2-13-45962/32 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maido Roots

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.06.2015.a. Rakvere kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8

Tsiviilasja number

2-13-45962

Tsiviilasi

AS Nordea Finance Estonia hagi E S ja Xxxx vastu

solidaarselt võlgnevuse nõudes/ E S ja Xxxx vastuhagi AS

Nordea Finance Estonia vastu kahjuhüvitise nõudes.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastuhagis kostja): Nordea Finance Estonia

AS (registrikood 10237140; aadress Liivalaia 45/47,

Tallinn 10145)

Hageja esindaja: jurist Reelika Tuisk (Intrum Justitia

AS; E-post: reelika.tuisk@intrum.com)

Kostja 1 (vastuhagis hageja 1): Endurox OÜ,

(registrikood xxxx; xxxx)

Kostja 2 (vastuhagis hageja 2): E S (isikukood xxxx;

xxxx; E-post: xxxx)

Kostjate esindaja: Raido Reinsalu (isikukood

8203314935; e-post: raidoreinsalu@hot.ee)

Hagi hind

Vastuhagi hind

2000.- eurot

3239,61 eurot

RESOLUTSIOON:

Rahuldada hagi täies ulatuses.

Välja mõista kostjatelt E S’ilt ja xxxx solidaarselt hageja AS’i Nordea Finance Estonia

kasuks võlgnevus summas 1 584,81 eurot ning viivis summas 415,19 eurot.

E S’u ja Xxxx vastuhagi kahjuhüvitise nõudes jätta rahuldamata.

Hageja menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Kostjate menetluskulud jätta

nende endi kanda.

Edasikaebe kord:

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

I Hageja nõue ja seisukohad:

1. Viru Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja, kostja 1 ning müüja

22.10.2010.a. liisingulepingu nr 20116477 koos maksegraafikuga, mille esemeks oli sõiduauto

xxxx, väljalaskeaasta 2003. Lisaks sõlmis hageja kostjaga 2 käenduslepingu, mille kohaselt

kostja 2 vastutab solidaarselt kostja 1 liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest täies

ulatuses, maksimumsummas 8947,63 eurot. Kostja 1 kohustuseks oli igakuiste liisingumaksete

tasumine. Kuivõrd kostja 1 jättis liisingumaksed tähtaegselt tasumata, ütles hageja

02.01.2012.a. liisingulepingu üles. Ülesütlemise hetkeks oli kostja 1 lepingujärgsete maksete

võlgnevus 1400,37 eurot. Seoses liisingulepingu ennetähtaegse lõpetamisega kohustus

liisinguvõtja hagejale tagastama liisingueseme 5 päeva jooksul. Hagejal õnnestus vara valdus

taastada Xxxx abiga 17.01.2012.a., mille kohta vormistati vara üleandmise-vastuvõtmise akt.

Vara tagastamisel tuvastati varal esinenud välised puudused. Hageja kandis vara

tagastusteenuse kulu 203,33 eurot.

Peale sõiduki valduse taastamist suunas hageja sõiduki tehnilisse kontrolli ja hindamisse, mille

käigus tuvastati varal lisaks välistele puudustele ka ohtrad tehnilised puudused, mis langetasid

sõiduki turuhinda. Sõiduk õnnestus hagejal müüa hinnaga 3 000.- eurot (ei sisalda käibemaksu).

Liisingulepingu ülesütlemise seisuga oli vara omandamiseks tehtud ja liisinguvõtja poolt

hüvitamata kulutused ehk vara jääkmaksumus 2694,73 eurot, mis nähtub liisingulepingu lisas

olevast maksegraafikust. Kuivõrd hageja võõrandas vara hinnaga 3000.- eurot, siis sai hageja

müügikasu 305,27 eurot (3000 – 2694,73=305,27). Seoses liisingulepingu ülesütlemisega ja

vara müügiga kaasnesid hagejale ka puhastuseteenuse kulu 90,83 eurot ja müügikulu 191,67

eurot. Lisaks kandis hageja kaskokindlustuse kulu 223,35 eurot ja liikluskindlustuse kulu

115,24 eurot. Vara võõrandamisest saadud kasu 305,27 eurot tasaarvestas hageja

liikluskindlustuse kuluga 115,24 eurot ja osaliselt kaskokindlustuse kuluga summas 190,03

eurot. Peale liisingulepingu ülesütlemist 06.01.2012.a. tasus kostja1 hagejale kokku 334,71

eurot, millega loeti tasutuks arve nr 11451285 summas 322,83 eurot ning vähendati arve nr

11479419 võlgnevust 11,88 euro võrra.

Seega on liisingulepingust tulenev kostjate võlgnevus 1584,81 eurot, mis koosneb tasumata

lepingumaksetest kogusummas 1065,66 eurot, millest põhimaksed 784,33 eurot, intress 48,88

eurot, kindlustusmaksed 126,94 eurot, võlateatise saatmise tasu 8,44 eurot ja viivised 97,07

eurot; vara tagastusteenuse kulu 203,33 eurot, puhastusteenuse kulu 90,83 eurot, vara

müügikulu 191,67 eurot ja kaskokindlustuse kulu 33,32 eurot.

Vaatamata asjaolule, et hageja on nii liisinguvõtjale kui kostjale saatnud 11.10.2012.a. nõude

võlgnevuse tasumise kohta, pole kostjad võlgnevust tasuma hakanud. Lisaks on hageja esindaja

Intrum Justitia AS enne kohtusse pöördumist saatnud kostjatele võlateatised, kostjad vaidlesid

nõudele vastu.

Hagiavalduses palus hageja lisaks eeltoodud võlgnevusele mõista välja solidaarselt kostjatelt

viivis tasumata põhimaksetelt alates 19.10.2012.a. kuni hagiavalduse esitamiseni määras 0,25%

päevas. Seega kuulub kostjate poolt solidaarselt tasumisele viivis hagi esitamise seisuga

summas 919,63 eurot. Tulenevalt mõistlikkuse põhimõttest ja arvestades hagihinda vähendab

hageja viivise nõuet 415,19 euroni. Hageja palus jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda

ja välja mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks viivis menetluskuludelt kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

2. Hageja 11.03.2015.a. seisukohast nähtuvalt, on liisingulepingu punkti 6.5 kohaselt

liisinguandja

kohustatud

lepingu

ülesütlemisest

liisinguvõtjale

kirjalikult

teatama.

Liisinguleping sätestab, et kõik lepinguga seotud teated tuleb esitada lepingus fikseeritud

aadressil liht- või tähitud kirjaga; kiireloomulistel juhtudel faksi või elektronposti teel. Hageja

on edastanud lepingu ülesütlemise teatise kostjale 1 aadressile xxxx tähitud kirjana, mida

tõendab Eesti Posti kviitung nr 981963. Kostjale 1 oli edastatud lepingu ülesütlemise teade

ettevõtte juriidilisele aadressile (sama mis lepingus märgitud), seega on see toimetatud kostja 1

lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja kostjal 1 oli sellega mõistlik võimalus

tutvuda. Hageja leiab, et kirja kättesaamise riisikot kannab kostja, kuivõrd hageja on

tahteavalduse edastamiseks valinud mõistliku viisi.

Kostjale 2 saadeti lepingu ülesütlemise teade käenduslepingusse märgitud aadressile xxxx ning

seda tõendab Eesti Posti kviitung nr 981967. Vastavalt käenduslepingu punktile nr. 7 on pooled

kokku leppinud, et saadetud teatis loetakse edastatuks kolmandal päeval postitamise

kuupäevast. Seega lähtuvalt eeltoodust võib lugeda lepingu ülesütlemise teate kostjale 2

kättetoimetatuks 05.01.2012.a.

