3-13-1799/116 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Madis Ernits, Agu Timmi

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja

koht

16.06.2015, Tartu

Haldusasja number

3-13-1799

Haldusasi

Aleksei Nikiforovi kaebus Viru Vangla

03.07.2013. a käskkirja nr 6.-1/859-KP ja

09.10.2013. a käskkirja nr 6.-

1/1441-KP õigusvastasuse tuvastamiseks ning

Viru Vangla 07.01.2014. a käskkirja nr 6.-

1/53-KP tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahendid

Tartu Halduskohtu 20.02.2014. a ja

20.05.2014. a otsused

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Nikiforovi apellatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant Aleksei Nikiforov

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Aleksei Nikiforovi apellatsioonkaebused rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

20.02.2014. a ja 20.05.014. a otsused muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 16. juulil 2015 (HKMS § 212 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Haldusasi nr 3-13-1799

1. Viru Vangla 03.07.2013. a käskkirjaga nr 6-1/859-KP kohaldati kinnipeetava Aleksei

Nikiforovi suhtes alates 03.07.2013 kuni asjaolude äralangemiseni vangistusseaduse (VangS)

§ 69 alusel täiendavate julgeolekuabinõudena:

1) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, et teostada tõhusamat järelevalvet

kinnipeetava üle ja vältida kokkupuuteid teiste isikutega;

2) kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist;

3) kehakultuuriga tegelemise keelamist, mis seisneb spordisaali ja spordiväljakute kasutamise

keelamises, kuna sinna saatmisel ei ole tagatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja

suhtlemisvabaduse piiramine ning selle vajaduse tingib ka lukustatud osakonna eripära;

4) isiklike esemete keelamist, mis seisneb selles, et kaebajalt võetakse kambrist ära isiklikud

esemed, millega on võimalik rikkuda vangla vara.

2. A. Nikiforov esitas vaide, taotledes 03.07.2013. a käskkirja nr 6-1/859-KP tühistamist. Viru

Vangla 28.08.2013. a vaideotsusega nr 6-12/192-4 jäeti vaie rahuldamata.

3. A. Nikiforov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 03.07.2013. a käskkirja

nr 6-1/859-KP tühistamiseks.

4. Viru Vangla 09.10.2013. a käskkirjaga nr 6-1/1441-KP jätkati A. Nikiforovi suhtes alates

04.10.2013 kuni asjaolude äralangemiseni VangS § 69 alusel täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamist edaspidiste raskete õigusrikkumiste toimepanemise ennetamiseks ning vangla

julgeoleku tagamiseks.

5. A. Nikiforov esitas Viru Vanglale vaide 09.10.2013. a käskkirja nr 6-1/1441-KP

tühistamiseks. Viru Vangla 13.12.2013. a vaideotsusega nr 6-12/278-4 jäeti vaie rahuldamata.

6. A. Nikiforov esitas 09.10.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse täienduse, kus märkis, et

vaidlustab ka 09.10.2013. a käskkirja ja taotleb kohtult selle käskkirja tühistamist.

7. Viru Vangla 07.01.2014. a käskkirjaga nr 6-1/53-KP jätkati A. Nikiforovi suhtes alates

05.01.2014 kuni asjaolude äralangemiseni VangS § 69 alusel täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamist, kuna kinnipeetav on ohtlik teistele isikutele ja vangla julgeolekule.

8. 23.01.2014 esitas A. Nikiforov vaide 07.01.2014. a käskkirja nr 6-1/53-KP tühistamiseks.

Viru Vangla 13.02.2014. a vaideotsusega nr 6-12/19-5 jäeti vaie rahuldamata. Viru Vangla

21.02.2014. a haldusaktiga nr 6-12/19-6 tunnistati Viru Vangla 13.02.2014. a vaideotsus

nr 6-12/19-5 kehtetuks, kuna 13.02.2014. a vaideotsuse oli allkirjastanud otsustuspädevust

mitteomav ametnik. Viru Vangla 21.02.2014. a vaideotsusega nr 6-12/19-7 jäeti A. Nikiforovi

vaie uuesti rahuldamata.

9. Tartu Halduskohus andis 14.01.2014. a määrusega nõusoleku minna tühistamisnõudelt Viru

Vangla 03.07.2013. a käskkirja nr 6-1/859-KP osas üle tuvastamisnõudele.

