samuti lasub maksukohustuslasel arvestuse pidamise ja dokumentide säilitamise kohustus.

Sellest lähtuvalt on Arlet Martinsoni poolt koostatud, allkirjastatud ja üle antud näilik arve koos

lisadokumendiga käsitletavad kuriteovahendina ehk siis tema poolt ainelise kaasabi osutamisena.

Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 2 järgi tuleb süütegude kvalifitseerimisel

karistusseadustiku järgi, milles on koosseisulise tunnusena ette nähtud kahju tekitamine suures

ulatuses, hinnata varalist kahju suureks juhul, kui see ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus

sajakordselt. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 254 „Palga alammäära kehtestamine“ §

1 kohaselt oli kuupalga alammäär 2008.a 4350 krooni. Seega menetluse käigus tuvastatud riigile

laekumata maksusumma 4 426 044 krooni puhul on tegemist suurele kahjule vastava summaga.

Seega Arlet Martinson aidates kaasa OÜ X juhatuse liikme A. V. poolt maksuhaldurile

valeandmete esitamisele, mille tulemusel jäi maksudena laekumata 4 426 044 krooni (so 282 876

eurot), pani toime KarS § 22 lg 3 - § 389´1 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo. Kuivõrd aga

süüdistuses esitatud teod jäävad ajavahemikku 02.07.2006.a kuni 18.11.2008.a ning KarS § 389´1

lg 1 hakkas kehtima alates 15.03.2007.a, oli ka enne seda süüdistuses kirjeldatud tegu karistatav

KarS § 386 lg 1 järgi. Seega, kuigi karistusseadustik on muutunud kirjeldatud tegude

toimepanemise ajal ning alates 15.03.2007.a muutus KarS § 386 (s.o maksude väärarvutus)

kehtetuks, ei ole nimetatud tegu dekriminaliseerunud, kuna see vastab käesoleval hetkel kehtiva

KarS redaktsiooni §-le 389´1 lg 1 (s.o suures ulatuses maksude maksmisest kõrvalehoidumine)

järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnustele ning teo karistusväärsus on säilinud.

b) Arlet Martinsoni süüdistuses selles, et tema aidates kaasa OÜ X X juhatuse liikme T. T. poolt

maksuhaldurile valeandmete esitamisele, mistõttu jäi maksudena laekumata enam kui suurele

kahjule vastav summa, so 484 686 krooni (so 30 977 eurot), pani toime KarS § 22 lg 3 - § 389´1

lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo, tuleb teha parandus viidatud kuupalga alamääras.

Nimelt oli Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 254 „Palga alammäära kehtestamine“ § 1

kohaselt kuupalga alammäär 2008.a 4350 krooni. Seega menetluse käigus tuvastatud riigile

laekumata maksusumma 484 686 krooni puhul on tegemist suurele kahjule vastava summaga.

c) Arlet Martinsoni süüdistuses selles, et tema aidates kaasa OÜ X X ostujuhi E. P. poolt

maksuhaldurile valeandmete esitamisele, mistõttu jäi maksudena laekumata enam kui suurele

1-12-10558

31 / 131

kahjule vastav summa, so 2 057 185 krooni (so 131 478 eurot), pani toime KarS § 22 lg 3 - § 389´1

lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo, tuleb teha parandus viidatud kuupalga alamääras.

Nimelt oli Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 254 „Palga alammäära kehtestamine“ § 1

kohaselt kuupalga alammäär 2008.a 4350 krooni. Seega menetluse käigus tuvastatud riigile

laekumata maksusumma 2 057 185 krooni puhul on tegemist suurele kahjule vastava summaga.

d) Arlet Martinsoni süüdistuses selles, et tema aidates kaasa OÜ Erkki Puit juhatuse liikme Peeter

Mägi poolt maksuhaldurile valeandmete esitamisele, mistõttu jäi maksudena laekumata enam kui

suurele kahjule vastav summa, so 3 111 580 krooni (so 198 866 eurot), pani toime KarS § 22 lg 3

- § 389´1 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo, tuleb teha parandus viidatud kuupalga alamääras.

Nimelt oli Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 254 „Palga alammäära kehtestamine“ § 1

kohaselt kuupalga alammäär 2008.a 4350 krooni. Seega menetluse käigus tuvastatud riigile

laekumata maksusumma 484 686 krooni puhul on tegemist suurele kahjule vastava summaga.

Prokurör täiendas süüdistust teist korda 25.03.2015.a.

11. Süüdistuse sisu

11.12. a) Arlet Martinson´i süüdistatakse selles, et tema korraldades OÜ X majandustegevust, st

olles ettevõtte tegevdirektor, kes vastavalt oma ametijuhendile oli kohustatud organiseerima,

juhtima ning planeerima äriühingu majandustegevust, korraldama ja juhtima ning analüüsima

alluvate töötajate ja raamatupidamise tööd ning olles seega osaühingu tegevuse eest vastutav isik,

kellele oli antud õiguspädevus teha juhtimisotsustusi ning võimalus suunata juriidilise isiku tahet,

aitas ajavahemikul 21.08.2006.a kuni 18.11.2008.a kaasa OÜ X juhatuse liikme A. V. poolt OÜ

X maksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide 2006.a juuli kuni detsember,

2007.a jaanuari, märtsi, juuni kuni detsembri, 2008.a jaanuari kuni mai ning juuli kuni oktoobri

kohta (vt lisa 3) valeandmete esitamisele, koostades ning allkirjastades OÜ X nimelt reaalseid

majandustehinguid mittekajastava arve, samuti sinna juurde kuuluva hinnapakkumise, mille alusel

ettevõte suurendas tahtlikult nimetatud maksustamisperioodide käibedeklaratsioonides alusetult

sisendkäibemaksu ja jättis Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas 1 831 510 krooni.

OÜ X raamatupidamises leidis kajastamist järgmine Arlet Martinsoni poolt koostatud ja

allkirjastatud reaalset majandustehingut mittekajastav arve:

nr arve esitaja kuupäev number

summa

käibemaks kogusumma

sisu

X OÜ

30.06.07

807A

25245,00

4544,10

29789,10 Ajatöö, Pääsküle prügila

Lisaks eeltoodule kasutas A. V. OÜ Lakroda deklaratsioonides valeandmete esitamiseks ka Valeri

Śvetsi, N. P., R. T. ja Hillar Taltsi poolt erinevate ettevõtete nimelt koostatud reaalseid

majandustehinguid mittekajastavaid arveid. Seda järgmiselt:

Valeri Śvets poolt koostatud ja allkirjastatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved:

nr arve esitaja kuupäev number

summa

käibemaks kogusumma

sisu

X X OÜ

20.07.06

156240,00

28123,20

184363,20 Tööjõurent

X X OÜ

31.07.06

147870,00

26616,60

174486,60 Tööjõurent

X X OÜ

02.08.06

63480,00

11426,40

74906,40 Armatuurmetall, puidukruvid, naelad 100 mm, eterniit

X X OÜ

09.09.06

70000,00

12600,00

82600,00 segametall

X X OÜ

02.10.06

62000,00

11160,00

73160,00 traktor T131

X X OÜ

05.10.06

76300,00

13734,00

90034,00 Veokast, kummid, autovärv, tagasilla reduktor, kabiin

X X OÜ

12.10.06

144000,00

25920,00

169920,00 Radiaatorid

X X OÜ

30.10.06

6000,00

1080,00

7080,00 segametall

1-12-10558

32 / 131

X X

13.09.07

OO19

260440,00

46879,20

307319,20 Tornimäe fassaad

N. P. poolt koostatud ja allkirjastatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved:

nr arve esitaja

kuupäev

number

summa

käibemaks

kogusumma

sisu

X OÜ

31.10.07

673075,00

121153,50

794228,50 Ümarmetsamaterjal (Annuse II)

X OÜ

31.01.08

298B

87000,00

15660,00

102660,00 Töökoja koristus 01.01.-30.01.08, raua kogumine poksi

X OÜ

19.02.08

276937,50

49848,75

326786,25 Ümarmetsamaterjal (Jüri Visnu)

31.10.2007.a arve nr 209 juurde on vastavalt metsaseaduse § 37 lg 1 ja 3 p 4 esitatud R. T. poolt

võltsitud 16.02.2007.a metsateatis nr 61 ning 19.02.2008.a arve nr 309 juurde võltsitud

27.09.2007.a metsateatis nr 919. Samuti koostatud üleandmise-vastuvõtmise aktid nr 009

(01.10.2007.a) ja nr 272 (01.12.2007.a), ning ümarmetsa materjali võõrandamise lepingu nr 295.

Hillar Taltsi poolt koostatud ja allkirjastatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved:

nr arve esitaja kuupäev number summa käibemaks kogusumma

sisu

X Oü

02.07.06

27600

4968,00

32568,00 Käsi suruõhu lõhkujate rent (2 tk), vedu treileriga

OÜ X

14.08.06 260801

60000

10800,00

70800,00 tööjõurent (Siptiva, Viimsi)

OÜ X

28.08.08 260802 265200

47736,00

312936,00 Tööjõurent (Jüri Gümnaasium)

X Oü

21.08.06

124000

22320,00

146320,00 Treipingid (2 tk), kiljotiin 5 tonni

X Oü

09.11.06

100000

18000,00

118000,00 Volvo FH16 mittekomplektne mootor, Volvo jahutusradiaator

X Oü

31.01.07

10260

1846,80

12106,80 Tööjõurent 6.-31.01.07

X Oü

31.03.07

315000

56700,00

371700,00 Fiboploki paigaldus (Ehituse alltöövõtuleping, Tln Lennujaam

X X

21.06.07

178920

32205,60

211125,60 Tööjõurent, Pääsküla prügila

X X

29.06.08

108990

19618,20

128608,20 Tööjõu rent Marati 4 KV 27.mai - 30 juuni 2007

10 X X

29.06.07

89190

16054,20

105244,20 Tööjõurent, Pääsküla prügila

11 X X

29.06.07

460000

82800,00

542800,00 Objekt: ABB Nova, Jüril (valutööd, koristustööd, killualus)

12 X X

29.06.07

650000 117000,00

767000,00 Järlepa Mõisa tallide renoveerimine

13 X X

30.07.07

93000

16740,00

109740,00 Tööjõurent niitmistöödel koos transpordiga

14 X X

30.07.07

95040

17107,20

112147,20 Tööjõurent 01.07.-30.07.2007 Marati 4 KV, 6 inimest

15 X X

30.07.07

190000

34200,00

224200,00 Järlepa Mõisa tallide värvimistööd

16 X X

30.08.07

350000

63000,00

413000,00 Järlepa Mõisa värvimistööd

17 X X

24.10.07

72200

12996,00

85196,00 Killustik (32x80), objekt Pääsküla Prügila

18 X X

25.10.07

70000

12600,00

82600,00 Haljastusmuld Marati 4 ja haljastusmuld Pääsküla prügila

19 X X

30.11.07

270000

48600,00

318600,00 Ehitustööd vastavalt lepingule nr 29-10/07

20 X X

28.12.07

967270 174108,60

1141378,60 Pääsküla prügilas teostatud tööd vastavalt lepingule

21 X X

24.03.08

26950

4851,00

31801,00 Tööjõurent objektil Tallinna Lennujaam, veeb-märts 2008

22 X X

28.03.08

124050

22329,00

146379,00 Tööjõurent Sikupilli Rimi (leping nr 25/01/08)

23 X X

31.03.08

42150

7587,00

49737,00 Tööjõurent Keila Tervisepuhkekeskus (leping 25/01/08)

24 X X

31.03.08

64400

11592,00

75992,00 Siseviimistluse muutmistööd Marati 4a-25 (leping 12-01-08)

25 X X

31.03.08

50460

9082,80

59542,80 Lammutustööd Vabaõhutee 3, Tallinn (leping 12-02-08)

26 X X

31.03.08

51900

9342,00

61242,00 Ehituslik liiv Vabaõhutee 3, Tallinnas (leping 12-02-08)

27 X X

31.03.08

50875

9157,50

60032,50 Killustik (32x64) Vabaõhutee 3, Tallinn (leping 12-02-08)

1-12-10558

33 / 131

28 X X

30.04.08

193820

34887,60

228707,60 Tööjõurent, Vabaõhumuuseumi 3, märts-aprill (lep 25/01/08)

29 X X

30.04.08

50135

9024,30

59159,30 Killustik (32x64) Vabaõhutee 3, Tallinn (leping 12-02-08)

30 X X

30.04.08

52073

9373,14

61446,14 Ehitusliiv Vabaõhutee 3, Tallinnas (leping 12-02-08)

31 X X

30.04.08

51620

9291,60

60911,60 Lammutustööd Vabaõhutee 3, Tallinn (leping 12-02-08)

32 X X

31.05.08

111020

19983,60

131003,60 Tööjõurent, Vabaõhumuuseumi 3, mai (lep 25/01/08)

33 X X Oü

30.09.08

189000

34020,00

223020,00 tööjõu rent septembris 2008

V. Ś., N. P., R. T. ja Hillar Talts ei suhelnud ise otse A. V.-ga, vaid kogu tegevus oli juhitud ja

korraldatud Arelt Martinsoni poolt. Samuti koordineeris Arlet Martinson rahade liikumist

erinevate ettevõtete pangakontode vahel näitamaks näiliste tehingute toimumist.

Tegelikkuses OÜ X, OÜ X X, OÜ X, OÜ X, OÜ X X, OÜ X X, OÜ X X, OÜ X X ja OÜ X nimelt

esitatud arve alusel teenuse ja kaupade soetamine puudus ning seega puudus ka seaduslik alus

maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata soetatud kaupade ja teenuste eest

tasumisele kuuluvat käibemaksu, millega rikuti KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 nõudeid. Arvestades

käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu ilma nõuetele vastavate arveteta, rikuti KMS § 31 lg 1

ja § 37 lg 7 sätteid. Seega ei ole kinni peetud MKS §-s 85 lg 4 sätestatud kohustusest esitada

deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale teadaolevalt õigeid andmeid. KMS § 15 lg 1 kohaselt oli

nimetatud perioodil käibemaksumäär 18 protsenti ning KMS § 27 lg 1 järgi esitatakse

käibedeklaratsioon maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks.

Lisaks aitas Arlet Martinson kaasa OÜ X tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku

kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonis valeandmete esitamisele

maksustamisperioodi 2006.a augusti ja detsembri, 2007.a jaanuari, veebruari, aprilli, mai, juuli

kuni detsember ning 2008.a jaanuari kuni juuni, septembri ja oktoobri kohta (vt lisa 3), kuivõrd

OÜ X jättis deklareerimata reaalseid majandustehinguid mittekajastavate arvete alusel teostatud

väljamaksed ning nendelt tasumisele kuuluva tulumaksu summas 2 594 534 krooni, sh Arlet

Martinsoni poolt koostatud ja allkirjastatud arve alusel. Kuna OÜ-le X ei ole esitatud arvetel

näidatud teenust osutatud ega kaupu müüdud, ei saa nimetatud ettevõtete poolt esitatud arveid

lugeda nõuetele vastavateks algdokumentideks, mistõttu peab OÜ X maksma tulumaksu ka selle

arve alusel teostatud väljamaksetelt. Nii on OÜ X pangakonto nr XXXXXXXXXXXX väljavõtte

alusel tuvastatud, et OÜ X on maksnud Arlet Martinsoni poolt koostatud ja allkirjastatud fiktiivse

arve alusel 31.07.2007.a kokku 29 789.10 krooni. Lisaks maksis OÜ X V.Ś. poolt allkirjastatud

näiliste arvete alusel 1 163 869.40 krooni, N. P. poolt koostatud ja allkirjastatud näiliste arvete

alusel 1 223 674.75 krooni ning Hillar Taltsi poolt koostatud ja allkirjastatud näiliste arvete alusel

6 408 725.14 krooni.

Eeltoodut arvestades on tuvastamist leidnud tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 51 lg 1

rikkumine, mille kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud

kuludelt. Sama seaduse § 51 lg 2 p 3 kohaselt loetakse ettevõtlusega mitte seotud kuluks

väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides

ettenähtud nõuetele vastav algdokument. TuMS § 54 lg 2 ja 4 kohustavad kõiki residendist

juriidilisi isikuid esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10.kuupäevaks

maksuhalduri piirkondlikule struktuuriüksusele maksudeklaratsiooni ning kandma maksmisele

kuuluva tulumaksu maksuhalduri pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva

kalendrikuu 10.kuupäevaks. TuMS § 1 lg 3 ja § 4 kohaselt tuli tulumaksu tasuda 2006.a määras

23/77, 2007.a määras 22/78 ning 2008.a määras 21/79.

Seega oli Arlet Martinsoni tegevus suunatud sellele, et vähendada OÜ X maksukohustust. Arlet

Martinson on andnud süüteo toimepanemisel olulise panuse, kuivõrd sisendkäibemaksu maha

arvamine on lubatud üksnes käibemaksuseaduses sätestatud nõuetele vastava originaalarve alusel

ja samuti lasub maksukohustuslasel arvestuse pidamise ja dokumentide säilitamise kohustus.

Sellest lähtuvalt on Arlet Martinsoni poolt koostatud, allkirjastatud ja üle antud näilik arve koos

lisadokumendiga käsitletavad kuriteovahendina ehk siis tema poolt ainelise kaasabi osutamisena.

Arvestades aga asjaolu, et Arlet Martinson juhatas ka V. Ś., N. P., R. T. ja Hillar Taltsi tegevust,

1-12-10558

34 / 131

misläbi soodustas A. V. poolt kuriteo toimepanemist, kuivõrd tema tegevus avaldas mõju

põhjusliku seose ahela arengule ning toetas selle arengut, on see käsitletav vaimse kaasabina.

Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 2 järgi tuli teo toimepanemise ajal süütegude

kvalifitseerimisel karistusseadustiku järgi, milles on koosseisulise tunnusena ette nähtud kahju

tekitamine suures ulatuses, hinnata varalist kahju suureks juhul, kui see ületab kehtivat palga

alammäära ühes kuus sajakordselt. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 254 „Palga

alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli kuupalga alammäär 2008.a 4350 krooni. Seega

menetluse käigus tuvastatud riigile laekumata maksusumma 4 426 044 krooni puhul oli tegemist

suurele kahjule vastava summaga.

Seega Arlet Martinson aidates kaasa OÜ X juhatuse liikme A. V. poolt maksuhaldurile

valeandmete esitamisele, mille tulemusel jäi maksudena laekumata 4 426 044 krooni (so 282 876

eurot), pani toime KarS § 22 lg 3 - § 389´1 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo. Kuivõrd aga

süüdistuses esitatud teod jäävad ajavahemikku 02.07.2006.a kuni 18.11.2008.a ning KarS § 389´1

lg 1 hakkas kehtima alates 15.03.2007.a, oli ka enne seda süüdistuses kirjeldatud tegu karistatav

KarS § 386 lg 1 järgi. Seega, kuigi karistusseadustik on muutunud kirjeldatud tegude

toimepanemise ajal ning alates 15.03.2007.a muutus KarS § 386 (s.o maksude väärarvutus)

kehtetuks, ei ole nimetatud tegu dekriminaliseerunud, kuna see vastab käesoleval hetkel kehtiva

KarS redaktsiooni §-le 389´1 lg 1 (s.o suures ulatuses maksude maksmisest kõrvalehoidumine)

järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnustele ning teo karistusväärsus on säilinud. 01.01.2015.a

kehtima hakanud KarS § 12´1 p 2 kohaselt on suure kahjuga või süüteo ulatusega tegemist siis,

kui see ületab 40 000 eurot. Kuivõrd 4 426 044 krooni puhul on tegemist 282 867 euroga, siis ka

alates 01.01.2015.a vastab maksudena laekumata summa suurele kahjule.

b) Samuti süüdistati Arlet Martinson´i selles, et tema korraldades OÜ X majandustegevust, st olles

ettevõtte tegevdirektor, kes vastavalt oma ametijuhendile oli kohustatud organiseerima, juhtima

ning planeerima äriühingu majandustegevust, korraldama ja juhtima ning analüüsima alluvate

töötajate ja raamatupidamise tööd ning olles seega osaühingu tegevuse eest vastutav isik, kellele

oli antud õiguspädevus teha juhtimisotsustusi ning võimalus suunata juriidilise isiku tahet, aitas

ajavahemikul 30.05.2007.a kuni 20.10.2008.a kaasa OÜ X X juhatuse liikme T. T. poolt OÜ X X

maksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide 2007.a aprilli, mai, juuni ja

detsembri ning 2008.a jaanuari, märtsi ja septembri kohta (vt süüdistusakti lisa 2) valeandmete

esitamisele, koostades ning allkirjastades OÜ X nimelt reaalseid majandustehinguid

mittekajastavad arved, mille alusel ettevõte suurendas tahtlikult nimetatud maksustamisperioodide

käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja jättis Eesti Vabariigile maksmata

käibemaksu summas 172 863 krooni. Samuti aitas Arlet Martinson maksupettusele kaasa sellega,

et tema leppis T. T.-ga kokku süüteo plaanis esitada viimasele OÜ X nimelt näilike arveid, sh

juhendades nende koostamist Jaanus Grossmanni ja R. T. kaudu.

OÜ X X raamatupidamises leidsid kajastamist järgmised Arlet Martinsoni poolt koostatud ja

allkirjastatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved:

nr

arve esitaja

Arve nr

Arve kp

Summa

Käibemaks

Kokku

Selgitus

OÜ X

10.04.2007 102500,00

18450,00

120950,00 Ehitustööd 01.03.-27.03.2007 Onnela-Helsinki

OÜ X

15.05.2007 169780,00

30560,40

200340,40 Üldehitustööd 02.04.-27.04.2007 Helsingi-Onnela

OÜ X

20.06.2007 224576,27

40423,73

265000,00 Ehitustööd 01.-20.06.2007 Helsinki Hartwall Arena

Samuti on ettevõtte raamatupidamises kajastatud järgmised N. P. poolt koostatud ja allkirjastatud,

kuid R. T. ja Jaanus Grossmanni poolt Arlet Martinsoni juhiste järgi korraldatud reaalseid

majandustehinguid mittekajastavad arved:

nr

arve esitaja

Arve nr

Arve kp

Summa

Käibemaks

Kokku

Selgitus

OÜ X

21.12.2007

56101,69

10098,31

66200,00 Üldehitustööd 01.12.07 - 20.12.07. Objekt Soome, Hämellinna

OÜ X

273F

18.01.2007

99117,50

17848,35

117005,85 Üldehitustööd. Objekt Soome, Hämellinn

1-12-10558

35 / 131

OÜ X

12.03.2008 154237,29

27762,71

182000,00 Objekt Soome, Helsinki. Periood 15.02.08- 08.03.08

OÜ X X raamatupidamises leidis kajastamist ka järgmine R.T. poolt koostatud ja allkirjastatud

reaalset majandustehingut mittekajastav arve:

nr arve esitaja Arve nr

Arve kp

Summa

Käibemaks

Kokku

Selgitus

OÜ X X

9.09.2008 154000,00

27720,00 181720,00 Ehitustööd 01.08.-30.08.2008 Onnela Kokkolo

Tegelikkuses OÜ X, aga ka OÜ X ja OÜ X X nimelt esitatud arvete alusel teenuse soetamine

puudus ning seega puudus ka seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha

arvata soetatud kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluvat käibemaksu, millega rikuti KMS §

29 lg 1 ja lg 3 p 1 nõudeid. Arvestades käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu ilma nõuetele

vastavate arveteta, rikuti KMS § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 sätteid. Seega ei ole kinni peetud MKS §-s 85

lg 4 sätestatud kohustusest esitada deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale teadaolevalt õigeid

andmeid. KMS § 15 lg 1 kohaselt oli nimetatud perioodil käibemaksumäär 18 protsenti ning KMS

§ 27 lg 1 järgi esitatakse käibedeklaratsioon maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks.

Lisaks aitas Arlet Martinson kaasa OÜ X X tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku

kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonis valeandmete esitamisele

maksustamisperioodi 2007.a aprilli, mai, juuni, juuli, detsembri ning 2008.a jaanuari, märtsi,

aprilli ja septembri kohta (vt süüdistusakti lisa 2), kuivõrd OÜ X X jättis deklareerimata reaalseid

majandustehinguid mittekajastavate arvete alusel teostatud väljamaksed ning nendelt tasumisele

kuuluva tulumaksu summas 311 823 krooni, sh Arlet Martinsoni poolt koostatud ja allkirjastatud

OÜ X arvete alusel ning tema poolt juhendatud OÜ X ja OÜ X X arvete alusel.

Kuna OÜ-le X X ei ole OÜ X, OÜ X X ega OÜ X poolt arvel näidatud teenust osutatud, ei saa

nimetatud ettevõtete poolt esitatud arveid lugeda nõuetele vastavateks algdokumentideks, mistõttu

pidi OÜ X X maksma tulumaksu ka nende arvete alusel teostatud väljamaksetelt. Nii on OÜ X X

raamatupidamise pangakontot käsitleva registri ja SEB Pank AS väljavõtte alusel kindlaks tehtud,

et OÜ X X on maksnud Arlet Martinsoni poolt koostatud ja allkirjastatud arvete alusel kokku 586

290.40 krooni, R. T. poolt koostatud ja allkirjastatud arvete alusel 181 720 krooni, ning N. P. poolt

koostatud ja allkirjastatud arvete alusel kokku 365 205.85 krooni.

arve

väljamakse

X OÜ

10.04.2007 24.04.2007

120950

X OÜ

15.05.2007 16.05.2007

130340,4

24.05.2007

70000

X OÜ

20.06.2007 20.06.2007

100000

26.06.2007

100000

27.07.2007

65000

KOKKU:

586290,4

arve

väljamakse

X OÜ

21.12.2007 28.12.2007

66200

X OÜ 273F 18.01.2008 29.01.2008 117005,85

X OÜ

12.03.2008 25.03.2008

100000

14.04.2008

82000

KOKKU: 365205,85

X X

9.09.2008 23.09.2008

181720

Eeltoodut arvestades on tuvastamist leidnud tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 51 lg 1

rikkumine, mille kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud

kuludelt. Sama seaduse § 51 lg 2 p 3 kohaselt loetakse ettevõtlusega mitte seotud kuluks

väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides

ettenähtud nõuetele vastav algdokument. TuMS § 54 lg 2 ja 4 kohustavad kõiki residendist

juriidilisi isikuid esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10.kuupäevaks

maksuhalduri piirkondlikule struktuuriüksusele maksudeklaratsiooni ning kandma maksmisele

kuuluva tulumaksu maksuhalduri pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva

kalendrikuu 10.kuupäevaks. TuMS § 1 lg 3 ja § 4 kohaselt tuli tulumaksu tasuda 2007.a määras

22/78 ning 2008.a määras 21/79.

Seega oli Arlet Martinsoni tegevus suunatud sellele, et vähendada OÜ X X maksukohustust. Arlet

Martinson on andnud süüteo toimepanemisel olulise panuse, kuivõrd sisendkäibemaksu

1-12-10558

36 / 131

mahaarvamine on lubatud üksnes käibemaksuseaduses sätestatud nõuetele vastava originaalarve

alusel ja samuti lasub maksukohustuslasel arvestuse pidamise ja dokumentide säilitamise

kohustus. Sellest lähtuvalt on Arlet Martinsoni poolt koostatud ja allkirjastatud näilikud OÜ X

arved käsitletavad kuriteovahendina ehk siis tema poolt ainelise kaasabi osutamisena. Samuti

leppides kokku süüteoplaani ning juhendades OÜ X ja OÜ X X nimelt arvete koostamist, tuleb

Arlet Martinsoni käitumist vaadelda kui vaimse kaasabi osutamisena KarS § 22 lg 3 tähenduses.

Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 2 järgi tuli teo toimepanemise ajal süütegude

kvalifitseerimisel karistusseadustiku järgi, milles on koosseisulise tunnusena ette nähtud kahju

tekitamine suures ulatuses, hinnata varalist kahju suureks juhul, kui see ületab kehtivat palga

alammäära ühes kuus sajakordselt. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 254 „Palga

alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli kuupalga alammäär 2008.a 4350 krooni. Seega

menetluse käigus tuvastatud riigile laekumata maksusumma 484 686 krooni puhul on tegemist

suurele kahjule vastava summaga teo toimepanemise ajal, kuid lähtudes KarS § 12´1 p 2 sätetest

ning arvestades KarS § 5 lg-s 2 rakenduvat tagasiulatuvat jõudu, välistab alates 01.01.2015.a

kehtima hakanud seadus viidatud teo karistatavuse.

c) Samuti süüdistatakse Arlet Martinson´i selles, et tema korraldades OÜ X majandustegevust, st

olles ettevõtte tegevdirektor, kes vastavalt oma ametijuhendile oli kohustatud organiseerima,

juhtima ning planeerima äriühingu majandustegevust, korraldama ja juhtima ning analüüsima

alluvate töötajate ja raamatupidamise tööd ning olles seega osaühingu tegevuse eest vastutav isik,

kellele oli antud õiguspädevus teha juhtimisotsustusi ning võimalus suunata juriidilise isiku tahet,

aitas ajavahemikul 22.11.2006.a kuni 13.02.2009.a kaasa OÜ X X ostujuhi E. P. poolt OÜ X X

maksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide 2006.a juuli kuni novembri, 2007.a

jaanuari kuni juuni ja augusti kuni detsember ning 2008.a jaanuari kuni juuni kohta (vt

süüdistusakti lisa 4) valeandmete esitamisele, koostades ning allkirjastades OÜ X nimelt reaalseid

majandustehinguid mittekajastavad arved, mille alusel ettevõte suurendas tahtlikult nimetatud

maksustamisperioodide käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja jättis Eesti

Vabariigile maksmata käibemaksu summas 2 057 185 krooni.

OÜ X X raamatupidamises leidsid kajastamist järgmised Arlet Martinsoni poolt koostatud ja

allkirjastatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved:

arve esitaja

kuupäev

number

summa

käibemaks kogusumma

X

25.05.2007

733A

49 889,35

8 980,08

58 869,45

X

29.05.2007

739A

13 529,10

2 435,24

15 964,35

X

31.05.2007

32 609,70

5 869,75

38 479,45

X

4.06.2007

40 424,80

7 276,46

47 701,25

X

5.06.2007

753A

15 814,50

2 846,61

18 661,10

Lisaks eeltoodule kasutas E. P. OÜ X X deklaratsioonides valeandmete esitamiseks ka V.Ś., N.

P. ja R.T. poolt erinevate ettevõtete nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid

arveid. Seda järgmiselt:

V. Ś. poolt allkirjastatud ning koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved:

nr arve esitaja

kuupäev

number

summa

käibemaks kogusumma

X X

17.08.2006

190 375,30

34 267,55

224 642,85

X X

17.08.2006

13 936,50

2 508,57

16 445,07

X X

22.08.2006

21 821,80

3 927,92

25 749,72

X X

24.08.2006

15 289,55

2 752,12

18 041,67

X X

28.08.2006

12 397,05

2 231,47

14 628,52

X X

29.08.2006

37 288,35

6 711,90

44 000,25

1-12-10558

37 / 131

X X

5.09.2006

126 001,35

22 680,24

148 681,59

X X

8.09.2006

5 344,70

962,05

6 306,75

X X

22.09.2006

64 703,80

11 646,68

76 350,48

X X

25.09.2006

30 454,50

5 481,81

35 936,31

X X

24.10.2006

2410

44 497,10

8 009,47

52 506,57

X X

31.10.2006

31106A

76 304,85

13 734,87

90 039,70

X X

3.11.2006

28 268,15

5 088,26

33 356,41

X X

17.11.2006

1711

164 066,75

29 532,01

193 598,76

X X

30.11.2006

3011

124 069,00

22 332,42

146 401,42

X X

16.01.2007

160107

64 464,50

11 603,61

76 068,11

X X

24.01.2007

240107

43 837,60

7 890,76

51 728,36

X X

26.01.2007

260107

88 159,89

15 868,78

104 028,67

X X

29.01.2007

290107

32 121,00

5 781,78

37 902,78

X X

28.02.2007 30/0307 116 785,00

21 021,30

137 806,30

X X

28.02.2007 31/0307

20 181,60

3 632,69

23 814,29

X X

2.03.2007

34/0307

74 953,80

13 491,68

88 445,48

X X

6.03.2007

33/0307

56 212,50

10 118,25

66 330,75

X X

9.03.2007

36/0307

30 096,00

5 417,28

35 513,28

X X

12.03.2007 35/0307 160 749,95

28 934,99

189 684,94

X X

14.03.2007 36/0307

9 264,00

1 667,52

10 931,52

X X

15.03.2007 38/0307

97 750,20

17 595,04

115 345,24

X X

16.03.2007 40/0307 172 941,30

31 129,43

204 070,73

X X

20.03.2007 42/0307

75 192,00

13 534,56

88 726,56

X X

27.03.2007 43/0307

49 486,95

8 907,65

58 394,60

X X

28.03.2007 44/0307

10 646,25

1 916,30

12 562,55

X X

28.03.2007 45/0307

31 285,80

5 631,44

36 917,25

X X

29.03.2007 46/0307

68 198,15

12 275,65

80 473,80

X X

29.03.2007 47/0307

40 275,50

7 249,59

47 525,10

X X

30.03.2007 46/0307

64 359,50

11 584,71

75 944,21

X X

11.04.2007 56/0407 388 932,00

70 007,76

458 939,76

X X

17.04.2007 58/0407 267 139,40

48 085,09

315 224,49

X X

17.04.2007 59/0407

73 880,70

13 298,52

87 179,22

X X

17.04.2007 60/0407

31 434,00

5 658,12

37 092,12

X X

20.04.2007

77 840,20

14 011,24

91 851,44

X X

30.04.2007 61/0407 174 486,05

31 407,49

205 893,54

R. T. poolt koostatud ja allkirjastatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved:

nr arve esitaja

kuupäev

number

summa

käibemaks kogusumma

1-12-10558

38 / 131

X X

11.07.2006

18 253,80

3 285,68

21 539,48

X X

11.07.2006

84 209,00

15 157,62

99 366,62

X X

20.07.2006

139 959,00

25 192,62

165 151,62

X X

20.07.2006

78 992,65

14 218,68

93 211,33

X X

28.07.2006

26 542,25

4 777,61

31 319,86

N. P. poolt koostatud ja allkirjastatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved:

nr arve esitaja

kuupäev

number

summa

käibemaks kogusumma

X

10.08.2007

104 825,00

18 868,50

123 693,50

X

16.08.2007

61 722,00

11 109,96

72 831,96

X

17.08.2007

41 777,10

7 519,87

49 296,97

X

20.08.2007

204 945,00

36 890,10

241 835,10

X

23.08.2007

36 444,30

6 559,97

43 004,27

X

28.08.2007

42 406,20

7 633,11

50 039,31

X

29.08.2007

29 817,50

5 367,15

35 184,65

X

30.08.2007

64 232,30

11 561,81

75 794,11

X

31.08.2007

15 347,10

2 762,47

18 109,57

X

3.09.2007

38 580,20

6 944,43

45 524,63

X

5.09.2007

43 180,20

7 772,43

50 952,63

X

11.09.2007

10 021,15

1 803,80

11 824,95

X

12.09.2007

12 590,10

2 266,21

14 856,31

X

12.09.2007

117 530,00

21 155,40

138 685,40

X

13.09.2007

47 623,80

8 572,28

56 196,08

X

15.09.2007

55 818,90

10 047,40

65 866,30

X

18.09.2007

46 926,00

8 446,68

55 372,68

X

18.09.2007

32 430,00

5 837,40

38 267,40

X

19.09.2007

49 373,00

8 887,14

58 260,14

X

19.09.2007

5 330,00

959,4

6 289,40

X

25.09.2007

22 993,10

4 138,75

27 131,85

X

26.09.2007

46 258,50

8 326,53

54 585,03

X

26.09.2007

45 593,00

8 206,74

53 799,74

X

27.09.2007

23 920,00

4 305,60

28 225,60

X

28.09.2007

25 760,00

4 636,80

30 396,80

X

30.09.2007

22 770,00

4 098,60

26 868,60

X

1.10.2007

12 600,00

2 268,00

14 868,00

X

1.10.2007

199A

11 336,00

2 040,48

13 376,48

X

5.10.2007

8 606,00

1 549,08

10 155,08

X

5.10.2007

200A

50 396,00

9 071,28

59 467,28

1-12-10558

39 / 131

X

8.10.2007

52 780,00

9 500,40

62 280,40

X

10.10.2007

117 820,00

21 207,60

139 027,60

X

10.10.2007

202A

51 330,00

9 239,40

60 569,40

X

15.10.2007

51 870,00

9 336,60

61 206,60

X

15.10.2007

203A

36 650,00

6 597,00

43 247,00

X

21.10.2007

59 920,00

10 785,60

70 705,60

X

24.10.2007

11 460,00

2 062,80

13 522,80

X

24.10.2007

205A

12 928,50

2 327,13

15 255,63

X

25.10.2007

32 695,00

5 885,10

38 580,10

X

26.10.2007

138 940,00

25 009,20

163 949,20

X

29.10.2007

207A

26 780,00

4 820,40

31 600,40

X

1.11.2007

60 850,00

10 953,00

71 803,00

X

3.11.2007

120 742,00

21 733,56

142 475,56

X

5.11.2007

257a

204 974,00

36 895,32

241 869,32

X

12.11.2007

247a

143 183,21

25 772,97

168 956,18

X

15.11.2007

247c

12 000,00

2 160,00

14 160,00

X

20.11.2007

247d

120 168,85

21 630,39

141 799,24

X

23.11.2007

247g

13 615,00

2 450,70

16 065,70

X

28.11.2007

247f

48 347,80

8 702,60

57 050,40

X

12.12.2007

97 722,25

17 590,00

115 312,25

X

17.12.2007

35 129,00

6 323,22

41 452,22

X

20.12.2007

66 756,00

12 012,08

78 772,08

X

7.01.2008

52 671,40

9 480,85

62 152,25

X

10.01.2008

37 860,80

6 814,94

44 675,74

X

13.01.2008

38 760,00

6 976,80

45 736,80

X

15.01.2008

123 450,00

22 221,00

145 671,00

X

20.01.2008

289G

65 287,00

11 751,66

77 038,66

X

29.01.2008

44 264,00

7 867,52

52 231,52

X

30.01.2008

298a

32 315,00

5 816,70

38 131,70

X

1.02.2008

298B

59 088,00

10 635,84

69 723,84

X

4.02.2008

31 525,00

5 674,50

37 199,50

X

5.02.2008

299a

79 352,10

14 283,37

93 635,47

X

6.02.2008

300A

84 731,00

15 251,58

99 982,58

X

11.02.2008

301B

82 493,50

14 848,83

97 342,33

X

13.02.2008

303a

31 504,00

5 670,72

37 174,72

X

14.02.2008

304b

27 900,00

5 022,00

32 922,00

X

18.02.2008

38 260,00

6 886,80

45 146,80

1-12-10558

40 / 131

X

20.02.2008

310a

59 626,50

10 732,77

70 359,27

X

22.02.2008

33 250,00

5 985,00

39 235,00

X

25.02.2008

314b

68 652,00

12 357,36

81 009,36

X

2.03.2008

82 170,00

14 790,60

96 960,60

X

4.03.2008

98 955,00

17 811,90

116 766,90

X

6.03.2008

92 590,00

16 666,20

109 256,20

X

12.03.2008

21 924,00

3 946,32

25 870,32

X

14.03.2008

336 732,00

60 611,76

397 343,76

X

17.03.2008

329A

35 750,00

6 435,00

42 185,00

X

20.03.2008

65 935,00

11 868,30

77 803,30

X

23.03.2008

333A

95 990,00

17 278,20

113 268,20

X

25.03.2008

336A

159 829,00

28 769,22

188 598,22

X

1.04.2008

57 739,50

10 393,10

68 132,60

X

2.04.2008

141 936,00

25 548,50

167 484,50

X

2.04.2008

341A

75 396,80

13 571,40

88 968,20

X

10.04.2008

348A

122 973,50

22 135,20

145 108,70

X

11.04.2008

349A

26 271,00

4 728,80

30 999,80

X

15.04.2008

120 094,50

21 617,00

141 711,50

X

18.04.2008

354A

125 184,00

22 533,12

147 717,12

X

2.05.2008

366f

38 316,00

6 896,88

45 212,88

X

4.05.2008

366n

196 242,40

35 323,63

231 566,03

X

5.05.2008

367F

74 210,60

13 357,90

87 568,50

X

9.05.2008

371b

165 208,05

29 737,44

194 945,49

X

14.05.2008

298 200,00

53 676,00

351 876,00

X

14.05.2008

375a

348 300,10

62 694,01

410 994,11

X

21.05.2008

380c

228 909,60

41 203,72

270 113,32

X

28.05.2008

385a

192 235,00

34 602,30

226 837,30

X

2.06.2008

387f

174 428,00

31 397,04

205 825,04

X

3.06.2008

388b

41 040,00

7 387,20

48 427,20

V. Ś., N. P. ja R. T. ei suhelnud ise otse A. V.ga, vaid kogu tegevus oli juhitud ja korraldatud Arlet

Martinsoni poolt ning läbi tema. Samuti koordineeris Arlet Martinson rahade liikumist erinevate

ettevõtete pangakontode vahel näitamaks näiliste tehingute toimumist.

Tegelikkuses OÜ X, OÜ X, OÜ X X ja OÜ X X nimelt esitatud arvete alusel kaupade soetamine

puudus ning seega puudus ka seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha

arvata soetatud kaupade eest tasumisele kuuluvat käibemaksu, millega rikuti KMS § 29 lg 1

ja lg 3 p 1 nõudeid. Arvestades käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu ilma nõuetele vastavate

arveteta, rikuti KMS § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 sätteid. Seega ei ole kinni peetud MKS §-s 85 lg 4

sätestatud kohustusest esitada deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale teadaolevalt õigeid andmeid.

KMS § 15 lg 1 kohaselt oli nimetatud perioodil käibemaksumäär 18 protsenti ning KMS § 27 lg 1

järgi esitatakse käibedeklaratsioon maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks.

1-12-10558

41 / 131

Seega oli Arlet Martinsoni tegevus suunatud sellele, et vähendada OÜ X X maksukohustust. Arlet

Martinson on andnud süüteo toimepanemisel olulise panuse, kuivõrd sisendkäibemaksu maha

arvamine on lubatud üksnes käibemaksuseaduses sätestatud nõuetele vastava originaalarve alusel

ja samuti lasub maksukohustuslasel arvestuse pidamise ja dokumentide säilitamise kohustus.

Sellest lähtuvalt on Arlet Martinsoni poolt koostatud ja allkirjastatud näilikud OÜ X arved

käsitletavad kuriteovahendina ehk siis tema poolt ainelise kaasabi osutamisena KarS § 22 lg 3

tähenduses. Arvestades aga asjaolu, et Arlet Martinson juhatas ka V. Ś., N. P. ja R. T. tegevust,

misläbi soodustas E. P. i poolt kuriteo toimepanemist, kuivõrd tema tegevus avaldas mõju

põhjusliku seose ahela arengule ning toetas selle arengut, on see käsitletav vaimse kaasabina.

Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 2 järgi tuli teo toimepanemise ajal süütegude

kvalifitseerimisel karistusseadustiku järgi, milles on koosseisulise tunnusena ette nähtud kahju

tekitamine suures ulatuses, hinnata varalist kahju suureks juhul, kui see ületab kehtivat palga

alammäära ühes kuus sajakordselt. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 254 „Palga

alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt kuupalga alammäär 2008.a 4350 krooni. Seega menetluse

käigus tuvastatud riigile laekumata maksusumma 2 057 185 krooni puhul oli teo toimepanemise

ajal tegemist suurele kahjule vastava summaga. 01.01.2015.a kehtima hakanud KarS § 12´1 p 2

kohaselt on suure kahjuga või süüteo ulatusega tegemist siis, kui see ületab 40 000 eurot. Kuivõrd

2 057 185 krooni puhul on tegemist 131 478 euroga, siis ka alates 01.01.2015.a vastab maksudena

laekumata summa suurele kahjule.

e) Samuti süüdistatakse Arlet Martinson´i selles, et tema juhtis kuni 24.11.2008.a toimiva

struktuuriga gruppi, kuhu kuulusid lisaks tema endale ka Jaanus Grossmann, Ülle Saar, R. T., N.

P. ja V. Ś., kes kooskõlastasid oma tegevuse maksukuritegude toimepanemisel eesmärgiga saada

sellest materiaalset kasu. Seega kuulus varalise kasu saamise eesmärgil loodud ühendusse koos

Arlet Martinsoniga kuus isiku, kes olid omavahel püsivalt seotud vähemalt alates 15.03.2007.a

ning kelle tegevus oli suunatud teise astme kuriteo toimepanemisele.

Arlet Martinsoni poolt juhitud kuritegelikus ühenduses olid liikmete vahel ülesanded jaotatud

alljärgnevalt:

- Jaanus Grossmann korraldas vastavalt Arlet Martinsoni poolt saadud juhistele maksupettuse

jaoks vajalikud, kuid tegelikkusele mittevastavate arvete koostamise, nende alusel liikunud

rahasumma tagastamise ettevõtte juhile, mis äriühingust summa kanti ning samuti R. T.-le

korralduste andmine tegelikkusele mittevastavate arvete koostamise korraldamiseks, ülekannete

tegemiseks, kuid ka rahasummade väljavõtmiseks, sh temale või Arlet Martinsonile toomiseks;

- Ülle Saare ülesandeks oli maksupettuses kasutatavate ettevõtete raamatupidamise korraldamine

eesmärgiga varjata näilike tehingute toimumist, milleks andis ta muuhulgas juhiseid N. P.-le ja R.

T.-le dokumentide ja kannate tegemiseks. Samuti koostas Ülle Saar maksupettuste varjamiseks

kauba kohta varasemat soetust kajastavad näilised dokumendid, sh otsis andmeid fiktiivsetele

metsamaterjali võõrandamise dokumentidele, ning tema kätte toodi maksupettusega puutumuses

olevad rahasummad;

- R. T. ülesandeks oli variettevõtete allkirjaõigusliku isikuna pangakontodelt raha väljavõtmine

ning selle kohta aruandmine Arlet Martinsonile või Jaanus Grossmannile, samuti viis ta

pangakontorisse rahasummade väljavõtmiseks V. Ś. ning N. P., lisaks korraldas ta nii nimetatud

isikute poolt, kui ka A. L. ja V. S. poolt tegelikkusele mittevastavate arvete ja dokumentide

koostamise ja allkirjastamise, ning koostas ka ise Arlet Martinsoni teadmisel viimase poolt

osutatud isikutele tegelikkusele mittevastavaid dokumente, mis olid vajalikud maksupettuse

toimepanekuks;

- N. P. kohustuseks oli vastavalt saadud juhistele OÜ X nimelt maksupettuste jaoks vajalike, kuid

tegelikkusele mittevastavate arvete koostamine ja allkirjastamine ning pangakontole laekunud

summade väljavõtmine eesmärgiga summad tagastada esialgsele omanikule pärast teenustasu

maha arvamist;

1-12-10558

42 / 131

- V. Ś. kohustuseks oli vastavalt saadud juhistele OÜ X X, OÜ X X ja OÜ X X nimelt maksupettuse

jaoks vajalike, kuid tegelikkusele mittevastavate arvete koostamine ja allkirjastamine ning

pangakontole laekunud summade väljavõtmine eesmärgiga summad tagastada esialgsele

omanikule pärast teenustasu maha arvamist.

Seega nähtub isikute ülesannetest, et tegemist oli püsiva organisatsiooniga, mille struktuur

võimaldab ühenduse liikmetel muuhulgas vahetuda nii, et ühendus saab jätkata tegevust eesmärgi

saavutamiseks. Ühenduse liikmete vahetus ei välista maksupettustele kaasaaitamist ega selle eest

saadava tasu saamist, kuivõrd arvete koostamine toimus erinevate isikute poolt Arlet Martinsoni

teadmisel ning tema poolt määratud klientidele. Kõik nimetatud liikmed allusid organisatsiooni

osana selle tahtele ja aitasid oma tegevusega kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Ühenduse

liikmetel oli kindel koht ühenduse struktuuris ja nad andsid sellest kohast lähtuvalt panuse

ühenduse eesmärkide realiseerumisele. Nimelt oli ühenduse eesmärk teenida varalist kasu

tegelikkusele mittevastavate arvete esitamisega, kus ühendusele kuulus reaalset majandustegevust

omavatele äriühingutele väljastatud arve summast 10%. Võttes aluseks konkreetsed ettevõtted

nagu OÜ Erkki Puit, OÜ X X, OÜ X ja OÜ X X, siis neile väljastatud arvete alusel teenis

kuritegelik ühendus alates 15.03.2007.a vähemalt 4 018 013 krooni, so 256 797 eurot (vt

süüdistusakti lisa 6).

Nimetatud varalise kasu saamiseks andis Arlet Martinson ühenduse liikmetele ülesandeid, sh

korraldas tegelikkusele mittevastavate arvete koostamise liikmete poolt ning arvete alusel

laekunud summa tagastamise arve alusel ülekande teinud ettevõttele. Arlet Martinson asus teistest

liikmetest kõrgemal, kontrollides nende tegevust eesmärgiga saada täielik ülevaade variettevõtete

arvelduskontodel toimuva üle ning lastes väljavõetud rahasummad tuua enda juurde. Seega oli

Arlet Martinsoni enda ülesandeks kuritegelikus ühenduses maksupetturite ja Jaanus Grossmanni,

Ülle Saare, R. T., N. P. ja V. Ś. omavahelise tegevuse koordineerimine. Samuti koostas ja allkirjast

Arlet Martinson ise tegelikkusele mittevastavaid arveid OÜ X nimelt ning korraldas OÜ-le X

arvete väljastamise Hillar Taltsi poolt osaühingute X X, X, X, X X ja X X poolt. Samuti korraldas

seoses OÜ Erkki Puit maksupettusega näiliste müügiahelate kohta dokumentide olemasolu.

Seega Arlet Martinson, kuuludes kuuest isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete

jaotusega ühendusse, mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus oli

suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm

aastat ning ise seda ühendust juhtides pani toime KarS § 256 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

I

Menetluslikud üksikküsimused.

1) Mõistlik menetlustähtaeg. Kohus leiab, et käesoleva juhul ei ole täitunud KrMS § 2052

sätestatud eeldused kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses mõistliku menetlustähtaja

ületamisega. Esiteks, kohus ei nõustu kaitsjate käsitlusega selles, et kriminaalasju nr 06930000057

ja 07930000019 oleks pidanud käsitlema koos ja mõistliku aja kulgu peaks hakkama lugema alates

2006.a. kui peeti kinni Arlet Martinson ja Ülle Saar. Need on kaks eraldiseisvat kriminaalasja,

esimeses asjas on erinev süüdistusega hõlmatud periood ja on ka teisi isikuid, kes on saanud

süüdistuse, kuid ei ole käesolevat asja läbinud. Seega kriminaalasjades esitatud faktilised asjaolud

ei kattu ning seetõttu ei tõusetu ka ne bis in idem küsimus. Teoreetiliselt oleks saanud neid

kriminaalasju koos menetleda, sest osad süüdistatavad – A. Martinson, Ü. Saar ja H. Talts kattusid.

Nimetatud asjade koos menetlemine oleks aga suurendanud veelgi käesoleva kriminaalasja mahtu

ja ei oleks taganud 2006.a. alustatud menetluses teiste süüdistatavate õigust kohtulahendile

mõistliku aja jooksul. Seega tuleb aega lugema hakata 28.11.2008.a., kui toimusid isikute

1-12-10558

43 / 131

kahtlustatavatena kinnipidamised ja läbiotsimised. Süüdistatava Hillar Taltsi osas tuleb aga

mõistliku menetlustähtaja alguseks pidada 13.12.2010.a. kui tema juures tehti läbiotsimised.

Kaitsjad Vahur Kivistik ja Janar Urres on leidnud, et süüdistatavatel oli olemas teadmine tema

suhtes toimuvast kriminaalmenetlusest enne kinnipidamist käesolevas kriminaalasjas, seega tuleks

hakata lugema mõistlikku aega varasemast ajast kui kinnipidamine. Nimelt kaitsjad leiavad, et A.

Martinson sai teada enda suhtes toimuvast jälitusmenetlusest seeläbi, et märkas pidevalt Xi kontori

ees seisvat sõidukit. Tulenevalt Riigikohtu otsusest nr 3-1-1-14-14, p 593 üldjuhul ei käivita

jälitustoiming menetlusaja mõistlikkuse hindamisel arvestatava aja kulgu isegi siis, kui

jälitustoiming tehakse sama kriminaalmenetluse raames ja isiku enda suhtes välja antud

jälitustoimingu loa alusel. Õigus kriminaalmenetlusele mõistliku aja jooksul teenib eesmärki

vältida, et süüdistatav jääks oma saatuse osas liiga kauaks ebakindlasse olukorda. Euroopa

Inimõiguste Kohtu 25. oktoobri 2011. a otsus asjas Polz vs. Austria, peab ühe elemendina

hindama, kas kaebaja seisundit on "oluliselt mõjutatud". Ainuüksi sõiduki seismise või väidetava

järgisõitmise

fakti

põhjal

süüdistatavate

teadlikkust

nende

suhtes

toimuvast

uuest

kriminaalmenetlusest veel järeldada ei saa. Tuleb arvestada, et isikud olid kahtlustatavad 2006.a.

alustatud kriminaalasjas, milles kohtueelse menetlus kokkuvõte koostati alles 26.05.2008.a., seega

ei ole andmeid selle kohta, et süüdistatavad oleksid teadnud uuest nende suhtes alustatud

kriminaalmenetlusest. Kohtu hinnangul ei ole ka eluliselt usutav, et süüdistatavad oleksid jätkanud

kuritegude toimepanemist, kui nad oleksid aru saanud, et käimas on jälitusmenetlus. Mõistlikult

võib selles situatsioonis oodata, et isik jätab kuriteoplaani realiseerimise pooleli ja teeb kõik endast

oleneva, et ei tekiks kaitsja J. Urrese nimetatud ebakindlust tuleviku suhtes. Jälitustoimiku kogutud

materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis A. Martinsoni ja Ü. Saare väiteid ka kinnitaksid.

Kohus nõustub kohtumenetluse pooltega, et käesolev kriminaalasi ei ole õiguslikult keeruline,

kuid on väga mahukas. Ka eeluurimisel tuleb menetlustoiminguid planeerida ja ette valmistada,

mis ei saagi kajastuda toimiku materjalidest. Tunnistaja S. L. ütluste kohaselt oli eeluurimisel üle

kuulatud 291 tunnistajat ning menetlustoimingutega koguti 25 861 ühikut erinevat dokumenti,

mida tuli kohtueelses menetluses analüüsida. Arvestada tuleb ka seda, et kogutud materjalid

hõlmasid mitmeid erinevaid juriidilisi isikuid ja nende tegevust 2006.a. kuni 2008.a. vältel, mis on

ka süüdistuse mahtu arvestades mitmekordselt suurem, kui keskmine maksukriminaalasi, sest

sellesse kriminaalasja on liidetud kokku nelja erineva äriühingu nimelt toime pandud

maksuhaldurile valeandmete esitamine.

Kohtulikul uurimisel on kokku 49 istungipäeva ära jäänud põhjusel, et keegi süüdistatavatest või

kaitsjatest on olnud haige. Tuleb arvestada, et ajal, mil süüdistatava tervislik seisund välistab tema

osavõtu kriminaalmenetlusest, puudub ka riigil objektiivselt võimalus menetlust jätkata ja see

lõpule viia. Seega ei saa aega, mil kriminaalmenetlus on isiku haigestumise tõttu edasi lükkunud,

käsitada riigipoolse viivitusena (RKKKo nr 3-1-1-14-14. p 650). Süüdistatavad ei ole menetlust

venitanud. Kriminaalasja oleks aga saanud oluliselt kiiremini menetleda, kuid kaitsjad Vahur

Kivistik, Mart Sikut ja Priit Tartu oleksid leidnud endale asenduskaitsjad, kui nad viibisid haiguse

tõtt eemal või oleks nõustunud enda tõendite uurimisega prokuröri esitatud tõendite vahel, kui

tekkisid pausid kohtulikul uurimisel. Kohtule tõendite esitamisel on olnud raskuseid, eelkõige

tunnistajate kohtusse kutsumisel ja seda nii prokuröri kui ka kaitsjate poolt, mis on menetluskulgu

venitanud pikemaks, kuna ühel päeval ei saa kõiki kutsutud tunnistajaid üle kuulata. 14.10.2014.a.

kohtuistungi protokollist nähtub, et kohtul tuli teha kaitsjatele etteheiteid tunnistajate toimetamisel

kohtusaali. Kohtu hinnangul oleks saanud asju paremini organiseerida ja sellega aega kokku hoida,

millega oleks menetlusaeg olnud ka lühem. Samuti on menetluse kestel tõusetunud süüdistusakti

jälgitavuse küsimus, nimelt ei olnud tõendite nimekirjas olevaid tõendeid võimalik kaitsjatele

edastatud toimiku koopiatest kiiresti leida. Siiski sai nimetatud probleem peale teist kohtuistungit

lahendatud, sest prokurör on enne tõendi avaldamist öelnud toimiku ja lehekülje numbri.

Hinnates seda, mis on süüdistavate jaoks seoses nende suhtes 28.11.2008.a alanud menetlusega

kaalul, tuleb märkida, et Arlet Martinson ja Jaanus Grossmann on viibinud vahi all. Seejärel on

1-12-10558

44 / 131

eeluurimisel kohaldatud kõigi kahtlustatavate suhtes elukohast lahkumise keeldu. Kohus leiab, et

alates 01.09.2011.a., mil jõustus seaduse muudatus, ei olnud elukohast lahkumise keelud kehtivad.

Süüdistatavaid ei ole häirinud nimetatud tõkendi kohaldamine, mida on kinnitanud ka tõik, et

kordagi ei ole süüdistatavad pöördunud kohtu poole küsimusega, kas võib elukohast pikemaks

ajaks lahkuda. Seega on ainetud kaitsjate väited, et süüdistatavaid on hoitud teadmatuses tõkendi

kehtivusaja lõpust. Arvesse tuleb võtta, et asjas on esitatud süüdistus esimese astme kuriteos

maksukuritegude organiseerimisel, kohus leiab, et esineb ülekaalukas avalik menetlushuvi.

Eeltoodu alusel kohus leiab, et mõistlik menetlustähtaeg ei ole asjas möödunud.

2) Kohus teostas kahel korral jälitusmenetluse seaduslikkuse kontrolli, so 12.11.2013.a. ja

22.04.2014.a. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et on täidetud vajalikud seadusega ettenähtud

nõuded, sh KrMS § 110 jj alusel. Pealtkuulamiseks on prokuröri taotlusel andnud load kohtunikud

V. Lahtvee, T. Olvik ja O. Tali. Jälitusprotokollid on vastavuses loas toodud ajavahemikega, seega

olid jälitustoimingud seaduslikud ja jälitusprotokoll vastab neile ja on seega tõendina lubatav.

Kohus leiab, et jälitustoimingu teostamisel järgiti ultima ratio põhimõtet ning, et jälitusprotokoll

allkirjastati seaduses sätestatud korda järgides. KrMS § 114 lg 1 alusel välja antavale

jälitustoimingu loale kehtivad KrMS § 145 lg 1 p-s 1 sätestatud nõuded, s.t luba peab olema

kirjalikult vormistatud ja põhjendatud (vt RKKKo nr 3-1-1-22-10, p 14.3). Jälitustoimingu lubade

andmise ja jälitustoimingute ajal kehtinud KrMS § 111 sätestas, et jälitustoiminguga saadud teave

on tõend, kui selle saamisel on järgitud seaduse nõudeid. Tõendi saamisena KrMS § 111 mõttes

tuleb mõista 31. detsembrini 2012 kehtinud KrMS § 112 lg-s 2 nimetatud uurimisasutuste tegevust

tõendi kogumiseks jälitustoiminguga. Seaduse nõuetena, mille järgimata jätmine tõi KrMS § 111

kohaselt kaasa jälitustoiminguga kogutud tõendi lubamatuse, on seega käsitatavad need seaduses

sätestatud reeglid, mida KrMS § 112 lg-s 2 nimetatud uurimisasutus pidi jälitustoiminguid tehes

järgima. Osutatud reeglite hulka kuulusid mh, nii KrMS §-s 110 ette nähtud jälitustoimingu

materiaalsete eelduste täidetus kui ka KrMS § 112 lg 3 kohaselt nõutava kohtu või prokuratuuri

loa olemasolu. Jälitustoimingu loa ebapiisav põhistatus ei ole samastatav loa puudumisega.

Võimalus kontrollida, kas tõendi saamisel jälitustoiminguga on järgitud KrMS §-st 110 tulenevaid

nõudeid, sh ultima ratio-põhimõtet, ei ammendu jälitustoiminguks loa andmise menetlusega

(RKKKo nr 3-1-1-14-14, p. 777-779). Järeldusele, et tõendite kogumine jälitustoiminguid

kasutamata on välistatud või oluliselt raskendatud, võib jõuda kriminoloogiliste teadmiste najal.

Näiteks võib sellele viidata kuriteo kõrge organiseeritusaste, konspiratiivsus, variisikute

kasutamine, ütluste andmiseks valmis olevate tunnistajate eelduslik puudumine, asjaolu, et

tegemist on nn kannatanuta süüteoga, samuti n-ö konventsionaalsete menetlustoimingutega

kaasnev aja- ja ressursikulu jne (RKKKo nr 3-1-1-3-15, p 14). Käesoleval juhul on tegemist nö

kannatanuta kuriteoga, mistõttu ei tulnud kõne alla tõendite kogumine tunnistajate (so töötajate,

variühingute juhatuse liikmete jne) ülekuulamise teel. Kuritegeliku ühenduse poolt oli loodud

müügitehingute ahel, kuhu oli kaasatud mitmeid juriidilisi ja füüsilisi isikuid, kelle seosed kuriteo

toimepanemisel tuli menetluse kestel jälitusega kogutud tõenditega kindlaks teha. Võttes arvesse

käesoleva

maksukuriteo

äärmiselt

kõrget

konspireerituse

taset

ei

oleks

tavaliste

menetlustoimingute olnud võimalik tõendeid kuritegeliku ühenduse liikmete tegevuse kohta

koguda, seetõttu oli jälitustoimingutega, sh salajase pealtkuulamisega, tõendite kogumine

kooskõlas loa andmise ja toimingu tegemise ajal kehtinud KrMS § 110 lg-ga 1.

Kaitsja V. Kivistik on leidnud täiendavalt, et jälitusprotokoll tuleb jätta tõendite kogumist kõrvale,

sest jälitusprotokollid on koostatud Maksu- ja Tolliameti ametnike poolt, ning lisaks Maksu- ja

Tolliameti ametnikule on alla kirjutanud ka Keskkriminaalpolitsei (KKP) ametnik P. KrMS § 113

lg 3 kohaselt kirjutab jälitusprotokollile alla jälitustoimingu teinud asutuse juht või tema poolt

määratud ametnik. Kuivõrd kohus tuvastas, et jälitustoiminguks loa andmisel järgiti KrMS §-des

114 ning 118 sätestatud korda, jälitustoiming teostati loas toodud ajavahemiku jooksul ja loal

märgitust lähtuvalt võis pealt kuulata mh A. Martinsoni kasutuses olevate telefonide kaudu

edastatavat teavet ning on tõendatud, et pealt kuulatud kõnedes oli üheks kõnelejaks A. Martinson,

siis on jälitusprotokolli näol KrMS § 111 mõttes tegemist seaduslikult saadud tõendiga. Vaidluse

1-12-10558

45 / 131

all ei ole küsimus, kas jälitustoiminguks antud loas märgitud numbriga telefoni näol oli tegemist

süüdistatava kasutuses oleva telefoniga. Kohtu hinnangul on jälitusprotokollid kriminaalasjas

seaduslikud ja seega lubatavateks tõenditeks. Asjaolu, et jälitusprotokollile on alla kirjutanud ka

KKP ametnik P. ei muuda jälitusprotokolli ebaseaduslikuks. Samuti kohus leiab, et OÜ X kontori

pealtkuulamine on olnud seaduslik ja lubatav tõend. Kaitsja väide, et jälitusprotokollis nimetatud

isikud ei ole vestelnud omavahel on eksitav. Võistlevas kohtumenetluses tuleb ka kaitsjal

kohtuliku uurimise käigus avaldada enda seisukohti tõendi lubatavuse osas, mitte aga alles

vaidluste ajal teatada, et prokurör ei ole tõendit piisavalt avaldanud. Kohtuistungil on avaldatud

jälitusprotokoll, seejuures oli kohtusaalis tagatud helifaili kuulamise võimalus ja kohtunik küsis

üle, kas on vajadust salvestust kuulata. Tõendi uurimise käigus ei ole helifaili kuulamise soovi

pooled avaldanud, kohtule ei ole tekkinud ka kahtlusi tõendi vastavusest tegelikkusele, seetõttu

kohus leiab, et puuduvad asjaolud, mis tingiks pealtkuulamisega saadud tõendi lubamatuks

tunnistamise.

3) Kohtulikel vaidlustel on kaitsja V. Kivistik ja M. Sikut esitanud nn võrdsete relvade põhimõtte

rikkumise väite. Nimelt on kohtueelsel uurimisel käesolevast kriminaalasjas eraldatud teise

menetlusse kaks kriminaalasja, millest üks käsitles OÜ X tehinguid ja teine kriminaalasi oli J. O.

tegevuse kohta. Puudub vaidlus, et nimetatud kriminaalasjade kohta tehtud menetleja eraldamise

määrused on olnud kriminaalasja toimiku materjalide juures, seetõttu ei saanud kohtu hinnangul

lisaks veel kahe erineva kriminaalasja olemasolu olla kaitsjatele üllatuseks. Kaitseaktides ei ole

nimetatud kriminaalasjade materjalide juurdevõtmiseks ühtki taotlust. Kaitsja on saanud OÜ X

toimikuga tutvuda ja on esitanud selle toimiku materjale kohtule tõenditena, mille kohus on ka

vastu võtnud. Kohus ei nõustu kaitsjatega, et kriminaalasja materjalid on tehtud kaitsjatele

kättesaamatuks, kaitseaktid ei sisalda taotlusi kohtule, et tõendeid juurde koguda, samuti on

leidnud kinnitust, et nimetatud kriminaalasja materjale on suures ulatuses tagastatud OÜ X

puudutavas osas Hillar Taltsile ja ka Peeter Mägile, kellele on antud OÜ-ga Erkki Puit puutumises

olevad dokumendid. Põhjendamatu on kaitsjate seisukoht, et OÜ X kontoris tehtud läbiotsimisel

ära võetud dokumente (OÜ X, OÜ X raamatupidamine) ei oleks saanud Hillar Taltsile üle anda.

Kohtule on esitatud e-kirja väljatrükk 14.12.2012.a. kirjavahetusega, mille järgi on OÜ X (endine

OÜ X) pankrotihaldur Maire Arm teavitanud, et tema poolt volitatud isik Hillar Talts võtab

Maksu- ja Tolliametilt dokumendid vastu (kd. 39, tl 180). Seega oleks süüdistatavad saanud ise

kohtule dokumentaalseid tõendeid esitada. Samuti kohus leiab, et ei ole leidnud kinnitus kaitsja V.

Kivistiku väide, et tal ei ole õnnestunud nimelt J. O. puudutavate dokumentide puudumise tõttu

näidata OÜ X kauba/teenuste soetust. Kohtu hinnangul on kohtulikul uurimisel esitatud

dokumendid, millest nähtub OÜ X poolt konkreetselt edasi müüdud kauba soetus. Kaitsja ei ole

ka oma esitatud väidet põhjendanud selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saaks kohus lugeda

väite usutavaks. Kohtule ei ole esitatud argumente, millest tulenevalt võiks tuletada või siis

vähemalt eeldada, et dokumentide puudumise tõttu on tekkinud tõenduslik defitsiit, kaitsjad on

selles osas jäänud väga pealiskaudseks.

II

1. Kriminaalasjas on esitatud süüdistus Arlet Martinsonile, Jaanus Grossmannile ja Ülle Saarele

KarS 255 ja lg 1 ja § 256 lg 1 alusel selles, et A. Martinsoni juhtimisel on Ülle Saar, R. T., N. P.,

V. Š. ja Jaanus Grossmann kuulunud maksukuritegusid toime panevasse püsivasse kuritegelikku

ühendusse alates 15.03.2007.a. kuni 24.11.2008.a.

Karistusseadustiku (KarS) § 255 lg 1 (RT I 2007, 13, 69; 2008, 33, 200) näeb kuriteokoosseisu

objektiivsete tunnustena ette kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise

ülesannete jaotusega ühendusse kuulumist, mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning

mille tegevus on suunatud teise astme kuritegude toimepanemisele, mille eest on ettenähtud

vangistuse ülemmäär vähemalt kolm aastat. KarS § 256 lg 1 näeb ette vastutuse kuritegeliku

ühenduse juhtimise eest. Riigikohtu praktikast tulenevalt on KarS § 255 ja § 256 sätestatud

kuriteokoosseisud formaalsed deliktid, st et koosseis on täidetud ühendusse astumisega või selle

1-12-10558

46 / 131

organiseerimisega, mitte aga nende kuritegude toimepanemisega, millele kuritegeliku ühenduse

tegevus on suunatud (vt RKKKo nr 3-1-157-09, p 15jj, nr 3-1-1-65-14, p 21).

