2-14-59056/47 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedJätta kõik menetluskulud kostja kanda ja määrata need kindlaks rahaliselt. Juhindudes TsMS § 637 lg-st 2¹ ei anna kohus luba otsuse edasikaebamiseks. Kui maakohtu
Legislator headnote
AI generated2-14-59056/47 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Juhindudes TsMS § 637 lg-st 2¹ ei anna kohus luba otsuse edasikaebamiseks. Kui maakohtu
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
( TÄIENDAV OTSUS )
Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Mati Maksing
Otsuse avalikult teatavaks
tegemise aeg ja koht
29. mai 2015. a, Tallinn,
kohtu kantselei kaudu
Täiendava otsuse kuupäev
16. juuni 2015. a
Tsiviilasja number
2-14-59056
Tsiviilasi
XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX hagid XXXOÜ vastu
töövaidluses (vastavalt töövaidlusasjad nr 4-1/1370, 4-
1/1371, 4-1/1372, 4-1/1373 ja 4-1/1375)
Tsiviilasja hind
XXX hagis 1 741,36 eurot; XXX hagis 1 133,29 eurot;
XXX hagis 1 021,74 eurot; XXX hagis 448,42 eurot ja
XXX hagis 523,18 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hagejad: XXX (isikukood XXX), XXX (isikukood
XXX), XXX (isikukood XXX), XXX(isikukood XXX)
ja XXX(isikukood XXX)
Kostja: XXXOÜ (registrikood XXX), lepinguline
esindaja Aleksei Smelov
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 20. mail 2015, millel osalesid hagejad
XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX ning kostja lepinguline
esindaja Aleksei Smelov
RESOLUTSIOON
1. Hageja XXX hagi rahuldada:
a. tuvastada, et XXX kui töötaja ja XXXOÜ kui tööandja vahel oli
ajavahemikul 29. august 2013 – 7. aprill 2014 töölepinguline suhe;
b. mõista kostjalt XXXOÜ (registrikood XXX) hageja XXX (isikukood XXX)
kasuks välja töötasu 1 546,52 eurot ja kasutamata põhipuhkuse hüvitis
194,84 eurot.
2. Hageja XXX hagi rahuldada:
a. tuvastada, et XXX kui töötaja ja XXXOÜ kui tööandja vahel oli
ajavahemikul 1. oktoober 2013 – 13. juuni 2014 töölepinguline suhe;
b. mõista kostjalt XXXOÜ (registrikood XXX) hageja XXX (isikukood XXX)
kasuks välja töötasu 896,84 eurot ja kasutamata põhipuhkuse hüvitis
2-14-59056
2 (5)
236,45 eurot.
3. Hageja XXX hagi rahuldada:
a. tuvastada, et XXX kui töötaja ja XXXOÜ kui tööandja vahel oli
ajavahemikul 1. veebruar 2014–13. juuni 2014 töölepinguline suhe;
b. mõista kostjalt XXXOÜ (registrikood XXX) hageja XXX (isikukood XXX)
kasuks välja töötasu 896,84 eurot ja kasutamata põhipuhkuse hüvitis
124,90 eurot.
4. Hageja XXX hagi rahuldada:
a. tuvastada, et XXX kui töötaja ja XXXOÜ kui tööandja vahel oli
ajavahemikul 28. aprill 2014 – 5. juuni 2014 töölepinguline suhe;
b. mõista kostjalt XXXOÜ (registrikood XXX) hageja XXX(isikukood XXX)
kasuks välja 2014. aasta maikuu eest töötasu 355 eurot ja juunikuu eest
töötasu 93,42 eurot.
5. Hageja XXX hagi rahuldada:
a. mõista kostjalt XXXOÜ (registrikood XXX) hageja XXX(isikukood XXX)
kasuks välja töötasu 280,26 eurot ja kasutamata põhipuhkuse hüvitis
242,92 eurot.
6. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja määrata need kindlaks rahaliselt.
Kostjal tuleb igale hagejale hüvitada null eurot.
Edasikaebamise kord
Juhindudes TsMS § 637 lg-st 2¹ ei anna kohus luba otsuse edasikaebamiseks. Kui maakohtu
otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud
menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt
mõjutada lahendit, siis saab kostja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule
(Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates
otsuse talle kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse
avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt
tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse
esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi
taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses
esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab
kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud
taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1. XXX (hageja I), XXX (hageja II), XXX (hageja III), XXX(hageja IV) ja XXX(hageja V)
esitasid 4. augustil 2014 Tööinspektsiooni juures tegutsevale töövaidluskomisjonile (TVK)
avaldused XXXOÜ (kostja) vastu töövaidlustes. TVK lahendas avaldused 15. septembri
2014. aasta otsustega töövaidlusasjades nr 4-1/1370, 4-1/1371, 4-1/1372, 4-1/1373 ja 4-
1/1375 ning rahuldas need osaliselt.
