3-15-1558/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

19. juuni 2015. a, Tallinn

Haldusasja number

3-15-1558

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus Elektro Nordic OÜ suhtes

täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Merle

Siibak

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse –

Elektro Nordic OÜ

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba

arestida Elektro Nordic OÜ ettemaksukonto (viitenumber 25351051) summas

6285,76 eurot Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu).

2. Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata

teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus

kätte Elektro Nordic OÜ-le.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab, esitada Tallinna

Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates

määruse kättetoimetamisest arvates (MKS § 1361 lg 4, HKMS § 265 lg 5, § 204 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel

17.06.2015 Tallinna Halduskohtule taotluse ja 18.05.2015 selle täienduse täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks loa saamiseks maksukohustuslase rahalistele nõuetele ja varalistele

õigustele sissenõude pööramise teel, valides meetmena aresti seadmise Elektro Nordic OÜ

ettemaksukontole (viitenumber 25351051) Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) summas

6285,76 eurot. Põhjendused:

1.1. Maksuhaldur kontrollib 19.02.2015 teate nr 12.2-3/031891-1 alusel Elektro Nordic OÜ

2014. a detsembrikuu käibemaksu tagastusnõude õigsust ja 22.04.2015 korralduse

nr 12.2-3/031891-2 alusel Elektro Nordic OÜ 2014. a detsembrikuu käibedeklaratsioonis

deklareeritud andmete õigsust. Elektro Nordic OÜ müüs müügiarvete alusel „Glennds“ SIA-le

3-15-1558

2(6)

elektroonilisi komponente kokku summas 39 949,66 eurot 0%-lise käibemaksu määraga.

Elektro Nordic OÜ importis kauba välisriikidest, millest tekkis 2014. a detsembrikuus

käibemaksu enammakse summas 6285,76 eurot. Maksuhalduril tekkis kontrolli käigus kogutud

tõendeid hinnates põhjendatud kahtlus, et Elektro Nordic OÜ ei müünud elektroonilisi

komponente „Glennds“ SIA-le, vaid tundmatule kolmandale isikule, kes ei pruugi olla teise

liikmesriigi maksukohuslane, millest tulenevalt ei ole põhjendatud kauba maksustamine

0%-lise käibemaksu määraga. Elektro Nordic OÜ juhatuse liikmete Deniss Sitnikovi ja Iouri

Ezerski suuliste seletuste kohaselt toimus kauba üleandmine „Glennds“ SIA juhatuse liikmele

Juri Tarassovile aadressil Mustamäe tee 5-811, Tallinn, kus asub Elektro Nordic OÜ kontor.

Kui kaup jõudis Lätti, siis pani „Glennds“ SIA Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu

konventsiooni dokumendile (CMR) pitsati jäljendi ja saatis CMR tagasi Elektro Nordic OÜ-le.

Maksuhaldurile kontrollimiseks edastatud originaal CMR ei vasta konventsiooniga kehtestatud

CMR vormistusele ja kõik lüngad dokumendil on arvutiga eeltäidetud, mis ei ole CMR täitmise

puhul tavapärane. Elektro Nordic OÜ juhatuse liikmed põhjendavad seda sellega, et CMR

koostamine toimub alati samal päeval, kui toimub kauba üleandmine ja see koostatakse koos

„Glennds“ SIA juhatuse liikme Juri Tarassoviga, kes ütleb sõiduauto numbri ja margi, millega

kaup Lätti viiakse.