Esitatud süüdistuste järgi on kuritegeliku ühenduse (edaspidi: ühendus) vähemalt kuueliikmeline,

millel oli püsiv ülesannete jaotus, mis oli loodud maksudest suures ulatuses kõrvale hoidmise, so

KarS § 3891 lg 1 ja 3 sätestatud kuriteo toimepanemise abil varalise kasu saamiseks. Süüdistuse

09.03.2015.a. täienduse järgi toimus arvete koostamine maksupettuse toimepanemiseks A.

Martinsoni juhtimisel kuritegeliku ühenduse poolt, mille eesmärk oli teenida varalist kasu

tegelikkusele mittevastavate arvete esitamisest, saades OÜ-le Erkki Puit, OÜ X X, OÜ X ja OÜ X

X, väljastatud arvete summast 10%. Prokuröri hinnangul asetus A. Martinson teistest kuritegeliku

ühenduse liikmetest kõrgemal, kes koordineeris kuritegeliku ühenduse liikmete Jaanus

Grossmanni, Ülle Saare, R. T., N. P. ja V. Š.i tegevust. Ühenduse olemasolu tõendamine on

toimunud läbi kohtuliku uurimise selle kaudu, et selle liikmed on kaasa aidanud maksukuritegude

toimepanemisele (A. Martinson, J. Grossmann, R. T., N. P. ja V. Š.) või soodustanud ühenduse

eesmärke maksukuritegude toimepanemisel (Ü. Saar). Kriminaalasjas ei ole süüdistatavatele

tehtud karistusõiguslikku etteheidet kuritegeliku ühenduse loomises ja sinna liikmete värbamises.

1.1. OÜ X X. Kriminaalasjas on esitatud süüdistus Arlet Martinsonile ja Jaanus Grossmannile

KarS § 3891 lg 1 - § 22 lg 3 järgi, so selles, et A. Martinson ja J. Grossmann aitasid kaasa OÜ X

X

tulu-

ja

sotsiaalmaksu

ning

käibedeklaratsioonides

valeandmete

esitamisele

maksustamisperioodi 2007.a. aprill – detsember ja 2008.a. jaanuari, märtsi, aprilli ja septembri

kohta, mille tulemusena jäi riigile maksudena laekumata 484 686 EEK (30 997 EUR).

KarS § 3891 lg 1 näeb kuriteokoosseisu tunnustena ette maksuhaldurile andmete esitamata jätmise

või valeandmete esitamise eest maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude

suurendamise või tekitamise eesmärgil või kinnipidamiskohustuse rikkumise eest, kui sellega jäi

maksudena laekumata, tagastati, tasaarvestati või hüvitati alusetult suurele kahjule vastav summa

või enam (2008.a. redaktsioon). 01.01.2015.a. kehtima hakanud KarS § 121 p 2 kohaselt hinnatakse

kahju või süüteo ulatust suureks, kui see ületab 40 000 eurot. KarS § 5 lg 2 alusel on seadusel, mis

välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on

tagasiulatuv jõud. Väärteo aegumine on selliseks menetlustakistuseks, mis välistab väärteo

aegumistähtaja möödumisel menetluse alustamise või alustatud menetluse jätkamise mistahes

eesmärgil (RKKKo nr 3-1-1-20-10, p 8). Käesoleval ajal ei ole OÜ X X maksudeklaratsioonides

valeandmete esitamine ja sellele kaasaaitamine enam kriminaalkorras karistatav tegu, seetõttu

tuleb selles episoodis Arlet Martinson ja Jaanus Grossmann KarS § 3891 lg 1 - § 22 lg 3 järgi

esitatud süüdistuses õigeks mõista.

Kohus ei nõustu prokuröriga selles, et süüdistatav Jaanus Grossmann on kuritegeliku ühenduse

liikmena panustanud ühenduse tegevusse maksudest kõrvalehoidumise toimepanemisele

kaasaaidates, isegi kui need teod ei ole täna enam kriminaalkorras karistatavad. Kohus leiab, et

kuritegeliku ühenduse tuvastamisel tuleb arvestada sellega, et OÜ X X maksudeklaratsioonides

valeandmete esitamine ei ole kriminaalkorras karistatav. KarS § 255 lg 1 kuriteokoosseisus

kirjeldatud kuritegeliku ühenduse immanentseks tunnuseks on ühendus „ … mille tegevus on

suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm

aastat, või esimese astme kuritegude toimepanemisele.“ Käesoleval juhul on OÜ X X nimelt

maksudeklaratsioonides valeandmete esitamine kvalifitseeritav väärteona Maksukorralduse

seaduse (MKS) § 1531 lg 1 tähenduses. Seega on ainetud süüdistaja väited, et J. Grossmann on

kuritegeliku ühenduse liikmena panustanud ühenduse tegevusse aidates kaasa selle eesmärgile.

Kohus nõustub prokuröriga selles, et üksikkuriteo toimepanemises õigeksmõistmine ei too

tulenevalt RKKKo nr 3-1-1-65-14, p 21 kohaselt kaasa õigeksmõistmist kuritegelikku ühendusse

kuulumises, kuivõrd kuritegelikku ühendusse isik ei pea ise vahetult osa võtma ühenduse poolt

toimepandavatest kuritegudest. Viidatud Riigikohtu lahend aga ei käsitle olukorda, mil kuriteona

karistatav tegu puuduks, vaid olukorda, kui süüdistatav ei ole ise konkreetselt KarS § 3891 alusel

1-12-10558

47 / 131

kvalifitseeritavat kuritegu toime pannud, kuid on olnud ühenduse liige. Antud juhul puudub

kuritegu või kuritegelik käitumine, mille kavandamist või toimepanemist ühendusele võiks

omistada. Selles osas kohus nõustub kaitsja J. Urrese poolt kaitsekõnes väljendatud seisukohaga,

et ühendust peab iseloomustama siht raskeid kuritegusid toime panna. Eeltoodut toetab

kuritegeliku ühenduse kriminaliseerimisel aluseks võetud rahvusvahelise organiseeritud

kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioon (RT II 2003, 1,

1). Selle konventsiooni teise artikli punkti (a) järgi on kuritegelik ühendus teatud ajavahemikus

toimiv struktuuriga grupp, kuhu kuulub vähemalt kolm isikut, kes kooskõlastavad oma tegevuse,

et panna toime konventsioonis raske kuriteona määratletud tegu või tegusid, saamaks otse või

kaudselt rahalist või muud materiaalset kasu (RKKKm nr 3-1-1-127-13, p 8). Vastupidine järeldus

võib viia tulemusele, et väärtegude toimepanemine võiks samuti ühendust iseloomustavaks

kuriteokoosseisu objektiivseks tunnuseks olla, mis oleks selgelt ebamõistlik tulemus. Nimetatu ei

välista aga kohtu hinnangul võimalust, et ühendusse kuulumine on tõendatav maksukuritegude

toimepanemise läbi.

Isegi kui jaatada süüdistatava J. Grossmanni kuulumist ühendusse selle läbi, et ta aitas kaasa OÜ

X X poolt maksudest kõrvalehoidmisele ei nähtu see kohtuistungil uuritud tõenditest. Süüdistuse

järgi „ korraldas J. Grossmann vastavalt Arlet Martinsoni poolt saadud juhistele maksupettuse

jaoks vajalikud, kuid tegelikkusele mittevastavate arvete koostamise, nende alusel liikunud

rahasumma tagastamise ettevõtte juhile, mis äriühingust kanti ning samuti R. T.-le korralduste

andmine tegelikkusele mittevastavate arvete koostamise korraldamiseks, ülekannete tegemiseks,

kuid ka rahasummade väljavõtmiseks, sh temale ja Arlet Martinsonile toomiseks.“ Nimetatud

asjaolude tõendamiseks, mis kinnitaks J. Grossmanni püsivaid ülesandeid ühenduses on prokurör

kohtule tõenditena esitanud jälitusprotokolli, 18.02.2011.a vaatlusprotokollist (OÜ X kontori

läbiotsimisel leitud ja ära võetud märkmiku vaatlus) ja vaatlusprotokoll 09.06.2010 (T. T.

pangakonto nr XXXXXXXXXXXXXX SEB Pangas vaatlus). Jälitusprotokollis kajastatud pealt

kuulatud kõnedest nähtub, et 27.12.2007.a kell 15:59:58 OÜ X X juhatuse liige T. T. helistas

Jaanus Grossmanniga, kes andis telefoni kõne jätkamiseks edasi Arlet Martinsonile. T. T. ja A.

Martinson leppisid kokku, et OÜ X X teeb ülekande Arlet Martinsoni nimetatud firma kontole,

samuti laseb viimane koostada arve, kuhu märgitakse kokkulepitud andmed, arve koostamise

kuupäev – 21.12.2007, summana 66 200, alus – üldehitustöö Hämenlinnas. Samuti lepiti kokku,

et kõik vajalikud andmed saadab T. T.-le „Jansa“. 27.12.2007.a kell 16:22:50 helistas T. T. Jaanus

Grossmannile, kes selgitas, et saadab T. T.-le OÜ X andmed, kuhu raha kanda. 27.12.2007.a kell

22:05:49 helistas R. T. Arlet Martinsonile, kes selgitas R. T.-le, et tuleb OÜ X arve kinni panna

21. kuupäeva kohta, arve number vaadata, ja see sõnumiga ära saata. R. T. saatis T. T. numbrile

SMS sõnumi: “OÜ X reg.nr 10415647 ee100157976 adres X X X X-X sampo pank iban

eeXXXXXXXXXXXXXXXX arve nr 273 (21.12.07)”. Arve koostamist kinnitab tõendina X

kontori läbiotsimisel leitud märkmiku vaatlus, kus oli märkmepaber järgmiste kirjetega: „Jansale:

X X 21.12.2007 arve nr üldehitustööd tk 62 000 (Soome vabariik) Hämelinna 01.12.07-20.12.07“.

28.12.2007.a kell 20:39:30 helistas T. T. J. Grossmannile küsides, kas raha on käes, mille peale J.

Grossmann vastas jaatavalt. T. T. palus Jaanus Grossmannil raha kontole kandmist.

Vaatlusprotokollist

09.06.2010.a.

nähtub,

et

29.12.2007

kanti

T.

T. kontole

nr

XXXXXXXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas 59 600 krooni.

Jaanus Grossmanni ütluste kohaselt oli nimetatud tehingu näol tegemist laenu andmisega, mis aga

ei haaku pealt kuulatud kõnedega. Kõnedest ei selgu laenu andmist, tegu on arve koostamisele ja

sellele vastava ülekande korraldamisega, millest ei nähtu sõnagi laenu andmisele suunatud

kokkuleppest. Kohus nõustub prokuröri väitega, et R. T.-ga, aga ka A. Martinsoniga viis T. T.

kokku J. Grossmann (01.04.2015.a. istungiprotokoll lk 22), kuid enamat ei ole kriminaalasjas

kogutud tõenditel J. Grossmannil ühist OÜ X X, OÜ Erkki Puit või OÜ X nimelt toime pandud

maksudest suures ulatuses kõrvalehoidmisele. Kohus ei nõustu käsitlusega, et eelnimetatud lõigus

nimetatud majandusliku sisuta arve koostamine omaks süüdistatava J. Grossmanni suhtes

tõenduslikku tähtsust tervikuna kõigi OÜ-le X X või mõnele teisele täideviijast füüsilisest või

1-12-10558

48 / 131

juriidilisele isikule esitatud arvete osas (Ibid. lk 20). Nimetatud järeldust ei mõjuta kõne J.

Grossmanni ja R. T. vahel 26.03.2007.a. kell 10:51, kui J. Grossmann soovib viimaselt X X

rekvisiite ja lepib kokku kohtumise või kõned 18.12.2007.a. K. V.-ga, millest muuhulgas

räägitakse Xi nimel R. T. poolt ülekannete tegemisest. Kõnedest ei nähtu, et J. Grossmanni poolt

tegevuse korraldamist selliselt, et ta juhendaks R. T. tegevust, süüdistuses nimetatud korraldusi ei

ole antud.

J. Grossmannile tehtud etteheite järgi korraldas J. Grossmann vastavalt Arlet Martinsoni poolt

saadud juhistele maksupettuse jaoks vajalikud, kuid tegelikkusele mittevastavate arvete

koostamise korraldamine ei ole leidnud tõendamist. Prokuröri poolt kohtule esitatud

jälitusprotokollidest nähtuvad J. Grossmanni kõned R. T.-ga ja Arlet Martinsoniga, nt on

14.03.2007.a. ja 22.03.2007.a. kell 13.45 küsinud R. T. käest infot rahade kohta ja ka kõned A.

Martinsoniga 25.10.2007.a., 20.11.2007.a., 23.11.2007.a., mil viimane pärib J. Grossmanni käest,

kas raha on tema käes ja kas ta on pangas käinud. Kõnedest nähtub, et süüdistatav J. Grossmann

on olnud tegev rahade toimetamisega A. Martinsoni kätte, mida ei ole süüdistatavad ka eitanud. J.

Grossmanni ja A. Martinson ütluste kohaselt on A. Martinson võtnud J. Grossmanni tööle, et

toimetada turvaliselt sularaha panga ja kontori vahel. Sama on kinnitanud oma ütlustega R. T. (X-

X SIA esindaja). Kaitseversiooni kohaselt toimusid Läti firma X-X SIA ja XX vahel suured

valuutavahetuse tehingud, mille kohta kaitsja V. Kivistik esitanud tõenditena arved nimetatud

äriühingute vahel (08.04.2015.a. istungiprotokoll V. Kivistiku kõne). Nimetatud asjaolu kajastub

ka jälitusprotokollist 02.06.2008.a. salvestuselt (fail nr 1081), milles J. Grossmman ütleb Ülle

Saarele: „ See on Dimkalt. Ei-ei-ei. Kuldars või Kuntars, või mis see Läti on. Kuntarsi jah. Kuus

sotti läks sinna, ülejäänu tuli siia.“ Samuti on jälitusprotokollis kõne 23.11.2007.a. 19:36 Läti

abonentnumbri ja A. Martinsoni vahel, millest nähtub, et isik tuleb kontorisse, seejärel helistab A.

Martinson 19:37 J. Grossmannile pärides R. T. järele, mille peale J. Grossmann ütleb: „… mingid

välismaa asjad pidid sinu, tema käes olema.“ Nimetatud vestlused haakuvad süüdistatavate

ütlustega jättes kõrvaldamata kahtluse, et J. Grossmann võis olla seotud üksnes OÜ-ga X, mille

nimelt Läti äriühingutega tehtud tehingute osas on alustatud uurimine lõpetatud kellelegi

süüdistust esitamata. KrMS § 7 lg 3 alusel tuleb kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlused

süüdistatava süüdiolekus tõlgendada tema kasuks. Järeldust ei mõjuta prokuröri poolt kohtule

esitatud Läti prokuratuurist saadud materjalid, millest nähtub, et X-X SIA ja teised äriühingutega

tehtud tehingute osas on koostatud süüdistusakt. Eestis on kriminaalmenetlus OÜ X tehingute osas

lõpetatud kuriteokoosseisu puudumise tõttu, kohtul puuduvad tõendid, et Lätiga seotud tehingud

tuleks tingimata pidada kuritegelikuks. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu J. Grossmanni seost

maksudest kõrvalehoidmisel ega ka kuritegelikku ühendusse kuulumist.

1.2. OÜ X X. Kriminaalasjas on esitatud süüdistus E. P. ´ile selles, et tema olles alates

01.05.2006.a OÜ X X (registrikood 11142507) ostujuht, kes vastutas osaühingu tegevuse eest ning

kes omas õiguspädevust teha juhtimisotsuseid ning võimalust suunata juriidilise isiku tahet, lasi

ajavahemikul 22.11.2006.a kuni 13.02.2009.a juriidilise isiku esindajana raamatupidamise eest

esitada maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid OÜ X X käibemaksudeklaratsioonides

maksustamisperioodide 2006.a juuli kuni novembri, 2007.a jaanuari kuni juuni ja augusti kuni

detsember ning 2008.a jaanuari kuni juuni kohta, kasutades selleks V. Ś., N. P., R. T. ja Arlet

Martinsoni poolt osutatud kaasabil erinevate ettevõtete nimelt koostatud reaalseid

majandustehinguid mittekajastavaid arveid, mille alusel suurendati alusetult sisendkäibemaksu ja

jäeti Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas 2 057 185 krooni. Kriminaalasjas nr 1-14-

811 on käesolevast kriminaalasjast eraldatud materjalide alusel Pärnu Maakohus 20.02.2014.a.

kokkuleppemenetluses E. P. i nimetatud episoodis KarS § 3891 lg 1 alusel süüdi mõistnud.

Süüdistuversiooni kohaselt oli kuritegeliku ühenduse liikmete poolt organiseeritud näilike

tehingute jada, kus lõppastmes võeti variühingu pangaarvelt sularaha välja ja arvestati

ebaseaduslikult reaalse majandusliku sisuta arvete alusel sisendkäibemaksu OÜ X X

käibedeklaratsioonides.

1-12-10558

49 / 131

1.2.1. OÜ X X raamatupidaja K. K. ütluste kohaselt oli E. P. i ostujuht, kes oli pädevus juriidilise

isiku nimelt tehingute tegemiseks ning kes tõi raamatupidajale arveid ja lepinguid. Käesolevas

kriminaalasjas on esitatud süüdistus Arlet Martinsoni selles, et tema aidates kaasa OÜ X X ostujuhi

E. P. i poolt maksuhaldurile valeandmete esitamisele, mistõttu jäi maksudena laekumata enam kui

suurele kahjule vastav summa, so 2 057 185 krooni (so 131 478 eurot), millega pani toime KarS §

22 lg 3 - § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo. Süüdistuse kohaselt oli V. Ś., N. P., R. T. ja

Arlet Martinsoni poolt E. P.-le üle antud sisendkäibemaksu ebaseaduslikuks suurendamiseks

kokku 148 arvet OÜ X, OÜ X, OÜ X X, OÜ X X ja OÜ X X nimelt. Arvetel on märgitud

käibemaksu summa ja kauba nimetus. Kauba nimetuseks oli märgitud lühenditena T1, T3, T2

erinevad metallid, sõnaliselt plekk, numbritega C3, AL2, AM 2, malm ja ühel korral OÜ X X arvel

põllutöömehhanismid. Koguste järgi ostis OÜ X X metalli järgmistelt: 2006 juuli 130,67 tonni,

augustis 117,46 tonni, september 88,544 tonni, oktoobris 46,179 tonni, novembris 112,182 tonni,

2007 aasta jaanuari 68,398 tonni, veebruaris 42,144 tonni, märtsi 293,882 tonni, aprillis 401,22

tonni, mais 41,687 tonni, juunis 25,714 tonni, augustis 213,975 tonni, septembris 271,445 tonni,

oktoobris 250,973 tonni, novembris 190,319 tonni, detsembris 83,112 tonni. 2008 jaanuar 151,814

tonni, veebruaris 204,614 tonni, märtsis 240,343 tonni, aprillis 182,168 tonni, mais 392,491 tonni

ja juunis 50,28 tonni. Süüdistuses nimetatud arvete alusel on OÜ X X tasunud OÜ X, OÜ X, OÜ

X X, OÜ X X ja OÜ X X arveldusarvetele, mis nähtub 17.08.2010.a. vaatlusprotokollist.

Vaatlusprotokolli järgi oli OÜ-l X X SEB Pangas konto, millelt tehti ülekandeid selliselt, et OÜ-

le X X kanti SEB Ühispanka, OÜ-le X X kanti Swedpank, OÜ-le X Sampo panka ja Nordea panka

ning OÜ X arvelduskontole SEB Pangas. Kokku on ülekandeid 10 130 018,75 krooni väärtuses,

lisaks sularahamakseid 4 088 219,61 krooni väärtuses.

Kohtule esitatud äriregistri väljatrükkide põhjal oli OÜ Xi juhatuse liikmeks 01.11.2004.-

14.01.2010 J. O., kuid volituse alusel omas pädevust ja otsustusõigust Arlet Martinson. OÜ X

juhatuse liige oli alates 21.06.2007 N. P.. OÜ X X juhatuse liige oli perioodil 13.09.2001-

24.08.2006 R. T. seejärel 24.08.2006.-21.09.2007 V. Ś. ning alates 21.09.2007 A. L.. OÜ X X

juhatuse liige oli perioodil 08.12.2006.-27.06.2007 V. Ś. ning 27.06-15.09.2010 oli selleks A. L.

OÜ X X juhatuse liige oli 13.03.2006-08.05.2008 V. S. 20.09.2010.a. vaatlusprotokolli järgi

puudusid Maksu-ja Tolliameti andmetel äriühingutes töötajad: OÜ-l X X perioodil 2006 juuli kuni

2007 aprill, OÜ-le X X perioodil 2007. märts – 2007. aprill, OÜ-l X X 2007. novembris, OÜ X

perioodil 2007. august - 2008. märts, 2008. aprillis oli töötajaks N. P., mai - juuni 2008. oli N. P.

ja L. M. Kohus nõustub prokuröriga selles, et arvetel märgitud kogused olid märkimisväärsed,

seejuures tuleb arvestada asjaoluga, et OÜ-ga X X tehingud on toimunud ilma töötajateta

äriühingutega, mis vähendab oluliselt tehingute reaalse toimumise veenvust. Kohtule esitatud

31.03.2009.a. vaatlusprotokollist, millega on tehtud E. P. i telefoni vaatlus ei nähtu OÜ X, OÜ X,

OÜ X X, OÜ X X ja OÜ X X (edaspidi: tarnijad) juhatuse liikmete või esindajate kontakte peale

Arlet Martinsoni ja R. T. Selliste tehingute tegemine kahe aasta vältel eeldab kohtu hinnangul

kontaktide omamist ostujuhi E. P. ja tarnijate vahel, mis peaks kajastuma ka pealt kuulatud

telefonivestlustest. Jälitusprotokollist nähtub üksnes, et Arlet Martinson, R. T. ja E. P. i vahel

räägitakse raha peatsest laekumisest.

Käibemaksuseaduse (KMS; 2006-2008.a. redaktsioon) § 4 lg 1 p 1 alusel on käive kauba

võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. Sama seaduse § 31 lg 1 järgi arvatakse

teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või

teenuse saamise korral

arvatakse

sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Kohus leiab, et OÜ X,

OÜ X, OÜ X X, OÜ X X ja OÜ X X arvete alusel ei ole reaalseid majandusliku sisuga tehinguid

tehtud, seetõttu ei saanud OÜ X X nendelt arvetelt sisendkäibemaksu KMS § 29 lg 1 ja 3 alusel

sarvestada ja käibeklaratsioonides kajastada.

Kohtus on tunnistajana andnud ütluseid R. H. ja S. H., kes on olnud sõiduki registrinumbriga XXX

XXX valdajateks. Nende tunnistajate ütluste põhjal on selgunud, et nemad ei ole süüdistuses

nimetatud arvetel – 02.03.2008.a arve nr 319 viitega sõidukile XXX XXX 04.03.2008.a arve nr

321 viitega sõidukile XXX XXX, 06.03.2008.a arve nr 322 viitega sõidukile XXX XXX,

1-12-10558

50 / 131

17.03.2008.a arve nr 329A juures leping viitega sõidukile XXX XXX – märgitud metalli OÜ-le X

X toimetanud. Tunnistaja J. B., kes oli OÜ X X töötaja ei kinnitanud asjaolu, et arvetel nimetatud

tarnijad oleksid toonud OÜ-le X X kuulunud sõidukiga registrimärgiga XXX XXX 25.09.2006.a

arve nr 144 alusel metalli. Tunnistajate M. L., J. B., S. H., R. H., R. K., L. L. ütluste kohaselt toodi

metalli OÜ-le X X peamiselt eraisikute poolt, juriidilisi isikuid ei olnud palju, mida kinnitas ka

raamatupidaja K. K. OÜ X, OÜ X, OÜ X X, OÜ X X ja OÜ X X nimed ei öelnud töötajatele

midagi. OÜ X X müügijuhi J. B. tunnistajana antud ütluste järgi vormistas tema auto tellimuse

metalli kokkuostjale vedamiseks, kelle jaoks olid OÜ X, OÜ X, OÜ X X, OÜ X X ja OÜ X X

samuti tundmatud äriühingud. Kohus leiab, et arvestades müüdud metalli kogust (vähemalt 120

autokoormat) ei ole eluliselt usutav, et OÜ X Xi töötajad ei oleks reaalsete tehingute korral

tarnijatega kokku puutunud. Järeldusega riimub A. L. ütlused, kelle sõnade kohaselt ei ole tema

OÜ X X ja OÜ X X juhatuse liikmena tehinguid teinud ja on selgitanud, et tal puudub selline

teadmine, kuidas äriühingut juhtida ja tehinguid teha. Kohtuistungil tõusetus küsimus tunnistaja

ütluste usaldusväärsusest, sest A. L. oli kohutueelsel uurimisel antud ütluste järgi süüstanud R. T.

äriühingute juhtimises ja nende kontodele laekunud rahaga arveldamises. Kohus leiab, et A. L.

ütlused on usaldusväärsed äriühingute tegevuse ja A. L. enda osa kirjeldamisel süüdistuses

nimetatud ajavahemikul, jättes muutmata ennast puudutavas osas ütlused muutmata. Kuigi A. L.

muutis ütluseid ja vähendas R. T. osatähtsust kuritegude toimepanemisel ei ole kahtlust, et A. L.

ütlused on tõesed – OÜ X X ja OÜ X X ei ole tehingutes osalenud. A. L. on möönnud

kohtuistungil, et tunneb R. T. isiklikult, seetõttu on ka mõistatav, et ta ei tahtnud R. T. kahjuks

kohtuistungil põhjalikumalt ütlusi anda. Endine OÜ X X ja OÜ X X juhatuse liige V. Š. keeldus

ütluste andmisest. On leidnud tõendamist, et V. Š. on olnud äriühingute juhina mõjutatud R. T.

juhistest, nt jälitusprotokollis kõne 23.03.2007.a., mil V. Š. on öelnud R. T.-le, et raha on laekunud,

seejärel teatab viimane, et V. Š. peab raha välja võtma ja tegema selle kohta väljatrüki. Kõnealune

raha oli 23.03.2007.a. laekunud OÜ X arvele OÜ-lt X X, mis nähtub kohtule esitatud 25.08.2010.a.

vaatlusprotokollist. Seega ei ole V. Š. iseseisvalt äriühingut esindanud.

Küll aga on kohus veendunud, et R. T. ütlused ei kajasta tegelikult aset leidnud sündmuseid. T.

ütluste järgi ei mäleta ta midagi OÜ X X ega OÜ X X majandustegevusest, OÜ X ja OÜ X X

tegevusest teadis nii palju, et need tegelesid peamisel puiduvahendamisega, samuti võis OÜ X

müüa metalli. Kohtulikul uurimisel on käsitletud tõenditena läbiotsimisel leitud tõendeid ja

pangakontode vaatlusprotokolle, millest nähtub, et R. T. omas olulist rolli OÜ X X ja tarnijate

vahel arvete ning raha vahendamisel. 24.11.2008.a teostatud läbiotsimisel leiti R.T. ja N. P.

elukohas aadressil X X-X Pärnus musta värvi kaantega 2008.a kalendermärkmik, mille kohta

14.02.2011.a. koostatud vaatlusprotokolli järgi 2. aprill kirjed “275393 – mulk arve mulkidele”,

„mulk 213 500“ ja „mulk 241 869,32“. OÜ X X poolt on üle kantud 25.01.2008.a 214 278,56

krooni ning samal päeval on R. T. kontolt välja võtnud 213 500 krooni, samuti on OÜ X X poolt

üle kantud 241 869,32 krooni. Kalendris kuupäevale 25 3 on tehtud sissekanne „sain mulgilt“. OÜ

X pangakonto vaatlusest selgub, et N. P. nimetatud päeval võtnud OÜ X kontolt välja 246 100

krooni, kuid enne seda on OÜ X kontole laekunud OÜ-st X X 237 733,53 krooni. Samuti teostas

14.04.2008 E. P. OÜ X X pangakontolt pangaülekande OÜ-le X Sampo Panga kontole summas

333 945 krooni, märkides selgitusse “arved nr 312, 314B, 319 ja 321”. Samal päeval võttis N. P.

OÜ X pangakontolt välja summas 333 000 krooni. Musta värvi kaantega 2008

kalendermärkmikust on leida veel kirjeid 28. aprill kuupäeval “Mulk 322 900”, võttes seejuures

arvesse, et 26.05.2008 E. P. i OÜ X X pangakontolt teinud pangaülekande OÜ-le X Sampo Panka

summas 311 823,00 krooni, mille maksekorralduse selgituses oli märgitud “arved nr 348a, 349a,

351, 354a”. Seejärel võeti 26.05.2008.a. ja 27.05.2008.a. N. P.le väljastatud pangakaardiga ning

pangakontorist R. T. poolt välja raha summas 398 700 krooni. Märkmikus leidub ka rida 31. mai

kirjed “Mulk 311 806”. Ajaliselt varem on samasse märkmikusse 19.05. päevale tehtud märge

„Mulk 469 694“. OÜ X X tegi ülekande OÜ X kontole 19.05.2008.a. ning summa on võetud samal

päeval R. T. poolt sularahas ka välja. Selliselt on tehtud ülekandeid veel 26.06.2008, 17.07.2008,

28.07.2008. esimene siis E. P. i poolt ja X X tegi pangakontolt ülekande OÜ-le X Sampo panka

1-12-10558

51 / 131

387 033,62 krooni, märkides selgitusse “arved nr 388b, 366f, 367f, 387f”. Seejärel võeti samal ja

järgneval päeval N. P.le väljastatud pangakaardiga ning pangakontorist N. P. poolt välja raha

summas 399 000 krooni. Kuupäevaga 18.06. on märkmikus kirjed “Mulk 387 000”. R.T. ja N. P.

elukoha läbiotsimisel leiti ka valgete kaantega ruuduline märkmik, mida vaadeldi ja

vaatlusprotokoll on kuupäevaga 14.02.2011. Vaatluse tulemusena selgitati välja, et märkmikus on

kirje “333 000 – mulk”. 2008.a kalendermärkmikust aga tuvastati kalendri real kuupäevaga 14.

aprill kirjed “Mulk 333 000 toodi” ja „Mulk arved 2, 28 320“. Samuti teostas selliselt 28.04.2008.a

E. P. OÜ X X pangakontolt pangaülekande OÜ-le X Sampo Panga kontole ja summas 322 983,70

krooni, märkides selgitusse “arved nr 319 ja 321”. Seejärel võeti samal päeval OÜ X kontolt

pangakontorist N. P. poolt välja 750 000 krooni. 17.07.2008.a on OÜ X X pangakontolt tehtud

ülekanne OÜ-le X Sampo Panka summas 426 511,52 krooni, märkides selgitusse “arved nr 371b,

366n”. Need summad võeti järgneval päeval N. P.le väljastatud pangakaardiga ning pangakontorist

N. P. nimelt kokku summas 425 000 krooni. Musta värvi kaantega märkmiku vaatlusest nähtub,

et 30.06 on märge “Mulk 426 500 eek”. 28.07.2008 OÜ X X pangakontolt ülekande OÜ-le X

Sampo Panka summas 410 994,11 krooni, selgitusega “arve nr 375a”, mis järgmisel päeval on N.

P.-le väljastatud pangakaardiga pangaautomaadist ja pangakontorist N. P. poolt välja võetud ja

summa kokku 456 500 krooni. Musta värvi kaantega 2008 aasta kalendermärkmikust on

kuupäevale 25.07 kirjutatud “Mulk 410 900”.

Märkmetesse on kohtu hinnangul talletatud arvepidamine, mida on pidanud R. T. ja N. P. OÜ X

X laekunud raha osas. Rahade väljavõtmine oli tulenevalt pangakontode vaatlusprotokollist R. T.

poolt korraldatud vahetult pärast seda, kui raha oli nt OÜ X kontole laekunud. Vaatlusprotokollis

nähtuvad ülekanded ühtivad jälitusprotokollis nimetatud kõnedega, nt 04.12.2007.a. on OÜ-lt X

X OÜ-le X laekunud 179 954,48 ja 97 866,84 krooni, mis on isiklikult R. T. poolt OÜ X kontolt

välja võetud, helistades enne panka ja paludes sularaha valmis panna. Sarnane olukord on ka

18.12.2007.a. OÜ-lt X X laekunud 261 877,40 krooni kohta, 12.05.2008.a. laekunud 447 725

krooni kohta, 19.05.2008.a. laekunud 469 694 krooni kohta, 26.05.2008.a. laekunud 311 823

krooni kohta ja 02.04.2008.a. laekunud 492 132 krooni kohta. Kõigil nimetatud juhtudel on R. T.

ise või N. P. poolt raha koheselt peale laekumist OÜ X arvelt sularahas välja võetud. Märkmikus

oli kajastatud ainult arve numbrid ja laekuvad summad, kuid puudusid kirjed äri iseloomustavad

andmed, nt OÜ-le X laekuvad kogused metalli või nende hind. Suhtlemisel E. P. iga on

jälitusprotokollis salvestatud kõnede järgi, 14.05.2008.a. kell 9:20, 19.05.2008.a. kell 9:05 ja

27.05.2008.a. kell 10:41 on E. P. helistanud ja küsinud, kas toimetakse, saades jaatava vastuse on

toimunud rahade ülekanded ja seejärel on R. T. raha välja võtnud. Samal või järgmisel päeval, nt

26.05.2008.a. ja 28.05.2008.a. lepitakse kokku kohtumine, millega käib kaasas R. T. kinnitus, et

asjad on korda aetud. Ühelgi juhul ei ole E. P. i ja R. T. vahel juttu metalli müügist või hindadest,

mida arvete järgi OÜ X OÜ-le X X müümisel tuleks eeldada, ühel juhul on R. T. üritades varjata

rahade üleandmist öelnud 29.05.2008.a. kell 9:47 kõnes, et „… need ülejäänud kuradima klotsid

ja need, mis seal olid mingid vineerid, see tabloo, mis sa tahtsid seal, et need on kõik olemas.“

Kuigi arvete järgi pidid tehingud olema metalli müügiga seotud, siis selles kõnes tuleb selgelt

välja, kuidas pearõhk ei olnud väidetava kauba müümisel, sest puidust esemeid ei ole R. T.

tegelikult OÜ-le X X müünud. Tunnistajana on üle kuulatud OÜ X, OÜ X X ja OÜ X X

raamatupidaja G. N., kelle ütluste kohaselt tekitas raha kiire väljavõtmine ja seejuures äriühingule

omaste kuludeta (transport, ladustamine jne) tehingute tegemine temas arusaamise, et tegu ei ole

reaalsete tehingutega. R. T. on oma ütluste läbi esitanud kohtule versiooni, et OÜ X müüs metalli,

kuna seal töötas L. M., kes omas jäätmekäitlusluba. Kohtus on üle kuulatud L. M., kes on oma

sõnade kohaselt R. T. juures lühiajaliselt töötanud, töökohustuseks oli vanametalli lõigata ja viia

see kokkuostjale Refondasse. Tunnistaja ütlused ei muuda järeldust, et OÜ X, OÜ X X ja OÜ X

X ei saanud metalli müüa, isegi kui arvestada, et L. M. toimetas lühiajaliselt OÜ X töötajana, ei

saanud ainuüksi tema tegevuse tulemuna müüa OÜ-le X X sadu tonne metalle. Järeldust kinnitab

tõik, et Tallinna Halduskohus on tuvastanud, et OÜ X ei ole perioodil 2008 aprill – mai ja aprill –

juuni OÜ-dega X X ja X reaalseid tehinguid teinud. Riigikohtu halduskolleegium on asjas nr 3-3-

1-12-10558

52 / 131

1-60-11, p 22 selles asjas märkinud, et „Käibemaks määrati olukorras, kus kontrollimisel selgus,

et vaidlusaluste tehingute puhul polnud teiseks pooleks isik, kes oleks saanud olla tegelik müüja,

kusjuures kaebaja ei suutnud oma hooletuse tõttu tõendada vastupidist ega oma heausksest

käitumist.“ Viimati nimetatu ei ole käesolevas asjas määrav, kuid kogumis teiste tõenditega

kinnitab jõustunud kohtuotsus, et OÜ X ja OÜ X X tegelikult juhtinud isikute pahauskset

tegutsemist maksuõigussuhetes käibemaksu vähendamise eesmärgil.

1.2.2. Dokumentide järgi OÜ-le X X kaupa müünud OÜ X, OÜ X X, OÜ X X ja OÜ X X on

tulenevalt pearaamatute väljavõtetest (G. N. poolt 13.05.2009.a eeluurimisel menetlejale üle

antud) ja prokuröri poolt kohtule esitatud arvetest ostnud väidetava kaupa OÜ-lt X X, OÜ-lt X X,

OÜ-lt X X, OÜ-lt X X ja OÜ-lt X X. Äriregistri väljavõtete kohaselt oli OÜ X X juhatuse liikmeks

uuritaval perioodil J. M., OÜ X X ja OÜ X X juhatuse liige oli R. T., OÜ X X ja OÜ X X juhatuse

liige oli A. L.. A. L. on OÜ X X OÜ X X ja OÜ X X kohta andnud ütluseid, mille järgi ei olnud

tema äriühingute nimelt tehinguid teinud ja tema teada ei ole need ka mingit tegevust omanud.

Majandustegevuse puudumine hakkab silma ka asjaolus, et metalli edasi müünud äriühingutel

töötajad puudusid, kes oleksid vanametalli käidelnud ja transpordi edasi tarnijatele korraldanud.

Kohtuliku uurimisel on prokurör kohtule esitanud 20.09.2010.a. vaatlusprotokolli, mille järgi ei

olnud Maksu- ja Tolliameti andmetel ei olnud töötajaid perioodidel: 2006 juuli - september OÜ-l

X X, 2006 juuni - 2007 juuni OÜ-l X X, 2007 mai - 2008 august OÜ-l X X, august 2007 - juuni

2008 OÜ X X, november 2007 - aprill 2008 OÜ X X.

Kohus leiab, et OÜ X, OÜ X X, OÜ X X, OÜ X X ja OÜ X X on teinud näiliseid tehinguid, mis

omakorda kinnitab kohtu järeldust (otsuse p 1.2.1.), et OÜ X X ei ole kaupa müüdud, sest

omavahel seotud äriühingute tehingute jadas kaupa ei olnud ja seetõttu käivet ei tekkinud.

1) OÜ X X nimelt koostatud arved, mida OÜ X X raamatupidamises kasutati, mis on

kohtutoimikusse vastu võetud on järgmised: 10.07.2006.a arve nr 100706/01 ning kassa

sissetuleku order, 10.07.2006.a arve nr 100706/02 ning kassa sissetuleku order, 19.07.2006.a arve

nr 190706/02 ning kassa sissetuleku order, 19.07.2006.a arve nr 190706/01 ning kassa sissetuleku

order, 27.07.2006.a arve nr 270706/01 ning kassa sissetuleku order, 16.08.2006.a arve nr

060806/01 ning kassa sissetuleku order, 16.08.2006.a arve nr 060806/02, 21.08.2006.a arve nr

210806/01 ning kassa sissetuleku order, 23.08.2006.a arve nr 230806/01 ning kassa sissetuleku

order, 25.08.2006.a arve nr 250806/01 ning kassa sissetuleku order, 28.08.2006.a arve nr

280806/01 ning kassa sissetuleku order, 04.09.2006.a arve nr 040906/01 ning kassa sissetuleku

order, 07.09.2006.a arve nr 070906/01 ning kassa sissetuleku order, 21.09.2006.a arve nr

210906/01 ning kassa sissetuleku order, 22.09.2006.a arve nr 220906/01 ning kassa sissetuleku

order, 29.09.2006.a arve nr 210906/01 ning kassa sissetuleku order. Arvetele ja kassa sissetuleku

orderitele on kirjutatud nimi “J M” ning osaliselt kinnitatud OÜ X X pitsatiga. Kohtulikul

uurimisel on avaldatud OÜ X X juhatuse liikme J. M. poolt 03.02.2010.a tunnistajana antud

ütlused, mille järgi ei olnud ta teadlik OÜ X X majandustegevusest, OÜ-st X X ega tundnud V. Š.

Tunnistaja J. M. ütluse kohaselt ei ole tema OÜ X X nimelt OÜ-le X X arveid esitanud ega

tehinguid sõlminud.

Jälitusprotokollist nähtub kõne 23.03.2007.a kell 14:47, kui R. T. võttis ühendust V. Š.iga ning

andis korralduse kella poole viie ajal panka minna, sest sinna on midagi tulnud. Samal päeval

16:12 võttis V. Š. ühendust R. T.-ga ning ütles, et raha laekus Hansapanka, mille järel käskis R. T.

raha välja võtta koos kontoväljavõttega. Kell 16:24 täiendab R. T. öeldut ja teatab V. Š-le, et kõik

tuleb tühjaks teha ja saavad seejärel kokku. Pangakontode vaatlusprotokollist nähtub, et samal

päeval on V. Š.i poolt sularaha välja võetud OÜ X X kontolt 6 855 eurot, OÜ X X kontolt 180 000

krooni ja 101 589.40 krooni ning 27 860 eurot. Samuti on tõendid selle kohta, et 23.03.2007.a on

OÜ X X poolt teostatud ülekanne OÜ X X kontole summas 101 844.03 krooni. Peale nimetatud

arveldusi võeti pangakontodelt raha välja. Seega reaalselt tehinguid ei olnud, oli vaid raha

väljavõtmine V. Š. poolt R. T. juhendamisel.

1-12-10558

53 / 131

2) OÜ X pearaamatu kannete järgi soetas OÜ X metalli järgmiselt: 02.08.2007.a arve nr 00040

OÜ-lt X X. Arve on allkirjastanud R. T., 04.08.2007.a arve nr 1421 OÜ-lt X X, 12.08.2007.a arve

nr 1424 OÜ-lt X X, kõik need arved on OÜ X X omad, 22.08.2007.a arve nr 1427, 23.08.2007.a

arve nr 1428, 03.09.2007.a sularaha arve nr 213, 04.09.2007.a sularaha arve nr 214, 06.09.2007.a

sularaha arve nr 215, 07.09.2007.a sularaha arve nr 216, allkirjastanud Roman T.. R. T. allkirjastas

17.10.2007 kolm arvet 238, 238A ja 238B. 19.10.2007.a on kaks arvet 239 ja 239A ja mõlemad

allkirjastanud R. T. 08.11.2007.a sularaha arve nr 254 ja allkirjastanud R. T. Nagu ka järgmine

arve mis on 12.11.2007.a ja number 256. 16.11.2007.a sularaha arve nr 258 ja allkirjastanud

Roman T.. 18.11.2007.a arve nr 260, allkirjastanud R.T. 01.02.2008.a arve nr 292F, allkirjastanud

R. T. 04.02.2008.a arve nr 294A, allkirjastanud R. T. 06.02.2008.a arve nr 295A, allkirjastanud R.

T. 07.02.2008.a arve nr 295B, allkirjastanud R. T. Lisaks orderitega arved 02.04.2008.a arve nr

332A, 05.04.2008.a arve nr 334A, 08.04.2008.a arve nr 336A, 12.04.2008.a arve nr 339A,

15.04.2008.a arve nr 341A, 18.04.2008.a arve nr 343, 28.04.2008.a arve nr 349, 22.05.2008.a arve

nr 373, 23.05.2008.a arve nr 373A, 23.05.2008.a arve nr 373B. Nimetatud arvetest nähtub, et R.

T.on müünud järjepidevalt suurtes kogustes metalli OÜ-le X, mille nimelt arvete koostamist ja

rahade väljavõtmist on tegelikult ise korraldanud (vt otsuse p 1.2.1). R. T ei suutnud kohtuistungil

selgitada tehinguid, mida on tehtud OÜ X X nimelt ja kuidas tehinguid tehtud OÜ-ga X, kuid

arvestades tehingute mahtu ei pea kohus usutavaks, et metalli sellistes kogustes kokkuostmine ja

edasimüümist ei oleks tehingute kesksele isikule meelde jäänud ja kohtule arusaadavalt selgitatav.

3) OÜ X X näitas raamatupidamises metalli soetamist OÜ-lt X X arvete 03.02.2008.a kolm arvet

arve nr 3,2,8 siis 3,2,8 A ja nr 3,2,8 B; 05.02.2008.a arve nr 5,2,8 . Arvetel on A. L. allkiri, mille

eest on väidetavalt tasutud sularahas. R. T.elukoha läbiotsimise käigus aadressil X X-X Pärnu

linnas leiti nimetatud OÜ X X arved OÜ-le X X. OÜ X X pearaamatu väljavõtte kohaselt on

osaühing ostnud kaupu ja teenuseid peamiselt OÜ-lt X X, OÜ-lt X X ja OÜ-lt X. OÜ X X ja OÜ

X X juhatuse liikme A. L. on kohtule kinnitanud, et tema ei ole osaühinguga nimelt tehinguid

teinud. OÜ X juhatuse liikme E. K. ütluste kohaselt tegeles osaühing kinnisvara arendamisega,

samuti ei ole teinud selliseid tehinguid äriühinguga, mida esindab R. T., V. Š. ega N. P.

4) OÜ X X on dokumentide järgi näidanud seotust ka OÜ-st X, mis kajastas oma raamatupidamises

arveid 03.05.2007.a arve nr 95 OÜ-lt X X, allkirjastanud V. Š., 11.05.2007.a arve nr 99 OÜ-lt X

X, allkirjastanud V. Š., 17.05.2007.a arve nr 0001 OÜ-lt X X, allkirjastanud R. T.ja 05.06.2007.a

arve nr 11128 OÜ-lt X X, mille on allkirjastanud R. T.. OÜ-le X on metalli arve järgi müüdud

samas koguses nagu see on arve alusel OÜ X X sisse ostnud, nt müüs OÜ X OÜ-le X X metalli

tähisega T1 kokku 41.671 tonni, mille kohta leiab OÜ X raamatupidamisest ostuarved nr 99 ja

11128, mille järgi osteti ja müüdi sama kogus metalli.

Kohus on tõendeid kogumis hinnates veendunud, et nn tarnijate ja OÜ X X vahel ei ole käivet

tekkinud, sest tehingud on toimunud tegelikult kaupa üle andmata. Kohtule on esitatud tõendid,

millest nähtub, et R. T. on olnud arvete koostamiseks tegutsenud, mida tõendab nii on kohtule

esitatud 24.11.2008.a R. T. elukohas toimunud läbiotsimise kohta koostatud protokoll, millest

nähtub, et OÜ X, OÜ X X, OÜ X X ja OÜ X pitsat ja pangakaardid leiti ja võeti ära läbiotsimine

käigus, samuti A. L. poolt allkirjastatud, kuid täitmata kassasissetuleku orderite ja kviitungite

blanketid, mis leiti ka OÜ X kontori läbiotsimise käigus. Järeldust, et R. T. on korraldanud arvete

koostamise nähtub ka jälitusprotokollis kajastatud kõnedest, nt 14.12.2007.a. 15.05.2008.a. mil A.

L. peab R. T. juurest läbi minema. A. L. allkirjad on arvetel jt tehinguid kajastavatel arvetel, kuid

ta ei ole tegelikult neid koostanud, tema allkirja on R. T. võltsinud, mis nähtub kriminaalasjas

esitatud ekspertiisiaktist nr KE-02/11.3-1, mis kogumis kinnitab veel kord veendumust, et R. T.

ülesandeks oli läbi kirjeldatud tehingute ahela koostada ilma reaalse sisuta arved, et OÜ X X saaks

sisendkäibemaksu arvestuses kajastada käibemaksuga maksustatud kauba soetamist, seejärel

variettevõtete allkirjaõigusliku isikuna pangakontodelt raha väljavõtmine ning selle kohta

aruandmine Arlet Martinsonile. Samuti viis R. T. pangakontorisse rahasummade väljavõtmiseks

V. Ś. ning N. P., ning korraldas nimetatud isikute poolt ja A. L. ja V. S. poolt dokumentide

koostamise ja allkirjastamise.

1-12-10558

54 / 131

1.2.3. Kriminaalasjas on leidnud tõendamist, et E. P. i on süüdistatava Arlet Martinsoni

kaasaaitamisel esitanud OÜ X X nimelt ajavahemiku juuli 2006.a. kuni 2008.a. juuni kohta

käibedeklaratsioonides valeandmeid. Kohtuliku uurimise käigus on kohtuistungil uuritud

järgmiseid maksuhaldurile esitatud valeandmetega OÜ X X käibedeklaratsioone:

maksustamise

periood

deklaratsiooni

esitamine

18% maksustatav käive

käibemaks

sisendkäibemaks

tasumisele kuuluv käibemaks

deklareeritud

tuvastatud

deklareeritud

tuvastatud

deklareeritud

tuvastatud

deklareeritud

tuvastatud

vahe

2006 juuli

22.11.2006

1285545

1285545

231398,10

231398,10

269259

206627

-37860,90

24771,10

62632

2006 august

22.11.2006

1958730

1958730

352571,40

352571,40

251145

198745

101426,40

153826,40

52400

2006 september

14.02.2007

1160431

1160431

208877,58

208877,58

286704

245933

-77826,42

-37055,42

40771

2006 oktoober

16.12.2006

2452896

2452896

441521,28

441521,28

447700

425956

-6178,72

15565,28

21744

2006 november

19.01.2007

2237261

2237261

402706,98

402706,98

447408

390455

-44701,02

12251,98

56953

2007 jaanuar

24.04.2007

848812

848812

152786,16

152786,16

222377

181232

-69590,84

-28445,84

41145

2007 veebruar

24.04.2007

723826

723826

130288,68

130288,68

104451

79797

25837,68

50491,68

24654

2007 märts

24.08.2007

2022306

2022306

364015,08

364015,08

254630

85176

109385,08

278839,08

169454

2007 aprill

24.08.2007

1570884

1570884

282759,12

282759,12

267522

85054

15237,12

197705,12

182468

2007 mai

24.08.2007

1229321

1229321

221277,78

221277,78

205392

188107

15885,78

33170,78

17285

2007 juuni

20.09.2007

686185

686185

123513,30

123513,30

86512

76389

37001,30

47124,30

10123

2007 august

20.09.2007

917967

917967

165234,06

165234,06

157011

48738

8223,06

116496,06

108273

2007 september

16.04.2008

918052

918052

165249,36

165249,36

137828

21422

27421,36

143827,36

116406

2007 oktoober

18.01.2008

809445

809445

145700,10

145700,10

136046

14346

9654,10

131354,10

121700

2007 november

11.06.2008

1683096

1683096

302957,28

302957,28

289079

87086

13878,28

215871,28

201993

2007 detsember

11.06.2008

357405

357405

64332,90

64332,90

47759

11834

16573,90

52498,90

35925

2008 jaanuar

16.04.2008

478764

478764

86177,52

86177,52

83385

12456

2792,52

73721,52

70929

2008 veebruar

13.02.2009

881908

881908

158743,44

158743,44

249266

141917

-90522,56

16826,44

107349

2008 märts

16.04.2008

1227425

1227425

220936,50

220936,50

208441

30263

12495,50

190673,50

178178

2008 aprill

28.05.2008

2565529

2565529

461795,22

461795,22

442372

321845

19423,22

139950,22

120527

2008 mai

11.12.2008

3202226

3202226

576400,68

576400,68

695923

418431

-119522,32

157969,68

277492

2008 juuni

2.12.2008

2810236

2810236

505842,48

505842,48

400061

361277

105781,48

144565,48

38784

kokku:

2057185

2006 juulikuu kohta 22.11.2006.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga

maksustatava käibena 1 285 545 krooni ja käibemaksu 231 398 krooni ning sisendkäibemaksu 269

259 krooni. Käibedeklaratsioonis on valeandmete esitamise olid aluseks 5 arvet OÜ-lt X X poolt

juulikuu arved numbritega 117,118, 115, 116 ja 119.

2006 augustikuu kohta 22.11.2006.a esitatud käibedeklaratsioonis. Juulis kui augustis on

toimunud mõlemal deklaratsioonid need viimased kanded ja parandused 22.11.2006.a., milles

deklareeriti 18 % määraga maksustatava käibena 1 958 730 krooni ja käibemaksu 352 571 krooni

ning sisendkäibemaksu 251 145 krooni. Sellel kuul deklareeriti tasumisele kuuluvat käibemaksu

101 426 krooni. Käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks järgmised OÜ X X

augustikuu arved numbritega 129, 130, 131, 132, 133, 134.

2006 septembrikuu ja selle kohta viimane deklaratsioon parandused seal tehtud 14.02.2007.a

esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava käibena 1 160 431 krooni ja

käibemaksu 208 878 krooni ning sisendkäibemaksu 286 704 krooni. Valeandmete aluseks on OÜ

X X arved septembrikuus numbritega 140, 141, 142 ja 144.

2006 oktoober 16.12.2006.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava

käibena 2 452 896 krooni ja käibemaksu 441 521 krooni ning sisendkäibemaksu 447 700 krooni.

Valeandmete aluseks on aluseks on 2 OÜ X X arvet nr 2410 ja 31106A.

2006 november 19.01.2007.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18% määraga

maksustatava käibena 2 237 261 krooni ja käibemaksu 402 707 krooni ning sisendkäibemaksu 447

408 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 390 455 krooni. Laekumata jäi

1-12-10558

55 / 131

käibemaksu 56 953 krooni. Valeandmete aluseks on 3 OÜ X X novembrikuu arvet nr 311, 1711

ja 3011.

2007 jaanuar 24.04.2007.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava

käibena 848 812 krooni ja käibemaksu 152 786 krooni ning sisendkäibemaksu 222 377 krooni.

Valeandmete aluseks on neli OÜ X X nimelt koostatud arvet nr 160107, 240107, 260107 ja

290107.

2007 veebruar 24.04.2007.a on see milline viimane deklaratsioon siis võeti aluseks ja on näha sealt

18 % määraga maksustatava käibena 723 826 krooni ja käibemaksu 130 289 krooni ning

sisendkäibemaksu 104 451 krooni. Valeandmete aluseks on 2 arvet OÜ-lt X X numbritega 30/0307

ja 31/0307.

2007 märts 24.08.2007.a on deklaratsioon, mis on aluseks võetud, millelt on jälgitav et 18 %

määraga maksustatava käibena deklareeriti 2 022 306 krooni ja käibemaksu 364 015 krooni ning

sisendkäibemaksu 254 630 krooni. Valeandmete aluseks on arved OÜ-lt X Xi järgmiselt 34/0307,

33/0307, 36/0307, 35/0307, 36/0307, 38/0307, 40/0307, 42/0307, 43/0307, 44/0307, 45/0307,

46/0307, 47/0307, 46/0307.

2007. aprilli kohta 24.08.2007.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga

maksustatava käibena 1 570 884 krooni ja käibemaksu 282 759 krooni ning sisendkäibemaksu 267

522 krooni. Valeandmete aluseks on 5 OÜ X X arvet nr 56/0407, 58/0407, 59/0407, 60/0407,

61/0407ja 1 OÜ X X arve nr 87.

2007 mai käibedeklaratsioon esitati 24.08.2007.a, millelt nähtub 18 % määraga maksustatava

käibena 1 229 321 krooni ja käibemaksu 221 278 krooni ning sisendkäibemaksu 205 392 krooni.

Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 188 107 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi

laekumata käibemaksu 17 285 krooni. Selle summa leiab läbi Valeandmete aluseks on 3 OÜ X

arvet nr 733A, 739A ja 749.

2007 juuni 20.09.2007.a deklaratsioon ja käive on deklareeritud summas 686 185 krooni ja

käibemaksu 123 513 krooni ning sisendkäibemaksu 86 512 krooni. Valeandmete aluseks on OÜ

X arved nr 751 ja 753A.

2007 augusti käibedeklaratsioon on esitatud 20.09.2007.a., millelt nähtub käive 917 967 krooni ja

käibemaksu 165 234 krooni ning sisendkäibemaksu 157 011 krooni. Valeandmete aluseks on on

OÜ X augustikuu arved nr 157, 158, 159, 160, 161, 162, 163, 164, 165.

2007 september deklaratsioon on kuupäevaga 16.04.2008.a. Käive 918 052 krooni ja käibemaks

165 249 krooni ning sisendkäibemaksu 137 828 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida

sisendkäibemaksu 21 422 krooni. Valeandmete aluseks on olnud OÜ X arved nr 190, 189, 180,

181, 191, 192, 182, 183, 193, 186, 187, 184, 185, 188, 194, 195, 196.

2007 oktoobrikuu käibedeklaratsioon esitati 18.01.2008.a , käive on 809 445 krooni ja käibemaksu

145 700 krooni ning sisendkäibemaksu 136 046 krooni. Valeandmete aluseks on OÜ X arved nr

199, 199A, 200, 200A, 201, 202, 203, 203A, 204, 205, 205A, 206, 207 ja 207A.

2007 novembri käibedeklaratsioon on esitatud 11.06.2008.a. Käive on seal deklaratsioonil 1 683

096 krooni ja käibemaks 302 957 krooni, sisendkäibemaks 289 079 krooni. Tegelikult oleks

tohtinud deklareerida sisendkäibemaksu 82 086 krooni. Valeandmete aluseks on X arved ja üks X

X arve. Xi arved on kõik novembri omad nr 256, 257, 257A, 247A, 247C, 247D, 247G ja 247F ja

OÜ X X 15.11.2007 numbriga 151103.

2007 detsembri käibedeklaratsioon esitati 11.06.2008.a, käive selles deklaratsioonis 357 405

krooni ja käibemaksu 64 333 krooni, sisendkäibemaks 47 759 krooni. Valeandmete aluseks on

kolm OÜ X arvet numbrid 270, 271, 272.

1-12-10558

56 / 131

2008 jaanuari käibedeklaratsioon esitati 16.04.2008.a., käive 478 764 krooni ja käibemaks 86 178

krooni ning sisendkäibemaksu 83 385 krooni. Valeandmete aluseks on jaanuarikuu OÜ Xi arved

nr 285, 287, 288, 289, 289G, 298 ja 298A.

2008 veebruari käibedeklaratsioon, mis on esitatud 13.02.2009.a., millele on käibena 881 908

krooni. Käibemaks 158 743 krooni. Sisendkäibemaksu 249 266 krooni. Tegelikult oli õigus

deklareerida sisendkäibemaksu 141 917 krooni. Valeandmete aluseks on OÜ X veebruarikuu

arved 298B, 300, 299A, 300A, 301B, 303A, 304B, 308, 310A, 312 ja 314B.

2008 märtsi käibedeklaratsioon, mis on esitatud 16.04.2008.a ja millel deklareeriti käibena 1 227

425 krooni ja käibemaksu 220 937 krooni ning sisendkäibemaksu 208 441 krooni. Valeandmete

aluseks on OÜ X arved nr 319, 321, 322, 327, 328, 329A, 332, 333A ja 336A.

2008 aprilli käibedeklaratsioon esitati kuupäevaga 28.05.2008.a., käivet deklareeriti 2 565 529

krooni ja käibemaksu 461 795 krooni ning sisendkäibemaksu 442 372 krooni. Tegelikult oli õigus

deklareerida sisendkäibemaksu 321 845 krooni. Valeandmete aluseks on OÜ Xi aprillikuu arved

nr 340, 341, 341A, 348A, 349A, 351, 354A.

2008 maikuu käibedeklaratsioon esitati 11.12.2008.a., käibena deklareeriti 3 202 226 krooni ja

käibemaksu 576 401 krooni ning sisendkäibemaksu 695 923 krooni. Tegelikult oli õigus

deklareerida sisendkäibemaksu 418 431 krooni. Valeandmete aluseks on OÜ X arved 366F, 366N,

367F, 371B, 375, 375A, 380C ja 385A.

2008 juunikuu käibedeklaratsioon esitati 02.12.2008.a., käibena on märgitud 2 810 236 krooni ja

käibemaksu 505 842 krooni ning sisendkäibemaksu 400 061 krooni. Valeandmete aluseks on OÜ

X arvet 02.06 ja 03.06 numbrid 387F, 388B.

1.2.4. Käesoleva kriminaalasjas materjalidest on R. T., N. P. ja V. Š.i osas eraldatud materjalid

teise kriminaalasja nr 1-14-1386, milles on Pärnu Maakohus 11.03.2014.a. kokkuleppemenetluses

nimetatud süüdistatavad KarS § 3891 lg 1 - § 22 lg 3 ja § 255 lg 1alusel süüdi mõistnud.

Esmalt käsitleb kohus Arlet Martinsonile esitatud süüdistust KarS § 3891 lg 1 - § 22 lg 3 järgi,

nimelt süüdistatavale kokkuvõtlikult ette heidetud ajavahemikul 22.11.2006.a kuni 13.02.2009.a

OÜ X tegevdirektorina OÜ X X ostujuhi E. P. poolt OÜ X X maksudeklaratsioonides

maksustamisperioodide 2006.a juuli kuni novembri, 2007.a jaanuari kuni juuni ja augusti kuni

detsember ning 2008.a jaanuari kuni juuni kohta (süüdistusakti lisa 4) valeandmete esitamisele

kaasaaitamisele, koostades ning allkirjastades OÜ X nimelt reaalseid majandustehinguid

mittekajastavad arved. Samuti juhtis Valeri Śvets, N. P. ja R. T. tegevust OÜ X, OÜ X, OÜ X X

ja OÜ X X nimelt esitatud näiliste tehingute kohta koostatud arvete esitamiseks, millega E. P. i

tahtlikult

suurendas

nimetatud

maksustamisperioodide

käibedeklaratsioonides

alusetult

sisendkäibemaksu ja jättis Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas 2 057 185 krooni.

Kuriteo osavõtja vastutus eeldab tulenevalt aktsessoorsuse põhimõttes põhiteo toimepanemist.

Kuriteo täideviija E. P. tegevuses on KarS § 3891 lg 1 tunnused, so OÜ X X käibedeklaratsioonides

valeandmete esitamine maksukohustuse vähendamise ja tagastusnõude suurendamise eesmärgil,

mille tulemusena jäi maksudena laekumata suurele kahjule vastav summa (vt otsuse 1.2.1.-1.2.3.).

Kuritegu oli kuni 15.03.2007.a. karistatav KarS § 386 lg 1 järgi maksude väärarvutusena.

Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 2 järgi tuli teo toimepanemise ajal süütegude

kvalifitseerimisel karistusseadustiku järgi, milles on koosseisulise tunnusena ette nähtud kahju

tekitamine suures ulatuses, hinnata varalist kahju suureks juhul, kui see ületab kehtivat palga

alammäära ühes kuus sajakordselt. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 254 „Palga

alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt kuupalga alammäär 2008.a 4350 krooni. Seega menetluse

käigus tuvastatud riigile laekumata maksusumma 2 057 185 krooni puhul oli teo toimepanemise

ajal tegemist suurele kahjule vastava summaga. 01.01.2015.a kehtima hakanud KarS § 121 p 2

kohaselt on suure kahjuga või süüteo ulatusega tegemist siis, kui see ületab 40 000 eurot. Kuivõrd

2 057 185 krooni puhul on tegemist 131 478 euroga, siis ka alates 01.01.2015.a vastab maksudena

1-12-10558

57 / 131

laekumata summa suurele kahjule. Käesoleval ajal on sama tegu kvalifitseeritav KarS § 3891 lg 1

järgi, mis on maksuhaldurile andmete esitamata jätmine või valeandmete esitamine

maksukohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise eesmärgil, millega varjatakse

maksukohustust või suurendatakse alusetult tagastusnõuet suurele kahjule vastava summa võrra

või enam.

Süüdistatav Arlet Martinson on kriminaalasjas kohtule esitatud tõendite põhjal andnud olulise

panuse kuriteoplaani realiseerimisesse, kontrollides ja juhendades näilike tehingute kohta

dokumentatsiooni koostamist ja raha nn tarnijate kontodelt väljavõtmiseks. A. Martinsoni elukoha

(X X, Pärnu) läbiotsimisel on 24.11.2008.a. leitud punast värvi kaantega 2008.a kalendermärkmik,

mille vaatluse käigus tuvastati kalendris kuupäevaga 21. ja 22. august kleebitud kollast värvi

märkmepaberil märkus “Mulgile ära saata”. Samas märkmikus on 26.03. märge „Mulk – tulgu

läbi“. Pangakontode kohta koostatud vaatlusprotokollist selgub, et 24.03.2008.a. on OÜ X X

kandnud OÜ X kontole 237 733,53 krooni ning 24.03.2008.a. on pangakaardiga välja võetud 3000

krooni ning 25.03.2008 on N. P. sularahas välja võtnud 246 100 krooni. Seega oli A. Martinsonil

jooksev kontroll laekunud rahade kohta, millega seonduvad jälitusprotokollis talletud kõned A.

Martinsoni ja R. T. vahel, nt 18.12.2007.a., mil kell 12:54 soovib A. Martinson R. T.-lt teada, kas

täna toimetatakse ja palub viimasel asjade käigu kohta teada anda. Samal päeval kõnes 13:10 küsib

A. Martinson, kas tomatid on olemas, mille peale R. T. vastas: „… see Mulgi tomat on olemas“,

A. Martisoni täpsustamise peale teatab R. T.: „mingi kaks seitse“. Järgnevas kõnes sama isikute

vahel samal päeval annab A. Martinson R. T.-le korralduse „no sa sealt mine sinna viska se ära ja

vaata ülevalt, kas sul on peal või ei ole“, mille peale R. T. vastab: „… ma tuleksin pool kolm, et

nad panevad nagu kokku kokku. Ma selle võtsin ära noh. Selle mulgi.“ Pangakontode

vaatlusprotokollist nähtub, et OÜ X X laekus 18.12.2007.a. OÜ-le X 261 877,40 krooni, mis

seondub hästi osapoolte vahel räägituga. Samasugune suhtlemine on R. T. ja A. Martinsoni vahel

toimunud jälitusprotokolli alusel ka nt 22.11.2007.a. kell 13.00 ja 23.11.2007.a. kell 20:08

toimunud kõnede käigus, mil A. Martinson on öelnud: „tule alla. Mingi mulgile asju ka on või

mingeid asju“, mille R. T. on vastanud „kõik on sinu käes.“ Teises nimetatud kõnes pärast seda,

kui A. Martinson oli küsinud kui palju eurosid oled välja võtnud ja mulgi kohta, millele R. T.

vastab: „Mul oli.“ Kõnealusesse perioodi jäävad vaatlusprotokolli järgi ülekanded OÜ-lt X OÜ-le

X X, seejuures tulenevad jälitusprotokollist A. Martinsoni poolt mitmed konkreetsed käsklused R.

T.-le kohale tulemiseks, aruandmiseks või millegi kontorisse viimiseks.

Kohtu veendumust, et rahade ja dokumentide koostamine toimus A. Martinsonil kindla järelevalve

all ja mis toodi R. T. poolt A. Martisonile kätte, mida tõendavad veel mitmed jälitusprotokolli

kõned. Kohus toob veel ühe näitena kõne 28.05.2008.a. kell 10:18 A. Martinsoni ja E. P. vahel,

milles soovi peale kohtumiseks A. Martinson vastab: „… seal need kuradi, loetakse neid asju küll

vist jah“ ja soovitab enne Ro-le üle helistada. Vahetult päras nimetatud kõnet helistab E. P. R. T.-

le, kes teatab E. P.-le, et eile ei saanud, kuid täna läheb uuesti. Vaatlusprotokollis nähtuvad nii

ülekanded 25.08.2010.a. OÜ-lt X X, kui ka sularaha väljavõtmised R. T. poolt. Järeldust A.

Martinsoni juhtivas rollis kuriteo toimepanemisel kinnitab asjaolu, et OÜ X X arved ja kassa

sissetuleku orderid koos teiste OÜ X X raamatupidamise dokumentidega leiti ja võeti ära

24.11.2008.a OÜ X kontori läbiotsimisel aadressil X X Pärnu läbiotsimise. OÜ X kontorist leitud

OÜ X X raamatupidamise dokumendid olid 446 lehel, millised vaadeldi tõkendi 00541050

vaatluse käigus 288 lehel, millised vaadeldi tõkendi 001960079 vaatluse käigus ja 554 lehel,

millised vaadeldi tõkendi 001960084 vaatluse käigus. Vaatluse protokollid on kohtutoimikusse

vastu võetud. Samuti leiti 24.11.2008 OÜ X kontorist aadressil X X Pärnu läbiotsimise käigus

osaliselt OÜ X X raamatupidamise dokumendid, kokku 192 lehel, millised vaadeldi tõkend nr

001960075 vaatluse käigus ning OÜ X raamatupidamise dokumendid, kokku 98 lehel, millised

vaadeldi tõkend nr 001960078 vaatluse käigus. OÜ Xi tegevjuht oli süüdistatav Arlet Martinson,

kelle osas on leidnud tõendamist, et ta koondas enda kätte maksupettuses osalevate äriühingute

raamatupidamise ja sularaha, mis oli eelnevalt pangakontodelt R. T., N. P. ja V. Š.i poolt välja

võetud.