10. A. Nikiforov esitas 16.01.2014 Tartu Halduskohtule taotluse, kus märkis, et esitab

kaebuse ka Viru Vangla 07.01.2014. a käskkirja nr 6-1/53-KP peale.

11. Tartu Halduskohus andis 29.01.2014. a määrusega nõusoleku minna tühistamisnõudelt

Viru Vangla 09.10.2013. a käskkirja nr 6-1/1441-KP osas üle tuvastamisnõudele. Sama

määrusega eraldas halduskohus A. Nikiforovi nõuded nii, et haldusasja nr 3-13-1799 nõueteks

jääb Viru Vangla 03.07.2013. a käskkirja nr 6.-1/859-KP ja09.10.2013. a käskkirja nr 6.-

1/1441-KP õigusvastasuse tuvastamine ning haldusasja nr 3-14-89 nõudeks jääb Viru Vangla

07.01.2014. a käskkirja nr 6.-1/53-KP tühistamine.

12. Kaebuses ja selle täiendustes leiab A. Nikiforov, et ta ei ole oma käitumisega asetanud

ohtu vangla julgeolekut. Kaebaja ei ole kunagi avatud sektoris kakelnud ega konflikti

sattunud. 09.10.2013. a käskkirja nr 6-1/1441-KP pikendamisel ei kuulatud kaebajat ära ja

tema arvamust ei küsitud. Kaebaja ei nõustu seisukohaga, et avatud osakonnas on

kinnipeetavatel rohkem võimalusi rikkumisi toime panna. Vaidlustatud käskkirjad on

õigusvastased.

Kui kinnipeetav paneb toime rikkumise ja saab selle eest karistada kartserisse paigutamisega

või noomitusega, siis ta saab juba karistuse, kuid täiendavalt kohaldatakse tema suhtes veel ka

julgeolekuabinõusid. Julgeolekuabinõude kohaldamist võib hinnata lisakaristusena, kuid

seadus ei luba ühe teo eest mitu korda karistada. Kaebaja juba viibis kartseris kui tema suhtes

kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid käskkirjaga nr 6-1/859-KP. Kaebajat ei paigutatud

eraldiasuvasse kambrisse, kuna ta juba viibis üksi eraldi kambris.

13. Tartu Halduskohus jättis 20.02.2014. a otsusega kaebuse rahuldamata.

Halduskohtu otsuse kohaselt ei riku vaidlustatud õigusaktid kaebaja õigusi, kuna on kooskõlas

kehtiva õigusega. Vastustaja tõendas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadust.

Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tingis kaebaja käitumine ajavahemikul

26.06.2013 kuni 02.07.2013 kogumina, kui kaebaja pani toime mitmeid distsipliinirikkumisi,

valdavalt karistati kaebajat vangla varasse mitteheaperemeheliku suhtumise eest. Kaebaja on

järjepidevalt lõhkunud kartseri vormiriietust (30.07.2013, 31.07.2013, 13.08.2013 ja

10.09.2013) ning vangla leidis, et kaebaja käitumisega seoses ei ole ära langenud temast

lähtuv julgeoleku oht.

Oluline ei ole, kas kaebaja lõhkus akna kinnises või avatud kambris. Vangla vara lõhkumise ja

ametniku ründamise näol on tegemist raskete õigusrikkumistega, mis kujutavad ohtu vangla

üldisele julgeolekule. Vangla pidi astuma samme A. Nikiforovi toimepandud rikkumiste

minimaliseerimiseks, mistõttu tuli kaebaja suhtes kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid.

Julgeolekuabinõude kohaldamise puhul on tegemist mitte ainult tagajärgede likvideerimisele,

vaid ka ennetamisele suunatud meetmega. Selline käsitlus on piisav ja kaalutlusvigadeta, et

põhjendada kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Ülalmärgitud faktid

toetavad vaidlustatud käskkirjade põhjendatust. Vaidlustatud käskkirjade õiguslikes

hinnangutes ei tuginenud vastustaja kaebaja käitumise osas põhjendamatutele kahtlustele.

Haldusasi nr 3-14-89

14. A. Nikiforov leiab kaebuses ja selle täiendustes, et Viru Vangla rikkus tema õigusi, kui

pikendas 07.01.2014. a käskkirjaga täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Kaebaja ei

nõustu seisukohaga, et ta kujutab ohtu teistele isikutele ja vangla julgeolekule ning ei mõista,

milles oht seisneb. Samuti jääb arusaamatuks, miks pikendatakse julgeolekuabinõude

kohaldamist ennetavalt. Kaebaja ei näita välja negatiivset suhtumist vanglas kehtivate

õigusaktide osas. Vangla liialdab ja kohaldab kaebaja suhtes rangemaid meetmeid, mida

kaebaja ei ole ära teeninud.