1.2. CMR dokumendi kohaselt anti 2014. a detsembrikuul esitatud müügiarvete

i161214C41-1, i081214C41-1 ja i011214C41-1 alusel soetatud kaup üle „Glennds“ SIA-le

16.12.2014 ning kaup jõudis Lätti 16.12.2014. Kaupa transporditi sõiduautoga Mercedes-Benz,

registrimärgiga nr JB-9574. Automaatne numbrituvastussüsteem ei ole tuvastanud nimetatud

sõidukiga Läti piiri ületust perioodil 2014 juuli – 2015 jaanuar, millest tulenevalt ei ole

tõendatud kauba Eestist väljatoimetamine ja selle 0%-lise määraga müük. Maksuhalduril ei ole

õnnestunud „Glennds“ SIA juhatuse liikmele Juri Tarassovile tema rahvastikuregistrijärgsele

aadressile kätte toimetada korraldust teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks ega saada

temaga ühendust rahvastikuregistrisse kantud telefoninumbritel. Elektro Nordic OÜ juhatuse

liikmete teatatud „Glennds“ SIA kontaktandmed ei ole õiged. Elektro Nordic OÜ juhatuse

liikmete seletuste kohaselt pidi Juri Tarassov kaubal alati üksi järel käima, kuid temale ARK

poolt väljastatud juhiluba lõppes 26.04.2013 ja pärast seda ei ole talle uut luba väljastatud.

Seega puudub Juri Tarassovil kehtiv juhtimisluba.

1.3. Elektro Nordic OÜ juhatuse liikmete seletuste kohaselt toimus sularaha vastuvõtt arvete

koostamisega samal kuupäeval. Asjasse puutuvad arved, mille alusel olid koostatud ka kassa

sissetuleku orderid, olid 01.12.2014 arve nr i011214C41-1 summas 25 707,67 eurot,

05.12.2014 arve nr i081214C41-1 summas 7623,28 eurot ja 12.12.2014 arve nr i161214C41-1

summas 6618,71 eurot. Kogu kauba üleandmine toimus alles 16.12.2014. Tavapärast

äriloogikat arvestades ei ole usutav, et äriühing, mille kontor ja eeldatavasti ka sularahakassa

asuvad Lätis, käib 1 kuu jooksul 3 korda Eestis üksnes arveid tasumas, ilma kaupa reaalselt

välja võtmata ja alles neljandal korral võtab kogu makstud kauba korraga välja. Juhul, kui

“Glennds” SIA tahe oli arved sel moel tasuda, oleks oluliselt odavam tasuda 3 arve eest

ülekandega, kui sõita selleks paar tuhat kilomeetrit. Sealjuures ei ole seletuste kohaselt tegu

raskekaalulise kaubaga, vaid selle kogukaal oli umbes 8 kg ja mahtus ära tavamõõdus

pappkasti. Elektro Nordic OÜ ei ole kontrolli käigus esitanud selliseid dokumente, mis

tõendaks üheselt, et kaup tõesti Eestist Lätti toimetati.

1.4. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et Elektro Nordic OÜ poolt 2014. a detsembrikuu

müügiarvetel nr i161214C41-1, i081214C41-1 ja i011214C41-1 kajastatud kauba tegelik ostja

ei olnud „Glennds“ SIA, vaid tundmatu kolmas isik. Kuna ei ole teada, kellele

Elektro Nordic OÜ tegelikkuses elektroonilisi komponente müüs, ei saa olla ka veendumust, et

tegelik kauba saaja oli teise liikmesriigi maksukohustuslane. Seetõttu on tõenäoline

3-15-1558

3(6)

Elektro Nordic OÜ kauba müügi 20%-lise määraga maksustamine ja maksusumma määramine

summas 7989,93 eurot.

1.5. Elektro Nordic OÜ deklareerib sisendkäibemaksu summas 5810,16 eurot, millest

5480,73 eurot moodustab impordilt tasutud käibemaks. Deklareeritud andmete tulemusel tekkis

käibemaksu enammakse summas 6285,76 eurot. Kontrolli käigus on maksuhaldur tuvastanud,

et Elektro Nordic OÜ 0%-lise määraga maksustatud müük „Glennds“ SIA-le ei ole tõendatud.

Seetõttu on tõenäoline, et Elektro Nordic OÜ kauba müük „Glennds“ SIA-le maksustatakse

20%-lise määraga (39 949,66 eurot x 20% käibemaks = 7989,93 eurot). Kavandatava

maksuotsusega tekiks Elektro Nordic OÜ-l tasumisele kuuluv käibemaks summas

1704,17 eurot.