1-12-10558

58 / 131

OÜ X kontori olulist tähendust kuriteoplaani elluviimisel tõendab nimetatud kontori

pealtkuulamised, nt 05.06.2008.a. (fail 1420) A. Martinsoni sõnad: „Ei saa enam. Võtku omal, X

ja need hoidku omal korras, hakaku sinna ka, need Xid hoidku omal korras, hakake omal võtma

tangid, teised tangid taha ja täitsa tangid noh ja mina tee ju veidi sinna ja siis võetakse välja ja

näidata et nagu sinna oleks sularaha. Pange süsteem paika, skeemid. Ja tulevad need rahad. Tuleb

mingi kakskendtuhat nädalas lisaks. Palju sealt omale võtta, võib ka omale kuradi miinus, see mis

lisa tuleb, ühtteist investeerida. Seda nad teha ei taha. Mina ostsin, mina ostsin V.-le firma.“

Nimetatud täiendab ühe fragmendina tõendite kogumit, mis osutab süüdistatava A. Martinsoni

juhtrolli maksudest suures ulatuses kõrvale hoidmisele organiseerimisel. Süüdistatav on jaganud

korraldusi algusest peale, alates OÜ-lt X X raha ülekandmisest, kuni raha E. P.-le tagasiandmiseni

olnud R. T. ja V. Š.i tegevuse korraldaja, kes omakorda on reaalselt koostanud võltsitud

dokumendid ja raha ka pangast välja võtnud. Seejuures on arvepidamise korrashoidmine olnud

süüdistatava Ülle Saare ülesandeks, mis nähtub samuti OÜ-s X 02.06.2008.a. pealt kuulatud kõnes

(fail nr 1090). Ü. Saar on R. T. ja N. P. juuresolekul öelnud: „/sa teed igakuiselt, sa pead lihtsalt

sisse ostma. Aga kurat sa ei osta sisse. Aga kus sa selle metsa saad? Metsa ostad sa käibeikaga

ju./…/ aga nojah aga see sama on need Mulgi asjad. Sa pead need ka ju sisse ostma. /…/ lased ise

sellel liiga suureks minna. See on jama sul. Sa ei vaata ise. Sa ei löö kokku või? R. T selgitab, et

arvestab küll, mille peale Ülle Saar ütleb, et „ … pead järjest neid ka hävitama“. Salvestusest

nähtub, et probleem on OÜ-s X, sest müüdud

on rohkem, kui seda tegelikult paberite järgi

on kokku ostetud. Süüdistatava Ü. Saare seos OÜ X X laekuvate rahade arveldamine nähtub ka

04.06.2008.a. salvestuselt (fail nr 1286), millest nähtub, et tuvastamata isik küsib OÜ X kontoris

ütleb, et ta saadeti X Xist ja E. saatis raha järgi, mille peale Ü. Saar palub A. Martinsoni järgi

oodata. Pealt kuulatud kõnega haakuvad hästi telefonivestlused, nt nähtub 20.05.2008.a. kell 9:57

kõne R. T. ja E. P. vahel, milles E. P. soovib rääkida Ü. Saarega, sest ta ei ole saanud kätte mida

vaja, kui ta oli enne kontoris käinud ja tahaks nüüd otse Ülle Saarega rääkida. Seega on leidnud

veenvalt tõendamist asjaolu, et OÜ X kontoris oli OÜ X X raha, mis anti E. P.-le tagasi ning

vormistati A. Martinsoni ja Ü. Saare juhendamisel R. T. ja N. P. poolt reaalsete sisuta arved.

Seega on süüdistatav A. Martinson on OÜ X juhatuse liikmena allkirjastanud 2008.a. maikuus ja

juunikuus arved numbritega 733A, 739A, 749, 751 ja 753A (vt otsuse p 1.2.2.). OÜ X on omakorda

näidanud enda kauba soetamist OÜ-lt X X ja OÜ-lt X X, mille dokumentatsiooni koostamise on

A. Martinson eeltoodu alusel ise korraldanud. Süüdistatava Arlet Martinsoni kaitsja Sven Sillari

(varasem A. Martinsoni kaitsja) kaitseaktist nähtub, et tehingute majandusliku sisu kohta

esitatakse kohtule tõendid jälitusmenetluses kogutud kõnedena. A. Martinsoni kaitsja taotlusel

rahuldas kohtus taotluse jälitusprotokolli koostamiseks, mis on kohtule esitatud 13.11.2014.a.

Nimetatud jälitusprotokollist nähtuvad kõned, millest ei selgu täiendavalt OÜ-le X X ja ka OÜ-le

X esitatud arvetega eeldatavalt kaasnevad kõned, nt kokkulepe hindade osas, pakkumiste

küsimine, transpordi korraldamine jms (34. kd, tl 118-123). Tuleb arvestada kohtupraktikas

tunnustatud põhimõtet, et kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust

kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida

süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (RKL

nr-d 3-1-1-21-09, 3-1-1-85-07, p 9.1; 3-1-1-104-05, p 6.3; 3-1-1-112-99, p 2). Süüdistatavale A.

Martinsonile oli tagatud võimalus esitada prokuröri tõenditele omapoolsed tõendid, millest aga ei

saa kinnitust süüdistatava argumentidele väidetava käibe toimumise kohta.

Kohus leiab, et on leidnud tõendamist Arlet Martinsoni poolt aineline kaasabi kuriteovahendi

(reaalse

sisuta

arvete)

üleandmisega

E.

P. ile,

kes

kajastas

need

OÜ

X

X

sisendkäibemaksuarvestuses (RKKKo nr 3-1-1-6-11, p. 13.3). Arvete üleandmine on käsitletav ka

vaimse kaasabina, sest nimetatud arved on tugevdanud täideviija E. P. tahtlust, sest arvete

olemasolu on oluliselt vähendanud OÜ X X käibedeklaratsioonides valeandmete ilmsikstuleku

riski. Kohus leiab, et süüdistatava Arlet Martinsoni poolt on kuritegu toime pandud kavatsetult

(KarS § 16 lg 2), sest ta on seadnud endale eesmärgiks omalaadset „teenust“ osutades

(valeandmetega arvete koostamine) aidata kaasa OÜ X X käibedeklaratsioonides valeandmete

1-12-10558

59 / 131

esitamisele. Arveid E. P. ile üle andes sai A. Martinson aru, et E. P. tegevus on suunatud OÜ X X

maksukohustuse vähendamisele. Seega vastab A. Martinsoni käitumine ka KarS § 3891 lg 1 - § 22

lg 3 kaasaaitamise objektiivsetele ja ka subjektiivsetele tunnustele.

1.3. OÜ X. Kriminaalasjas on esitatud süüdistus A. V.´le selles, et tema olles OÜ X (registrikood

11237171) juhatuse liige, esitas ajavahemikul 21.08.2006.a kuni 18.11.2008.a raamatupidaja

vahendusel

maksuhaldurile

valeandmeid

OÜ

X

käibemaksudeklaratsioonides

maksustamisperioodide 2006.a juuli kuni detsember, 2007.a jaanuari, märtsi, juuni kuni detsembri,

2008.a jaanuari kuni mai ning juuli kuni oktoobri kohta, V. Ś., N. P., R. T., Hillar Taltsi, Arlet

Martinsoni ja A. S. kaasaaitamisel. Kaasaaitajate poolt koostati ja esitati reaalseid

majandustehinguid mittekajastavaid arved, mille alusel suurendas A. V. tahtlikult OÜ X nimetatud

maksustamisperioodide käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja jättis Eesti

Vabariigile maksmata käibemaksu summas 1 831 510 krooni. Lisaks lasi A. V. äriühingu

raamatupidajal esitada tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja

töötuskindlustuse maksete deklaratsioonis valeandmeid maksustamisperioodi 2006.a augusti ja

detsembri, 2007.a jaanuari, veebruari, aprilli, mai, juuli kuni detsember ning 2008.a jaanuari kuni

juuni, septembri ja oktoobri kohta, jättes deklareerimata reaalseid majandustehinguid

mittekajastavate V. Ś., N. P., R. T., Hillar Taltsi, Arlet Martinsoni ning A. S. poolt vahendatud

arvete alusel teostatud väljamaksed ning nendelt tasumisele kuuluva tulumaksu summas 2 829 736

krooni. Kuna OÜ-le X ei ole OÜ X X, OÜ X , OÜ X , OÜ X X, OÜ X X, OÜ X X, OÜ X X, OÜ

X X, OÜ X , OÜ X X, OÜ X X, OÜ X ja OÜ X poolt arvetel näidatud teenuseid osutatud. Seega

ei saa nimetatud äriühingute poolt esitatud arveid lugeda nõuetele vastavateks algdokumentideks,

seetõttu peab OÜ X tasuma riigile tulumaksu (ettevõtlusega mitteseotud kulu tulumaksuseaduse §

51 lg 2 p 3 tähenduses) nende arvete alusel teostatud väljamaksetelt.

Käesoleva kriminaalasja materjalidest on eraldatud süüdistatava A. V. osas materjalid teise

kriminaalasja nr 1-14-175, milles on Pärnu Maakohus 30.01.2014.a. kokkuleppemenetluses A. V.

eelnimetatud süüdistuses KarS § 3891 lg 1 alusel süüdi mõistnud.

1.3.1. Kohtuliku uurimise käigus on OÜ-ga X seoses esitatud kohtule 73 arvet, mis oli kajastatud

OÜ X raamatupidamises ja esitatud OÜ X X, OÜ X , OÜ X , OÜ X X, OÜ X X, OÜ X X, OÜ X

X, OÜ X X, OÜ X , OÜ X X, OÜ X X, OÜ X ja OÜ X nimelt ning mille alusel suurendati

süüdistuse kohaselt ebaseaduslikult sisendkäibemaksu tekitamaks osaühingul alusetult

tagastusnõuet, misjärel summad tasaarvestati teiste riiklike maksude katteks. Kohtulikul uurimisel

sai kohtutoimikusse esitatud tõendid ning kuulatud üle tunnistajad, mis kogumis kinnitavad, et

need 73 arvet ning nendega seoses esitatud tehingute andmed ei vastanud tegelikkusele, mille tõttu

puudus õigus neid kasutada OÜ X sisendkäibemaksu arvestamisel ning kasutada tekitatud summat

tasaarvelduseks.

OÜ-le X on süüdistuse järgi esitatud järgmised reaalse sisuta arved:

nr

arve esitaja

kuupäev

number

summa

käibemak kogusumma

sisu

X Oü

02.07.06

27600,00

4968,00 32568,00

Käsi suruõhu lõhkujate rent (2 tk), vedu treileriga

X X OÜ

20.07.06

156240,00

28123,20 184363,20

Tööjõurent

X X OÜ

31.07.06

147870,00

26616,60 174486,60

Tööjõurent

5970

nr

arve esitaja

kuupäev

number

summa

käibemak kogusumma

sisu

X X OÜ

02.08.06

63480,00

11426,40 74906,40

Armatuurmetall, puidukruvid, naelad 100 mm, eterniit

X X

10.08.06

100806

38600,00

6948,00

45548,00

Vene päritolu rehvid, värvitud ported, paak 500 l

X X

31.08.06

310806

51680,00

9302,40

60982,40

veoteenus

OÜ X

14.08.06

260801

60000,00

10800,00 70800,00

tööjõurent (Siptiva, Viimsi)

OÜ X

28.08.08

260802

265200,00

47736,00 312936,00

Tööjõurent (Jüri Gümnaasium)

X Oü

21.08.06

124000,00

22320,00 146320,00

Treipingid (2 tk), kiljotiin 5 tonni

108532,8

nr

arve esitaja

kuupäev

number

summa

käibemak kogusumma

sisu

X X OÜ

09.09.06

70000,00

12600,00 82600,00

segametall

X X

06.09.06

r150906

84000,00

15120,00 99120,00

Radiaator (tööstuslik)

27720,00

nr

arve esitaja

kuupäev

number

summa

käibemak kogusumma

sisu

X X OÜ

02.10.06

62000,00

11160,00 73160,00 traktor T131

X X OÜ

05.10.06

76300,00

13734,00 90034,00

Veokast, kummid, autovärv, tagasilla reduktor, kabiin

X X OÜ

12.10.06

144000,00

25920,00 169920,00

Radiaatorid

X X OÜ

30.10.06

6000,00

1080,00

7080,00

segametall

X X

06.10.06

om061006

97000,00

17460,00 114460,00

Traktori T131 laiad lindid, hüdrosilindrid, lintide tähikud

X X

12.10.06

OM181006

28000,00

5040,00

33040,00

Traktori T131 lükke tera 4m

74394,00

1-12-10558

60 / 131

nr

arve esitaja

kuupäev

number

summa

käibemaks

kogusumma

sisu

X Oü

09.11.06

100000,00

18000,00

118000,00

Volvo FH16 mittekomplektne mootor, Volvo jahutusradiaator

X X

25.11.06

3/11

111600,00

20088,00

131688,00

Maakivid (Pääsküla prügila tarnimine 01.08.-24.11.2006)

X X

25.11.06

4/11

56880,00

10238,40

67118,40

Täitematerjal (Pääsküla prügila tarnimine 01.08.-24.11.2006)

X X

26.11.06

2/11

152960,00

27532,80

180492,80

Tööjõurent periood 02.09 - 23.11.2006

75859,20

nr

arve esitaja

kuupäev

number

summa

käibemaks kogusumma

sisu

X X

20.12.06

13./12

139100,00

25038,00 164138,00

Pinnase vedu (Merivälja), Tööjõurent (6 meest, 1-20 dets)

25038,00

nr

arve esitaja

kuupäev

number

summa

käibemaks

kogusumma

sisu

X X

16.01.07

02./01

43130,00

7763,40

50893,40

Killustik Marati 4, Täiteliiv Merivälja 03.01-16.01.2007

X X

29.01.07

06./01

46400,00

8352,00

54752,00

Liiv, üleandmine Pääsküla prügilas vastuvõtuakti alusel

X X

30.01.07

03./01

25600,00

4608,00

30208,00

Täiteliiv (Merivälja) 16.01.-30.01.2007

X X

30.01.07

04./01

94500,00

17010,00

111510,00

Pinnasevedu (Merivälja) 16.01.-30.01.2007

X X

30.01.07

05./01

42000,00

7560,00

49560,00

Pinnasevedu (Marati 4) 03.01-30.01.2007

X Oü

31.01.07

10260,00

1846,80

12106,80

Tööjõurent 6.-31.01.07

47140,20

nr

arve esitaja

kuupäev

number

summa

käibemaks

kogusumma

sisu

X Oü

31.03.07

315000,00

56700,00

371700,00

Fiboploki paigaldus (Ehituse alltöövõtuleping, Tln Lennujaam

56700,00

nr

arve esitaja

kuupäev

number

summa

käibemaks

kogusumma

sisu

X X

21.06.07

178920,00

32205,60

211125,60

Tööjõurent, Pääsküla prügila

X X

29.06.07

108990,00

19618,20

128608,20

Tööjõu rent Marati 4 KV 27.mai - 30 juuni 2007

X X

29.06.07

89190,00

16054,20

105244,20

Tööjõurent, Pääsküla prügila

X X

29.06.07

460000,00

82800,00

542800,00

Objekt: ABB Nova, Jüril (valutööd, koristustööd, killualus)

X X

29.06.07

650000,00

117000,00

767000,00

Järlepa Mõisa tallide renoveerimine

X OÜ

30.06.07

807A

25245,00

4544,10

29789,10

Ajatöö, Pääsküle prügila

272222,10

nr

arve esitaja

kuupäev

number

summa

käibemaks

kogusumma

sisu

X X

30.07.07

93000,00

16740,00

109740,00

Tööjõurent niitmistöödel koos transpordiga

X X

30.07.07

95040,00

17107,20

112147,20

Tööjõurent 01.07.-30.07.2007 Marati 4 KV, 6 inimest

X X

30.07.07

190000,00

34200,00

224200,00

Järlepa Mõisa tallide värvimistööd

68047,20

nr

arve esitaja

kuupäev

number

summa

käibemaks kogusumma

sisu

X X

16.08.07

02./08

75600,00

13608,00

89208,00 01.07.07-16.08.07 Maakivid transpordiga Järlepa mõisa

X X

25.08.07

03./08

57680,00

10382,40

68062,40 01.08.07-25.08.07 muld Marati 4 KV

X X

29.08.07

04./08

124800,00

22464,00

147264,00 Küttepuud 06.08.07-29.08.07 50cm Tiitsu töökotta

X X

30.08.07

05./08

51840,00

9331,20

61171,20 01.08.07-30.08.07 ajatöö Pääsküla prügilas

X X

30.08.07

350000,00

63000,00

413000,00 Järlepa Mõisa värvimistööd

118785,60

nr

arve esitaja

kuupäev

number

summa

käibemaks

kogusumma

sisu

X X

03.09.07

01./09

24000,00

4320,00

28320,00

Pinnaselõhkuja (Hitazi) 16 kg

X X

15.09.07

04./09

73710,00

13267,80

86977,80

Ajatöö rent periood 01-15.09.07 Marati 4 KV

X X

27.09.07

05./09

77700,00

13986,00

91686,00

01-20 september 2007 killustik 16x32 mulda Marati 4 KV

X X

27.09.07

06./09

84400,00

15120,00

99120,00

01-20 september 2007 600 tonni mulda Marati 4 KV

X X

28.09.07

08./09

80130,00

14423,40

94553,40

Diivan, kapp, laud, transport Järlepa mõisa, Muld Marati 4

X X

30.09.07

07./09

57690,00

10384,20

68074,20

Ajatöö rent periood 16-30.09.07 Marati 4 KV

X X

13.09.07

OO19

260440,00

46879,20

307319,20

Tornimäe fassaad

118380,60

nr

arve esitaja

kuupäev

number

summa

käibemaks

kogusumma

sisu

X X

24.10.07

72200,00

12996,00

85196,00

Killustik (32x80), objekt Pääsküla Prügila

X X

25.10.07

70000,00

12600,00

82600,00

Haljastusmuld Marati 4 ja haljastusmuld Pääsküla prügila

X OÜ

31.10.07

673075,00

121153,50

794228,50

Ümarmetsamaterjal (Annuse II)

146749,50

nr

arve esitaja

kuupäev

number

summa

käibemaks

kogusumma

sisu

X X

30.11.07

270000,00

48600,00

318600,00

Ehitustööd vastavalt lepingule nr 29-10/07

48600,00

nr

arve esitaja

kuupäev

number

summa

käibemaks

kogusumma

sisu

X X

28.12.07

967270,00

174108,60

1141378,60

Pääsküla prügilas teostatud tööd vastavalt lepingule

174108,60

nr

arve esitaja

kuupäev

number

summa

käibemaks

kogusumma

sisu

X OÜ

31.01.08

298B

87000,00

15660,00

102660,00

Töökoja koristus 01.01.-30.01.08, raua kogumine poksi

15660,00

nr

arve esitaja

kuupäev

number

summa

käibemaks kogusumma

sisu

X OÜ

19.02.08

276937,50

49848,75 326786,25

Ümarmetsamaterjal (Jüri Visnu)

49848,75

nr

arve esitaja

kuupäev

number

summa

käibemaks

kogusumma

sisu

X X

24.03.08

26950,00

4851,00

31801,00 Tööjõurent objektil Tallinna Lennujaam, veeb-märts 2008

X X

28.03.08

124050,00

22329,00

146379,00 Tööjõurent Sikupilli Rimi (leping nr 25/01/08)

X X

31.03.08

42150,00

7587,00

49737,00 Tööjõurent Keila Tervisepuhkekeskus (leping 25/01/08)

X X

31.03.08

64400,00

11592,00

75992,00 Siseviimistluse muutmistööd Marati 4a-25 (leping 12-01-08)

X X

31.03.08

50460,00

9082,80

59542,80 Lammutustööd Vabaõhutee 3, Tallinn (leping 12-02-08)

X X

31.03.08

51900,00

9342,00

61242,00 Ehituslik liiv Vabaõhutee 3, Tallinnas (leping 12-02-08)

X X

31.03.08

50875,00

9157,50

60032,50 Killustik (32x64) Vabaõhutee 3, Tallinn (leping 12-02-08)

73941,30

nr

arve esitaja

kuupäev

number

summa

käibemaks

kogusumma

sisu

X X

30.04.08

193820,00

34887,60

228707,60

Tööjõurent, Vabaõhumuuseumi 3, märts-aprill (lep 25/01/08)

X X

30.04.08

50135,00

9024,30

59159,30

Killustik (32x64) Vabaõhutee 3, Tallinn (leping 12-02-08)

X X

30.04.08

52073,00

9373,14

61446,14

Ehitusliiv Vabaõhutee 3, Tallinnas (leping 12-02-08)

X X

30.04.08

51620,00

9291,60

60911,60

Lammutustööd Vabaõhutee 3, Tallinn (leping 12-02-08)

62576,64

nr

arve esitaja

kuupäev

number

summa

käibemaks

kogusumma

sisu

X X

31.05.08

111020,00

19983,60

131003,60

Tööjõurent, Vabaõhumuuseumi 3, mai (lep 25/01/08)

19983,60

nr

arve esitaja

kuupäev

number

summa

käibemaks

kogusumma

sisu

X OÜ

29.07.08

29708

225400,00

40572,00

265972,00

Tööjõurent, Soome, Riihimäki, Voimalankatu 6

40572,00

nr

arve esitaja

kuupäev

number

summa

käibemaks

kogusumma

sisu

X OÜ

11.08.08

11808

228850,00

41193,00

270043,00

tööjõu rent, Soome Karkila, Nyhkäläntie, Vuokratalo

41193,00

nr

arve esitaja

kuupäev

number

summa

käibemaks kogusumma

sisu

X X Oü

30.09.08

189000,00

34020,00 223020,00

tööjõu rent septembris 2008

34020,00

nr

arve esitaja

kuupäev

number

summa

käibemaks kogusumma

sisu

1-12-10558

61 / 131

X X

02.10.08

398496,00

71729,28 470225,28

saematerjal

Tabelis nimetatud arvete alusel suurendas OÜ X tahtlikult Käibemaksuseaduse (edaspidi KMS;

RT I 2004, 41, 278; 2007, 30, 186) § 29 lg 1 ja 3 ning § 31 lg 1 rikkudes maksustamisperioodide

käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja jättis Eesti Vabariigile maksmata

käibemaksu summas 1 831 510 krooni. Maksukohustuslane võib sisendkäibemaksuna arvestada

vaid teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluva

käibemaksu (KMS § 29 lg 3 p 1).

Kohtule esitatud äriregistri väljavõtete kohaselt oli: OÜ X X juhatuse liige oli alates 07.08.2007.a

H.Talts; OÜ X , juhatuse liige oli alates 06.08.2005.a H.Talts, OÜ X juhatuse liige siis oli tema

perioodil 14.10.2004-14.10.2009.a.; X Xjuhatuse liige alates 09.11.2006.a-29.07.2006.a oli J. L.;

alates 29.07.2009.a on seal juhatuse liige J. P.; OÜ X X juhatuse liige oli perioodil 11.01.2008.a-

06.10.2008.a K. T.; OÜ X X juhatuse liige siis 24.08.2006.a -21.09.2007.a V. Š., seejärel A. L.;

OÜ X juhatuse liige alates 17.04.2006-30.04.2007.a Ü. T., seejärel alates 01.06.2007.a määrati

Ü.T. ettevõtte dokumentide hoidjaks; OÜ X X juhatuse liige perioodil 18.07.2007.a-28.08.2007.a

on K. K. ja perioodil 28.08.2007-13.03.2008.a V. Š. ja alates 13.03.2008.a N. P.; OÜ X juhatuse

liige oli perioodil 31.05.2006-07.11.2008.a Ü.P.; OÜ X X juhatuse liige 22.08.2002-26.11.2008.a

A. S.; OÜ X X juhatuse liige 09.04.2007-11.08.2008.a R. T., seejärel A. L.. OÜ X juhatuse liige

01.11.2004-14.01.2010.a J. O., notariaalsete volituse alusel oli Arlet Martinson tegevdirektoriks;

OÜ X juhatuse liige alates 21.06.2007.a oli N.P..

1.3.2.1. Süüdistatavale Hillar Taltsile on esitatud süüdistus, mille järgi on tema, korraldades OÜ

X X, OÜ X , OÜ X , OÜ X X ja OÜ X X raamatupidamist, aitas ajavahemikul 21.08.2006.a kuni

18.11.2008.a kaasa OÜ X juhatuse liikme A. V. poolt OÜ X maksudeklaratsioonides

maksustamisperioodide 2006.a juuli kuni detsember, 2007.a jaanuari, märtsi, juuni kuni detsembri,

2008.a jaanuari kuni mai ning juuli kuni oktoobri kohta valeandmete esitamisele, koostades ning

allkirjastades OÜ X X, OÜ X , OÜ X , OÜ X X ja OÜ X X nimelt reaalseid majandustehinguid

mittekajastavaid arveid, samuti nende juurde kuuluvaid lepinguid ning akte, mille alusel ettevõte

suurendas

tahtlikult

nimetatud

maksustamisperioodide

käibedeklaratsioonides

alusetult

sisendkäibemaksu. Samuti, kuna OÜ-le X ei ole OÜ X X, OÜ X , OÜ X , OÜ X X ja OÜ X X

poolt arvetel näidatud teenuseid osutatud ega kaupa müünud, ei saa nimetatud ettevõtete poolt

esitatud arveid lugeda nõuetele vastavateks algdokumentideks, mistõttu peab OÜ X maksma

tulumaksu nende arvete alusel teostatud väljamaksetelt. OÜ X pangakonto nr 221030948526

väljavõtte ja Hillar Taltsi poolt allkirjastatud kassa sissetuleku orderite alusel tuvastatud, et OÜ X

on maksnud Hillar Taltsi poolt koostatud ja allkirjastatud reaalse sisuta arvete alusel 6 408 725.14

krooni järgmiselt:

ettevõte

kuupäev

makseviis

summa

X

17.08.2006

Order 39

32568,00

9.11.2006

Order 41

118000,00

31.01.2007

Order

3101/01

12106,80

23.04.2007

pank

100000,00

25.04.2007

pank

100000,00

8.05.2007

pank

100000,00

14.05.2007

pank

71700,00

X X

13.07.2007

pank

342800,00

16.07.2007

pank

200000,00

20.07.2007

pank

105244,20

25.07.2007

pank

128608,20

26.07.2007

pank

111125,60

19.12.2007

Order nr-ta

109740,00

11.12.2007

Order nr-ta

112147,20

3.12.2007

Order nr-ta

144200,00

2.08.2007

pank

100000,00

22.08.2007

pank

130000,00

28.08.2007

pank

400000,00

12.09.2007

pank

237000,00

12.09.2007

pank

80000,00

26.09.2007

pank

413000,00

X X

30.09.2008

sulas

223020,00

X X

7.11.2007

pank

82600,00

7.11.2007

pank

85196,00

7.01.2008

pank

285344,00

27.12.2007

pank

318600,00

9.01.2008

pank

285344,00

11.01.2008

pank

285344,00

13.01.2008

pank

285346,60

21.04.2008

Order 9

31801,00

9.04.2008

Order 7

146379,00

28.04.2008

Order 10

49737,00

28.04.2008

Order nr-ta

75992,00

28.04.2008

Order nr-ta

59542,80

28.04.2008

Order nr-ta

61242,00

28.04.2008

Order nr-ta

60032,50

28.05.2008

Order 11

228707,60

28.05.2008

Order nr-ta

59159,30

28.05.2008

Order nr-ta

61446,14

28.05.2008

Order nr-ta

60911,60

12.06.2008

Order 34

131003,60

X

14.08.2006

Order 74

70800,00

28.08.2006

Order 75

312936,00

KOKKU:

6 408 725.14

Kohtule esitatud tõenditest (arved, lepingud, tööde aktid, saatelehed) nähtub, et süüdistatav Hillar

Talts oli allkirjastanud OÜ X X, OÜ X , OÜ X , OÜ X X ja OÜ X X nimelt, mis on esitatud OÜ

X raamatupidamisele. H. Talts on keeldunud süüdistatavana ütlusi andmast, samuti ei ole

1-12-10558

62 / 131

süüdistatav kohtueelsel uurimisel menetlejale eelnimetatud äriühingute poolt koostatud ja esitatud

dokumente väljastanud. 13.12.2010.a läbiotsimisprotokolli kohaselt teostati läbiotsimised H.

Taltsi kasutatavas arhiivis aadressil X X-X, Pärnu, H. Taltsi elukohas Pärnu, X X-X ja töökohas

aadressil X X X, Pärnus. Protokollidest nähtub, et OÜ X X, X, X ja X X ja X X jt poolt OÜ X

vahelist majandustegevust ja selle tegevusega seonduvaid muid raamatupidamise dokumente

leitud. Kriminaalasjas ei ole leidnud kinnitust, et H. Taltsiga seotud äriühingud oleksid omakorda

soetanud alltöövõttu, samuti ei ole H. Taltsi kaitsja M. Järvala (varem L. Viil) sellist väidet

kaitseaktis ega kaitsekõnes esitanud.

1) Kohtuistungil on uuritud prokuröri esitatud OÜ X ja OÜ X vahel 03.01.2007.a sõlmitud

ehitustööde alltöövõtu lepingut, mis on sõlmitud X X Tallinn asuva trepikoja siseviimistlus tööde

ja nendega seonduvate tööde teostamiseks ajavahemikus 03.01.2007-25.02.2007.a. Tööde eest on

OÜ X 31.01.2007.a esitanud OÜ-le X arve nr 4, mille kohaselt OÜ X osutas OÜ-le X tööjõu

renditeenust perioodil 06.01.-31.01.2007.a kokku 108 tundi. OÜ X raamatupidamises nähtuvad

kaks OÜ-ga X 15.11.2006.a. sõlmitud alltöövõtuleping nr 0501, millega on kokku lepitud

Tallinnas X X on ehitusel tehtav ajatöö ja seda ajavahemikul 16.11.2006-31.03.2007.a tasuga 100

krooni tund ning ehitustööd alltöövõtu korras, so siseviimistlus-, pahteldus- ja krohvimistööd.

Ajavahemik on 16.11.2006-31.03.2007.a maksumus pahteldustööde eest on 100 krooni/m2 ja

krohvimistööd 130 krooni/m2. Mõlemal juhul näeb leping alltöövõtjale kohustuse fikseerida

peatöövõtja OÜ X juures oma tööliste arv ehitusplatsil. OÜ X esitas peatöövõtjale 31.01.2007.a

arve nr 82 tööjõu rendi eest 128 tundi. See on 8 tundi rohkem, kui OÜ X esitas arve OÜ-le X.

Kohtule on esitatud koos arvega OÜ-le X edastatud tööajatabelid, on töötunde arvestatud I., I. ja

J. tehtud töö järgi korterites 15,16 ja keldrites kokku 129 tundi. OÜ X on esitanud OÜ-le X

28.02.2007.a lisaks arve nr 99 viimistlustööde kohta, millele lisatud OÜ X objektil on

veebruarikuus töötanud isikute kohta tööajatabelid, mille järgi oli töölisteks S. 2,V., R., I., J., Ž.,

S. ja I., kes tegid viimistlustöid kokku 805 tundi. Dokumentaalsete tõendite järgi kattub OÜ X

arve OÜ X poolt peatöövõtjale esitatud arvega tehtud tööde kohta.

Kohtus on uuritud ka 03.01.2007.a OÜ X ja OÜ X vahel sõlmitud ehituse alltöövõtu lepingut, mis

on sõlmitud Tallinna Lennujaama juurdeehituse osa, so vaheseinte müüritööde ja nendega

seonduvate tööde tegemiseks ajavahemikul 01.03.2007.a. kuni 20.03.2007.a. Nimetatud lepingu

alusel on OÜ X nimelt H. Talts esitanud 31.03.2007.a OÜ-le X arve nr 32, mille kohaselt OÜ X

tegi OÜ-le X alltöövõtu korras fiboploki paigaldustöid 500m2. Arve juurde kuulus A. V. ja H.

Talts OÜ X ja OÜ X vahelise tööde perioodil 01.03.2007-19.03.2007.a kohta koostatud tööde

üleandmise akt. Kohtuistungil on uuritud ehituse alltöövõtulepingut nr 070201, mis on sõlmitud

OÜ X ja OÜ X vahel 01.03.2007.a., millega lepiti kokku, et Tallinnas Lennujaamas tuleb OÜ-l X

teostada müüritööd, sh fiboploki viie armatuuri paigaldus tähtajaga 01.03.2007-20.03.2007.a.

maksumusega 384 090 krooni (koos käibemaksuga). Vastutavad töötajad olid lepingu järgi tellija

poolt M. V. ja töövõtja esindajana I. S.. Tööde üleandmise aktis nr 1alusel anti 19.03.2007.a

töödest üle fiboploki paigaldus. Tööde teostamise eest esitas OÜ X 03.04.2007.a OÜ-le X arve nr

107 summas 384 090 krooni. Kõrvutades OÜ-le X OÜ X poolt esitatud arveid sellega, mida on

OÜ X esitanud OÜ-le X le, siis selgub, et OÜ X on esitanud OÜ-le X 31.03.2007.a arve nr 32

summas 371 700 krooni.

Tunnistajate Y.S., I. S., I. O., K. S. ja E. S. ütluste järgi on nad töötanud OÜ X ehitusobjektidel X

X ja Tallinna Lennujaam. Tööde tegemiseks on saanud korraldusi A. V.-lt, kes on olnud

ehitusobjektidel ja korraldanud tööde tegemiseks. Tunnistajad G. O., R. O., S. S. on andnud

ütluseid, mille järgi on neid tööle kutsunud, vastavalt kas I. S. või I. O., siiski said nad töödeks

juhiseid A. V. käest ning palka maksti sularahas. Tunnistajad ei teadnud midagi OÜ X ega tundnud

ka Hillar Taltsi. Seega tuleks dokumentide järgi teha järeldus, et OÜ X arve sisalda nii OÜ-le X

tasutud summat, kui ka enda töötajatele ette nähtud palka. Võttes arvesse aga asjaolu, et reaalselt

on töid teostanud OÜ X enda töötajad, siis ei ole loogiliselt põhjendatav A.V. tööjõu rentimine

H.Taltsi käest täiendavalt 371 700 krooni eest. Dokumentaalsete tõendite ja tunnistajate ütluste

1-12-10558

63 / 131

põhjal kohus leiab, et on leidnud tõendamist H. Taltsi poolt tegelikkusele mittevastava arvete

esitamine.

Kohtu järeldust ei muuda tunnistaja I. S. ütlused, kelle sõnade kohaselt maksis tema töötajatele G.

O., R. O., S. S. palka oma isiklikust palgast, kes olid tema poolt lisaks objektile tööle võetud. I. S.

ütlused on ümber lükatud prokuröri poolt kohtule esitatud I. S. tuludeklaratsiooniga aastate 2007-

2008 kohta, mille järgi oli 2007.a väljamakse OÜ X teinud temale 100 764 krooni suuruse

väljamakse, seejuures tuleb arvestada I. S.-il tuludeklaratsioonilt nähtuv eluaseme laen, millelt on

tasunud pangale intresse aastas 9789 krooni. Samuti selgub 2008.a. tuludeklaratsioonilt, et tal

ülalpeetavad, mis kogumis kinnitab järeldust, et I. S.-il ei olnud võimalik tasuda oma palgast

töötajatele palka. Asjaolu, et OÜ X ei ole Tallinna Lennujaamas tehtud tööde eest saadud tasu

saanud nähtub OÜ X pangakonto väljavõttest Eesti Krediidipangas, mille järgi tegi 23.04.2007.a

OÜ X osamakse vastavalt lepingule 100 000 krooni, seejärel on samal päeval H. Talts võtnud välja

95000 krooni. 25.04.2007.a on laekunud OÜ X osamakse vastavalt lepingule jällegi 100 000

krooni, millest 80 000 krooni on H. Talts sularaha välja võtnud. 08.05.2007.a. laekub OÜ-le X

kolmas osamakse 100 000 krooni selgitusega „vastavalt lepingule“, millest 80 000 krooni võtab

H. Talts välja. 14.05.2007.a teeb OÜ X uuesti ülekande, mis jõuab OÜ X kontole selgitusega

lepingu lõpp osamakse 71 700 krooni, mis koheselt võetakse see sularahana välja. Kohus leiab, et

eelnimetatud tõendite põhjal on leidnud tõendamist asjaolu, et H. Talts poolt Oü X nimelt

koostatud arved arved 4, 327,142, 339 ja 32 ei oma reaaalset sisu, sest nimetatud osaühing ei ole

majandustegevuses osalenud ja ei saanud kaupa müüa ega ka teenuseid osutada.

2) Kohtule on esitatud OÜ X ja OÜ X vahel 14.07.2006.a. sõlmitud ehituse alltöövõtuleping, mis

oli sõlmitud Jüri Gümnaasiumi asuva Laste tänav 3, Jüri alev ja S Pirita asuva ridaelamu

bokside ehitusel tehtavate abitööde teostamiseks vajaliku tööjõu tagamiseks koos vajalike

töövahendite kindlustamisega alates 15.07.2006.a. OÜ X poolt esitati 14.08.2006.a OÜ-le X arve

nr 260801, tööjõu rendi teenuse osutamise S kohta kokku 750 tundi ja 28.08.2006.a arve nr

260802, mille järgi osutati tööjõu renditeenuse kokku 3120 tundi objektil Jüri Gümnaasium.

Tunnistajana on üle kuulatud S esindaja D. K., kelle ütluste kohaselt meenus selle objektiga A.

nimeline isik, kes töid korraldas, kuid ta ei tundnud Hillar Taltsi ega teadnud midagi OÜ X poolt

tööde tegemisest. OÜ X töötajatest on ütluseid andnud E. S, kelle ütluste kohaselt on ta S.-l

mehhanismiga töötanud. Kõrvutades OÜ X esitatud arveid OÜ-le X arved nr 26,28,29,27, mille

sisuks on tööjõurenti S ajavahemikul 01.07.-12.07.2006.a ja pakutud kopateenust, siis nendel

märgitu teenus kattub olulises osas OÜ X poolt arvetel esitatuga. Seega peaks OÜ X arvete alusel

OÜ X sisse ostetud teenus katma kõik kulutused, sh tööjõule. Teisel ehitusobjektil, Jüri

Gümnaasiumi ehitustöödeks, on OÜ X 11.05.2006.a sõlminud ehituse alltöövõtuleping AS-ga X

X Jüri Gümnaasiumi, millega tagati abitööde teostamiseks vajalik tööjõud. Antud lepingu alusel

on OÜ X väljastanud 15.07.2006.a arve nr 25 ja see perioodil 01-15.07.2006.a kohta ja näidatud

on, et tehti töid kokku 756 tundi, antud on üle siis aktidega teostatud tööde kohta, kust lisaks

nähtub, et ajavahemikul 01.-16.08.2006.a tehti töid 1608 tundi ja septembris 503 tundi.

24.11.2008.a ja leiti läbiotsimisel OÜ Xi kontorist OÜ X raamatupidamise dokumentide hulgast

AS X X-le esitatud töötajate tööajatabelid kohta, millelt nähtub, et ehitusobjektil „Jüri kool“ olid

juulikuus töötanud isikud M. ja I., augustikuus oli töötanud R., J., S., G., K., J., S., G., I., J., I. ja

E.. Nimetatud tööliste tööajatabelid on allkirjastatud AS X X töö juhataja A. K., ja objekti juhi E.

K. poolt. Tööajatabelitest selgub, et OÜ-ga X seotud isikud tegid kokku 5433 tundi ja selle eest on

esitatud X poolt ka arved. Võrreldes H.Taltsi poolt allkirjastatud 28.08.2006.a arvega nr 260802

on seal 3120 tundi, seega on näha, et töötundide hulk on lähedane OÜ X töötajate tehtud töötundide

arvuga võrreldaval perioodil. Kohtuistungil on ülekuulatud OÜ X töötajad J.S., I.S., I. O., K. S.,

E. S.ja S. G., R. O. , G. O. ja I. R. , kelle sõnade kohaselt ei olnud nemad OÜ-st X midagi kuulnud

ja ei tundnud H. Taltsi. Kohus leiab, et on leidnud tõendamist, et süüdistatava Hillar Taltsi poolt

OÜ X nimelt esitatud arved ei oma reaalset sisu, sest OÜ X tegi ehitustööd Jüri Gümnaasium ja

S ehitusobjektil oma tööjõuga, seetõttu ei ole OÜ X ehitusteenust soetanud.

1-12-10558

64 / 131

3) Kohtulikul uurimisel on 01.04.2007.a. avaldatud OÜ X X ja OÜ X vaheline ehituse alltöövõtu

leping, mille objektiks on XXX ABB Nova Jüril ehituse betoonvundamendi rajamiseks, aluste

ettevalmistuseks ja koristustööde tegemiseks ajavahemikul 15.04.2007.a.-16.06.2007.a. OÜ X X

poolt esitati OÜ-le X 29.06.2007.a Hillar Taltsi poolt allkirjastatud arve nr 21, mille järgi OÜ X

X osutas OÜ X valutööd, koristustööd, ja killu aluse tegemist objektil ABB Nova Jüri kokku 990

tundi summas 542 800 krooni. Arve juurde kuulus H. Taltsi allkirjastatud ehitustööde

vastuvõtuakt. OÜ X on esitanud 27.06.2007.a arve X X AS-le nr 135 summas 590 000 krooni, mis

kattub olulises osas OÜ X X poolt OÜ-le X esitatuga. Objekti ABB Nova Jüri peatöövõtja on X

X AS, mille juhatuse liige R. K. on kohtuistungil tunnistajana ütluseid andnud, tema sõnade

kohaselt sõlmiti alltöövõtuleping OÜ-ga X, temale teadaolevalt ei ole OÜ X X ehitusobjektil töid

teinud.

Kohtule on esitatud 24.05.2007.a allkirjastatud OÜ X X ja OÜ X ehituse alltöövõtuleping, mille

objektiks on Pääsküla prügila X X, Tallinn, X X KV Kopli, Tallinn tehtavate abitööde

teostamiseks vajaliku tööjõu tagamiseks vajaliku tööjõu renditeenus koos vajalike töövahendite

kindlustamisega alates 15.05.2007.a. OÜ X X poolt esitati OÜ-le X 21.07.2007.a arve nr 18 ja

29.06.2007.a arve nr 20 koos ehitustööde aktidega, mis olid H. Taltsi poolt allkirjastatud. Arve nr

20 kohaselt osutas OÜ X X OÜ-le X tööjõu renditeenust objektil Pääsküla prügila 1988 ja 991

tundi. Ehituse alltöövõtuleping AS X X ja OÜ X vahel on 22.08.2007.a sõlmitud leping, milles

lepingu objektiks on Tallinnas Pääsküla prügila objektil tehtavad täitepinnase, mulla, kraavide

taastus ja ehitustööd ajavahemikul 22.08.2007.-31.01.2008.a maksumusega 962 205 krooni.

Tööde mahuks on 05.12.2007.a akti alusel oli 3965 m2 maapinna tasandamis pinnasega ja

tihendamist koos muru külvamisega, samuti 280 jm teede taastamist.

OÜ X töötajate I. O. , J. S., I. S., J. K.tunnistajana antud ütluste järgi tegid nad viimati nimetatud

objektidel töid. Tunnistaja K. S. ei mäletanud, et ta oleks sellel objektil töötanud, kuid tunnistajad,

nt G. O. nimetasid teda nende hulgas, kes seal töötasid. Lisaks töötas ehitusobjektidel E. S. , samuti

oli tööl I. S.i ja I. O. u poolt kutsutud S. G., G.O., R. O. ja I. R. . Seega on töid teostatud OÜ X

oma töötajate poolt, mitte aga OÜ X X poolt. Nimetatud arvete ja lepingute juures on tunnistajana

ülekuulamise andnud ütluseid J. L. kelle ütluste järgi ei ole arvetel märgitud töid OÜ X X teinud,

samuti ei ole ta selliste lepingute sõlmimiseks H. Taltsile volitust andnud. Osaühingu puudus

tunnistaja J. L. ütluste järgi selline tööjõud, millega oleks saanud töid teha.

OÜ X X poolt esitati 29.06.2007.a arve nr 19 koos ehitustööde aktiga, mis on allkirjastatud H.

Taltsi poolt ja 30.07.2007.a arve nr 30 ehitustööde aktiga, mis on allkirjastatud H.Taltsi poolt.

Dokumentide järgi osutas OÜ X X OÜ-le X tööjõu renditeenust X X, Tallinn vastavalt 1211 tundi

ja 1056 tundi. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et X X on OÜ X töötajad J. S., I. S., I. O. , K.

S., E. S. , I. O. u ja G. O. on nimetatud tööd teinud. Tunnistajana ülekuulatud OÜ X töötajad E. S.

ja G. O. ei teadnud OÜ-st X X midagi ega ole kokku puutunud Hillar Taltsiga. Samuti kinnitas

tunnistajana OÜ X X juhatuse liige J. L., et osaühing ei ole tööjõu renditeenust objektil X X,

Tallinn osutanud, ega kooskõlastanud ehitustööde akte OÜ-ga X.

18.06.2007.a ja 06.08.2007.a. on OÜ X X ja OÜ X vahel sõlmitud ehituse alltöövõtu lepingute

objektiks oli Raplamaal asuva Järlepa mõisa tallide renoveerimine ajavahemikul 02.07.2007-

10.09.2007.a ja välisseinte krohviparandus ja värvimistööd ajavahemikul 02.08.2007-

15.09.2007.a. OÜ X X poolt esitati tulenevast lepingust 29.06.2007.a nr 22 koos ehitustööde aktiga

allkirjastanud H. Talts ka 30.07.2007.a arve nr 33 ja 30.08.2007.a nr 35 koos ehitustööde aktidega,

mis on samuti allkirjastatud H. Taltsi poolt. Nimetatud dokumentide alusel on OÜ X X tegi OÜ-

le X tallide renoveerimis- ja värvimistöid ehitusobjektil Järlepa mõis. OÜ X X ja OÜ X vahel on

12.05.2007.a. sõlmitud alltöövõtuleping Järlepa mõisa tööde teostamiseks. Lepingu objektiks on

Järlepa mõisa tallide hobuste tallide restaureerimistööd ajavahemikul 02.07.2007-15.09.2007.a.

Hinnapakkumisest nähtuvad tööd, so 150m2, kus ühe ruudu hinnaks oli 5300 krooni. Arved on

esitatud seoses tehtud töödega 27.06.2007.a, seda summas 795 000 krooni. 28.12.2007.a summas

40 110,56 krooni ja veel 31.01.2008.a üks arve summas 14 938,80 krooni. OÜ X X ja OÜ X vahel

1-12-10558

65 / 131

oli lisaks 06.12.2007.a. sõlmitud ehituse alltöövõtuleping koos lisadega Järlepa mõisaga seotud

tööde tegemiseks, so hobuste tallide välisseinte krohvi parandus ja värvimistööd, kuid teha tuli

neid ajavahemikul 02.08.2007-15.09.2007.a hinna pakkumisest nähtub, et tööde mahuks on 900

m2 ja ühe ruudu hind on 680 krooni. Nimetatud töid tehti akti järgi 07.09.2007.-15.09.2007.a.

summas 180 540 krooni. Järlepa Mõisa on töid teinud OÜ X töötajad J. S., I. O. , K. S., kes on

seda ülekuulamise tunnistanud. Samas ei ole nimetatud isikud kinnitanud, et nad oleks

ehitusobjektil töid teinud OÜ-ga X X OÜ ega ka H. Taltsiga. Antud asjaolu kinnitas ülekuulamisel

OÜ X X juhatuse liige J. L., et OÜ X X ei ole ehitusobjektil Järlepa mõisas töid teinud ega andnud

ka volitust H. Taltsile lepingute sõlmimiseks. Temani ei ole jõudnud ehitustööde aktid, mille alusel

äriühing vastutab tehtud tööde eest ja ta ei tea midagi arvetel kajastatud summadest OÜ-le X X.

OÜ-le X esitatud arvete mittevastavus on tõendatud ka AS X arvete nr 61419007 ja nr 61419750,

mille kohaselt on Järlepa mõisa ehituseks tarvilikke kaupu AS X soetanud OÜ X, mitte aga OÜ X

X. Ka OÜ X X juhatuse liikme U. S. poolt edastatud dokumendid päringule, kust nähtub, et tema

äriühing on ära vedanud kolm koormatäit prügi objektilt Järlepa mõis, mis oli tellitud OÜ X

esindaja A. V. poolt. Eelnevat järeldust kinnitavad tunnistaja M. V. ütlused, mille järgi ta tunneb

Hillar Taltsi seoses ratsaspordiga, kuid kindlasti ei näinud ta H. Taltsi tallide renoveerimise ja

parandustööde ajal. Samuti ta ei öelnud talle midagi nimed OÜ X X ja J. L.. Samasisulisi ütlusi

andis ka tunnistaja L. K., kelle sõnade kohaselt ei öelnud temale H. Taltsi OÜ X X ja J. L. nimi.

OÜ X X endine juhatuse liikme (2006.-2008.a.) L. K. ütluste järgi teadis ta A. V., kellega asju ajas

ja kohtus seoses Järlepa mõisa ehitustöödega, kõik tööd sai tunnistaja sõnade kohaselt A. V.-ga

läbi räägitud ja tööd kulgesid hästi. Kohtu hinnangul on leidnud tõendamist asjaolu, et Järlepa

mõisas ei ole tegelikult OÜ X X töid teinud ja süüdistatava koostatud dokumendid ei kajasta

reaalseid tehinguid.

OÜ X X poolt esitati OÜ X 30.07.2007.a arve nr 29, see on allkirjastatud süüdistatava Hillar Talts

poolt ja selle kohaselt OÜ X X osutas OÜ X tööjõu rendi teenust niitmistöödel, koos transpordiga

30 tundi. Samuti on allkirjastatud H. Taltsi poolt order kviitung ilma numbrita, tegelikkuses ei ole

OÜ X X nimetatud tööjõu renditeenust OÜ X osutanud. OÜ X X juhatuse liige J. L. ütluste

kohaselt ei tea ta nimetatud töödest midagi, samuti ta ei ole andnud volitusi H.Taltsile lepingute

sõlmimiseks. Samuti puudusid OÜ X X töötajad tööjõurendi teenuse osutamiseks ning tema, kui

juhatuse liige ei ole saanud arvetel näidatud rahasummat kassasse kanda.

OÜ X X pangakonto vaatlusest (vaatlusprotokoll 27.01.2011.a.) nähtuvad järgmised ülekanded:

13.07.2007.a OÜ Xga kandis üle 342 800 krooni ja märkis juurde, et see on arve nr 21 eest.

17.07.2007.a on H.Talts kolmel korral raha välja võtnud esmalt 200 000 krooni, siis 105 000 ja

lõpuks 38 000 ja kõik on sularaha väljamaksed.

16.07.2007.a toimus OÜ X poolt tasumine selgitusega „arve nr 21 lõpp“ summas 200 000 krooni,

16.07.2007.a. on H. Talts poolt raha 200 000 krooni välja võetud selgitusega kassasse.

20.07.2007.a OÜ X laekub 105 244,20 krooni selgitusega „arve nr 20“. Pärast laekumist võtab

selle kohe H. Talts välja summas 104 000 krooni.

25.07.2007.a OÜ-lt X laekumine summas 128 608,20 krooni selgitusega „arve nr 19“. Esmalt

võetakse panga automaadist välja 2000 ja 55000 krooni, seejärel H. Taltsi poolt sularaha

väljamakse 120 000 krooni, millel selgitusena kassasse. X arve nr 18 viide, esimene osa laekub

kontole 26.07.2007.a summa 111 125,60. Kohe pärast laekumist võtab H. Talts selle välja

sularahas summas 110 000 krooni.

02.08.2007.a OÜ-lt X laekumine summas 100 000 krooni selgitusega „arve 18 lõpp“, mille H.

Talts kohe välja võtab summas 99 000 krooni.

22.08.2007.a laekub kontole OÜ-lt X 130 000 krooni ja selgituses „arve 22 esimene osa“. Koheselt

H.Talts võtab välja selle välja summas 128 000 krooni.

1-12-10558

66 / 131

28.08.2007.a laekub 400 000 krooni OÜ-lt X selgituses „arve nr 22 teine osa“ ja esmalt võetakse

välja 28.08.2007.a 5500 krooni pangaautomaadist järgmisel päeval aga sularahana H. Taltsi poolt

200 000 ja 93 000 krooni.

12.09.2007.a laekub OÜ-lt X 237 000 krooni ja selgituses „arve nr 22 lõpp“. Samal päeval võtab

H. Talts välja selle kahes osas esmalt siis 200 000 krooni ja seejärel 15 000 krooni.

12.09.2007.a laekub OÜ-lt Xlt 80 000 krooni selgitusega „arve nr 33 esimene“. H. Taltsi poolt

võetakse 100 000 samal päeval välja.

26.09.2007.a laekub 413 000 krooni OÜ-lt X selgituses „arve nr 35“. H. Talts võtab nimetatud

raha välja kolmel korral: 200 000 krooni, 192 000 krooni ja 17 500 krooni.

Kohus leiab, et on tõendatud asjaolu, et OÜ X ei ole teinud tehinguid OÜ-ga X X. Kõik

eelnimetatud tööd on teinud OÜ X oma töötajad, seetõttu ei ole OÜ X X arvetel reaalset sisu.

Süüdimõistetu A. V. oli teadlik, et arvetel ei ole märgitud tegelikku müüjat, mille tõttu puudus

sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus.

4) Kohtuistungil on uuritud 24.08.2007.a allkirjastatud OÜ X X ja OÜ X vahelist ehituse

alltöövõtulepingut nr 24-08-07. Lepingu objektiks on Tallinna prügila Pääskülas X X X tehtavad

siis täitepinnase, mulla, kraavide taastus ja ehitustööd ajavahemikul 24.08.2007-30.11.2007.a. OÜ

X X poolt esitati 24.10.2007.a arve 22, mille järgi müüdi OÜ-le X 380 tonni killustikku suurusega

32x80 ja läks siis objektile Pääsküla prügila. 05.10.2007.a on arve nr 23, selle müüs ettevõte OÜ

X 360 tonni haljastusmulda Pääsküla prügila, aga 140 tonni haljastusmulda objektile X X X.

28.09.2007.a arve nr 28, mille kohaselt siis ettevõte osutas OÜ X töid, mille hulgas on muld 145

tonni, kildu 215 tonni ja tööjõudu 170 tundi objektil Pääsküla prügila. Ehitusobjektil Pääsküla

prügila on teinud töid OÜ X töötajad ka J. S., I. S., J. K., K. S., E. S. , kuid ka S. G., G.O., I. O. ,

R. O. , kes on tunnistajatena üle kuulatud. Objektil töötanud isikud ei tea OÜ X X poolt OÜ X

esitatud arvete näilisus on tõendatud ka X X poolt 22.10.2010.a poolt saadetud kirjaga K-7/754

koos lisadega, see on OÜ X enda poolt esitatud arvete ja aktidega number 01/4, nr 3, nr 4, nr 5, nr

6, nr 7, nr , nr 8, nr 15, nr 16, nr 17, nr 18, nr 30, nr 33, nr 34, nr 39, nr 44, nr 49, nr 50, nr 55, nr

nr 56, nr 58 , nr 62, nr 63, nr 69, nr 70, nr 77, nr 134a, nr 135a, nr 139, nr 147, nr 165, nr 177a, nr

124. Arvete ja lisadokumentide järgi on OÜ X poolt AS-le X X esitatud arve Komatsu 97 WB-S

töötundide eest, mille kohaselt on Pääsküla kopaga planeerimistöid teinud E. S. ja J. K., nt

mehhanismi tööleht oktoobrist, mille alusel tehti planeerimistöid OÜ X enda tööjõuga. OÜ X on

esitanud arved AS-le X X 02.12.2007.a nr 177a summas 1 135 401,90 krooni ja 01.11.2007.a nr

165 summas 36 532, 80 krooni, millest nähtub, et H. Taltsi poolt koostatud arved on omavahel

kattuvad töö mahu ja maksumuse poolest.

29.10.2007.a on allkirjastatud OÜ X X ja OÜ X vaheline ehituse alltöövõtuleping nr 29-10/07.

Objektiks on Tallinnas X X asuv büroo ja bürooga seonduvad siseviimistlustööd tähtaja

01.11.2007-30.11.2007.a. OÜ X enda poolt on esitatud OÜ-le X 30.11.2007.a arve nr 174

prügiveo kohta ära märgituna X X kolm tükki ja X X/X neli tükki. Ajatöö 83 tundi ja Komatsu 6

tundi, selle teenuse eest siis summas 36 296,80 krooni ja 30.11.007.a arve nr 176 erinevate tööde

eest vastavalt siis lepingule 07-04-12 summas 111 749,54 senti, mis on tööde eest ajavahemikul

13.09.2007-15.11.2007.a. OÜ X X poolt esitati OÜ-le X 30.11.2007.a arve nr 28, mille kohaselt

OÜ X X osutas OÜ-le X ehitustöid objektil X X Tallinn summas 318 600 krooni. Seega kõrvutades

omavahel dokumente, mis kajastavad tegelikult objektil toimuvat sellega, mida kajastas OÜ X X

arvetel selgub, et viimase arvega on suured erinevused summades ja mahtudes, mis ehitusobjektil

tehti.

12.01.2008.a on allkirjastatud OÜ X X ja OÜ X vaheline ehituse alltöövõtuleping nr 12-01-08,

ehitusobjektiks Tallinn X X korter X tehtavad siseviimistlus ja mõõtmistööd 280m2 tähtajaga

26.01-30.03.2008.a Viidatud töödega seoses on toimikus OÜ X märgukiri garantiitööde kohta,

mille järgi korteris X ei ole jäetud parketi ja seina vahele vajalikku paisumisvuuki. Tööde tegemise

ajaks määrati OÜ-le X 12 nädal ja tehtud tööd vaadati 17.03.2008.a., mille kohta koostatud

1-12-10558

67 / 131

dokument allkirjastati 02.04.2008.a. Võttes arvesse, et tööd tuli teha ära nädala jooksul siis on

ilmne, et leping tähtajaga 26.01.2008-30.03.2008.a mis oli OÜ X X ja X vahel ei kajasta tegelikku

olukorda, sest selles koguses ja mahus töid tehtud ei ole, mistõttu tuleb lugeda ka OÜ X Xi poolt

esitatud arve 31.03.2008. nr 11 mille kohaselt nüüd väidetavalt OÜ X X osutas OÜ X

siseviimistlus- muutmistöid 280 m2 objektil X X-X Tallinnas summas 75 992 tegelikkusele

mittevastavaks. Lisaks kinnitab ka käsitletud arvete tegelikkusele mittevastavus ka see, et tegid

töid objektil tunnistajad J. S., I. S., I. O., K. S., E. S.ja G. O. ja nad ei teadnud OÜ-st X X ega H.

Taltsist midagi.

25.01.2008.a on OÜ X X ja OÜ X vahel sõlmitud leping ehitustööde tegemiseks, millega on

ehitusobjektideks – Tallinna Lennujaam, Keila Tervisepuhkekeskus, Vabaõhumuuseumi X

ja Sikupilli Rimi Tallinn ja seal tehtavate abitööde teostamiseks vajaliku tööjõu tagamine koos

vajaliku töövahendite kindlustamisega. Lepingu alusel esitati OÜ X X poolt 24.03.2008 arve nr 6,

mille järgi osutati tööjõurenditeenust 245 tundi objektil Tallinna Lennujaam juurdeehitusel

perioodil veebruar-märts 2008.a. Objekt Tallinna Lennujaam juurdeehituse peatöövõtja oli AS X

X. OÜ X X poolt saadetud e-kirjast nähtub, et sellel objektil, Tallinn Lennujaamas, teostasid töid

J. S., A. Z., K. S., E. S.ja I. O. . Samuti AS X X poolt 22.10.2010.a saadetud kirjaga nr K-7/754

koos lisadega, kus on veebruarikuu tööliste tööaja tabelid. Kus töölisteks on märgitud isikud

nimedega – A., K., J., G., I. ja I. OÜ X töötajate ülekuulamisel on selgunud, et J. S., I. S., I. O. ,

K. S. E. S.ja A.V. soovil veel siis I. S.i poolt otsitud isikud G. O., R. O. , ja S. M. on Tallinna

Lennujaamas töid tehtud. Ehitusobjektil töötanud isikud ei teadnud OÜ-st X X midagi ega tundnud

ka H. Taltsi.

OÜ X X 28.03.2008.a arve nr 7, mis on allkirjastatud H. Taltsi poolt, kohaselt osutati OÜ-le X 827

tundi tööjõurendi teenust objektil Sikupilli Rimi ja 31.03.2008.a arve nr 8, mis on allkirjastatud

H. Taltsi poolt, mille kohaselt osutati 281 tundi tööjõurenti ehitusobjektil Keila

Tervisepuhkekeskus. Ehitusobjekt Mustakivi Rimi ja Keila Tervisepuhkekeskus peatöövõtja on X

X OÜ, millele on OÜ X ise esitanud 31.03.2008.a arve 202 lammutus ja abitööde eest Keila

Taastusravi Keskuses summas 280 tundi, summas 59 472 krooni ja 31.03.2008.a arve nr 203

lammutus ja abitööde eest 790 tundi, mis on seotud Mustakivi Rimiga töödega summas 167 796

krooni. Kahe arve summa kokku on 227 268 krooni. Uuritud dokumentidest nähtub, et X X OÜ

laekus SEB Liising AS-lt 27.03.2008.a 227 567,78 krooni ja seotud on see ettevõtte poolt

liisingule müüdud autoga, mille liisinguvõtjaks sai OÜ X. Arvete esitamine on olnud seotud

sellega, et OÜ X sai enda valdusesse Toyota LandCruiseri. X X juhatuse liikme V. K. ütluste

kohaselt vahendas talle arved nr 202 ja nr 203 H. V., mille ta aktsepteeris ja selle tulemusena

õnnestus auto ära müüa. Seega oli arvel märgitud sisu teine, mis ei seostu kuidagi OÜ X

majandustegevusega.

Kohtule on tõendina esitatud 12.02.2008.a OÜ X X ja OÜ X vahel allkirjastatud ehituse

alltöövõtuleping, milles objektiks on Tallinna Vabaõhumuuseumi tee X büroo ehitusel tehtavad

lammutustööd ja materjalide tarned perioodil 01.03.2008.a- 25.05.2008.a. Antud lepingu alusel

esitas OÜ X X 31.03.2008.a kolm arvet numbritega 10, 11 ja 12. Esimese arve alusel tehti

lammutustöid 87 m3 maksumusega 59 542, 80 krooni, teisel näidatakse ehitusliiva 300 m3 summas

61 242 krooni ja kolmandal killustikku mõõtmed 32x64 kokku 275 m3 summas 60 032,50 krooni,

so kokku 180 817,30 krooni (koos käibemaksuga). Lisaks on OÜ X X poolt 30.03.2008.a esitatud

kolm arvet nr 14, 15 ja 16, millel esmalt killustik 32x64 suurusega ja 271 m3 summas 59 159,30

krooni, ehitusliiv 301m3 61 446,14 krooni ja lammutustööde kohta 89m3 summas 60 911,60

krooni, so kokku 180 517,04 krooni (koos käibemaksuga). OÜ X on tehtud tööde eest tasumiseks

esitanud OÜ-le X 31.03.2008.a arve 204 C (akt n 1 järgi tööd märts 2008.a.) summas 268 656,50

krooni ja lisaks 30.04.2008.a arve 210 (akt nr 2 järgi tööd aprillis 2008.a.) summas 268 656,60

krooni. OÜ-l X X on puudunud töötajad ja transpordivahendid, millega oleks saanud töid teha, et

OÜ-le X arvetel nimetatud teenust osutada.

1-12-10558

68 / 131

OÜ X X 30.04.2008.a arve 11 ja 31.05.2008.a arve nr 31 kohaselt osutati OÜ-le X

tööjõurenditeenust Vabaõhumuuseumi X perioodil märts – aprill 1762 tundi ja mais 793 tundi. OÜ

X on esitanud OÜ-le X 31.05.2008.a akti nr 3 alusel arve nr 218 maikuu tööjõurendi eest 748

tundi ja tõstuki rendi eest 173 tundi, mis haakub 24.11.2008.a OÜ Xi kontori läbiotsimise OÜ X

raamatupidamise dokumentide hulgast leitud tööliste tööaja tabeliga maikuu kohta, kust nähtuvad

töötajatena K. ja R. OÜ X töötajad K. S. ja R. O. andnud tunnistajatena ütluseid, mille järgi on nad

teinud A. V. juhendamisel ehitusobjektil asukohaga Vabaõhumuuseumi tee ehitustöid.

30.04.2008.a arve nr 211 OÜ X OÜ-le X kajastab aprillis osutatud abitööjõu renti 880 tundi.

31.03.2008.a arve nr 204 a on esitanud 881 märtsi abitööjõu rendi tunni kohta. Seega töötunnid

kattuvad OÜ X Xi poolt esitatud tundide arvuga. Arveid ja tehtud töödeakte kõrvutades selgub, et

H. Taltsi poolt arvel näidatud tunnid on samad, mis OÜ X poolt enda tellijale samal perioodil

osutatud teenuste maht. Kohus leiab, et on leidnud tõendamist OÜ X poolt ehitustööde tegemine

ning OÜ-lt X X ei ole ehitusteenust soetatud.

Pangakontode vaatlusprotokollidest 27.01.2011.a. 21.01.2011.a. nähtuvad (kd 20, tl 105-110) OÜ

X ülekanded OÜ-le X X, esimene kanne on 07.11.2007.a selgitusega X nr 23 ja summa 82 600

krooni, mille H. Talts kahes osas välja võtab, esmalt 80 000 krooni ja seejärel 2000 krooni.

07.11.2007.a laekub OÜ-lt X 85 196 krooni selgitusega arve nr 22, mis võetakse H.Taltsi poolt

kahes osas välja, 40 000 krooni ja 45 000 krooni.

27.12.2007.a laekub OÜ-le X X 318 600 krooni selgitusega arve nr 26, mille H. Talts võtab

sularahas välja neljal korral: 90 000 krooni, 50 000 krooni, 90 000 krooni ja 80 000 krooni.

07.01.2008.a on laekumine summas 285 344 krooni selgitusega arve nr 28 ja leping 24.08.2007

esimene osa. 07.01.2007.a. võtab H. Talts välja 80 000 krooni ja 60 000 kantakse edasi OÜ X

arvelduskrediidile. 08.01 ja 09.01 võtab H. Talts välja 90 000 krooni ja 30 000 krooni. Aga

09.01.2008.a. jaanuar suunatakse samuti 20 000 OÜ X arvelduskrediiti.

10.01.2008.a on OÜ X kandnud üle 285 344 krooni selgitusega teine osa lepinguga 24.08.2007.a,

millest samal 72 000 krooni kantakse päeval OÜ X X kontolt OÜ X pangakontole, seejärel

võetakse H. Taltsi poolt sularahas välja 80 000 krooni, 90 000 krooni ja 40 000 krooni.

11.01.2008.a kantakse OÜ X kontolt sama lepingu alusel 285 344 krooni, sellest 17 000 krooni

kantakse edasi OÜ X arvesarvele ja H. Talts võtab 75 500 krooni välja.

14.01.2008.a laekub 250 34, 60 krooni selgitusega neljanda osa lõpp, millest arvelduskrediiti OÜ

X kantakse OÜ X X kontolt 280 000 krooni ja H. Talts võtab sularaha summas 30 000 krooni.

OÜ X, K. K. ja OÜ X X pangakontosid käsitlevast vaatlusprotokolli, mis on koostatud

09.02.2011.a. selgub OÜ X pangakonto vaatlusest järgmised asjaolud (kd 20, tl 108-110):

OÜ-lt X X on OÜ-le X kontole laekunud raha, mis on pärast laekumist 07.01.2008.a. summas

60 000 krooni, 09.01.2008.a. summas 20 000 krooni, 10.01.2008.a. summas 72 000 krooni,

11.01.2008.a. summas 170 000 krooni välja võetud. 14.01.2008.a. on OÜ X kontolt tehtud

ülekanne: 200 000 krooni K. K. pangakontole selgitusega „laenuleping 14.01.2008.a.“, 35 000

võetakse H. Taltsi poolt raha välja ja tehakse 81 000 krooni ülekanne OÜ X X pangakontole

selgitusega „osakapitali sissemaksuks“. OÜ X X kontovaatlusest nähtub, et 14.01.2008.a. võetakse

81 000 krooni H. Taltsi poolt välja. Seega on rahade kasutamine olnud pärast OÜ-lt X laekumist

süüdistatava Hillar Taltsi kontrolli all, kes on võtnud kõik laekunud rahad välja, mitte aga ei ole

tasunud nt äriühingu jooksvate kulude eest. Nimetatud asjaolu haakub OÜ X töötajate, nt K. S. ja

R. O. ütlustega, kelle kinnitusel on nad saanud palka sularahas. Tõendeid kogumis hinnates on

selgunud tõik, et OÜ X X ei ole omanud majandustegevust, kõik OÜ X poolt tehtud tööde eest

laekunud raha on üle kantud OÜ-le X X, mille eest on kohtu hinnangul tasutud OÜ X töölistele

palka ja muude kulude eest.

5) Kohtuistungil on avaldatud 26.01.2008.a allkirjastatud OÜ X X ja OÜ X vaheline tööjõu

rendileping nr 26-08-08. Lepinguobjektiks on tööjõurenditeenus üldehitustöödel X X X, Tallinn,

see on kuni kümme töötajat hinnaga 110 krooni töötunni eest.

1-12-10558

69 / 131

OÜ X X poolt esitati OÜ-le X 30.09.2008.a arve nr 66, mille järgi OÜ X X osutas OÜ X tööjõu

renditeenust septembris 2008.a summas 223 020 krooni, seega kuni 1718 tundi (110kr/h).

