3-14-50438/36 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth

Plaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.06.2015, Tallinn

Haldusasja number

3-14-50438

Haldusasi

Ojala Estonia OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

05.03.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/16601-57 ning

Maksu- ja Tolliameti 28.05.2014 korralduse nr 13-

7/469-5 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Ojala Estonia OÜ, esindaja v. adv Toomas

Pikamäe

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Veiko Soll

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 20.10.2014 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Ojala Estonia OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 03.06.2015

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Halduskohtu 20.10.2014 otsus haldusasjas nr 3-14-50438 muutmata

ja Ojala Estonia OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.07.2015, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-14-50438

2(12)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ojala Estonia OÜ deklareeris 2013. aasta maikuu käibedeklaratsioonil enammakstud

käibemaksu summas 92 161,75 eurot. Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 26.06.2013 Ojala

Estonia OÜ 2013. a mai käibedeklaratsiooniga esitatud tagastusnõude õigsuse kontrolli.

2. MTA tegi 05.03.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/16601-57, millega tuvastas OÜ Frog

Industrial Design (OÜ Frog ID) ettevõtte ülemineku Ojala Estonia OÜ-le ning vähendas

seetõttu Ojala Estonia OÜ poolt esitatud 2013. aasta maikuu KMD-l deklareeritud

sisendkäibemaksu summas 60 000 eurot ning nõudis tagasi Ojala Estonia OÜ poolt

kõnealusel maksustamisperioodil alusetult deklareeritud ja tema ettemaksukontole vabastatud

käibemaksu enammaksu summas 60 000 eurot. Maksuotsuse põhjendused on järgmised.

1)

Ojala Estonia OÜ on deklareerinud sisendkäibemaksu tehingult, mis toimus ettevõtte

ülemineku käigus. Kuna käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 2 p 1 kohaselt ei teki käivet

ettevõtte või selle osa üleandmisest võlaõigusseaduse tähenduses, ei ole sisendkäibemaksu

mahaarvamine lubatav.

2)

Ojala Estonia OÜ alustas tegevust 2013. aasta mais. Ojala Estonia OÜ asutamise

eesmärk oli tegeleda metalltoodete tootmisega ning omandada OÜ Frog ID vara. Ojala

Estonia OÜ asutaja Ojala Yhtymä OY oli juba varasemalt huvitatud OÜ Frog ID ettevõtte

ülevõtmisest.

3)

15.04.2013 esitas võlausaldaja kohtule avalduse OÜ Frog ID suhtes pankroti

väljakuulutamiseks. Kommertspandipidaja Danske Bank AS avalduse alusel alustati OÜ Frog

ID suhtes täitemenetlus, mille käigus arestiti 19.04.2013 OÜ Frog ID vallasvara. Arestitud

vara hulgast jäid välja immateriaalne põhivara (OÜ Frog ID kaubamärk) ja enamusosalus

tütarettevõttes, kuna neile ei ulatunud kommertspant, ning kolm Danske Bank AS-ile

kuuluvat tootmisseadet (lehetöötluskeskus, painutuspink ja pulbervärvimisliin), mida OÜ

Frog ID kasutas kapitalirendilepingu alusel. 02.05.2013 omandas Ojala Estonia OÜ Danske

Bank AS-ilt nõude OÜ Frog ID vastu koos nõuet tagava kommertspandiga, asudes seeläbi

täitemenetluses sissenõudja asemele. OÜ Frog ID omandas Ojala Estonia OÜ-lt saadud raha

eest Danske Bank AS-ilt kolm aresti alt vabastatud tootmisseadet (lehetöötluskeskus,

painutuspink ja pulbervärvimisliin). OÜ Frog ID müüs 02.05.2015 kõnealused kolm

tootmisseadet edasi Ojala Estonia OÜ-le hinnaga 360 000 eurot, sh käibemaks 60 000 eurot

ning samas sõlmiti ka üürileping, mille alusel anti tootmisseadmed OÜ Frog ID kasutusse.