1.6. Maksuhaldur viib Elektro Nordic OÜ maksustamisperioodi 2014. a detsembrikuu

käibedeklaratsioonis deklareeritud enammakstud käibemaksu õigsuse kontrollimiseks

algatatud üksikjuhtumi kontrolli läbi tagastusnõuete menetlemiseks MKS § 106 lg-s 2

ettenähtud piiratud menetlustähtaja tingimustes. Kontrolli käigus esitas maksuhaldur

04.06.2015 välispäringu Läti maksuhaldurile, mille vastamise tähtaeg on üks kuu, st kuni

04.07.2015. Maksuhalduri hinnangul on Elektro Nordic OÜ 2014. a detsembrikuu

käibemaksuarvestuse õigsuses veendumiseks oluline saada teavet ka Läti äriühingu “Glennds”

SIA käibemaksuarvestuse kohta. Maksuhaldur on kasutanud ära käibemaksuseaduse (KMS)

§ 34 lg-s 2 sätestatud võimaluse pikendada tagastusnõude täitmise tähtaega 60 päeva võrra ja

on kohustatud 04.02.2015 esitatud tagastusnõude summas 6285,76 eurot vabastama

ettemaksukontole 26.06.2015 ehk enne Elektro Nordic OÜ-le võimaliku maksuotsuse

koostamist.

1.7. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et pärast maksukohustuse määramist äriühingule

võib selle sundtäitmine osutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või

võimatuks. Seetõttu esinevad alused Elektro Nordic OÜ suhtes täitetoimingute rakendamiseks.

1.8. Elektro Nordic OÜ ei oma kinnistuid. Liiklusregistri kohaselt puuduvad tal sõidukid.

Väikelaevade registri andmetel puuduvad tal väikelaevad. Väärtpaberi keskregistri andmetel ei

oma äriühing väärtpaberi kontot. Swedbank AS arvelduskonto jääk 31.12.2014 seisuga oli

1839,12 eurot. Nimetatud summa on oluliselt väiksem 2014. a detsembrikuu tagastusnõude

summast. Samuti on arvelduskontol oleva raha puhul tegemist väga likviidse varaga, mistõttu

ei saa olla täit veendumust, et kontrolli lõppemisel ei ole kontojääk vähenenud.

1.9. Maksuhaldur lõpetab täitetoimingud hiljemalt 2 tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu

sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või maksukohustuslane esitab tagatise summas

7542,91 eurot (taotluses ekslikult 6285,76) (6285,76 eurot + 20% täitekulud ehk 1257,15 eurot)

MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Kuna

tagatise realiseerimisel võib tekkida täitetoimingute sooritamise vajadus, millega kaasnevad

täitekulud, siis on põhjendatud maksukohustuse nõude tagamise käigus tagada ka nõue

võimalike täitekulude osas. MTA on seisukohal, et täitekulude suurust on võimalik kindlaks

määrata vaid eelduslikult, kuid tuginedes eeltoodule ning maksuhalduri varasemale praktikale,

on selleks keskmiselt 20% tagatava nõude suurusest.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega

sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2

kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos

põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.

3-15-1558

4(6)

Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt

otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.

MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute

sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist

isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene

seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise

ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

3. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha

halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.

Riigikohus leidis 30.04.2013 määruses haldusasjas nr 3-3-1-4-13 (p 10), et MKS ei näe

otsesõnu

ette

ettemaksukonto

arestimise

võimalust.

Kuna

ettemaksukontol

on

maksukohustuslase rahalised nõuded riigi vastu, tuleb ettemaksukonto arestimist käsitleda

kontol oleva rahalise nõude arestimisena MKS § 130 lg 1 p 6 ja täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 111 tähenduses.

4. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi

viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine,

ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise

nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu

osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda,

kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav

maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik

pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel

saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse

rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava

maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab

maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb

tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on

tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise

võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

5. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed:

1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine

või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed

tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130

lg-s 1 või TMS-s sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud

toimingu tegemist vajalikuks.

6. Kohtu hinnangul vastab taotlus MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul

määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

Taotlusest nähtub, et maksuhaldur viib Elektro Nordic OÜ suhtes läbi üksikjuhtumi

kontrollimenetlust käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise osas. Samaaegselt viib

maksuhaldur läbi ka tagastusnõude õigsuse kontrolli menetlust.

7. Maksuhalduri taotlusest ja asja materjalidest nähtuvalt esitas Elektro Nordic OÜ

04.02.2015 maksustamisperioodi 2014. detsembrikuu käibedeklaratsiooniga enammakstud

käibemaksu tagastusnõude (vt tl 25). Maksuhaldur teavitas Elektro Nordic OÜ-d 19.02.2015

(tl 6) kontrollimenetluse alustamisest tagastusnõude õigsuse tuvastamiseks. MKS § 106 lg 2

3-15-1558

5(6)

ls 1 kohaselt tagastatakse summa, mille tagasisaamiseks on isikul õigus, 60 päeva jooksul

taotluse saamise päevast arvates. KMS § 34 lg-te 2 ja 3 järgi võib maksuhaldur pikendada

motiveeritud otsusega tagastusnõude täitmise tähtaega 30 kalendripäeva kaupa kokku kuni

60 kalendripäeva. Seega oli maksuhalduril eelviidatud sätete alusel kohustus otsustada

120 kalendripäeva jooksul, kas tagastusnõue täita või jätta see põhjendatud otsusega

rahuldamata. Viidatud 120 päeva möödus 04.06.2015. Seega on ekslik maksuhalduri seisukoht,

et tal on tagastusnõude täitmisega aega kuni 26.06.2015. Kohus juhib vastustaja tähelepanu

sellele, et viidatud 120-päevane tähtaeg hakkab MKS § 106 lg 2 ls 1 järgi kulgema taotluse

esitamisest, mitte kontrollimenetluse alustamisest. KMS § 34 lg 3 ls 2 järgi teeb maksuhaldur

kirjaliku motiveeritud otsuse tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamise kohta hiljemalt

5 kalendripäeva enne tagastusnõude täitmise tähtaja lõppemist. Praegusel juhul tulnuks esimene

tähtaja pikendamise otsus teha 5 päeva enne 05.04.2015 ja teine 5 päeva enne 05.05.2014.

Maksuhaldur tegi pikendamise otsused 22.04.2015 (tl 25) ja 22.05.2015 (tl 26), seega olulise

hilinemisega. See, et maksuhaldur on rikkunud KMS § 34 lg-st 3 tulenevat kohustust, ei pikenda

tagastusnõude menetluse kogu tähtaega, mida tuleb endiselt arvestada taotluse esitamisest ja

mille kogupikkuseks on 120 päeva. Kuivõrd praegusel juhul on 04.02.2015 tagastusnõude

kontrollimenetlus ületanud seaduses toodud tähtaja ja peab olema lõppenud, siis ei saa kohus

anda

luba

kohaldada

täitmist

tagavaid

toiminguid

nimetatud

tagastusnõude

kontrollimenetluses. Maksuhalduril tuleb kiiremas korras tagastusnõue täita või, kui tal on

piisavalt andmeid ja tõendeid, teha tagastusnõude rahuldamata jätmise otsus.

8. Antud juhul on maksuhaldur alustanud 22.04.2015 korraldusega (tl 7) Elektro Nordic OÜ

suhtes paralleelselt ka üksikjuhtumi kontrolli 2014. a detsembrikuu käibedeklaratsioonis

deklareeritud andmete õigsuse kontrollimiseks. Maksuhalduril on õigus taotleda täitmist

tagavate toimingute sooritamise luba selle üksikjuhtumi kontrolli menetluses, mitte

tagastusnõude kontrollimenetluses.