26.08.2008.a sõlmitud ehituse alltöövõtuleping OÜ X-X Ehituse ja OÜ X vahel nägi ette, lepingu

objektiks on Tallinnas X X X/X X büroohoone ehitustöödel tehtavate abitööde teostamiseks

vajaliku tööjõu tagamine, koos vajalike töövahendite kindlustamisega alates 26.08.2008.a

maksumusega 110 krooni töötund. Lepingu alusel on OÜ X väljastanud 30.09.2008.a arve nr 286

kokku siis 481,75 tunni eest summas 54 743,15 krooni ja 30.10.2008.a arve nr 290 kokku 560

tunni eest. Kohtuistungil uuritud ehitusobjekti peatöövõtja X X OÜ juhatuse liikme P. R. poolt

esitatud tööliste nimekirjas on märgitud töölistena S. V., K. S., T. V., J. S., I. O. , I. S., M. V. ja

M. R., kes on OÜ X töötajad. P. R. on tunnistajana andnud ütluseid, mille järgi töötas ehitusobjektil

2-4 isikut korraga, üksikutel juhtudel 6-8 töötajat. Tunnistaja ei kinnitanud H. Taltsi ja OÜ X X

töötamist kõnealusel ehitusobjektil. Seega nähtub dokumentaalsetest tõenditest, et OÜ X X on

dokumentide järgi teenust osutanud rohkem, kui tegelikult tegi seda OÜ X oma tellijale. Kohus

leiab, et Sularaha arve nr 66 alusel tegelikult H. Talts OÜ-lt X raha ei saanud. Võttes arvesse, et

eelnimetatud OÜ X töötajate tunnistajatena ülekuulamisest on selgunud, et nad on A. V. juhtimisel

ehitusobjektil töid teinud on tõendatud H. Taltsi poolt reaalse sisuta arve koostamine. Nimetatud

järeldust kinnitab tunnistajana on ülekuulatud OÜ X X juhatuse liikme K. D. ütlused, kelle sõnade

kohaselt ei ole OÜ X X ehitusobjektil X X X, Tallinnas töid teostanud ja tal puuduvad igasugused

kokkupuuted OÜ X ja A. V.-ga. Samuti ei ole tunnistaja K. D. ütluste kohaselt tema kellelegi

tehingute sõlmimiseks volitust andnud, sh ka mitte H. Taltsile. Äriregistri väljavõttelt nähtub, et

OÜ X X juhatuse liige K. D. on äriühingu juhatusest tagasi kutsutud 06.10.2008.a ja samas otsuses

määrati Hillar Talts likvideerijaks. Seega on H. Talts sõlminud lepingu OÜ-ga X 06.08.2008.a,

see on kaks kuud varem ja esitanud arve 30.09.2008.a enne seda, kui tal oli võimalus äriühingu

nimelt tehinguid teha. Tõendeid kogumis hinnates on leidnud tõendatud süüdistatava H. Taltsi

poolt reaalse sisuta arvete koostamine, mida kinnitab täiendavalt asjaolu, et OÜ X X ei ole 2008.a.

septembrikuu käibedeklaratsioonis käivet deklareerinud. Käibedeklaratsiooni esitamise kohustus

oli sel ajal OÜ X X juhatuse liikmel K. D., kes seda ei ole teinud, kuna osaühing ei omanud enam

majandustegevust.

1.3.2.2. Eeltoodu alusel kohus leiab, et on leidnud tõendamist KarS § 3891 lg 1 järgi

kvalifitseeritud A. V. poolt toime pandud kuritegu, so suures ulatuses maksudest kõrvale hoidmine

ebaõigete andmete esitamisega OÜ X käibemaksudeklaratsioonides valeandmete esitamine

maksustamisperioodide 2006.a juuli kuni detsember, 2007.a jaanuari, märtsi, juuni kuni detsembri,

2008.a jaanuari kuni mai ning juuli kuni oktoobri kohta. Süüdimõistetu A. V. suurendas tahtlikult

OÜ X nimetatud maksustamisperioodide käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja

jättis Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas 1 831 510 krooni. Samuti lasi A. V.

äriühingu raamatupidajal esitada tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja

töötuskindlustuse maksete deklaratsioonis valeandmeid maksustamisperioodi 2006.a augusti ja

detsembri, 2007.a jaanuari, veebruari, aprilli, mai, juuli kuni detsember ning 2008.a jaanuari kuni

juuni, septembri ja oktoobri kohta, jättes deklareerimata reaalseid majandustehinguid

mittekajastavate arvete alusel teostatud väljamaksed ning nendelt tasumisele kuuluva tulumaksu

summas 2 829 736 krooni. Kuritegu oli kuni 15.03.2007.a. karistatav KarS § 386 lg 1 järgi

maksude väärarvutusena.

Tõendamist on leidnud ka süüdistatavale Hillar Taltsile inkrimineeritud kaasaaitamistegu, so OÜ-

le ajavahemikul 21.08.2006.a kuni 18.11.2008.a OÜ X X, OÜ X , OÜ X , OÜ X X ja OÜ X X

nimelt reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arvete koostamine ja allkirjastamise, sh

arvete juurde kuuluvad lepingud ning aktid. KMS § 29 lg 3 p 1 alusel võib maksukohustuslane

arvestada sisendkäibemaksu teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse

eest tasutud käibemaksu. Kõik eelnimetatud (otsuse p.-s 1.3.2.1.) käsitletud arved, lepingud ja

tööde aktid on reaalse sisuta ning koostatud ja allkirjastatud süüdistatava H. Taltsi poolt.

Nimetatud dokumentide alusel on OÜ X juhatuse liige A. V. saanud maksuhaldurile esitada OÜ

X maksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide 2006.a juuli kuni detsember,

1-12-10558

70 / 131

2007.a jaanuari, märtsi, juuni kuni detsembri, 2008.a jaanuari kuni mai ning juuli kuni oktoobri

kohta valeandmeid, sest H. Taltsi poolt esitatud arvetel märgitud käibemaksuga suurendati

alusetult

OÜ

X

nimetatud

maksustamisperioodide

käibedeklaratsioonides

alusetult

sisendkäibemaksu, mille tulemusena jäi Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas 1 831

510 krooni. Seega on rikutud KMS § 29 lg 1, mille järgi on võib maksukohustuslane tasumisele

kuuluvast käibemaksusummast, mis on maksustamisperioodil maksustatavatelt tehingutelt või

toimingutelt arvestatud käibemaks, maha arvata maksustatava käibe tarbeks soetatud kauba või

teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu.

Võttes arvesse asjaolu, et OÜ-le X ei ole OÜ X X, OÜ X , OÜ X , OÜ X X ja OÜ X X poolt

arvetel näidatud teenuseid osutatud, siis ei saa ka nimetatud äriühingute poolt esitatud arveid

lugeda nõuetele vastavateks algdokumentideks. Ettevõtlusega mitteseotud kuluks on

Tulumaksuseaduse (TuMS; RT I 2000, 58, 377; 2008, 48, 269) § 51 lg 2 p 3 tähenduses

väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides

ettenähtud nõuetele vastav algdokument. OÜ X pangakonto nr XXXXXXXXXXXX väljavõtte ja

Hillar Taltsi poolt allkirjastatud kassa sissetuleku orderite alusel tuvastatud, et OÜ X on maksnud

Hillar Taltsi poolt koostatud ja allkirjastatud reaalse sisuta arvete alusel 6 408 725.14 krooni.

TuMS § 51 lg 1 alusel tuli OÜ-l X arvestada ja maksta tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud

kuludelt. A. V. rikkus TuMS § 54 lg 2 ja 4 sätestatud kohustust esitada maksustamisperioodile

järgneva

kalendrikuu

10.kuupäevaks

maksuhalduri

piirkondlikule

struktuuriüksusele

maksudeklaratsiooni ning kandma maksmisele kuuluva tulumaksu maksuhalduri pangakontole

hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10.kuupäevaks. TuMS § 1 lg 3 ja § 4

kohaselt tuli tulumaksu tasuda 2006.a määras 23/77, 2007.a määras 22/78 ning 2008.a määras

21/79. Süüdistatava Hillar Taltsi poolt koostatud ja allkirjastatud arvete alusel on OÜ X nimelt

esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonides esitatud maksustamisperioodidel 2006.a augusti

ja detsembri, 2007.a jaanuari, veebruari, aprilli, mai, juuli kuni detsember ning 2008.a jaanuari

kuni juuni, septembri ja oktoobri kohta valeandmeid tasumisele kuuluva tulumaksu kohta, mille

tõttu jäi riigile laekumata tulumaksu 2 594 534 krooni.

Süüdistatav H. Talts on eeltooduga andnud olulise panuse kuriteo toimepanemisele, mis on

toetanud A. V. poolt OÜ X maksudeklaratsioonides valeandmete esitamist ja oli ka põhjuslikus

seoses kuriteo toimepanemisega, sest ilma H. Taltsi koostatud arveteta ei oleks saanud osaühingu

raamatupidamises arvestada käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu ja esitada maksustatava

ettevõtlusega mitteseotud kulu kohta valeandmeid tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonides. Kohus

leiab, et on leidnud tõendamist Hillar Taltsi poolt aineline kaasabi kuriteovahendi (reaalse sisuta

arvete)

koostamine

ja

esitamine

OÜ-le

X

raamatupidamisele,

kus

kajastati

sisendkäibemaksuarvestuses OÜ X X, OÜ X , OÜ X , OÜ X X ja OÜ X X arvetel märgitud

käibemaksu ning esitati tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonides valeandmeid tegelikult tasumisele

kuuluva tulumaksu kohta (RKKKo nr 3-1-1-6-11, p. 13.3). Kohus leiab, et süüdistatava H. Taltsi

poolt on kuritegu toime pandud otsese tahtlusega (KarS § 16 lg 3), sest ta teadis, et teostab

valeandmeid sisaldava dokumentatsiooni koostamisega süüteokoosseisule vastava asjaolu

(valeandmete esitamine) ja tahtis sellega aidata kaasa OÜ X maksudeklaratsioonides valeandmete

esitamisele. Kohus on seisukohal, et kaasaaitaja H. Taltsi tahtlus on hõlmatud õigusvastase

põhiteoga, sest ta mõistis väga hästi põhiteo olulist ebaõigussisu. Tuleb võtta arvesse, et H. Taltsi

poolt on koostatud üksikasjalik dokumentatsioon (arved, lepingud, aktid jne), et luua näiv

ettekujutus enda äriühingute osutatavatest teenustest, seetõttu oli talle kohtu hinnangul ka täpselt

teada, millisel määral tuleb tasumisele kuuluvaid makse vähendada, et maksukohustus oleks

minimaalne või puuduks sootuks. Seega on süüdistatav Hillar Talts pannud toime KarS § 3891 lg

1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so suures ulatuses maksudest kõrvalehoidmisele

kaasaaitamine (vt täiendavalt otsuse 1.3.12. H. Taltsi teopanus kohta).

1.3.3. Kohtuistungil on uuritud OÜ X X poolt OÜ-le X esitatud arvet nr 0019V, mis on V. Š.

poolt 13.09.2007.a allkirjastatud. Arve järgi tegi OÜ X X OÜ-le X fassaaditöid 383 m2 ulatuses

summas 307 3119,20 krooni. 21.08.2007.a, see on kuupäev, mida kannab X X ja OÜ X vaheline

1-12-10558

71 / 131

ehituse alltöövõtuleping, mille objektiks Tallinnas X X/X büroo ja korterelamu ehitus objektil

tehtavad fassaaditööd orienteeruva mahuga 900 m 2 tähtajaga 06.08.2007-30.09.2007.a ja hinnaga

680 krooni m2. OÜ X X arve näilisus on tõendatud X X/X korteri eramu ehitusobjektil töötanud

tegelike isikute ütlustega, kelleks on OÜ X töötajad I. O. , J. S., I. S. ja nendega koos töötanud ka

R. O. . Nimetatud leping leiti läbiotsimise käigus OÜ X kontorist. Lepingus on märgitud OÜ X X

esindajaks K. K., mille on allkirjastanud ka V. Š.. Töövõtu piiride kokkulepe lepingu lisas 3 ja

aktid teostatud tööde kohta on allkirjastatud V. Š. poolt, samas hinnapakkumine on allkirjastatud

K. K. poolt. Äriregistri andmetel oli kuni 28.08.2007.a K. K. OÜ X X juhatuse liikmes, seejärel

V. Š. Tunnistaja ütlustest nähtub, et K. K. ei ole osaühingu juhatajana nimetatud tehinguid teinud,

mis nähtub ütluste ebalevast andmisest ja suutmatusest lepingu sisu arusaadavalt kohtule selgitada.

Ühe asjaolu on tunnistaja märkinud, et tööde tegemiseks pidi olema OÜ-l X X olema töötajad,

kuid ei osanud selgitada, kes need olid ja kuidas ta nad leidis. Tunnistaja kinnitusel olid töötajad

ametlikult töö, samas on prokurör kohtule esitanud Maksu- ja Tolliameti 13.10.2014.a vastuse nr

12.2-4/40925-1, millest nähtub, et OÜ X X on esitanud ajavahemikul 01.01.2006.a-30.12.2008.a

kohta tulu- ja sotsiaalmaksu ja kohustusliku kogumispensioni töötuskindlustuste maksete

deklaratsioone august 2007.a september 2008.a, november 2007.a detsember 2007.a jaanuar

2008.a, veebruar 2008.a märts 2008.a kohta, kuid nimetatud deklaratsioonides ei deklareeri OÜ X

X töötajatel tehtud väljamakseid ja neilt arvestatud makseid ja kohustusi. Seejuures väärib

märkimist, et tunnistaja K. K. ei osanud nimetada ehitusobjekti, millel töid väidetavalt tehti, kuigi

tegemist oli Tallinna südalinnas asuva büroohoonega. Kohus leiab, et K. K. ütlused kinnitavad

kogumis asjaolu, et tegelikult ei omanud OÜ X X reaalset majandustegevust.

Kohtule on esitatud ehitustööde tööohutuse plaan, millel töövõtjana on märgitud OÜ X

ehitusobjektiks X X/X ja on allkirjastatud A. V. poolt. Nimetatud dokument leiti ja võeti ära

24.11.2008.a. toimunud OÜ X kontori läbiotsimisel OÜ X Ülle Saare töölaual olevate

dokumentide hulgast. Samas leiti ka Ü. Saare töölaualt A. L. passi koopia, E. L. passi koopia, kus

oli kodune aadress. A. L. passi koopiale on kirjutatud aadress X X-X, Pärnu, mis siis on tol ajal

oli A. L. kodune aadress. Nimetatud tööohutuse plaanis on kirjas kolme juhendatud töötajate

nimed: V. Š., A. L. ja E. L.. Tunnistaja E. L. andis kohtus ütlusi, et tema ei tunne V. Š. ja A. L.

ega K. K. ega oma kokkupuuteid OÜ-ga X X. Samuti ei olnud allkiri ohutusplaanil tema oma,

kuigi läbiotsimisel leitud passikoopia kuulus temale. Tunnistaja E. L. ei kinnitanud kohtus ütlusi

andes, et tema oleks Tallinnas lepingus näidatud aadressil fassaaditöid teinud. Nimetatud leiab

kinnitust Maksu- ja Tolliameti andmetest, mille järgi ei ole E. L. OÜ X X töötajana töötasu saanud.

Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et OÜ X X poolt OÜ-le X töid teinud.

OÜ-le X X arve tasumine on nähtub 27.01.2011.a. vaatlusprotokoll, millest nähtub OÜ X poolt

arve eest tasumine12.10.2007.a selgitusega 0019 summas 307 319,20 krooni (kd 20, tl 96). Pärast

laekumist on V. Š. võtnud 15.10.2007.a summas 306 600 krooni OÜ X X pangakontolt välja. Raha

jõudmist tagasi A. V.-le tõendab kogumis eelkirjeldatud näiliste arvete koostamisega

jälitusprotokollist nähtuv kõne 16.10.2007.a. kell 21.12 Arlet Martinsoni ja A. V. vahel, millega

A. Martinson soovib A. V.-ga kokku saada, öeldes „… et kaua ma käin selle asjaga, vaata, sa

ütlesid esmaspäeval kindlasti vaja, ma käin kogu aeg on kaasas kaelas kuradi asi.“ Vestluse

käigus küsib A. Martinson üle: „ … tean mitu kolbi sealt tuli, aga neid rõngaid, mitu sealt puudu

oli, vaat seda ma ei tea. Mis me kokku leppisime? Pool kolbi vä?“ A. V. vastab: „kogu kolb ja

kuus rõngast“. A. Martinson on oma ütlustes ja viimases sõnas seda kõnet iseloomustanud kui

motohuviliste vahelist vestlust, millega kohus ei nõustu. Vestluse osapooled üritavad varjata jutu

sisu selliselt, et ka neil endil läheb segamini ja tekib raskusi arusaamisega, sest lõpuks A.

Martinson ütleb „… me teame mitu rõngast, noh“, mille peale A. V. ütleb, et „sa saad valesti aru

noh, kogu …“. Vestluse sisu haakub aga hästi pangakontol raha ülekannetega.

1.3.4. Kohtuistungil on uuritud OÜ X poolt 11.08.2008.a esitanud OÜ X arve nr 11808 koos

ehitustööde aktiga, mis on allkirjastatud Ü. P. poolt. Dokumentide järgi osutas OÜ X OÜ-le X

tööjõurenditeenust Soomes aadressil X. OÜ X poolt on OÜ-le X esitatud 29.07.2008.a. arve nr

29708 koos ehitustööde aktiga, mis on allkirjastatud Ü. P. poolt. Nimetatud dokumentide järgi on

1-12-10558

72 / 131

OÜ X osutanud OÜ X tööjõurendi teenust Soomes aadressil X X X kokku 980 tundi. Kohtule

on esitatud ka 15.05.2008.a. allkirjastatud tööjõurendileping OÜ X ja OÜ X vahel, kus määratud

tunnihindeks 230 krooni konkreetset objekti nimetamata on kokku lepitud teenused

üldehitustöödel.

OÜ X on 12.07.2008.a esitanud arve 251 OY-le X X, mille kohaselt on OÜ X teostanud ehitustöid

objektil X 24.11.2008.a., mis leiti OÜ X kontori läbiotsimisel OÜ X raamatupidamise

dokumentide hulgast. Arve alusel on tehtud perioodil on 1-12.07.2008.a töid kokku 366 m2, samuti

leiti samast kohast OÜ X 31.07.2008.a arve nr 256, samuti OY X X. OÜ X tellijale andnud objektil

X üle perioodil 21-31.07.2008.a tehtud töid arvestusega 895,2 m2. 29.08.2008.a arve nr 259 on siis

periood 01-31.08. kohta, mil töid tehti 1568 m 2 ja 490 m2. 30.09.2008.a on arve nr 288 tööde

kohta 01-31.09.2008.a ja koguse 1269 m 2. Lisaks veel on 31.10.2008.a arve nr 293 juures ära

nimetatud, et töid on tehtud mahus 612,4 m2. Kõigi arvete juures olid tööliste tööajatabelid koos

käsikirjaliste märkmetega tööliste nimedega. Juunikuu tööajatabelitest nähtub, et OY X tehtud töid

tegid S., I. L., I. S., K. S., R., I., M., ja J. S., kes kokku tegid 1398 töötundi. Juulikuu tabelis

kajastub 746 töötunni tegemine töötajate – L., J., V., D., R., R., R., M. ja J. poolt. Augustikuu

tabelis nähtub 1960 tunni tegemine järgmiste isikute poolt: R., R., J., M., L., R., J., V., M. V., K.

ja R.. Dokumentidest nähtuvad X enda töötajad, kes on objektil tööd teinud. OÜ X töötajate

viibimist kinnitab X X OÜ 29.05.2008.a arve nr 82044 Soome tööturu turvalisuse koolituse

läbiviimist A. V.-le, R. K.-le, I. S.-ile, ja J. S.-ile. Samuti nähtub AS X X vastusest kuupäevade

lõikes isikud, kellele on OÜ X poolt tagasisõiduks ostetud laevapiletid, nendeks on R. H., M. F.,

A. P., J. T., S. J., L. M., K. J., V. M., Ž. R., I. S., K. K. ja V. Ž.. Kohus leiab, et nimetatud isikud

on olnud OÜ X enda tööjõuks, kes on Soomes lepingu alusel tehtavaid objekte teinud, sest nende

tööaja üle peab arvestust OÜ X ja maksab ka kõik tööga seotud kulud kinni.

Kohtule esitatud Soome õigusabi taotluse vastusest selgub, et OÜ X pakkus Karkkilas

ehitustöödeks värvimistöid umbes 2700 m2 hinnaga 15 eurot 1 m 2 hind ja fassaadide osa 490 m

2 ulatuses hinnaga 24 eurot 1 m 2, selle alusel on sõlmitud ehitustöövõtu leping 20-07-08 tööde

tegemisega tähtaeg 21.07.2008.a -21.10.2008.a Nimetatud tähtaega X arvet nr 11808 kajastades

nähtub, et see saab kajastada ajavahemikul 21.07.2008.-11.08.2008.a. tehtud töid. Kohus leiab, et

OÜ X ei saanud nimetatud töid teostada, sest OÜ X enda töölised olid ehitusobjektil tööl.

Töötajate L. ja J. kohta, kes ei olnud OÜ X töötajad, leiti OÜ X läbiotsimisel eraldi koostatud

tööaja tabelid, mille kohaselt olid nad objektil tööl 21.07.-31.07.2008.a kokku 235 töötundi,

01.08.-18.08.2008.a kokku 254 töötundi. Seega 489 tundi ajavahemikul, mida kajastab OÜ X arve

ja mida on tunduvalt vähem, kui viidatud arvel märgitud 995 tundi. Seega ei kajasta OÜ X

tegelikult tehtud töid.

Kohtus on andnud tunnistajana ütluseid R. K., kelle sõnade kohaselt on ta OÜ-ga X töid Soomes

teinud, mida on esindanud A. V.. A. Velleste on toonud ehitusobjektile töötajaid, kellega tunnistaja

arutas läbi tasustamise jms, kuid OÜ X ega selle esindaja Ü. P. ta ei teadnud. Kogumis

dokumentaalsete tõenditega kohus leiab, et OÜ X ei ole tegelikult töid teostanud, millele saab

täiendavalt kinnitust Ü. P. ütlustest. Tunnistaja OÜ X juhatuse liikme Ü. P. ütluste kohaselt ei

olnud osaühingul ühtki töötajat, kuid siiski vahendas ta A. V.-le tööjõudu. Tegevust kirjeldas A.

V. selliselt, et töötajad läksid A. juurde ning A. maksis neile otse. OÜ X ei ole tunnistaja Ü. P.

ütluste järgi töötajatele töötasu arvestanud ega maksnud, samuti ei ole tema OÜ X poolt arveid

väljastanud. Tunnistaja on oma ütlustes kinnitanud Soome objektide olemasolu, kuid ei osanud

ristküsitluse käigus neid kirjeldada ja selgitada tööde käiku. Tööde üleandmise aktide osas ei

osanud tunnistaja Ü. P. selgitada, milliste tööde jaoks on akt koostatud. Pangakonto

vaatlusprotokollist nähtub OÜ X i pangakontol toimuv, nt 03.09.2008.a oli laekunud kontole 265

975 krooni ja viitega siis arvele 29708 ja selle võttis Ü. P. sularahas välja summas 04.09.2008.a

summas 250 000 ja seejärel on pangakaarti kasutades 05.09.2008.a välja võetud 10 000 krooni ja

65000 krooni. Tunnistaja ütluste järgi on ta viinud raha Arlet Martinsoni kätte. Seega on leidnud

tõendamist asjaolu, et OÜ X ei ole esitanud OÜ-le X reaalse sisuga arvet, seetõttu ei ole käivet

olnud.

1-12-10558

73 / 131

1.3.5. Kohtule on esitatud veel OÜ X X nimelt V. Š.i poolt allkirjastatud ja OÜ-le X esitatud

arveid, kviitungeid ja lepinguid mille sisu järgi on müüdud erinevaid kaupu alljärgnevalt:

nr

arve esitaja

kuupäev

number

summa

käibemaks

kogusumma

sisu

X X OÜ

20.07.06

156240,00

28123,20

184363,20

Tööjõurent

X X OÜ

31.07.06

147870,00

26616,60

174486,60

Tööjõurent

X X OÜ

02.08.06

63480,00

11426,40

74906,40

Armatuurmetall, puidukruvid, naelad 100 mm, eterniit

X X OÜ

09.09.06

70000,00

12600,00

82600,00

segametall

X X OÜ

02.10.06

62000,00

11160,00

73160,00

traktor T131

X X OÜ

05.10.06

76300,00

13734,00

90034,00

Veokast, kummid, autovärv, tagasilla reduktor, kabiin

X X OÜ

12.10.06

144000,00

25920,00

169920,00

Radiaatorid

X X OÜ

30.10.06

6000,00

1080,00

7080,00

segametall

X X

13.09.07

OO19

260440,00

46879,20

307319,20

Tornimäe fassaad

Kohtule esitatud OÜ X X poolt 20.07.2006.a OÜ-le X esitatud arve nr 109 alusel teinud ehitustöid,

mis on allkirjastatud V. Š. poolt koos arve juurde kuuluva kviitungi orderi nr 109. Arvest nr 109

nähtub, et OÜ X X osutas OÜ-le X tööjõurenditeenust 1736 tundi ja OÜ-le X 31.07.2006.a esitatud

arve nr 110 alusel 1643 tundi, mille juures on V. Š.allkirjastatud kviitung-order nr 110. Nimetatud

töid ei ole OÜ X X teinud, sest osaühingu raamatupidamises on tööjõurenditeenuse soetamist

kajastatud OÜ-lt X X. Viimane on 31.07.2006.a esitanud arve nr 310706/1, millelt nähtub 3379

töötundi maksumusega 358 849,80 krooni, mis on sama palju, kui OÜ X X esitas OÜ-le X.

OÜ X X juhatuse liige oli perioodil 28.11.2002.a kuni 04.03.2008.a R. T., kelle ütluste järgi juhtis

tema X X tööd, mis tegeles peamiselt puidu saagimisega. Tööjõurendi kohta R. T. ütluseid ei

andnud, samuti ei seostunud ülekuulatavale ehitustööd, mida oleks osutatud OÜ-le X X. Seosed

V. Š.i ja R. T.vahel on tulnud selgelt välja jälitusprotokolli kajastatud kõnedest, kui R. T. on

sisuliselt juhendanud V. Š. tegevust (vt ka otsuse p. 1.2.1.). Näitena võib tuua jälitusprotokollist

kõnesid 05.03.2007.a. kell 09:09, 06.03.2007.a. kell 11:44 või 08.03.2007.a. kell 09:21. Kohus on

veendunud, et OÜ X X ei olnud OÜ-ga X tegelikult lepinguid sõlminud ja arved on esitatud ilma

reaalse sisuta.

1.3.6. Kohtule on esitatud OÜ X X poolt OÜ-le X esitatud arveid, mis on süüdistuse järgi ilma

reaalse majandusliku sisuta. OÜ X X dokumendid on allkirjastatud juhatuse liikme Ü.T. poolt

alljärgnevalt:

nr

arve esitaja

kuupäev

number

summa

käibemaks kogusumma

sisu

X X

10.08.06

100806

38600,00

6948,00

45548,00 Vene päritolu rehvid, värvitud ported, paak 500 l

X X

31.08.06

310806

51680,00

9302,40

60982,40 veoteenus

X X

06.09.06

r150906

84000,00

15120,00

99120,0

Radiaator (tööstuslik)

X X

06.10.06

om061006

97000,00

17460,00

114460,00 Traktori T131 laiad lindid, hüdrosilindrid, lintide tähikud

X X

12.10.06

OM181006

28000,00

5040,00

33040,00

Traktori T131 lükke tera 4m

Kohtuistungil on tunnistajana andnud ütluseid Ü. T., kelle sõnade kohaselt oli metalli ja teised

arvetel märgitud kaup olemas, mis saadi J. P. käest, mille toimetas A. V. kätte. Raha oma kauba

eest sai J. P. endale, välja arvatud tööstuslikud radiaatorid, mis olid K. K. omad. Küsimuse peale,

milles seisnes OÜ X X tegevus vastas Ü. T., et ta tehingute jaoks tegi arved vahele, oli nn

vahendaja ja sai selle eest oma protsendi, tegelikult müüs kauba J. P. ja ostis OÜ X. Tunnistaja jäi

ristküsitlemisel selle juurde, et kogu veoteenuse tegi samuti J. P.. Tunnistajana üle kuulatud J. P.

ütluste järgi tema A. V.t ei tunne ega tea ka OÜ-t X ja OÜ-t X X. Tunnistaja J. P. ütluste järgi ei

ole ta kalluriga rohkem sõitnud, kui ühel korral viis Pärnust Tallinnasse mulda ja seda R. R. palvel.

Metalli osas suutis tunnistaja J. P. meenutada, et ta tegeles uuritaval ajal vanarauaga, viies enda

korjatud metalli ise kokkuostu ära, kas siis Kuusakoskisse, Refondasse või Tolmetisse.

Tunnistajale näidati kohtuistungil arveid, mille kohta viimane avaldas, et tema ei ole asju müünud

ja kindlasti ei ole ta teinud sellises koguses transporditeenust ühele ja samale isikule nagu

kajastatakse arvel. Kogumis nimetatud tunnistajate ütlusega kohus leiab, et on leidnud tõendamist,

et teenuse osutamist OÜ-le X ei ole olnud. Järeldust kinnitab Maksu- ja Tolliameti andmed, mille

järgi puudusid OÜ-l X X töötajad teenuse osutamiseks. Samuti ei ole OÜ X X poolt

1-12-10558

74 / 131

maksuhaldurile esitatud käibedeklaratsioone alates septembrikuust 2006.a., samas oli nimetatud

perioodil OÜ X X poolt OÜ-le X esitatud arved nr R150906, nr OM061006 ja nr OM181006.

1.3.7. Kohtule on esitatud dokumentaalsed tõendid, mille järgi on OÜ X X esitatud OÜ-le X

järgmisi A. S. poolt allkirjastatud arveid:

nr

arve esitaja

kuupäev number

summa

käibemaks kogusumma

sisu

X X

25.11.06

3/11

111600,00

20088,00

131688,00 Maakivid (Pääsküla prügila tarnimine 01.08.-24.11.2006)

X X

25.11.06

4/11

56880,00

10238,40

67118,40 Täitematerjal (Pääsküla prügila tarnimine 01.08.-24.11.2006)

X X

26.11.06

2/11

152960,00

27532,80

180492,80 Tööjõurent periood 02.09 - 23.11.2006

X X

20.12.06

13./12

139100,00

25038,00

164138,00 Pinnase vedu (Merivälja), Tööjõurent (6 meest, 1-20 dets)

X X

16.01.07

02./01

43130,00

7763,40

50893,40

Killustik Marati 4, Täiteliiv Merivälja 03.01-16.01.2007

X X

29.01.07

06./01

46400,00

8352,00

54752,00

Liiv, üleandmine Pääsküla prügilas vastuvõtuakti alusel

X X

30.01.07

03./01

25600,00

4608,00

30208,00

Täiteliiv (Merivälja) 16.01.-30.01.2007

X X

30.01.07

04./01

94500,00

17010,00

111510,00

Pinnasevedu (Merivälja) 16.01.-30.01.2007

X X

30.01.07

05./01

42000,00

7560,00

49560,00

Pinnasevedu (Marati 4) 03.01-30.01.2007

X X

16.08.07

02./08

75600,00

13608,00

89208,00 01.07.07-16.08.07 Maakivid transpordiga Järlepa mõisa

X X

25.08.07

03./08

57680,00

10382,40

68062,40 01.08.07-25.08.07 muld Marati 4 KV

X X

29.08.07

04./08

124800,00

22464,00

147264,00 Küttepuud 06.08.07-29.08.07 50cm Tiitsu töökotta

X X

30.08.07

05./08

51840,00

9331,20

61171,20 01.08.07-30.08.07 ajatöö Pääsküla prügilas

X X

03.09.07

01./09

24000,00

4320,00

28320,00

Pinnaselõhkuja (Hitazi) 16 kg

X X

15.09.07

04./09

73710,00

13267,80

86977,80

Ajatöö rent periood 01-15.09.07 Marati 4 KV

X X

27.09.07

05./09

77700,00

13986,00

91686,00

01-20 september 2007 killustik 16x32 mulda Marati 4 KV

X X

27.09.07

06./09

84400,00

15120,00

99120,00

01-20 september 2007 600 tonni mulda Marati 4 KV

X X

28.09.07

08./09

80130,00

14423,40

94553,40

Diivan, kapp, laud, transport Järlepa mõisa, Muld Marati 4

X X

30.09.07

07./09

57690,00

10384,20

68074,20

Ajatöö rent periood 16-30.09.07 Marati 4 KV

OÜ X X omandas raamatupidamise andmetel kaubad X X AS-lt 28.11.2006.a arve-saateleht nr 2

alusel, so maakivid 137 m3 ja 28.11.2006.a arve-saateleht nr 3 maakivide 49 m3 kohta; 28.11.2006

arve-saatelehe nr 3 järgi täitematerjali suurusjärgus 316 m3; 29.11.2006.a arve-saatelehe nr 4 alusel

tööjõurendi teenust 1120 tundi; 21.12.2006.a arve-saatelehe nr 3 alusel pinnase veo 250 m3

ehitusobjektile Merivälja ja 22.12.2006.a arve-saatelehe nr 4 alusel tööjõu rendi 6 töötaja kohta,

kokku 960 tundi; X X AS 21.12.2006 arve-saateleht nr 1 kokku 320 m3 liiva kohta ja 21.12.2006.a

arve-saateleht nr 2 pinnase vedu objektile X X kokku 380 m3.

OÜ X on arvete eest tasunud kohtul esitatud 21.01.2011.a. koostatud pangakontode

vaatlusprotokolli ja kassa väljamineku orderite alusel OÜ-le X X järgnevalt:

4.12.2006

sulas

131688

7.12.2006

pank

37118,4

21.12.2006

pank

30000

7.12.2006

sulas

180492,8

20.12.2006

sulas

164138

21.02.2007

pank

50893,4

20.02.2007

pank

54752

26.02.2007

pank

30208

27.02.2007

pank

111510

30.01.2007

pank

49560

16.08.2007

sulas

89208

25.08.2007

sulas

68062,4

29.08.2007

sulas

147264

29.08.2007

pank

61171,2

3.09.2007

sulas

28320

15.09.2007

sulas

86977,8

27.09.2007

sulas

91686

27.09.2007

sulas

99120

15.10.2007

pank

94553,4

30.09.2007

sulas

68074,2

Pangakontode vaatlusprotokollist nähtub, et OÜ X X juhatuse liige on raha koheselt pärast kontole

laekumist välja võtnud, nt 21.12.2007.a. laekus OÜ-lt X poolt 30 000 krooni, selgitusega 0411

osamaks 2, mis on samal päeval välja võetud pangaautomaadist, kahel korral 10 000 krooni ja

seejärel on A. S. 8500 krooni välja võtnud, 21.02.2007.a. on OÜ-lt X laekunud 50 893,40 krooni

selgitusega arve 02-01, mis võeti pangakaarti kasutades pangakontolt välja või 27.02.2007 laekub

OÜ Xlt viitega arvele nr 04/01

111 510 krooni. Samal päeval on A.S. poolt sulas välja

võetud 200 000 krooni. Seega ei jäetud OÜ X X pangakontole ei jäetud raha, kohe, kui see laekus

võeti välja samal või järgmisel päeval. Tehingute reaalse sisu puudumine selgub OÜ X X esitatud

arvete sisu võrdlemisel OÜ X poolt enda tellijale esitatuga. Näiteks on 30.01.2007.a esitatud arve

nr 05/01, mis on allkirjastatud A. S. poolt OÜ X X teostanud OÜ-le X pinnasevedu 300m3 objektile

X X. 15.09.2007.a arve nr 04/09, mis on allkirjastatud A. S. poolt ja selle kohaselt osutati OÜ X

ajatöörenti perioodil 01-15.09.07 kokku 819 tundi objektil X X X ning allkirjastas arve juurde

kuuluva kassa väljamineku orderi nr 1509/01. Samuti 30.09.2007.a arve nr 07/09, mille järgi OÜ

X X osutas OÜ-le X ajatöö renti objektile X X X perioodil 16.09.-30.09.2007.a kokku 641 tundi,

arve juures on kassa väljamineku order nr 3009/01. Kohtule esitatud tööajatabelistest aga nähtub,

et septembris 2007.a. tegid X X objektil tööd 192 tundi OÜ X töötajad, mille koha on OÜ X

esitanud arve nr 159 kuupäevaga 28.09.2007.a. Tööajatabelitest nähtub, et töötajateks olid J. S.,

1-12-10558

75 / 131

I.S., K. S., I. O. ja J. S., D. ja D., kes on OÜ X töötajad. X X kohta peetud ehituspäevikus ei nähtu

OÜ X X töötajate viibimist objektil. Tegelikult oli OÜ-l X sõlmitud 21.08.2007.a. ja 30.08.2007.a.

sõlmitud alltöövõtu leping OÜ-ga X, kes tegi ehitusobjektil X X Tallinnas krohvimise ning

viimistus- ja värvimistööd.

27.09.2007.a arve nr 05/09 ja nr 06/09, mis on allkirjastatud A. S. poolt ja selle kohaselt OÜ X X

müüs OÜ-le X killustikku ja mulda objektile X X X ning allkirjastatud on ka arve juurde kuuluv

kassa väljamineku order nr 2709/01 ja 2709/02. OÜ X septembri lehelt mehhanismi kohta on aga

näha, et mulda vedas objektil X X 12 h E. S. , kes on OÜ X töötaja. Eelnimetatud äriühingu

tegevuse puudumine ehitusobjektil nähtub täiendavalt OÜ X X juhatuse liikme U. S. ütlustest,

mille järgi on ta A. V. kaudu OÜ-le X osutanud ehitusjäätmete äraveo teenust, nt X tänava objektil

ja ka Järlepa tallist. Lisaks renditi A. V.-le konteinereid arvelt nr 11 alusel 31.01.2007.a ning selle

veo tegi ka X X. Ehitusobjektil X X kohta töötasid OÜ X töötajad Y. S., I. S., I. O., K. S., E. S.ja

R. O., G. O.. 24.11.2008.a on OÜ X kontori läbiotsimisel leitud OÜ X poolt OÜ-le X esitatud

Komatsu 97WB-S juhi tööde tabelitega, mille kohaselt on objektil X X pinnast planeerinud ja

mulda vedanud OÜ X töötaja E. S.. Seega ei ole OÜ X X ehitusobjektidel OÜ-le X töid teinud,

seetõttu ei saanud OÜ X arvetel märgitud käibemaksu enda käibedeklaratsioonides

sisendkäibemaksuna arvestada.

A. S. poolt 30.08.2007.a allkirjastatud arvelt nr 05/08 nähtub, et OÜ X X osutas OÜ-le X

ajatööteenust Pääsküla prügilas perioodil 01.08.-30.08.2007.a kokku 576 tundi, summas 61 171.20

krooni. 24.11.2008.a. on OÜ X kontori läbiotsimisel OÜ X raamatupidamise dokumentide hulgast

leitud OÜ X poolt AS-le X X esitatud mehhanismi tööleht Komatsu 97WB-S juhi tööde kohta,

mille kohaselt on objektil Pääsküla prügila teostatud prügihunnikute kokkuvedu, eeltöid, kivide

vedu, kaevetöid ja kraavi planeerimistöid. Kivide paigaldust ehitusobjektil Pääsküla prügila on

vastavalt novembrikuu tööliste tööaja tabelile teostanud OÜ X töötajad E. S. , M. S., I. S., I. O. ja

A. V.. Prügikoristustöid on novembrikuus teostanud J. S., E. P. ja M. S., kes on OÜ X töötajad.

Tunnistajatena ülekuulatud töötajad ei ole kokku puutunud OÜ-ga X X.

X X AS poolt väidetavate OÜ-le X X alltöövõtu tegemist on ülekuulatud juhatuse liige J.V..

Tunnistaja J. V. ütluste järgi ei ole X X AS nimel tehinguid teinud ning ei oma kokkupuuteid OÜ-

ga X X. Tunnistaja J. V. ütlustes ei ole ka põhjust kahelda, sest X X AS poolt ei ole maksuhaldurile

esitatud käibedeklaratsioone alates 2006.a. aprillikuust, kuigi novembris ja detsembris 2006.a on

X X AS poolt OÜ-le X X esitatud ülal nimetatud arve-saatelehed. Kohus leiab, et on tõendamist

leidnud OÜ X X poolt OÜ-le X reaalse sisuta arvete esitamine, millest ei ole käibemaksuga

maksustatavat käivet tekkinud.

1.3.8. OÜ-le X on süüdistuse järgi esitanud 30.06.2007.a OÜ X esitatud arve nr 807A, mis on

allkirjastatud Arlet Martinsoni poolt ja selle kohaselt OÜ X osutas OÜ-le X ajatöö teenust objektil

Pääsküla prügilas ning allkirjastas OÜ X nimelt hinnapakkumise 05.12.2006 ja on ajatööjõu

rentimiseks Pääsküla prügilas. OÜ X pangakonto 21.01.2011.a. vaatlusprotokollist nähtub, et X

kontole kanti 31.07.2007.a OÜ X poolt 50 795,10 krooni viited on arvele 849 ja 807A. Pärast seda

võeti 50 000 krooni võetakse kõik 02.08.2007.a. pangaautomaadist raha välja.

Kohtu hinnangul on leidnud tõendamist, et ehitusobjektil Pääsküla prügila töötanud tegelike

isikute ütlustega, kelleks on OÜ X töötajad Y. S., I. S., I. L., I. O., K. S., E. S.ning S. G., R. O. ja

G. O. (vt otsuse p 1.3.5. ja 1.3.6.). OÜ X on esitanud X X AS-le 30.06.2007.a arve nr 134a ja 135a

koos tellija poolt kinnitatud tööliste tööaja tabelitega ning kust nähtub, et Komatsuga tegi töid E.

S. kokku 171,5 tundi, mis kattub arvel näidatuga ning A. V, A. M, J. Z, K., E., T., J., A., R. tegid

töid kokku 645 tundi, mis samuti kattub arvel esitatud tundide mahuga, mida on enda arvel

arvestanud OÜ X. Kohtu järeldust ei väära ka tunnistajana üle kuulatud J. K. ütlused, kelle sõnade

kohaselt oli ta OÜ-s X töötaja ja töötas Pääsküla prügila ehitusobjektil buldooserijuhina. J. K. on

ülekuulamisel selgitanud, ta oli esialgu OÜ-s X ja seejärel töötanud OÜ-s X. Maksu- ja Tolliameti

30.10.2014.a vastusest nr 12.2-4/44222-1 nähtub, et J. K.oli OÜ X tööl perioodil jaanaur 2006

kuni märts 2006 ja sealt alates OÜ-s X. Seega on ka J. K.teinud tööd tegelikult OÜ-s X, sest

1-12-10558

76 / 131

kõnealusel ehitusobjektil on arve esitatud 2007.a juunikuus. Kohus nõustub prokuröriga selles, et

Arlet Martinsoni poolt on OÜ X nimelt koostatud ja allkirjastatud arve ei vasta tegelikkusele.

1.3.9. Kohtuistungil on uuritud OÜ X poolt OÜ-le X esitatud arveid, mis on olnud OÜ X

sisendkäibemaksu arvestamise aluseks.

nr arve esitaja

kuupäev

number

summa

käibemaks

kogusumma

sisu

X OÜ

31.10.07

673075,00

121153,50

794228,50 Ümarmetsamaterjal (Annuse II)

X OÜ

31.01.08

298B

87000,00

15660,00

102660,00 Töökoja koristus 01.01.-30.01.08, raua kogumine poksi

X OÜ

19.02.08

276937,50

49848,75

326786,25 Ümarmetsamaterjal (Jüri Visnu)

N. P. poolt allkirjastatud OÜ X arve 31.10.2007.a nr 209 järgi on OÜ-le X müüdud

ümarmetsamaterjali 538,46 tm kinnistult katastritunnusega 50402:006:0029, mille juurde kuulub

ümarmetsamaterjali võõrandamise leping nr 209, kust nähtub, et materjal asub Raplamaal X vallas

X külas. Kinnistu nimeks on X II, kus toimus ka metsamaterjali esmane üleandmine OÜ X X ja

OÜ X vahel 01.10.2007.a., mille üleandmist kinnitav akt nr 009 leiti ja võeti ära OÜ X kontori

läbiotsimise käigus. R. T.elukohas aadressil X X-X Pärnu linn metsamaterjali üleandmise –

vastuvõtmise akt nr 272, mille kohaselt OÜ X X soetas metsamaterjali omakorda sellelt samalt

kinnistult katastritunnusega R. T.-lt. Seega dokumentidest nähtub, et OÜ X X andis materjali üle

OÜ-le X 01.10.2007.a, kuid OÜ X X omandas materjali R. T.-lt 01.12.2007.a., so kaks kuud pärast

seda, kui oli selle juba ise edasi müünud. Ümarmetsamaterjali on OÜ X OÜ-le X võõrandanud ka

N. P. 19.02.2008.a allkirjastatud arve nr 309 alusel, mille järgi OÜ X müüs OÜ-le X

ümarmetsamaterjali

316,50

tm

kinnistult,

mille

katastritunnuseks

50404:003:0008.

Kinnistusregistri andmetel on kinnistu omanikuks J. V. R. T. kodust leiti 03.12.2007.a.

läbiotsimise käigus raieõiguse võõrandamise leping nr 0101, mille kohaselt müüs J. V. 945 000

krooni eest raieõiguse OÜ-le X X, mida esindas A. L..

Kohus leiab, et on tõendatud OÜ X poolt OÜ-le X reaalse sisuta arvete esitamine, sest

ümarmetsamaterjali ei ole OÜ X arvetel nimetatud tehingutega omandanud. Kohtule on esitatud

metsateatised nr 61 ja 919 nimetatud kinnistutel toimunud raide kohta, millele on teostatud

käekirjaekspertiis. Ekspertiisiaktiga nr KE-02/11.3-1 on ekspert jõudnud järeldusele, et

metsateatistel nimetatud kirjed, nt kavandatud raie- ja metsauuendustööde, avastatud

metsakahjustuste kohta on kirjutatud R. T.poolt. Asjaolu, et metsateatisi ei ole väljastatud nähtub

ka 05.04.2010.a Keskkonnaameti kirjast nr HJR 13-7/14276-2, mis kinnitab, et selliseid

metsateatisi ei ole tegelikult olemas. Metsateatise nr 919 nimetatud kinnistu omaniku J. V. ütluste

ei ole tema metsateatist 2007. aastal välja võtnud ega ole A. L.-ga tehingut teinud. Kohtule esitatud

22.01.2008.a leping nr 295 on OÜ X soetanud ümarmaterjali OÜ-lt X X, mis omakorda kajastas

enda raamatupidamises metsamaterjali soetamist OÜ-lt X X. Viimase tehingu kohta 11.01.2008.a

tehtud arve nr 1100 koos 17.01.2008.a ümarmetsa materjali võõrandamise lepinguga nr 291 leiti

R. T.elukohast aadressil X X-X Pärnu linnas läbiotsimise käigus. Samuti leiti raieõiguse

võõrandamise leping nr 0101, kus J. V. müüb kinnistu katastrinumbriga 50404:003:0008

raieõiguse OÜ-le X X koos J. V. passi koopiaga. Tunnistaja A. L. on samuti oma ütlustes väitnud,

et ta ei ole teinud tehinguid ümarmetsmaterjaliga. Käekirja ekspertiis kohaselt lepingus nr 0101

on käsikirjalised tekstid kirjutatud R. T.poolt, samuti on lepingul R. T.poolt tehtud J. V. ja A. L.

allkirjad.

OÜ X poolt OÜ-le X on 30.01.2008.a N. P. poolt allkirjastatud arve nr 298B, mille järgi OÜ X

osutas OÜ-le X töökoja koristamise teenust, 01.01.2008 kuni 30.01.2008seda siis1100 m2, ning

allkirjastas arve juurde kuuluv hinnapakkumise nr 002. kohtu on esitatud OÜ X pearaamatu

väljatrükk, mis on menetlejale esitatud OÜ X raamatupidaja G. N. poolt 13.05.2009.a. Kohtule

esitatud väljatrükist nähtub, et OÜ X on hankinud enamiku kaupu ja teenuseid jaanuaris ja

veebruaris 2008.a OÜ-lt X X, samas ei nähtu tööjõurendi teenuse soetamist. Kohtule esitatud

tõenditest nähtub, et R. T.poolt on raha OÜ X kontolt välja võetud, kui see on OÜ-lt X laekunud.

Tõendeid kogumis hinnates oli R. T.poolt üksnes arvete koostamine ja raha väljavõtmine. OÜ-lt

1-12-10558

77 / 131

X vastuvõtmine ja arvepidamine nimetatud isikute poolt, mis nähtub 24.11.2008.a R. T.ja N. P.

elukohas toimunud läbiotsimise käigus aadressil X X-X Pärnu leitud ja ära võetud musta värvi

kaantega 2008.a kalendermärkmiku vaatlusest. 14.02.2011.a. koostatud vaatlusprotokollist

nähtuvad kalendrireal kuupäevaga 27. märts kirjed “toodi 326 000 X”. 21.01.2011.a.

vaatlusprotokollist OÜ X ja OÜ X kohta nähtub arvete eest tasumine, et 26.03.2008.a teostas A.

V. OÜ X pangakontolt ülekande OÜ-le X Sampo Panga kontole summas 200 000 krooni, märkides

selgitusse “arve nr 309” ning OÜ-le X Nordea Panga kontole summas 126 786,25 krooni, märkides

selgitusse “arve nr 309 lõplik”. Seejärel on N. P. Sampo pangast ja Nordea Pangast raha välja

võtnud. Samuti on OÜ X poolt tehtud ülekanded 08.11.2009 selgituses arvele nr 209 1 osa,

12.11.2009 arve nr 209 2 osa ja 14.11.2009 arve nr 209 3 osa ja summad on 250 000 ja 150 000

ja 100 000 krooni, mis on sularahas välja võetud R. T. ja N. P. poolt. 15.11.2007 kandis OÜ X

selgitusega 209 3 osa ja summa on 200000 ja samal päeval võetakse R.T. poolt see ka välja. OÜ

X nimelt on tehtud ülekanne 22.11.2007.a. selgitusega arve nr 209 lõpp, mis samuti R. T. poolt

välja võetakse. N .P. võtab 14.11.2007.a. OÜ-lt X 13.02.2008.a laekunud raha, mis oli OÜ-le X

kandud arve 298B tasumiseks. OÜ X on 27.03.2008.a teinud arve nr 309 eest tasumiseks veel

ülekande 200 000 krooni, mis ka samal päeval nii N. P. poolt välja võetakse. Kohus leiab, et on

leidnud tõendamist, et OÜ X ei ole tegelikult OÜ-le X kaupa müünud ega teenuseid osutanud,

seetõttu ei saanud OÜ X juhatuse liige A. V. arvetel nimetatud käibemaksu enda

sisendkäibemaksuna käibedeklaratsioonis arvestada. Seega sisulist majandustegevust ei ole

toimunud, arved on OÜ X koostatud eesmärgiga põhjendada raha ülekandmist, et see hiljem OÜ

X esindajale A. V.-le tagasi anda.

1.3.10. OÜ X X poolt esitati OÜ-le X 02.10.2008.a arve nr 81, mis on allkirjastatud A. L. nimelt,

millega OÜ X X müüs OÜ-le X saematerjali 50x100 kokku 96 tm ja 100x100 kokku 64,04 tm.

Arve juurde kuulub A. L. poolt allkirjastatud kviitung orderid nr 10/10 ja 07/10 ning 09.09.2008.a

ostu-müügi leping. OÜ X X juhatuse liige A. L. poolt kohtus tunnistajana antud ütlustest nähtub,

et tema ei tea OÜ X X majandustehingutest mitte midagi ning saematerjali ei ole ta müünud.

Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole OÜ X X ja OÜ X X 2008.a oktoobrikuu käibedeklaratsiooni

esitanud ega müügikäivet deklareerinud, samuti ei nähtu OÜ X X käibeandmikust oktoobris

soetust ning septembris on kaupa soetatud vaid OÜ-st X. Võttes arvesse, et R. T.on olnud isikuks,

kes on A. L. ära kasutanud (vt otsuse p. 1.2.1) on ilmne, et ka selle tehingu juures on R. T.ebaõigete

andmetega arve koostatud, mida tõendab OÜ X X pitsati ja teiste dokumentide leidmine R. T.

elukohast aadressil X X-X, Pärnu. Kohus leiab on tõendatud OÜ X X poolt OÜ-le X ilma reaalse

sisuta arvete esitamine.

1.3.11. Arvestades käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu ilma nõuetele vastavate arveteta,

rikuti KMS § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 sätteid. Seega ei ole kinni peetud MKS §-s 85 lg 4 sätestatud

kohustusest esitada deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale teadaolevalt õigeid andmeid. KMS §

15 lg 1 kohaselt oli nimetatud perioodil käibemaksumäär 18 protsenti ning KMS § 27 lg 1 järgi

esitatakse käibedeklaratsioon maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks.

A) OÜ X nimelt on esitatud järgmised valeandmetega käibedeklaratsioonid:

maksustamise

periood

deklaratsiooni

esitamine

18% maksustatav käive

käibemaks

sisendkäibemaks

tasumisele kuuluv käibemaks

deklareeritud

tuvastatud

deklareeritud

tuvastatud

deklareeritud

tuvastatud

deklareeritud

tuvastatud

vahe

2006 juuli

21.08.2006

589690

589690

106144

106144

120037

60329

-13893

45815

59708

2006 august

11.09.2006

1031080

1031080

185594

185594

201907

93375

-16313

92219

108532

2006 september

18.10.2006

232910

232910

41924

41924

61063

33343

-19139

8581

27720

2006 oktoober

16.11.2006

372340

372340

67021

67021

87463

13069

-20442

53952

74394

2006 november

21.12.2006

975186

975186

175533

175533

193462

117603

-17929

57930

75859

2006 detsember

19.01.2007

447195

447195

80495

80495

81683

56645

-1188

23850

25038

2007 jaanuar

20.02.2007

481104

481104

86599

86599

103487

56347

-16888

30252

47140

2007 märts

18.04.2007

780630

780630

140513

140513

164942

108242

-24429

32271

56700

2007 juuni

19.07.2007

1522190

1522190

273994

273994

299985

27263

-25991

246731

272722

2007 juuli

21.08.2007

438798

438798

78984

78984

94678

26631

-15694

52353

68047

2007 august

19.09.2007

580121

580121

104422

104422

216893

98108

-112471

6314

118785

2007 september

18.10.2007

1494615

1494615

269031

269031

215398

97018

53633

172013

118380

2007 oktoober

15.11.2007

241375

241375

43448

43448

182817

36067

-139369

7381

146750

2007 november

21.12.2007

1418204

141820

255277

255277

543020

494420

-287743

-239143

48600

2007 detsember

15.01.2008

1081576

1081576

194684

194684

265146

91037

-70462

103647

174109

2008 jaanuar

19.02.2008

323951

323951

58311

58311

35959

20299

22352

38012

15660

2008 veebruar

8.04.2008

258248

258248

46485

46485

308582

258733

-262097

-212248

49849

2008 märts

22.04.2008

931000

931000

167580

167580

123813

49871

43767

117709

73942

2008 aprill

19.05.2008

708810

708810

127586

127586

174054

111477

-46468

16109

62577

1-12-10558

78 / 131

2008 mai

12.06.2008

1186583

1186583

213585

213585

246053

226069

-32468

-12484

19984

2008 juuli

19.08.2008

173148

173148

31167

31167

58354

17782

-27187

13385

40572

2008 august

10.09.2008

18900

18900

3402

3402

47757

6564

-44355

-3162

41193

2008 september

20.10.2008

77988

77988

14038

14038

64093

30073

-50055

-16035

34020

2008 oktoober

18.11.2008

134136

134136

24144

24144

93643

21914

-69499

2230

71729

kokku:

1832010

2006 juulikuu käibedeklaratsioonis valeandmete esitamise aluseks olid siis järgmised arved:

1. X OÜ Arve 02.07.2006.a nr 327

2. X X OÜ arve 20.07.2006.a nr 109

3.X X OÜ arve 31.07.2006 nr 110

2006 augustikuu käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks järgmised arved:

1. X X OÜ 02.08.06 nr 125

2. X X10.08.06 nr 100806

3. X X 31.08.06 arve nr 310806

4. OÜ X 14.08.06 arve nr 260801

5. OÜ X 28.08.08 arve nr 260802

6. X OÜ arve selles kuus 21.08.06 nr142

2006.a septembrikuu käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks järgmised arved:

1. X X OÜ 09.09.06 arve nr 143

2. X X 06.09.06 nr 150906

2006.a oktoobrikuu käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks järgmised arved:

1. X X OÜ 02.10.06 nr 157

2. X X OÜ 05.10.06 nr 158

3. X X OÜ 12.10.06 arve nr 164

4. X X OÜ 30.10.06 arve nr 168

5. OÜ X X

06.10.06 arve nr OM061006

6. OÜ X X12.10.06 OM181006

2006.a novembrikuu käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks arved:

1. OÜ X OÜ 09.11.06.a arve 339

2. OÜ X X 25.11.06 arve nr 3/11

3. OÜ X X 25.11.06 arve nr 4/11

4. OÜ X X 26.11.06 arve nr 2/11

2006.a detsembrikuu käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel oli aluseks järgmine arve:

OÜ X X 20.12.06.a nr

13/12

2007.a jaanuarikuu käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks arved:

1. OÜ X X 16.01.07 arve nr 02/01

2. OÜ X X 29.01.07 arve 06/01

3. OÜ X X 30.01.07 arve nr 03/01

4. OÜ X X 30.01.07 arve nr 05/01

1-12-10558

79 / 131

5. X OÜ 31.01.07 arve nr 4

2007.a märtsikuu kohta käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel oli aluseks arve:

1. X OÜ 31.03.07 arve nr 32

2007.a juunikuu käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks arved:

1. OÜ X X arve 21.06.07 nr18

2. OÜ X X arve 29.06.07 nr 19

3. OÜ X X arve 29.06.07 nr 20

4. OÜ X X arve 29.06.07 nr 21

5. OÜ X X arve 29.06.07 nr 22

6. OÜ X

arve 30.06.07 arve nr 807A

2007.a juulikuu käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks järgmised arved:

1. OÜ X X 30.07.07 arve nr 29

2. OÜ X X 30.07.07 arve nr 30

3. OÜ X X 30.07.07 arve nr 33

2007.a augustikuu käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks arved:

1. OÜ X X 16.08.07 arve nr 02/08

2. OÜ X X 25.08.07 arve 03/08

3. OÜ X X 29.08.07 arve

04/08

4. OÜ X X 30.08.07 arve 05/08

5. OÜ X X 30.08.07 arve nr 35

2007 septembrikuu käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks järgmised arved:

1. OÜ X X 03.09.07 arve nr 01/09

2. OÜ X X 15.09.07 arve nr 04/09

3. OÜ X X 27.09.07 arve nr 05/09

4. OÜ X X 27.09.07 arve nr 06/09

5. OÜ X X 28.09.07 arve nr 08/09

6. OÜ X X 30.09.07 arve nr 07/09

7. OÜ X X 13.09.07 arve nr OO19

2007.a oktoobrikuu käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks arved:

1. X X OÜ 24.10.07 arve nr 22

2. X X OÜ 25.10.07 arve nr 23

3. OÜ X OÜ 31.10.07 arve nr 209

2007.a novembrikuu käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel oli aluseks arve:

1. X X OÜ 30.11.07 arve nr 28

2007.a detsembrikuu käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel oli aluseks arve:

1. X X OÜ 28.12.07 arve nr 28

1-12-10558

80 / 131

2008.a jaanuarikuu käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel oli aluseks järgmine arve:

1.X OÜ

31.01.08 arve nr 298B

2008.a veebruarikuu käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel oli aluseks arve:

1. X OÜ

19.02.08 arve nr 309.

2008 märtsikuu käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks järgmised arved:

1. OÜ X X 24.03.08 arve nr 6

2. OÜ X X 28.03.08 arve nr 7

3. OÜ X X 31.03.08 arve nr 8

3. OÜ X X 31.03.08 arve nr 9

4. OÜ X X 31.03.08 arve nr 10

5. OÜ X X 31.03.08 arve nr 11

6. OÜ X X 31.03.08 arve nr 12

2008.a aprillikuu käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks arved:

1. OÜ X X 30.04.08 arve nr 11

2. OÜ X X 30.04.08 arve nr 14

3. OÜ X X 30.04.08 arve nr 15

4. OÜ X X 30.04.08 arve nr 16

2008.a mai deklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks arved:

1. OÜ X X 31.05.08 arve nr 31

2008.a juuli käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks arve:

1.X OÜ 29.07.08 arve nr 29708.

2008.a augusti käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks arve:

1. X OÜ 11.08.08 arve nr 11808.

2008.a septembri käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks arve:

1. X X OÜ 30.09.08 arve nr 66

2008.a oktoobri käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks arve:

1. X X 02.10.08 arve nr 81.

B) Kuna OÜ-le X ei ole OÜ X X, OÜ X , OÜ X , OÜ X X, OÜ X X, OÜ X X, OÜ X X, OÜ X X,

OÜ X , OÜ X X, OÜ X X, OÜ X ja OÜ X poolt arvel näidatud teenust osutanud, ei saa nimetatud

ettevõtete poolt esitatud arveid lugeda nõuetele vastavateks algdokumentideks, mistõttu peab OÜ

X maksma tulumaksu ka nende arvete alusel teostatud väljamaksetelt. Nii on OÜ X pangakonto

nr XXXXXXXXXXXX väljavõtte vaatlusprotokoll, 21.01.2011.a ja kassa sissetuleku alusel

tuvastatud, et nende alustel on tuvastatud, et Ü X on maksnud fiktiivsete arvete alusel 9 331 927,

93 krooni nii sularahas kui ka panga kaudu. Lähtudes väljamakse kuupäevast, on OÜ X

deklaratsioonides jäetud tulumaks arvestamata ja tasumata alljärgnevalt:

06.09.2006.a interneti teel esitati 2006.a augustikuu tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni vorm

TSD lisa nr 6 real 17 “Puuduva või nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud

väljamaksed” ja real 26 “Maksustamisele kuuluv summa kokku ” oli deklareerimata ettevõtlusega

mitteseotud kulusid summas 836 137 krooni ulatuses ning jätsid TSD B osa real 11 “Vorm TSD

1-12-10558

81 / 131

lisa 6 tasumisele kuuluv tulumaks”, real 15 “kokku B-osa tulumaks” ja TSD lisa nr 6 real 27

“Tasumisele kuuluv tulumaks” deklareerimata tulumaksu oli kokku 249 755 krooni.

10.01.2007.a on interneti teel esitatud 2006.a detsembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonis

real 17 ja real 26 on deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulusid 344 631 krooni ulatuses

ning jätsid real 11, real 15 ja real 27 mille sisu ma ette kandsin on deklareerimata tulumaksu 102

942 krooni. Ja kõik need tulevad väljamaksete tehtud kuupäevadest lähtuvalt.

13.04.2007.a on interneti teel esitatud 2007.a jaanuarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonis

real 17 ja real 26 on deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulusid 61 667 krooni ulatuses ning

jätsid real 11, real 15 ja real 27 deklareerimata tulumaksu 17 393 krooni.

01.03.2007.a interneti teel esitatud 2007.a veebruarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonis real

17 ja real 26 deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulusid 111 510 krooni ulatuses ning jätsid

real 11, real 15 ja real 27 deklareerimata tulumaksu 31 452 krooni.

07.05.2007.a on interneti teel esitatud 2007.a aprillikuu tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonis real

17 ja real 26 deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulusid 200 000 krooni ulatuses ning

jätsid real 11, real 15 ja real 27 deklareerimata tulumaksu 56 410 krooni.

05.06.2007.a interneti teel esitatud 2007.a maikuu tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonis real 17

ja real 26 deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulusid 171 700 krooni ulatuses ning jätsid real

11, real 15 ja real 27 deklareerimata tulumaksu 48 428 krooni.

08.08.2007.a interneti teel esitatud 2007.a juulikuu tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonis real 17

ja real 26 on deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulusid 917 567 krooni ulatuses ning jätsid

real 11, real 15 ja real 27 deklareerimata tulumaksu 258 801 krooni.

07.09.2007.a interneti teel esitatud 2007.a augustikuu tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonis real

17 ja real 26 deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulusid 691 171 krooni ulatuses ning jätsid

real 11, real 15 ja real 27 deklareerimata tulumaksu 194 946 krooni.

09.10.2007.a interneti teel esitatud 2007.a septembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonis

real 17 ja real 26 deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulusid 885 052 krooni ulatuses ning

jätsid real 11, real 15 ja real 27 deklareerimata tulumaksu 249 630 krooni.

13.11.2007.a interneti teel esitatud 2007.a oktoobrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonis real

17 ja real 26 deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulusid 307 319 krooni ulatuses ning jätsid

real 11, real 15 ja real 27 deklareerimata tulumaksu 86 680 krooni.

06.12.2007.a interneti teel esitatud 2007.a novembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonis real

17 ja real 26 deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulusid 794 229 krooni ulatuses ning jätsid

real 11, real 15 ja real 27 deklareerimata tulumaksu 224 013 krooni.

10.01.2008.a interneti teel esitatud 2007.a detsembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonis

real 17 ja real 26 on deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulusid 684 687 krooni ulatuses

ning jätsid real 11, real 15 ja real 27 deklareerimata tulumaksu 193 117 krooni.

13.02.2008.a interneti teel esitatud 2008.a jaanuarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonis real

17 ja real 26 deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulusid 1 141 379 krooni ulatuses ning

jätsid real 11, real 15 ja real 27 deklareerimata tulumaksu 303 405 krooni.

09.04.2008.a interneti teel esitatud 2008.a veebruarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonis real

17 ja real 26 deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulusid 102 660 krooni ulatuses ning jätsid

real 11, real 15 ja real 27 deklareerimata tulumaksu 27 289 krooni.

11.04.2008.a interneti teel esitatud 2008.a märtsikuu tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonis real

17 ja real 26 deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulusid 326 786 krooni ulatuses ning jätsid

real 11, real 15 ja real 27 deklareerimata tulumaksu 86 867 krooni.

1-12-10558

82 / 131

13.10.2008.a interneti teel esitatud 2008.a aprillikuu tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonis real

17 ja real 26 deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulusid 363 452 krooni ulatuses ning jätsid

real 11, real 15 ja real 27 deklareerimata tulumaksu 96 614 krooni.

13.10.2008.a interneti teel esitatud 2008.a maikuu tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonis real 17

ja real 26 deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulusid 289 619 krooni ulatuses ning jätsid real

11, real 15 ja real 27 deklareerimata tulumaksu 76 987 krooni.

13.10.2008.a interneti teel esitatud 2008.a juunikuu tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonis real 17

ja real 26 deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulusid 131 004 krooni ulatuses ning jätsid real

11, real 15 ja real 27 deklareerimata tulumaksu 34 824 krooni.

13.10.2008.a interneti teel esitatud 2008.a septembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonis

real 17 ja real 26 deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulusid 488 992 krooni ulatuses ning

jätsid real 11, real 15 ja real 27 on deklareerimata tulumaksu 129 985 krooni.

03.11.2008.a on interneti teel esitatud 2008.a oktoobrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonis

real 17 ja real 26 deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulusid 470 225 krooni ulatuses ning

jätsid real 11, real 15 ja real 27 deklareerimata tulumaksu 124 997 krooni.

Tõendamist on leidnud OÜ X juhatuse liikme A. V. poolt TuMS § 51 lg 1 rikkumine, mille

kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Sama seaduse

§ 51 lg 2 p 3 kohaselt loetakse ettevõtlusega mitteseotud kuluks väljamaksed, mille kohta

maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav

algdokument. Seda, et tegemist ei olnud algdokumendi nõuetele vastavate dokumentidega sai siis

järjest arvete lõikes käsitletud. TuMS § 54 lg 2 ja 4 kohustavad kõiki residendist juriidilisi isikuid

esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks maksuhalduri piirkondlikule

struktuuriüksusele maksudeklaratsiooni, ning kandma maksmisele kuuluva tulumaksu

maksuhalduri

pangakontole

hiljemalt

maksustamisperioodile

järgneva

kalendrikuu

10.kuupäevaks. TuMS § 1 lg 3 ja § 4 kohaselt tuli tulumaksu tasuda 2007.a määras 22/78 ning

2008.a määras 21/79.

