3-15-1569/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMaksu- ja Tolliamet (MTA) esitas maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 ja lg 11 sooritamiseks loa saamiseks. Maksuhaldur taotles kohtutäiturile luba arestida Raasiku
Legislator headnote
AI generated3-15-1569/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Maksuhaldur taotles kohtutäiturile luba arestida Raasiku
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Reelika Lind
Määruse tegemise aeg ja koht
18. juuni 2015. a, Tallinn
Haldusasja number
3-15-1569
Haldusasi
Maksu- ja Tolliameti taotlus Raasiku Õlletehas OÜ suhtes
täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Lia
Annuk
Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse –
Raasiku Õlletehas OÜ
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda kohtutäiturile luba arestida Eesti
Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) Raasiku Õlletehas OÜ-le kuuluvad kaks
CKT õlle villimise tanki koguväärtusega 64 800 eurot.
2. Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata
teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus
kätte Raasiku Õlletehas OÜ-le.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab, esitada Tallinna
Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates
määruse kättetoimetamisest arvates (MKS § 1361 lg 4, HKMS § 265 lg 5, § 204 lg-d 1 ja 2).
ASJAOLUD
1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 ja lg 11
p 1 alusel 18.06.2015 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute
sooritamiseks loa saamiseks. Maksuhaldur taotles kohtutäiturile luba arestida Raasiku
Õlletehas OÜ-le kuuluv vallasvara vähemalt 64 800 väärtuses Eesti Vabariigi kasuks (MTA
kaudu). Põhjendused:
1.1. Maksuhaldur kontrollib 28.10.2014 korralduse nr 12.2-3/027253-1 alusel üksikjuhtumi
kontrolli käigus Raasiku Õlletehas OÜ käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise
õigsust maksustamisperioodidel veebruar kuni juuli 2014. Raasiku Õlletehas OÜ on 19.02.2013
asutatud
äriühing,
mille
põhitegevusalaks
on
õlletootmine.
Äriühing
on
käibemaksukohustuslane alates 19.02.2013 ja juhatuse liige on Aleks Verner. Kontrolli
3-15-1569
2(6)
tõenäoliseks tulemuseks on rahalise kohustuse määramine. Maksuhalduril on maksumenetluses
kogutud tõendite pinnalt alust arvata, et Raasiku Õlletehas OÜ ei ole teinud tegelikkuses
tehinguid Lilith Tecnologies OÜ-ga. Sellest tulenevalt ei ole Raasiku Õlletehas OÜ-l õigus
kajastada Lilith Tecnologies OÜ-ga toimunud tehingut käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu
hulgas. Lilith Tecnologies OÜ on 22.11.2012 asutatud äriühing, mille põhitegevusalaks on
mootorsõidukite
osade
ja
lisaseadmete
hulgimüük.
Lilith
Tecnologies
OÜ
oli
käibemaksukohustuslane
perioodil
27.11.2012–06.09.2014.
Äriühing
kustutati
käibemaksukohustuslaste registrist, kuna ta ei tõendanud ettevõtlusega tegelemist. Perioodil
10.02.2013–19.09.2014 oli juhatuse liige Eduards Krasilnikovs, alates 30.07.2014 Sergejs
Purinš. Raasiku Õlletehas OÜ esitas MTA-le 24.02.2014 Lilith Tecnologies OÜ poolt
väljastatud arve nr 24.02.14-01 ning arve aluseks olnud lepingu nr RAS1-20.02.2014, millest
nähtus, et ta on Lilith Tecnologies OÜ-lt kontrollitaval perioodil soetanud joogivee
villimisseadme koos paigalduse, ühenduse ja käivitamisega ning ehitus- ja siseviimistlustöid
Raasiku Õlletehas OÜ tegevuskohas aadressil Meierei 3, Raasiku. Raasiku Õlletehas OÜ on
arvestanud seda tehingut enda 2014. a aprilli-, juuni- ja juulikuu käibedeklaratsioonidel
sisendkäibemaksu hulgas kokku summas 30 000 eurot. MTA ei tuvastanud 28.10.2014
läbiviidud vaatluse käigus Raasiku Õlletehas OÜ tegevuskohas joogivee villimisseadet ning
ehitus- ja siseviimistlustöid ei olnud teostatud. Aleks Verner selgitas 28.10.2014, et seade
saadakse 2014. a lõpuks, 18.11.2014 selgitas, et seade jõuab hiljemalt 2015. a märtsikuuks,
27.05.2015 selgitas, et seadme tarne tähtaeg lükati 2 aasta võrra edasi ning ehitustööd peavad
olema lõpetatud 2015. a hilissügiseks. Siseviimistlustööd peavad olema valmis joogivee
villimisseadme saabumise ajaks. Lepingu maksumuseks on 341 000 eurot, millele lisandub
20% käibemaks, ning tasumine toimub vastavalt lepingu etappide täitmisele osamaksetena.