4)

15.05.2013 toimunud OÜ Frog ID vara enampakkumisel osales kolm äriühingut, kuid

pakkumise tegi vaid Ojala Estonia OÜ, omandades 200 000 euro (alghind) eest OÜ Frog ID

ülejäänud vara, mis oli vajalik lehtmetalli töötluse jätkamiseks. Enampakkumisel osalenud

äriühingud Laine-Kiinteistöt Vaasa OY ja OÜ Baltauto kinnitasid, et enampakkumisel oleval

varal puudus praktiline väärtus, kuna tegemist oli väikese osaga ülejäänud varast ning ilma

02.05.2013 müüdud seadmeteta ei olnud võimalik enampakkumisel oleva varaga midagi teha.

Ojala Estonia OÜ sai selle kaudu võimaluse kontrollida enampakkumise käiku ja soetada

põhivara odavamalt. Enne nõude omandamise lepingu sõlmimist oli Ojala Estonia OÜ teadlik

OÜ Frog ID majanduslikust seisust ja enampakkumise toimumisest ning tema tegevus nõude

omandamisel oli kantud soovist omandada kogu OÜ Frog ID vara.

3-14-50438

3(12)

5)

Enne 2013. aasta maikuud ei deklareerinud Ojala Estonia OÜ töötajaid ega käivet.

Alates 2013. aasta juunikuust ei deklareerinud OÜ Frog ID käivet ega töötajaid. Ojala Estonia

OÜ 37-st töötajast 33 töötas varem OÜ-s Frog ID. Kuigi kontrolli käigus valikuliselt

küsitletud töötajad kinnitasid, et nende tööülesanded on uues töökohas erinevad, ilmnes

töölepingute ja ametijuhendite võrdlemisel, et ametinimetus ja töö sisu on enamiku töötajate

puhul jäänud samaks. Lepingute vormistamiseks on kasutatud vanu OÜ Frog ID töölepingute

põhjasid.

6)

Kontrolli käigus kolmandate isikute antud seletused kinnitavad, et Ojala Estonia OÜ ja

OÜ Frog ID majandustegevus, mis seisnes metalltoodete tootmises, ei erine. Ojala Estonia

OÜ jätkas tegevust samal aadressil, kus enne tegutses OÜ Frog ID, sõlmides selleks uue

üürilepingu Dodoni Real Estate OÜ-ga alates 30.05.2013. OÜ Frog ID teavitas äripartnereid

enne enampakkumise toimumist ettevõtte ostmisest, omaniku muutumisest ning sellest, et

tegevus jätkub ning edasi tuleks tellimused saata Ojala Estonia OÜ-le. 12-st tarnijast 10

kinnitasid, et müüvad Ojala Estonia OÜ-le samu kaupu, mida enne müüdi OÜ-le Frog ID.

Ojala Estonia OÜ 2013. aasta juunikuu sisendkäibemaksu hulgas kajastatakse teenuse

soetamist Ragionato OÜ-lt ja K.O.G.Kapital OÜ-lt, mille juhatuse liikmeteks on OÜ Frog ID

endised juhatuse liikmed RV ja AK. Seega jätkavad OÜ Frog ID võtmeisikud Ojala Estonia

OÜ-s tegutsemist.

3. MTA kohustas 28.05.2014 korraldusega nr 13-7/469-5 Ojala Estonia OÜ-d tasuma OÜ

Frog ID maksuvõlga summas 4388,05 eurot. Korraldus tugineb MTA 05.03.2014

maksuotsusele nr 12.2-3/16601-57, mille kohaselt on toimunud OÜ Frog ID ettevõtte

üleminek OÜ-le Ojala Estonia. Maksuhaldur on tuvastanud, et OÜ Frog ID ettevõtte üleminek

Ojala Estonia OÜ-le on lõpule viidud 30.05.2013 ruumide rendilepingu sõlmimisega. Selleks

ajaks oli OÜ Frog ID deklareerinud maksukohustusi kokku summas 64 388,05 eurot, millest

60 000 eurot on seotud 02.05.2013 arve nr 9311 alusel toimunud seadmete müügiga. MTA

vähendas 05.03.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/16601-57 Ojala Estonia OÜ 2013. aasta mais

vastava arve alusel deklareeritud sisendkäibemaksu (60 000 eurot) võrra. Seega on tasumisele

kuuluva maksukohustuse suuruseks 4388,05 eurot.