1.3.12. Eeltoodust lähtuvalt on tuvastatud OÜ X juhatuse liikme A. V. poolt esitati maksuhaldurile

ajavahemikul 21.08.2006.a-18.11.2008.a tahtlikult valeandmeid OÜ X 2006.a juuli kuni

detsember, 2007.a jaanuari, märtsi, juuni kuni detsembri, 2008.a jaanuari kuni mai ning juuli kuni

oktoobri käibedeklaratsioonides, mille tulemusel jäi Eesti Vabariigil maksudena laekumata kokku

1 831 510 krooni. Samuti esitati valeandmeid 2006.a augusti ja detsembri, 2007.a jaanuari,

veebruari, aprilli, mai, juuli kuni detsember ning 2008.a jaanuari kuni juuni, septembri ja oktoobri

tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete

deklaratsioonides, mille tulemusena on laekumata jäänud 2 594 534 krooni. Selliselt pani OÜ X

juhatuse liige A. V. koos Arlet Martinsoni, Hillar Taltsi, V. Š.i, R. T.ja N. P. kaasabiga toime KarS

§ 389¹ lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so suures ulatuses maksudest kõrvalehoidmine OÜ X

maksudeklaratsioonides

valeandmete

esitamisega,

mille

tulemusel

tasumisele

kuuluv

maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast, st maksudena jäi riigile

laekumata 4 426 044 krooni, so 282 876 eurot (vt ka otsuse p 3.2.2.). Kuritegu oli kuni

15.03.2007.a. karistatav KarS § 386 lg 1 järgi maksude väärarvutusena. Karistusseadustiku

rakendamise seaduse § 8 p 2 järgi tuli teo toimepanemise ajal süütegude kvalifitseerimisel

karistusseadustiku järgi, milles on koosseisulise tunnusena ette nähtud kahju tekitamine suures

ulatuses, hinnata varalist kahju suureks juhul, kui see ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus

sajakordselt. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 254 „Palga alammäära kehtestamine“ §

1 kohaselt kuupalga alammäär 2008.a 4350 krooni. Seega menetluse käigus tuvastatud riigile

laekumata maksusumma 4 426 044 krooni puhul oli teo toimepanemise ajal tegemist suurele

kahjule vastava summaga. 01.01.2015.a kehtima hakanud KarS § 121 p 2 kohaselt on suure

kahjuga või süüteo ulatusega tegemist siis, kui see ületab 40 000 eurot. Kuivõrd 4 426 044 krooni

puhul on tegemist 282 876 euroga, siis ka alates 01.01.2015.a vastab maksudena laekumata summa

1-12-10558

83 / 131

suurele kahjule. Käesoleval ajal on sama tegu kvalifitseeritav KarS § 3891 lg 1 järgi, mis on

maksuhaldurile andmete esitamata jätmine või valeandmete esitamine maksukohustuse

vähendamise või tagastusnõude suurendamise eesmärgil, millega varjatakse maksukohustust või

suurendatakse alusetult tagastusnõuet suurele kahjule vastava summa võrra või enam.

Süüdistatavale Arlet Martinsonile on esitatud süüdistus KarS § 3891 lg 1 - § 22 lg 3 selles, et tema

korraldades OÜ X majandustegevust äriühingu tegevdirektorina aitas ajavahemikul 21.08.2006.a

kuni 18.11.2008.a kaasa OÜ X juhatuse liikme A. V. poolt OÜ X maksudeklaratsioonides

maksustamisperioodide 2006.a juuli kuni detsember, 2007.a jaanuari, märtsi, juuni kuni detsembri,

2008.a jaanuari kuni mai ning juuli kuni oktoobri kohta valeandmete esitamisele, koostades

30.06.2007.a. ning allkirjastades OÜ X nimelt reaalseid majandustehinguid mittekajastava arve nr

807A ning juhatas V. Ś., N. P., R. T. ja Hillar Taltsi tegevust, misläbi soodustas A. V. poolt kuriteo

toimepanemist, kuivõrd tema tegevus avaldas mõju põhjusliku seose ahela arengule ning toetas

selle arengut, on see käsitletav ainelise ja vaimse kaasabina. Kohus leiab, et kohtule esitatud

tõenditega on leidnud tõendamist, et OÜ X raamatupidamises on kajastatud reaalse sisuta OÜ X

X, OÜ X , OÜ X , OÜ X X, OÜ X X, OÜ X X, OÜ X X, OÜ X X, OÜ X , OÜ X X, OÜ X X, OÜ

X ja OÜ X nimelt esitatud arveid, millelt märgitud käibemaksu ei saanud OÜ X

sisendkäibemaksuna arvestada. OÜ X juhatuse liikmele A. V.-le on kuriteo toimepanemisele

osutanud ainelist ja vaimset kaasabi nii Hillar Talts (vt otsuse p. 1.3.2.2) kui ka kuritegeliku

ühenduse liikmed Arlet Martinson, Ülle Saar, R. T., N. P. ja V. Š..

Süüdistatav Arlet Martinson on OÜ-le X esitanud OÜ X nimelt 03.06.2007.a. arve nr 807A, mille

kohta on kohus võtnud seisukoha, et tegemist on näilise arvega, millest käivet ei tekkinud (vt

otsuse 1.3.7.). Nimetatud arve alusel ei tohtinud OÜ X käibedeklaratsioonis sisendkäibemaksu

arvestada ega arvel nimetatud käibemaksu summas 4544,10 krooni maksmisele kuuluvast

käibemaksust maha arvata. A. Martinsoni roll on olnud ka vahendada A. V.-le reaalse sisuta arveid,

mida saaks OÜ X maksuarvestuses arvestada. Jälitusprotokollist nähtuvad kõned, mil A.

Martinson on arutanud A. V.-ga ülekandeid pangas, nt 01.10.2007.a. 21:19 on A. Martinson

küsinud: „ma tahtsin seda lihtsalt küsida, räägi, kuidas sul on kolme koma neljaga, ei, kolme

koma, kolme koma noh kaheksaga või siuksega?“ A. Velleste: „Kolm koma kaheksa? Seda?“

Edasi üritavad pooled võimalikult kõne sisu varjata, mille käigus A. V. ütleb, et „… seal on ikkagi

see asi, esimene asi kohe, et see tuleb välja võtta, ja seal on tarvis nagu üle poole põrssa

ühesõnaga.“ A. Martinson vastab „Kõik? Aa, kõigil siis vä? Ei ühe kaupa!“ Kõnega haakub hästi

iga OÜ X poolt arve alusel tehtud ülekandega seotud käitumismuster, millega koheselt, kui raha

on laekunud võetakse see sularahas kontolt välja. Seejuures on ülekanded alati tehtud jaokaupa,

mille vajalikkusest saab aimu A. V. poolt A. Martinsonile antud selgitusest, et „nii, reageerivad

sealt, siis mul nagu elan üle ühesõnaga ….“ Järgmisel päeval 02.10.2007.a. kell 10:36 arutavad

vestluse pooled edasi tehingute toimumist, A. V.: „Vaata, sina andsid käibe andsid tagasi juba.

Nüüd nemad nagu teevad sinuga tehingu ära, reaalselt raha ei liiguta, aga sina müüd edasi jälle

käibega.“, millele A. Martinson vastab: „no ja siin paber pliiats ja siis on selge, kuda pidi teeb ja

siis on mõtet arutada.“ Kohtu hinnangul nähtuvad kõnedest A. V. ja A. Martinsoni kooskõlastatud

tegevus arvete koostamiseks ja ülekannete tegemiseks, mille saab täiendavalt kinnitust kõnest

04.10.2007.a. kell 13:03., kui A. Martinson läheb panka ja teatab A. V.-le plaanist teha teda konto

juurde kasutajaks, põhjendades seda vajadusega „… kui mingid pigunid-pagunid, noh saad aru ja

siis, siis on võimalus edasi majandada, neid asju nad nii kui nii ei tea ja ei ole ja ei oska, et siis

jäävad sellised asjad, noh, et ütleme nii, et kui tõesti täis laks mingisugune käib kuskil onju ja seal

on nii kui nii need asjad olemas, siis sina oled see mees, kes marsib sinna ja võtab seal ja siis

hoiad oma käes …“. Eeltooduga on tõendatud A. Martinsoni korraldav roll, et soodustada

võimalikult palju kuriteo täideviija A. V. tegevust maksuhaldurile valeandmete esitamisel ja

viimase tahte tugevdamisel (vaimne kaasabi), sest A. Martinsoni kaasaaitamisel oli tagatud

varjatud ja kiire raha tagastamine A. V.-le, mis OÜ X maksuarvestuses ei kajastu.

Näilise arvete alusel ülekannete tegemine R. T., N. P. ja V. Š. poolt on selgunud OÜ X X, OÜ X ,

OÜ X X, OÜ X X ja OÜ X. A. Martinsoni juhtimisel on nimetatud R. T., N. P. ja V. Š.

1-12-10558

84 / 131

allkirjastanud arveid jt dokumente ning on A. Martinsoni ülesandel raha välja võtnud, nt OÜ-le X

X on kantud üle raha, mille V. Š. on välja võtnud ning A. Martinson on tagasi A. V.-le andnud (vt

otsuse p. 1.3.3.). Samamoodi selgub pangakontode vaatlusprotokollist jälitusprotokollist kõnesid,

mil R. T. on ise või käsutades V. Š. võtnud OÜ X (otsuse 1.3.9.), OÜ X X või OÜ X X (otsuse p

1.3.5., 1.3.10.) kontolt raha välja. Välja kujunenud tegevusest saab kinnitust jälitusprotokollist, nt

kõne 26.03.2007.a. kell 15:39 R. T.-lt V. Š.-le, et viimane Nordea pangast raha välja võtaks ning

samal päeval on OÜ X X kontolt V. Š. poolt summas 6895 eurot välja võetud. V. Š. tegevust

osaühingute nimelt arvete koostamiseks nähtub veel kõnedest, nt 22.11.2007.a. kell 12:30 kui A.

Martinson helistab R. T.-le, et V. Š. annaks allkirja OÜ X X seotud dokumentidele või kõne

29.11.2007.a. kell 12:27 annab V. Š. A. Martinsonile teada, et varsti laekub ja ta tuleb läbi.

Jälitusprotokollis nähtuvad mitmed kõned, mil A. Martinson on küsinud ka R. T. käest, kas ta on

pangas käinud ja kas kõik dokumendid on tehtud, nt 23.11.2007.a. kell 14:51 annab R. T. A.

Martinsonile teada, et on olemas ja saab ära anda. Samal päeval on N. P. võtnud OÜ X kontolt

välja 124 680 krooni. Täiendavat kinnitust, et A. Martinson on korraldanud OÜ-le X arvete

esitamist nähtub veel 21.02.2011.a vaadeldud Arlet Martinsoni elukohas toimunud läbiotsimisel

leitud ja kaasa võetud märkmikust, kus on tehtud järgnev sissekanne: „Annuse II,“, 30 000:2

võrdub 15 000 edasi Romkale 29611,90“. OÜ X arvel 31.10.2007.a. nr 209 on nimetatud kinnistult

saadud metsamaterjal edasi OÜ X, kuigi A. Martinson ei peaks omama mitte mingit kokkupuudet

viidatud kinnistuga. Samast vaatlusprotokollist nähtub sissekanne kuupäevale 05.09.:„Kaidekson

siin + Hillar sula“. Viiteid OÜ X X kohta on ka kuupäevade 08.10. ja 18.11. juures. Asjaolule, et

nimetatud märked ei ole tekkinud juhuslikult annab tunnistust asjaolu, et ka tegelikult on sellel

ajavahemikul süüdistusega hõlmatud arveid koostatud. Eeltooduga on tõendatud R. T, N. P. ja V.

Š. tegevuse juhtimine süüdistatava A. Martinsoni poolt OÜ X X, OÜ X X, OÜ X X, OÜ X X ja

OÜ X nimelt näiliste arvete koostamiseks ja OÜ X laekunud raha väljavõtmisel ja A. Martinsonile

üleandmiseks. Samuti ei ole OÜ X esitanud OÜ-le X reaalse sisuga arveid, mille tegevus oli

korraldatud A. Martinsoni poolt Ü. P. variisikuna ära kasutades (otsuse p 1.3.4.).

Kohus on leidnud, et OÜ X on keskse tähendusega nähtub ka nn OÜ X episoodis (vt otsuse p.

1.2.4). Jälitusprotokollist nähtub kõne 10.06.2008.a. (fail 1674) Hillar Taltsi ja Arlet Martinsoni

vahel, kui A. Martinson ütleb: „Nii. Mina kannan sulle, sina kannad edasi ja sina sulas.“ H. Talts

vastab: „sulas jah, sulas jah“ /…/ „Sott päevas on lugu, sott on lugu. On lugu.“ Nimetatud

vestlusega riimub A. Martinsoni ja A. V. telefonikõne 08.10.2007.a. kell 15:38, kui A. Martinson

küsib A. V.-lt „… kas sul Hi´ga midagi on ka vä, õiendada praegu midagi?“, mille A. V. vastab:

„no ütleme niimoodi finantsiliselt küll jah, aga mitte nagu ülekannetena.“ A. Martinson ei saanud

aru ja küsib üle: „sulas vä?“. A.V. selgitab siis üle, et „ei noh, osa ülekandeid on tegemata noh.“

Kohtu hinnangul on leidnud tõendamist, et A. Martinson on leppinud kokku A. V.-ga, et Hillar

Talts koostab vajalikud arved ja võtab pärast OÜ-lt X raha ülekandmist selle ka kohe välja, et see

A. Martinsonile anda. H. Taltsi seotus kuriteoplaani realiseerumisel nähtub ka näiteks OÜ X

kontori pealkuulamisel 12.06.2008.a. salvestatud kõnest (fail 1861), kui Ülle Saar küsib H. Taltsi

käest: „aga nüüd on mul igavene häda, kuule, kas ta on sul sinna kandnud sinna X i, raha pole

vä?“, millele H. Talts vastab: „ei ole.“ Ü. Saar jätkab vestlust ja selle käigus selgub, et tal on

kindlasti homseks raha vaja, seejärel lubab H. Talts midagi ette võtta. Kõnega seondub pangakonto

vaatlusprotokoll, mille järgi on OÜ X laekunud raha on 12.06.2008.a. Ü. P. poolt välja võetud.

Seega on süüdistatav A. Martinson koordineerinud OÜ-le X rahade liikumise läbi OÜ X X, OÜ X

, OÜ X , OÜ X X, OÜ X X, OÜ X X, OÜ X X, OÜ X X, OÜ X , OÜ X X, OÜ X X, OÜ X ja OÜ

X pangakontodele ja tagasi A. V.-le.

Kohus leiab, et on leidnud tõendamist Arlet Martinsoni poolt aineline kaasabi kuriteovahendi

(reaalse sisuta arvete) üleandmisega A. V.-le kuivõrd sisendkäibemaksu maha arvamine on

lubatud üksnes käibemaksuseaduses sätestatud nõuetele vastava originaalarve alusel, kes kajastas

neid OÜ X sisendkäibemaksuarvestuses (RKKKo nr 3-1-1-6-11, p. 13.3). Samuti võimaldasid

kõnealusel arved kuriteo täideviijal A. V.-l esitada valeandmeid tulu- ja sotsiaalmaksu

deklaratsioonides, mille tulemusena vähenes oluliselt äriühingu tulumaksukohustus. Arvete

1-12-10558

85 / 131

üleandmine on käsitletav ka vaimse kaasabina, sest nimetatud arved on tugevdanud täideviija A.

V. tahtlust, sest arvete olemasolu on oluliselt vähendanud OÜ X maksudeklaratsioonides

valeandmete ilmsikstuleku riski. Kohus leiab, et süüdistatava Arlet Martinsoni poolt on kuritegu

toime pandud kavatsetult (KarS § 16 lg 2), sest ta on seadnud endale eesmärgiks esitada ise või H.

Taltsi, Ü. Saare, R. T. ja N. P. tegevust juhendades valeandmetega arved A. V.-le OÜ X

maksudeklaratsioonides valeandmete esitamiseks. Arveid A. V.-le üle andes sai A. Martinson aru,

et A. V. tegevus on suunatud OÜ X maksukohustuse vähendamisele. Seega vastab süüdistatava

Arlet Martinsoni tegevus KarS § 3891 lg 1 - § 22 lg 3 järgi kaasaaitamise objektiivsetele ja

subjektiivsetele tunnustele.

1.4. OÜ Erkki Puit. Süüdistatavatele Peeter Mägi ja OÜ-le Erkki Puit heidetakse süüdistuse järgi

ette sellest, et Peeter Mägi olles alates 02.01.2006.a OÜ Erkki Puit (registrikood 10967677)

juhatuse liige lasi osaühingu huvides ajavahemikul 11.07.2007.a kuni 10.12.2008.a äriühingu

juhina raamatupidamise eest vastutava isiku teadmatust ära kasutades esitada maksuhaldurile

tahtlikult valeandmeid OÜ Erkki Puit käibemaksudeklaratsioonides maksustamisperioodide

2007.a juuni, juuli, augusti, oktoobri, novembri ja detsembri ning 2008.a jaanuari kuni novembri

kohta, kasutades selleks Arlet Martinsoni poolt osutatud kaasabil OÜ X nimelt koostatud reaalseid

majandustehinguid mittekajastavaid arveid, mille alusel suurendati käibedeklaratsioonides

alusetult sisendkäibemaksu ja jäeti Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas 3 111 580

krooni (so 198 866 eurot).

Kohtule on esitatud järgmised 53 OÜ X poolt OÜ-le Erkki Puit ajavahemikul 06.06.2007.a. kuni

04.11.2008.a. esitatud arvet, mis on süüdistusversiooni kohaselt ilma reaalse sisuta:

Erkki Puit OÜ

kuup

nr

arve sisu

Maksumus

Käibemaks

kogusumma

06.06.07 755

ümarmetsamaterjal

254 886,00

45 879,48

300 765,50

30.07.07 863

ümarpuit Ku, Ka, Ks, Lv, Hb

322 596,00

58 067,28

380 663,30

29.08.07 917

ümarmaterjal Ku Mä Ks Lv Hb

202 240,50

36 403,29

238 643,79

30.10.07 1062 ümarpuit Ks, Mä, Ku, Lv, Hb

840 000,00

151 200,00

991 200,00

02.11.07 1073 ümarpuit Ks Mä Ku Lv Hb

733 829,40

132 089,29

865 918,69

09.11.07 1082 ümarpuit / Ks, Mä, Ku, Lv, Hb

342 447,00

61 640,46

404 087,46

26.11.07 1117 ümarpuit Ks, Mä, Ku, Hb, Lv

496 056,10

89 290,10

585 346,20

29.11.07 1122 ümarpuit Ks Mä Ku Lv Hb

849 530,00

152 915,40

1 002 445,40

10.12.07 1154 ümarpuit Ku Ks Mä Hb Lv

264 195,00

47 555,10

311 750,10

14.12.07 1176 ümarpuit Ku Mä Ks Hb Lv

604 803,90

108 864,70

713 668,60

17.12.07 1178 ümarpuit Ku Mä Ks Hb Lv

309 543,30

55 717,79

365 261,09

28.12.07 1192 ümarpuit Ku Mä Ks Lm LV Hb

619 350,00

111 483,00

730 833,00

25.01.08 1241 ümarpuit Ku Mä Ks Hb

310 739,30

55 933,07

366 672,37

06.02.08 1260 ümarpuit / Ku Mä Ks Hb

469 667,60

84 540,17

554 207,77

12.02.08 1268 ümarpuit Ku Mä Ks Hb

400 500,00

72 090,00

472 590,00

15.02.08 1276 ümarpuit Ku Mä Ks Hb Lv

244 750,00

44 055,00

288 805,00

18.02.08 1279 ümarpuit Mä Ks-palk / ümarpuit Mä-palk

484 063,00

87 131,34

571 194,34

19.02.08 1280 ümarpuit Mä Ks Ku

417 266,80

75 108,02

492 374,82

21.02.08 1290 ümarmetsamaterjal /Ku Mä Ks Hb Lv

687 262,80

123 707,30

810 970,10

28.02.08 1298 ümarmetsam. Ku Mä Ks Hb Lv

100 702,80

18 126,50

118 829,30

06.03.08 1322 ümarmetsam. Mä Ku Ks Hb Lv

148 500,00

26 730,00

175 230,00

10.03.08 1326 ümarmetsamaterjal / Mä Ku Ks Hb Lv0

305 035,60

54 906,41

359 942,01

13.03.08 1327 ümarmetsamater Mä Ku Ks Hb Lv

91 358,00

16 444,44

107 802,44

13.03.08 1328 ümarmetsam. Mä Ku Ks Hb Lv

538 109,50

96 859,71

634 969,21

20.03.08 1349 ümarmetsam Ku Mä Ks Hb Lv Lm

564 850,00

101 673,00

666 523,00

25.03.08 1356 ümarmetsam. Ku Mä Ks Hb Lv Lm

138 250,00

24 885,00

163 135,00

25.03.08 1357 ümarmetsam. Ku Mä Ks Hb Lv Lm

164 000,00

29 520,00

193 520,00

02.04.08 1374 ümarmetsam. Ku Mä Ks Hb Lv Lm

180 025,20

32 404,54

212 429,74

17.04.08 1393 ümarmetsamaterjal / Ku mä Ks Hb Lm Lv

389 734,20

70 152,16

459 886,36

24.04.08 1411 ümarmetsamaterjal Ku Mä Ks Hb

131 574,50

23 683,41

155 257,91

29.04.08 1425 ümarmetsamaterjal Ku Mä Ks Hb

441 000,00

79 380,00

520 380,00

05.05.08 1432 ümarmetsam. Ku Mä Ks Hb Lv

384 364,30

69 185,57

453 549,87

08.05.08 1442 ümarpuit Ku Mä Ks Hb

405 581,90

73 004,74

478 586,64

23.05.08 1469 ümarmetsam. Ku Mä Ks Hb Lv

240 000,00

43 200,00

283 200,00

26.05.08 1473 ümarmetsam. Ku Mä Ks Hb Lv

224 224,00

40 360,32

264 584,32

30.05.08 1484 okaspalk / paberipuit Ku Ks Hb

328 000,00

59 040,00

387 040,00

30.05.08 1485 Mä palk

188 082,20

33 854,80

221 937,00

02.06.08 1496 okaspalk / paberipuit Ku Ks Hb

332 399,80

59 831,96

392 231,76

03.06.08 1497 okaspalk / paberipuit Ku Ks Hb Mä

264 000,00

47 520,00

311 520,00

18.06.08 1527 okaspalk / paberipuit

342 000,00

61 560,00

403 560,00

1-12-10558

86 / 131

26.06.08 1537 okaspalk Ku Mä

355 439,70

63 979,15

419 418,85

01.07.08 1541 palk Ku Mä / paberipuit Ks / paberipuit Ku Mä

264 000,00

47 520,00

311 520,00

05.08.08 1591 palk Ku Mä / paberipuit Ku Mä

259 945,20

46 790,14

306 735,34

19.08.08 1603 palk Ku Mä / paberpuit Ku Ks Mä Hb

142 374,10

25 627,34

168 001,44

05.09.08 1630 palk Ku Mä / paberpuit Ku Ks Mä Hb

185 100,00

33 318,00

218 418,00

18.09.08 1655 palk Ku Mä / paberpuit Ku Ks Mä Hb

125 770,90

22 638,76

148 409,66

29.09.08 1674 palk Ku Mä / paberpuit Ku Ks Mä Hb

289 573,60

52 123,25

341 696,85

01.10.08 1682 paberpuit Ku Ks Mä Hb

148 224,00

26 680,32

174 904,32

06.10.08 1684 palk Ku Mä / paberpuit Ku Ks Mä Hb

118 000,00

21 240,00

139 240,00

10.10.08 1695 palk Ku Mä

235 350,00

42 363,00

277 713,00

24.10.08 1710 palk Ku Mä / paberpuit Ku Ks Mä Hb

105 000,00

18 900,00

123 900,00

29.10.08 1724 palk Ku Mä / paberipuu Ku Mä Ks

220 080,10

39 614,42

259 694,52

04.11.08 1737 palk Ku Mä / paberipuu Ku Mä Ks

82 187,40

14 793,73

96 981,13

20 398 145,20

Süüdistusversiooni kohaselt suurendas Peeter Mägi tahtlikult eeltoodu arvete alusel

sisendkäibemaksu, millega tasaarvestas tegelikult tasumisele kuuluva käibemaksu. Puudub

vaidlus, et Peeter Mägi on OÜ Xi arved esitanud OÜ Erkki Puit raamatupidajale E. E.-le, mis on

tõendatud süüdistatava P. Mägi ja tunnistaja E. E. ütlustega. Tunnistaja E. E. ütluse järgi esitas

tema süüdistatava Erkki Puit OÜ käibedeklaratsioonid. Nimetatud süüdistatava ja tunnistaja

ütluste kohaselt ei teadnud raamatupidaja esitatud arvetel nimetatud tehingute toimumisest midagi,

vaid kandis P. Mägilt saadud dokumentide alusel andmed raamatupidamisprogrammi, mille põhjal

koostati käibedeklaratsioon mh ostuarvetel kajastatud sisendkäibemaksuga ja tasumisele kuuluva

käibemaksuga. Seega on saab P. Mägi vastutus suures ulatuses maksudest kõrvale hoidmisest

täideviijana tulla kõne alla vahendlikult, so raamatupidajat ära kasutades ülekaaluka teadmisega

maksuhaldurile käibedeklaratsioonis valeandmete esitamine.

Samas episoodis on esitatud süüdistus Arlet Martinsonile KarS § 3891 lg 1 – § 22 lg 3 alusel selles,

et tema, korraldades OÜ X tegevdirektorina osaühingu majandustegevust, aitas ajavahemikul

11.07.2007.a kuni 10.12.2008.a kaasa OÜ Erkki Puit juhatuse liikme Peeter Mägi poolt OÜ Erkki

Puit maksudeklaratsioonides maksustamisperioodide 2007.a juuni, juuli, augusti, oktoobri,

novembri ja detsembri ning 2008.a jaanuari kuni novembri kohta valeandmete esitamisele,

koostades ning allkirjastades OÜ X nimelt reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved,

mille

alusel

ettevõtja

suurendas

tahtlikult

nimetatud

maksustamisperioodide

käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja jättis Eesti Vabariigile maksmata

käibemaksu summas 3 111 580 krooni. Peeter Mägi ja Arlet Martinsoni vastutuse aluseks on seega

ebaõigete andmetega OÜ Xi arved, millega viimane ei ole ümarpuitu, palki või paberipuitu

(edaspidi: metsamaterjal) OÜ-le Erkki Puit müünud.

OÜ X on esitanud süüdistusega hõlmatud perioodil kokku 72 arvet, millest 53 juhul on tõstatud

kahtlus, et need ei ole tõesed, mille kohta saab kinnitust menetleja S. L. ütlustest. Seega oli

eeluurimisel oli tehtud valik tehingutest, mida loeti kahtlaseks, nt on üle kuulatud autojuht A. K.

on ülekuulamisel selgitanud, et ta tegi osadest veoselehtedest valiku, mil ta sai väita, et veoselehel

ei ole tõenäoliselt tema allkirja. Tunnistajana on üle kuulatud OÜ X juhatuse liige J. O., kelle

ütluste kohaselt on OÜ X tegelenud enamjaolt metsamaterjali ostmisega ja edasi müügiga.

Tunnistaja sõnade kohaselt oli P. Mägi A. Martinsoni tuttav, seetõttu tegeles viimane ise OÜ-ga

Erkki Puit. Asjaolu, et ta ei olnud süüdistusega hõlmatud tehingutega kokku puutunud näitas

ilmekalt tunnistaja ristküsitlemisel selgunud tunnistaja teadmatus ja kindel veendumus, et OÜ X

on kaupa OÜ-le Erkki Puit müünud, mitte aga vastupidi. Siiski pole kahtlust, et OÜ X on

metsamaterjali müügiga tegelenud ja vähemalt 19 juhul ei ole tehinguid OÜ-ga Erkki Puit kahtluse

alla seatud. Vaidluse all on konkreetselt 29 kinnistult metsamaterjali ostmine, mida väidetavalt

OÜ X ei saanud OÜ-le Erkki Puit edasi müüa.

Müügi mittetoimumist põhjendas prokurör järgmiste argumentidega: 1) kinnistute omanikud ei

kinnita, kas metsaraide toimumist või selle müüki; 2) OÜ Erkki Puit poolt teatud kinnistutelt

ostetud metsamaterjali kogus ületab metsateatistes märgitud koguseid; 3) OÜ-d X, X X, X X, X ,

X ja X X ei ole tegutsevad äriühingud, kellelt OÜ X oleks saanud metsamaterjali soetada; 4) 17

veoselehe puhul on OÜ-le Erkki Puit, teostanud vedu isikud, kelle kohta Eesti rahvastikuregistris

andmed puuduvad ning puudub registriandmetel veok; 5) puidu ostmist ja vedu X laoplatsilt OÜ-

1-12-10558

87 / 131

le Erkki Puit reaalselt ei toimunud. Seejuures on prokurör läbivalt asja arutamise käigus märkinud,

et OÜ Erkki Puit legaliseeris P. Mägile endale teadaolevast kohast pärineva metsamaterjali.

Vaidlust ei ole, et OÜ Erkki Puit on metsmaterjali müünud kokkuostjatele, mille kohta on ka

kaitsja Mart Sikut esitanud dokumentaalsed tõendid vaidlusalustelt kinnistutelt pärineva

metsamaterjali edasimüügi kohta.

1.4.1. Kohtule on esitatud Arlet Martinsoni poolt allkirjastatud OÜ X arve nr 755 ja metsamaterjali

üleandmise-vastuvõtmise akt nr 6/1, mille järgi on 06.06.2007.a. on müüdud OÜ-le Erkki Puit

ümarmetsamaterjali 221,64 tm. Kohtuistungil uuritud veoselehtede nr 2522, nr 2520, nr 2521 ja nr

2519 nähtub, et 2007.a. juunis ja juulis on autojuhid A. K., A. K. ja K. O. poolt X kinnistult

metsamaterjali välja veetud. Ühelgi juhul ei ole kohtuistungil nimetatud autojuhid veoselehte

vaadates kohtule väitnud, et nemad ei ole sellelt kinnistult midagi vedanud. K. O. ütluste kohaselt

sai ta juhised oma ülemuselt (veofirma juhilt), K. O. väitis, et ta ei ole dokumendile alla kirjutanud,

kuid seda võiski tema asemel teha nt Peeter Mägi ning A. K ei eitanud veoselehel enda allkirja. Et

X kinnistult tõenäoliselt metsamaterjali veeti selgub ka kohtule kaitsja poolt esitatud arvest nr

1387, millega OÜ Erkki Puit võõrandas 23.07.2007.a. lepingu nr 31362 alusel X kinnistult pärit

metsamaterjali X X X AS-le. Prokuröri väitel pidi Peeter Mägi siiski teadma, et kaupa ei pärine X

kinnistult, sest metsateatisel nimetatud raiemahtu 54 tm ületati kordades (221,64 tm). Kohus

nõustub, et vahe lubatud raie ja edasi müüdud metsamaterjali vahel on oluline, kuid sellest ei saa

teha kaugeleulatuvaid järeldusi. Nimelt on kaitsja M. Sikuti poolt kohtule esitatud

Keskkonnainspektsiooni objekti kontrollimise protokollid nr 378 ja 532, millelt nähtub, et

27.06.2007.a. ja 28.09.2007.a. on „… kontrollitud metsamaterjaliga sooritatavate tehingute korra

täitmist metsamaterjali ostmisel ja müümisel.“ /kd 36., tl 67-68/. Nimetatud kontrollid on

hõlmanud perioodi juuni 2007.a. kuni september 2007.a. Nimetatud kontrolli tulemusena ei ole

järelevalveametnikud nende veoselehtedega seotud puudusi leidnud, mis kinnitab järeldust, et

süüdistatavale ei olnud teada, et X kinnistult ei ole materjal pärit. Kui kontrollivad ametnikud ei

näinud veoselehtede üle vaatamisel rikkumisi ei ole see ka süüdistava jaoks niivõrd ilmne. Teiseks,

kui metsateatisega oli lubatud vähem metsa raiuda, ei välista selline asjaolu iseenesest võimalust,

et puitu oli veoselehel märgitud lähtekohas rohkem. Nt tunnistajate J. O. ja A. K. ütlustest nähtub,

et metsamaterjali võidakse metsas koondada ühele platsile, seetõttu võib lähtekohas olla ka puitu,

mis tegelikult ei pärinegi ainult sellelt kinnistult.

Kohtule on esitatud OÜ X X poolt 02.05.2007.a OÜ-le X esitatud arve nr 93, mis on allkirjastatud

V. Š.i poolt, mille järgi OÜ X X müüs OÜ-le X ümarmetsamaterjali 221,64 tm. 02.05.2007.a

metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti nr 22A järgi on OÜ X X soetanud OÜ-le X müüdava

metsamaterjali X maaüksuselt ning üleandmise kohaks on märgitud X küla. X kinnistu omanik

V. N. poolt antud ütluste järgi on ta kinnistult teinud ainult endale küttepuid ja ei ole raieõigust

kellelegi võõrandanud. Samuti ei tundnud tunnistaja V. N. V. Š.-i ega ole omanud kokkupuuteid

OÜ-ga X X. Nimetatud äriühingu nimelt V. Š. esitanud arveid ka OÜ X X, millel on puudunud

igasugune majanduslik sisu (vt otsuse p 1.2.1). V. Š. tegevus on aga olnud korraldatud R. T. poolt,

kelle juhendamisel on V. Š. OÜ X X jpt äriühingute kontodelt raha välja võtnud. R. T. on

tunnistajana andnud ütluseid, mille järgi ta legaliseeris puidu päriolu, millega oli võimalik OÜ X

ja OÜ X X nimelt esitada arveid OÜ X metsamaterjali kohta, mille päritolu oli teadmata. Kohus

leiab, et kuritegeliku ühenduse liikmete poolt on korraldatud metsamaterjali päritolu tõendavates

dokumentides valeandmete esitamise. Kohtule ei ole esitatud tõendid, mille järgi P. Mägi oleks

valeandmetest teadlik või oleks puidumaterjal kuulunud talle enne seda, kui OÜ-ga X tehingu tegi.

1.4.2. Metsamaterjali müüki OÜ X poolt OÜ-le Erkki Puit nähtub ka Arlet Martinsoni

allkirjastatud arvelt nr 863 ja 30.07.2007 metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktist nr 7/4,

mille järgi OÜ X müüs X-X maaüksuselt pärinevat ümarpuitu 313,2 tihumeetrit. Arve juurde

kuulub ka 19.07.2007 metsateatis nr 212007201, kus oli hinnanguliseks raiemahuks märgitud 150

tihumeetrit. Kinnistusregistri väljatrüki järgi oli kinnistu omanikuks K. K.. Kohtule esitatud

veoselehtedelt 17.08.2017.a. nr 0014 ja 09.08.2007.a. nr 0013 nähtub, et autojuhtide A. K. ja A.

M. poolt veeti kokku 71,75 tm puitu. Tunnistaja K. K. on andnud ütluseid, mille järgi on

1-12-10558

88 / 131

kõnealuses metsas raiet teostatud suurusjärgus 200tm, mis müüdi edasi H. L. nimelisele isikule.

Asjaolu, et OÜ-lt X X-X kinnistult soetatud metsamaterjal on edasi X X X AS-le müüdud nähtub

kaitsja M. Sikuti poolt kohtule esitatud OÜ Erkki Puit arvetest nr 253366, 253416, 1401, 1404,

1435, 1439 ja 1450. Tunnistajad A. K. ja A. M. on varasemaid ütluseid muutnud, arvestades

eeluurimisel räägituga ei välistanud tunnistajad vedude toimumist nii nagu see veoselehtedel on

kirjas. Kuigi metsateatisel oli kirjutatud vähem lubatud raiutavaid tihumeetreid (250tm) ei muuda

järeldust, et metsamaterjali on OÜ Xi poolt OÜ-le Erkki Puit edasi müüdud.

OÜ X on näidanud enda raamatupidamises metsamaterjali ostmist OÜ-lt X, kajastades enda

raamatupidamises 27.07.2007 a metsamaterjali üleandmise- vastuvõtmise akti nr 31. OÜ X

omakorda kajastas enda raamatupidamise dokumentide hulgas 27.07.2007 arvet nr 00013 OÜ-lt

X X 27.07.2007. a ümarmetsa materjali võõrandamise lepingut nr 11134, mille kohaselt on OÜ X

soetanud OÜ-le X müüdava metsamaterjali raieõiguse 441,70 tihumeetrit OÜ-lt X X.

Metsamaterjali üleandmise aktidest nähtub, et R. T. on esmalt puidu üle N. P.le 27.07.2007.a. X-

s, samal päeval andis sama koguse puitu N. P. edasi Arlet Martinsonile, kes selle kolm päeva

hiljem P. Mägi`le üle andis. Tunnistaja K. K. ütluste kohaselt ei ole tema raieõigust OÜ-le X X

võõrandanud. Kohtule esitatud tõenditega ei kummutata kahtlust, et OÜ Erkki Puit ei saanud

metsamaterjali müüa, pigem leiab eelnimetatud tõenditest toetust kaitsja M. Sikuti väitele, et

metsamaterjali vedu on toimunud eelnimetatud kinnistult. R. T. on olnud nii OÜ X kui ka OÜ X

X tegevuse korraldajaks, mis on seisnenud näiliste dokumentide koostamises ja selle kinnituseks

ülekannete tegemises. Tunnistaja R. T. ütluste järgi on ta puidu päritolu kinnitavaid dokumente

võltsinud, nt Läti puidu olemasolul. Nn Läti puidu olemasolule tehingute jadas saab kinnitust OÜ

X raamatupidaja G. N. öeldes, et ta ei ole näinud puidukoormaid, küsimusele, kas tehingud olid

reaalsed vastas tunnistaja „ … kui vagun tuli metsaga Lätist ja mul oli terve pakk dokumente nii

Läti raudteejaamast kui Pärnu Kaubajaamast. Mul olid dokumendid, et autodega veeti metsa

Lätist ja Eestist. Mul olid dokumendid raie kohta.“ Tunnistajal G. N.-il ei tekkinud kahtlust, et

OÜ-l X on tegelik tegevus, pigem tekitas temas küsimusi äriühingu hankijad, kes esitas samas

suurusjärgus arveid, mis on edasi müüdud. Seega on kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et OÜ

X süüdistatava A. Martinsoni isikus on saanud edasi müüa teadmata päritoluga metsamaterjali.

Puuduvad tõendid, mille alusel võiks järeldada, et Peeter Mägi oleks lasknud vormistada või muul

moel suunanud R. T. tegevust arvete koostamisel. Kohus leiab, et on jäänud kõrvaldamata kahtlus,

et OÜ X on puitu arve alusel edasi müünud.

1.4.3. OÜ Xi poolt esitati 29.08.2007 a OÜ Erkki Puit arve nr 917, mille järgi müüdi OÜ-le Erkki

Puit ümarmetsamaterjali 196,35 tm. Arve juurde kuulub metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise

akt nr 8/4, mille kohaselt on OÜ X soetanud OÜ-le Erkki Puit müüdava metsamaterjali X X

maaüksuselt, mis on märgitud ka metsamaterjali üleandmise kohaks. Metsamaterjali eest tasumist

tõendavaks dokumendiks on OÜ X raamatupidamises kviitungi orderid nr 0309/01 03.09.2007 ja

0609/01 mis on 06.09.2007.a., mis on A. Martinsoni poolt allkirjastud. Tunnistaja on üle kuulatud

kinnistu omanik R. S., kelle ütluste järgi 05.08.2007.a. müünud raieõiguse lepingu nr 1172, kuid

mitte enam kui 50tm. R.-i nimelist isikut tunnistaja ei tundnud. Kinnistu kohta on 05.03.2007.a.

väljastatud metsateatis nr 53009901, millel on hinnanguliseks raiemahuks märgitud 28 tm.

Dokumentide järgi on olnud ei oleks saanud nii palju metsamaterjali metsast välja raiuda, kuid

kohtule esitatud andmetest nähtub, et raiutud tihumeetrid võisid kinnistu omaniku ütluse põhjal

olla ka oluliselt suuremas mahus kui metsateatisel oli märgitud. Kohtule esitatud 21.01.2009.a.

vaatlusprotokollist (tõkendatud plommiga nr 001960113) nähtub dokumentide vaatlusest

järjekorra number 00142 all asub akt nr 35B, mille kohaselt OÜ X on soetanud OÜ–le X müüdava

metsamaterjali X X maaüksuselt. OÜ X nimel on tehinguid teinud nii R. T. kui ka N. P., kellega

kinnistu omanik ei ole ütluste järgi kokku puutunud. Siiski ei saa välistada, et vedu on siiski

toimunud X X maaüksuselt ajavahemikul 26.08.-28.08.2007.a. kokku 88,9 tm. Tunnistaja A. K.

ei välista veo toimumist, kuid kinnitas kohtule, et veoselehel nr 0038 ei ole tema allkirja, mille

võis tema eest sinna panna P. Mägi. Kaitsja P. Mägi poolt on esitatud tõendina OÜ Erkki Puit

arved nr 1418 (30.08.2007.a.) ja 1454 (28.09.2007.a.), millelt nähtub, et X X AS-le on X X

1-12-10558

89 / 131

pärinenud metsamaterjali müüdud. Seega ei saa esitatud tõendite põhjal väita, et OÜ X arvel

märgitud puitu ei ole OÜ-le Erkki Puit müüdud.

1.4.4. OÜ Xi poolt OÜ-le Erkki Puit 30.10.2007.a esitatud arve nr 1062 järgi müüdi OÜ-le Erkki

Puit ümarpuitu 700 tm, mille juurde kuulub 30.10.2007.a. metsamaterjali üleandmise-

vastuvõtmise akt nr 10/3, millega on OÜ X andnud OÜ-le Erkki Puit üle X maaüksuselt.

18.06.2007 väljastatud metsateatise nr 166009901 alusel oli lubatud raiemahuks 1324 tm. X

kinnistuga on seotud veel OÜ Xi poolt 02.11.2007.a. OÜ-le Erkki Puit arve nr 1073, millega müüdi

ümarpuitu 643,71 tm. Arve juurde kuulub 02.11.2007.a. allkirjastatud metsamaterjali üleandmise

vastuvõtu aktiga nr 11/1, millega on OÜ-le Erkki Puit metsamaterjal X maaüksusel üle antud.

Metsamaterjali eest tasumist tõendavaks dokumendiks on OÜ X raamatupidamises kviitung-

orderid nr 3010/01 30.10.2007 a, 0211/01 02.11.2007 ja 0111/01 01.11.2007 ning lisaks 0109/01

09.11.2007 ja 0511/11 05.11.2007. Veoselehtede nr 0116 (20.12.2007), nr 0126 (12.11.2007), nr

0130 (21.11.2007), nr 0112 (11.11.2007), nr 0127 (08.11.2007), nr 0128 (11.2007), nr 0131

(22.11.2007) ja nr 0117 (07.01.2007). Tunnistajatena on ülekuulatud nimetatud veoselehtedel

alusel vedusid teostanud A. K. ja A. R.. A. R. poolt antud ütluste järgi olid veoselehed eeltäidetud

ja tal tuli sõita sinna, kuhu teda juhatati. Võimalik, et ka veoselehtedel nimetatud asukohta. Teine

tunnistaja A. K. on andnud ütluseid, mille järgi ta ei ole enda tuttava M. S. (S.) kinnistult

metsamaterjali välja vedanud, kuid on ristküsitlemise käigus avaldanud, et on tuttava

kõrvalkinnistult vedu teinud ja ei saa tegelikult täielikult välistada veo toimumist. Kohtu hinnangul

ei saa nende tõendite pinnalt tõsikindlalt väita, et OÜ Erkki Puit ei ole nimetatud kinnistult OÜ X

arvel märgitud materjali saanud.

Tunnistajana on ülekuulatud kinnistuomanik M. S., kelle ütluse järgi müüs ta 08.01.2007 a

raieõiguse 2007.a. R. T.-ga seotud äriühingule OÜ-le X X metsaraie õiguse võõrandamise lepingu

nr 8017 alusel. Tunnistaja ütluste järgi tegi raide ära AS X X X X ja ta ei ole ta metsamaterjali

müünud OÜ Erkki Puit. Kohtule esitatud X kinnistu kohta tehtud päringu vastusest 25.08.2009.a.

AS-le X X X X nähtub, et X kinnistu ülestöötamise teenuse tellis X X X, ning arved on esitatud

1451,28 tm kohta. Kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et OÜ X kajastas oma

raamatupidamise dokumentide hulgas X X poolt 26.10.2007 a OÜ-le X väljastatud arvet nr 0022,

mis on allkirjastatud V. Š. poolt. X X müüs OÜ Xile ümarmetsamaterjali 781,3 tm. OÜ X X poolt

on 31.10.2007 OÜ-le X esitatud ka arve nr 0023, mille järgi müüdi ümarmetsamaterjali 794,8 tm.

Arvete juurde kuuluvad ka aktid vastavalt nr 49 26.10.2007 ja nr 50 31.10.2007. X X omakorda

näitas enda raamatupidamises metsamaterjali soetamist OÜ X X ja selle kohta on koostatud kaks

sularahaarvet sama numbriga 234, neist üks 23.10.2007 ja teine on 19.10.2007a allkirjastatud,

mille juures on metsamaterjali võõrandamise lepingud ja kassasissetuleku orderid, mille järgi

müüdi ümarmetsamaterjali 662,4 tm ja 701,2 tm ja nende eest tasuti koheselt.

Kohus leiab, et nendest tõenditest nähtub, et OÜ X X ei ole kinnistult tõenäoliselt töid teinud, kuid

ei ole välistatud, et metsamaterjal on X maaüksusega piirnevalt alalt ära viidud. Prokurör on

süüdistuskõnes viidanud jälitusprotokollis 23.10.2007.a. kell 22:02 kõnes A. Martinsonile:

„Pikasillas pakkusid mulle üht tükki, teeks ära vä?“ millele A. Martinson vastas „nojah, aga tule

homme.“ Edasi on jätkunud vestlus teemal, et on nõus ostma igasugust puitu ja lepitakse kokku

ettemaksu tegemises. Kohtul ei teki selle kõne puhul küsimust, et tegemist oleks võinud olla

reaalse ostusooviga. Ei ole vähimaidki viiteid sellele, et P. Mägil oleks olnud endal kokkupuude

kõnealuse kinnistuga või ta oleks saanud R. T.-lt andmeid, mida arve koostamiseks saaks kasutada.

Tehingud on olnud ühenduse liikmete A. Martinsoni, R. T. ja Ü. Saare kontrolli all, kuid P. Mägi

ei ole ühenduse tehingutega kuidagi seostatav. Kahtlemata ei ole OÜ X X ja X X teinud tehinguid,

seetõttu ei saaks OÜ X arvestada soetuselt arvetel märgitud sisendkäibemaksu., kuid OÜ-le X ei

ole aga süüdistust maksudest kõrvale hoidmises esitatud.

1.4.5. Kohtule on esitatud arve nr 1082, mis on 09.11.2007 esitatud OÜ X poolt OÜ-le Erkki Puit

ümarpuidu 174,38 tm ja 133,3 tm müügi kohta, mille juurde on kuulub 09.11.2007.a. allkirjastatud

metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt nr 11/2 metsamaterjal koguses 174,38 tm üleandmise

1-12-10558

90 / 131

kohta X maaüksuselt ja akt 09.11.2007 a nr 11/3, millega anti üle materjali 133,3 tm X

maaüksuselt. Arve tasumist tõendavaks dokumendiks on OÜ X raamatupidamise kviitung orderid

nr 0911/01 ja 1411/01. Metsmaterjalide üleandmise kohaks on märgitud vastavalt X ja X

maaüksuse laoplatsid. Arve juurde kuulub ka 06.09.2007 a metsateatis nr 3355007901, kus on

hinnanguline raiemaht 350 tm ja kinnistu omanikuks on T. S., kes omanikuks on ka

kinnistusregistri väljatrüki kohaselt. OÜ Erkki Puit on veoselehtedega nr 23.12.2007.a. nr 0120,

09.06.2008.a. nr 0144, 23.11.2007.a. a nr 0121, 10.12.2007.a. nr 0143 ja 20.12.2007.a. a nr 0147

on kokkuostjatele metsamaterjali edasi vedanud autojuhid A. K., A. K., V. J. ja A. V., kellest keegi

ei kinnitanud kohtule veo puudumist. Tunnisajata A. K. ütluste järgi ei ole tema allkirja veoselehel,

kuid metsamaterjali vedamist ta eitada ei saavat, kuna vedu võis toimuda, kuid konkreetne

dokument seda ekslikult ei kajasta. Kohtule on esitatud veoseleht nr 0141 vedu, millelt nähtub

vedu 30.11.2007 a lähtekohaga X kinnistu kokku 33,93 tm, kus siis on veoki juhi nimeks märgitud

M. T. ja isikukoodiks XXXXXXXXXXX selline isik puudub rahavastiku registri arvestuse

andmebaasi kirjetes. Samuti on kajastatud raamatupidamises 28.11.2007 a veoseleht nr 0142 mille

kohaselt vedas J. T. 65,2 tm puitu, kuid sellise nime ja isikukoodiga isikut ei ole samuti

andmebaasides. Lisaks on kantud veoselehele sõiduki andmed, auto registreerimisi number mis

kuulub Opel Omega Caravanile. Märgitud haagist ei ole Maanteeameti registris üldse olemas.

Süüdistatava Peeter Mägi ütluste kohaselt võisid vedusid teinud isikud varjata enda isikut, et

varjata enda sissetulekut maksuameti eest. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et veod on ka

eelnimetatud veoselehtede alusel tehtud, vastupidist ei ole tõendatud.

OÜ X kajastas enda raamatupidamises dokumentide hulgas 29.10.2007 a arve nr 2114 ning sama

kuupäevaga metsamaterjali üleandmise ja vastuvõtmise akti nr 51A, mille kohaselt OÜ X on

soetanud OÜ X müüdava metsamaterjali X maaüksuselt 290, 7 tm ja võtnud vastus Anijal. OÜ X

omakorda kajastas enda raamatupidamises dokumentide OÜ X X 15.10.2007 a arvet nr 2117

juures koos metsamaterjali võõrandamise lepinguga nr 217, kus nähtub see materjal, mida OÜ X

oli müünud OÜ X, on soetatud OÜ X X koguselt 210 tm. OÜ X X käibeandmikust nähtub, et 2007

a on tal ainus soetus OÜ X X, mille juhatuse liige A. L. poolt antud ütlustest nähtub, et tema ega

tema poolt volitatud isikud ei ole äriühingu nime tehinguid teinud. Lisaks on OÜ X näidanud

soetust OÜ-st X 02.11.2007 arve nr 2115 alusel, mille juures on sama kuupäevaga metsmaterjali

üleandmise ja vastuvõttu akt nr 54. Akti järgi on OÜ X andnud OÜ X üle metsamaterjali 155 tm,

mis pärines X maaüksuselt vastuvõtu kohaks on märgitud Anija. Samuti oli OÜ-le X esitatud OÜ

X poolt arve 20.11.2007. a nr 228, millelt juures on sama kuupäevaga metsamaterjali üleandmise

vastuvõtmise akt nr 56. Akti järgi soetati metsamaterjali 321,4 tm X kinnistult, sarnaselt

eeltooduga kajastas OÜ X enda raamatupidamise dokumentide hulgas 17.11.2007 a arve nr 251

OÜ X X sama kuupäevaga ka akti nr 251 kus nähtub, et see metsamaterjal on saadud OÜ X X

koguses 321,4 tm ja see on pärit X kinnistult.

Kohtus andis tunnistajana ütlusi T. S. kes kinnitas metsateatise välja võtmist 2007 a kuid tutvudes

metsateatisega nr 335007901 märkis tunnistaja, et raidemaht on vaid 5 tm mis tema välja võttis

mitte aga 150 tm nagu dokumendilt näha. Samuti on kinnistult toimunud metsamüük üksnes X X

OÜ-le, mille juhatuse liige T. V. on tunnistaja hea tuttav. R. T.-ga ja V. Š.-ga ega ka OÜ-ga X X

ei ole tunnistaja tehinguid teinud. Tunnistaja ütlustega haakuvad X X OÜ juhatuse vastuskirjaga

edastatud üleandmis vastuvõtu aktid nr 706, 760A ja 706A lisa, mille järgi saadi metsamaterjal

realiseerida koguses 202 ja 268 tm ning neljale erinevale äriühingule OÜ X X, AS X X X X; OÜ

X X ja AS X X. Kohus leiab, et on leidnud tõendamist valeandmetega dokumentatsiooni

koostamine OÜ X ja OÜ X X poolt, mis ei võimalda teha järeldust, et OÜ X oleks reaalse sisuta

arveid OÜ-le Erkki Puit esitanud.

1.4.6. Kohtule on esitatud OÜ X 26.11.2007 a arve OÜ-le Erkki Puit nr 1117, mis on allkirjastatud

Arlet Martinsoni poolt, mille järgi OÜ X müüs OÜ-le Erkki Puit ümarpuitu 219,5 tm ja 234,66 tm.

Arve juurde kuulub sama kuupäevaga metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt nr 11/5, mille

kohaselt on OÜ X soetanud metsamaterjali kogusega 234,66 tm X maaüksuselt, mille juurde

kuulub metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt nr 11/6 metsamaterjali üleandmise kohta

1-12-10558

91 / 131

koguses 219, 5 tm X maaüksuselt. Metsamaterjali üleandmise kohaks on märgitud ka vastavalt X

ja X maaüksuse laoplatsid. Raha saamist kinnitavaks dokumendiks oli OÜ X raamatupidamises

kviitung orderid nr 2611/01 ja 3011/01, millel on A. Martinsoni allkirjad. Arve juurde kuulub ka

16.10.2006 a metsateatis nr 1939 ja ta kajastab hinnangulist raiemahtu 333tm ning omanikuks on

E. T., mis nähtub ka kinnistusregistri väljatrükilt. Veoselehtede 12.12.2007 a nr 0122, 13.12.2007

a nr 0123 29.11.2007 nr 0148. 03.12.2007 a veoseleht nr 0124, 10.12.2007 a nr 0152. ja

10.12.2007 a nr 0151 ja 01.12.2007 a nr 0149. Kohtuistungil üle kuulatud autojuhid V. J., A. V.

ja A. R., kes on leidnud, et nad on veod teinud. Autojuht J. T. olemas ei ole. Kaitsja M. Sikuti

poolt on kohtule esitatud OÜ Erkki Puit arved nr 1527, 1533 ja 1518, mille järgi on osaühingu

müünud X X X AS-le metsamaterjali, mis pärineb X maaüksuselt. Kohtule esitatud tõenditest

nähtub, et metsamaterjali vedu on toimunud, mis on süüdistatava OÜ Erkki Puit poolt edasi

müüdud, seetõttu ei saa väita, et OÜ X arve oleks olnud ilma reaalse sisuta.

OÜ X raamatupidamises kajastub OÜ X arve nr 214 A 01.11.2007 a OÜ-le X, mis on allkirjastatud

N. P. poolt ja mille alusel müüdi OÜ-le X ümarmetsamaterjali 195tm. Metsamaterjali üleandmise

vastuvõttu akt nr 53 on metsamaterjali pärit X maaüksuselt ja üleandmise kohaks on märgitud X.

Samuti esitati OÜ X poolt 29.10.2007 a arve nr 213, mille järgi müüdi ümarmetsa materjali 240

tm juurde ning akt nr 51 ja X akti alusel on üleandmise kohaks märgitud X. Samuti on OÜ Xi

poolt 20.11.2007 a väljastatud arve OÜ X nr 227, mille järgi müüdi ümarmetsa materjali 417,2tm

ja akt nr 55 oli üleandmise kohaks märgitud Ilpaku. OÜ X soetas 22.10.2007 a arve nr 244 ja

17.11.2007 a arve nr 250 alusel metsamaterjali OÜ-lt X X, mis anti kogustes 240tm ja 417,2tm

aktidega nr 244 ja 250 üle. Tunnistajana on üle kuulatud kinnistu omanik E. T., kelle ütluste järgi

on raie toimunud, mille käigus on 2006 novembris ja pärast 2007 veebruaris raiutud maksimaalselt

250tm metsamaterjali. Tunnistaja sõnade kohaselt oli raie korraldajaks R. nimeline isik, kuid ta ei

ole omanud kokkupuuteid OÜ-dega X X või X. Tunnistaja E. T. välistas võimaluse, et

metsamaterjali oleks saanud 195tm, 240tm ja 417tm. Kohus leiab, et nimetatud dokumendid ja

tunnistaja ütlused tõendavad, et OÜ X ja OÜ X X nimelt valeandmetega dokumentide koostamist

OÜ X käibemaksuarvestuse tarbeks. Esitatud tõendid ei tõenda P. Mägi poolt näiliste arvete

koostamises osalemist või sellest teadmist.

1.4.7. Kohtul on esitatud OÜ Xi 29.11.2007.a. arve nr 1122 OÜ-le Erkki Puit, millega müüdi

ümarpuitu 772,3tm, akt nr 11/7 järgi on metsamaterjal üle antud X-X maaüksusel. Raha saamist

kinnitavaks dokumendiks on OÜ X raamatupidamises kviitung orderid nr 012/01 ja 2911/01

samuti tehti osaline ülekanne 04.12.2007 a summas 292 445,40 krooni arve juurde kuulub ka

20.11.2007 a metsateatis nr 306000901 hinnangulise raiemahuga 401tm. OÜ Erkki Puit on tasunud

metsamaterjali arve 1122 alusel OÜ-le X osaliselt summas 292 445,40 krooni, muus osas on arve

tasutud sularahas. Veoselehtede 15.12.2007 a nr 158, 15.12.2007 a nr 0161, 15.12.2007 a nr 0158,

17.12.2007 a nr 0157. kaitsja M. Sikut on tõendina kohtule esitanud OÜ Erkki Puit arve nr 1538,

millest nähtub, et X-X maaüksuselt pärit metsamaterjali on müüdud X X X AS-le. Tunnistajatena

üle kuulatud autojuhid J. M. ja A. V. ütluste kohaselt võisid nad need veod teha, kogumis

dokumentaalsete tõenditega on metsamaterjali vedamine veoselehtede alusel igal juhul toimunud.

Prokurör on süüdistatavate P. Mägi ja A. Martinsoni näiliste arvete koostamise ja tehingu

toimumist toetatavate ülekannete tegemise kokkuleppe sõlmimist näinud jälitusprotokolli

03.12.2007.a. kell 11:38 kõnes, kui P. Mägi helistab A. Martinsonile ja ütleb: „kuule kuidas sul

on tööjärjed kuradi, pööraks kuradi mõne sinu pakkumise reaalsuseks, aga peaks kokku saama.“

Lepitakse järgmiseks päevaks kokku kohtumise aeg ning 04.12.2007.a. kell 09:26 teatab A.

Martinson P. Mägile, et jõuab peale lõunat, mille peale P. Mägi ütleb: „hea tahte märgiks kuradi

maksaks võlgasid ka sulle vähe“, mille peale A. Martinson vastab: „muidugi pane aga teele.“

Nimetatud kõnedest nähtub kohtu hinnangul süüdistatavate suhtlemine pakkumiste tegemiseks,

mis ei seondu vahetult lihtsalt arve koostamisega. P. Mägi soov võlgasid maksta võib olla seotud

ka tegeliku võlaga, nt eelneva arve eest osalise tasumata jätmisega. Jälitusprotokollis ei nähtu

sellist süsteemi, milles omavahel suhtlevad isikud oleksid nn parooli (maksaks võlgasid) sõnamisel

ka kohe pangas ülekandeid tehtud, mis oleks ka OÜ-le Erkki Puit tagasi antud.

1-12-10558

92 / 131

OÜ X on enda raamatupidamises kajastanud V. Š. poolt allkirjastatud OÜ X X 28.11.2007 a arvet

nr 0045, mille alusel müüdi 705tm metsamaterjali ja akt nr 57 anti metsamaterjal üle X. OÜ X X

omakorda kajastas enda raamatupidamises 26.11.2007 a arve nr 2229 OÜ-lt X ning sama

kuupäevaga akti nr 229, kus näidati, et ümarmetsa materjal 867tm on soetatud X X kinnistult. OÜ

X omakorda aga on näidanud 867tm soetamist OÜ X X ja selle kohta on vormistatud 26.11.2007

a arve nr 267 ja akt nr 262. Kohtus andis ka ütlusi tunnistaja A. K., kes kinnistas metsa tegemist

ning raieõiguse võõrandamist OÜ-le X X X. Halbade ilmastikuolude tõttu ei saanud ettevõtja

raiuda kogu metsa, mis oli metsateatisega lubatud. Tunnistaja A. K. kinnitas, et ta ei ole OÜ-dele

X X, X X või X 867tm metsamaterjali müünud. Kohus nõustub prokuröriga selles, et OÜ X

kontoris on A. Martinsoni poolt korraldatud OÜ-dele X X, X X või X dokumentide koostamine.

Nimetatud asjaolu on tõendatud asjaoluga, et nimetatud äriühingute raamatupidamise dokumendid

leiti OÜ X kontorist, kuigi raamatupidamist tegi G. N. Süüdistataval P. Mägil ei ole kohtule

esitatud tõendite põhjal olnud kokkupuuteid OÜ X X, OÜ X X või OÜ X, samuti ei nähtu

suhtlemist nimetatud äriühingute esindajatega, seega on kõrvaldamata kahtlus, et süüdistatav P.

Mägi ei teadnud OÜ X arve aluseks olevate andmete ebaõigusest. Prokurör on leidnud, et P. Mägi

teadis dokumentide vormistamise hetkel, et X X kinnistu kust metsateatisel kajastatakse 401tm

raiemahuna ei saa olla pärit 772,3tm, on lasknud autojuhtidel ebaõigete dokumentide alusel puitu

vedada ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. OÜ Erkki Puit on olnud pidevate ametkondade

kontrollide tähelepanu all, mille kohta on kaitsja M. Sikut esitanud tõenditena

Keskkonnainspektsiooni kontrollaktid. Nii näiteks on Keskkonnainspektsiooni 19.12.2007.a.

objekti kontrollimise protokolli nr 656 alusel kontrollitud perioodil oktoober-november 2007.a.

osaühingut, mille järgi on leitud, et „aktid on vormistatud korrektselt. Juurde lisatud metsateatised

ja veoselehed. Rikkumisi ei ole.“ Kohus leiab, et ainuüksi metsateatisel märgitud väiksem raiemaht

ei saanud olla ka P. Mägi niivõrd ilme, et puit ei pärine kinnistult, sest ka kontrollimisel ei olnud

prokuröri viidatud rikkumine tuvastatav.

1.4.8. Kohtule on esitatud OÜ X arve 10.12.2007.a. nr 1154 OÜ-le Erkki Puit, mis on allkirjastatud

on see A. Martinsoni poolt ja millega müüdi ümarpuitu 256,5tm. 10.12.2007.a. akt nr 12/2 alusel

pärineb metsamaterjal X maaüksuselt. Arvega koos oli ka 20.12.2006 a metsateatis nr 381, millele

on kirjutatud hinnanguline raiemaht 594tm. OÜ Erkki Puit on arve eest tasunud 10.12.2007

pangaülekandega, mis nähtub 03.02.2010 a vaatlusprotokollist. Lisaks on nimetatu kinnistult

pärineva metsamaterjali müügi kohta OÜ X poolt 14.12.2007 a esitatud OÜ-le Erkki Puit arve nr

1176, millega müüdi ümarpuitu 371,73tm, 114,6tm, 157,5tm. Üleandmise vastuvõtmise aktiga nr

12/3 antakse metsamaterjal koguses 371,73tm üle X maaüksuse laoplatsil. OÜ X

raamatupidamisest leiti kviitungorder sularahaga tasumise kohta nr 09001/01 nr 9201/01.

Veoselehtede 17.12.2007 a nr 0162, 28.12.2007 nr 0166, 22.12.2007 a nr 0165. 17.12.2007 a nr

0163 ja 21.12.2007 a nr 1067 alusel vedas metsamaterjali autojuht A. V. ja J. T. nimeline isik. A.

V. on tunnistajana andnud ütluseid, mille järgi on ta vedu teinud. J. Tõnsoni poolt veoselehe põhjal

tehtud veo osas jääb kohus varasema seisukoha juurde, mille järgi ei ole esitatud ka tõendeid, et

vedu ei oleks jõudnud veoselehel märgitud sihtkohta. Prokurör on viidanud jälitusprotokollis

kajastuvatele kõnedele 10.12.2007.a. P. Mägi ja A. Martinsoni vahel, mis peaksid

süüdistusversiooni kohaselt kinnitama fiktiivsete arvete ja vedude kohta dokumentide koostamist.

10.12.2007.a. on kell P. Mägi A. Martinsonile küsimusega: „kas ta on ka töömees.“ /…/ „… tahaks

homme läbi saada, et räägiks neid hindasid, ma oleks muidu ostumees aga räägiks neid hindasid.“

Järgnevates vestlustes lepitakse kokku kohtumine OÜ X kontoris. 07.03.2011 a vaatlusprotokollist

nähtub 11.12.2007.a A. Martinson poolt OÜ-lt Erkki Puit poolt OÜ-le X kontole 350 000 krooni

laekunud raha väljavõtmine. Nimetatud kõnedest nähtub kohtu hinnangul asine tehinguid

puudutav vestlus, tehingu tegemise järel on ülekanne tehtud, seega ei ole tõendatud reaalse sisuta

arve esitamine OÜ X poolt OÜ-le Erkki Puit.

Kohtule on esitatud OÜ X 14.11.2007 a arve nr 0048 OÜ-le X X, mis on allkirjastatud V. Š. poolt.

Arve alusel müüdi 602tm ja 28.11.2007 a allkirjastatud metsamaterjali üleandmise vastuvõtu akti

nr 58 alusel anti X kinnistult pärinev metsmaterjali üle X. OÜ X X näitas enda raamatupidamises

1-12-10558

93 / 131

soetust arve 13.11.2007 a nr 251 alusel OÜ-lt X. Tunnistajana kuulati üle kinnistuomanik P. J.,

kelle ütluste järgi raiuti üksnes enda tarbeks ahju kütmiseks ja raieõigust ei ole kellelegi müünud,

seetõttu ei ole kunagi võetud metsateatist. Tunnistaja ütluseod kinnitab Keskkonnaameti Jõgeva

Tartu regiooni vastus mille kohaselt ei ole X kinnistule väljastatud metsateatist nr 381. Seega on

leidnud tõendamist, et OÜ-le X esitatud arved on olnud ebaõigete andmetega, mis ei kajasta

tegeliku päritoluga metsa edasi müüki, kuid puuduvad tõendid selle kohta, et P. Mägi oleks

ebaõigetest andmetest teadlik või nö tellinud sisendkäibemaksu arvestamiseks OÜ-lt X

olemasolevale metsamaterjalile päritolu tõendava dokumentatsiooni.

1.4.9. Kohtule on esitatud OÜ X arve 17.12.2007 a nr 1178 OÜ-le Erkki Puit, millega müüdi

ümarpuitu 312,67tm ja akt nr 12/6 millega anti üle X maaüksuselt pärit metsamaterjal. Märgitud

on üleandmise kohaks X maaüksuse ladu. OÜ X raamatupidamisest on leitud ka kviitung orderit

nr1601/01, millega on arve tasutud. Arve juures asus 06.10.2007 a metsateatis nr 421010901, kus

on välja toodud hinnanguline raiemaht 400tm. Lisaks esitati OÜ X poolt 28.12.2007 OÜ-le Erkki

Puit arve nr 1192, mille järgi müüdi ümarpuitu 133,5tm ja 450tm. Raha üleandmist OÜ-le X

tõendavad kviitung-ordereid nr 2703/01; 2003/01 ja 2403/01. Veoselehtede 03.01.2008 nr 018,

08.01.2008 a nr 0179, 10.01.2008 a nr 0178, 01.02.2008 nr 0177, 27.12.2007a nr 0171 alusel on

veo teinud A. K, A. R. ja J. T. Tunnistajad A. K. ega ka A. R. ei ole oma ütlustega välistanud veo

tegemist. A. K. on talle esitatud veoselehe kohta öelnud, et sellel pole tema allkirja, kuid samas

kinnitas, et vedamine võis siiski toimud. J. T. nimelise isiku metsamaterjali veo puudumine ei ole

tõendamist leidnud. Kaitsja M. Sikuti poolt on kohtule esitatud OÜ Erkki Puit arved nr 1545

(31.12.2007.) ja 28.12.2007.a. (28.1.2007.), millest nähtub, et X maaüksuselt pärit metsamaterjali

on müüdud X X X AS-le ja X X AS-le, seejuures on ühel juhul toimunud müük ajal, mil T. oli

vedanud. Kohus leiab, et esitatud tõendite põhjal jääb kõrvaldamata kahtlus, et vedu on tegelikult

kõnealuselt maaüksuselt siiski toimunud.

OÜ X kajastas enda raamatupidamises OÜ Xi arvet nr 257 27.11.2007 a, mis on allkirjastatud N.

P. poolt ja millega müüdi ümarmetsamaterjali 520tm. 28.11.2007 akt nr 61 alusel on metsamaterjal

üle antud X maaüksusel. OÜ X omakorda kajastas raamatupidamises 10.12.2007 a arvet nr 263

OÜ-lt X X ja akti nr 263, millelt nähtub ümarmetsamaterjali 520tm soetamine X kinnistult

üleandmise kohana X vald. Lisaks esitati OÜ X poolt 18.12.2007 a OÜ-le X arve nr 265

ümarmetsamaterjali müügi kohta koguses 310tm, mis on allkirjastatud N. P. poolt. Akt nr 63 alusel

pärineb metsmaterjal X maaüksuselt. OÜ X kajastas 17.12.2007 a arvet nr 275 OÜ-lt X X. Arve

juures on metsamaterjali võõrandamise leping nr 080/11 mille kohaselt 310 tm on soetatud X

Kinnistult. Leping on allkirjastatud R. T. ja N. P. poolt. Tunnistajana on üle kuulatud kinnistu

omanik A. V., kelle ütluste järgi on ta raieõigust võõrandanud üksnes AS-le X. OÜ-dega X X, X

ja X ei ole tunnistaja tehinguid teinud. Müüki AS X kinnitavad kohtuistungil uuritud leping nr 51,

26.10.2007 a koos 15.11.2007 a väljastatud metsateatisega nr 452010901 ja nr 53, 15.11.2007 a

koos 26.10.2007 a metsateatisega nr 421010901. Kohus leiab, et on tõendatud OÜ-de X X ja X

arvetel märgitud metsamaterjali päritolu kohta ebaõigete andmete esitamine, kuid nimetatu ei

võimalda teha järeldust, et OÜ X on teinud reaalse sisuta arve OÜ-le Erkki Puit.