Lepingus ei ole eraldi fikseeritud, millise osa maksumusest moodustab joogivee villimisseade
ning millise osa ehitus- ja siseviimistlustööd. Samuti ei ole fikseeritud, milliseid ehitus- ja
siseviimistlustöid lepingu alusel teostatakse ning puudub hinnakalkulatsioon. Aleks Verner ei
osanud konkreetset seadme maksumust öelda, vaid selgitas, et lepingu lisas on olemas seadme
hind Vene rublades, kuid ta ei tea, mis hetke kursiga see on fikseeritud, see ei pidavat teda ka
huvitama, huvitab vaid seade ning nemad tuginevad lepingule. Aleks Verner selgitas
27.05.2015, et lepingu maksumus kokku ei olegi otseselt jaotatud seadme ja ehitustööde vahel.
Seade, ehitus- ja viimistlustööd on omavahel lahutamatud osad, ilma viimistluseta pole ka
seadmega midagi teha. Lilith Tecnologies OÜ on kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist
06.09.2014, leping on siiani täitmata. Aleks Verner selgitas 27.05.2015, et tema
käibemaksukohustuslase numbrit ei jälgi, leping on sõlmitud Lilith Tecnologies OÜ-ga ning ta
ei tea, kes tegelikkuses töid teostab.
1.2. Lilith Tecnologies OÜ esindusõiguslik isik oli lepingu sõlmimise hetkel Eduards
Krasilnikovs, kes on ka lepingu allkirjastanud. MTA pöördus täiendava teabe saamiseks
Eduards Krasilnikovsi poole, kes jättis korralduse täitmata. Ta ei ole MTA korduvatele
kõnedele vastanud ega korraldust postiasutusest välja ei võtnud. Kuigi Lilith Tecnologies OÜ
juhatuse liige on alates 30.07.2014 Sergejs Purinš, selgitas Aleks Verner 27.05.2015, et suhtleb
jätkuvalt lepingu täitmise osas Eduards Krasilnikovsiga ning on teadlik, et ta ei ole enam Lilith
Tecnologies OÜ esindusõiguslik isik. Aleks Verner arvas, et Eduards Krasilnikovsil oli volitus,
kuid Raasiku Õlletehas OÜ-l volitust ei ole ning Aleks Verner ei osanud öelda, kas ta on seda
kirjalikult näinud. Sergejs Purinši toomine erinevate äriühingute juhatuse liikmeks ja seejärel
nende äriühingute kustutamine käibemaksukohustuslaste registrist annab aluse arvata, et
Sergejs Purinšit kasutatakse üksnes variisikuna. Aleks Verneri esitatud Raasiku Õlletehas OÜ
ja Lilith Tecnologies OÜ vahel 20.11.2014 sõlmitud lepingu lisa kohaselt lükati fassaadi
soojustustööde tähtaeg halbade ilmastikuolude tõttu edasi kuni 01.11.2015. Seoses Vene rubla
järsu devalveerimisega lükati vee villimisseadme tarne tähtaeg edasi kuni 31.12.2017 ning
siseviimistlustööd peavad olema teostatud hiljemalt vee villimisseadme paigalduse ajaks.
3-15-1569
3(6)
Lepingu lisa oli allkirjastanud Eduards Krasilnikovs, kes ei ole enam Lilith Tecnologies OÜ
esindusõiguslik isik. Vastuseks MTA järelepärimisele teatasid Swedbank AS ja AS SEB Pank,
et Lilith Tecnologies OÜ arvelduskonto ja pangakaartide kasutajateks on Eduards Krasilnikovs
ja A. K. Äriregistri andmetel puudub A. K. igasugune seos Lilith Tecnologies OÜ-ga ning
Eduards Krasilnikovs oli Lilith Tecnologies OÜ esindusõiguslik isik kuni 19.09.2014. Esitatud
arvelduskonto väljavõtetelt nähtub, et Raasiku Õlletehas OÜ poolt üle kantud raha võeti Lilith
Tecnologies OÜ arveldusarvelt kohe samal päeval või lähipäevi sularahas välja. Selline
käitumine annab võimaluse Aleks Verneril sama sularaha uuesti Raasiku Õlletehas OÜ
arveldusarvele panna ning tegelikkuses toimub raha ringlemine, mitte reaalsete arvete
tasumine.