Lisaks on kostja 2 isiklikult tagastanud liisingulepingu esemeks olnud sõiduauto, mida hageja

tõendab sõiduki üleandmis-vastuvõtmis aktiga, millel on üleandja nimeks märgitud kostja 2

nimi ja allkiri. Isegi kui kostjate väide, et nad ei ole ülesütlemise teadet kätte saanud oleks õige,

siis peale sõiduki tagastamist sai kostjatele teatavaks asjaolu, et seoses võlgnevusega on leping

üles öeldud ja leping enam ei kehti. Seega isegi kui kostjad ei oleks liisingulepingu ülesütlemise

teadet kätte saanud, saaks lugeda ülesütlemise teade kätte saaduks hetkest, mil hageja esindaja

läks sõidukile järgi ja kohustas kostjat 1 sõiduki tagastama. Eeltoodule tuginedes kehtiks leping

kuni sõiduki tagastamiseni 17.01.2012.a. On tõendatud asjaolu, et kostja 2 oli teadlik kõigist

kostjaga 1 sõlmitud liisingulepingu täitmisega seotud asjaoludest ning ka liisingulepingu

ülesütlemisest.

3. Esitatud e-kirjavahetusest nähtub, et hageja esindaja teavitas E S, et kui viimasel on soov

tagastatud sõiduk endale osta, siis tuleb tal pöörduda Xxxx OÜ poole, kelle valduses oli

tagastatud sõiduk ning kes tegelebki kasutatud sõidukite müügiga. Samuti teavitas hageja

esindaja kostja 2 venda, et sõiduk on avalikult müügis.

Hageja suunas kostjad sõiduki müügiga tegeleva äriühingu poole ning andis lingi, kust sai

internetis sõiduki müügi kuulutust ja kogu müügiprotsessi ja hinna kujunemist jälgida. Sõiduk

oli avalikult müügis Xxxx OÜ müügiplatsil ja interneti portaalis www.auto24.ee. Hageja ei

tegele ise tagastatud sõidukite müügiga, vaid kasutab selleks spetsialiseerunud partnereid.

Kui kostjatel või nende tuttavatel / lähedastel oleks olnud reaalselt huvi tagastatud sõiduk osta

või ise ostja leida, siis oleksid nad saanud seda teha, kuna sõiduk oli avalikult müügis. Hageja

ei ole keeldunud kellelegi sõidukit müümast. Samuti oleks olnud nii kostjatel kui ka

kolmandatel isikutel võimalus näidata hagejale ostja, kes oleks ostnud sõiduki kallimalt, kui

kujunenud müügihind.

4. Hageja praktika tagastatud liisinguesemete uuesti realiseerimisel oli selline, et vara kontrolliti

tehniliselt üle ning teostati vajalikud remonttööd, et uuesti müüki suunatud sõiduki eest saaks

võimalikult kõrget hinda. Kuid 2011.a. tegi Riigikohus lahendi nr 3-2-1-52-11, mille kohaselt

„Remondikulu ei ole VÕS § 367 lg 4 mõttes ülesütlemisest tingitud lisakuludeks“ ning seda ei

saa liisinguvõtjalt nõuda. Sellekohase praktika valguses oli hageja sunnitud oma

müügipraktikat muutma ning 2012 aastal võttis hageja vastu otsuse, et enam ei teostata

tagastatud sõidukitele remonttöid. Varad suunati müüki seisukorras, nagu nad olid tagastamise

hetkel. Teostati vaid puhastus ja pesu.

Xxxx OÜ tegi aga esimese sõiduki müüki suunamise hindamisakti 02.02.2012.a. veel vana

põhimõtte järgi arvestades eelnevat hageja praktikat. Seega lähtus Xxxx OÜ sõiduki

hindamisakti koostades eeldusest, et kui hageja oleks teostanud tagastatud liisinguesemele

remonttööd ning eemaldanud sõidukilt kõik vara üleandmisel ilmnenud välised ja ka tehnilise

kontrolli käigus tuvastatud puudused, siis oleks vara turuväärtus olnud 7000 eurot (km-ga).

Nimetatud hind määrati kooskõlas teiste samade tehniliste näitajatega ja tervete sõidukite

pakkumushindadega.

Kuivõrd aga tulenevalt Riigikohtu praktikast hageja enam tagastatud sõidukeid remontida ei

laskunud ning teavitas sellest ka Xxxx OÜ’t, siis suunati tagastatud liisinguese müüki koos

sellel olnud puudustega ning selle turuväärtuseks määrati 3000 eurot vastavalt hagiavalduse

lisas 7 olevale hindamisaktile. 22.10.2012.a. kuupäevaga akti puhul on tegemist eksitusega.

5. Kostjad on esitanud auto24.ee müügikuulutuse ning väidavad, et sõiduki tegelik müügihind

oli oluliselt suurem hinnast millega sõiduk müüdi. Hageja sellega ei nõustu. Hageja märgib, et

kostjate poolt esitatud müügikuulutusest ei nähtu, et tegemist oleks sama sõidukiga. Kuulutuses

pole märgitud sõiduki VIN koodi ning samuti ei ühti sõiduki tehnilised andmed vaidlusaluse

sõiduki omadega. Nimelt tagastatud sõidukil oli tagastamise hetkel läbisõit ehk odomeetri näit

310 752 km, aga kostjate poolt esitatud müügikuulutusel on märgitud odomeetri näiduks 211

000 km. Hageja on seisukohal, et kostjad üritavad kohut ja hagejat eksitada, esitades teise

sarnase sõiduki müügikuulutuse andmeid väites, et tegemist on sama autoga.

Kostjad esitasid ka vastuse lisas 5 auto24.ee võrdlevad müügikuulutused ning toetudes

Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-110-09 ja 3-2-1-11-12, leiavad, et nendes müügipakkumistes

märgitud hinnad, mis on küll ca 2 aastat hilisemad, on oluliselt kõrgemad sellest hinnast, kui

hageja poolt vara võõrandamisel saadu.

Riigikohus on jõudnud seisukohale, et „müügipakkumised on põhimõtteliselt lubatavad tõendid

võrreldava auto hariliku väärtuse määramisel, kuid seejuures tuleb arvestada ja hinnata

konkreetse auto seisundit, mh selle väärtust vähendada võivaid defekte ja väärtust suurendada

võivaid asjaolusid“ - Riigikohtu 9. detsembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-08, p 20.

Tagastatud sõidukil esinesid ulatuslikud puudused, mis on fikseeritud nii vara üleandmise aktis

ja kostjate poolt kinnitatud ning lisaks oli tagastatud varal läbisõit 50 0000 kuni 100 000 km

suurem, kui esitatud müügipakkumistes märgitud sõidukitel. Seega ilmselgelt ei saa kajastada

kostjate poolt esitatud müügipakkumise hinnad tagastatud vara väärtust.

6. Hageja selgitab, et tagastatud vara oli avalikult müügis ning vara ei ole müüdud turuhinnast

odavamalt oma koostööpartnerile. Sellisel juhul oleks ju hageja võinud kohe peale vara valduse

taastamist müüa selle oma koostööpartnerile Xxxx OÜ’le. Tegelikkuses, kui koostööpartner

leiab varale ostja, siis vormistatakse müük lihtsalt läbi koostööpartneri. Seda just nimelt selleks,

et hageja kui finantseerimisasutus ei vormista tehinguid kolmandate isikutega, kus tema on

müüjaks. Hageja on finantseerija, müüjaks on alati isik, kelle põhitegevuseks on sõidukite

müümine.