1.4.10. Kohtuistungil on uuritud Arlet Martinsoni 25.01.2008.a allkirjastatud OÜ X arvet nr 1241

OÜ-le Erkki Puit, millega müüdi ümarpuitu 463,79tm. Akti nr 1/4 kohaselt on metsamaterjal pärit

X maaüksuselt. Tehingu eest tasumist kinnitavateks dokumentideks olid OÜ X raamatupidamises

näidatud kviitung order nr 2501/01. Arve juures oli ka metsateatis kus hinnangulise raiemahuna

on märgitud 385tm ja samuti nähtub sealt omanik P. R., mida kinnitab ka kohtule esitatud

kinnistusregistri väljatrükk. Veoselehtede nr 06.02.2008. a nr 0217, mille järgi vedas

metsamaterjali V. J., kes tunnistajana ülekuulamisel kinnitas veo toimumist. Seega ei ole

tõendatud, et OÜ X arve alusel ei oleks müüki toimunud.

OÜ X näitas oma raamatupidamises metsamaterjali soetamist OÜ-lt X 21.01.2008 a arve nr 295A

alusel koguses 521,7tm, mis on allkirjastatud N. P. poolt. Juures on ka kuulub 21.01.2008 a akt nr

008, kus nähtub, et metsamaterjal on pärit X maaüksuselt. Üleandmise kohaks on märgitud X. OÜ

1-12-10558

94 / 131

X omakorda näitas raamatupidamises seotust 18.01.2008 a arve nr 289 ja ümarmetsamaterjali

võõrandamise lepingu nr 289 alusel OÜ-lt X X. Leping on allkirjastatud 18.01.2008.a R. T. ja N.

P. poolt, mis leiti ja võeti see ära OÜ X kontorist. Tunnistajana üle kuulatud kinnistu omanik P.

R. ütluste järgi ei ole tema 2008.a. jaanuaris üle 500tm müünud ning ei ole midagi müünud OÜ-le

X X ega ka OÜ-le X. Kohtuistungil uuritud kasva metsa raieõiguse võõrandamise lepingust nr

30102007/1 nähtub, et P. R. võõrandas raieõiguse raiemahtudega 150tm ja 235tm OÜ-le X X.

Kohus leiab, et on leidnud tõendamist R. T. ja N. P. poolt ebaõige metsamaterjali pärioluga OÜ X

ja X X arvete koostamine. Samas puuduvad tõendid, mille järgi oleks P. Mägi teadnud nimetatud

asjaolusid või palunud endale ebaõige sisuga arvete koostamist, et varjata teise pärioluga puidu

olemasolu.

1.4.11. Kohtule on esitatud A. Martinsoni poolt allkirjastatud OÜ X arve 06.02.2008.a nr 1260

OÜ-le Erkki Puit, mille alusel müüdi ümarpuitu 165,8tm ja 377,88tm. Üleandmise-vastuvõtmise

akti nr 1/7 alusel on üle antud 165,80tm, mis pärineb X maaüksuselt. Raha saamist kinnitavaks

dokumendiks on OÜ X raamatupidamises kviitungi orderid nr 0602/01 ja 0802/01. Arve juurde

kuulub ka 09.10.2007.a metsateatis nr 267007201 hinnangulise raiemahuga 155tm.

OÜ X on omakorda raamatupidamises kajastatud metsamaterjali soetamist OÜ-lt X 31.01.2008.a

arve nr 298A alusel, mis on allkirjastatud N. P. poolt. Metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise

aktilt nr 012 nähtub, et 165,8tm metsamaterjali on pärit X maaüksuselt ja üleandmise kohaks on

märgitud X. OÜ X raamatupidamises kajastati omakorda puidu soetamise kohta dokumente –

22.01.2008.a arve nr 286 arve OÜ-lt X X. Ümarmetsamaterjali võõrandamise lepingu nr 286

kajastatakse 165,8tm ümarmetsamaterjali soetamist X kinnistult, mis on allkirjastatud R. T. ja N.

P. poolt, mis on leitud ja ära võetud OÜ X kontorist. Tunnistaja A. R. ütluste kohaselt lageraiet X

kinnistul ei tehtud ja kinnistult ei veetud välja rohkem metsamaterjali, kui metsaveoauto koorem,

so 30 tm. Kohus leiab, et tõendatud on R. T. ja N. P. poolt ebaõige päritoluga dokumentide

koostamine OÜ X tarbeks, kuid ei ole tõendeid, mis kinnitaks prokuröri versiooni, et P. Mägi on

ebaõige sisuga arvete sisust teadlik. Väidet, et vedu ei toimunud veoselehel nimetatud lähtekohast

ei ole kohtule esitatud tõenditega ümber lükatud.

1.4.12. Kohtule on esitatud OÜ X arve 12.02.2008.a nr 1268 arve OÜ-le Erkki Puit, mille järgi on

müüdud ümarpuitu 450tm. Metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt nr 2/2 alusel on X

kinnistult pärit metsamaterjal üle antud. Raha saamist kinnitavaks dokumendiks on OÜ X

raamatupidamises kviitungi order. Arve juurde kuulub ka 08.11.2007.a metsateatis nr 422007901

hinnangulise raiemahuga 565tm. 03.02.2010.a vaatlusprotokollist nähtub, et OÜ Erkki Puit poolt

on osaliselt arve eest 11.02.2008.a tasutud pangaülekandega 272 590 krooni. OÜ X on esitanud ka

arve 19.02.2008 a nr 1280 ja kogusega 122,89tm. Akt nr 2/7 nähtub, et metsamaterjal on üle antud

X maaüksuse laoplatsilt. Samuti kajastatakse X kinnistult pärineva materjali müüki OÜ-le Erkki

Puit ja OÜ-lt X 21.02.2008 a arvel nr 1290, mille juurde kuulub sama kuupäevaga üleandmise-

vastuvõtmise akt nr 2/9, mille järgi anti 105,24tm metsamaterjal on pärit X maaüksuselt.

Kohtuistungil uuritud veoselehtedelt 09.03.2008 a nr 0308, 15.02.2008.a nr 0261 ja 14.02.2008.a

nr 0260, 03.03.2008 a nr 0310, 17.02.2008 a veoseleht nr 0231, 18.02.2008 a veoselehe nr 0263,

28.02.2008 a nr 0304, 06.03.2008 a nr 0305, 20.02.2008 a nr 0232, 29.02.2008 a nr 0233.

Tunnistajatena on üle kuulatud autojuhid A. K., A. M., V. P. ei ole välistanud, et vedu toimus

lähtekohast. Tunnistajata A. K. ütluste järgi ei ole veoselehel tema allkirja, kuid ristküsitlemise

käigus tunnistaja ka möönnud, et veoselehe puudused võivad olla tekkinud hetke olukorrast, mil

tegeliku veo kohta on dokumendid koostatud puudustega. J. T. veo osas jääb kohus varasema

seisukoha juurde. Asjaolu, et puidumaterjali on sihtkohta ka jõudnud on kaitsja M. Sikut esitanud

kohtule tõenditena OÜ Erkki Puit arved nr 1639 (24.03.2008.), nr 1596 (16.02.2008.), nr 1601

(19.02.2008.), nr 1600 (19.02.2008.) ja nr 1603 (19.02.2008.) ning metsamaterjali võõrandamise

lepingud nr 2702/1 27.02.2008.a. ja nr PRN0210 26.02.2008.a., millega müüdi Oü erkki Puit poolt

X maaüksuselt pärit metsamaterjali.

1-12-10558

95 / 131

OÜ X on näidanud X kinnistult pärineva metsamaterjali soetamist kohtule esitatud OÜ X arve

31.01.2008 a nr 298G alusel, mis on allkirjastatud N. P. Arve alusel müüdi 667,5tm

metsamaterjali, mis on akti nr 011 X maaüksusel üle antud. OÜ X näitas enda raamatupidamises

soetamist OÜ-lt X X, mille kohta on viimane esitanud 21.02.2008 a arve nr 285F. OÜ-de X ja X

X vahel sõlmitud võõrandamise lepingu nr 285F alusel on metsamaterjali koguseks X kinnistult

667,5tm, mis on allkirjastatud R. T. ja N. P. poolt, mis leiti ja võeti ära OÜ X kontori läbiotsimisel.

Samuti esitati OÜ X poolt 15.02.2008 a OÜ-le X arve nr 305, mille alusel on OÜ-le X müüdud

150tm ümarmetsamaterjali. Arve juurde kuulub sama kuupäevaga metsamaterjali üleandmise-

vastuvõtmise akt nr 018, kust tuleb välja see, et müüdud materjal pärineb X maaüksuselt.

OÜ X kajastas enda raamatupidamises 07.02.2008 a arvet nr 296 OÜ-lt X X ja ümarmetsamaterjali

võõrandamise lepingut nr 296, mis on allkirjastatud R. T. ja N. P. poolt, millega müüdi 150tm

metsmaterjali. Nimetatud OÜ-de X ja X X dokumendid leiti ja võeti ära OÜ X kontori

läbiotsimisel. Lisaks on OÜ X raamatupidamises kajastatud X kinnistuga OÜ Xi arvet 19.02.2008

a nr 309, mis on allkirjastatud N. P. poolt ja kogus mis seal kajastatakse on 105,24tm

ümarmetsamaterjali, mis on üle antud akt nr 022 alusel X kinnistul. OÜ X on omakorda näidanud

soetamist 15.02.2008 a arve nr 300 alusel OÜ-lt X X millega osteti 105,24tm ümarmetsamaterjali

X kinnistult. Juures on ümarmetsamaterjali võõrandamise leping nr 305B mis on allkirjastatud R.

T. ja N. P. poolt, mis on samuti leitud ja ära võetud OÜ X kontorist. Tunnistajana on üle kuulatud

T. R., kelle ütluste järgi on X kinnistul tehtud metsa müügiks 100-120tm, mis veeti umbes nelja

koormaga metsast välja. Tunnistaja ütluste järgi veeti puit X saeveskisse. Kohus leiab, et on

tõendatud R. T. ja N. P. poolt ebaõige päritoluga metsamaterjali kohta OÜ X ja OÜ X X arvete jt

dokumentide koostamine, kuid sellest ei saa teha järeldusi, et OÜ X ei oleks müünudki OÜ-le

Erkki Puit metsamaterjali ja arved oleksid seeläbi näilised.

1.4.13. Kohtule on esitatud OÜ X arve 15.02.2008 nr 1276a OÜ-le Erkki Puit, mille järgi müüdi

ümarpuitu 275tm. Metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt nr 2/3, mille kohaselt anti 275tm

üle X maaüksuse laoplatsil. Raha saamist kinnitavaks dokumendiks on OÜ X raamatupidamises

leitud kviitungi order nr 1502/01. Arve juures on 08.01.2008 a metsateatis nr 423007701

hinnangulise raiemahuga 286tm, millelt nähtub omanik K. A., mida kinnitab ka kinnistusregistri

uuritud väljatrükk. Samuti on OÜ X poolt esitatud 18.02.2008.a arve nr 1279, mis on allkirjastatud

A. Martinsoni poolt ja kajastatakse seal ümarpuidu müüki 144,32tm ja 281,5tm. Arve juurde

kuulus ja kaasas oli metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt nr 2/4 ja sealt näeme, et see kogus

mis olu 144,32tm pärines X maaüksuselt. Metsamaterjali üleandmise kohaks on märgitud X

maaüksuse laoplats. Raha saamist kinnitavaks dokumendiks on OÜ X raamatupidamises kviitungi

orderid nr 1802/01 ja 1902/01. Kohtuistungil on uuritud veoseleht - 22.02.2008 a nr 0228,

08.03.2008 a nr 0227, 21.02.2008 a nr 0229, 20.02.2008 a nr 0274, 17.12.2006.a nr 0267,

20.02.2007.a nr 0275, 19.02.2008 a nr 0271, 19.02.2008 a nr 0270, 20.02.2008 a nr 0272,

19.02.2007 a nr 0273, 18.02.2008 a nr 0269, 16.02.2008 a nr 0266 ja 06.03.2008 a nr 0278.

Tunnistajana on ütluseid andnud V. J., A. V., J. M., A. K., A. V., K. T. ja A. S. kelle ütluste

kohaselt võis tõenäoliselt veoselehtedel märgitud lähtekohast vedu alata, sest suuremat vahet

tegeliku peale laadimise kohaga oleksid nad märganud. Tunnistaja A. K. on kinnitanud, et

veoselehel ei ole tema allkirja, kuid samas ei ole ta ka välistanud, et vedu võis siiski toimuda.

Mõnel veoselehel on märgitud vedajaks J. T., keda registriandemetel olemas ei ole, siiski ei ole

välistatud, et vedu on toimunud. Metsmaterjali on OÜ Erkki Puit edasi müünud, mille

tõendamiseks on kaitsja M. Sikut esitanud kohtule arved nr 1624 (10.03.2008) ja 1623

(10.03.2008.), mille alusel on X maaüksuse päritoluga metsamaterjali müüdud X-X X AS-le ja X

X X AS-le.

OÜ X on kajastas enda raamatupidamises soetust OÜ-lt X arve 12.02.2008 a nr 302 alusel, mis

on allkirjastatud N. P., mille alusel müüdi ümarmetsamaterjali 180tm. 15.02.2008 a metsamaterjali

üleandmise-vastuvõtmise akt nr 014 nähtub, et metsamaterjal on soetatud X maaüksuselt,

üleandmise kohaks on märgitud X. OÜ X omakorda näitas soetust OÜ-lt X X 05.02.2008 a arve

nr 294, 12.02.2008 a aktiga nr 016 ja 05.02.2008 a ümarmetsamaterjali võõrandamise lepingu nr

1-12-10558

96 / 131

294 alusel. Dokumentidest nähtub, et ümarmetsamaterjal koguses 180tm on OÜ Xi poolt müüdud

OÜ-le X, mis oli omakorda soetanud OÜ-lt X X. OÜ X X kajastas enda raamatupidamises

raieõiguse võõrandamise lepingut nr 292A, mille kohaselt võõrandas OÜ X X raieõiguse K. A.-lt.

Nimetatud leping on allkirjastatud R.T. ja K. A. poolt, mis leitud ja ära võetud OÜ X kontorist

läbiotsimise käigus. Tunnistajana on üle kuulatud O. A., kelle ütluste järgi kuulus X kinnistu

kuulus tema isale ning metsa tehti sealt umbes 150tm, so mitte rohkem kui metsateatisega lubati.

Kohus leiab, et on tõendatud asjaolu, et X kinnistuga müüdud puit koguses 419,32tm ei saanud

pärineda X kinnistult. Ükski tõend ei viita asjaolule, et OÜ X arvel näidatud puit kuulus varasemate

tehingute ajal OÜ-le Erkki Puit.

1.4.14. Kohtuistungil on uuritud OÜ X poolt 19.02.2008 a OÜ-le Erkki Puit esitatud arvet nr 1280,

mis on allkirjastatud A. Martinsoni poolt ja mille kohaselt müüdi ümarpuitu 310,7tm ja 122,89tm.

Aktist nr 2/6 nähtub 310,70tm üleandmist, mis on pärit X-X X maaüksuselt ja akt nr 2/7, millelt

nähtub 122,89tm üleandmist X maaüksuselt, üleandmise kohaks on märgitud vastavalt X-X X ja

X maaüksuse laoplats. Raha saamist kinnitavaks dokumendiks olid OÜ X raamatupidamises

koostatud kviitungi orderid nr 2202/01 ja 2102/01. Arve juurde kuulub ka metsateatis 26.04.2007

a nr 420076 hinnangulise raiemahuga 20tm ning mille kohaselt on kinnistu omanikuks E. K., mida

kinnitab kinnistusregistri väljatrükk. X-X X kinnistuga on seotud ka teine arve, so siis 21.02.2008

nr 1290, mille juurde kuulub sama kuupäevaga akt nr 2/10 ja nähtub siis sellest aktist, et müüdav

metsamaterjal koguses 246,75tm. Kohtule on esitatud ka veoselehed - 19.02.2008 nr 0230,

25.02.2008 nr 0232, 19.03.2008 nr 0332, 24.03.2008 nr 0333, 07.03.2008 nr 0302, 20.03.2008. a

nr 0288 ja 19.03.2008.a nr 0334, millelt nähtuvad veod X-X X maaüksuselt. Tunnistajatena on üle

kuulatud autojuhid A. R. ja A. L., kelle ütluste järgi ei ole välistatud metsamaterjali vedu

veoselehel märgitud lähtekohast. J. T. nimelise veokijuhi kohta andmed puuduvad, kuid kohtule

ei ole ka esitatud tõendeid, et veoselehtedel nimetatud metsamaterjal ei ole kokkuostjale jõudnud.

Seega on kohtu hinnangul esitatud dokumentide põhjal jäänud kõrvaldamata kahtlus, et OÜ X arve

alusel on metsamaterjali aktides nimetatud asukohtades üle antud.

X-X X seotud ka OÜ X arve 18.09.2008. a nr 1655, mis on allkirjastatud A. Martinsoni poolt ja

mille järgi müüdi palki 89,11 tm ja paberipuitu 79,07 tm. Aktist nr 9/2 nähtub, et müüdav

metsamaterjal on pärit X-X X kinnistult ning omandamise alus on 17.09.2008.a metsamaterjali

vastuvõtmisaktiga nr 106 OÜ-lt X . Arve eest on OÜ Erkki Puit tasunud 18.09.2008.a

pangaülekandega, mis nähtub 03.02.2010.a vaatlusprotokollist. Tunnistajana on üle kuulatud

endine OÜ X juhatuse liige Ü. P., kes ei osanud midagi rääkida X-X X kinnistuga seotud

tehingutest ja ei teadnud, kuidas oli puidu vedu korraldatud. Tunnistaja Ü. P. ütluste järgi andis A.

Martinson dokumendid allkirjastamiseks või siis läks tunnistaja ise selleks A. Martinsoni juurde

kontorisse. Tehingutest saadud raha andis tunnistaja Ü. P. ütluse järgi Arlet Martinsonile.

Tunnistaja kinnitas, et ta ei ole teinud tehinguid OÜ X, OÜ X X ega ka A. L.-ga.

Kinnistuga seotud tehingute kohta on ütluseid andnud kinnistu X-X X endine omanik E. K.

Tunnistaja E. K. ütluste kohaselt on 2007.a. kinnistult müüdud ca 30tm ringis metsamaterjali, kuna

tegemist oli raadamisega ja rohkem tehinguid ei ole olnud. Tehing oli tehtud R. T.-a. Tunnistaja

kinnitas kohtule, et välja antud metsateatise alusel ei olnud kindlasti metsa tehtud 965,6tm, sest

lubatud raiemaht oli 20tm. Tunnistaja teadis R. T.-t, kuna ta oli kusagil lepingul kirjas. Kohtule on

esitatud eeluurimisel läbiotsimisel leitud dokumentide vaatlusprotokoll 08.01.2009 a, millest

nähtub, et OÜ Xi poolt on 15.02.2008 a nr 306 OÜ-le X (nr 00203). Samuti 06.02.2008 a

vaatlusprotokollis nr 00106 ja 14.01.2009 a vaatlusprotokolli 00079, kus siis nägime OÜ Xile OÜ

X X poolt väljastatud arveid ja sinna juurde kuuluvat akti. Seega on leidnud tõendamist, et R. T.

poolt on koostatud ebaõige sisuga OÜ X ja OÜ X X dokumentatsioon, mille põhjal on A.

Martinson saanud teha OÜ X arved. Asjaolu, et metsamaterjali vedu on ikkagi toimunud ja OÜ

Erkki Puit juhatuse liige P. Mägi ei teadnud midagi ebaõigetest andmetest ei tõendatud. Kohtule

ei ole esitatud tõendeid, et metsamaterjal oleks juba enne OÜ-ga X tehingu tegemist kuulunud või

poleks see kunagi sihtkohta jõudnud.

1-12-10558

97 / 131

1.4.15. Kohtuistungil on uuritud 21.02.2008 a OÜ X arvet nr 1210, mis esitatud OÜ-le Erkki Puit,

mille kohaselt müüdi metsamaterjali 322,66tm, 105,24tm ja 246,75tm. 20.02.2008.a akt nr 2/8,

alusel on kogus 322,66tm on pärit X maaüksuselt. Arvega on kaasas ka 14.03.2007.a metsateatis

nr 37009601 ja selle metsateatisel on märgitud hinnanguliseks raiemahuks 138tm. Samuti on arve

juures veel üleandmise- vastuvõtmiseakt nr 2/9 , mille järgi on 105,24tm pärit X maaüksuselt ja

akt nr 2/10, mille järgi on 246,75tm pärit X-X X maaüksuselt. 03.02.2010.a vaatlusprotokolli järgi

on 21.02.2008.a on OÜ Erkki Puit arve eest tasunud osaliselt pangaülekandega selgitusega

lepingule 2/8 summas 300 000 krooni, 25.02.2008.a tasus samuti 300 000 krooni ning lõplik makse

summas 210 970,10 krooni on tehtud 02.03.2008.a. Nimetatud kinnistuga on seotud ka

28.02.2008.a arve nr 1298 ikka siis OÜ Xi poolt OÜ Erkki Puit ja allkirjastatud on ta siis A.

Martinsoni poolt ja müüdi siis ümarmetsa materjali 101,72tm. Akt nr 2/11 alusel on üle antud

metsamaterjal pärit X maaüksuselt ja üle antud on samuti X maaüksuse laoplatsilt. Arve eest

tasumist tõendab kviitung/orden nr 2802. Metsamaterjali veo kohta on koostatud veoselehed–

10.03.2008.a nr 0313, 13.03.2008.a nr 311, millel on autojuhiks märgitud A. R. ja kes on ära

vedanud vastavalt 35tm ja 66,82tm metsamaterjali. Tunnistaja A. R. ütluste järgi olid

veoselehtedel enamus lahtreid eeltäidetud, tema andis vaid allkirja. Veo toimumist tunnistaja aga

kinnitas. Veoselehel 27.04.2008. nr 0234 on autojuhiks märgitud J. T., keda ei ole omas. Kohtule

ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et vedu ei oleks jõudnud sihtkohta, seetõttu on jäänud

kõrvaldamata kahtlus, et OÜ X arve alusel on reaalselt puitu müüdud ja kokkuostjale edasi

toimetatud. OÜ Xi kajastas metsamaterjali soetamist OÜ-lt X X 18.02.2008.a arve nr 1802/8

alusel, mis on allkirjastatud V. Š. poolt. Esitatud arve kohaselt müüdi metsamaterjali 485,66tm,

mis anti akti nr 020 alusel X maaüksusel üle. Kinnistu omaniku A. T. ülekuulamisel on tunnistaja

selgitanud, et ta on müünud metsa R. nimelisele mehele ning kindlasti ei ole ta teinud tehinguid

OÜ-ga X X 485,66tm metsamaterjali müügiks. Kohtule esitatud tõendite põhjal selgub, et vedu on

toimunud, kuid tõenditest ei nähtu, et P. Mägi oleks korraldanud ebaõigete andmetega OÜ X arve

koostamise või teadlik sellest, et OÜ-le Erkki Puit on müüdid varjatud päritoluga metsamaterjali.

1.4.16. Kohtule on esitatud OÜ X arve 06.03.2008.a nr 1322 OÜ-le Erkki Puit, mis on

allkirjastatud A. Martinsoni poolt ja mille järgi müüdi ümarmetsa materjali 150 tm. Akt nr 3/3

järgi anti üle X maaüksuselt pärineva metsamaterjali X küla laoplatsil. Arve juures oli ka

08.01.2008.a metsateatis nr 204007001, hinnanguline raiemaht on sellel metsateatisel 370tm ja

omanikuks V. L., antud asjaolu kinnitas siis meile ka kinnistusregistri väljatrükk. OÜ Erkki Puidu

eest on 03.02.2010.a vaatlusprotokolli järgi tasutud pangaülekandega 06.03.2008.a. selgitusega

akt nr 3/3 ja 3/4. Teine arve sama kinnistuga on nr 1326 10.03.2008.a., mille alusel müüdi

metsamaterjali 124,44tm ja 228,08tm. Aktis nr 3/6 nähtub, et 228,08tm on pärit X maaüksuselt ja

üleandmise kohaks märgitud X küla laoplats. OÜ Xi poolt on koostatud kviitung order nr 1003/01,

mis kinnitab OÜ Erkki Puit poolt arve eest tasumist. Kohtuistungil on uuritud veoselehti -

07.03.2008.a nr 0303, 10.03.2008.a nr 0314, 0315, 0316 ja 317 ning 29.03.2008.a nr 0285 ja

22.03.2008.a nr 0336, millest nähtub, et vedusid on tehtud autojuhtide A. K., K. O. ja A. K.

Tunnistaja A. K. on ristküsitlemisel öelnud, et ta usub, et on X-st vedu teinud, seejärel on prokuröri

küsimuste peale vastanud, et ta on X külast metsa vedanud, mitte aga konkreetselt kinnistult.

Veoselehelt aga kajastub lähtekohana „X plats“, seega tunnistaja ütlused vaid kinnitavad veo

toimumist. A. K. on andnud ütluseid, mille järgi ei ole veoselehel tema allkirja, kuid samas on ka

tema ristküsitlemise käigus möönnud, et veoselehtedel märgitud veod võisid toimuda. Tunnistaja

K. O. on ülekuulamisel kinnitanud, et veoselehe järgi on vedu toimunud, kuid mitte X kinnistult.

Kohus leiab, et metsamaterjali on veetud, vastupidist ei ole aga tõendatud.

OÜ X on näidanud ümarmetsa materjali 240 tm soetamist OÜ-lt X X 27.02.2008.a allkirjastatud

arve nr 27/28 alusel, mis on allkirjastatud V. Š. poolt. Akt nr 031 anti X maaüksuselt pärit

metsamaterjal üle X-l A. Martinsonile. Samuti esitati OÜ X X poolt 03.03.2008.a arve OÜ-le X

nr 3,3/8, ka see on allkirjastatud V. Š. poolt ja selle arve kohaselt on müüdud ümarmetsa materjali

271 tm. Üleandmis-vastuvõtmisakt nr 028 alusel on X maaüksuselt pärit metsamaterjal antud V.

Š. poolt üle A. Martinsonile. Kohtule esitatud 16.02.2008.a raieõiguse võõrandamise lepingust nr

1-12-10558

98 / 131

16,2/8 nähtub, et raieõiguse on OÜ X X omandanud V. L.-lt, millel on V. Š.i ja V. L. allkirjad.

Kohtuistungil on üle kuulatud tunnistaja V. L., kelle ütluste kohaselt on raiutud üks

veoautokoorem metsamaterjali, mis müüdi 10 000 krooni eest V. nimelisele isikule. Samuti on

tunnistaja raiunud enda tarbeks 50tm metsamaterjali, kuid kindlasti ei ole raiutud 457tm metsa ja

seda pole ta kellelegi ka müünud. Kohus ei nõustu aga prokuröri seisukohaga, et P. Mägi on

vastavaid andmeid sisaldavate dokumentide koostamisega loonud tegelikkusele mittevastava

soetuse. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et P. Mägi oleks legaliseerinud OÜ Erkki Puit nimelt

edasi müüdud puidumaterjal. Asjaolu, et V. Š. on koostanud metsamaterjali ebaõiget päritolu

kinnitavad dokumendid, millega OÜ X on materjali edasi müünud ei tähenda teiste tõendite

puudumisel seda, et P. Mägi oleks teadlikult omandanud metsamaterjali, mille päritolu

dokumendid ei ole õiged.

1.4.17. Kohtuistungil on uuritud OÜ X arvet 13.03.2008.a nr 1327, mis on allkirjastatud A.

Martinsoni poolt ja millega müüdi OÜ-e Erkki Puit ümarmetsa materjali 107,48tm. Akt nr

3/7alusel on puit pärit X kinnistult ja on üle antud X/X laoplatsil. Arvega on koos 21.12.2007.a

metsateatis nr 228006901, hinnangulise raiemahuga 470tm, mis on väljastatud kinnistu omanikule

V. Õ.-le. Arve eest on OÜ Erkki Puit tasunud 12.03.2008.a pangaülekandega, mis nähtub

03.02.2010.a vaatlusprotokollist. Kaitsja M. Sikuti poolt on kohtule esitatud OÜ Erkki Puit OÜ

poolt AS-ile X X X esitatud arve 28.03.2008.a. nr 1644 ja leping nr 34088, millelt nähtuvad

veoselehed nr 245120, 250393 ja 250394. Seega nähtub dokumentaalsetest tõenditest, et OÜ X

arvel nimetatud kinnistult on OÜ Erkki Puit kaupa edasi müünud, seetõttu ei saa teha järeldust, et

OÜ X arved oleksid olnud reaalse sisuta.

OÜ X on näidanud metsamaterjali soetamist OÜ X arve 29.02.2008.a nr 318 alusel, mis on

allkirjastanud N. P. poolt ja mille alusel müüdi ümarmaterjali 225tm. Akt nr 027 alusel on N. P.

andnud A. Martinsonile puidukoguse üle X-l. OÜ X aga näitas soetamist OÜ-lt X X 26.02.2008.a

arve nr 308 alusel. Seega on OÜ-le X üle antud metsamaterjali, mille OÜ X oli samas koguses, so

225tm soetanud OÜ-lt X X, X kinnistult. OÜ X X kajastas oma raamatupidamises 16.02.2008.a

allkirjastatud raieõiguse võõrandamise lepingut nr 300a, mille kohaselt võõrandas vara OÜ X X

raieõiguse V. Õ.-lt. Kohtus andi ütlusi tunnistaja V. Õ., kelle ütluste kohaselt on ta 2007.a

metsateatise võtnud. Tunnistaja V. Õ. ütluste järgi raius ta metsamaterjali ca 170tm, millest osa

läks müügiks, mis oli sisuliselt üks järelhaagisega auto koormatäis. Tunnistaja kinnitas, et R. T.-

ga on sõlmitud leping raide teostamiseks, mille eest tasuti talle 15 004 krooni. Seejuure on

tunnistaja V. Õ. selgitanud, et lepingu objektiks ei olnud tegelikult kasvava metsa raieõigus, sest

tema tegi raide ja müüs metsamaterjali edasi. Seega on leidnud tõendamist, et R. T. poolt on

koostatud ebaõige metsamaterjali päritoluga arved, mis võimaldas OÜ X näidata enda

raamatupidamises metsamaterjali soetust.

1.4.18. Kohtuistungil on uuritud OÜ X 13.03.2008.a arvet nr 1328 OÜ-le Erkki Puit, mis on

allkirjastatud A. Martinsoni poolt, mille alusel on müüdud ümarmetsa materjali koguses 633,07

tm. Akt nr 3/8 alusel on üle antud kinnistult X X-X X pärineva metsamaterjali, mille üleandmise

kohana on märgitud Pärnumaa, X vald, X laoplats. Arve tasumist dokumentideks on OÜ X

raamatupidamis kviitung orderid nr 1703/01 ja 1303/02, arve juures oli ka 05.11.2007.a

metsateatis nr 395002801, hinnangulise raiemahuga 637tm ning mille kohaselt on kinnistu

omanikus T. K., mida kinnitab uuritud kinnistusregistri väljatrükk. Veoselehtede 14.03.2008.a nr

0325, 15.03.2008.a. nr 0326, 16.03.2008.a nr 0327, 07.04.2008.a nr 0369, 10.04.2008 a nr 0370

alusel vedas metsamaterjali V. J., kelle ütluste järgi on veod toimunud. Veoselehtedega 19.03.2008

a. nr 0332 ja 24.03.2008 a nr 0333, oli vedajaks autojuht A. R., kelle ütluste järgi ei ole välistatud,

et ta on veoselehel märgitud lähtekohast alates veod teinud. Veoselehe 20.03.2008.a nr 0288 oli

metsamaterjali vedajaks autojuht J. T., keda olemas ei ole. Veoselehe 18.03.2008 a nr 0328 nähtub

metsamaterjali vedu E. A. poolt, mis on veoselehe järgi alanud X laoplatsilt ja on lõppenud X

saeveskis, mida kinnitab veoselehele pandud tempel. Tunnistaja E. A. ütluste kohaselt on ta vedu

teinud, kuid ei saa kinnitada, et ta oleks vedanud X laoplatsilt. Veoselehelt 19.03.2008.a. nr 0334

nähtub, et vedu on saanud alguse X maakonnas X külas ja X maakonnast X külast ehk X-X X

1-12-10558

99 / 131

kinnistult. Tunnistajana ülekuulatud autojuhi A. L. ütluste järgi ta ei mäleta veo üksikasju, kuid

kinnitas, et veoselehel märgitud vedu on toimunud. Tunnistaja väitel tuli praktikas ette, et koorem

täideti erinevatest asukohtadest pärineva materjaliga, seetõttu võis veoselehel olla erinevate

kinnistute metsamaterjal. Seega ei ole välistatud, et veetigi ühe veoselehega nii X-X kui ka X

platilt saadud metsamaterjali. X laoplatile on tunnistaja A. L. ütluste järgi metsamaterjali vedanud,

kuid ei suutnud meenutada, kas ta on sealt ka minema vedanud. Seega ei nähtu tunnistajate

ütlustest, et vedu ei ole veoselehe järgi toimunud.

Kohtuistungil on uuritud OÜ X arvet 20.03.2008.a nr 1349, mis on allkirjastanud A. Martinson

poolt ja mille järgi on OÜ-le Erkki Puit müüdud 513,05tm ümarmetsamaterjali. Aktilt nr 3/11L

nähtub, et müüdav materjal on pärit X X- X X maaüksuselt ja üleandmise kohaks on märgitud X

laoplats X vallas, X maakonnas. Arve juurde kuulub metsateatis 395002801. 03.02.2010.a.

vaatlusprotokollist nähtub OÜ Erkki Puit arve eest tasumine pangaülekandega 01.04.2008.a 400

000 krooni ja 04.04.2008.a 266 523 krooni. Veoselehe 26.04.2008.a nr 0296 järgi vedas autojuht

R. K. küttepuid 28tm. Tunnistajana on R. K. kinnitas, et veoselehel ei ole tema allkirja ega ühtegi

lahtrit tema poolt täidetud. Tunnistaja ei kinnitanud kindlalt, et ta ei ole X laoplatsilt metsamaterjali

vedanud, vastates jaatavalt kaitsja küsimusele, kas talle on antud eeltäidetud veoselehti, mis ei

välista võimalust, et autojuht siiski vedas mainitud veoselehega. Viimati nimetatud arvega seoses

võttis kohus kaitsjalt vastu veoselehe 01.05.2008.a nr 0395, mille kohaselt vedas X platsilt 43,43tm

puitu ära V. P.. Autojuht kinnitas tunnistajana ülekuulamisel vedu öeldes, et ta on X platsilt

korduvalt metsamaterjali vedanud. Samalt kinnistult pärit puitu veeti ka 18.04.2008.a veoselehega

nr 0385 kokku 24,46 tm, mis oli OÜ Erkki Puit üle antud 13/11L aktiga 20.03.2008.a. Autojuht E.

A. ei ole veoselehte nr 0385 vaadates öelnud, et see on tema poolt kirjutatud. Tunnistaja on

ristküsitluse käigus andnud ütluseid, et ta ei ole X laoplatsilt metsamaterjali vedanud, kaitsjate

küsimuste peale vastates on tunnistaja andnud ebalevaid vastuseid selgitades, et X on lai mõiste ja

tegelikult on metsamaterjali X-st peale võetud ja edasi toimetatud. Kohus leiab, et nende ütluste

põhjal ei ole välistatud, et vedu on X laoplatsilt kõnealuse veoselehega alanud, sest tunnistaja on

ise veoselehele andmed kandnud, kuigi koorma peale võtmist konkreetselt ei mäleta.

Vaatlusprotokollides kuupäevadega 14.01.2009.a, 08.01.2009.a, 15.12.2008.a. on vaadeldud

dokumente, millest nähtub, et OÜ X on näidanud soetust OÜ-lt X ja viimane omakorda OÜ-lt X

X arved. Tunnistajana on üle kuulatud kinnistu omanik T. K., kes kinnitas dokumente vaadates, et

metsateatisel registreerimisnumbriga 395002801 on märgitud liiga suur raiemaht. Tunnistaja T. K.

ütluste järgi võõrandas ta endale kuuluva X- X kinnistult raieõiguse OÜ-le X, raieõigust ei ole

tunnistaja müünud OÜ X X ning R. T. ta ei tunne. Samuti ei ole ta kellelegi teisele müünud

raieõigust mahtudega 897,65 tm. Seega on nähtub kohtule esitatud tõenditest, et kinnistult X-X

pärinenud metsamaterjali on veoselehtede alusel veetud, mis on saanud alguse X laoplatsilt. R. T.

ja N. P. poolt on loodud dokumentatsioon, mis on olnud vajalik metsamaterjali päritolu

varjamiseks, et süüdistatav A. Martinson saaks teha OÜ X nimelt arveid varjatud päritoluga

metsamaterjali müügiks OÜ-le Erkki Puit.

1.4.19. Kohtuistungi on uuritud OÜ X 25.03.2008.a. arvet nr 1356, mis on allkirjastatud

süüdistatava A. Martinsoni poolt ja millega müüdi OÜ-le Erkki Puit ümarmetsa materjali 175 tm.

Arvega oli seotud akt nr 3/13 ja sealt siis nähtubki metsamaterjali pärinemine X maaüksuselt, mis

on üle antud X-X laoplatsil. Arvega koos on 05.11.2007.a metsateatis nr 353008101, millel on

hinnanguline raiemaht 35tm. Kinnistu omanikuks on A. K., mis nähtub kohtule esitatud

kinnistusregistri väljatrükilt. 03.02.2010.a vaatlusprotokolli järgi tasus OÜ Erkki Puit arve eest

29.03.2008.a pangaülekandega. Viidatud arvega on seotud 26.03.2008 a veoseleht nr 0362, mille

alusel vedas J. M. 21,8tm puitu. Tunnistajana J. M. ütluste järgi on veoseleht tema poolt

allkirjastatud, kuigi lähtekoht ei ole tema kirjutatud ei ole tunnistaja ülekuulamisel veo toimumist

eitanud. Kaitsja M. Sikuti poolt on kohtule tõenditena esitatud veoselehed, mille järgi on puitu

veetud 26.03.2008.a veoselehe nr 0361 alusel (E. nimeline autojuht), 26.04.2008.a veoselehe nr

0292 alusel R. K. poolt, 26.03.2008.a veoselehe nr 0363 alusel R. L. poolt ja 01.04.2008.a

veoselehe nr 0364 alusel A. K. poolt. Tunnistajad R. L. ja A. K. on kohtus andnud ütluseid, et

1-12-10558

100 / 131

veoselehel märgitud veod on toimunud, kuigi veoselehed olid eeltäidetud oleksid nad peale

laadimise piirkonna erinevust veoselehel märgituga märganud. Tunnistaja R. K. on andnud

ütluseid, mille järgi on öelnud, et OÜ Erkki Puit ei ütle talle midagi, kuid ometi on ta mitmel OÜ

Erkki Puit veoselehel ära tundnud enda käekirja. Konkreetse veoselehe kohta ei ole istungil

küsimusi esitatud, see eest ei ole alust ka järeldusteks, et R. K. ei ole tegelikult vedu teinud.

OÜ X poolt esitati 02.04.2008.a. OÜ-le Erkki Puit arve nr 1374, mis on allkirjastatud A.

Martinsoni poolt ja millega müüdi ümarmetsamaterjali 227,88tm. Metsamaterjali üleandmise-

vastuvõtmise aktilt nr 4/1 nähtub, et müüdav metsamaterjal on pärit X maaüksuselt, mis on üle

antud X-X teel. Arve maksmist tõendab OÜ X raamatupidamises kviitungi order nr 0204/01.

Veoselehe nr 0371 alusel on veeti 102,9tm puitu, autojuhi V. J. poolt, kes on ülekuulamisel

kinnitanud veo toimumist. Veoselehe 04.04.2008.a nr 0295 nähtub E. A. poolt X kinnistult u 30tm

metsamaterjali vedu, mis on OÜ-le Erkki Puit üle antud 02.04.2008.a aktiga nr 4/1. Lisaks on

märgitud veoselehele, et veetakse ka puitu, mis anti OÜ-le Erkki Puit üle 20.03.2008.a aktiga nr

3/11L. Tegemist on metsamaterjaliga, mis pärines X-X kinnistult ning mis oli OÜ X poolt OÜ-le

Erkki Puit üle antud dokumentide järgi X laoplatsil. Tunnistaja E. A. on ülekuulamisel veoselehe

allkirjastamist tunnistanud, kahtlevalt on ta leidnud, et ka lähtekoht on tema kirjutatud. Prokuröri

küsimuste peale, kas X kinnistult on ikka veetud on tunnistaja öelnud, et „Ma ei mäleta seda

täpselt.“ Tunnistaja ütlused ei sea kahtluse alla veo toimumist, pigem toetavad seda. Veose

liikumist X platsilt on kinnitanud ka autojuht V. P., kes vedas aktiga 4/1 seoses 08.04.2008 a

veoselehega nr 0381 nii X platsilt, kui ka Viljandist X kinnistult. Küsimusel, kas võtsite mitmest

kohast materjali peale, vastas tunnistaja: „ikka, jah, no selliseid juhte igalt poolelt.“ Seega ei ole

ka midagi tavatut, et veoselehele on märgitud kaks lähtekohta, sest pooliku koorma vedamine

oleks majanduslikult ebaotstarbekas. Ristküsitlemisel on prokurör küsitlenud tunnistajat X platsile

ladustatava puidu kohta, millele tunnistaja andis möödunud ajale vaatamata adekvaatseid

vastuseid, nimetades kõhklemata ära X laoplatsi asukoha ja viise, kuidas platsil puitu ladustati.

Kohtul ei ole kahtlusi, et tunnistaja V. P. on andnud tegelikkusele vastavaid ütluseid ning vedu on

veoselehel märgitud kohast ja ajal toimunud.

Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et OÜ X kajastas oma raamatupidamises puidu soetamist

OÜ-lt X, mis on väljastanud N. P. poolt allkirjastatud arve 24.03.2008.a. nr 333

ümarmetsamaterjali 286 tm müügi kohta. Akti nr 036 alusel on N. P. andnud A. Martinsonile

metsamaterjali üle X kinnistul. OÜ X on omakorda 19.03.2008 a arve nr 323 alusel soetanud OÜ-

lt X X, mille juures on sama kuupäevaga ümarmetsamaterjali võõrandamise lepingu nr 323.

Lepingust nähtub koguses 286tm X kinnistult, mida müüdi OÜ-le X. Samuti kajastas OÜ X X

enda raamatupidamises 10.03.2008 a raieõiguse võõrandamise lepingu nr 316, mille kohaselt

võõrandas OÜ X X raieõiguse A. K.-lt, mis allkirjastatud ainult R. T. poolt. Tunnistajana on üle

kuulatud A. K., kelle ütluste järgi on ta X kinnistul raiet vähesel määral teinud, vaid mõnikümmend

tihumeetrit. Tunnistaja kinnitas, et on ise ka metsa teinud, nii endale kütteks, kui ka soovijatele,

mis ei ole kindlasti 286tm metsamaterjali. A. K. kohta on ütlusi andnud R. T., kelle sõnade kohaselt

oli A. K.-lt võimalik ebaseaduslikke metsateatisi teatud rahasumma eest osta. Kohus kahtleb R. T.

ütlustes, sest ta ei osanud öelda kinnistuid, mille kohta ta sel viisil ebaõiged andmed sai. Teiseks,

sellise versiooni tõesuse korral oleks R. T. poolt kirjeldatud laialdaste võimalustega isikul olnud

võimalus ka enda kinnistult pärineva puidu kohta metsateatisi muretseda, mille kohta ei osanud R.

T. ristküsitlemisel midagi öelda. X kinnistult pärineva metsamaterjali ostmisel OÜ-lt X ei ole

süüdistatav P. Mägi omanud kohtule esitatud tõendite põhjal puutumust R. T.-ga, kes enda ütluste

järgi on teadlikult ebaõigete andmetega metsateatisi ja teisi metsamaterjali päritolu tõendavaid

dokumente võltsinud. Viimast asjaolu kinnitab käekirjaekspertiis, mis tuvastas teise isiku nimelt

võltsitud dokumentide koostamist. Kohus on esitatud tõendite põhjal veendunud, et OÜ X esindaja

A Martinson tahtlikult OÜ X arvetel näidanud ebaõige päritoluga metsamaterjali, kuid selle

üleandmist (käivet) OÜ-le Erkki Puit ei ole suudetud ümber lükata.

1.4.20. Kohtule on esitatud OÜ X arve 25.03.2008.a. nr 1357, mis on allkirjastatud A. Martinsoni

poolt ja millega müüdi ümarmetsamaterjali 200tm. Aktilt nr 3/12 nähtub metsa pärinemine X-X

1-12-10558

101 / 131

kinnistult, mis on üle antud X küla laoplatsil. Arve eest on tasutud kviitung orderi nr 2703/02

alusel. Arve juurde kuulub 26.11.2007.a metsateatis nr 451007901 hinnangulise raiemahuga 65tm.

Teine arve, mis on esitatud OÜ X poolt on 24.04.2008 a nr 1411, mille järgi on ümarmetsamaterjali

müüdud 166,55 tm. Akti nr 4/6 alusel on metsamaterjali üle antud X X. Arve juurde kuulub juba

viidatud metsateatis. 03.02.2010.a vaatlusprotokollist nähtub, et OÜ Erkki Puit on arve eest

24.04.2008.a tasutud ülekandega. Veoselehtedega 28.04.2008.a nr 0293 ja 30.04.2008.a nr 0337

nähtub, et autojuht E. A. on teinud neli vedu koguses 117,8 tm X külast tunnistajana ülekuulamisel

on E. A. teadnud X küla, veoselehel nimetatud vedusid ei mäletanud. Veoselehtedel 25.03.2008.a

nr 0356 ja 02.04.2008.a nr 0357, on autojuhiks olnud A. L., kes ülekuulamisel kinnitas veo

toimumist. Seega on kohtu hinnangul tõendatud metsamaterjali olemasolu, mille OÜ Erkki Puit

on omandanud OÜ X arvel alusel.

OÜ X näitas enda raamatupidamises soetust OÜ-st Xi arvete 24.03.2008.a. nr 334 ja 21.04.2008.a

nr 355A alusel, mis on allkirjastatud N. P. poolt, millelt nähtub ümarmetsamaterjali müük koguses

292,5tm ja 189,3tm. Arve metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktide 24.03.2008 nr 037 ja

21.04.2008 a nr 047 alusel on metsamaterjali üleandmise kohaks märgitud X, kuid päritoluks on

nimetatud X X maaüksus. OÜ X omakorda kajastas enda raamatupidamises arved 19.03.2008 a nr

323A ja 16.04.2008 a nr 342, mille juures on ka lepingud 19.03.2008.a. nr 323A ja 16.04.2008.a.

nr 342 kogusest 292,5tm ja 189,3tm, mis leiti ja võeti ära OÜ X kontorist. OÜ X X enda

raamatupidamises on kajastatud 06.03.2008.a R. T. poolt allkirjastatud raieõiguse võõrandamise

lepingu nr 315A, mille kohaselt võõrandas OÜ X X raieõiguse E. R.-lt. Tunnistaja E. R. ütluste

järgi on tema M. L. volitatud isikuna võtnud 2007. aastal X X kinnistule välja metsateatise ning

metsamaterjal 67,39tm müüdi AS-ile X X X. Kellelegi teisele ta metsa müünud ei ole. Kohus leiab,

et on tõendatud R. T. ja N. P. tegevus teadmata päritoluga metsamaterjali kohta ebaõige sisuga

dokumentatsiooni koostamine, kuid tõenditest nähtu, et P. Mägi oleks nendest andmetest teadnud

või oleks selle omandanud tundmatu kolmanda isiku käest.

1.4.21. Kohtuistungil on uuritud OÜ X poolt 17.04.2008 a OÜ-le Erkki Puit esitatud arve nr 1393,

mis on allkirjastatud A. Martinsoni poolt ja millega müüdi ümarmetsamaterjali 271,08tm ja 225tm.

Aktist nr 4/5 nähtub 225tm metsamaterjali päritolu ja üleandmine X maaüksusel. Arve juures on

17.04.2008.a metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt nr 4/5R, millel on koguseks 271,08tm,

mis on samuti X maaüksuselt, kuid metsamaterjali üleandmise kohaks on X laoplats, X vald, X

maakond. Raha saamist kinnitavaks dokumendiks on OÜ X raamatupidamises kviitungi orderid

nr 1704/01 ja 1804/01. Arve juurde kuulub 15.05.2007.a metsateatis nr 61008301 hinnangulise

raiemahuga 471tm. Kinnistusregistri väljatrüki järgi on kinnistu omanik A. A.. Veoselehe

25.04.2008.a nr 0404 järgi on autojuht A. K. vedanud X kinnistult 34,73tm kuusepalki, mida A.

K. tunnistajana ülekuulamisel kinnitas. Valed andmed veoselehel võis kaasa tuua vastutuse,

seetõttu olid autojuhid eeldatavalt huvitatud dokumentatsiooni korrektsest täitmisest. Veoselehega

22.04.2008 a nr 0410 vedas kinnistult u 30tm materjali A. K. , kes kinnitas oma ütlustega

metsamaterjali veo toimumist. Veoselehtedega 24.04.2008.a nr 0407, 25.04.2008.a. nr 0406,

29.04.2008.a nr 0298, 28.04.2008.a nr 0299, 08.05.2008.a nr 0300, ja 08.05.2008.a nr 0405 alusel

on vedu teinud autojuht V.J. Tunnistaja V. J. on ülekuulamisel veoselehtedel nimetatud vedusid

tunnistanud. Veoselehel 30.04.2008.a nr 0411 on autojuhiks A. R. ja kes vedas ära 34,06tm puitu.

Tunnistajana on A. R. andnud ütluseid, et ta on saanud eeltäidetud veoselehe P. Mägi käest, kes

on teatanud ka koha, kus peale laadida. Kõigi eelnimetatud tunnistajate ütlustest nähtub, et

autojuhid oli veendunud, et kui vedu oleks toimunud veoselehel märgitud asukohast kaugemal

oleks ta seda kohe märganud, seega võis kohtu hinnangul autojuht olla kindel, et ta tegutseb samas

piirkonnas. Ei saa eeldada, et autojuht suhtus pealiskaudselt metsamaterjali vedamiseks vajaliku

dokumentatsiooni vormistamisel. Veoselehtedega 16.05.2008.a nr 0351 ja 22.05.2008.a nr 0352,

vedas autojuht R. K. metsamaterjali ca 135 tm. Tunnistajana on R. K. andnud ütluseid, mille järgi

ole veoselehtedel tema allkirja ega ühtegi lahtrit tema poolt täidetud. Samas tunnistaja ei

mäletanud ja ei saanud kindlalt väita, et ta ei oleks X platsilt vedu teinud. Veoselehe 25.04.2008.a

nr 0301 alusel on aga autojuhiks J. T. keda ei ole olemas. Kohtule esitatud tõendite järgi on

1-12-10558

102 / 131

metsamaterjal olnud reaalselt olemas, milles puudub ka vaidlus, kuid puuduvad tõendid, mille järgi

ei oleks vedu dokumentidel märgitud asukohast toimunud.

OÜ Xi poolt on OÜ-le Erkki Puit esitatud arve 06.10.2008.a nr 1684, millega müüdi X kinnistult

pärit metsamaterjali 150 tm. Aktist nr 10/2 nähtub, et metsamaterjal on pärit X maaüksuselt.

Metsamaterjali üleandmise kohaks on märgitud X maaüksuse laoplats (X küla). 03.02.2010.a

vaatlusprotokollist nähtub OÜ Erkki Puit poolt arve eest tasumine 15.10.2008.a. ülekandega.

Veoselehe 16.10.2008.a nr 0603 alusel vedas 39,72tm metsamaterjali X platsilt G. K., kes

ülekuulamisel kinnitas veo toimumist.

OÜ X on 10.10.2008.a esitanud OÜ-le Erkki Puit arve nr 1695, mis on allkirjastatud A. Martinsoni

poolt, millega müüdi palki 261,5tm. Aktilt nr 10/3 nähtub metsamaterjali päritolu X kinnistult, kus

see on üle antud. OÜ Erkki Puit poolt on arve eest tasutud kviitungi order nr 1710/01 alusel ja

ülekandega OÜ Erkki Puit 15.10.2008.a, mida on näha 03.02.2010.a vaatlusprotokollist. OÜ X

kontolt on A. Martinson raha 16.10.2008.a ja 17.10.2008a välja võtnud, mis nähtub 07.03.2008.a

vaatlusprotokollist. Nende kahe arvega seotud 17.10.2008.a veoseleht nr 0610 ja 31.10.2008.a

veoseleht nr 0609, millel on autojuhiks märgitud A. R. Tunnistajana üle kuulatud A. R kinnitas

vedude toimumist. Eelviidatud aktidega nr 10/2 ja 10/3 on seotud kaitsja M. Sikut poolt esitatud

21.10.2008.a veoseleht nr 0611, mille järgi vedas E. S. X kinnistult 29,94 tm puitu ning

29.10.2008.a veoseleht nr 0607, mille järgi veeti ära 23,16tm puitu. Tunnistaja E. S. kinnitas, et

on OÜ-le Erkki Puit teinud vedusid, veendudes küla täpsusega metsamaterjali peale võtmise

kohas. Kaitsja poolt esitati seoses aktiga 10/3 kohtule 10.10.2008.a veoseleht nr 0606, mille järgi

vedas V. 21,112tm metsamaterjali, keda ei ole üle kuulatud. Eeltoodu alusel ei ole kõrvaldatud

kahtlust, et veod on veoselehtedel nimetatud lähtekohast alates toimunud ja metsamaterjal on

reaalselt olemas olnud.

OÜ X on raamatupidamises kajastanud soetamist OÜ X arvete 14.04.2008.a nr 350 ja

16.04.2008.a. nr 352 alusel, mis on allkirjastatud N. P. poolt. Aktid nr 044 ja nr 045 alusel

näidatakse ümarmetsamaterjali 277tm ja 385tm X kinnistult, kuid vastuvõtmise kohaks on X. OÜ

X omakorda näitas raamatupidamises soetamist OÜ X X arvete nr 339 12.04.2008 ja nr 341

15.04.2008 alusel, mille kohta on võõrandamise lepingud nr 339 12.04.2008 ja nr 341 15.04.2008

viidatud arved, mis leiti ja võeti ära OÜ X kontorist. OÜ X X raamatupidamises oli 01.04.2008.a

raieõiguse võõrandamise leping nr 331, mille kohaselt võõrandas OÜ X X raieõiguse A. A.-lt 55

000 krooni eest. Nimetatud leping on allkirjastatud R. T. ja A. A. poolt, mis leiti ja võeti ära OÜ

X kontorist. Samuti kajastas OÜ X raamatupidamises OÜ X X poolt koostatud 30.09.2008.a arve

nr 077 ja 30.09.2008.a arve nr 077A, mis on allkirjastatud R. T. poolt, mille kohaselt OÜ X X

müüs OÜ-le X ümarmetsamaterjali vastavalt 217,3 tm ja 540,38 tm. Arve juurde kuuluvad aktid

nr 111 30.09.2008 ja nr 113 30.09.2008, mille kohaselt on OÜ X X soetanud OÜ-le X müüdava

metsamaterjali X maaüksuselt. Metsamaterjali üleandmise kohaks on märgitud X. OÜ X X

omakorda kajastas enda raamatupidamise dokumentide hulgas 29.09.2008.a arve nr 063 OÜ-lt X

X ja juures on ka samalt ettevõttelt võõrandamise lepingud nr 088 26.09.2008 ja nr 089

29.09.2008, millel kajastatakse metsamaterjali müüki vastavalt 217,3tm ja 540,38tm, millel on

viide X kinnistule. Mõlemad lepingud leiti ja võeti kaasa OÜ X kontorist. OÜ X X enda

raamatupidamises 01.09.2008 a raieõiguse võõrandamise lepingu nr 387, mille kohaselt võõrandas

OÜ X X raieõiguse A. A.-lt 11 500 krooni eest. Nimetatud leping on allkirjastatud A. L. poolt.

06.11.2007 a metsateatis nr 61008428 alusel on hinnanguline raiemaht 507tm. Tunnistajana on üle

kuulatud A. A., kelle ütluste järgi võttis ta 15.05.2007.a. temale kuuluvale X kinnistule välja

metsateatise raiemahuga 471 tihumeetrit. Raieõiguse müüs aga OÜ-le X. Raieõiguse

võõrandamise kohta OÜ-le X on kohtule esitanud 08.10.2007.a sõlmitud lepingu nr 11, mis toetab

tunnistaja ütlusi. Tunnistaja ütluste järgi ei ole ta OÜ-ga X X sõlminud 01.04.2008 raieõiguse

võõrandamise lepingut. Tunnistaja OÜ X juhatuse liige K. J. on andnud tunnistajana ütluseid, mille

järgi ostis ta OÜ-le X raieõigusi metsamaterjali raieks ja edasi müügiks. Tunnistaja K. J. kinnitusel

ei ole ta R. T., A. L.-ga ega ka OÜ X X kokku puutunud. Kohtulikul uurimisel on ütluseid andnud

OÜ X X juhatuse liige A. L., kelle ütluste järgi ei ole tema ühtegi metsatehingut teinud. Kohus

1-12-10558

103 / 131

leiab, et on tõendatud R. T. ja N. P. poolt arvete koostamine, millel ei ole õigeid andmeid

metsamaterjali päriolu kohta. Puuduvad tõendid, et P. Mägi oleks nimetatud andmetest olnud

teadlik.

1.4.22. Kohtule on esitatud tõendina A. Martinsoni allkirjastatud OÜ X 29.04.2008 a arve nr 1425

OÜ-le Erkki Puit väljastati, millega müüdi ümarmetsamaterjali 450tm. Üleandmise-vastuvõtmise

akti nr 4/9 kohaselt on X laoplatsil, X vallas üle antud metsamaterjal pärit X maaüksuselt. Arve

juurde kuulub 10.09.2007 a metsateatis nr 359002801 hinnangulise raiemahuga 885tm.

Kinnistusregistri väljatrüki kohaselt on kinnistu omanikuks L. K.. OÜ 03.02.2010.a

vaatlusprotokollist nähtub, et OÜ Erkki Puit on arve eest tasunud pangaülekandega 30.04.2008.a

summas 170 380 krooni ja 03.05.2008.a summas 350 000 krooni. 11.03.2010.a. vaatlusprotokolli

järgi on pärast OÜ X kontole 350 000 krooni laekumist kantud summad edasi OÜ X kontole ning

seejärel võetakse 05.05.2008.a. raha N. P. ja R. T. poolt kontolt välja. Ülekannete tegemise

korraldamine A. Martinsoni poolt tuleneb 24.11.2008 läbiotsimis protokollist ja sinna juurde siis

21.02.2011 a vaatlusprotokollist, millest nähtub, et A. Martinsoni kodu läbiotsimisel leitud 2008.a

kalendermärkmikus on 05.05.2008.a tehtud märge: „Üllele jäi: 350 000 (Pets); 200 000 (Tart)“.

Kohtule kaitsja poolt esitatud 03.05.2008.a veoselehe nr 0419 järgi vedas autojuht A. S. X platsilt

X kinnistult pärit metsamaterjali. Tunnistaja A. S. on andnud ütluseid, mille järgi on veod X platsilt

toimunud. Kaitsja on esitanud ka veoselehe 08.05.2008.a veoselehe nr 0417, millega A. L. vedas

X kinnistult pärit puitu X platsilt. Tunnistajana üle kuulatud A. L. kinnitas vedusid X platsilt. A.

L. on vastanud jaatavalt küsimusele, kas ta on käinud X platsil OÜ-le Erkki Puit kuuluvat

metsamaterjali vedamas: „jah, seal on palju käidud.“ Veoselehega 06.05.2008.a nr 0420 vedas

metsamaterjali V. P., kes on kinnitanud vedu X platsilt.

OÜ X poolt esitati 05.05.2008.a OÜ-le Erkki Puit arve nr 1432, mis on allkirjastatud A. Martinsoni

poolt ja mille kohaselt müüdi ümarmetsamaterjali 431,87tm. 05.05.2008.a metsamaterjali

üleandmise-vastuvõtmise akt nr 5/1 kohaselt on OÜ X soetanud OÜ-le Erkki Puit müüdava

metsamaterjali X maaüksuselt, kuid üleandmise kohaks on märgitud X laoplats. Arve juurde

kuulub viidatud metsateatis nr 359002801. 03.02.2010.a vaatlusprotokollist nähtub OÜ Erkki Puit

poolt arve eest tasumine 07.05.2008 ja 08.05.2008.a pangaülekandega. Kohtuistungil uuritud

veoselehtede 08.05.2008 a veoselehe nr 0425, 08.05.2008.a nr 0424, 09.05.2008.a nr 0423 vedas

X platsilt metsamaterjali autojuht A. K. Tunnistaja A. K. ütluste järgi: „X platsis olen käinud jah,

vahepeal ei meenunud see, aga sinna on veetud või sealt edasi toodud materjali. On tuldud sealt

Viljandist koormaga ja siis tühjalt edasi. X platsis oli jah vastuvõtt kunagi, aga mis aastal see oli,

seda ma ei oska öelda.“. Tunnistajana ristküsitlemisel on A. K. tulnud usaldusväärsuse

kontrollimiseks avaldada varasemaid ütluseid, mil ta vedu X platsilt ei tunnistanud. Kohtus on

tunnistaja põhjendanud teistsuguste ütluste andmist sellega, et talle peale uurija juurest lahkumist

tulid asjaolud alles meelde. Seega on kohtu hinnangul tunnistaja antud ütlused seatud tugeva

kahtluse alla, millest ei saa kinnitust veose lähtekoha kohta. Vedamise toimumise fakt kui

iseenesest ei ole kahtluse all. Siiski on tunnistaja A. K. kinnitanud enda allkirja ehtsust ja asjaolu,

et vedu pidi saama alguse samast piirkonnast, mis on lähtekohana veoselehele P. Mägi poolt

kirjutatud, mida kohus peab usutavaks, sest haakub hästi teiste autojuhtide ütlustega ja

dokumentaalsete tõenditega. Veoselehe 06.05.2008.a nr 0426 alusel vedas A. L. X laoplatsilt X

kinnistult pärit puitu 26,72tm, kes ülekuulamisel kinnitas ristküsitlemisel asjaolu, et ta on X platsilt

puitu vedanud. Eelnimetatud arvega seoses on kohtule esitatud 07.05.2008.a veoselehed nr 0343,

kus autojuhiks J. T., keda olemas ei ole. Veoselehtedega 07.05.2008.a nr 0340, 08.05.2008.a nr

0341 ja 20.05.2008.a nr 0342 vedas metsamaterjali autojuht V. J., kes kinnitas ülekuulamisel antud

ütlustega veoselehel nimetatud veo lähtekoha algust. Veoselehega 07.05.2008.a nr 0344 vedas V.

P. X kinnistult pärinevat puitu X platsilt, kes oli selgitas ütlusi andes, et vedu on X platsilt

toimunud. Võttes alusel veoselehed, siis ei saa kohtu hinnangul teha järeldust, et vedu ei toimunud

märgitud lähtekohast, selgunud on veod algusega Xplats.

Kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtub OÜ X poolt metsamaterjali soetamist OÜ-lt

X arvete 28.04.2008 nr 362 ja 30.04.2008 a nr 365A, mis on allkirjastatud N. P. poolt ja kogused

1-12-10558

104 / 131

mida müüdi on siis vastavalt 696tm ja 487,9tm. Arve juurde kuuluvad metsamaterjali üleandmise-

vastuvõtmise aktid nr 049 ja nr 053 samade kuupäevadega nagu ka arved ja sealt siis nähtubki, et

metsamaterjal, mida müüakse OÜ-le X on pärit X maaüksuselt, kuid üleandmine OÜ-le X, mida

esindas A. Martinson, on toimunud vastavalt X ja X X aadressil. OÜ X omakorda kajastas enda

raamatupidamise dokumentide hulgas arveid nr 347 (24.04.2008) ja nr 346 (23.04.2008.) OÜ-lt X

X. Arvete juures on lepingud nr 32/55 ja nr 02/50 X kinnistult ümarmetsamaterjal ostmise kohta,

mis leiti ja võeti ära läbiotsimise käigus OÜ X kontorist. Tunnistajana üle kuulatud L. K. ütluste

järgis võõrandas ta 2008. aastal raieõiguse 620tm summas 146 320 krooni X OÜ-le. OÜ X X ei

ole tunnistaja kokkupuudet omanud, samuti ei tunne tunnistaja R. T.-t, V. Š. ega ka ja A. L.

Kohtuistungil on üle kuulatud ka tunnistaja Ü. S., kes kinnitas 620tm metsamaterjali müüki X

kinnistult OÜ-le X. Mõlema tunnistaja, so nii L. K. kui ka Ü. S. ütluste järgi ei ole metsamaterjaliga

rohkem tehinguid tehtud. Kohus leiab, et R. T. ja N. P. poolt on koostatud ja esitatud ebaõige

sisuga arved X kinnistult metsamaterjali soetamise kohta OÜ-le X, mille nimelt on süüdistatav A.

Martinson saanud esitada arveid OÜ-le Erkki Puit. Süüdistatava P. Mägi teadlikkust ebaõigest

metsamaterjali päritolu dokumentatsioonist ei ole leidnud tõendamist.

1.4.23. Kohtule on esitatud Oü X A. Martinsoni poolt allkirjastatud arve 08.05.2008.a nr 1442,

millega müüdi OÜ-le Erkki Puit ümarmetsamaterjali 455,71tm. Metsamaterjali üleandmise-

vastuvõtmise akt nr 5/4 kohaselt on OÜ X soetanud OÜ-le Erkki Puit müüdava metsamaterjali X

X maaüksuselt, mis on üle antud X laoplatsil. Arve juurde kuulub 06.12.2007.a metsateatis nr

444002801. Kinnistusregistri väljatrüki järgi on kinnistu omanikuks A. H.. 03.02.2010.a

vaatlusprotokolli järgi on OÜ Erkki Puit arve eest OÜ-le X tasunud 12.05.2008 a

pangaülekandega. Veoselehe 14.05.2008.a nr 0480 kohaselt vedas A. L. X laoplatsilt X kinnistult

pärinevat puitu kokku 30,13tm, kes on ülekuulamisel tunnistanud vedusid X platsilt. Veoselehtede

14.05.2008.a nr 0436, 16.05.2008.a nr 0434 ja 15.05.2008.a nr 0435 vedas matsamaterjali autojuht

A. K., kes ristküsitlemisel on tunnistanud metsamaterjali vedu algusega X plats. Tunnistaja A. K.

ülekuulamisel tuli avaldada usaldusväärsuse kontrolliks eeluurimisel antud ütluseid, mille järgi oli

tunnistaja varem eitanud vedusid X platsilt. Tunnistaja ütlustes on kajastanud asjaolu, et vedu pidi

toimuma samast piirkonnast, mis lähtekohana kirja ei ole põhjust, sest ta oleks tegelikust asukohast

erinevat lähtekohta märganud ja seetõttu ei oleks saanud sellise veoselehega vedu toimuda.

Veoselehega 23.05.2008.a nr 0481 vedas metsamaterjali autojuht V. J., kes kinnitas veo toimumist.

Veoselehe 20.05.2008.a nr 0349 alusel on autojuht R. V. vedanud 39tm metsamaterjali. Tunnistaja

R. V. on andnud ütluseid, mille järgi on tunnistaja allkirjastanud veoselehe vastanud küsimusele,

kas ta on käinud X platsil: „Olen küll, olen X laos käinud küll.“ Kohtuistungil on avaldatud

tunnistaja varasemaid eeluurimisel protokollitud ütluseid, kui ta oli kinnitanud, et ta ei olnud OÜ

Erkki Puit metsamaterjali X platsilt vedanud. Ristküsitlemisel on aga tunnistaja jäänud selle

juurde, et vedu on toimunud nii nagu on veoselehel kirjas, seejuures kattuvad ütlused veoselehe

allkirjastamise osas. Usutavat põhjendust, miks on R. V. ütlusi muutnud tunnistaja ei esitanud.

Kohus leiab, et tunnistaja ütluste põhjal saab kinnitust asjaolu, et R. V. on vedu teinud, kuid

tunnistaja ütlustega ei ole ümber lükatud ega saa ka kinnitust faktile, et veo lähtekohaks võis olla

veoselehel nimetatud X plats. Veoselehtedega 09.05.2008.a nr 0432, 08.05.2008.a nr 0433,

10.05.2008.a nr 439 ja 12.05.2008.a nr 0440 on märgitud autojuhiks J. T., keda tegelikult olemas

ei ole. Veoselehel 12.05.2008.a nr 0437 nimetatud autojuht A. R. on vedanud 34,43tm puitu X

platsilt, kes tunnistajana ülekuulamisel kinnitas X koorma peale võtmist. Veoselehega

10.05.2008.a nr 0431 vedas metsamaterjali autojuht V. P., kes kinnitas vedamist lähtekohaga X

plats. Seega on kohtu hinnangul kõrvaldamata kahtlus, et veosed on alustanud teekonda lähtekohas

märgitud asukohast või vähemalt sellega lähedasest piirkonnast.