2-14-59056
3 (5)
2. Kostja esitas kõigis asjades 14. oktoobril 2014 kohtule taotlused hagejate avalduste
rahuldatud osas läbivaatamiseks hagimenetluses. Hagejad neis asjades kohtusse ei pöördunud.
3. Kohus võttis käesolevas asjas menetlusse hageja I avalduse TVK-s rahuldatud osas ning
sarnaselt tsiviilasjas nr 2-14-59059 hageja II avalduse, nr 2-14-59058 hageja III avalduse,
nr 2-14-59057 hageja IV avalduse ja nr 2-14-59062 hageja V avalduse. Kõigis loetletud
asjades menetlusse võetud hagid on liidetud lahendamiseks koos käesolevas asjas menetlusse
võetud hagiga. Hageja III esitas tema hagi menetlemise asjas vastavalt kohtu nõudmisele oma
nõuded hagiavalduse vormis.
4. Kohus määras kostjale tähtaja hagidele vastamiseks 18. novembri 2014. aasta määrusega,
mille kostja sai kätte 19. novembril 2014. Kostja hagidele tähtaegselt ei vastanud. Samas oli
kostja kohtusse pöördumisel avaldanud, et ta palub jätta hagid rahuldamata. Kohus määras
seejärel 8. detsembri 2014. aasta määrusega lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses ja andis
pooltele sellega seonduvad tähtajad. Kostja teatas, et ta oli jäänud ootama hagiavalduste
esitamist, ning esitas hagidele veel vastuväiteid. Kohus tühistas seepeale kirjaliku menetluse
ja määras asja arutamiseks istungi. Kohtu määratud tähtaja jooksul esitasid hagejad
arvamused kostja vastuse kohta ja täiendavaid tõendeid.
5. Kohus kuulas pooled ära 20. mai 2015 kohtuistungil. Kuna kohus menetles hagisid
lihtmenetluses ega andnud luba apellatsioonkaebuse esitamiseks, siis tegi kohus 29. mail 2015
teatavaks otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kostja teatas kohtule tähtaegselt
apellatsioonkaebuse esitamise soovist. Hagejad ei ole vastavast soovist tähtaegselt teatanud.
POOLTE SEISUKOHAD
6. Hagejate nõuded on tulenevalt algsetest TVK-le esitatud avaldustest, nende rahuldamise
ulatusest ja kostja kohtusse pöördumisest järgmised:
− hageja I nõuded töölepingulise suhte perioodil 29. august 2013 – 7. aprill 2014
tuvastamiseks ning töötasu 1 546,52 eurot ja kasutamata põhipuhkuse hüvitise
194,84 eurot saamiseks;
− hageja II nõuded töölepingulise suhte perioodil 1. oktoober 2013 – 13. juuni 2014
tuvastamiseks ning töötasu 896,84 eurot ja kasutamata põhipuhkuse hüvitise
236,45 eurot saamiseks;
− hageja III nõuded töölepingulise suhte perioodil 1. veebruar 2014–13. juuni 2014
tuvastamiseks ning töötasu 896,84 eurot ja kasutamata põhipuhkuse hüvitise
124,90 eurot saamiseks;
− hageja IV nõuded töölepingulise suhte perioodil 28. aprill 2014 – 5. juuni 2014
tuvastamise ning 2014. aasta maikuu eest töötasu 355 eurot ja juunikuu eest töötasu
93,42 eurot saamiseks;
− hageja V nõuded töötasu 280,26 eurot ja kasutamata põhipuhkuse hüvitise
242,92 eurot saamiseks.
7. Hagejate väitel töötasid nad kostja juures töölepingute alusel. Hagejad I–IV esitasid selle
tuvastamiseks ka eraldi nõuded, mille TVK vastavalt hagejate märgitud perioodidele rahuldas.
Kostja jättis töötasu osaliselt maksmata ja seda nõuavad hagejad nüüdseks töötasu miinimum-
määra järgi. Lisaks jäi hagejatel I–III ja V kasutamata osa põhipuhkust, mille eest soovivad
nad saada rahalist hüvitist.
8. Menetluskulud paluvad hagejad panna kostja kanda. Menetluskulude nimekirju hagejad ei
esitanud ja kohtutoimikust ei nähtu hagejate menetluskulusid. Kostja menetluskulude
nimekirjale hagejad sisulisi vastuväiteid ei esitanud.
2-14-59056
4 (5)
9. Kostja vaidleb hagidele vastu. Hagejad ei ole kostjaga töölepingut sõlminud ja ühestki
hagejate tõendist ei saa järeldada töösuhet just kostjaga ega töölepingu tingimusi. Nõuete
arvutuslikus osas kostja eraldi vastuväiteid ei esitanud.