Kostjad ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et vaidlusaluse sõiduki turuväärtus oli suurem,

kui hageja poolt väidetud ja tõendatud väärtus (3000.- eurot).

Rakvere kohtumajas 07.10.2014.a. toimunud kohtuistungil jäi hageja hagi juurde. Tegemist oli

kapitalirendi lepinguga, millel oli vaja teha 24 osamakset ja kui oleks kõik maksed tasutud,

oleks vara läinud ostjale üle. Poole pealt tekkisid maksete tasumisega viivitused. Leping öeldi

üles peale neljateistkümnendat makset, aga võlgnevused tekkisid juba varasemalt.

Üheteistkümnes makse maksti viivitusega ja peale neljateistkümnendat arvet oli tasumata juba

neli makset ja siis öeldi leping üles. Peale ülesütlemist tasuti kostja poolt kümnes arve.

Finantsasutus saatis võlateatise liisinguvõtjale, ühele arvele on lisatud võlateatise saatmise

kulu. Kui jätkuvalt ei tasutud arveid, saadeti ülesütlemise teade. Tähitud kirjale kostja 2

postkontorisse järgi ei läinud. Liisinglepingu ülesütlemise teates on kaasas selgitus, et vara tuleb

tagastada, kuid kuna see kohale ei jõudnud, siis Xxxx kontakteerus kostjaga 2. Kostja 2 on

isiklikult vara tagastanud Xxxx esindajale. Vara tagastamine toimus 17.01.2012.a., vormistati

vara üleandmis- ja vastuvõtmise akt. Hageja on vara omanik, OÜ-u xxxx volitus on lepingu

ülesütlemise teates. Teadaolevat ei olnud vara tagastamisega probleeme. Vara üleandjaks oli E

S. Sõiduk suunati Xxxx, kes teostas sõidukile tehnilise seisundi ülevaatuse ja siis suunati sõiduk

müüki. Auto väline tehniline olukord oli üles märgitud juba vara üleandmisel. Tehniliste

probleemide kohta on märgitud Xxxxi aktis. Vara ei olnud tavapärase kulumise olekus, vara oli

kehvas seisus. Xxxx hindas auto väärtust kõrgemaks, kuna lähtus praktikast, et puudused

kõrvaldatakse, aga riigikohtu lahend ütles, et remondikulu ei ole lisakulu ja seetõttu hageja

probleeme ka ei kõrvaldanud. Sõiduk läks müüki tagastamise hetke olukorraga. Esimene

hindamisaktis puhul on lähtutud sellest, kui oleks puudused parandatud, teine hindamisakt oli

selline, kus on puuduseid ei ole kõrvaldatud.

7. Auto müüdi Xxxxis ja siis selgus hageja nõue, kuna müügist saadu ei katnud ära kuumakseid

ja liisinglepingu ülesütlemisega seotud kulusid. Vara müügiga kaasnes hagejale puhastuskulu,

müügikulu, kaskokindlustusekulu, vara tagastusteenuse kulu. Müügihind kattis ära lepingulise

vara jääkväärtuse. Hageja nõuab lisaks viivist liisingulepingus kokkulepitud määras. Tasumata

oli liisinglepingu maksed, vara müügikulud, kaskokulu, puhastuskulud, tagastamisteenuse kulu

ja viivis. Kostja 1 juhatuse liikmega oli kontakt vara üleandmisest kolm nädalat hiljem, kui

kirjutas kostja 2 e-kirja ning hageja selgitati talle, et vara on suunatud müüki. See info on

kostjatele edastatud. Neil oli võimalik auto välja osta.

17.01.2012.a. kui auto üle anti siis hagejaga kostjad ühendust ei võtnud. Kolm nädalat hiljem

saadeti hagejale e-kiri. Peale seda 03.02.2012.a. pöördus hageja poole e-kirja teel kostja 2 vend

ning teatas, et on huvitatud sõiduki välja ostmisest, millele ka vastati. Küsiti, kas on võimalik

sõiduk välja osta ilma, et see avalikku müüki läheb. Selle peale on hageja vastanud, et seda

võimalust ei ole enam. Lepingud on ülesöeldud ja riigikohus on öelnud, et avalik müük peab

toimuma. Avalikul müügil toimus hinnalangus, sõiduk müüdi 3000.- euroga ja seda kostjad

oleksid saanud jälgida ning nad oleksid saanud sõiduki odavamalt osta, kui neil oleks olnud

reaalne huvi.

8. Hageja leidis, et vastuhagi on alusetu ning tuleb jätta rahuldamata. Kostja 1 oli teadlik, et kui

liisinguleping öeldakse üles seoses arvete mittetasumisega, siis tasutud lepingumakseid ei

tagastata. Kostja on ise süüdi kõnealuse olukorra tekkimises ning vastutab võimaliku kahju

tekkimise eest. Liisingulepingu ülesütlemises, vara valduse taastamises ja vara võõrandamises

puudub hageja süü.

Kui kostja 2 kostja 1 esindajana tagastas liisingueseme valduse 17.01.2012.a., siis sai ta

hiljemalt samal hetkel teadlikuks ka liisingulepingu ülesütlemisest. Aga hageja poole pöördusid

kostjad sooviga asja lahendada enam kui 3 nädalat hiljem. Seega ei ole kohane ega usutav

kostjate väide, et kui nad oleksid liisingulepingu ülesütlemise teate kätte saanud, siis oleks nad

võlgnevused tasunud ja sõiduki välja ostnud vms.

Liisingulepingu ülesütlemise teade, mis on saadetud äriühingu registrijärgsele aadressile,

kättesaamise riski kannab äriühing ehk kostja 1. Juriidilise isiku puhul on mõistlik eeldada, et

ta korraldab oma asukohas temale adresseeritud posti tõrgeteta kättesaamise.

Äriühingu juriidiline aadress, mis antud juhul on sama, mis lepingus, et selle riski, et post, mis

on saadetud juriidilisele aadressile saadakse kätte, võtab äriühing ise. Kostjad on ise vara üle

andnud. Äriühingul oli pikalt võlgnevus.

Hageja ei ole kahju tekitamises süüdi, sest leping öeldi üles, kuna kostja jättis tasumata makseid

ja tekitas olukorra, et leping üles öeldakse. Hageja ei näe põhjuslikku seost hageja teoga, kuna

hageja järgis liisinglepingut ja varavalduse taastamise ja võõrandamisel ei ole kahju kostjale

tekitatud, kuivõrd kõik oli kokku lepitud liisinglepingus. Kostja enda süülise käitumise tõttu

tekkis olukord, kus tekkis tema vastu nõue, see ei saa olla sõltuv hageja poolt tehtud teost.

9. Hageja märkis, et kostjad esitasid 08.11.2012.a. seisuga Auto 24 müügikuulutused,

väidetavalt sama auto kohta, kus on auto hind suurem ja kostjad ütlesid, et hageja müüs vara

alla turuväärtuse. Hageja on selgitanud, et selles kuulutuses on märgitud odomeetri näit väiksem

ja müüjaks on xxxx. Hageja leiab, et see müügikuulutus ja hind ei tõenda tegelikku väärtust

tagastamise hetkel, puudub vin kood, et teada saada, kas on sama mudel, samuti ei ole teada

kas on tehtud parendusi.