4. Ojala Estonia OÜ esitas 04.04.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 05.03.2014

maksuotsuse nr 12.2-3/16601-57 tühistamiseks (haldusasi nr 3-14-50438) ning 13.06.2014

kaebuse MTA 28.05.2014 korralduse nr 13-7/469-5 tühistamiseks (haldusasi nr 3-14-51149).

Tallinna Halduskohus liitis kaebused, jättes liidetud haldusasja numbriks 3-14-50438.

Kaebuste põhjendused on järgmised.

1)

OÜ-lt Frog ID Ojala Estonia OÜ-le sundtäitmise väliselt üle läinud vara ei saa käsitada

ettevõttena KMS mõttes. Kaebaja soetas kõik tootmisseadmed, välja arvatud 02.05.2013 arve

nr 9311 alusel ostetud kolm seadet, sundtäitmise tulemusena. Kõnealusest kolmest seadmest

ei piisa ettevõtte tegutsemiseks ning need ei moodusta iseseisvat majandusüksust.

2)

Kaebaja ei ole üle võtnud OÜ Frog ID üürilepingut, vaid sõlmis uue üürilepingu Dodoni

Real Estate OÜ-ga ning jätkas pärast sundtäitmise korras vara omandamist majandustegevust

samas tootmishoones, kus tegutses OÜ Frog ID, kuna tootmisseadmed on väga massiivsed

ning nende liigutamisega oleks kaasnenud suured kulutused. Asjaolu, et Ojala Estonia OÜ-s

töötavad OÜ Frog ID endised töötajad, ei tähenda ettevõtte üleminekut. OÜ Frog ID

majandustegevuse lõppemise tõttu koondati töötajad. Kuna OÜ Frog ID töötajad omasid

väljaõpet ning kvalifitseeritud tööjõudu oli raske leida, sõlmis kaebaja nende töötajatega

töölepingud. Maksuhaldur on põhjendamatult võtnud kaebaja ja OÜ Frog ID kliendibaasi ja

tarnijate võrdlemisel aluseks OÜ Frog ID 2012. aasta detsembri ja Ojala Estonia OÜ 2013.

aasta mai andmed. Maksuhaldur pidanuks võrdluse tegemisel lähtuma Ojala Estonia OÜ

3-14-50438

4(12)

2013. aasta juuni andmetest ja OÜ Frog ID 2013. aasta mai andmetest. Isegi kui lähtuda

maksuhalduri valitud ajahetkedest, on klientide kattuvus ca 50% ja tarnijate kattuvus ca 40%.

3)

KMS § 4 lg 2 p 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 181 välistavad ettevõtte ülemineku,

kuna varad on soetatud sundtäitmise tulemusena. VÕS § 181 järgi ei kohaldu ettevõtte

ülemineku regulatsioon juhul, kui ettevõtte üleminek toimub seaduse alusel, eelkõige

sundtäitmisel või pankrotimenetluses. Selle normi eesmärgiks on luua vara omandajale

õiguskindlus, et varaga ei kaasne vastutust vara endise omaniku võlgade eest olukorras, kus

ettevõttena käsitatav vara võõrandatakse seadusega ettenähtud menetluses, sealhulgas

sundtäitmisel. Üürilepingu sõlmimine ning töötajate, klientide ja tarnijate osaline kattuvus on

sundtäitmise otsene tagajärg, tegemist ei ole ettevõtte üleminekuga VÕS § 181 ja KMS § 4 lg

2 p 1 mõttes.