Kohtule esitatud 15.01.2009.a vaatlusprotokollist, millega on vaadeldud leitud dokumentide on

mh vaadeldud järjekorra nr 00060 all viidatud arvet 370A ja 08.01.2009.a vaatlusprotokollist nr

00073 all vaadeldud akti, kus siis nähtub selle metsamaterjali üleandmine. Vaatlusprotokollidest

nähtub, et OÜ-le X on esitanud arve OÜ X, kes omakorda näitas soetamist OÜ-lt X X

(09.02.2009.a vaatlusprotokollis nr 149) dokumentide alusel, mis leiti ja võeti ära OÜ X kontori

1-12-10558

105 / 131

läbiotsimise käigus. Seega on kohtu hinnangul tõendatud R. T. poolt andmetega dokumentatsiooni

esitamine OÜ-le X, mille põhjal on süüdistatav A. Martinson saanud esitada arve OÜ-le Erkki

Puit.

1.4.24. OÜ X poolt on esitatud 23.05.2008.a OÜ-le Erkki Puit arve nr 1469, mis on allkirjastatud

A. Martinsoni poolt ja millega müüdi ümarmetsamaterjali 300tm. 23.05.2008.a metsamaterjali

üleandmise-vastuvõtmise akti nr 5/7 järgi on OÜ X soetanud OÜ-le Erkki Puit müüdava

metsamaterjali X maaüksuselt, mis on üle antud X laoplatsil. Arve juurde kuulub 06.12.2007.a

metsateatis nr 440002801 hinnangulise raiemahuga 430tm. Kinnistusregistri väljatrüki kohaselt

on kinnistu omanikuks S. A. 03.02.2010.a vaatlusprotokollist nähtub, et OÜ Erkki Puit tasus arve

eest 24.05.2008.a summas 240 000 krooni pangaülekandega. Veoselehtedega 29.05.2008.a nr

0350, 29.05.2008 a nr 0445 ja 24.05.2008 a nr 0446 vedas nimetatud arve alusel autojuht J. J ., kes

on tunnistajana ülekuulamisel vedu tunnistanud. Nimetatud arvega on metsamaterjali vedanud

veoselehtedega 2008.a nr 0448 ja 28.05.2008 a nr 0452 autojuhiks J. T., keda ei ole olemas. Lisaks

on kaitsja esitanud arvega seoses kaks veoslehte: 26.05.2008 a nr 0450 ja 27.05.2008a nr 0451,

mille kohaselt vedas V. P. X platsilt ära 52tm ja 42,9tm X kinnistult pärit puitu, kes on

ülekuulamisel vedu kinnitanud.

X maaüksusega on seotud ka OÜ X 26.05.2008.a arve nr 1473OÜ-le Erkki Puit, mis on

allkirjastatud A. Martinsoni poolt ja mille kohaselt müüdi ümarmetsamaterjali 254,8tm. Arve

juurde kuulub 26.05.2008.a metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt nr 5/8, mille kohaselt on

OÜ X soetanud OÜ-le Erkki Puit müüdava metsamaterjali X maaüksuselt ja üleandmise kohaks

on märgitud X laoplats. Arve juurde kuulub viidatud metsateatis lõpuga 801. 03.02.2010.a

vaatlusprotokollist nähtub, et OÜ-st Erkki Puit on arve eest 02.06.2008.a pangaülekandega

tasunud. Arvega on seotud 01.06.2008.a veoseleht nr 0455, millega veeti 96,3tm puitu, V. J. poolt,

kes on ristküsitlemisel vedu kinnitanud. Lisaks on arvega seotud 28.05.2008.a veoseleht nr 0494,

mille järgi A. V. ära 28,98tm puitu. Tunnistajana A. V., kes on ütlustes vedu kinnitanud veoselehel

nimetatud lähtekohast. Veoselehtedega 25.05.2008 a nr 0497 ja 30.05.2008.a nr 0453on vedajaks

nimetatud J. T., keda pole olemas. X kinnistuga on veel seotud OÜ X poolt esitatud 19.08.2008.a

OÜ-le Erkki Puit arve nr 1603, mis on allkirjastatud A.Martinsoni poolt ja millega müüdi palki

99,03tm ja paberipuitu 78,5tm. Metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt nr 8/4 kohaselt on

OÜ X soetanud OÜ-le Erkki Puit müüdava metsamaterjali X maaüksuselt, mille üleandmise

kohaks on X laoplats. Aktis on päritolu tõendamise aluse kohta märge OÜ X X 18.08.2008.a aktile

nr 097. OÜ Erkki Puit poolt arve tasumist tõendab kviitung order nr 2908/01.

Kohtule esitatud dokumentaalsete tõendite järgi näitas OÜ X metsamaterjali soetamist OÜ-lt X

arvete nr 381 (22.05.2008) ja 383 (26.05.2008) alusel, mis on allkirjastatud N.P. poolt, millega

müüdi ümarmetsamaterjali vastavalt 396,5tm ja 297,3tm. Metsamaterjali üleandmise-

vastuvõtmise aktide nr 060 (22.05.2008) üleandmiskohaga Savi 20 ja nr 070 (26.05.2008)

üleandmis kohaga X kohaselt on OÜ X soetanud metsamaterjali X maaüksusel. OÜ X omakorda

kajastas enda raamatupidamise dokumentide hulgas arved nr 366 (21.05.2008) ja nr 369

(23.05.2008) OÜ-lt X X ning ümarmetsamaterjali võõrandamise lepingud nr 3/66 (21.05.2008) ja

nr 097 (23.05.2008), mille kohaselt on ümarmetsamaterjal vastavalt 396,5tm ja 297,3tm soetatud

X kinnistult. Nimetatud lepingud leiti ja võeti kaasa OÜ X kontorist. Samuti kajastas OÜ X X enda

raamatupidamises 02.05.2008.a raieõiguse võõrandamise lepingu nr 15/73, mille kohaselt

võõrandas OÜ X X raieõiguse S. A.-lt, mis on allkirjastamata. OÜ X näitas raamatupidamises

metsamaterjali soetust veel OÜ-lt X X 15.08.2008.a arve nr 3150808 alusel, mis on allkirjastatud

A. S. poolt. Arve alusel on OÜ X X müünud OÜ-le X ümarmetsamaterjali 537,21tm. Arve juurde

kuulub 15.08.2008.a metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt nr 098, mille kohaselt on OÜ X

X soetanud OÜ-le X müüdava metsamaterjali X maaüksuselt, andes selle üle 15.08.2008.a X.

Juures asub 16.01.2008.a metsateatis nr 0563000365 hinnangulise raiemahuga 165tm.

Tunnistajana üle kuulatud kinnistu omanik S. A. on andnud ütluseid ütlusi , mille järgi on tema

poolt välja võetud metsateatised 19.01.2007.a nr 123002801 ja 16.01.2008.a metsateatis nr

0563000365. Raieõiguse võõrandas OÜ-le X, mille kohta sõlmitud lepingud 04.01.2008.a nr

1-12-10558

106 / 131

0801/1 raiemahuga 40tm ja 04.01.2008.a nr 801/2 raiemahuga 77tm. Tunnistaja kinnitas, et

02.05.2008.a ei ole tema raieõigus OÜ-le X X müünud ning metsateatisel nr 440002801 kuupäeva

28.11.2007 juures ei ole tema allkiri. Kohtule esitatud Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru

regiooni vastusest selgub, et X kinnistule ei ole väljastatud metsateatist registreerimisnumbriga

440002801.

Kohus leiab, et esitatud tõenditega on leidnud tõendamist R. T. ja N. P. poolt dokumentatsiooni

koostamine, millega on varjatud metsamaterjali päritolu. Süüdistatav A. Martinson on OÜ X

nimelt esitanud OÜ-le Erkki Puit arved ja päriolu dokumendid, mis olid ebaõiged, kuid ei välista

iseenesest käibe toimumist. Autojuhtide ülekuulamisel ei selgunud asjaolusid, et vedu ei saanud

veoselehel nimetatud asukohast alata. Asjaolu, et J. T. ei ole olemas, ei muuda järeldust, sest

prokurör ei ole ka tõendanud, et metsamaterjali ei oleks veetud. Prokurör on jälitusprotokollist

toonud välja P. Mägi ja A. Martinsoni vahel kõned, mis peaks süüdistatavate vahelist ühist ja

kooskõlastatud tegevust kuriteo toimepanemisel tõendama. Kõnes 21.05.2008. a kell 11:43 annab

P. Mägi annab A. Martinsonile teada, et „ … kuule vaatasin mul üks kuradi kaks arvet sulle kuradi

üle kanda mingi kuradi. Mingi viie soti raisk, tead teeks need asjad korda suga siis.“ A. Martisnon

nõustub seejärel ülekandega. Samal päeval helistab P. Mägi veel paaril korral ja küsib A.

Martinsonilt, kas teeks tööd ja kas saaks kokku. 21.05.2008.a. kell 17:33 helistab A. Martinson

omakorda P. Mägile: „kuule, mul need kuradi sidurikettad, see kuradi kaks koma, kahe poolese

mõõduga vaata“/…/ „… kas sa tahad trenni minna või ei taha selle uue siduriga.“ P. Mägi vastab

selle peale, et „… ma ei hakka kuradi eraldi, ma ei viitsi tulla järgi.“ Nimetatud kõnedest nähtub,

et vestluse osapooled on saanud üksteisest väga hästi aru ja kohtul ei teki kahtlust, et tegu võiks

olla nn „mõistujutuga“, mille eesmärgiks oleks vestluse tegelikku sisu varjata. Erinevalt kõnedest

A. V., E. P. i ning A. Martinsoni vahel (vt eespoolt p 1.3.jj) ei nähtu kõnedest, et pooled ei saaks

teineteisele öeldust aru ja pingutaks enda sõnumi edasiandmisega. Asjas ei ole vaidlust, et A.

Martinson ja P. Mägi on ammused tuttavad ja on pärit ühest kohast, seega ei ole ka midagi

eriskummalist, et tegu võibki olla siduriketastega, millele konkreetsel juhul ei viitsinud Peeter

Mägi järgi minna. Kohtu järeldust vaid kinnitab jälitusprotokollist kõned: 22.05.2008.a. kell 10:07

P. Mägi ütleb A. Martinsonile „sõitsin täna X platsist mööda, vaatasin sul seal materjali kõvast

müüa ei taha vä?“, millele A. Martinson vastab „mida sa tahad nimelt?“ ja 26.05.2008.a. kell

10:03 P. Mägi ütleb A Martinsonile, et „kuule ma tahtsin seda rääkida, sealt X laost, ma olen su

seda materjali rohkem vedanud, kui meil lepingus kirjas, et oleks vaja seda natuke juurde teha,

muidu ma olen puhta vargil …“. Kohtu hinnangul ei teki kahtlust, et P. Mägi on pöördunud A.

Martinsonilt metsamaterjali ostusooviga, mitte aga üksnes ülekande tegemiseks või arve

saamiseks.

1.4.25. Kohtuistungil on uuritud OÜ X poolt 30.05.2008.a OÜ-le Erkki Puit esitatud arve nr 1484,

mis on allkirjastatud A. Martinsoni poolt ja millega müüdi oksapalki 300tm ja paberipuitu 100tm.

30.05.2008.a metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti nr 5/10 kohaselt on OÜ X soetanud

OÜ-le Erkki Puit müüdava metsamaterjali X-X maaüksuselt ja üleandmise kohaks on märgitud

X küla laoplats. Raha tasumist tõendab OÜ X sularaha kviitung order nr 3005/01. Arve juurde

kuulub 10.12.2007.a metsateatis nr 131007601 hinnangulise raiemahuga 750tm. Kinnistusregistri

väljatrüki järgi on kinnistu omanikuks H.–L. K. Veoselehelt 06.06.2008.a nr 0456 nähtub E. A.

poolt kolme koorma vedu kokku 101,1tm. Lähteandmed kajastavad veo algust X-X kinnistult ja

X lao platsilt. Tunnistajana üle kuulatud A. A., kelle ütluste kohaselt on ta veoselehel tema allkiri,

kuid ta ei tea, kas ta on X platsilt vedu teinud. Tunnistaja on olnud ristküsitlemisel kõhkleval

seisukohal, kas ta on X piirkonnas metsamaterjali peale laadinud, kuid ei ole ka väitnud, et vedu

ei saanud toimuda veoselehel nimetatud asukohast. OÜ X 02.06.2008.a arve nr 1496 kohaselt

müüdi OÜ-le Erkki Puit okaspalki 296,13tm ja paberipuitu 111,04tm. Akt nr 6/1 järgi pärineb

metsamaterjal X-X kinnistult. Metsamaterjali üleandmise kohaks on märgitud X küla laoplats.

03.02.2010.a vaatlusprotokolli järgi on arve eest tasumine toimunud 05.06.2008.a ülekandega.

Veoselehtedega 18.06.2008.a nr 0449 ja 19.09.2008.a nr 0447 vedas autojuht R. K. X platsilt

metsamaterjali. Tunnistajana R. K. kinnitas, et veoselehel ei ole tema allkirja, kuid ei mäetanud

1-12-10558

107 / 131

enam, kas ta on nimetatud platsil koormat peale laadinud. Veoselehtedega 13.06.2008.a nr 0466

ja19.09.2008.a nr 0465 vedas metsamaterjali autojuht E. A., kes on ütlustega kinnitanud veo

toimumist. Veoselehega 06.06.2008.a nr 0457, vedas puitu V. J., kes samuti on veo toimumist

kinnitanud. Veoselehel 03.06.2008.a nr 0458 on vedu teinud J. T. nimeline isik, keda ei ole olemas.

Veoselehe järgi 20.06.2008.a nr 0479 järgi on X-X kinnistult vedanud autojuht A. M., kes on

vedusid kinnitanud. 13.06.2008.a veoselehe nr 0507 järgi vedas A. L. X X kinnistult pärit puitu

kokku 44,27tm, kelle ütluste järgi on ta korduvalt X platsilt OÜ Erkki Puit kuuluvat metsamaterjali

vedanud.

Kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et OÜ X raamatupidamises kajastati

kõnealuselt kinnistult puidu soetamist OÜ-lt X 30.05.2008.a. arvetega nr 386A ja 386B, millega

OÜ X müüs OÜ-le X ümarmetsamaterjali vastavalt siis oksapalki 363,5tm ja paberipuitu 129,3tm

ning oksapalki 315,6tm ja paberipuitu 129,04tm. OÜ X on soetanud OÜ-lt X ka arvetega

26.05.2008.a nr 26508/3 ja 30.05.2008.a nr 30508. Nimetatud arvetega koos on metsamaterjali

üleandmise-vastuvõtmise aktid nr 072 ja nr 073 (30.05.2008 a), mille kohaselt on OÜ X soetanud

OÜ-le X müüdava metsamaterjali X-X maaüksuselt. Aktid on allkirjastatud Ü. P. ja A. Martinsoni

poolt ning üleandmise kohaks on X. Kuigi nendest dokumentidest nähtub, et OÜ X sai materjali

OÜ-lt X , kajastas OÜ X sama materjali soetamist OÜ-lt X X. Puuduvad tehinguid selle kohta, et

OÜ X oleks puidu müünud OÜ-le X . OÜ X X 12.05.2008.a arve nr 360 ja 21.05.2008.a arve nr

367A ning ümarmetsamaterjali võõrandamise lepingud nr 33/74 ja nr 33/80 allkirjastatud N. P.

ning R. T. poolt. Seega on kohtu hinnangul omavahel läinud vahetusse äriühingud, kes pidid

tehinguid soetamise tõendamiseks näitama. Järeldust kinnitab Ü. P. ütlused, kes ei teadnud

tehingutest midagi, mida on tema eest teinud Arlet Martinson. KrMS § 291 lg 1 p 1 alusel võttis

kohus vastu tunnistaja H.-L. K. ütlused, kust nähtub et tema koos poeg M. L.-iga võttis X-X

kinnistu kohta välja metsateatise. Raieõiguse võõrandasid nad OÜ-le X X, mille kohta saadi

10.03.2008.a raieõiguse võõrandamise leping nr 316A. Kinnistult raiuti väikeses mahus ning tema

teada viidi ära kaks koormat, väike osa oli küte ja vist oli palk. Kohtuistungil on tunnistajana üle

kuulatud M. L., kelle ütluste järgi viidi kinnistult metsamaterjali ära kahe koorma jagu. Selle

koguse eest tasuti lepingu järgi tunnistajale 11 000 krooni, mida on kinnitanud ka H.-L. K. Samuti

kinnitas tunnistaja, et kindlasti ei ole metsast ära viidud 936,44tm puitu. Samas kinnitas tunnistaja,

et mingis osas on raieõigus ka võõrandatud. Kohus leiab, et on tõendatud R. T. ja N. P. poolt

ebaõigete andmetega dokumentide koostamine, et varjata metsamaterjali päritolu, sest vaidlust ei

ole selles, et puit oli olemas. Ühelgi juhul ei ole ka esitatud tõendeid, et vedu ei oleks toimunud.

Kohus ei nõustu prokuröri seisukohaga, et süüdistatav P. Mägi teadis, kust ja kellelt tegelikult puit

tuli. Asjaolu, et P. Mägi on veo tellijaks ei võimalda teha järeldust, et ta ka oleks teadlik

metsamaterjali päritolust, mille OÜ X on arvete alusel OÜ-le Erkki Puit müünud.

1.4.26. Kohtuistungi on uuritud OÜ X 30.05.2008.a. arvet nr 1485, mis on allkirjastatud A.

Martinsoni poolt, millega müüdi männipalki 186,22tm. 30.05.2008.a metsamaterjali üleandmise-

vastuvõtmise akt nr 5/11 järgi pärineb metsamaterjal X maaüksuselt, mille üleandmise kohaks on

märgitud X laoplats, X vald, Pärnu maakond. Arve eest tasumist tõendab OÜ X raamatupidamises

leitud kviitung order nr 3005/02. Arve juurde kuulub 31.08.2007.a metsateatis nr 0440000365

hinnangulise raiemahuga 1125tm. Kinnistusregistri väljatrüki järgi on kinnistu omanikuks E. Z.

Veoselehe 29.05.2008.a nr 0498 kohaselt on J. V. vedanud X platsilt X kinnistult pärit

metsamaterjali kokku 43,46tm, mida ta on tunnistajana ülekuulamisel kinnitanud. Veoselehega nr

0498 tutvused on autojuht J. V. andnud ütluseid, et sellel ei ole tema allkirja. Tunnistajana on üle

kuulatud ka autojuht V. P., kelle ütluste järgi oli J. V. tema paarimees. Võis juhtuda, et ta lõi

kogemata paarimehe templi saatelehele, kuid siis ta tegi ka kohe paranduse. Seega võis vedu

toimuda. Sama arvega on veoselehega 29.05.2008.a nr 0496 metsamaterjali veetud X platsilt

autojuhi V. P. poolt 42,848tm puitu, kelle ütluste järgi on vedu toimunud.

X kinnistuga on seotud veel OÜ X arve nr 1497 (03.06.2008.), mis on allkirjastatud A. Martinsoni

poolt ja millega müüdi okaspalki 200tm ja paberipuitu 100tm. 03.06.2008.a metsamaterjali

üleandmise-vastuvõtmise aktilt nr 6/2 nähtub, et metsamaterjal pärineb X maaüksuselt ja

1-12-10558

108 / 131

metsamaterjali üleandmise kohaks on märgitud X laoplats, X vald, Pärnu maakond. 03.02.2010.a

vaatlusprotokollist nähtub, et OÜ Erkki Puit tasus arve eest 09.06.2008.a pangaülekandega.

Veoselehelt 27.08.2008.a nr 0474 nähtub metsamaterjali vedu X platsilt autojuht A. M. poolt, kes

on tunnistanud ülekuulamisel vedusid X platsilt. Sama arvega seoses on veoselehe 13.08.2008.a

nr 0551 alusel vedanud autojuht A. S. X platsilt 56,310tm männipalki. A. S. tunnistajana

ülekuulamisel on saanud kinnitust vedu X platsilt. Veoselehe 13.08.2008.a nr 0571 kohaselt vedas

A. L. X ja X kinnistult pärit puitu X platsilt kokku 71,0tm, kes tunnistajana ülekuulamisel kinnitas

vedusid X platsilt. Veoselehtedega 16.06.2008.a nr 0470, 17.06.2008.a nr 0473, 17.06.2008.a nr

0472, 18.06.2008.a nr 0471 ja 19.06.2008.a nr 0476 oli metsamaterjali vedajaks autojuht A. V. ja

kes vedas ära kokku 145,49tm metsamaterjali. Tunnistajana ülekuulamisel on A. V. selgitanud, et

ta ei mäleta lähtekohti, kuid kinnitas veoselehel märgitud andmete õigsust. Veoselehtedega

16.06.2008.a nr 0468 ja 16.06.2008.a nr 0469 tegi metsamaterjali vedu autojuht V. P., kes vedas

X platsilt X kinnistu puitu. Ristküsitlemisel kinnitas tunnistaja X platsilt OÜ-le Erkki Puit kuuluva

metsamaterjali vedu. Veoselehe 08.06.2008.a nr 0459 alusel veeti 30 tm puitu aktide 5/11 ja 6/2

alusel ning autojuhiks oli V. J., kes kinnitas veo toimumist. Veoselehtede 12.06.2008.a nr 0462,

17.06.2008.a nr 0538 ja 19.06.2008.a nr 0478 alusel oli autojuhiks A. KJ, kes ülekuulamisel

kinnitas, et veoselehel nimetatud lähtekoht X plats on õige.

OÜ X arve nr 1527 (18.06.2008.a) alusel müüdi OÜ-le Erkki Puit okaspalki 300tm ja paberipuitu

75tm. 18.06.2008.a akti nr 6/3 alusel on metsamaterjal antud üle X laoplatsil X vallas.

Vaatlusprotokollist 03.02.2010. a nähtub, et Erkki Puit tasus arve eest 19.06.2008 ja 24.06.2008

pangaülekannetega. 07.03.2011.a vaatlusprotokollist nähtub ka see, et 203 560 krooni laekumist

kantaks OÜ X kontolt 200 000 krooni OÜ-le X, millest omakorda 199 600 krooni võtab R. T.

sularahas välja. Samuti pärast 24.06.2008.a 200 000 krooni kandist OÜ-sse X, võtab A. Martinson

selle kõik sularahas välja. Akti 6/3 ja arvega on seotud veoselehed 03.07.2008.a nr 0543 ja

11.07.2008.a nr 0544, mis kajastab metsamaterjali vedu autojuht A. M. poolt, kes ülekuulamisel

on vedu kinnitanud. Samale aktile kannab viidet ka 27.08.2008.a veoseleht nr 0524, kus vedajaks

on V., kes viis X platsilt ära lisaks X kinnistult pärinevale puidule ka X ja X puidu kokku 44,4tm.

OÜ X on esitanud X kinnistuga seotud metsmaterjali (okaspalk 359,03tm) OÜ-le Erkki Puit müügi

kohta 26.06.2008.a arve nr 1537, mis on allkirjastatud A. Martinsoni poolt. 26.06.2008.a

metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti nr 6/4 järgi on X maaüksuselt pärit metsamaterjal

üle antud X laoplatsil. 03.02.2010.a vaatlusprotokollist järgi on OÜ Erkki Puit arve eest tasunud

29.06.2008.a ja 01.07.2008.a pangaülekandega. Pärast raha laekumist OÜ X kontole on

01.07.2008.a kantud OÜ-le X 200 000 krooni, mis võetakse 07.03.2008.a vaatlusprotokolli järgi

kontolt N. P. poolt sularahas välja ja 02.07.2008.a kantud 200 000 krooni X OÜ kontole, misjärel

summad sularahas välja võetakse. Arvega seotud veoselehtedel 11.09.2008.a nr 0513 ja

16.09.2008.a nr 0514 vedas metsamaterjali autojuht R. K. Tunnistajana R. K. kinnitas, et

veoselehel ei ole tema allkirja ega ühtegi lahtrit tema poolt täidetud. Tunnistaja ütluste järgi ta ei

tea, kas ta on X platsilt vedanud. Aktiga nr 6/4 soes on kohtule esitatud veoseleht 16.07.2008.a nr

0515, mille kohaselt vedas A. L. 35tm puitu X platsilt ning mis lisaks oli pärit ka X kinnistult.

Tunnistaja A. L. on veo toimumist kinnitanud, kes on enda sõnade kohaselt korduvalt X platsilt

OÜ Erkki Puit puitu vedanud. Aktidega 6/3 ja 6/4 ja arvetega nr 1527 ja 1537 on kohtule esitatud

veoselehed 02.07.2008.a nr 545 ja 03.07.2008.a nr 0546, mille järgi on autojuhiks R. L. puitu

vedanud. Tunnistajana R. L. on andnud tunnistajana ütluseid, mille järgi on veoselehtedel tema

allkirjad ja ta on vedu X platsilt teinud, nii nagu veoselehel kirjas. Tunnistaja on eeluurimisel

andnud ütlusi, mille järgi ta ei ole Xs koormat peale võtnud, mis avaldati ütluste usaldusväärsuse

kontrolliks. Vastuseks küsimusele, miks ta ütlusi muudab on tunnistaja R. L. vastanud, et nüüd

mäletab paremini. Kohtu hinnangul ei saa nimetaud tunnistaja ütlustele tugineda, sest need on

tervikuna ebausaldusväärsed ja tuleb tõendikogumist kõrvale jätta, seetõttu tunnistaja ütlused ei

kinnita ega lükka ka ümber metsamaterjali vedu.

Kohtule esitatud dokumentaalsete tõendite järgi on OÜ X raamatupidamises kajastatud OÜ-le

Erkki Puit edasi müüdud metsamaterjali päritolu OÜ X arvetega nr 385 (29.05.2008.) ja 388

1-12-10558

109 / 131

(03.06.2008.), mis on allkirjastamata, kuid mille kohaselt OÜ X müüs OÜ-le X 29.05.2008.a

ümarmetsamaterjali 262tm ja 03.06.2008.a oksapalki 200 tm ja paberipuitu 119,5 tm. Samas

koguses metsamaterjali soetamist kajastas OÜ X ka OÜ-lt X , mille kohta on koostatud

29.05.2008.a arve nr 29508 ja 03.06.2008.a arve nr 03608. Viimati nimetatud arvetega koos on

metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktid nr nr 071 ja nr 074 mille kohaselt on OÜ X

soetanud OÜ-le X müüdava metsamaterjali X maaüksuselt ning üle andnud selle X-s A.

Martinsonile 29.05 ja 03.06.2008.a. Aktid on allkirjastatud Ü. P. ja A. Martinsoni poolt. OÜ X

kajastas oma raamatupidamises materjali soetamist OÜ-lt X X 27.05.2008.a arve nr 371 ja

28.05.2008.a arve nr 372 alusel koos ümar-metsamaterjali võõrandamise lepingutega nr 33/93 ja

nr 33/94, mille kohaselt on müüdav ümarmetsamaterjal soetatud X kinnistult, mis on allkirjastatud

N. P. ning R. T. poolt. Topelt arvete jt soetamist kinnitavate tõendite koostamine annab kinnitust

asjaolule, et kuritegeliku ühenduse liikmete . R. T., N. P. ja Ü. Saar poolt on koostatud OÜ X

tarbeks käibemaksuga arveid, mida kajastada sisendkäibemaksuna.

OÜ Xi raamatupidamises näidati puidu soetamist veel OÜ X arvete alusel 16.06.2008.a arve nr

16608 ja 25.06.2008.a arve 25608, mis on allkirjastatud Ü. P. poolt ja mille kohaselt OÜ X müüs

OÜ-le X ümarmetsamaterjali vastavalt 415 tm oksapalki, 395 tm paberipuud ning 408 tm

ümarmetsamaterjali. OÜ X arvete juurde kuuluvad ka metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise

aktid nr 078 ja nr 079 , mille kohaselt on OÜ X soetanud OÜ-le X müüdava metsamaterjali X

maaüksuselt ning andnud selle üle Xs 16.06.2008.a ja 26.06.2008.a. Aktid on allkirjastatud Ü. P.

ja A. Martinsoni poolt. OÜ X X metsamaterjali müük OÜ-le X ei kajastu OÜ X X maikuu 2008.a

raamatupidamise failis. OÜ X kontori aadressil X X, Pärnu läbiotsimise käigus 24.11.2008.a leiti

ja võeti ära 12.06.2008.a ja 20.06.2008.a kuupäeva kandvad matsamaterjali üleandmise

vastuvõtmise aktid, mille kohaselt on OÜ X soetanud X kinnistult saadud metsamaterjali OÜ-lt

X. Aktid on allkirjastatud Ü. P. ja V. O. poolt, keda ei ole rahvastikuregistri järgi olemas. OÜ X

juhatuse liige N. B. on rahvastiku arvestuse andmebaasi kohaselt surnud alates 06.11.2007.a.

Kinnistu omaniku E. Z. tunnistajana antud ütluste järgi võõrandas ta raieõiguse OÜ-le X ning OÜ-

le X X. Tunnistaja ütluste järgi ei ole tema teinud tehingut OÜ-ga X X ega saanud R. T.-lt raha

raieõiguse võõrandamise eest. Tunnistaja kinnitusel läks metsamaterjal OÜ-le X ja OÜ-le X X,

mida omakorda on kinnitanud oma ütlustes tunnistaja K. P. Kohus leiab, et on tõendatud R. T. ja

N. P. poolt metsmaterjali päritolu kohta valeandmete koostamine, millega oli võimalik OÜ X poolt

esitada käibemaksuga arved, millest süüdistatav P. Mägi ei olnud teadlik.

1.4.27. OÜ X on 01.07.2008.a esitanud OÜ-le Erkki Puit arve nr 1541, mis on allkirjastatud A.

Martinsoni poolt ja millega müüdi palki 200tm ja paberipuitu 65tm ja 60tm. 01.07.2008.a

metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt nr 7/1 järgi on OÜ X soetanud OÜ-le Erkki Puit

müüdava metsamaterjali X maaüksuselt, mis on üle antud X laoplatsil, X vald, Pärnu maakond.

Arve juurde kuulub 29.11.2007.a metsateatis nr 0026002810 hinnangulise raiemahuga 590tm.

Kinnistusregistri väljatrüki järgi on kinnistu omanikuks T. K. 03.02.2010.a vaatlusprotokolli järgi

tasus OÜ Erkki Puit tasus arve eest 02.07.2008.a summas 200 000 krooni ja 03.07.2008.a summas

111 520 krooni pangaülekandega. OÜ X kontolt kannab A. Martinson 200 000 krooni (vaatluses

jälgitav ühe maksena summas 400 000 krooni) OÜ X pangakontole, millelt Ü. P. võtab raha välja.

Süüdistatav A. Martinsoni võtab sularahas välja 04.07.2008.a 250 000 krooni, mis nähtub

07.03.2007.a vaatlusprotokollist. Nimetatud arvega on seotud 02.07.2008.a veoseleht nr 0545,

mille järgi on metsamaterjali vedajaks olnud R. L. Tunnistaja R. L. ütluste osas jääb kohus

eelnimetatud seisukoha juurde, mille järgi on tunnistaja ütlused ebausaldusväärsed. Veoselehtede

11.09.2008.a nr 0513 ja 16.09.2008.a nr 0514 järgi vedas nimetatud arvega seotud metsamaterjali

(101,03tm) autojuht R. K. metsamaterjali. Tunnistajana R. K. ristküsitlemisel on tunnistaja

kinnitanud, et veoselehed ei ole tema täidetud ega allkirjastatud, samuti ta ei mäletanud, et üldse

kunagi oleks X platsilt vedanud. Veoselehtedel 07.07.2008.a nr 0512, 14.07.2008 nr 0517 ja

18.07.2008.a nr 0518 on autojuhiks märgitud J. T., on ära vedanud 43,3tm, 95,1tm ja 30,5tm

mestamaterjali. J. T. nimelist isikut ei ole olemas. Veoselehtedega 24.07.2008.a nr 0516 ja

25.07.2008.a nr 0550 oli metsamaterjali vedajaks A. R, kes on vedanud kokku 100,31tm puitu.

1-12-10558

110 / 131

Tunnistajana ülekuulamisel on A. R andnud ütluseid, mille järgi on veoselehtedel tema allkirjad

ja vedu on X laoplatsilt toimunud.

Kohtule on esitatud OÜ X arve 05.08.2008 nr 1591, mis on allkirjastatud A. Martinsoni poolt ja

millega müüdi palki 221,88tm ja paberipuitu 69,03tm OÜ-le Erkki Puit. Metsamaterjali

üleandmise-vastuvõtmise akt nr 8/1 alusel on OÜ X soetanud OÜ-le Erkki Puit müüdava

metsamaterjali X maaüksuselt ja üleandmise kohaks on märgitud X laoplats. OÜ X poolt päritolu

tõendavaks 14.07.2008.a akt nr 89. 07.03.2008.a ja 03.02.2010 a vaatlusprotokollidest tulenevalt

on OÜ Erkki Puit tasunud arve eest 06.08.2008 ja 09.08.2008.a pangaülekandega ja laekunud

summad on välja võetud A. Martinsoni poolt. Mõlema X kinnistuga seotud arvega on kohtule

esitatud veoseleht 13.08.2008.a nr 0551, mille järgi vedas tunnistaja A. S. X platsilt kokku

56,310tm männipalki, mis lisaks X kinnistule oli pärit ka X kinnistult. Tunnistaja kinnitas, et tema

tegi X platsilt vedusid ning koorma näitas ette ja saatelehe andis üle teiste hulgas P. Mägi. J. O.

kodu läbiotsimisel leiti 24.11.2008.a läbiotsimisprotokolli ja 28.11.2008.a vaatlusprotokolli järgi

metsamaterjali veoseleht nr 01349, mille kohaselt vedas Vanakivi kinnistult ära 42,46tm materjali

K. P.

Kohtule esitatud dokumentaalsete tõendite järgi on OÜ X soetanud OÜ-lt X ümarmetsamaterjali

397,5tm arve nr 30608/1 (30.06.2008.a) alusel, mis on allkirjastatud Ü. P. poolt. Metsamaterjali

üleandmise-vastuvõtmise akti nr 082 nähtub, et metsamaterjal pärineb X maaüksuselt, mis on

allkirjastatud Ü. P. ja A. Martinsoni poolt (üle antud X-X). OÜ X kajastas enda raamatupidamise

dokumentide hulgas 26.06.2008.a kuupäeva kandva akti, mille kohaselt on OÜ-le Xile müüdav

ümarmetsamaterjal 397,5tm soetatud OÜ X poolt OÜ-lt X, mis on allkirjastatud Ü. P. ja V. O.

poolt. 24.11.2008.a leiti OÜ X kontoris toimunud läbiotsimise käigus 02.06.2008.a raieõiguse

võõrandamise leping, mille kohaselt on T. K. võõrandanud raieõiguse OÜ-le X. Kohtule esitatud

väljavõtete kohaselt on ei ole V. O. nimelist isikut rahvastikuregistris ning OÜ X juhatuse liige on

rahvastikuregistri andemetel surnud alates 06.11.2007.a. Tunnistajana üle kuulatud Ü. P. ei tea

enda sõnade kohaselt midagi X kinnistuga seotud tehingutest, samuti tegi metsatehingud tema

teada tegelikult A. Martinson. Tunnistajana üle kuulatud kinnistu omanik T. K. on andnud ütluseid,

mille järgi on ta 2006.a. võtnud metsateatise kokku 195tm kohta, mitte aga 2007.a. Tunnistaja on

ülekuulamisel kinnitanud, et ta ei ole raieõigust OÜ-le X müünud. Asjaolu, et 2007.a. ei ole X

kinnistule OÜ X arve juures olevate metsateatis väljastatud selgu kohtule esitatud vastusest

Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioonilt, mille järgi metsateatist nr 0026002810 X

kinnistule väljastatud ei ole. Kohus leiab, et kohtule esitatud dokumentaalsete tõendite ja

tunnistajate ütluste järgi on metsamaterjali vedu toimunud, kuid selle päritolu kohta on A.

Martinsoni ja R. T. poolt loodud ebaõige dokumentatsioon. Puuduvad tõendid, mis tõendaks P.

Mägi teadmist nendest andmetest.

1.4.28. Kohtuistungil uuritud OÜ X 05.09.2008.a arve nr 1630 alusel müüdi OÜ-le Erkki Puit

palki 130 tm ja paberipuitu 100 tm. Metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt nr 9/1 järgi on

metsamaterjal pärit X maaüksuselt, mis anti üle X laoplatsil. Arve tasumist tõendab OÜ X

raamatupidamisest leitud kviitungi order nr 1509/01, mille eest on tasunud OÜ Erkki Puit

sularahas. 22.10.2007.a metsateatise nr 395002778 alusel on hinnanguline raiemaht 772 tm.

kinnistusregistri väljatrüki alusel on kinnistu omanikuks J. H.. Teine OÜ X arve 1674

(29.09.2008.) on samuti allkirjastatud A. Martinsoni poolt, mille kohaselt müüdi palki 201,88 tm

ja paberipuitu 150 tm. Akt nr 9/3 alusel on X maaüksuselt pärit metsamaterjal üle antud X

laoplatsil. Kolmas OÜ X arve nr 1682 (01.10.2008.) järgi müüdi OÜ-le Erkki Puit paberipuitu

247,04 tm. Akti nr 10/1 järgi oli metsamaterjal pärit X maaüksuselt, mis anti üle X laoplats.

03.02.2010 a vaatlusprotokolli järgi tasus OÜ Erkki Puit arve eest ülekandega. OÜ X on OÜ-le

Erkki Puit metsamaterjali üleandmisel viidanud omandamise alusena OÜ-ga X allkirjastatud

aktidele 29.08.2008 nr 101, 19.09.2008 a nr 109 ja 24.09.2008 a nr 110. 28.11.2008.a veoselehe

nr 0557 järgi, mis on seotud OÜ X arvetega nr 1674 ja 1682, nähtub autojuhi R. K. poolt 31,3tm

metsamaterjali vedu. Tunnistajana üle kuulatud R. K. ütluste järgi on veoselehel tema allkiri ja

selle veo on ta teinud, samas ei osanud enam öelda, kas ta on kindlalt vedanud X platsilt.

1-12-10558

111 / 131

06.10.2008.a veoselehelt nr 0559 nähtub autojuht E. A. poolt 06.10.2008.a. puidu vedu algusega

X laoplatsilt. Tunnistaja E. A. ütluste järgi on veoselehel nr 0559 kirjutatud „Sihtkoht, veoki

andmed, enda andmed ja siis need metsamaterjali sortiment“. Küsimusele, kas ta on vedanud X

platsilt tunnistaja vastas, et ta ei tea. Kuigi mitmed lahtrid on veoselehel tema poolt kirjutatud ei

osanud tunnistaja selgitada, kas ta on X platsilt vedanud. Kohtu hinnangul ei nähtu ebalevatest

vastustest vaatamata, et tunnistaja E. A. oleks veoselehel nimetatud vedu X platsilt ka täielikult

välistanud.

Kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et OÜ X on OÜ-le Erkki Puit edasi müüdud

metsamaterjali soetanud OÜ-lt X . OÜ X on OÜ-le X esitanud arve 29.08.2008.a arve nr 298408

kokku 370tm ümarmetsamaterjali müügi kohta, 19.09.2008.a arve nr 19908 kokku 378,9tm

ümarmetsamaterjali müügi kohta ja 24.09.2008.a arve nr 24908 kokku 297,4tm paberipuu müügi

kohta, mis on allkirjastatud Ü. P. poolt. OÜ X arvete juurde kuuluvad metsamaterjali üleandmise-

vastuvõtmise aktid vastavalt nr 101, nr 109 ja nr 110, mille järgi on Ü. P. andnud A. Martinsonile

metsamaterjali üle X maaüksuselt. Arve tasumist tõendavad kviitung orderid nr 1909/01 ja

2409/01. OÜ X raamatupidamise dokumentide hulgas on 29.08.2008.a ümarmaterjali üleandmise

akt, mille kohaselt on OÜ-le X müüdav X kinnistult saadud ümarmetsamaterjal soetatud OÜ X

poolt OÜ-lt X, mille juhataja N. B. on surnud alates 06.11.2007.a. Seega ei saanud OÜ X OÜ-lt

X metsamaterjali soetada. Järeldust toetavad Ü. P. poolt tunnistajana antud ütlused, mille järgi ei

ole tema metsaga tehinguid teinud. Tunnistajana on ülekuulatud kinnistu omanik J. H., et ta teinud

X kinnistult enda tarbeks küttepuid, kuid 2007.a. ei ole ta metsateatis välja võtnud. Kohtule

esitatud Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni vastusest selgub, et 2007.a. ei olegi

metsateatist nr 395002778 väljastatud. Seega on leidnud tõendamist, et A. Martinson on esitanud

OÜ X nimelt arveid metsamaterjali müügi kohta, mille päriolu kohta oli koostatud ebaõige

dokumentatsioon, millest süüdistatav P. Mägi kohtule esitatud tõendite järgi teadlik ei olnud.

1.4.29. Kohtule on esitatud OÜ X arve 24.10.2008 nr 1710 OÜ-le Erkki Puit, mis on allkirjastatud

Arlet Martinsoni poolt ja millega müüdi palki 80 tm ja paberipuitu 60 tm. 20.10.2008.a

üleandmise-vastuvõtmise aktist nr 10/5 nähtub, et metsamaterjal pärineb X maaüksuselt, mis on

üle antud X laoplatsil Nimetatud akti kohaselt on OÜ X poolt omandatud 13.10.2008.a aktiga nr

119metsamaterjal OÜ-lt X X. Arve juurde kuulub 12.11.2007.a metsateatis nr 395002806

hinnangulise raiemahuga 1206 tm. Kinnistusregistri väljatrüki järgi on kinnistu omanikuks A. T.

03.02.2010.a ja 07.03.2008.a vaatlusprotokollide alusel on OÜ Erkki Puit tasunud arve eest

24.10.2008.a ülekandega, mis on OÜ X kontolt kantud edasi OÜ X X kontole, kust raha kontolt

välja võeti. Arvetega seotud veoselehtedega 27.10.2008.a nr 0614 ja 23.10.2008.a nr 0613 tegi

vedu A. K., kelle tunnistajana antud ütluste järgi ei ole veoselehel tema allkirja. Samas on

tunnistaja küsitlemisel selgitanud, et tema loal võis allkirja panna K. N. või Peeter Mägi.

Süüdistatav P. Mägi on nimetatud asjaolu tunnistanud leides, et sellega on võimalik autojuhi aega

kokku hoida. Tunnistaja A. K. ei lükanud ümber veo toimumist, märkides, et veo toimumisel

vaatas, et veoselehel oleks sama piirkond, kust sõitu alustatakse.

OÜ X poolt on 29.10.2008.a esitatud OÜ-le Erkki Puit arve nr 1724, mis on allkirjastatud Arlet

Martinsoni poolt ja millega müüdi palki 118,07 tm ja paberipuitu 200,5 tm. Akti nr 10/6 järgi

pärines metsamaterjal pärinemine X maaüksuselt, mis anti üle X laoplatsil. OÜ X on seejuures

näidanud aktil metsamaterjali omandamise alusena OÜ X X akti nr 120, 20.10.2008.a.

Vaatlusprotokollist 03.02.2010.a. nähtub OÜ Erkki Puit poolt arve eest tasumine pangaülekandega

26.10.2008.a. ja 03.11.2008.a. vaatlusprotokollist 07.03.2011 nähtuvad ülekanded: 27.10.2008.a

laekus OÜ X kontole 150 000 krooni, millest kanti 127 002.50 krooni ja 100 000 krooni edasi OÜ

X X kontole, mis A. P. poolt välja võeti; 03.11.2008.a laekus OÜ X kontole 109 694,52 krooni

ning 04.11.2008.a kanti OÜ X kontolt 112 173,16 krooni edasi OÜ X X kontole, misjärel see välja

võeti. Arvega seondub saateleht 28.10.2008.a nr 0616, mille alusel on autojuht V. poolt 50,08 tm

metsamaterjali ära veetud. Veoselehega 24.10.2008.a nr 0615 vedas 34,41 tm metsamaterjali X

platsilt ära G. K., kes on tunnistajana ülekuulamisel kinnitanud vedude toimumist.

1-12-10558

112 / 131

OÜ X on esitanud 04.11.2008.a OÜ-le Erkki Puit arve nr 1737, mis on allkirjastatud Arlet

Martinsoni poolt ja millega müüdi palki 27,02 tm ja paberipuitu 111,88 tm. Aktist nr 11/2 nähtub,

metsamaterjali päritolu X maaüksuselt, mis on üle antud X laoplatsil. OÜ X on omandamise

alusena näidanud aktil OÜ X X 29.10.2008.a allkirjastatud akti nr 122. Arvega on seotud veoseleht

20.11.2008.a nr 0566, mille järgi on autojuht R. K. poolt veetud 28,18 tm metsamaterjali.

Tunnistajana R. K. kinnitas, et sellel veoselehel on tema allkiri ja selle veo on ta teinud, kuid ta ei

mäleta, et oleks vedanud X platsilt.

OÜ X on näidanud X kinnistult pärineva metsamaterjali soetamist 13.10.2008.a OÜ X X arve nr

56 alusel, mis on allkirjastatud A. P. poolt ja mille järgi müüdi ümarmetsamaterjali 256,5 tm. Akti

nr 118 alusel pärineb metsamaterjal X maaüksuselt, üleandmise kohaga X, mis on allkirjastatud

A. P. ja Arlet Martinsoni poolt. OÜ X on raamatupidamises näidanud soetamist ka OÜ X X

20.10.2008 arve nr 56A alusel, millelt nähtub 356,04 tm ümarmetsamaterjali müük. Aktist nr 120

nähtub X maaüksuselt pärineva metsamaterjali üleandmine X, mis on allkirjastatud A. P. ja Arlet

Martinsoni poolt. Viimase OÜ X X arvena on OÜ X raamatupidamises arve 29.10.2008 nr 56C,

mis on allkirjastatud A. P. poolt, mille alusel müüakse ümarmetsamaterjali 163,9 tm. Aktilt nr 122

nähtub metsamaterjali pärinemine X kinnistult, mis on üle antud X ja allkirjastatud A. P. ja Arlet

Martinsoni poolt. Tunnistajana ülekuulamisel on A. P. andnud ütluseid, mille järgi toimusid

tehingud F. nimelise isiku vahendusel, kellega sõlmis kokkuleppe metsamaterjali ostmiseks ja kes

toimetas ka selle X laoplatsile kohale. Tunnistaja ütlused ei kinnita asjaolu, et puit oli pärit X

maaüksuselt, vaid oli OÜ-le X juba üle antud X platsil. Kinnistu omanik A.T. on tunnistajana üle

kuulamisel selgitanud, et tema ei ole X kinnistult metsamaterjali raiutud. Samuti ei ole ta võtnud

välja mitte ühtegi metsateatist ning 12.11.2007 metsateatisel numbriga 395002806 ei ole tema

allkiri. Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioonilt saadud vastusega nõudekirjale on teatatud,

et nimetatud metsateatist ei ole väljastatud. Seega tõendeid kogumis hinnates selgub, et teadmata

päritoluga metsamaterjal on süüdistatava A. Martinsoni korraldamisel jõudnud X platsile, kus see

on OÜ-le Erkki Puit edasi müüdud.

1.4.2. Süüdistatavatele OÜ Erkki Puit ja Peeter Mägi on esitatud süüdistus esitatud KarS § 3891 lg

1 ja 3 alusel (2008.a. rekatsioon), mis näeb kuriteokoosseisu objektiivsete tunnustena ette

maksuhaldurile andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest maksu- või

kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise või tekitamise eesmärgil või

kinnipidamiskohustuse rikkumise eest, kui sellega jäi maksudena laekumata, tagastati,

tasaarvestati või hüvitati alusetult suurele kahjule vastav summa. Nimetatud süüdistatavatele

heidetakse ette valeandmete esitamist OÜ Erkki Puit järgmistes käibedeklaratsioonides:

maksustamise

periood

deklaratsiooni

esitamine

18% maksustatav käive

käibemaks

sisendkäibemaks

tasumisele kuuluv käibemaks

deklareeritud

tuvastatud

deklareeritud

tuvastatud

deklareeritud

tuvastatud

deklareeritud

tuvastatud

vahe

2007 juuni

11.07.2007

3590611

3590611

646310

646310

614517

568638

31793

77672

45879

2007 juuli

11.08.2007

2792256

2792256

502606

502606

509832

451765

-7226

50841

58067

2007 august

13.09.2007

2169491

2169491

390508

390508

369316

332913

21192

57595

36403

2007 oktoober

12.11.2007

2357726

2357726

424391

424391

457493

306293

-33102

118098

151200

2007 november

12.12.2007

3151242

3151242

567224

567224

562071

126136

5153

441088

435935

2007 detsember

9.03.2008

2354420

2354420

423796

423796

386180

62559

37616

361237

323621

2008 jaanuar

14.02.2008

3201635

3201635

576294

576294

562644

506711

13650

69583

55933

2008 veebruar

24.03.2008

2997546

2997546

539558

539558

579601

74843

-40043

464715

504758

2008 märts

8.04.2008

3284336

3284336

591180

591180

617538

266519

-26358

324661

351019

2008 aprill

18.05.2008

2610730

2610730

469931

469931

455675

250055

14256

219876

205620

2008 mai

8.09.2008

3045782

3045782

548241

548241

547863

229218

319023

318645

2008 juuni

16.07.2008

1678674

1678674

302161

302161

244526

11635

57635

290526

232891

2008 juuli

14.08.2008

270305

270305

48655

48655

77587

30067

-28932

18588

47520

2008 august

14.09.2008

696578

696578

125384

125384

119152

46735

6232

78649

72417

2008 september

10.10.2008

700964

700964

126174

126174

115295

7215

10879

118959

108080

2008 oktoober

9.11.2008

1066542

1066542

191978

191978

185264

36466

6714

155512

148798

2008 november

10.12.2008

998429

998429

179717

179717

162409

147615

17308

32102

14794

kokku:

3111580

Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole leidnud süüdistatava tõendamist süüdistatava Peeter Mägi

poolt käibedeklaratsioonides valeandmete esitamine. Kohus on nõustunud prokuröri tõenditega

käsitlusega selles, et OÜ X esitatud arved OÜ-le Erkki Puit kajastavad teadmata päritoluga

metsamaterjali müüki, mis on koostatud Arlet Martinsoni, R. T., N. P. ja V. Š. poolt (vt otsuse

1.4.1-1.4.29.). Kahtlemata ei ole väidetava metsamaterjali raide asukohana märgitud kinnistute

omanikud andnud viimati nimetatud isikutele puitu, kuid metsamaterjal on edasi toimetatud ja

1-12-10558

113 / 131

puuduvad prokuröri väidet kinnitavad tõendid, et P. Mägi pidi teadma metsamaterjali tegelikku

päritolu. Asjaolu, et metsateatistel olid mõnel juhul lubatud vähem raiuda kohtu järeldust ei muuda

(vt otsuse p 1.4.1., 1.4.7.). Kohus leiab, et OÜ X on kohtule esitatud tõendeid hinnates on müünud

OÜ-le Erkki Puit esitatud arvete alusel metsamaterjali, seetõttu ei ole OÜ Erkki Puit KMS § 29 lg

1 ja lg 3 p 1 nõudeid sisendkäibemaksu arvestamisel rikkunud ja võis maksustatavalt käibelt

arvestatud käibemaksust maha arvata soetatud kaupade eest tasumisele kuuluva käibemaksu.

Kohtus üle kuulatud autojuhid ei ole ümber lükanud veoselehtedel nimetatud vedude toimimist,

pigem on saanud kinnitust faktile, et X laoplatsi on kasutatud OÜ X poolt. Tunnistajana on üle

kuulatud OÜ X juhataja T. A., kelle ütluste järgi oli OÜ-ga X sõlmitud rendileping metsamaterjali

ladustamiseks. Tunnistaja T. A. ütlustest nähtub, et OÜ X võis seal hoida enda veokieid, kuid võis

ka ladustada territooriumil, tema ütluste järgi „… võis hoida kogu platsi peal, seda piiri pole

pandud siin.“. Seega võis OÜ X oma metsmaterjali tervel kinnistul hoida. Lubatud koguste osas

on tunnistaja märkinud, et „Ju me siis leppisime kokku, et ca 100 t/m. Näitasin talle mingi koha

ette, kus kohta ta saab maha ladustada ja eeldasin, et seda pikalt ei saa hoida seal ja pealekauba

ka, et ruumiliselt ei mahugi enam palju rohkem. Kas on seal 50 tihu või on 200 tihu, seal väga

suurt vahet ei ole.“ Tunnistaja ütluste järgi ei olnud 200tm mingi eriline koorem, mida oleks

laoplatsil tähele pandud, vastates küsimusele, kas ta oleks teadnud, kui oleks ladustatud rohkem

„…, kui on ruumi platsil, siis keegi ei oleks hädakisa ka tõstnud.“ Tunnistaja T. A. ütlustega

riimuvad J. O. poolt tunnistajana antud ütlused, mille järgi oli OÜ-l X sõlmitud rendileping

metsamaterjali X laoplatsil ladustamiseks ja metsaveokite parkimiseks. Tunnistaja J. O. ütluste

järgi viidi metsamaterjali nii X platsile, kui ka tema kinnistu lähedal asuva tee juurde. Seega

nähtuvad mõlema tunnistaja ütlustest, et X platsil ja sellega külgneval territooriumil oli võimalik

ladustada OÜ X metsamaterjali. Tunnistajatena on üle kuulatud laoplatsi töötajad T. T. ja K. M.,

kelle ütluste järgi hoidis OÜ X kõnealusel platsil ainult veokeid. Nimetatud tunnistajad ei teadnud

midagi osaühingu metsamaterjali ladustamisest öeldes, et kokkulepped sõlmis ülemus T. A., kes

andis neile teada, et J. O. võib jätta veokeid territooriumile. Tunnistajate T. T. ja K. M. ütlustest

nähtub, et nad teadsid J. O. viibimisest X platsil, kui OÜ X tähisega veok tuli platsile. Veokijuhtide

ütlusest, nt A. L., E. A. jne ja veoselehtedelt on selgunud, et mitmel juhul on veoselehega platsilt

viinud metsamaterjali autojuht, kellelt on vedu tellitud ja seetõttu ei ole tunnistajad veokiga

viidud/toodud metsamaterjali OÜ-ga X kokku viinud. Seega tunnistajate ütlused ei lükka kohtu

hinnangul ümber OÜ X poolt metsamaterjali ladustamist. Samuti on tunnistajatena üle kuulatud

autojuhid, nt V. P., A. L., A. V., A. V., G. K. jpt, kes on OÜ Erkki Puit veoselehega metsamaterjali

edasi vedanud, mille lähtekohas on X plats. Vaidlust ei ole selles, et J. T. nimelist isikut olemas ei

ole, kes on samuti veoselehe järgi vedu korraldanud. Ometigi on kohtule esitatud veoselehed,

millega J. T. veetud metsamaterjali on X X AS kätte saanud, veo toimumist ei ole prokurör ümber

lükanud. Süüdistatava P. Mägi ütluste järgi võidi talle anda valed isikuandmed, mille tõttu on OÜ

Erkki Puit veoselehtedel autojuht, keda olemas ei ole. Kokkuvõttes kohus leiab, et tulenevalt

süütuse presumptsioonist ei saa aga eeldada süüdistuses metsamaterjali vedude ebaõigsust ja ka

süüdistatavale ei saa panna kohustust tõendada lisaks toimikus olevatele veoselehtedele veo algust

lähtekohast, seetõttu tuleb põhimõttel in dubio pro reo süüdistatav Peeter Mägi KarS § 3891 lg 1

alusel esitatud süüdistuses õigeks mõista.

Prokurör on leidnud, et maakohtul tuleb arvestada Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonna

kohtuotsustega, millega on maksuotsus jäetud muutmata ja OÜ Erkki Puit kaebus rahuldamata.

Tulenevalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusest asjas nr 3-1-1-11-07, p 17 ja 28 on kohus

leidnud, et juhtudel, mil teo kriminaalkorras karistatavus sõltub hinnangust mingile

haldusõiguslikule või mis tahes muule õigussuhtele, antakse ka see hinnang kriminaalmenetluse

raames ja kriminaalmenetluse reeglite kohaselt. Riigikohus on märkinud, et võimalusel tuleb

vältida niisugust üksteisega seotud asjade lahendamise tulemust, kus veenvate põhjendusteta on

tuvastatud üksteist välistavad asjaolud. Riigikohtu halduskolleegium on hilisemas lahendis nr 3-

3-1-15-13, p 13 selgitanud, et põhjendatud kahtluse tõendamise standard on oluliselt madalam kui

teo tõendamisel süüteomenetluses. Maksumenetluses piisab mõistlikust kahtlusest, mida

1-12-10558

114 / 131

põhjendatakse ja mis on eluliselt usutav. Lisaks nimetatule tuleb arvestada maksukohustuslasel

lasuvat kaasaaitamiskohustust haldusasjas, millega lükatakse tõstatud kahtluse korral

tõendamiskoormus maksukohuslase kahjuks (vt lähemalt RKHKo 3-3-1-73-10, p 13.jj).

Tallinna Halduskohtu otsusest 16.04.2012.a. haldusasjas nr 3-11-2009 selgub (Tallinna Ringkonna

otsusega jäeti muutmata), et kohus ei pea põhjendatuks kaebaja OÜ Erkki Puit väiteid, et OÜ X

on metsamaterjali müünud, sest kinnistute omaniku omanikud ei ole metsamaterjali müünud,

müük on toimunud läbi mitme äriühingu, kelle faktilist tegevust tõendid ei kinnita, metsamaterjal

on ladustatud laoplatsile, kus tunnistajate ütluste järgi ladustada ei saanud, veokijuhid ei kinnita

veo toimumist ja OÜ X ja OÜ Erkki Puit esindajad on ammused kooliaegsed tuttavad.

Vaidlustatud maksuotsus oli tehtud kriminaalasja materjalide põhjal, mis oli eeluurimisel kogutud.

Kohtulahendist nähtub, et halduskohus on kasutanud tõendina eeluurimisel antud ütlusi olgugi, et

kohtuistungil andsid tunnistajad teistsuguseid ütluseid. Nimetatud võimalust maakohtus ei ole,

oluline osa tunnistajatest on käesolevas asja ütluseid muutnud (eelkõige autojuhid), mis on

selgunud varem antud ütluse avaldamise käigus. Süüdimõistmiseks ei piisa põhjendatud kahtluse

olemasolust, faktilistele asjaoludele antud hinnang nähtub kohtuotsusest.

Süüdistus suures ulatuses maksudest kõrvale hoidmises KarS § 3891 lg 3 alusel on esitatud ka OÜ-

le Erkki Puit. Juriidiline isiku kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda vaid füüsilise isiku kaudu.

See arusaam väljendub KarS § 14 lg-s 1, milles sätestatakse tuletatud (derivatiivse) vastutuse

põhimõte. Juriidilisele isikule omistatava süüteo puhul on karistusõigusliku vastutuse üldised

eeldused tuvastada teo toime pannud füüsilise isiku käitumises. Kuna KarS § 2 lg 2 järgi

karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle

toimepanemises süüdi, vastutab juriidiline isik vaid siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja

või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik KarS § 2 lg-s 2 sätestatud deliktistruktuuri

elemendid (RKKKo nr 3-1-1-30-11, p 15.1.). Kuivõrd kohus leiab, et OÜ Erkki Puit juhatuse

liikme tegevuses puuduvad KarS § 3891 lg 1 nimetatud kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused, ei

saa juriidilisele isikule süüteo toimepanemist KarS § 3891 lg 3 alusel omistada, seetõttu tuleb

süüdistatav OÜ Erkki Puit õigeks mõista.

Vastutus kuriteole kaasaaitamises (KarS § 22 lg 3) eest eeldab tulenevalt aktsessoorsuse

põhimõttest tahtlikku õigusvastast põhitegu. Kuna OÜ Erkki Puit puudutatavas episoodis tuleb

kuriteo täideviija õigeks mõista tuleb ka kuriteost osavõtja süüdistatav Arlet Martinson KarS §

3891 lg 1 - § 22 lg 3 esitatud süüdistuses õigeks mõista.

2. Kuritegelik ühendus. KarS § 255 lg 1 (RT I 2007, 13, 69; 2008, 33, 200) kuriteokoosseisu

objektiivne tunnus on püsiv isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendus, mis koosnev kolmest

või enamast isikust. Kuritegeliku ühenduse definitsiooni kohaselt iseloomustavad kuritegelikku

ühendust järgmised tunnused: sinna kuulub kolm või enam isikut, see on püsiv, selle liikmete vahel

on ülesanded jaotatud, see on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ja selle tegevus on suunatud

kas teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat,

või esimese astme kuritegude toimepanemisele (RKKKo nr 3-1-1-57-09, p. 13.).

Süüdistuse järgi Arlet Martinson juhtis 13.03.2007.a. kuni 24.11.2008.a toimiva struktuuriga

gruppi, kuhu kuulusid lisaks temale Jaanus Grossmann, Ülle Saar, R. T., N. P. ja V. Ś., kes

kooskõlastasid oma tegevuse maksukuritegude toimepanemisel eesmärgiga saada sellest

materiaalset kasu. Kohus on seisukohal, et süüdistatav Jaanus Grossmann ei ole kuritegelikku

ühendusse kuulunud (otsuse p 1.1.). A. Martinson, T., N. P. ja V. Ś. süü on leidnud tõendamist

maksudest suurest ulatuses kõrvalehoidmisele kaasaaitamises, kui ka kuritegelikku ühendusse

kuulumises (otsuse p 1.2.1., 1.2.2., 1.2.4., 1.3.12.). Kohus on seisukohal, et kuritegelik ühendus

on olnud püsiv, selle tegevuse ajal alates 2006.a. juuli kuni 2008.a. oktoobrini on OÜ-le X X ja

OÜ-le X ühenduse liikmete poolt korraldatud reaalse sisuta arvete koostamine ja ülekanded

pangas. Ühenduse tegevuse tulemusena on jäänud maksudena laekumata kokku 6 483 229 krooni,

so 414 354 eurot, millele kaasaaitamises on A. Martinsoni, R. T., N. P. ja V. Š. süü KarS § 3891

lg 1 - § 22 lg 3 järgi leidnud tõendamist. Seega on kuritegelikku ühendusse kuuluvate ja

1-12-10558

115 / 131

maksukuriteo toimepanemisega seotud isikute paljusus tuvastamist leidnud. On leidnud

tõendamist kuritegeliku ühenduse poolt kunstlik müügiahela loomine näiliste tehingutega, et

esitada OÜ-le X ja OÜ-le X X sisendkäibemaksu arvestamiseks käibemaksuga arveid. Tõendamist

on leidnud ka see, et isikute vahel olid jaotatud ülesanded selliselt, et luua väliselt veenev mulje

reaalse äritegevuse toimumisest erinevate äriühingute vahel, erinevate äriühingute kasutamine

väljatöötatud skeemis süüdistusega hõlmatud ajaperioodi vältel näitab kohtu hinnangul veenvalt

seda, et kuritegelik käitumine oli planeeritud maksimaalselt püsivana.

Süüdistataval Arlet Martinsonil oli selles ahelas oma konkreetne roll, mis on seisnenud ühendusse

kuuluvate isikute juhtimises ja tegevuse suunamiseks korralduste andmises, mis on kvalifitseeritav

KarS § 256 lg 1 järgi kuritegeliku ühenduse juhtimisena (vt põhjendusi maksukuriteo

organiseerimises otsuse p. 1.2.4., 1.3.11). Tõendatud on A. Martinsoni poolt reaalse sisuta arvete

vahendamine OÜ X juhatuse liikmele A. V.le ja OÜ X Xi esindajale E. P. ile, kellega kokkuleppel

on A. Martinson korraldanud tehingute ahelasse kuulunud äriühingute pangaarvetel rahade

ülekanded, mis on sularahas tagastatud A. V.-le ja E. P.-ile. A. Martinsoni ülesandel on R. T., N.

P. ja V. Š. võtnud pangakontoris kuriteos kasutatud äriühingute kontodelt raha välja ning on

koostanud ja allkirjastanud tegelikkusele mittevastavaid arveid jt dokumente. Lisaks maksukuriteo

episoodides käsitletule võib, A. Martinsoni juhtiva positsiooni kohta täiendavalt välja tuua kõnesid

jälitusprotokollidest. Nii on vestlusi R. T., kes on olnud A. Martinsonile alluvaks isikuks, millest

nähtub A. Martinsoni poolt korralduste andmine. Jälitusprotokollist nähtub kõne 20.11.2007 kell

12.21, milles teatab R. T. A. Martinsonile, et võttis välja ja tuleb kontorist läbi, samal päeval kell

20:04 küsib A. Martinson R. T.lt üle küsib, kas ta on järgmine päev saadaval öeldes, et „… ma

teen pangast panka, et kaheteistkümneks ikka peal on.“ OÜ X pangakonto vaatlusprotokollist

nähtub, et OÜ X on 20.11.2007.a. teinud OÜ-le X Nordea pangas summas 100 000 krooni, mis

samal päeval on R. T. poolt summas 99 800 krooni välja võetud. 21.11.2007.a kell 12.21 nähtuvast

kõnest on Arlet Martinson nõudlikult R. T.lt küsinud, kas ta on ära käinud Sampo pangas? R.

T.vastab, et see liigub praegu. Seejärel sama päeval kell 12.43 helistab Arlet Martinson uuesti R.

T.-le ja käsib tal alla tulla. Jälitusprotokollis on läbivalt eelkirjeldatud kõnesid, milles A. Martinson

jagab töökäsklusi ja nõuab aru rahade liikumise kohta. Seejuures on reeglina A. Martinson rahade

liikuma hakkamise initsiaator teatades ette rahade peatsest laekumisest. Samuti on Arlet

Martinsoni poolt korralduste andmine kuritegelikku ühendusse kuuluvatele liikmetele tõendatud

24.11.2008.a OÜ X kontoris aadressil X X Pärnu toimunud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud

A4 formaadis käsitsi kirjutatud lehtedega dokumendid, mille kohta on koostatud ja uurisime

ekspertiisiakt nr KE-02/11.3-1. Vaatluse käigus tuvastati lehel nr 00291, mis oli Maksu-ja

Tolliameti templi leheküljenumber, kirje “Omanik -> X 24.04.08, E. H., kinnistu omanik 32,

kasvav mets 1 ha x 2500 = 25 000, sulas maksmine 25 000, 24.04.08; X -> X 05.05.08

ümarmetsamaterjal (Ku, Mä, Ks, Lv, Hb) 523,5 tm x790; X saadab Xile, 08.05.08,

ümarmetsamaterjal (Ku, Mä, Ks, Lv, Hb) 523,5 x 875 tm ”. me näeme siin kuidas omanik müüb

Xle, X müüb Xile, X müüb Xile. Selline paberileht on siis koostatud erinevate summadega, mida

tuleb maksta. Eksperdi arvamuse järgi on see dokument koostatud Arlet Martinsoni poolt ning

arvete numbrid ja arvutused on N. P. poolt. Seega on leidnud tõendamist A. Martinsoni poolt

kuritegeliku

ühenduse

juhtimine,

liikmete

tegevuse

korraldamine

maksukuritegude

toimepanemisele kaasaaitamisel.

R. T. roll kuritegelikus ühenduses ei piirdunud aga üksnes käsutäitjana, tema poolt oli koostatud

ja allkirjastatud OÜ-le X ja OÜ-le X X esitatud arveid, tal oli ka omakorda võimalus juhendada

V. Š. ja N. P. tegevust. Asjas on leidnud tõendamist, et N. P. ja V. Š. poolt on koostatud ja

allkirjastatud reaalse sisuta arveid (vt otsuse alajaotisi OÜ X ja OÜ X X kohta). Nimetatu kohta

saab kinnitust jälitusprotokollist, nt kõnes 08.03.2007.a. kell 09:21 helistab R. T. V. Š.-il ja käsib

viimasel järgi uurida, kas Nordea panka on raha laekunud, kell 09:29 teatab V. Š., et ei ole plaju,

mille peale r. T. ütles, et käime ikkagi ära. Kõnes 14.03.2007.a. kell 12:02 on R. T. öelnud V. Š.-

ile, et midagi soliidset selga paneks ja läheks panga ning ütleks pangas küsimise peale, et raha on

vaja palkadeks. Selliseid kõnesid on jälitusprotokollis läbivalt, mis kinnitab kohtu veendumust, et

1-12-10558

116 / 131

ühenduses oli välja kujunenud selge rollijaotus. R. T.seoses tuleb täiendavalt märkida ülesannete

jaotust N. P.ga, kes on saanud samuti R. T. käest juhised, nt jälitusprotokolli kõnes 07.12.2007.a.

kell 13:23 on R. T. helistanud N. P.le, et viimane võtaks raha välja. Pangakontode

vaatlusprotokollist nähtub, et N. P. on OÜ X kontolt 99 540 krooni välja võtnud. Sama päeva

kõnest kell 13:23 küsib N. P. R. T.lt üle, kas ta peab V.-le arve ka tegema. Kõnes 11.12.2007.a.

kell 11:36 on R. T. andnud N. P.le teada, et X teeb ülekande Nordeasse ja tuleb välja võtta.