1.3. MTA on tuvastanud varasemalt Raasiku Õlletehas OÜ tegevuses analoogse skeemi, kuid
Lilith Tecnologies OÜ asemel kasutati Soneco Pluss OÜ-d. Soetatavateks kaupadeks olid
samuti seade ja ehitustööd. Soneco Pluss OÜ-le määratud summat ei tasutud ja maksuotsust ei
vaidlustatud. Soneco Pluss OÜ juhatuse liikmeks ja osanikuks oli sel perioodil Andrei Kozlov,
kes omas ka Lilith Tecnologies OÜ pangakaarte ning võttis Raasiku Õlletehas OÜ kontrolli ajal
sularaha välja, kuigi äriregistri andmetel tal Lilith Tecnologies OÜ-ga seos puudus. Eeltoodu
näitab, et Lilith Tecnologies OÜ-d ei juhitud nende isikute poolt, kes äriregistri andmetel
omasid esindusõigust. Soneco Pluss OÜ menetluses tuvastati, et ehitusteenuste müüki Raasiku
Õlletehas OÜ-le ei toimunud ja Soneco Pluss OÜ ei müünud Raasiku Õlletehas OÜ-le
õlletootmisseadmeid. MTA on seisukohal, et Raasiku Õlletehas OÜ, Lilith Tecnologies OÜ,
Soneco Pluss OÜ ja Pandipakendi Automatiseeritud Käitlussüsteemi OÜ on omavahel tihedalt
seotud ning nende tegevus on läbimõeldud eesmärgiga tekitada käibemaksu mahaarvamisõigus.
Samuti toimub tegevuse rahastamine skeemi alusel, kus ringluses on üks ja seesama raha.
1.4. Aleks Verner teadis, et Lilith Tecnologies OÜ-l puudub tavapärane majandustegevus, sh
Aleks Verner suhtles lepingu täitmise osas teadlikult isikuga, kellel puudus Lilith Tecnologies
OÜ esindusõigus, samuti ei olnud esitatud volitust. Raasiku Õlletehas OÜ ja Lilith Tecnologies
OÜ vahel sõlmitud leping on näilik, kuna reaalselt toimuvate kaupade ja teenuste soetamise
korral oleksid asjaolud ja detailid, sh poolte õigused ja kohustused kindlaks määratud, et kaitsta
end äririskide eest. Ehitustööde maksumus, kalkulatsioon ja loetelu ehitustöödest, mida lepingu
alusel teostatakse, oleks tavapäraselt fikseeritud. Niivõrd üldsõnaline leping näitab, et lepingu
sisu osapooli tegelikkuses ei huvitanud. Raasiku Õlletehas OÜ ja Lilith Tecnologies OÜ
vaheliste tehingute kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on Raasiku Õlletehas OÜ
maksukohustuse suurenemine 30 000 euro võrra.
1.5. Raasiku Õlletehas OÜ ei oma kinnisvara, väärtpaberikontosid ega muud registervara,
mille suhtes täitmist tagavaid toiminguid sooritada. MTA-l puudub teave muude varaliste
õiguste kohta. 2013. a majandusaasta aruande järgi oli Raasiku Õlletehas OÜ kasumiks
11 648 eurot. 11.06.2015 seisuga äriühingul maksuvõlg puudub. 2013. a majandusaasta aruande
kohaselt olid Raasiku Õlletehas OÜ-l pikaajalised laenud kokku 460 500 eurot, sh laenud
sidusettevõtetelt 450 500 eurot. Raasiku Õlletehas OÜ likviidne vara asub äriühingu
pangakontol, mille saldo 2013. a majandusaasta aruande kohaselt seisuga 31.12.2013 oli
297 eurot, sularaha kassajääk 31.12.2013 seisuga oli 4289 eurot. Majandusaasta aruande
kohaselt omab Raasiku Õlletehas OÜ materiaalset põhivara 31.12.2013 seisuga 704 939 euro
väärtuses. 31.05.2015 seisuga oli põhivara väärtuses 713 820 eurot. Dokumentide kohaselt oli
Raasiku Õlletehas OÜ sularaha kassaseis 28.10.2014 seisuga 3 444,26 eurot. Aleks Verner ei
osanud öelda, kus sularaha kassa täpselt asub, ta arvas, et raamatupidaja kontoris, kuid ka seal
kassat ei tuvastatud. Aleks Verner on Raasiku Õlletehas OÜ ainus juhatuse liige, mistõttu peab
ta olema kursis sularaha kassaseisu ja asukohaga. Selle mitteteadmine tekitab kahtluse raha
üldises olemasolus ning asjaolus, kelle kontrolli all Raasiku Õlletehas OÜ rahaline liikumine
tegelikult on. Seega ei saa MTA kindel olla ka majandusaasta aruandes esitatud andmete
3-15-1569
4(6)
õigsuses. 15.06.2015 seisuga on äriühingu kassaseis 2311,09 eurot ning arvelduskonto saldo
462,88 eurot.