4)

Kaebaja poolt Danske Bank AS-i nõude omandamist OÜ Frog ID vastu ei saa käsitada

ettevõtte üleminekuna, kuna nõude soetamisel ei saanud kaebajal olla kindlust, et tal õnnestub

soetada mingisugune osa OÜ Frog ID varast. Ka ei saanud kaebaja nõude omandamisega

vara, vaid üksnes võimaluse osaleda OÜ Frog ID vara müümisel sundtäitmise või võimaliku

pankrotimenetluse raames. Ojala Estonia OÜ-l ja OÜ-l Frog ID on erinevad omanikud ja

erinev juhtkond ning kontserni omandistruktuuris puudub OÜ-ga Frog ID igasugune seos.

Tehase käivitamisel nõustasid Ojala Estonia OÜ-d mõnda aega OÜ Frog ID endised juhid AK

ja RV. Kaebaja tellis nendelt isikutelt, kes olid kursis nii tootmise kui ka kliendihalduse

küsimustega, nõustamisteenust, et käivitada tehas võimalikult väheste probleemidega.

5)

15.05.2013 enampakkumine oli aus ja tagas osalejatele võrdsed võimalused.

Maksuhaldur on Laine-Kiinteistöt Vaasa OY ja OÜ Baltauto selgitustele tuginedes ekslikult

järeldanud, nagu oleks enampakkumise võitja juba ette teada olnud. Enampakkumist läbi

viinud kohtutäitur Arvi Pink ei ole avaldanud seisukohta, nagu ei oleks enampakkumine

olnud aus ja kõigile osalejatele võrdseid võimalusi tagav. Asjaolu, et kolm tootmisseadet

müüdi väljaspool 15.05.2013 enampakkumist, ei muuda enampakkumist ebaausaks või

kunstlikuks. Müügilepingu ja enampakkumise objektid olid erinevad ning kolme

tootmisseadme müük ei muutnud enampakkumise objektiks olevat vara väärtusetuks. Kui

maksuhaldur tahab väita, et enampakkumine oli kunstlik ehk näilik tehing MKS § 83 lg 4

mõttes, peab ta ütlema, milline oli varjatud tehing, s.o tegelik tehing ning kes olid selle

osapooled.

6)

KV, AK ja RV tegevus ei kinnita ettevõtte üleminekut. KV saatis ajavahemikul

24.04.2013 kuni 09.05.2013 klientidele e-kirja teel teate, et Soome äriühing ostab OÜ Frog ID

ära ja edaspidi tuleb edastada kõik tellimused Ojala Estonia OÜ-le, omal algatusel ilma

kaebaja heakskiiduta. Seda väidet kinnitab sündmuste ajaline kulg, st asjaolu, et 24.04.2013 ei

olnud kellelgi, sh Danske Bank AS-il ega kaebajal kindlust selles, et kaebaja ostab osa OÜ

Frog ID varadest. Samuti sõlmis kaebaja üürilepingu ja töölepingud alles pärast avaliku

enampakkumise toimumist. Paralleelselt täitemenetlusega oli Harju Maakohtu menetluses ka

OÜ Frog ID suhtes esitatud pankrotiavaldus, mis oleks võinud lõppeda pankroti

väljakuulutamisega ning mille tulemusel oleks enampakkumine ära jäänud. Maksuhalduri

väide, et AK ja RV jätkasid Ojala Estonia OÜ-s oma senist tööd ettevõtte juhtimisel, ei vasta

tõele. Need isikud ei ole kinnitanud senise töö jätkamist. Ojala Estonia OÜ praegused ja

endised töötajad JM, MK, RK, ME ja RA ei ole andnud ühesuguseid ütlusi, et AK ja RV tegid

Ojala Estonia OÜ-s sama tööd, mida nad varem tegid OÜ-s Frog ID.