15. Tartu Halduskohtu 20.05.2014. a otsusega jäeti A. Nikiforovi kaebus rahuldamata.

Halduskohus leidis, et A. Nikiforov paneb toime uusi distsiplinaarrikkumisi olles eraldi

lukustatud kambris, mis näitab tema soovimatust muutuda õiguskuulekaks. Kaebaja on

vanglasüsteemi suhtes negatiivselt meelestatud, mida tõendab tema käitumine vanglas.

Kaebaja paigutamine avatud osakonda ei ole mõistlik, kuna seal on kinnise osakonnaga

võrreldes suurem võimalus rikkumisi toime panna. Eraldatud lukustatud kambris on kaebaja

üle järelevalve teostamine hõlpsam ning sel viisil on vähem tõenäoline, et A. Nikiforov võib

mõjutada osakonna kinnipeetavaid vangla korda rikkuma. A. Nikiforov kahjustab

süstemaatiliselt vangla vara ning seetõttu on vajalik keelata tal ka isiklike asjade kasutamine.

Täiendav julgeolekuabinõu ei ole sanktsioon, vaid tulevikku suunatud meede, mille

eesmärgiks on ohtu tõrjuda. Kaebajale ei kohaldu VangS § 69 lg 3.

Halduskohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et vaidlusaluse käskkirja andmise hetkeks on oht

vangla julgeolekule ära langenud või olulisel määral vähenenud. Kirjeldatu alusel on kaebaja

puhul tegemist ohtliku, süstemaatilise korrarikkujaga, kes teadlikult ja tahtlikult vanglas

kehtivate normide rikkumisega seab ohtu kogu vangla julgeoleku.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

Haldusasi nr 3-13-1799

16. A. Nikiforov esitas Tartu Halduskohtu 20.02.2014. a otsusele apellatsioonkaebuse, milles

palub halduskohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei nõustu kaebaja halduskohtu seisukohaga, et tema suhtes

kohaldati täiendavaid julgeolekumeetmeid õigesti ja, et nende kohaldamiseks oli tungiv

vajadus. Kaebaja suhtes on täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise vajadus ära

langenud. Kaebaja on rahulik ja mitteagressiivne ning väide, et ta kujutab ohtu vangla

julgeolekule, on paljasõnaline. Kui kaebajat kahtlustataksegi lohakas suhtumises vangla

varasse, siis toimus see kinnises kambris, mitte avatud sektsioonis. Kaebaja ei näe sellises

teos nagu katkine vanglariietus, vanglale ohtu. Kohtulikult ei ole tõendatud, et kaebaja valas

kellegi supiga üle.

Nõustuda ei saa vastustaja seisukohaga, et ei oma tähtsust, kas kaebaja lõhkus akna kinnises

või avatud kambris.

Üleliigne ja sagedane täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kinnipeetava suhtes

provotseerib ja tõukab kinnipeetavat uutele rikkumistele, mitte ei vähenda rikkumisi. Võib-

olla mõned rikkumised kaebaja panigi toime sellepärast, et teda rõhub psühholoogiliselt

kinnine kamber ja sagedane täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine.

Arusaamatuks jääb, milles seisneb rikkumiste minimeerimine kui kaebaja viibib juba kinnises

kambris. Kohus ei tuvastanud, kas kaebaja kujutab vanglale ohtu ja kas kohaldatud meetmed

olid vajalikud.

17. Vastustaja palub jätta A. Nikiforovi apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata.

Vastustaja selgitab, et arvestades seaduse mõtet ja eesmärki, tuleb täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamisel tugineda VangS § 69 lg-s 1 sätestatud alustele. Alus

täiendava julgeolekuabinõu kohaldamiseks võib olla seotud isiku varasema käitumisega,

sealhulgas kuriteoga, mille eest kinnipeetav karistust kannab. Vangla ei saa jääda ootama

õigushüve kahjustust, vaid juhul kui õigushüve kahjustumine on tõenäoline, peab vangla

rakendama ennetavaid meetmeid.

VangS § 69 lg 1 rakendamisel ei ole tegemist kaebaja karistamisega. Julgeolekuabinõude

kohaldamisega kaitstakse vangla üldist julgeolekut ja eelkõige on tegemist ennetuslikku laadi

meetmetega.