1.6. Arvestades kontrolli käigus selgunud asjaolusid, esineb tõsikindel põhjendatud kahtlus,
et pärast kontrollakti väljastamist ei pruugi äriühingu rahaline seis võimaldada määratavat
maksusummat tasuda ning selle hilisem sissenõudmine võib osutuda äärmiselt raskeks kui mitte
võimatuks, sest Raasiku Õlletehas OÜ ainus likviidne vara on arvelduskontol asuvad rahalised
vahendid, mille arestimisel võib äriühingul tekkida käibevahendite nappus ja makseraskused
ning mida Raasiku Õlletehas OÜ saab vajadusel kiirelt ümber toimetada. Seega ei ole MKS
§ 130 lg-s 1 nimetatud täitetoimingute sooritamine antud asjas võimalik või suure tõenäosusega
tulemuslik ja mõistlik, mistõttu peab MTA vajalikuks rakendada täitetoiminguid Raasiku
Õlletehas OÜ põhivara suhtes.
1.7. Võttes arvesse Raasiku Õlletehas OÜ rahalist ja varalist seisu, kontrolli raames tekkiva
maksukohustuse suurust 30 000 eurot ja võimalikku intressinõuet 6272,55 eurot (0,06%
päevas), on kontrolli tulemusel tekkiva maksukohustuse tagamiseks sobivaks täitetoiminguks
aresti seadmine Raasiku Õlletehas OÜ põhivarale (osaliselt) tema tegevuskohas, aadressil
Meierei 3 Raasiku. Põhivara arestimine on äriühingu majandustegevust silmas pidades
äriühingule oluliselt vähem koormavam, kui nt pangakonto arestimine. Põhivara jääb endiselt
äriühingu kasutusse ja tema majandustegevust ei halvata. Täitetoimingu rakendamine on
vajalik, kuna nii senise kui Soneco Pluss OÜ maksumenetluse käigus kogutud tõendid annavad
alust põhjendatud kahtluseks, et Raasiku Õlletehas OÜ tegevus on suunatud näilike tehingute
kajastamisele, millega kaasneb näilik raha liikumine ja maksukohustuse kunstlik vähendamine.
Äriühingu põhivarana on kajastatud 10 CKT tanki (õlle villimisseade). Ühe tangi
raamatupidamislik väärtus Raasiku Õlletehas OÜ hinnangul on 32 400 eurot. Arvestades
asjaolu, et tegemist on kasutatud vallasvaraga ja sundmüügi korral on selle väärtus turuhinnast
madalam, samuti võib kuluda mitu aastat kohtuvaidlustele ning arvestades amortiseerumist ja
sundtäitmiskulusid, peab MTA mõistlikuks rakendada täitetoiminguid suuremas summas kui
on tekkiv maksukohustus 17.06.2015 seisuga. MTA peab vajalikuks arestida 2 CKT tanki
summas 64 800 eurot.
1.8. MTA-l on põhjendatud kahtlus, et äriühing võib asuda põhivara realiseerima kellegi
kolmanda isiku nimele, mistõttu on vajalik teha täitetoiminguid äriühingu omandis oleva
vallasvara suhtes. Vallasvara arestimine on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist
tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete
mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine muutuda võimatuks.
1.9. MTA lõpetab täitetoimingu hiljemalt 2 tööpäeva jooksul, kui Raasiku Õlletehas OÜ
esitab tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt suuruses 36 272,55 eurot, sh määratav
maksusumma 30 000 eurot ja intressid 17.06.2015 seisuga 6 272,55 eurot, valides tagatise liigi
vastavalt MKS §-s 122 loetelule.