7)

Isegi kui möönda ettevõtte üleminekut, puudub alus keelata 02.05.2013 arve nr 9311

alusel käibemaksu mahaarvamist. OÜ Frog ID oli kuni 29.05.2013 tegutsev ettevõte, kellel oli

maksustatav käive ning töötajad. Ojala Estonia OÜ ei teinud mais 2013 töötajatele tulu- ja

sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid. Seega saaks ettevõtte üleminekust rääkida

3-14-50438

5(12)

alles pärast 29.05.2013. Ojala Estonia OÜ tasus 02.05.2013 arve koos käibemaksuga.

Nimetatud ajal ei saanud Ojala Estonia OÜ teada, et ta omandab hiljem ka muu OÜ Frog ID

vara.

8)

Korraldus on õigusvastane ning tuleb tühistada juhul, kui kohus tühistab vaidlustatud

maksuotsuse. Maksuvõla sundtäitmise menetluses ei saa tuvastada maksukohustuse

olemasolu, sh ettevõtte üleminekut ühelt ettevõtjalt teisele.

5. MTA vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) OÜ-lt Frog ID Ojala Estonia OÜ-le üle läinud vara saab käsitada ettevõttena ehk

iseseisvalt funktsioneeriva tervikliku majandusüksusena. Vastustaja jääb maksuotsuse lk 18-

21 ja p-s 2 toodud seisukohtade juurde ning leiab, et kaebaja ei ole ka kohtumenetluses ümber

lükanud maksuhalduri järeldust ettevõtte ülemineku kohta. Kaebaja ei ole selgitanud, mis on

tema hinnangul üle läinud varakogumist puudu, mille olemasolul saaks seda iseseisvalt

funktsioneeriva tervikliku majandusüksusena käsitleda. Maksuotsuses on tuvastatud ettevõtte

järkjärguline üleminek ning maksuhalduri järeldused ei tugine üksnes asjaolule, et kaebaja

omandas kolm seadet sundtäitmise väliselt. Kaebaja on OÜ Frog ID Estonia juhatuse liikme

AK ütluste põhjal asunud ekslikult seisukohale, et maksuhalduri viidatud varakogumiga ei ole

ettevõttel võimalik tegutseda. AK ütlustest nähtuvalt puudutas vastav seisukoht üksnes kolme

sundtäitmise väliselt üle läinud seadet.

2) KMS § 4 lg 2 p 1 ja VÕS § 181 ei välista ettevõtte üleminekut, kui varad on soetatud

sundtäitmise tulemusena. Kaebaja vastupidine seisukoht on vastuolus kohtupraktikaga.

Riigikohtu halduskolleegium leidis 10.06.2013 lahendis nr 3-3-1-25-13, et VÕS § 181 ei

välista täitemenetluse seadustikuga reguleeritud vara müüki võlaõigusseaduse rakendusalast.

Tallinna Ringkonnakohus leidis 17.12.2013 otsuses asjas nr 3-12-1412, et KMS § 4 lg 2 p 1

mõttes tuleb ettevõtte või selle osa üleandmise tuvastamisel lähtuda VÕS § 180 lg-s 2

sätestatud ettevõtte mõistest sõltumata sellest, kas ettevõte antakse üle lepinguga,

sundtäitmisel või pankrotimenetluses.

3) Maksuhaldur leidis, et kuna enampakkumisele pandud ülejäänud vara muutus Ojala

Estonia OÜ poolt enampakkumise väliselt omandatud põhiseadmete tõttu ebaatraktiivseks,

siis ei olnud teised äriühingud enam huvitatud ülejäänud seadmetest, kuna nende soov oli

soetada tervikvara (maksuotsuse lk 21-23, p 2). Kaebaja väited, et ettevõtte ülemineku

möönmise korral puudub alus käibemaksu mahaarvamise keelamiseks, on asjakohatud. Vara

müüki ja müüja tegevuse lõppemist ei ole õige seada omavahelisse sõltuvusse, kuigi mõlemad

sündmused jäävad samasse maksustamisperioodi. Vastupidine käsitus on vastuolus ühetaolise

maksustamise põhimõttega.