Pangakontode vaatlusprotokollist nähtub, et samal päeval on OÜ X X teinud 199 959 krooni

suuruse ülekande OÜ-le X, kus selle on N. P. pangakontolt pangakontoris 100 000 krooni ja

99 500 krooni pangakaardiga välja võtnud. Seega on kohtu hinnangul R. T., V. Š. ja N. P.

moodustanud meeskonna, kelle ülesandeks oli kuritegeliku ühenduse sisest rollijaotust arvestades

teha näilisi dokumente äriühingute nimelt ja peale raha laekumist OÜ-lt X X ja OÜ-lt X see välja

võtta. Tõendamist on leidnud, et lisaks A. Martinsoni, kes oli juhiks, on kindla isikutevahelise

ülesannete jaotusega ühendusse kuulunud R. T., V. Š. ja N. P..

Ainult kuritegelikku ühendusse kuulumist KarS § 255 lg 1 järgi on süüdistuse järgi ette heidetud

Ülle Saarele. Süüdistuse kohaselt oli Ülle Saare ülesandeks maksupettuses kasutatavate ettevõtete

raamatupidamise korraldamine eesmärgiga varjata näilike tehingute toimumist, milleks andis ta

muuhulgas juhiseid N. P.-le ja R. T.-le dokumentide ja kannate tegemiseks. Samuti koostas Ülle

Saar maksupettuste varjamiseks kauba kohta varasemat soetust kajastavad näilised dokumendid,

sh otsis andmeid fiktiivsetele metsamaterjali võõrandamise dokumentidele, ning tema kätte toodi

maksupettusega puutumuses olevad rahasummad. Kohus on leidnud, et süüdistatava Ü. Saare

ülesandeks on olnud arvepidamise korrashoidmine, õpetades seejuures OÜ X kontoris R. T.-t ja

N. P.-t arveid koostama (vt otsuse p 1.2.4.). Samuti on Ülle Saar ühiselt Hillar Taltsiga teinud OÜ

X kontoris ülekandeid, pidades seejuures arvestust laekuvate rahade üle (1.3.12.). Ü. Saar on olnud

ka isikuks, kes on olnud OÜ X raamatupidajaks, mille kohta on kohtule tõendina esitatud

11.05.2009.a. koostatud vaatlusprotokoll OÜ X kontorist leitud ja ära võetud Ü. Saare kasutuses

olnud arvuti vaatluse kohta. Vaatluse tulemusena on selgunud, et arvutis on fail nimega „ost“,

milles oli OÜ X ostuarved perioodil 2006.a. aprill kuni 2008.a. oktoober. Kinnitust asjaolule, et

Ülle Saar regi raamatupidamist OÜ-le X nähtub ka jälitusprotokolli pealt kuulatud kõnedest, nt

21.03.2007.a. kell 17:11 palub A. V. Ü. Saarelt üle anda enda asjad või 29.03.2007.a. kell 14:26

annab A. V.-le teada, et teeb ülekandeid, mida Ü. Saar palub edasi lükata. Samuti nähtub OÜ X

12.06.2008.a. pealt kuulatud kõnest, kuidas Ü. Saar ja A. V. arutavad töötajate OÜ-sse X

vormistamist. Seega oli Ülle Saar isikuks, kes teades OÜ X alltöövõttude näilisusest arvestas

ikkagi nimetatud tehinguid osaühingu raamatupidamises.

Kohu on varem võtnud seisukoha OÜ X kontori olulisusest, kuid märgib täiendavalt, et välja

võetud rahade liikumine tagasi maksukuriteo täideviijatele ja arvete koostamine on saanud teoks

läbi Ülle Saare, kes on olnud kohapeal. Jälitusprotokollist nähtub 29.05.2008.a. (fail nr 928)

salvestatud vestlus, mille käigus Arlet Martinson küsib Ülle Saare käest, et „… üle tuli see ja sula

oli see?“ Millele Ülle Saar vastab jaatavalt ning ütleb, et eile tõid nad mulle 114. A. Martinson

ütleb, et eile sai 277 500, millele Ü. Saar vastab, et „… osa oli sellest 180 000 oli nagu sinu raha“.

Samuti teatab Ü. Saar vestluse käigus, et V. on raha ära toonud. Seega oli Ü. Saarel hea ülevaade

kõigi laekunud rahade osas, mille V. Š., R. T. ja N. P. olid pangakontodelt välja võtnud ja OÜ X

kontorisse toonud. Samas kontoris on süüdistatav Ü. Saar vestelnud 02.06.2008.a. (fail nr 1090)

N. P.ga ja R. T.-ga, kes teatavad Ü. Saarele, et nad on käinud maksuhalduri juures, kus päriti

sularaha tehingute kohta OÜ X. Selle peale Ü. Saar ütleb, et nad on sularaha summa nii suureks

ajanud, et see tekitabki huvi ja küsimusi maksuhalduri poolt. Olulise asjaoluna toonitab Ü. Saar

seda, et alati peab olema paigas see, et kõik peab olema ostetud, mis on ka müüdud. Sama vestluse

käigus on Ü. Saar küsinud R. T. käest kas ülekanded on tehtud, sest temal ei ole veel midagi, mille

peale R. T. vastab, ei Nordea, Sampos ja veel 600 eurot peaks ikkagi olema, et tema on kõik nii

nagu arvel oli ka ära maksnud. 05.06.2008.a. (fail 1419) salvestatud vestluse käigus on Ü. Saar

leppinud N. P.ga kokku arvete koostamise, et millisesse kuusse ja milliseid numbreid panna.

Näilise sisuga dokumentide koostamisele kaasaaitamist Ü. Saare poolt nähtub ka 24.11.2008.a OÜ

1-12-10558

117 / 131

X kontoris aadressil X X Pärnu toimunud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud käsikirjalisest

dokumendist, mida on järjest kopeeritud ja kuhu on juurde kirjutatud täiendusi. Eksperdi arvamuse

järgi olid märked teinud Arlet Martinsoni, Ülle Saare ja N. P. Ekspert on välja toonud selle, et

kogused ja hinnad on kirjutatud A. Martinsoni poolt, matemaatilised arvutused on kirjutatud Ü.

Saare poolt ja seejärel on N. P. poolt kirjutatud kuupäevade alla arvete numbrid ja lisatud

katastritunnused. Seega on leidnud tõendamist nii süüdistatava A. Martinsoni koordineerimine

tehingute tegemiseks, kui ka süüdistatava Ü. Saare poolt arvepidamine koostatavate arvete sisu

osas.

Failist nr 1679, milles on salvestatud vestlus A. Martinsoni ja Ü. Saare vahel 10.06.2008.a. OÜ X

kontoris, kus nähtub, et Ü. Saar laseb alati tuua endale kontode väljavõtted, et saada ülevaade

rahade liikumisest. Seega on leidnud kinnitust R. T. ja N. P. juhendamine arvete koostamiseks (nt

OÜ X, OÜ X X jt) ning Ü. Saare poolt rahalise liikumiste üle arvepidamine. Raha olemasolu kohtu

Ü. Saare käes saab kinnitust ka jälitusprotokolli kajastatud vestlusest 05.06.2008.a. (fail 1286), kui

kontorisse tuleb isik, kes ütleb et ta on saadetud E. poolt raha järgi. Seejärel palub Ü. Saar isikul

oodata Arlet Martinsoni saabumiseni. Rahade toomise kohta Ü. Saare kätte on mitmeid kõnesid,

nt 22.03.2007.a. kõne kell 13:02, mille käigus Ülle Saart küsib R. T.lt, kas on juba ammu peale

tulnud, „… et sa ju tead, et kella kaheks peab olema ülekanne juba kohal“. R. T. ei osanud öelda,

kuid helistas kohe kell 13:03 V. Š.-ile ja annab talle teada, et tuleb kohe minna, välja võtta, kuna

inimesed ootavad. Kell 15:28 annab R. T. veel V. Š.-ile teada, et ta peab võtma SEBi väljatrükki

ja võimalikult kiiresti. Rahade väljavõtmise kohta ja kontoris hoidmise kohta on kõnesid veelgi,

nt 07.12.2007.a. 11:21, 28.05.2008.a. kell 16:24 jne seega on leidnud tõendamist, et süüdistatava

Ülle Saare kätte on toodud maksupettusega puutumuses olevad rahasummad. Seega on leidnud

tõendamist süüdistatava Ülle Saare kuulumine kuritegelikku ühendusse, kelle ülesandeks oli

kuritegelikus ühenduses näiliste tehingute ja raha liikumise üle arvepidamine.

Kohus leiab, et on tõendatud süüdistatavate Ülle Saare ja Arlet Martinsoni kuulumine (viimase

puhul ka juhtimine) kuuest isikust koosnevasse püsivasse püsivasse isikutevahelise ülesannete

jaotusega ühendusse. Kuritegelik ühenduse tegevus oli suunatud KarS § 3891 lg 1 kuritegude

toimepanemisele, mille eest ette nähtud vangistuse ülemmäär on kolm aastat. Ühenduse

eesmärgiks oli varalise kasu saamine, mis seisnes nii OÜ X ja OÜ X X poolt riigile käibemaksu

ning tulumaksu tasumata jätmises, kui ka asjaolus, et arvete koostamise ja raha tagastamise

„teenuse“ läbi said kuritegeliku ühenduse liikmed tasu. Varalise kasu eesmärk süüdistatavate

tegevuses nähtub jälitusprotokollidest, nt on jälitusprotokollis kõne pealt kuulatud vestluse kohta

05.06.2008.a. (fail 1420), mil A. Martinsoni ütleb: „… Ja tulevad need rahad. Tuleb mingi

kakskendtuhat nädalas lisaks. Palju sealt omale võtta, võib ka omale kuradi miinus, see mis lisa

tuleb, ühtteist investeerida.“ Samuti nähtub 28.12.2007.a. kell 14:56 kõnes, so pärast seda, kui J.

Grossmann oli T. T. viinud kokku A. Martinsoniga näiliste arvete saamiseks, et J. Grossmann

teatab T. T.-le ülekandega kaasnevast protsendist „ …üldjuhul on kümnega olnud arvete järgi“.

Seega oli kuritegeliku ühenduse eesmärgiks varalise kasu saamine.

Süüdistatava Arlet Martinsoni kuritegeliku ühenduse juhtimisel tuleb kvalifitseerida KarS § 256

lg 1 järgi, sest KarS § 255 on § 256 suhtes üldnorm, mistõttu kuritegelikku ühendusse kuulunud

isiku suhtes, kes on oma tegevusega täitnud ka KarS § 256 koosseisu, kohaldatakse vaid KarS §

256. Kohus leiab, et Arlet Martinsoni tegevuses kuritegeliku ühenduse juhtimisel on täidetud nii

kuriteokoosseisu objektiivsed kui ka subjektiivsed tunnused. Süüdistatav on kuriteo toime pannud

kavatsetusega KarS § 16 lg 2 tähenduses, sest isik on seadnud endale eesmärgiks kuritegeliku

ühenduse tegevuse koordineerimise, andes ühenduse käigus hoidmiseks teistele ühendusse

kaasatud isikutele korraldusi dokumentide koostamiseks ja rahaga arveldamiseks.

Kohus leiab, et süüdistatava Ülle Saar tegevus tuleb kvalifitseerida kuritegelikku ühendusse

kuulumisena, tema käitumises on KarS § 255 lg 1 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivsed ja ka

subjektiivsed tunnused. On leidnud tõendamist, et Ü. Saar on olnud juures, mil on arutatud näiliste

tehingute ja ülekannete tegemist, ta on olnud ka ise isikuks, kes on andnud juhiseid dokumentide

1-12-10558

118 / 131

paremaks koostamiseks. Seega oli süüdistatav Ü. Saar väga hästi kursis sellest, kuidas toimub

ülekannete tegemine ja kellest sõltus hetkel kuritegeliku ühenduse toimimine. Kohus leiab, et Ülle

Saar on kuriteo toime pannud otsese tahtlusega (KarS § 16 lg 3), st ta teadis, et teostab

kuriteokoosseisule vastavat asjaolu ja voluntatiivsest küljest ka soovis õigusvastast tagajärge, mis

seisnes isikutevahelise rollijaotusega kuritegeliku ühenduse kestmises.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

III

3. Jaanus Grossmanni laskemoon. Süüdistatavale Jaanus Grossmannile on esitatud süüdistus

KarS § 418 lg 1 järgi, mille kohaselt J. Grossmann käitles ebaseaduslikult olulises koguses

laskemoona, eirates relvaseaduse § 32 lg 1 ja 2 ning § 34 lg 2 käitlemise korra nõudeid. Nimelt

võib relvaseaduse § 19 lg 3 kohaselt piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona soetada

ning sellele järgnevalt hoida relvaseaduse §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel.

Jaanus Grossmanni valdusest leiti 24.11.2008.a tema elukohast aadressil X X-X X X

laskekõlbulikku 9x19mm püstolipadrunit, mis on ette nähtud vastava kaliibriga püstolitele ja

püstolkuulipildujatele (Luger, Walther, Browning, Parabellum, Astra, Glock, ČZ-75, MP-40,

Suomi, Uzi, Sten vms), mida on arvuliselt rohkem kui lubatavast padrunikogusest relvaseaduse §

46 lg 5 p 1 kohaselt ning seega on 105 padruni puhul tegemist olulise kogusega.

24.11.2008.a. koostatud läbiotsimisprotokolli, leiti ja võeti süüdistatava Jaanus Grossmanni

elukohast aadressil X X-X X kokku 105 laskekõlbulikku 9x19mm püstolipadrunit, mis on ette

nähtud vastava kaliibriga püstolitele ja püstolkuulipildujatele (5. kd, tl 87). Kohtule esitatud

ekspertiisiaktist 14.01.2009.a.nr TB-005-09/108 nähtub eksperdi arvamus, mille järgi on

ekspertiisiks esitatud 105 padrunit, mis kuuluvad tulirelva laskemoona hulka, on 9x10 mm

püstolipadrunid Luger (50 neist trassekuulidega). Antud liiki padrunid on ette nähtud vastava

kaliibriga püstolitele ja püstolkuulipildujatele Luger, Walter, Browning vms (5. kd, tl 45).

Lääne Prefektuuri 19.05.2011.a vastusest nr 11.2-03/10586 selgub, et Jaanus Grossmann ei

omanud relvaregistri andmetel seisuga 24.11.2008.a kehtivat relvaluba. Samuti nähtub Kaitseliidu

poolt edastatud vastusest päringule 01.06.2011.a nr K-0.6-2/9660, et Jaanus Grossmannile oli

väljastatud 17.11.2005.a relvakandmisluba nr PN000655, mis kehtis kuni 17.11.2008.a. Peale

nimetatud tähtaega ei ole Jaanus Grossmannile relvaluba väljastatud. Samuti märgitakse vastuses

ära, et Jaanus Grossmanni nimele registreeritud relv koos 15 padruniga võeti 27.06.2007.a

Pärnumaa Malevas hoiule seoses Kaitseliidu Peastaabi poolse relvastuse kontrolliga ning on sellest

ajast saati Pärnumaa Maleva relvaruumis hoiul. Kaitseliidu kirja järgi ei olnud seisuga

24.11.2008.a. Jaanus Grossmannile väljastatud Kaitseliidu relvakandmisluba või käskkirjaga

lubatud hoida talle kinnitatud sõjaväerelva ja laskemoona oma elukohas või kanda teenistusvälisel

ajal. Seega on leidnud tõendamist, et süüdistatav Jaanus Grossmann valdas tulirelva laskemoona,

samuti asjaolu, et süüdistataval puudus laskemoona hoidmise ajal relvaluba.

KarS § 418 lg 1 näeb kuriteokoosseisu objektiivsete tunnustena ette tulirelva laskemoona

ebaseadusliku käitlemise, välja arvatud padrunite ebaolulises koguses ebaseaduslik käitlemine.

Relvaseaduse (RelvaS; RT I 2001, 88, 531; 2008, 3, 24) § 19 lg 3 alusel võib piiratud tsiviilkäibega

relvadele mõeldud laskemoona, soetada Relvaseaduse §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või

relvaloa alusel. RelvaS § 32 lg 1 ja 2 järgi on piiratud tsiviilkäibega laskemoona soetamiseks

vajalik soetamisluba ning sama seaduse § 34 lg 2 alusel annab füüsilise isiku relvaluba selle

omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku

käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja

korras. Relvaluba, millele on kantud vaid relva liik, annab selle omajale õiguse soetada kasutusse

andmise üleandmise-vastuvõtmise akti alusel kasutusse võetud relva laskemoona. Süüdistataval

Jaanus Grossmannil ei olnud relvaluba, seetõttu ei tohtinud ta tulirelva laskemoona käidelda, so

soetada ja hoida tulirelva padruneid enda valduses.

1-12-10558

119 / 131

Kuriteona ei ole KarS § 418 lg 1 järgi laskemoona käitlemine ebaolulises koguses. Tulenevalt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses kohtuasjas nr 3-1-1-40-11 esitatud seisukohast tuleb

padrunite ebaolulise koguse mõistet sisustada RelvaS § 46 lg-s 5 füüsilisele isikule hoidmiseks

lubatud laskemoona koguse järgi. RelvaS § 46 lg 5 p 1 kohaselt võib füüsiline isik hoida

laskemoona järgmistes koguses kuni 100 püstoli- või revolvripadrunit. Läbiotsimisel leiti 105

laskekõlbulikku püstolipadrunit, seega ei ole tegemist laskemoona ebaolulise kogusega.

Süüdistatava J. Grossmanni ütlustest ja ka kaitsja S. Sillar kaitsekõnest nähtub seisukoht, et

kuritegu ei ole toime pandud tahtlikult. Nimelt on süüdistatav hoidnud enda käes tulirelva

padruneid alates sellest asjast, kui relv tuli anda 27.06.2007.a. Kaitseliitu hoiule. Kohus leiab, et

süüdistatava J. Grossmanni käitumises esinevad KarS § 418 lg 1 sätestatud kuriteokoosseisu

objektiivsed ja ka subjektiivsed tunnused. Kohus leiab, et süüdistatav on pannud kuriteo toime

kaudse tahtlusega, sest ta on pidanud võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist

kui ta esiteks, ei andnud koos relvaga ära padruneid ja teiseks, ta ei viinud ka padruneid siis ära

kui relvaloa kehtivus 17.11.2008.a. lõppes. Kaitseliidu vastusest nähtub, et J. Grossmann andis

27.06.2007.a. relva koos 15 padruniga hoiule, ometi oli tal veel 105 padrunit kodus, mida ta

relvastuse kontrolliks hoiule ei andnud. Süüdistatav on sisuliselt kiitnud heaks õigusvastase

tagajärje saabumise, kui ta ei viinud padruneid hoiule. Relvaluba ei ole pikendatud, seega pidi J.

Grossmann hiljemalt 17.11.2008.a. andma padrunid ära, mida ta aga ei teinud. Kohus leiab, et

süüdistatav J. Grossmann on tahtlikult jätnud padrunid enda valdusesse, soovimata neid loovutada.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

4. Karistused

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tegelik karistuslik

mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku

omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks

(prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude

toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RKL nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1.).

4.1. Süüdistatav Arlet Martinson on pannud toime KarS 3891 lg 1 - § 22 lg 3 ja § 256 lg 1 järgi

kvalifitseeritavad kuriteod. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. KarS § 3891 lg

1 kohaselt on kuriteo sanktsiooniks rahaline karistus või kuni kolm aastat vangistust. KarS § 256

lg 1 näeb karistusena ette viie- kuni viieteistaasta pikkuse vangistuse.

Kohus leiab, et süüdistatav A. Martinson on pannud toime ühe teo, mis vastab mitmele eri

süüteokoosseisule, seetõttu tuleb määrata KarS § 63 lg 1 alusel üks karistus seadusesätte alusel,

mis näeb ette raskeima karistuse. Nimelt on A. Martinson süüdistus on mõlema kuriteokoosseisu

osas sisustatud samade asjaolude kaudu, mis on olemuselt sarnased ja on hõlmatud ühtsest

tahtlustest, mis moodustab seetõttu ideaalkogumi. Seega tuleb Arlet Martinsonile mõista karistus

raskeima kuriteokoosseisu, so KarS § 256 lg 1 järgi.

Süüdistatava Arlet Martinsoni käitumises puuduvad nii karistust kergendavad kui ka raskendavad

asjaolud. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada objektiivseid (tegu ja tagajärg) ja subjektiivseid

(motiivid ja eesmärgid) asjaolusid.

Tuleb võtta arvesse, et Arlet Martinson poolt juhitud kuritegelik ühendus on ajavahemikul 2006.a.

juuli kuni 2008.a. august pannud toime maksudest kõrvalehoidmisele kaasaaitamise, mille

tulemusena on jäänud maksudena laekumata kokku 6 483 229 krooni, so 414 354 eurot. Sellega

on A. Martinsoni organiseerimisel rünnatud väga intensiivselt KarS § 3891 lg 1 kaitstavat

õigushüve, so maksude korrapärane laekumine. Süüdistatava eesmärk on olnud teenida kasu

1-12-10558

120 / 131

sellega, et on vahendanud maksukuriteole kaasaaidates kuriteo täideviijatele tagasi raha, millelt on

endale kasu arvestanud. Seega on maksukuritegude toimepanemine olnud A. Martinsoni poolt

põhjalikult läbi mõeldud ja pikka aega kestnud protsess. Arvestades seni omaks võetud

kohtupraktikat, mille kohaselt mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni ühekolmandiku kuni

keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud, leiab kohus,

et käesoleval juhul on süü suuruse järgi põhjendatud karistuse mõistmisel lähtuda keskmisest

sanktsioonimäärast, so 10 aastat vangistust.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada süüdistatava isikut ja võimalust mõjutada teda edaspidi

kuritegude toimepanemisest hoiduma. A. Martinson on varem samaliigilise kuriteo toime pannud.

Pärnu Maakohu 21.11.2011.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-08-7666 tunnistati Arlet Martinson

süüdi KarS § 386 lg 1 (alates 15.03.2007.a KarS § 3891 lg 1) järgi ning mõisteti talle karistuseks

üks aasta vangistust. Enne 21.11.2011.a. ei ole A. Martinsoni kriminaalkorras karistatud. Kohus

võtab aga arvesse, et inkrimineeritud kuriteo toimepanemisest on möödumas pikk aeg, mistõttu on

avalik menetlushuvi oluliselt vähenenud ning kohtu arvates tuleb seetõttu mõista süüdistatavale

karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra.

Eeltoodu aluse mõistab kohus Arlet Martinsonile KarS § 256 lg 1 ja KarS § 3891 lg 1 - § 22 lg 3

alusel karistuseks viis aastat ja kuus kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 sätestatud korras lugeda 21.11.2011.a. Pärnu Maakohtu asjas nr 1-08-

7666 mõistetud vangistus 1 aasta, millest kuulus ärakandmisele 11 kuud ja 6 päeva, samuti kaetuks

raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks 5 aastat ja 6 kuud vangistust. Sellest tuleb lugeda

kantuks KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 24.11.2008.-07.04.2009.a., so 135 päeva,

eelmises kriminaalasjas eelvangistuses viibitud aeg 06.06.2006.-07.06.2006.a. ja 14.02.2007-

07.03.2007, s.o. 24 päeva ning eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ära kantud karistus, so alates

11.02.2013.a. kuni vabastamiseni 01.10.2013.a., so 233 päeva. Kokku tuleb lugeda süüdistatava

poolt kantuks 392 päeva, so 1 aasta ja 27 päeva. Seega kuulub Arlet Martinsoni poolt

ärakandmisele 4 aastat 5 kuud ja 3 päeva vangistust.

4.2. Süüdistatav Ülle Saar on pannud toime KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis

näeb karistusena ette kolme- kuni kaheteistaasta pikkuse vangistuse.

Süüdistatava Ülle Saare käitumises puuduvad nii karistust kergendavad kui ka raskendavad

asjaolud. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada objektiivseid (tegu ja tagajärg) ja subjektiivseid

(motiivid ja eesmärgid) asjaolusid. Ülle Saar on andnud olulise panuse kuritegelik ühenduse

toimimisse, sest ta juhendas maksukuriteole kaasaitajaid kuriteo toimepanemisel ja on pidanud

rahade liikumise üle arvestust. Seega oli tema poolt täita oluline roll kuritegeliku ühenduse

toimimiseks. Kohus leiab, et käesoleval juhul on süü suuruse järgi põhjendatud karistuse

mõistmisel lähtuda 1/3 sanktsioonimäärast, so 6 aastat vangistust.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada süüdistatava isikut ja võimalust mõjutada teda edaspidi

kuritegude toimepanemisest hoiduma. Ü. Saar on varem samaliigilise kuriteo toime pannud. Pärnu

Maakohu 21.11.2011.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-08-7666 tunnistati Ülle Saar süüdi KarS §

386 lg 1 - § 22 lg 3 (alates 15.03.2007.a KarS § 3891 lg 1) järgi ning mõisteti talle karistuseks üks

aasta vangistust, mida ei pööratud KarS §-le 74 lg 1 ja 3 alusel täitmisele. Enne 21.11.2011.a. ei

ole Ü. Saart kriminaalkorras karistatud. Kohus võtab aga arvesse, et inkrimineeritud kuriteo

toimepanemisest on möödumas pikk aeg, mistõttu on avalik menetlushuvi oluliselt vähenenud

ning kohtu arvates tuleb seetõttu mõista süüdistatavale karistuseks miinimummäär järgi.

Eeltoodu aluse mõistab kohus Ülle Saarele KarS § 255 lg 1 alusel karistuseks 3 aastat vangistust.

1-12-10558

121 / 131

KarS § 65 lg 1 alusel tuleb § 64 lg 1 järgi lugeda 21.11.2011 Pärnu Maakohtu asjas nr 1-08-7666

mõistetud karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristus 3 aastat vangistust. KarS §

68 lg 1 alusel lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg 24.11.2008.a.-26.11.2008.a., samuti

teises asjas eelvangistuses viibitud aeg 26.07.2006 kuni 27.07.2006.a, s.o. kokku 5 päeva.

Seega lõplikuks karistuseks lugeda 2 aastat 11 kuud ja 25 päeva. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel mitte

pöörata Ülle Saarele mõistetud karistust täitmisele kui Ülle Saar ei pane 3 aastase katseaja jooksul

toime tahtlikku kuritegu.

4.3. Süüdistatav Hillar Talts on pannud toime KarS § 3891 lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava

kuriteo, mis näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaasta pikkuse vangistuse.

KarS § 56 lg 1 kohaselt tuleb arvestada ka karistust kergendavate ning raskendavate asjaoludega.

Kohtuliku uurimise käigus taolisi asjaolusid ei tuvastatud. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada

objektiivseid (tegu ja tagajärg) ja subjektiivseid (motiivid ja eesmärgid) asjaolusid. Hillar Talts on

korraldanud viie erineva äriühingu nimelt valeandmetega arvete koostamise, mille tulemusena on

OÜ

X

saanud

pikka

aega

esitada

enda

käibedeklaratsioonides

ning

tulu-

ja

sotsiaalmaksudeklaratsioonides ebaõigeid andmeid. Seega on kuriteo toimepanemise intensiivsus

keskmisest kõrgem. Kohus aga võtab arvesse, et inkrimineeritud kuriteo toimepanemisest on

möödunud pikk aeg, mistõttu on avalik menetlushuvi oluliselt vähenenud ning kohtu arvates võib

seetõttu mõista süüdistatavale karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra.

Karistuse eesmärkide täitmiseks on kohtu hinnangul piisav rahaline karistus 100 päevamäära

(päevamäära suurus 50 krooni, so eurot; 3,20), so 320 eurot. KarS § 64 lg 2 alusel viia rahaline

karistus täide iseseisvalt.

4.4. Süüdistatav Jaanus Grossmann on pannud toime KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo,

mis näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaasta pikkuse vangistuse.

KarS § 56 lg 1 kohaselt tuleb arvestada ka karistust kergendavate ning raskendavate asjaoludega.

Kohtuliku uurimise käigus taolisi asjaolusid ei tuvastatud. Kohus leiab, et süüdistatava poolt toime

pandud teos on väike ebaõigus, sest padrunite kogus ei ole märkimisväärne, seetõttu tuleb

süüdistatavale määrata rahaline karistus. Samuti tuleb võtta arvesse, et inkrimineeritud kuriteo

toimepanemisest on möödunud pikk aeg, mistõttu on avalik menetlushuvi oluliselt vähenenud ning

kohtu arvates võib seetõttu mõista süüdistatavale mõista karistus ettenähtud sanktsiooni

miinimummäära lähedale. KarS § 44 lg 1 alusel võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse

kolmkümmend kuni viissada päevamäära.

Karistuse eesmärkide täitmiseks on kohtu hinnangul piisav rahaline karistus 50 päevamäära

(päevamäära suurus 50 krooni, so 3,20 eurot; 35. kd, tl 48), so 160 eurot. KarS § 64 lg 2 alusel viia

rahaline karistus täide iseseisvalt. Sellest lugeda aga kantuks KarS § 68 lg 1 alusel vastab ühele

eelvangistuspäevale rahalise karistuse kolm päevamäära, seega tuleb arvestada eelvangistuses

viibitud aeg 24.11.2008-23.03.2009.a., so 120 päeva, millega tuleb karistus lugeda kantuks.

5. Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab

kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit.

Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetute varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

süüdimõistetule üle jõu,

jätab kohus osa neist riigi kanda.

1-12-10558

122 / 131

KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevaks sundraha suuruseks

esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära ning sama lõike p 2 alusel

teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse

28.11.2013.a määrusega nr 166 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on kehtestatud kuupalga

alammääraks alates 01.01.2015.a 390 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb Arlet Martinsonilt

riigituludesse välja mõista sundraha 975 eurot ja Ülle Saarelt riigituludesse välja mõista sundraha

975 eurot. Jaanus Grossmannilt tuleb riigituludesse välja mõista sundraha 585 eurot ja Hillar

Taltsilt tuleb riigituludesse välja mõista sundraha summas 585 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt on käesoleva seadustiku § 224 lg 1 kohaselt kaitsjale

kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud käsitletavad menetluskuludena. Kohus

mõistab Jaanus Grossmannilt riigituludesse välja kaitsjale toimiku koopiate tegemise kulu 0,90

eurot, Arlet Martinsonilt välja mõista riigituludesse kaitsjale toimiku koopiate tegemise kulu 0,90

eurot, Hillar Taltsilt välja mõista riigituludesse kaitsjale toimiku koopiate tegemise kulu 0,90

eurot, Ülle Saarelt riigituludesse välja mõista kaitsjale toimiku koopiate tegemise kulu 0,90 eurot.

Peeter Mägi toimikust koopiate tegemise kulu summas 0,45 eurot ja OÜ Erkki Puit koopiate

tegemise kulu summas 0,45 eurot jätta riigi kanda.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt käsitletakse menetluskuludena määratud kaitsjale määratud tasu ja

kulusid kuni nende põhjendatud ja vajaliku ulatuseni.

Riigi õigusabi korras määratud kaitsja Sven Sillar on esitanud taotluse temale tasu määramiseks

kohtu üldmenetluses. Kohus kontrollis kaitsja tasutaotlust riigi õigusabi seaduse sätete alusel ja

leidis, et kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ja kaitsjale Sven Sillarile kuulub tasumisele Jaanus

Grossmanni kaitsmise eest riigi õigusabi tasu ja kulud kokku summas 21 288,40 eurot.

Riigi õigusabi korras määratud kaitsja Ants Nõmmik on esitanud taotluse temale tasu määramiseks

kohtu üldmenetluses. Kohus kontrollis kaitsja tasutaotlust riigi õigusabi seaduse sätete alusel ja

leidis, et kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ja kaitsjale Ants Nõmmikule kuulub tasumisele Jaanus

Grossmanni kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu kokku summas 4825,20 eurot.

Riigi õigusabi korras määratud kaitsja Merle Järvala on esitanud taotluse temale tasu määramiseks

kohtu üldmenetluses. Kohus kontrollis kaitsja tasutaotlust riigi õigusabi seaduse sätete alusel ja

leidis, et kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ja kaitsjale Merle Järvalale kuulub tasumisele Jaanus

Grossmanni kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu kokku 608,40 eurot.

Riigi õigusabi korras määratud kaitsja Argo Küünemäe, on esitanud taotluse temale tasu

määramiseks kohtu üldmenetluses. Kohus kontrollis kaitsja tasutaotlust riigi õigusabi seaduse

sätete alusel ja leidis, et kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ja kaitsjale Argo Küünemäele kuulub

tasumisele Ülle Saare kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu kokku summas 384 eurot.

Riigi õigusabi korras määratud kaitsja Liina Sõmer (Männasalu), on esitanud taotluse temale tasu

määramiseks kohtu üldmenetluses. Kohus kontrollis kaitsja tasutaotlust riigi õigusabi seaduse

sätete alusel ja leidis, et kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ja kaitsjale Liina Sõmerile kuulub

tasumisele Ülle Saare kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu ja kulud kokku 7217, 28 eurot.

Riigi õigusabi korras määratud kaitsja Janar Urres, on esitanud taotluse temale tasu määramiseks

kohtu üldmenetluses. Kohus kontrollis kaitsja tasutaotlust riigi õigusabi seaduse sätete alusel ja

leidis, et kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ja kaitsjale Janar Urresile kuulub tasumisele Ülle Saare

kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu ja kulud kokku 25 523, 54 eurot.

Riigi õigusabi korras määratud kaitsja Leelo Viil, on esitanud taotluse temale tasu määramiseks

kohtu üldmenetluses. Kohus kontrollis kaitsja tasutaotlust riigi õigusabi seaduse sätete alusel ja

leidis, et kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ja kaitsjale Leelo Viilile kuulub tasumisele Hillar Taltsi

kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu ja kulud kokku 15 243,79 eurot.

1-12-10558

123 / 131

Riigi õigusabi korras määratud kaitsja Madis Mahlapuu, on esitanud taotluse temale tasu

määramiseks kohtu üldmenetluses. Kohus kontrollis kaitsja tasutaotlust riigi õigusabi seaduse

sätete alusel ja leidis, et kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ja kaitsjale Madis Mahlapuule kuulub

tasumisele Hillar Taltsi kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu kokku 468 eurot.

Riigi õigusabi korras määratud kaitsja Merle Järvala, on esitanud taotluse temale tasu määramiseks

kohtu üldmenetluses. Kohus kontrollis kaitsja tasutaotlust riigi õigusabi seaduse sätete alusel ja

ja leidis, et kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ja kaitsjale Merle Järvalale kuulub tasumisele Hillar

Taltsi kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu ja kulud kokku 12 040,20 eurot.

Riigi õigusabi korras määratud kaitsja Mart Sikut, on esitanud taotluse temale tasu määramiseks

kohtu üldmenetluses. Kohus kontrollis kaitsja tasutaotlust riigi õigusabi seaduse sätete alusel ja

leidis, et kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ja kaitsjale Mart Sikutile kuulub tasumiseks Peeter

Mägi ja OÜ Erkki Puit kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu ja kulud kokku 32 921 eurot 64

senti. Peeter Mägi ja OÜ Erkki Puit KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel tekkinud menetluskulu jätta riigi

kanda kokku summas 32 921,64 eurot (16 460,82*2= 32 921,64).

KrMS § 175 lg 1 p 2 kohaselt on kannatalule, tunnistajale, eksperdile ja asjatundjale käesoleva

seadustiku § 178 kohaselt kulud käsitletavad menetluskuludena.

Kohus kontrollis tõlke ja tunnistaja tasutaotlusi ja leiab, et tunnistajatele välja makstud

kohtuistungile ilmumisega seoses tekkinud sõidukulu ja keskmine ühe päeva päevapalk (kokku

3748,40 eurot) ning tõlgile tõlkekulu (kokku 124 eurot) on põhjendatud ja kulud kuuluvad

hüvitamisele kokku summas 3872,40 eurot. Tunnistajate ütlused aitasid kaasa kriminaalasja

üldisele lahendamisele, seega kohus leiab, et tekkinud kulu tuleb süüdistavate vahel võrdses osas

jagada (3872,40/6=645,40). Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatavatelt s.o Ülle Saarelt, Hillar

Taltsilt, Arlet Martinsonilt ja Jaanus Grossmannilt igalt ühelt välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 2

alusel tekkinud menetluskulu summas 645,40 eurot. Peeter Mägi ja OÜ Erkki Puit KrMS § 175 lg

1 p 2 alusel tekkinud menetluskulu jätta riigi kanda kokku summas 1290,80 eurot (645,40 *2=

1290,80).

KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi ekspertiisi tegemise kulu käsitletakse menetluskuludena. Ekspertiisi

tegemise kulu summas 78,29 eurot (1225 krooni) välja mõista Jaanus Grossmannilt, sest ekspertiisi

tegemine tulenes tõendamisvajadusest ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab

tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

18.12.2013.a määrus 3-1-1-121-13 p 6). Ekspertiisiga tuvastati, et Jaanus Grossmanni valdusest

leitud püstolipadrunid olid laskekõlbulikud.

KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja

muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega.

Arlet Martinsoni kaitsja Vahur Kivistik, on esitanud taotluse temale tasu määramiseks kohtu

üldmenetluses kokku summas 46 758,84 eurot. Kohus kontrollis kaitsja tasutaotlust ja leiab, et

kaitsja tasutaotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud 18.01.2013.a

eelistungil osalemise eest küsitud tasu 2,5 tunni eest 262,50 eurot, sest kaitsja ei viibinud istungil.

Samal põhjusel ei nõustu kohus ka sõitmise ajakuluga 1,75 tunni ulatuses summas 183,75 euro ja

kütusekuluga 33,85 eurot. Kaitsja hinnangul kulus kaitseakti koostamisele ja süüdistusaktiga

tutvumisele kokku 9,08 tundi. Kohus leiab, et süüdistusaktiga tutvumisele kulunud mõistlikuks

ajaks oleks 2 tundi ning kaitseakti koostamisele kulunud ajaks 1,5 tundi, seega kohus vähendab

ajakulu 5,58 tundi, summas 585,9 eurot. Kaitsja on esitanud 18.07.2013.a arves ka juuli 2013.a

tehtud tööde eest tasu. 13.08.2013.a arve kajastab samuti 18.07.2013.a valmistumist kohtuistungil.

Kohus leiab, et on alusetu küsida tasu kohtuistungiks valmistumise eest 4,92 tundi, kui järgmisel

arvel on samuti nimetatud tasu küsitud. Kohus ei arvesta taotluses märgitud ajakulu 4,92 t

ettevalmistumine ei ole põhjendatud 7 tunni ulatuses ning vähendab tasu 6,5 tunni võrra summas

682,50 eurot. Kaitsja on esitanud 27.12.2013.a arves ka jaanuar 2014.a tehtud tööde eest tasu.

14.02.2014.a arve kajastab jaanuarikuu töid. Eelnevast tulenevalt kohus leiab, et on alusetu küsida

1-12-10558

124 / 131

tasu kohtuistungiks valmistumise eest 0,25 tunni ulatuses summas 26,25 eurot, kohtuistungil

viibimise eest kokku 3,8 tundi summas 399 eurot, nõupidamise eest 0,42 tundi summas 44,10

eurot, sõitmise ajakulu hüvitamiseks 1,83 tundi 192,15 euro ulatuses ja kütus 33,60 euro ulatuses.

19.03.2014.a arve kajastab 10.02.2014 ja 11.02.2014.a valmistumist kohtuistungiks kokku 12

tundi. Järgmine kohtuistung toimus 12.02.2015.a, algas kell 10.04 ning lõppes 13.35. Kohus leiab,

et ettevalmistumine ei ole põhjendatud 12 tunni ulatuses ning vähendab tasu 11 tunni võrra

summas 1155 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks 12.08.2014 ja 15.09.2014.a arvel kajastuva

mõistliku menetlustähtaja taotlusega seonduvat aja kulu kokku 25 tunni ulatuses. Kohus leiab, et

menetlusaja analüüsiks kuluv mõistlik aeg on 3 tundi, seega kohus vähendab analüüsikulu 5 tunni

võrra summas 525 eurot. Samuti ei pea kohus mõistlikuks, et taotluse koostamisele kulub 17 tundi

vaid kohus leiab, et taotluse koostamisele kuluv mõistlik aeg on 2,5 tundi ja vähendab taotluse

koostamise kulu 14,5 tundi summas 1522,50 eurot. Kaitsja on oma ala professionaal ning taotluste

koostamiseks ning materjalide analüüsimiseks ei ole põhjendatud 25 tundi ulatuses. Kuna A.

Martinson viibis kodus ning kaitsja esitas perearsti tõendi asemel läti keelsest meditsiinilisest

dokumendist tõlke, leiab kohus, et tõlkekulu ei ole põhjendatud 15.09.2014.a arve alusel summas

96,80 eurot, kui kaitsjal oli võimalus esitada nõuetekohane dokument selleks kulutusi tegemata.

Kohus ei pea põhjendatuks 9.10.2015.a arvel kajastuvat kriminaalasja analüüsi 4 tunni ulatuses

ning ei arvesta esitatud taotluses märgitud ajakulu 4 tundi, summas 420 eurot. Kaitsja peaks olema

võimeline menetluses olevat kriminaalasja koguaeg analüüsima ning ei vaja selleks eraldi 4 tundi.

Samal arvel kajastuv mõistliku menetlusaja taotluse täiendamine ja lõpliku versiooni kokkupanek

kokku 8,5 tunni ulatuses ei ole põhjendatud. Kaitsja esitas 24.09.2014.a nimetatud taotluse ning

kohus leiab, et taotlusele koostamisele ja täiendamisele ei kulu kokku 33,5 tundi. Kohus leidis, et

menetlusaja analüüsile võib kuluda 3 tundi ning taotluse koostamisele 2,5 tundi, seega

täiendamisele kulub kohtu hinnangul veelgi vähem aega. Kohus peab mõistlikuks taotluse

täiendamisele kulunud 1,5 tundi ja vähendab kulu 7 tundi, summas 735 eurot. Kaitsja on esitatud

taotluses mitmel korral toonud välja tasu ooteaja eest, kokku 3,13 tundi. Kohus leiab, et ei ole

põhjendatud tasu hüvitamine kaitsja vaba aja eest. Kohus leiab, et tasu tuleb sellest tulenevalt

vähendada 328,65 euro ulatuses. Kohus vähendab kaitsjatasu kogusummas 9291,78 eurot (sh

käibemaks 1548,63 eurot). Kohus leiab, et mõistlikus suuruses on kaitsjatasu summas 37 467,06

eurot. Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulu hulka ei arvata.

Jaanus Grossmanni kaitsja Sven Sillar, on esitanud taotluse temale tasu määramiseks kohtueelses

menetluses kokku summas 2000 eurot 2000 eurot /tl 43-54 VII kd/. Kohus kontrollis kaitsja

tasutaotlust ja leiab, et kaitsja tasutaotlus on põhjendatud 2000 euro ulatuses.

Jaanus Grossmanni kaitsja Teet Veer, on esitanud taotluse temale tasu määramiseks kohtueelses

menetluses kokku summas 4524,94 eurot /tl 55-57 VII kd/. Kohus kontrollis kaitsja tasutaotlust

ja leiab, et kaitsja tasutaotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus ei pea põhjendatuks kokkusaamisi

kriminaalasja

asjaolude

selgitamiseks,

nõupidamisteks

kaitsealusega,

kohtupraktikaga

tutvumiseks kokku 17 tunni ulatuses vaid 10 tunni ulatuses ning seega vähendab tasu 7 tundi

summas 791,84 eurot. Kohus ei pea ka põhjendatuks määruskaebuse koostamisele kulunud aega

kokku 11 tundi ning leiab, et mõistlikuks ajakuluks on 5,5 tundi, seega kohus vähendab kulu 5,5

tundi summas 622,16 eurot. Vahistuse põhjenduse kontrollimise taotluse koostamiseks, istung

maakohtus ja istungiks ettevalmistamiseks on kohtu hinnangul mõistlikuks aja kuluks 3 tundi,

mitte 5 tundi. Seega kohus vähendab ajakulu 2 tunni võtta summas 226,24 eurot. Seega vähendab

kohus tasutaotlust kogusummas 1640,24 eurot (koos käibemaksuga). Kohus rahuldab tasutaotluse

summas 2884,70 eurot.

Menetluskulud tuleb hüvitada süüdistatavatel, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja

varalist seisundit tulenevalt KrMS § 180 lg 2.

Arlet Martinsoni menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on kokku 39 088,36 eurot, millest

sundraha 975 eurot, koopiate tegemise kulu 0,90 eurot, kaitsjale makstud tasu ja kulud kokku 37

467,06 eurot, tunnistajatasu ja tõlketasu kokku summas 645,40 eurot.

1-12-10558

125 / 131

Kohus otsustas, arvestades Arlet Martinsoni vastutuse ulatust ning, et kohus mõistis Arlet

Martinsoni osaliselt õigeks tuleb riigile hüvitada menetluskulud summas 484,72 eurot (välja

arvatud sundraha). Kohus leiab, et Arlet Martinsoni tasutud kaitsjatasu käesolevas menetluses

tuleb riigil hüvitada A. Martinsonile 9366,77 euro ulatuses ning jätta 28 100,29 euro ulatuses

kaitsjatasu hüvitamata.

Kohtu hinnangul A. Martinsoni süüdi mõistev osa KarS 3891 lg 1 - § 22 lg 3 järgi moodustab ½

kogu süüdistuse mahust ning seega kohus peab põhjendatuks, et ½ menetluskuludest peab A.

Martinson hüvitama riigile ning ½ osas tuleb riigil hüvitada menetluskulud A. Martinsonile. Kohus

otsustas A. Martinsoni OÜ X X episoodis õigeks mõista. Kohus asus seisukohale, et ka OÜ-d

Erkki Puit puudutatavas episoodis tuleb Arlet Martinson esitatud süüdistuses õigeks mõista. Samas

kohus otsustas, et on leidnud tõendamist A. Martinsoni süü OÜ X X episoodis ning OÜ X

episoodis. Kuid kohus asus seisukohale, et on leidnud tõendamist A. Martinsoni süü ka KarS §

256 lg 1 järgi. Kohus leiab, et seega on mõistlik jätta enamus menetluskuludest A. Martinsoni

tasuda. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et menetluskulude tasumine käib A. Martinsonile üle jõu

ning menetluskulude tasumine resotsialiseerumisväljavaateid samuti ei mõjuta.

Tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest võib kohus riigi ja süüdistatava vastastikused

menetluskulu hüvitamise nõuded (välja arvatud sundraha nõue) tasaarvestada. (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 02.12.2014.a otsus 3-1-1-79-14 p. 53).Tasaarvestuse tulemusena tuleb riigil

hüvitada Arlet Martinsonile menetluskulud summas 8882,05 eurot (9366,77 – 484,72 = 8882,05).

Sundraha nõuet ei tasaarvestata, seega tuleb mõista Eesti Vabariigi kasuks Arlet Martinsonilt välja

sundraha 975 eurot.

Arlet Martinsoni kaitsja esitas 09.04.2015.a kohtule Arlet Martinsoni avalduse, millega loovutab

oma kohtukulude nõude N. M.-ile. Võlaõigusseaduse § 164 lg 2 alusel nõude loovutamisega astub

uus võlausaldaja senise asemele. Arlet Martinsoni nõue summas 8882,05 eurot on seega üle läinud

N. M.-ile.

Ülle Saare menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on kokku 34 746,12 eurot, millest sundraha

975 eurot, koopiate tegemise kulu 0,90 eurot, kaitsjale makstud tasu ja kulud kokku 33 304,58

eurot (kohtueelses menetluses 179,76 eurot, kohtumenetluses 33 124,82 eurot) tunnistajatasu ja

tõlketasu kokku summas 645,40 eurot.

Kohus otsustas, arvestades Ü. Saare vastutuse ulatust ning, et kohus mõistis Ü. Saare osaliselt

õigeks, tuleb riigile hüvitada menetluskulud summas 16 885,56 eurot (välja arvatud sundraha).

Kohus leiab, et Ülle Saare tasutud kaitsjatasu kohtueelses menetluses tuleb hüvitada 89,88 euro

ulatuses ning jätta 89,88 euro ulatuses kaitsjatasu hüvitamata. Kohtu hinnangul Ü. Saare süüdi

mõistev osa moodustab ½ kogu süüdistuse mahust ning seega kohus peab põhjendatuks, et ½

menetluskuludest peab Ülle Saar hüvitama riigile ning ½ osas tuleb riigil hüvitada menetluskulud

Ülle Saarele. Ülle Saart süüdistati KarS § 255 lg 1 alusel OÜ Erkki Puit, OÜ X X, OÜ X ja OÜ X

X episoodides. Kohus mõistis Ülle Saare süüdi pooltes episoodides ning seega on mõistlik jätta

pool menetluskuludest Ülle Saare tasuda. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et menetluskulude

tasumine käib Ülle Saarele üle jõu ning menetluskulude tasumine resotsialiseerumisväljavaateid

samuti ei mõjuta.

Tasaarvestuse tulemusena tuleb Ülle Saarelt tuleb riigituludesse välja mõista menetluskulu (välja

arvatud sundraha) katteks välja 16 795,68 eurot ja sundraha 975 eurot, kokku 17 770,68 eurot (16

885,56 – 89,88+975).

Hillar Taltsi menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on kokku 29 277 eurot, millest sundraha

585 eurot, koopiate tegemise kulu 0,90 eurot, kaitsjale makstud tasu ja kulud kokku 28 045,70

eurot (kohtueelses menetluses 293,71 eurot, kohtumenetluses 27 751,99 eurot) tunnistajatasu ja

tõlketasu kokku summas 645,40 eurot. Hillar Taltsi süüdistati KarS § 22 lg 3 - § 3891 lg 2 järgi

kvalifitseeritava süüteo toime panemises. Kohus leidis, et Hillar Talts pani talle süüks pandud

süüteo toime. Jätta 293,71 euro ulatuses kaitsjatasu kohtueelses menetluses hüvitamata. Kokku

1-12-10558

126 / 131

Hillar Taltsi menetluskulud 29 277 eurot, mis tuleb täies ulatuses Hillar Taltsil riigi tuludesse

hüvitada (28 398,29+585).

Jaanus Grossmanni menetluskulud käesolevas kriminaalasjas sundraha 585 eurot, koopiate

tegemise kulu 0,90 eurot, kaitsjale makstud tasu ja kulud kokku 31 606,70 eurot (kohtueelses

menetluses 4884,70 eurot, kohtumenetluses 26 722 eurot), tunnistajatasu ja tõlketasu kokku

summas 645,40 eurot ning ekspertiisitasu summas 78,29 eurot, kokku 28 031,59 eurot. Kohus

otsustas, arvestades Jaanus Grossmanni vastutuse ulatust ning, et kohus mõistis J. Grossmanni

osaliselt õigeks, tuleb riigile hüvitada menetluskulud summas 6861,65 eurot (välja arvatud

sundraha).

Kohus leiab, et Jaanus Grossmanni tasutud kaitsjatasu kohtueelses menetluses tuleb hüvitada

3663,52 euro ulatuses ning jätta 1221,18 euro kaitsjatasu hüvitamata.

Kohtu hinnangul J. Grossmanni süüdi mõistev osa moodustab ¼ kogu süüdistuse mahust ning

seega kohus peab põhjendatuks, et ¼ menetluskuludest peab J. Grossmann hüvitama riigile ning

¾ osas tuleb riigil hüvitada menetluskulud J. Grossmannile. Kohus leidis, et Jaanus Grossmann

tuleb KarS § 3891 lg 1 - § 22 lg 3 ja KarS § 255 lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista.

Kohus asus lõplikult seisukohale, et Jaanus Grossmann on süüdi KarS § 418 lg 1 järgi. Seega on

Jaanus Grossmanni vastutus ulatus väikene ning riik peab Jaanus Grossmannile enamus

menetluskulusid hüvitama. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et menetluskulude tasumine käib

Jaanus Grossmannile üle jõu ning menetluskulude tasumine resotsialiseerumisväljavaateid samuti

ei mõjuta.

Tasaarvestuse tulemusena tuleb Jaanus Grossmannilt tuleb riigituludesse välja mõista

menetluskulu (välja arvatud sundraha) katteks 3198, 13 eurot ja sundraha 585 eurot, kokku

3783,13 eurot (6861,65 - 3663,52+585).

Peeter Mägi menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on kokku 17 106,67 eurot, millest

koopiate tegemise kulu 0,45 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kokku 16 460,82

eurot, tunnistajatasu ja tõlketasu kokku summas 645,40 eurot. Tulenevalt KrMS § 181 lg-st 1

õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik. Peeter Mägi menetluskulud jätta

täielikult riigi kanda kokku summas 17 106,67 eurot, sest kohus otsustas Peeter Mägi KarS § 3891

lg 1 alusel esitatud süüdistuses õigeks mõista.

OÜ Erkki Puit menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on kokku 17 106,67 eurot, millest

koopiate tegemise kulu 0,45 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kokku 16 460,82

eurot, tunnistajatasu ja tõlketasu kokku summas 645,40 eurot. Tulenevalt KrMS § 181 lg-st 1

õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik. OÜ Erkki Puit menetluskulud jätta

täielikult riigi kanda kokku summas 17 106,67 eurot, sest KarS § 3891 lg 3 alusel kohus mõistis

OÜ Erkki Puidu õigeks.

6. Tõkend ja asitõend

Tõkendeid ei ole kohaldatud.

Asitõendid

Kohtu hinnangul tuleb järgnevad asitõendid hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel, sest tegemist on

väärtusetute asjadega st asjadel puudub kaubanduslik väärtus:

- 21.02.2011.a vaatlusprotokolli lisa, Arlet Martinsoni elukoha aadressil X X X toimunud

läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud esemed ja märkmed: pakend nr 2;

- 21.02.2011.a vaatlusprotokolli lisa, Arlet Martinsoni elukoha aadressil X X X toimunud

läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud punaste kaantega märkmik: pakend nr 3;

- 14.02.2011.a vaatlusprotokolli lisa, OÜ X kontoris aadressil X X X toimunud läbiotsimise käigus

leitud ja ära võetud SIM kaardid ja märkmepaberid: pakend 6;

1-12-10558

127 / 131

- 18.02.2011.a vaatlusprotokolli lisa, OÜ X kontoris toimunud läbiotsimise käigus leitud ja ära

võetud tühjad, allkirjastatud, kassasissetuleku orderite blanketid: pakend 7;

- 04.12.2008.a vaatlusprotokolli lisa, N. P. kasutuses olnud sõiduautost MB CL 500 [XXXXXX]

läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud OÜ XX tempel: pakend 8;

- 18.02.2011.a vaatlusprotokolli lisa, N. P. kasutuses olnud sõiduautost MB CL 500 [XXXXXXX]

läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud SIM kaart ja Sampo Panga tšekk: pakend 9;

- 04.03.2009.a ja 18.02.2011.a vaatlusprotokollide lisad, OÜ X kontoris aadressil X X X toimunud

läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud märkmikud: pakend 11;

- 18.02.2011.a vaatlusprotokolli lisa, V. Š.i elukoha aadressil X X X toimunud läbiotsimise käigus

leitud ja ära võetud konto- ja kliendikaardid ning märkmepaber: pakend 12;

- 14.03.2011.a vaatlusprotokolli lisa, OÜ X kontorist aadressil X X X Ülle Saare töölaua all olevast

arvutist leitud dokumendid CD plaadil: pakend 15;

- 25.11.2008.a vaatlusprotokolli lisa, J. O. kasutuses olnud sõiduautost BMW X3 läbiotsimise

käigus leitud ja ära võetud USB mälupulk: pakend 16.

- 28.10.2009.a vaatlusprotokolli lisa, J. O. elukoha aadressil X, X küla, X vald, X maakond

toimunud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud sülearvutis HP Pavilion Entertainment olnud

failid CD plaadil: pakend 17;

- 15.02.2011.a vaatlusprotokolli lisa, R. T.elukoha aadressil X X X toimunud läbiotsimise käigus

leitud ja ära võetud pitsatid (6 tk): pakend 19;

- 14.02.2011.a vaatlusprotokolli lisa, R. T.elukoha aadressil X X X toimunud läbiotsimise käigus

leitud ja ära võetud kalendermärkmik: pakend 21;

- 14.02.2011.a vaatlusprotokolli lisa, R. T.elukoha aadressil X X X toimunud läbiotsimise käigus

leitud ja ära võetud valgete kaantega märkmik: pakend 22;

- 10.02.2011.a vaatlusprotokolli lisa, R. T.elukoha aadressil X X X toimunud läbiotsimise käigus

leitud ja ära võetud märkmik, millel kirje “Brennen”: pakend 24;

- 10.02.2011.a vaatlusprotokolli lisa, R. T.elukoha aadressil X X X toimunud läbiotsimise käigus

leitud ja ära võetud panga- ja telefonikaardid: pakend 26;

- 07.02.2011.a vaatlusprotokolli lisa, OÜ X kontorist aadressil X X X läbiotsimise käigus leitud ja

ära võetud tšekid: pakend 29;

- 29.01.2010.a vaatlusprotokolli lisa, Peeter Mägi elukoha aadressil X X X toimunud läbiotsimise

käigus leitud ja ära võetud kalendermärkmik: pakend 34;

- 10.06.2010.a ja 25.02.2011.a vaatlusprotokollide lisad, Jaanus Grossmanni elukohas X X X

toimunud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud kõnekaartide ümbrised: pakend 37;

- 24.11.2008.a OÜ X kontorist aadressil X X X toimunud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud

märkmikud (6 tk, vaadeldud 28.11.2008.a, 19.11.2008.a ja 30.12.2008.a): pakend 42;

- 24.11.2008.a OÜ X kontorist aadressil X X X toimunud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud

plastikkaantega lauakalender (vaadeldud 18.12.2008.a): pakend 43;

- 24.11.2008.a OÜ X kontorist aadressil X X X toimunud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud

kaust “College” (vaadeldud 06.01.2009.a): pakend 44;

- 24.11.2008.a OÜ X kontorist aadressil X X X toimunud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud

Tele2 SIM kaardid koos ümbristega (4 tk, vaadeldud 22.02.2011.a): pakend 45;

- AS SEB 05.03.2008.a vastuse nr 7.3.5-4/319037 lisa: pakend nr 49;

- Sampo panga vastuse 13.01.2009.a nr A6-3/883 lisa: pakend 60;

- Tallinn Äripanga vastuse 05.03.2008.a nr 1-8-2/310 lisa: pakend 61;

- Tallinna Äripanga vastuse 12.08.2008.a nr 1-8-2/1121 lisa: pakend 62;

- Hansapanga vastuse 12.11.2007.a nr 200.203-032/038432-2: pakend 65;

- OÜ X, OÜ X X, OÜ X X, OÜ X X, OÜ X

raamatupidamise programmide väljatrükid PDF G. N.-ilt: pakend 68;

1-12-10558

128 / 131

- OÜ X, OÜ X X, OÜ X X, raamatupidamise programmide väljatrükid PDF

G. N.-ilt: pakend 69;

- 25.11.2008.a A. L. läbiotsimise käigus leitud esemed: pakend 71;

- Tunnistaja O. L.ülekuulamise protokolli lisa CD plaat: pakend 72;

- Ekspertiisiakti nr TB-005-09/108 lisa, Jaanus Grossmanni elukoha läbiotsimise käigus leitud ja

ära võetud padrunisalv, kasutamata padrunid ja paukpadrunid: pakend 75.

Kohus asub seisukohale, et järgnevad asitõendid tuleb jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3

p 1 alusel:

- 04.12.2008.a vaatlusprotokolli lisa, N. P. kasutuses olnud sõiduautost MB CL 500 [XXXXXX]

läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud krediitkaardi tasku kaartidega: pakend nr 4;

- 14.02.2011.a vaatlusprotokolli lisa, N. P.ga seotud pangakontod: pakend 5;

- 15.02.2011.a vaatlusprotokolli lisa, CD plaat V. Š.-iga seotud pangakontod: pakend 14;

- 27.01.2011.a vaatlusprotokolli lisa, CD plaat millel järgmiste osaühingute pangakonto

väljavõtted: X X, X , X X, X, X X, X X, X ja X : pakend 25, kd XX;

- 24.01.2011.a vaatlusprotokolli lisa, OÜ X kontorist aadressil X X Ülle Saare töölaua all olevast

arvutist leitud fail OÜ X raamatupidamise andmetega CD plaadil: pakend 28, kd XX;

- 21.01.2011.a vaatlusprotokolli lisa, OÜ X pangakonto väljavõtetega CD plaadil: pakend 30, kd

XX;

- 09.02.2011.a vaatlusprotokolli lisa, OÜ X, OÜ X X ja K. K. pangakonto väljavõtetega CD

plaadil: pakend 31, kd XX;

- 13.12.2010.a OÜ X X arhiivis aadressil X X X toimunud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud

raamatupidamise fail CD plaadil: pakend 32, kd XX;

- 14.02.2011.a vaatlusprotokolli lisa, CD plaat R. T.-ga seotud pangakontode väljavõtetega:

pakend 33;

- 14.09.2009.a üleandmise-vastuvõtmise akti lisa OÜ Erkki Puit raamatupidamise programmi

väljatrükiga PDF failidena CD plaadil: pakend 35, kd XXIII

- 03.02.2010.a vaatlusprotokolli lisa, OÜ Erkki Puit pangakonto väljavõte CD plaadil: pakend 36;

- 17.08.2010.a vaatlusprotokolli lisa, OÜ X X pangakonto CD plaadil: pakend nr 39, kd XXI;

- 07.03.2011.a vaatlusprotokolli lisa, OÜ-ga Erkki Puit seotud firmade (OÜ X, X X, OÜ X X, OÜ

X, OÜ X X, OÜ X , OÜ X X) pangakonto väljavõtted CD plaadil: pakend 40, kd XXIII

- 24.11.2008.a OÜ X kontori aadressil X X X läbiotsimise protokolli lisa, salvestis CD plaadil:

pakend 46, kd VI;

- AS SEB 16.02.2007.a vastuse nr 10.3.7-4/3973 lisa: pakend nr 47, kd XXIX;

- AS SEB 09.11.2007.a vastuse nr 10.3.7-4/229123 lisa: pakend nr 48, kd XXIX;

- Nordea panga vastuse 08.02.2007.a nr 1411 lisa: pakend nr 50, kd XXIX;

- Nordea panga vastuse 09.11.2007.a nr 11463 lisa: pakend nr 51, kd XXIX;

- Nordea panga vastuse 06.03.2008.a nr 2-2.02.2/491 lisa: pakend nr 52, kd XXIX;

- Nordea panga vastuse 12.08.2008.a nr 2-2.02.2/2086 lisa: pakend nr 53, kd XXIX;

- Nordea panga vastuse 09.12.2008.a nr 2-2.02.2/3228 lisa: pakend 54, kd XXX;

- Nordea panga vastuse 09.01.2009.a nr 2-2.02.2/28 lisa: pakend 55, kd XXX;

- Nordea panga vastuse 23.02.2010.a nr 2-2.02.2/983 lisa: pakend 56, kd XXX;

- Sampo panga vastuse 11.10.2007.a nr A6-3/20197 lisa: pakend 57, kd XXX;

- Sampo panga vastuse 03.03.2008.a nr A6-3/4287 lisa: pakend 58, kd XXX;

- Sampo panga vastuse 14.08.2008.a nr A6-3/17249 lisa: pakend 59, kd XXX;

- Hansapanga vastuse 20.02.2007.a nr 200.203-032/005838-2: pakend 63, kd XXX;

- Hansapanga vastuse 24.10.2007.a nr 200.203-032/034714-2: pakend 64, kd XXX;

- Hansapanga vastuse 29.02.2008.a nr 200.203-032/008751-2: pakend 66, kd XXX;

1-12-10558

129 / 131

- OÜ X, OÜ X X, OÜ X X, raamatupidamise programmide väljatrükid PDF G. N.-ilt: pakend 70,

kd VII;

- 26.05.2010.a vaatlusprotokolli lisa, OÜ X X, OÜ X, OÜ X X, OÜ X ja T. T. pangakontode

väljavõtted CD plaadil: pakend 73, kd XXI.

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/ /Allkirjastatud digitaalselt/

Tambet Grauberg

Sibelle Aak

Reet Reinvelt

Kohtunik

Rahvakohtunik

Rahvakohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2016.a kohtuotsuse resolutsioon:

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 16.06.2015 aasta otsus

1. Peeter Mägi õigeksmõistmises KarS § 3891 lg 1 järgi,

2. OÜ Erkki Puit õigeksmõistmises KarS § 3891 lg 3 järgi,

3. Jaanus Grossmanni õigeksmõistmises KarS § 255 lg 1 järgi,

4. Arlet Martinsoni õigeksmõistmises KarS § 3891 lg 1 - § 22 lg 3 järgi Peeter Mägile ja OÜ-le

Erkki Puit kaasaaitamistegude osas,

5. Peeter Mägi menetluskulude summas 17 106, 67 riigi kanda jätmise osas,

6. OÜ Erkki Puit menetluskulude summas 17 106, 67 eurot riigi kanda jätmise osas,

7. Ü.Saarelt Eesti Vabariigi kasuks välja mõistetud menetluskulu summa 17 770,68 eurot osas,

8. Eesti Vabariigil A.Martinsoni menetluskulude N. M. kasuks hüvitamisele kuuluva summa,

so 8882,05 euro osas,

9. Asitõendite pakendis 2,3,8,9,16,17,19,21,22,24,26,34 hävitamisele kuulumise osas.

2. Uue otsusega:

1. Tunnistada Peeter Mägi süüdi KarS § 3891 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus

500 päevamäära, summas 11 300 eurot (päevamääraks 22,60 eurot).

KarS § 73 lg lg 1, 3 alusel jätta mõistetud rahaline karistus täitmisele pööramata, kui P.Mägi ei

pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Katseaja alguseks lugeda 26. jaanuar 2016.

2. Tunnistada OÜ Erkki Puit süüdi KarS § 3891 lg 3 järgi ja mõista karistuseks rahaline

karistus summas 20 000 eurot.

1-12-10558

130 / 131

3. Tunnistada Jaanus Grossmann süüdi KarS § 255 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm)

aastat vangistust.

KarS § 65 lg 1,§ 64 lg 1 järgi lugeda Pärnu Maakohtu 24.11. 2008 aasta otsusega mõistetud 1

aastane vangistus kaetuks käesoleva otsusega mõistetud 3 aastase vangistusega ja mõista

liitkaristuseks 3 ( kolm) aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 24.11.2008 kuni 23.03.2009, so 4 kuud

kantud karistuse hulka. Kandmata karistuseks lugeda 2 aastat 8 kuud.

Kars § 73 lg 1,3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata kui Jaanus

Grossmann ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtliku kuritegu.

Katseaja alguseks lugeda 26. jaanuar 2016.

4. Tunnistada Arlet Martinson süüdi KarS § 3891 lg 1 - § 22 lg 3 järgi Peeter Mägile ja OÜ-le

Erkki Puit kaasaaitamistegude osas, jättes mõistetud karistuse muutmata.

5. Välja mõista Eesti Vabariigilt N. M. kasuks Arlet Martinsonile õigusabi osutamisega

seotud kulude katteks 2637,53( kaks tuhat kuussada kolmkümmend seitse eurot ja viiskümmend

kolm senti) eurot.

6. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Peeter Mägi’lt Eesti Vabariigi kasuks menetluskulu

kokku summas 17 691,67 ( seitseteist tuhat kuussada üheksakümmend üks eurot ja

kuuskümmend seitse senti).

7. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista OÜ-lt Erkki Puit Eesti Vabariigi kasuks menetluskulu

kokku summas 17 691,67 ( seitseteist tuhat kuussada üheksakümmend üks eurot ja

kuuskümmend seitse senti).

8. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Arlet Martinsoni elukohast äravõetud esemed ( pakendid 2,3)

tagastada Arlet Martinsonile, N. P. sõiduautost äravõetud esemed( pakend 8,9) tagastada N. P.-

le.

J. O. kasutuses olnud sõiduautost äravõetud esemed( pakendid 16,17) tagastada J. O.-le.

R. T.elukohast X X äravõetud esemed( pakend 19, 21, 22, 24, 26) tagastada R. T.le.

Peeter Mägi elukohast äravõetud kalendermärkmik( pakend 34) tagastada Peeter Mägile.

Rahaline karistus ja menetluskulud kuuluvad 1 kuu jooksul tasumisele Rahandusministeeriumi

arveldusarvele SEB Pangas 10220034796011, Swedpangas nr 221023778606, Danske Bank nr

33341611002, viitenumber 2800049748 (selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest

tasutakse ning nõude liik).

3. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

4. Prokuröri apellatsioon rahuldada.

5. A.Martinsoni ja kaitsjate apellatsioonid jätta rahuldata.

1-12-10558

131 / 131

6. KrMS § 185 lg 1 alusel jätta Ülle Saarele, Peeter Mägile ja Jaanus Grossmannile

apellatsioonimenetluses RÕS korras määratud õigusabi osutamisega seotud kulud riigi kanda.

7. KrMS § 185 lg 1 alusel mõista Eesti Vabariigilt välja apellatsioonimenetluses Arlet

Martinsonile õigusabi osutamise eest makstud tasu hüvitamiseks Advokaadibüroo HansaLaW

OÜ kasuks 1224,72( üks tuhat kakssada kakskümmend neli eurot ja 72 senti) .

( Pangaarved Nordea pank Ee391700017000658681, Danske pank EE383300332143510002).

KOHTUOTSUS JÕUSTUS 03.05.2016.a RIIGIKOHTU MÄÄRUSEGA.