II Kostjate seisukohad ja vastuhagi.

10. Kostjate arvates on hageja jätnud täpsustamata, kas ja mil viisil on ülesütlemisavaldus

kostjatele kätte toimetatud. Liisingulepingu kohaselt kohustus liisinguandja lepingu

ülesütlemisest teavitama liisinguvõtjat kirjalikult. Kostjatele teadaolevalt ei ole nimetatud

tahteavaldust neile kätte toimetatud, seega ei saa olla saabunud kättetoimetamisega kaasnevad

tagajärjed.

Hagiavalduses puudub info tahteavalduse kättetoimetamise kohta, millest tulenevalt ei saa olla

tekkinud ka muid hagis kirjeldatud tagajärgi sh kahju hagejale. Tahteavalduse kättesaamise

tõendamiskoormus lasub hagejal. Tahteavaldust ei ole kostjatele kätte toimetatud.

Makseviivitus sai võimalikuks seetõttu, et kostjad ei saanud nõuetekohaselt kätte ka arveid.

Hageja on õigusvastaselt lugenud lepingu lõppenuks, takistanud kostja 1 seaduslikku valdust

liisinguobjekti üle ning võõrandanud kostja 1 tahte vastaselt liisinguobjekti, millest tulenevalt

on kostja 1 kaotanud võimaluse omandada liisinguobjekt ja kaotanud ka liisinguobjekti

omandamiseks tasutud summad.

Hageja lülitas kostjad müügiprotsessist välja eirates kostjate pöördumisi olukorra

lahendamiseks; hageja ei teavitanud kostjaid nõuetekohaselt müüdava vara osas hinna

alandamisest; hageja võõrandas vara ebamõistlikult madala hinnaga tekitades iseendale oma

tegevusega hagiavalduses kirjeldatud kahju. Kostjad ja nendega lähedalt seotud isikud on

teinud pangale ettepaneku lahendada tekkinud olukord selliselt, et pooled saaksid vältida

müügiprotsessi ja sellega kaasneda võivaid täiendavaid kulusid. Hageja on sellest keeldunud.

Hageja käitumist ei saa pidada heauskseks ja hageja on teadlikult üritanud vältida mõistliku

kokkuleppe saavutamist lepingu osapooltega ning valinud sõiduki võõrandamiseks tee, millega

on loonud võimaluse hagiavalduses kirjeldatud kahju tekkimiseks.

11. Hageja soovis võõrandada liisinguobjektiks olevat sõidukit hinnaga 7490.- eurot, samas

nähtub hagiavaldusest, et vara tegelik võõrandamishind oli 3000.- eurot. Seega vähendas hageja

müügiprotsessi jooksul võõrandatava vara hinda. Hageja ei teavitanud kostjaid ei liisingueseme

võõrandamisest ega müügihinna alandamisest. Vastavalt Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-77-08, p

16 oleks hageja pidanud teavitama kostjaid sellest, et liisinguese müüakse odavamalt, kui see

plaanis oli. Teavitus on vajalik, et kostjad teaksid määratud hinnaga arvestada ja saaksid

liisingueseme müümisel osaleda.

Hageja ei ole tõendanud, et ta müüs liisingueseme kohaliku keskmise müügihinnaga, mis oleks

vastavuses liisingueseme tegeliku väärtusega. Hageja oleks pidanud püüdma liisingueset müüa

ka naaberriikides või vähemalt selgitama välja sealsed turuhinnad. Seda, et sõiduki tegelik

müügihind oli oluliselt suurem hinnast millega sõiduk müüdi, tõendab liisingueseme

müügikuulutus portaalis www.auto24.ee, kus müüdi seda sama sõidukit hinnaga 6890.- eurot

ja hageja enda poolt 22.10.2012.a. tellitud hindamisakt, mille kohaselt hinnati sõiduki

väärtuseks 7000.- eurot.

Tegeliku müügikahju hindamisel tuleks arvesse võtta tagastatud liisinguobjekti turuväärtusena

ka hinda, millega liisinguobjekt on edasi müüki suunatud. Antud juhul on liisinguobjekt nö

tavaostjatele edasimüüki suunatud kõrgema hinnaga kui see müüdi oma koostööpartnerile.

Sellise tegevusega on hageja suurendanud kostjatele kohaldatavat kahju hüvitamise kohustust

jättes arvestamata, et kahju hindamisel tuleb alati hinnata ka kahju kannataja osa kahju

tekkimises. Hagejal oli võimalus liisinguobjekt võõrandada kostjatele endile või võõrandada

oluliselt suurema summa eest vaba turu tingimustes. Hageja võõrandas liisingueseme

turuväärtuses oluliselt madalama hinnaga oma koostööpartnerile leides, et selle tulemusel

tekkinud hinnavahe peaks hüvitama kostjad. Ebasoodsa tehingu tegemisega kaasneva kahju on

tekitanud hageja endale ise, millest tulenevalt ei saa tekkinud kahju omistada kostjatele.

Riigikohus on leidnud, et kuigi juhinduda tuleb liisingueseme väärtusest, sõltumata

võõrandamisest, on lubatud poolte kokkuleppel lähtuda selle asemel liisingueseme tegelikust

müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast ning liisinguandjal on kohustus teha

kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel

parim ja kiireim tulemus. Ajavahemik, mille jooksul tuleb liisinguese võõrandada, peab sellise

kokkuleppe puhul olema põhjendatud ja mõistlik, arvestades mh liisingueseme olemust ja selle

võimalikku väärtuse langust aja möödudes. Hinnaerinevus kuni 10% võrra turuväärtusest on

kolleegiumi arvates sel juhul mõistlik ja lubatav ning liisinguandja on asja võõrandamisel oma

kohustuse kõrgeima tasu saamiseks sel juhul täitnud. Lubatuks ei saa pidada kokkulepet, mis

paneb hinnariski ainuüksi liisinguvõtjale, eriti kui viimane ei saa mõjutada müügiprotsessi.

Antud juhul on hageja pannud hinnariski kostjate kanda, jättes nad kõrvale aktiivsest

müügiprotsessist, teostanud müüki ebamõistlikult kaua ning jättes kostjaid teavitamata hinna

alandamisest ja sõiduki võõrandamisest ning müües sõiduki ebamõistlikult odava hinnaga alla

sõiduki tegeliku turuväärtuse, millega seda hiljem nö vabamüügis müüdi.

Asja tõendamine ei ole välistatud ka sarnaste asjade müügikuulutustega. Müügipakkumised on

põhimõtteliselt lubatavad tõendid võrreldava sõiduki hariliku väärtuse määramisel. Ka praegu

ca 2 aastat hiljem sõiduki tagastamisest liisinguandjale on sarnaste sõidukite tegelikud

müügihinnad oluliselt kõrgemad sellest hinnast, millega hageja otsustas sõiduki oma

koostööpartnerile võõrandada. Kahtlemata olid sarnaste sõidukite hinnad 2 aastat tagasi veelgi

kõrgemad ja pigem sarnased käesoleva vastuse lisades 3 ja 4 toodud hindadele kui hageja poolt

müügitegevusega saadud hinnale.

Hageja oleks liisingueseme korrektse müügi korral suutnud sõiduki tegeliku turuväärtuse

summa võrra kõrgemat hinda saada, mis omakorda oleks probleemideta kustutanud ka kostjate

võlgnevused hageja ees.