4) KMS § 4 lg 2 p 1 mõte on välistada käibe tekkimine mistahes kujul ettevõtte või selle osa

üleandmiste juhtumitel. Ettevõtte üleandmise olemasolu või puudumise tuvastamisel ei ole

oluline tehingute struktuur, mida kasutades ettevõte üle anti, vaid majanduslik lõpptulemus,

mis kuulub maksustamisele. Juriidilise struktuuri ja mitte majandusliku sisu maksustamine

oleks vastuolus maksu neutraalsuse ja õiguskindluse põhimõtetega. Maksuhalduril on olemas

ka vajalik pädevus tuvastada ettevõtte üleandmine sõltumata tehingute struktuurist (Riigikohtu

lahend asjas nr 3-3-1-20-11). Euroopa Kohus on leidnud, et ettevõtte üleandmise tuvastamisel

tuleb analüüsida konkreetsete tehingute kõiki asjaolusid ning poolte käitumist. Kui ettevõtte

identiteet on säilinud, on tegemist ettevõtte üleandmisega (vt nt Euroopa Kohtu otsused

asjades nr 24/85 ja 287/86).

5) Kuna maksuotsus ning korraldus tuginevad samadele asjaoludele, on ka korraldus

eeltoodud põhjendustel õiguspärane.

3-14-50438

6(12)

6. Tallinna Halduskohus jättis 20.10.2014 otsusega Ojala Estonia OÜ kaebuse rahuldamata

ning menetluskulud poolte endi kanda.

1)

Kui arvestada üksnes OÜ-lt Frog ID kaebajale üle läinud vara tervikuna ning Riigikohtu

lahendis nr 3-3-1-1-13 toodud kriteeriumeid koosmõjus, jättes kõrvale VÕS §-s 181 sätestatu,

on ettevõtte üleminek majanduslikus mõttes toimunud. Ettevõtte üleminekul ei ole tähtsust

kaebaja tahtel ja eesmärkidel. Maksuhaldur ei ole ka eksinud kaebaja ja OÜ Frog ID klientide

ja tarnijate võrdlemisel, lähtudes viimase puhul varasemast ajaperioodist, mil tegemist oli

tegutseva ettevõttega. Tähtust ei ole sellel, kas KV-l oli klientidele e-kirjade saatmisel kaebaja

heakskiit. Kirjadest nähtub üksnes see, et kaebaja eesmärk on OÜ Frog ID ettevõtte

omandamine ning seda eesmärki ei ole kaebaja eitanud. Õige on maksuhalduri järeldus, et AK

ja RV jätkasid esimestel kuudel kaebaja juures sama tegevust, mida nad OÜ Frog ID jaoks

olid teinud.

2)

KMS § 4 lg 2 p 1 ei seo käibe puudumist osapoolte tahte või teadlikkusega ega

ülemineku etapilisusega, vaid üksnes sellega, kas kokkuvõttes kõiki tehinguid arvestades

ettevõtte üleminek toimub. Seadusandja on selgesõnaliselt soovinud KMS § 4 lg 2 p-ga 1

välistada ettevõtte ülemineku käibena käsitatavatest juhtumitest, sõltumata ettevõtte

üleminekuni viivate tehingute arvust. Oluline on ettevõtte üleandmine tervikuna, mitte see,

mitmes etapis ettevõte üle anti. Vaidlust ei ole selles, et OÜ Frog ID ei ole 02.05.2013 arve

alusel deklareeritud käibemaksu riigile tasunud. Seega puudub kaebajal sisendkäibemaksu

maha arvamise õigus.

3)

Kaebaja seisukoht, et arve õiguspärasust tuleks hinnata sarnaselt haldusaktile arve

andmise aja seisuga, ei tugine kehtivale õigusele. Maksuhalduril on õigus ja kohustus hinnata

tehinguid vastavalt nende tegelikule majanduslikule sisule (MKS § 84) ning seega võib

maksuhaldur asuda tehingute kogumit tagantjärele hinnates seisukohale, et üksikute

müügitehingute asemel on toimunud ettevõtte üleminek. Kaebaja tahtlus või eesmärk ettevõtte

üleminekul ja see, kui tõenäoliseks kaebaja ettevõtte üleminekut pidas, ei oma KMS § 4 lg 2 p

1 kohaldamisel tähtsust. KMS § 4 lg 2 p 1 reguleerib ettevõtte ülemineku toimumiseks

vajalike üksiktehingute korral käibe (mitte)toimumist, mitte käibe toimumist pärast ettevõtte

ülemineku lõppu.