Haldusasi nr 3-14-89

18. A. Nikiforov esitas apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 20.05.2014. a otsuse

tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole kaebajal negatiivset meelestatust vanglasüsteemi vastu ja

seda pannakse talle süüks valesti. Nõustuda ei saa seisukohaga, et arukas ei ole paigutada

kaebajat avatud sektorisse ja, et seal on rikkumise sooritamise võimalus suurem. Kohtu

põhjendustest järeldub, et kaebaja eesmärgiks on rikkumisi toime panna, aga tegelikult see nii

ei ole. Samuti ei avalda kaebaja mingit mõju teistele kinnipeetavatele. Kaebaja ei kujuta

endast ohtu ja ei nõustu, et teda iseloomustatakse ohtlikuna ja rikkumiste toimepanijana.

Kaebaja ei ohusta teadlikult vangla julgeolekut, vaid vangla suurendab kaebaja ohtlikkust.

19. Viru Vangla leidis vastuses apellatsioonkaebusele, et apellatsioonkaebus tuleb jätta

rahuldamata. Vastustaja nõustub halduskohtu otsuses märgitud kohtu seisukohtadega.

20. Tartu Ringkonnakohus liitis 15.05.2015. a määrusega haldusasjad nr 3-13-1799 ja 3-14-89

ühte menetlusse ja menetleb liidetud kaebusi haldusasjana nr 3-13-1799.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

21. Ringkonnakohus leiab, et A. Nikiforovi apellatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata ning

Tartu Halduskohtu 20.02.2014. a ja 20.05.2014. a otsused muutmata. Halduskohus on õigesti

hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud materiaalõigust. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja ei

nõustu kohtu järeldustega, ei ole vaidlustatud otsuste tühistamise aluseks. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu otsustes toodud põhjendustega ning HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea

vajalikuks neid korrata.

Seoses apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

22. Riigikohus on lahendi nr 3-3-1-33-10 p-s 11 märkinud, et kohtulik kontroll vangla

tegevuse üle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on piiratud, sest kohus saab

kontrollida üksnes, kas kaalumisviga täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel

või meetme valikul esines või mitte, kuid kohus ei saa kontrollida täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust.

23. Samuti on Riigikohus lahendi nr 3-3-1-63-09 p-s 12 toonud välja reegli, mille kohaselt

täiendavaid julgeolekumeetmeid tuleks kohaldada preventiivsel või tõkestaval eesmärgil.

Tulevikku suunatud prognoosi ja piiratud teabe alusel antakse hinnang, kas kaitstava

õigushüve kahjustus on tõenäoline, selle hilisem saabumine ei ole oluline. Arvestada saab

neid asjaolusid, mis olid haldusorganile teada enne meetme rakendamist. Alati ei ole nõutav,

et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olevad asjaolud oleksid tuvastatud

distsiplinaar-, väärteo- või kriminaalmenetluse reeglite kohaselt. Täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamiseks võib olla piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud

kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises.

24. Antud juhul leidis tõendamist põhjendatud kahtlus, et kaebaja võib jätkata

õigusrikkumiste toimepanemist. Viru Vangla 03.07.2013. a käskkirjast nr 6-1/859-KP (I kd, tl

63-64) nähtub, et alates 21.06.2013, kui lõpetati eelmise käskkirjaga täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamine A. Nikiforovi suhtes, on ta osalenud neljas intsidendis, mis

on seotud vangla vara kahjustamisega. Lisaks lõhkus A. Nikiforov 02.07.2013 kambri akna

klaasi ja pani 30.06.2013 toime vanglaametniku ründamise. Eelneval korral kohaldati A.

Nikiforovi suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna ta järjepidevalt lõhkus ja rikkus

vangla vara, omades üle 90 distsiplinaarkaristuse. 09.10.2013. a käskkirjast nr 6-1/1441-KP (I

kd, tl 76-77) selgub, et pärast 03.07.2013. a käskkirja väljaandmist on A. Nikiforov jätkanud