12. Kostjad on pöördunud postiteenuse osutaja poole ja palunud infot ülesütlemisavaldusi

sisaldanud saadetiste liikumise kohta ning saanud vastuse, et hageja poolt menetluse käigus

viidatud saadetisi ei ole kostjatele kättetoimetatud. Saadetiste kättetoimetamisel on tehtud

väljastamiskatse, mille ebaõnnestumisel on jäetud postkasti teade, saadetised ise on liikunud

ilma väljastamata tagasi postkontorisse, kust need on hoiutähtaja möödumisel tagastatud

saatjale. Seega ei ole kostjatel olnud võimalik tutvuda saadetistega, mistõttu ei saanud nad olla

teadlikud selles sisalduvast tahteavaldusest. Kuna saadetised on tagastatud saatjale, siis pidi see

olema teada hagejale, kes jätkas hagiavalduses kirjeldatud protseduuride läbiviimist, kuigi

kostjatel puudus teave selle kohta, et liisinguleping oleks üldse üles öeldud ja et neil oleks

võimalik tagajärgi ära hoida.

Tahteavalduse kättesaamise analüüsimisel tuleb kindlaks teha, kas tahteavalduse saajale oli

tagatud mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvuda, leides, et kuna tähitud kirja saabumise ja

postiasutusse hoiustamise teatis ei sisalda teavet saabunud kirja sisu kohta, puudub

tahteavalduse saajal mõistlik võimalus tahteavalduse sisuga tutvuda ja seega ei saa lugeda

tahteavaldust kättesaaduks. Seega lepingus märgitud aadressile postitamise ja tähitud kirja

saabumise teate postkasti panemisega ei ole võimalik tõendada tahteavalduse sisuga tutvumist.

Tahteavalduse selle saaja tegevuskohta või elu- või asukohta jõudmise riski ja

tõendamiskoormust kannab tahteavalduse tegija, sest tema valib teate saatmise viisi.

Kättetoimetamise riski panemisega kostjale kaldutakse kostja kahjuks kõrvale TsÜS § 69 lg-s

3 sätestatust ja see on kostjat ebamõistlikult kahjustav. Järelikult tuleb eeldada, et

käenduslepingu p 7 on tahteavalduse kättetoimetamise riski panemise osas kostjat

ebamõistlikult kahjustav ja seega tühine tüüptingimus. On väär argument, et peale postitamist

3 päeva jooksul tuleks lugeda tahteavaldus kättetoimetatuks. Tegelikkuses ülesütlemisavaldusi

kostjatele kätte ei toimetatud ja neil puudus võimalus nende saadetiste sisuga tutvuda, millest

tulenevalt ei saa olla saabunud ka nende teadete kättetoimetamisega kaasnevad tagajärjed.

13. Sõidukit ei tagastatud vabatahtlikult. Sõidukile tulid kostja 2 elukohta järgi teisaldajad, kes

kohustasid teda sõiduki valdust loovutama. Kuna kostjad ei olnud saanud kätte

ülesütlemisavaldust, takistas hageja sõiduki teisaldamisega kostja 1 seaduslikku valdust

liisinguobjekti suhtes. Kui kostjad oleksid saanud tahteavaldused kätte, oleks neil olnud

võimalus kõiki tagajärgi ennetada.

Kostja on tasunud hagejale 16.12.2011.a. ja 06.01.2012.a. makseid summas 318,60 eurot ja

322,83 eurot. Mõlemad maksed on teostatud enne sõiduki teisaldamist, mis näitab, et kostja oli

huvitatud osamaksete tasumisest eesmärgiga sõiduk omandada ning hageja poolt viidatud

ülesütlemisavalduse kättesaamisel oleks kindlasti kasutatud ülesütlemisavalduses kirjeldatud

õigust liisingulepingu ennistamiseks 5 päeva jooksul vastava teate kättesaamisest.

14. Hageja on esitanud selgituse selle kohta, et menetluse käigus esitatud 22.10.2012.a.

kuupäeva kandev akt on eksitus. Kostjate seisukohalt on see hageja soov olla seotud aktiga, kus

sõiduki väärtuseks oli märgitud väiksem summa. Ühe argumendina on hageja välja toonud, et

akt ei ole allkirjastatud. On oluline, et ka 06.09.2012.a. kuupäeva kandev akt ei ole

allkirjastatud. Küll aga on allkirjastatud sama akti koostaja poolt tehtud akt 02.02.2012.a.

kuupäeva seisuga, millest nähtub ka, et sõiduki väärtuseks on hinnatud 7000.- eurot. Hageja

poolt ekslikuks nimetatud akt näitab sõiduki ligilähedast väärtust, mis kattub ka 02.02.2012.a.

koostatud aktis oleva hinnaga, kostjate poolt esitatud sarnaste sõidukite müügipakkumistes

kajastuvate hindadega ja vastuses hagile lisas 3 esitatud sama sõiduki müügikuulutuses toodud

hinnaga. Väide, et müügikuulutuses nähtav sõiduk ei ole sama sõiduk kui liisinguobjektiks

olnud sõiduk, on eksitav. Kostja poolses vastuses hagile toodud auto24 müügikuulutusel

kajastuv sõiduk kannab sama registreerimisnumbrit xxxx, seega tegemist on liisingulepingu

esemeks olnud sõidukiga. Asjaolu, et müügikuulutuses oleva sõiduki läbisõit erineb sõiduki

tagastamisel fikseeritud läbisõidust võib olla selgitatav sellega, et sõiduki valdus võeti kostjalt

ära 17.01.2012, kuid müüdi väidetavalt alles septembris 2012. Nimetatud perioodil võidi

sõidukit kasutada ja läbisõitu suurendada või on tegemist nähtusega, kus müügiplatsile saabuva

sõiduki odomeetrit keritakse teadlikult selle atraktiivsemaks muutmiseks. Oluline on, et

tegemist on sama sõidukiga, mille väärtus hageja väitel oli 3000.- eurot, kuid hilisem

müügikuulutus, võrdlevad müügipakkumised ja hindamisaktid 02.02.2012.a. ja 22.10.2012.a.

kuupäeva seisuga kinnitavad sõiduki väärtuseks pigem ca 7000.- eurot. Sõiduk soetati

liisingulepingu kohaselt väärtusega 8947,63 eurot ning hageja väitel oli sõiduki väärtus aasta ja

kolme kuu pärast ainult 3000.- eurot. Kostja kasutas sõidukit sihipäraselt ja tema kinnitusel oli

sõiduk tehniliselt korras, mida kinnitab ka hageja enda esindaja poolt 02.02.2012.a. kuupäeva

seisuga tehtud akt, mistõttu tundub sellisel määral vara väärtuse vähenemine ebareaalne ja

põhjendamatu.

15. Kostja 2 kasutas sõidukit oma pere sõidukina. Üksikud defektid olid normaalne kulumine.

Teine hindamisakt tehti kaheksa kuud hiljem. Reaalne müük toimus oma koostööpartnerile ca

8 kuud hiljem. Sõiduk pannakse müüki teise hinnaga, kui algses hindamisaktis oli hinnaks

märgitud. Kostja on teinud ettepaneku, et makstakse võlgnevus ära ja leping lõpetatakse.

Maksete viibimise kohta on kostja öelnud, et viibis välismaal ja arveid ei olnud, et tasuda.