10. Menetluskulud palub kostja panna hagejate kanda. Kostja menetluskulude nimekirja
kohaselt soovib kostja õigusabikulu hüvitamist kuni kohtuistungini ilma käibemaksuta
summas 252 eurot (tasumääraga 75 eurot tunnis 3,5 h õigusabi eest) ja 49,60 eurot
kohtuistungi 40 min eest sama tasumääraga.
KOHTU PÕHJENDUSED
11. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et kõik hagid tuleb
rahuldada. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda ja määrab need kindlaks rahaliselt.
12. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 1 esitas kohus otsuse
kirjeldava osa lihtsustatult.
13. Hagejate ja kostja vaheliste töösuhete tuvastamise nõude lahendamisel tuleb eelkõige
lähtuda töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg-s 2 sätestatud eeldusest, mille ümberlükkamine on
kostja kohustus. Kostja ei ole väitnud nagu hagejad poleks teinud tööd, mida nad
hagiavaldustes ja kohtuistungil antud ütlustes (tl 134 pöördel) kirjeldasid. Eesti Haigekassa
13. veebruari 2015 tõenditest nähtub, et hageja II omas ravikindlustust kostja töötajana
15. aprillist 2014 – 13. augustini 2014, kusjuures tema töölepingu alguskuupäevaks on
märgitud 1. aprill 2014 ja lõpuks 13. juuni 2014 (tl 119), ning hageja III sarnaselt perioodil
7. mai 2014 – 13. august 2014, kusjuures töölepingu alguseks on avaldatud 1. mai 2014 ja
lõpuks 13. juuni 2014 (tl 121). Lisaks on hageja III osas esitatud haigekassale töövõimetusleht
ajavahemiku kohta 20. mai 2014 – 3. juuni 2014, millel on tööandjana märgitud kostja ja
keskmise palgana 355 eurot (tl 122). Hageja I teatas Eesti töötukassale 3. septembril 2013, et
ta töötab kostja juures, mille tulemusel lõpetati tema töötuna arvelolek (TVK 4-1/1370 tl 17).
Hageja V ja kostja vahel sõlmiti 1. oktoobri 2013 tööleping (TVK 4-1/1375 tl 14 ja 21) ja
kostja tegi hagejale V alates novembrist 2013 kuni juunini 2014 maksutatavaid väljamakseid
(TVK 4-1/1375 tl 15–17 ja 22–24). Tehtud väljamaksete selgitustes on maksjana märgitud
kostja ning maksete sisuna palk ja haigushüvitis (TVK 4-1/1375 tl 25). Kuigi tööandja on
lepingust allkirjastanud ainult esimese lehe ja lepingus ei ole märgitud töötasu summat, siis
osundab see koosmõjus hagejate ütlustega töösuhtele viidatud poolte vahel. Juhindudes TsMS
§ 405 lg 1 p-st 5 loeb kohus kohaseks tõendiks hagejate ütlused, mis ei ole antud vande all.
Eelviidatud tõenditest tervikuna järeldab kohus, et hagejad töötasid kostja juures töölepingute
alusel nõuetes märgitud ajavahemikel.
14. Hagejate töötasunõuete õiguslik alus on TLS § 28 lg 2 p 2, mille kohaselt tööandja on
kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Käesolevas asjas on
töötasu nõuded kohtu menetluses Vabariigi Valitsuse 10. jaanuari 2013. aasta määruse nr 6
ja 28. novembri 2013. aasta määruse nr 166 järgi minimaalselt lubatavates määrades.
Vastavalt TLS § 29 lg-le 6 ei või töötajale maksta Vabariigi Valitsuse kehtestatud
alammäärast madalamat töötasu. Töötatud aja ja töötasu summade osas saab kohus lähtuda
hagejate avaldustes märgitust (arvestades TVK otsustega avalduste rahuldamise ulatusega),
sest kostja vastuväiteid puuduvad. Järelikult kuuluvad töötasu nõuded rahuldamisele.
15. Kasutamata põhipuhkuse hüvitiste nõuete õiguslik alus on TLS § 71, mis näeb ette, et
töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud
aegumata põhipuhkuse rahas. Põhipuhkuse kestuse, päevade arvestuse ja hüvitise summade
osas saab kohus samuti lähtuda hagejate avaldustes märgitust (arvestades TVK otsustega
avalduste rahuldamise ulatusega), sest kostja vastuväiteid puuduvad. Neil kaalutlustel tuleb
rahuldada ka nõuded puhkusehüvitise saamiseks.
2-14-59056
5 (5)
16. Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Vaidlus ei olnud õiguslikult keerukas ja
kohus ei kohaldanud õigusakte, mille osas puuduks selgus või Riigikohtu praktika.
17. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
Hagejad ei ole menetluskulude nimekirju esitanud, samuti ei nähtu hagejate menetluskulusid
toimikust. Seetõttu otsustab kohus, et kostjal tuleb hagejatele hüvitada null eurot.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Mati Maksing
kohtunik