4)

Maksuotsuses märgitu, et enampakkumine oli kunstlik, ei ole õige ega ka asjakohane.

Sundtäitmise menetluses tehtud toimingud ei saa olla kunstlikud, kui selles on järgitud

täitemenetluse norme. Vastustaja ei väida maksuotsuses, et täitemenetluses oleks selliseid

rikkumisi, millest tulenevalt täitemenetluses müüki ei saa lugeda toimunuks ehk vara ei olegi

sundtäitmisel üle läinud.

5)

Arvestades Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-25-13 toodud seisukohta, et VÕS § 181 omab

KMS § 4 lg 2 p 1 tõlgendamisel tähendust, tuleb ettevõtte ülemineku kontrollimisel jätta

kõrvale üksnes täitemenetluses soetatud vara ehk arvuliselt suurem osa OÜ Frog ID

põhivarasse kuuluvatest esemetest. Et võimalikult objektiivselt hinnata ettevõtte ülemineku

kriteeriumite täitmist olukorras, kus osa varast on soetatud täitemenetluses, tuleb asendada

täitemenetluses omandatud vara mõtteliselt muult kolmandalt isikult omandatud varaga ja

kontrollida, kas sellisel juhul on samuti ettevõtte ülemineku kriteeriumid täidetud. Kui

kontrollimisel ilmneb, et ilma selle varata ei saa lugeda ettevõtte ülemineku kriteeriume

täidetuks, ei ole ettevõtte üleminekut toimunud ja nii maksuotsus kui ka korraldus tuleb

tühistada.

6)

Ka juhul, kui maksuotsuse p-s 1.4 analüüsitud ettevõtte ülemineku 13 punktist jätta

kõrvale 15.05.2013 täitemenetluses omandatud vara, on selge, et ettevõtte üleminek on

toimunud. Maksuhalduri analüüs on tervikuna ammendav ning kohus nõustub maksuhalduri

analüüsiga iga kriteeriumi osas. Kaebajale on üle läinud vähemalt osa OÜ Frog ID varast

3-14-50438

7(12)

(02.05.2013 soetatud kolm seadet); kliendi- ja hankijasuhted on jätkunud; niipea kui OÜ Frog

ID lõpetas töötajate ja käibe deklareerimise, alustas kaebaja nende deklareerimisega, seega

sisuliselt ei olnud tegevus katkestatud; 75% OÜ Frog ID töötajatest jätkas töötamist kaebaja

juures; kaebaja alustas oma majandustegevusega kohe pärast OÜ-lt Frog ID seadmete

omandamist ja tema poolt lõpetatud lepingute uuesti sõlmimist; ettevõtte tegevuskoht on

jäänud samaks ning tegevus on samalaadne. Nimetatud asjaoludest tuleneb, et kaebajale on

üle läinud organisatsiooniline, iseseisvat identiteeti omav majandusüksus ka ilma 15.05.2013

soetatud põhivara arvestamata. Seega on nii maksuotsus kui ka korraldus õiguspärased.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. Ojala Estonia OÜ palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus

otsus, millega tema kaebus rahuldada.

1)

Kaebaja nõustub halduskohtuga, et KMS § 4 lg 2 p 1 kohaldamisel tuleb arvestada VÕS

§-ga 181 ning kaebaja omandas olulise osa OÜ Frog ID varast sundtäitmise tulemusena.

Sundtäitmise tulemusena omandatud vara ei saa kaebajale üle läinud ettevõtte hulka lugeda.