Kostja on maksnud peale lepingu ülesütlemist veel ühe osamakse. Kui hageja oleks tahtnud

käituda hooliva ettevõttena, siis ta oleks pidanud teatise kostjatele kätte toimetada.

16. Kostja 2 on allkirjastanud akti, aga sellest ei ole võimalik järeldada, et selle akti

koostamisega on üle antud taganemisavaldus. Kui isikult sõiduk ära võetakse, võis järeldada,

et lepinguga on probleem, aga formaalselt taganemise avaldust kostjatele kätte antud ei ole ja

sellest tulenevalt kõik järgnevad hageja poolt väidetud tagajärjed, on hageja enda poolt tekitatud

ja kostjad süüdi ei ole.

Sisuliselt on see hageja poolt meelevaldselt läbi viidud toiming ja kõik järgnev on hageja enda

tekitatud kahju. Ühtlasi on kostja sellise tegevusega kaotanud võimaluse liisingulepingus

sätestatud õiguse viimase osamakse tasumisel selle asja omanikuks saada. Seega on kostja

kaotanud ka kõik liisinglepingu alusel sissemakstud osamaksed. Sellest tulenevalt on kostjad

esitanud vastuhagi.

Üksnes postkasti teate panemisega ei saa lugeda tahteavalduse kätte toimetatuks ja seda

tingimust ei saa lugeda ka siduvaks lepingu mõttes, sest hageja on see, kes valib viisi kuidas

tahteavaldus kätte toimetada. Hageja ei ole tõendanud, et kostjad oleksid tahtlikult vältinud

tahteavalduse vastu võtmist ega taksitanud mingil muul viisil teate kätte saamist. Hageja on

teadlik olnud, et tema tahteavaldus ei ole kunagi kohale jõudnud, kuid see ei ole takistanud

hagejat edasistest protsesside läbiviimisel.

17. Kostjad märkisid, et taganemisavalduse mittekättesaamist tõendav tõend on Eesti Posti

vastus, kus on näha, et teade ei ole kätte toimetatud. Hageja poolset käitumist kostjate

müügiprotsessist väljalükkamise osas tõendab kirjavahetus, Auto 24 müügikuulutus,

22.10.2012.a. tehtud hindamisakt. Auto 24 kuulutused näitavad, et hageja on müünud sõiduki

liiga madala hinnaga, mistõttu on tekitanud endale kahju, mida oleks saanud ära hoida.

Kirjavahetus näitab hageja ei olnud huvitatud sõiduki võõrandamisest kostja ja kostja 2

lähisugulastele. See hind, mida hageja pakub 7490.- eurot on peaaegu sõiduki soetamisväärtus.

Seda ei saa pidada mõistlikuks, et kostjad maksavad suure osa osamakseid ära ja siis ostavad

sõiduki välja pakutud summaga. Selle asemel et leppida kokku lepingu lõpetamises ja sõiduki

soetamises jääkväärtusega. On tehtud selge ettepanek sõiduk osta, sellel on järgnenud

müügiportaali link, kus on võimalik osta turuhinnaga ja hiljem hoopis müüakse alla turuhinna.

Liisinguvara väärtuse hindamisel tuleb vaadata sellel hetkel müügisolevate võrdlevate

pakkumiste põhjal turuhinda. Kuidas turuväärtust muidu hinnata, kui hageja poolt koostatud

hindamisaktide ja võrdlevate müügipakkumiste järgi, kus joonistub välja muster palju see

sõiduk võiks maksta. Hageja on ise esitanud kaks hindamisakti ja kostja on esitanud ühe

hindamisakti juurde ja sealt on näha, et algselt oli hind 7000.- eurot, kui on vaja võõrandada

oma koostööpartnerile, siis oli hind 3000.- eurot ja hiljem võõrandati sõiduk jälle 7000.- euro

eest. See näitab, et hageja on endale teadliku tegevusega tekitanud selle kahju. Seda sõidukit

oleks saanud võõrandada oluliselt kallimalt, mis oleks ära katnud kahjunõuded, mis on kostjate

vastus esitatud.

Tagastamiseseisuga, kui valdus võeti ära, siis esimene akt oli tehtud 02.02.2012.a ja sõiduki

turuväärtuseks oli hinnatud 7000.- eurot, kaheksa kuud hiljem, kui oli sõiduk vaja võõrandada

oma koostööpartnerile, langes hind 3000.- euro peale. Tegelikult on hageja teadlikult mänginud

hindamisaktidega, et tegeliku turuväärtusega manipuleerida. Oktoobri hindamisaktis on näha

kuupäev 20.10.12.a., mis näitab, et sõiduki turuväärtus oli 7000.- eurot. Need kõikumised

tekitavad küsimusi ja võrdlevad müügikuulutused näitavad seda, et hind ei saanud olla nii

madal. Sellel sõidukil oleks pidanud olema suured puudused, et hind nii palju kõiguks. Sõidukil

oleks pidanud tõsised rikked. Välja on toodud normaalses kasutuses tekkivad

kulumisprotsessid, mis on igapäevaselt tavalised.

18. Kostjad esitasid vastuhagi. Nimelt kostja 1 on sõlminud hagejaga sõiduauto omandamiseks

kapitalirendilepingu. Kapitalirendilepingut sõlmides oli tahe, et liisingulepingu lõppedes läheb

sõiduki valdus koos omandiõigusega üle kostjale 1. Sellist tagajärge ei saabunud ning selle

asemel kostja 1 on hageja süül kaotanud võimaluse saada viimase osamakse tasumisel sõiduki

omanikuks kaotades ühtlasi sõiduki omandamiseks osamaksetena tasutud raha.

Kostjad kinnitavad, et ülesütlemisavalduse kättesaamisel oleksid nad kohe liisinguandjaga

kontakteerunud ja asunud olukorda lahendama. Sellist võimalust kostjatele ei antud ja leping

loeti ühepoolselt ilma kostjaid sellest teavitamata üles öelduks, võttes sellega kostjatelt

võimaluse olukorra lahendamiseks käituda ülesütlemisavalduses hageja enda poolt pakutud

viisil. Hageja pidi olema teadlik ülesütlemist sisaldava tahteavalduse kättetoimetamatusest

kostjatele. Sellele vaatamata jätkas hageja tavapäraseid protseduure just nagu oleks

ülesütlemisavaldus korrektselt kostjatele kätte toimetatud. Sellise tegevusega tekitas hageja

endale hagiavalduses kirjeldatud kahju.

Kostja 1 otseseks varaliseks kahjuks on kõik liisingulepingu alusel kostja kasutusse antud

sõiduki omandamiseks tehtud osamaksed. Sõiduki valduse kaotamise hetkeks 17.01.2012.a. oli

kostja 1 tasunud kokku 5187,24 eurot. Arvestades asjaolu, et sõidukit oli saadud aasta ja kolme

kuu jooksul kasutada ning sõiduki turuväärtus peale sõiduki kostja valdusest väljaminemise

järel oli hindamisaktide, sõiduki hilisema müügipakkumise ja võrdlevate sõidukite

müügipakkumiste alusel ca 7000.- eurot, ei lähtu kostja hea tahte märgiks tekkinud kahju

arvestamisel sõiduki soetusmaksumusest, vaid selle tegelikust turuväärtusest. Eeltoodust

tulenevalt on hageja poolt kostjale tekitatud otsene varaline kahju kokku 3239,61 eurot. Kahju

arvutamise aluseks on võetud sõiduki turuväärtus summas 7000.- eurot, millest on lahutatud

tasumata osamaksed summas 1065,66 eurot ja jääkväärtus summas 2694,73 eurot.