9. Maksuhalduri

seletused

ja

kohtule

esitatud

tõendid

annavad

aluse

kahelda

maksukohustuslase poolt deklareeritud 2014. a detsembris “Glennds” SIA-ga tehtud tehingute

tegelikus toimumises. Kontrolli käigus kogutud andmete alusel on tõenäoline, et nimetatud

käive maksustatakse 20%-lise käibemaksu määraga ehk Elektro Nordic OÜ-l tekiks

7989,93 euro suurune maksukohustus (39 949,66 eurot x 20%). Sellest tulenevalt on

maksuhaldur taotlenud maksukohustuslase ettemaksukonto arestimist 6285,76 euro

(tagastusnõue) ulatuses ja kavandatava maksuotsusega soovib maksuhaldur kohustada Elektro

Nordic OÜ-d täiendavalt tasuma käibemaksu summas 1704,17 eurot (7989,93 – 6285,76).

Kohtu hinnangul on maksukohustuse määramine tõenäoline. Samuti ei ole veel möödunud selle

määramise aegumistähtaeg (MKS § 98 lg 1).

10. Kohus nõustub maksuhalduri kahtlustega, et kontrolli tulemusena antava haldusakti

sundtäitmine võib tulevikus osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Arvestades Elektro

Nordic OÜ tegevuses tuvastatud rikkumisi, mis andsid isikule olulise maksueelise, on alust

karta, et maksukohustuslane ei kavatse ka tulevikus maksuseadusi järgida ja võib maksuotsuse

saamisel asuda enda maksejõuetuks muutma, et vältida maksukohustuse täitmist.

11. MTA taotluses ja selle lisades (maksukohustuslase Swedbank AS-s asuva pangakonto

väljavõte 2014. a detsembrikuu kohta, mille kohaselt on tema arvel 1839,12 eurot ja 2750 USD)

kajastuv maksukohustuslase majandustegevus lubab asuda seisukohale, et äriühingul ei tarvitse

maksukohustusest teadasaamisel olla piisavalt vara selle täitmiseks. Pangakontol olevad

rahalised vahendid on väga likviidne vara ning maksuotsuse tegemise ajaks ei pruugi raha

kontodel enam olla. Kohus kontrollis maksukohustuslase vara andmeid nii kinnistusraamatust

kui ka liiklusregistrist ja veendus, et maksukohustuslasele ei kuulu kinnisvara ega sõidukeid.

Äriühingule ei kuulu ka väärtpaberikontosid. Seega puudub tal muu hinnaline registervara,

3-15-1558

6(6)

millele oleks võimalik käsutamise keelumärget või panti seada. Pangakontode arestimine riivab

maksukohustuslase majandustegevust oluliselt enam kui ettemaksukonto arestimine ning võib

kaasa tuua maksukohustuslase maksejõuetuse. Pangakontode arestimine ei pruugi olla

efektiivne meede, sest maksukohustuslase pangakontol ei ole hetkel piisavalt vahendeid kogu

maksuvõla tagamiseks. Samuti annaks see maksukohustuslasele põhjuse oma rahalisi

vahendeid muid kanaleid pidi liigutada.

12. Kohus leiab, et valitud meede, ettemaksukonto arestimine summas 6285,76 eurot, on

taotluses ja selle lisades märgitud asjaoludel proportsionaalne. Maksuhaldur on osundanud, et

lõpetab täitetoimingud, kui isik esitab kohase tagatise. Kohus leiab, et tagatise suurus

(6285,76 eurot + 20% täitekulud) on mõistlik. Kohus ei näe põhjust kahelda maksuhalduri

arvestatud täitekulude suuruses ja vajalikkuses.

13. Eeltoodust tulenevalt on taotluse rahuldamine maksuhalduri märgitud viisil vajalik,

proportsionaalne ja põhjendatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reelika Lind

Kohtunik