KOHTU PÕHJENDUSED
2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega
sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2
kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos
põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt
otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.
MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute
sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist
3-15-1569
5(6)
isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene
seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise
ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
3. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib
põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse
määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt
raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha
halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.
MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas
menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning
teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude
või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda
oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas
käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus
oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise
otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus
lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei
oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või
vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist
tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja
puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus
maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike
tagajärgede saabumise tõenäosust.
4. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed:
1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine
või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed
tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130
lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks
maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
5. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus vastab
MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud
taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Taotlusest nähtub, et maksuhaldur viib
Raasiku Õlletehas OÜ suhtes läbi üksikjuhtumi kontrollimenetlust käibemaksu arvestamise,
deklareerimise ja tasumise õigsuse osas maksustamisperioodidel veebruar kuni juuli 2014.
MTA taotlusest nähtuvad asjaolud ja kohtule esitatud tõendid annavad põhjendatud aluse
kahelda maksukohustuslase poolt 2014. a aprilli-, juuni- ja juulikuu käibedeklaratsioonidel
deklareeritud Lilith Tecnologies OÜ-ga tehtud tehingute tegelikus toimumises, mistõttu on
maksukohustuse määramine summas 30 000 eurot tõenäoline. Esitatud andmed lubavad väita,
et äriühing on raamatupidamisarvestuses kajastanud näilikke tehinguid ja saanud sellest
tulenevalt
õigusliku
aluseta
maksueelise,
vähendades
alusetu
sisendkäibemaksu
deklareerimisega tasumisele kuuluvat käibemaksu. Möödunud ei ole MKS § 98 lg-s 1 sätestatud
maksusumma määramise aegumistähtaeg.
6. Kohus nõustub maksuhalduri kahtlustega, et kontrolli tulemusena antava haldusakti
sundtäitmine võib tulevikus osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhalduri
taotlusest nähtuvalt võib Raasiku Õlletehas OÜ olla pannud toime maksupettuse. See lubab
järeldada, et Raasiku Õlletehas OÜ ei kavatse ka tulevikus maksuseadusi järgida ning hakkab
maksuotsusega määratavat maksukohustust vältima, muutes end maksejõuetuks.
3-15-1569
6(6)
7. Äriregistrist on küll näha äriühingu 2013. a majandusaasta aruanne, kuid mitte 2014. a oma.
2013. a majandusaasta aruanne kajastab äriühingu majanduslikku seisu 31.12.2013 seisuga, mis
võib praeguseks ajaks olla oluliselt muutunud. Kuid ka 2013. a majandusaasta aruandest
nähtub, et äriühingul on suures summas pikaajalised laenud ning ebapiisav kasum võimaliku
maksukohustuse täitmise tagamiseks.
8. Raasiku Õlletehas OÜ-l puudub registervara, maksuhaldurile teadaolevalt arestitavad
varalised õigused ja väärtpaberid, seega puudub antud juhul võimalus rakendada MKS § 130
lg 1 p-dest 1, 2, 4 ja 5 sätestatud täitetoiminguid. Raasiku Õlletehas OÜ pangakontol ja
sularahakassas olevad vahendid on ebapiisavad võimaliku määratava maksukohustuse
katmiseks. Pangakontol ja sularahakassas olevad rahalised vahendid on väga likviidne vara
ning maksuotsuse tegemise ajaks ei pruugi raha enam olemas olla. Pangakontode arestimine
piiraks maksukohustuslase majandustegevust oluliselt enam kui maksuhalduri poolt taotletud
vallasvara arestimine. Vaatamata aresti seadmisele jääksid CKT tangid endiselt
maksukohustuslase valdusesse ja kasutusse, seega ei takista täitmist tagavate toimingute
sooritamine tema majandustegevust. Seetõttu on praeguses asjas põhjendatud anda luba MKS
§ 1361 lg 11 p-s 1 sätestatud täitetoimingu sooritamiseks.
9. Maksuhaldur on osundanud, et lõpetab täitetoimingud, kui isik esitab tagatise suuruses
36 272,55 eurot. Kohus ei näe põhjust kahelda maksuhalduri arvestatud täitekulude suuruses ja
vajalikkuses.
10. Eeltoodust tulenevalt on taotluse rahuldamine maksuhalduri märgitud viisil vajalik,
proportsionaalne ja põhjendatud.
/allkirjastatud digitaalselt/
Reelika Lind
Kohtunik