Kostjad esitasid vastuhagi, kuna taganemisavaldust ei ole nõuetekohaselt esitatud. Vastasel

korral ei oleks kahjunõuet. Hageja on oma positsiooni ära kasutades eiranud, et lepingu

ülesütlemise tahteavaldus tuleb kätte toimetada ja tuleb veenduda, et kostjad on sellega

tutvunud. Isegi peale seda on kostjad tasunud osamaksed, mis näitab, et nad ei olnud teadlikud

ülesütlemisest. Järgmine hetk, oli sõiduki äraviimine ja kostjad asusid hagejaga läbi rääkima.

Põhjuslik seos on selles, et hageja ei ole taganemisavaldust kättetoimetanud ja kostjad ei ole

saanud sellel adekvaatselt reageerida, kuna ei ole seda kätte saanud. Kui kostjad on teadlikud,

et leping on lõppenud, siis tekib hagejal õigus vara valdusest ära võtta. Kaudselt ei saa

liisingulepingut üles öelda, see peab olema otsene tahteavaldus ja kirjalikult väljendatud ja

teisel poolel peab olema võimalus sellega tutvuda. Kuna valdus võeti ära ja ühtegi muud õigust

ei tekkinud, mis oleks muidu tekkinud, kui taganemisavaldus oleks kätte toimetatud, siis

kostjatel ei tekkinud võimalus tasuda võlgnevust ja lepingu ennistamist.

III Kohtuotsuse põhjendused:

19. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata.

20. Vaidlust ei ole järgmiste asjaolude üle. Hageja, kostja 1 ning müüja sõlmisid 22.10.2010.a.

liisingulepingu nr 20116477 koos maksegraafikuga, mille esemeks oli sõiduauto Xxxx,

väljalaskeaasta 2003. Lisaks sõlmis hageja kostjaga 2 käenduslepingu (t lk 60-61), mille

kohaselt kostja 2 vastutab solidaarselt kostja 1 liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise

eest täies ulatuses.

Kostja 1, kelle kohustuseks oli vastavalt liisingulepingule liisingumaksete tasumine, jäi

maksete tasumisega viivitusse ning tekkis võlgnevus.

21. Poolte vahel on vaidlus, kas liisinguleping öeldi kehtivalt üles, st kas liisingulepingu

ülesütlemisteade (t lk 62-63) toimetati kostjatele nõuetekohaselt kätte.

Kohus on seisukohal, et kostjatele ülesütlemise teatiste saatmisega ei saa lugeda

liisingulepingut üles öelduks. Poolte vahel sõlmitud liisingulepingu punkti 9.2 kohaselt kõik

lepinguga seotud teated tuleb esitada lepingus fikseeritud aadressil liht- või tähitud kirjaga;

kiireloomulistel juhtudel faksi või elektronposti teel. Hageja on tõendanud, et lepingu

ülesütlemise teade edastati kostjatele tähitud kirjadega (Eesti Posti kviitungid t lk 127, 128),

nende lepingujärgsetele aadressidele. Kostjate poolt esitatud AS-i Eesti Post vastusest (t lk 147)

nähtub, et tulenevalt väljastuskatse ebaõnnestumisest jäeti saajate postkasti saadetise saabumise

teade. Saajad saadetistele hoiutähtaja jooksul järgi ei tulnud ja saadetised on 20.01.2012.a.

saatjale AS-ile Nordea Finance Estonia tagastatud.

Kohus märgib, et ainuüksi tähitud kirja saabumise teate postkasti panekuga ei ole tahteavaldust

kätte antud. Tähitud kirja saabumise ja postiasutusse hoiustamise teatis ei sisalda teavet

saabunud kirja sisu kohta. Seetõttu puudub tahteavalduse saajal mõistlik võimalus

tahteavalduse sisuga tutvuda ja seega ei saa lugeda tahteavaldust kättesaaduks. Järelikult ei

toimunud ülesütlemine tahteavalduse saabumise teate postkasti panekuga.

22. Kostjad on märkinud, et on tasunud hagejale 16.12.2011.a. ja 06.01.2012.a. liisingulepingu

alusel makseid, ning et mõlemad maksed on tehtud enne sõiduki teisaldamist.

Sõiduki üleandmise-vastuvõtu aktist (t lk 68) nähtuvalt on sõiduk üle antud 17.01.2012.a.

Hageja on märkinud, et liisinguleping öeldi üles peale neljateistkümnendat makset, aga

võlgnevused tekkisid juba varasemalt. Üheteistkümnes makse maksti viivitusega ja peale

neljateistkümnendat arvet oli tasumata juba neli makset ja siis öeldi leping üles.

Hageja poolt esitatud arvete ja laekumiste väljavõttest (t lk 75-76) nähtub, et kostja 1 on jätnud

arve tasumata esmakordselt septembris 2011.a. ning seejärel oktoobris 2011.a., novembris

2011.a. ning detsembris 2011.a. Seejärel, so samal kuul ning järgmisel kuul, on kostja teinud

maksed.

Kohus märgib, et vastavalt TsÜS § 68 lg 1 ja 3 võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui

seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib

järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg.

Kohus märgib, et vastavalt liisingulepingu punktile 4.5 kohaselt tasub liisinguvõtja makse

liisinguandja poolt esitatud arvete alusel. Arve mitteõigeaegne kättesaamine ei vabasta

liisinguvõtjat maksete tähtaegse tasumise kohustusest. Kui liisinguvõtja ei ole saanud arvet

kätte 5 päeva enne järjekordse makse tähtpäeva, teavitab ta sellest viivitamatult liisinguandjat.

Sama lepingu punktist 6.4 tuleneb liisinguandja õigus öelda üles leping, kui liisinguvõtja ei

täida lepingust tulenevaid kohustusi, sh ei tasu lepingumakseid.

Kohus leiab, et kostjad, andes liisingulepingu eseme üle liisinguandja volitatud esindajale,

võisid järeldada sellest liisinguandja tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kohus on seisukohal,

et jättes maksed tasumata pidi kostja arvestama asjaoluga, et hageja võib liisingulepingu üles

öelda. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et kostja, jättes liisingumaksed maksmata ning andes vara

üle liisinguandja esindajale, ei olnud teadlik liisinguandja tahtest leping üles öelda.

Esitatud kirjavahetusest (t lk 102-103) nähtuvalt on E S 03.02.2012.a. edastanud hageja

esindajale kirja, milles teatab, et on huvitatud E S kasutuses olnud xxxx väljaostmisest ning

palub infot tingimuste kohta.

Nimetatud kirjast ja sellele järgnenud kirjavahetusest võib järeldada, et kostjad olid teadlikult

liisingulepingu ülesütlemisest, kuivõrd kehtiva liisingulepingu olemasolu korral ei oleks

kostjatel olnud vajadust sõiduk välja osta.

Kohus leiab, et liisingulepingu sätte, mille kohaselt liisinguandja on kohustatud liisinguvõtjale

lepingu ülesütlemisest kirjalikult teatama (p 6.5), mittejärgimine ei muuda hageja poolset

ülesütlemist tühiseks, kuivõrd kostja oli teadlik lepingu ülesütlemisest.

Eeltoodust tulenevalt on liisinguleping hageja poolt kehtivalt üles öeldud.

23. Kohus on seisukohal, et kostjate tegevusest ei nähtunud nende tahe lepingulist suhet

hagejaga jätkata.