õigusaktidest tulenevate normide rikkumist, visates 18.07.2013 toidujagajat piimaga ning

lõhkudes järjepidevalt (30.07.2013, 31.07.2013, 13.08.2013, 10.09.2013) kartseri

vormiriietust. 07.01.2014. a käskkirjast nr 6-1/53-KP (II kd, tl 65-66) nähtub, et A. Nikiforov

jätkas rikkumiste toimepanemist ka pärast 09.10.2013. a käskkirja väljaandmist ja lõhkus

kartseri vormiriietuse 9-l korral ning vangla madratsi ühel korral, mille eest määrati talle

distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine. Peale selle on vastustaja viidanud ka sellele,

et vangla esemete lõhkumisel on kaebajal võimalik saada ka esemeid, millega on võimalik

endale vigastusi tekitada. Eelnevaga on tuvastatud, et vanglal oli tekkinud põhjendatud

kahtlus, et A. Nikiforov võib osutuda ohtlikuks vangla julgeolekule või panna toime raske

õigusrikkumise. Seega on täidetud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eeldused ja

puudub alus vaidlustatud käskkirjade õigusvastasuse tuvastamiseks või tühistamiseks.

25. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga nagu ta ei kujutaks vanglale ohtu ja ei

näitaks välja negatiivset meelestatust vanglasüsteemi vastu. Asja materjalidega on tõendatud,

et kaebaja paneb järjepidevalt toime distsipliinirikkumisi, olles samal ajal paigutatud eraldi

lukustatud kambrisse. Kuna kaebaja käitumine on olnud ettearvamatu ning tema paigutamine

eraldi lukustatud kambrisse ei ole rikkumiste arvu vähendanud, ei saa väita, et kaebaja ei

kujuta ohtu teistele kinnipeetavatele ja vangla julgeolekule. Sealjuures ei oma tähtsust, kas

rikkumine pannakse toime eraldi lukustatud kambris või avatud sektsioonis, kuna igasugune

vanglas kehtivate normide eiramine on distsipliinirikkumine. Väljavõte Riiklikust

kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registrist kinnitab

samuti, et A. Nikiforov ei ole lõpetanud rikkumiste toimepanemist, kuna 2013. a

jooksul pani ta toime 54 ja 2014. a esimese kolme kuu jooksul 8 distsipliinirikkumist. Seega

ei saa väita, et A. Nikiforov järgib vanglas kehtivaid õigusakte, ei kujuta ohtu

ümbritsevale ning teda saaks iseloomustada rikkumiste mittetoimepanijana.

26. Kaebajale jääb selgusetuks, kuidas hoiab tema kinnisesse kambrisse paigutamine ära tema

poolt uute rikkumiste toimepanemist. Vaidlustatud käskkirjades on leitud, et eraldi lukustatud

kambrisse paigutamine minimaliseerib võimalust hankida lahtisest osakonnast esemeid,

millega on võimalik lõhkuda vangla vara ning eraldatud lukustatud kambris on kinnipeetava

üle järelevalve teostamine kergem. Samuti ka kaebaja isiklike esemete kasutamise keelamine

täidab sama eesmärki. Pealegi ei ole kinnisesse kambrisse paigutatud kinnipeetaval võimalik

lõhkuda muud vangla vara kui seda, mis asub kambris.

27. Kaebaja avaldab rahulolematust olukorra suhtes, kui ta juba kannab karistust kartserisse

paigutamise näol, kuid tema suhtes kohaldatakse jätkuvalt täiendavaid julgeolekuabinõusid.

Ringkonnakohus selgitab, et kuna varasemalt määratud karistused distsipliinirikkumiste eest

ei ole kaebaja käitumist positiivselt mõjutanud, tingis kaebaja kinnisesse kambrisse

paigutamise kaebaja jätkuvast õigusvastasest käitumisest tulenenud oht vangla julgeolekule,

teistele kinnipeetavatele ja kinnipeetavale endale. Lähtudes kaebaja põhjustatud ohust ja

kohustusest tagada üldine julgeolek vanglas, kohaldas Viru Vangla kaebaja suhtes ühe

täiendava julgeolekuabinõuna eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist.

28. Ringkonnakohus selgitab, et kõigis vaidlustatud käskkirjades on viide, et kaebajale anti

enne käskkirja koostamist võimalus endapoolsete vastuväidete esitamiseks. Kaebaja kasutas

antud võimalust enne 03.07.2013. a ja 07.01.2014. a käskkirja andmist, kuid enne

09.10.2013. a käskkirja andmist loobus esitatud võimalusest. Seega ei ole tõene kaebaja väide,

et teda pole enne 09.10.2013. a käskkirja andmist ära kuulatud.

29. Kuna kaebaja oli vabastatud riigilõivu tasumisest, siis menetluskulud antud haldusasjas

puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Madis Ernits

Agu Timmi