Kostjate poolt kohtule edastatud kirjavahetusest nähtub, et kostja on pöördunud hageja poole

võlgnevuste kõrvaldamise sooviga 07.02.2012.a., so alles pärast sõiduki üleandmist hagejale.

Seetõttu ei ole usutav ka kostjate väide, et kostja 1 ei saanud varasemalt kätte talle esitatud

arveid. Kostja 1 on tasunud korrektselt makseid kuni augustini 2011.a., seega sai kostja kuni

selle ajani kätte ka hageja poolt saadetud arved.

Esitatud kirjavahetusest nähtub ka see, et hageja esindaja on viidanud kostjate võimalusele

osaleda avalikul müügil ning teatanud, kes tegeleb sõiduki müügiga. Kohus on seisukohal, et

kostjad ei ole põhistanud oma väidet, nagu oleks hageja eiranud kostjate soove liisinguesemeks

olnud sõiduk osta.

24. Kohus märgib, et hageja on esitanud hagiavalduses nõude arvestuse, millele kostjad ei ole

omalt poolt vastuväiteid esitanud.

Samas leiavad kostjad, et hind, millega sõiduk võõrandati, oli ebamõistlikult madal. Nimelt

tundub hinna vähenemine ebareaalne. Nähtuvalt hageja poolt AS-ile Xxxx esitatud arvest on

kõnealune sõiduk müüdud hinnaga 3000.- eurot (t lk 72). Arve on esitatud 06.09.2012.a. ning

tasumise tähtajaks on 06.09.2012.a.

Hageja on hinna vähenemist põhjendanud sellega, et kui sõidukilt oleks eemaldanud kõik vara

üleandmisel ilmnenud välised ja ka tehnilise kontrolli käigus tuvastatud puudused, siis oleks

vara turuväärtus olnud 7000.- eurot (km-ga). Kuivõrd tulenevalt Riigikohtu praktikast hageja

enam tagastatud sõidukeid remontida ei laskunud, suunati tagastatud liisinguese müüki koos

sellel olnud puudustega ning selle turuväärtuseks määrati 3000.- eurot.

Hageja on esitanud kohtule sõiduki müüki suunamise hindamisakti (t lk 71), millest nähtuvalt

on sõidukil mitmeid turuhinda langetavaid puuduseid. Sõiduki hinnaks on märgitud 3000.-

eurot. Kohus leiab, et hageja on põhistanud sõiduki hinna muutuse esialgse (t lk 148) ning

hilisema hindamise ajal, kuivõrd olemasolevate puuduste hindamisel on sõiduki hind

vähenenud.

Eeltoodust tulenevalt, kuna kostjad ei ole vaidlustanud hageja nõude arvestust, kuulub hageja

nõue rahuldamisele ja kostjatelt solidaarselt välja mõistmisele liisingulepingust tulenev

võlgnevus summas 1584,81 eurot ning viivised summas 415,19 eurot.

Kohus märgib täiendavalt, et vastavalt hageja selgitusele (t lk 124) on 22.10.2012.a. kuupäeva

kandev hindamisakt (t lk 108) selles esineva vea tõttu ekslik ning kohus seda tõendina ei

arvesta. Hageja on põhistanud, kuidas sattus väljatrüki käigus vale kuupäev hindamisaktile.

25. Kostja ei nõustu sõiduki müügihinnaga ja viitab portaalis auto 24 olevale müügikuulutusele

(t lk 106-107), mille kohaselt müüdi sama liisinguese hinnaga 6890.- eurot. Kohus märgib, et

portaalis olev müügikuulutus kannab 08.11.2012.a. kuupäeva. Hageja on AS-ile Xxxx esitatud

sõiduki müügil 06.09.2012.a arve summas 3000 eurot. Kohus leiab, et portaalis olevat

müügikuulutust ei saa käesolevas asjas pidada asjakohaseks tõendiks, kuivõrd kuulutus on AS-

ile Xxxx müügist hilisem ning ei näita sõiduki väärtust hageja poolt selle müümisel AS-ile

Xxxx. Asjaolust, et kuulutuses on kõnealuse liisingulepingu eseme fotod, ei saa järeldada, et

tegemist on selle eseme müügiga. Fotol on kohtu hinnangul illustratiivne tähendus ega tõenda

liisingulepingu esemeks olnud sõiduki müüki kuulutuses toodud hinnaga.

26. Kostjad on esitanud hageja vastu vastuhagi kahju hüvitamise nõudes. Kostjate kahju seisneb

hagejale tehtud liisingumaksetes.

Kohus märgib, et vastavalt liisingulepingu punktile 6.5 ei kuulu tasutud liisingumaksed lepingu

ülesütlemisel tagastamisele. Kohus leiab, et nimetatud säte välistab kostjate nõudeõiguse.

Kohus leiab lisaks, et kahjuhüvitise väljamõistmine hagejalt ei oleks kooskõlas kahju

hüvitamise eesmärkidega.

Nimelt vastavalt VÕS § 127 lõikele 1, kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

Kohus möönab, et kuigi liisingulepingu ülesütlemise teate kostjatele kättetoimetamine ei ole

toimunud kõiki liisingulepingust tulenevaid nõudeid järgides, ei ole kahju hüvitamise nõue

esitatud nende rikkumistega kaasnenud võimaliku kahju hüvitamiseks, vaid kapitalirendi

lepingu alusel tehtud maksete hüvitamiseks.

Kohtu hinnangul ei ole kostjate nõue aga kooskõlas kahju hüvitamise eesmärgiga. Kohus leiab,

et kostjatele kahju hüvitamine tooks kaasa olukorra, kus kostjad on liisingulepingu kehtivuse

ajal sõidukit kasutanud selle eest tasumata.

Eelpool toodud põhjendustel jätab kohus vastuhagi rahuldamata.

Menetluskulud.

27. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 165 lg 3 kohaselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad

kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi

lõikes 2 sätestatu kohaldamist.

Eeltoodust tulenevalt vastutavad kostjad solidaarselt hageja menetluskulude eest. Kostjate

menetluskulud jäävad kostjate endi kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis,

kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu

kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei

määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

28. Kohus juhindus kohtuotsuse tegemisel TsMS §-ide 441-442 nõudeist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Maido

Roots

Tartu Ringkonnakohtu 11.11.2015 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:

1. Viru Maakohtu 19. juuni 2015 otsus tühistada osaliselt, hagi rahuldamise ja

menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta AS-i Nordea Finance

Estonia hagi E S ja Xxxx vastu rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Ülejäänud

osas jätta Viru Maakohtu 19. juuni 2015 otsus muutmata.

2. Lugeda Viru Maakohtu 19. juuni 2015 otsus sõnastatuks järgmiselt:

2.1.

Jätta AS-i Nordea Finance Estonia hagi E S ja Xxxx vastu rahuldamata.

2.2.

Jätta E S ja Xxxx vastuhagi AS-i Nordea Finance Estonia kahjuhüvitise nõudes

rahuldamata.

2.3.

Jätta poolte menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.

3. E Si ja Xxxx apellatsioonkaebus rahuldada.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda ning menetluskulud ringkonnakohtus

vastustaja AS-i Nordea Finance Estonia kanda.

2. Mõista AS-ilt Nordea Finance Estonia E S kasuks välja menetluskulud ringkonnakohtus 525

(viissada kakskümmend viis) eurot. Menetluskulud tuleb tasuda E S arveldusarvele nr xxxx

AS-s SEB Pank.