Kui üle antava majandusüksuse koosseisus olev vara ei võimalda senise või sarnase tegevuse

jätkumist, ei ole ettevõtte üleminekut toimunud. 02.05.2013 soetatud kolme seadmega

iseseisvalt ei oleks kaebaja saanud midagi toota, mistõttu on ebaõige halduskohtu seisukoht,

et kui jätta kõrvale täitemenetluses omandatud vara, saab siiski lugeda, et ettevõte on üle

läinud. Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et OÜ Frog ID endiste töötajate töölevõtmine,

käibe deklareerimine ning kliendi- ja hankijasuhete jätkumine oli võimalik üksnes seetõttu, et

kaebaja sai tänu sundtäitmise tulemusena omandatud tootmisseadmetele jätkata olulises osas

OÜ Frog ID senist tootmistegevust.

2)

Halduskohtu seisukohad on omavahel vastuolus. Ühtlasi on halduskohus ebaõigesti

kohaldanud MKS § 10 lg 2 p 1 ja § 11 lg-t 1. Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et

maksuhalduril ei olnud võimalik hinnata, kas ilma sundtäitmise väliselt omandatud

seadmeteta oli võimalik toota OÜ Frog ID valmistatud toodetega samu või sarnaseid tooteid.

3)

Halduskohus on ebaõigesti määranud ettevõtte ülemineku aja ja kohaldanud ebaõigesti

VÕS §-i 182. 02.05.2013 arve nr 9311 esitati enne ettevõtte väidetavat üleminekut ning selles

näidatud tehingu sisuline ja ajaline seos ettevõtte väidetava üleminekuga on üksnes kaudne.

Omaniku muutumisele vaatamata jätkas OÜ Frog ID seadmete kasutamist üürilepingu alusel

ning tegutses iseseisva ettevõttena vähemalt kuni 29.05.2013, mil lõpetati ruumide ja

tootmisseadmete kasutamise üürilepingud. Seega ei saanud väidetav ettevõtte üleminek

toimuda enne 29.05.2013 ning kolme seadme müük ei olnud sisuliselt ega ajaliselt seotud OÜ

Frog ID ettevõtte üleminekuga kaebajale.

4)

Halduskohus jättis tähelepanuta, et üürilepingu sõlmimine OÜ Frog ID endise

tootmispinna kasutamiseks ja töölepingute sõlmimine OÜ Frog ID endiste töötajatega oli

tingitud 15.05.2013 sundtäitmise tulemustest.

8. MTA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu

otsus muutmata.

1)

VÕS §-s 181 sätestatud piirangu eesmärk on vältida ettevõtte ülemineku eriolukordi

reguleerivatest seadustest mööda hiilimist poolte kokkuleppega. Apellandi seisukoht, et kui

ettevõtte üleminek toimub VÕS §-s 181 sätestatud tingimustel, ei ole tegemist ettevõtte

üleminekuga KMS § 4 lg 2 p 1 mõttes, on vastuolus ühetaolise maksustamise põhimõttega.

KMS § 4 lg 2 p 1 mõte on välistada käibe tekkimine mistahes olukorras ettevõtte või selle osa

üleandmisel.

3-14-50438

8(12)

2)

Kohtupraktika kohaselt tuleb KMS § 4 lg 2 p 1 mõttes ettevõtte või selle osa üleandmise

tuvastamisel lähtuda VÕS § 180 lg-s 2 sätestatud ettevõtte mõistest, sõltumata sellest, kas

ettevõte antakse üle sundtäitmisel või pankrotimenetluses. Ettevõtte üleandmise olemasolu

või puudumise tuvastamisel ei ole oluline tehingute struktuur, mida kasutades ettevõte üle

anti. Tegemist on tehingu juriidilise struktuuri erinevusega, majanduslik lõpptulemus aga on

sama. Maksustamisele kuulub majanduslik lõpptulemus. Omandatud vara koosseisu ajaline ja

tehinguline kujunemine ei tohi moonutada ettevõtte üleminekut kui majanduslikku

lõpptulemust.

3)

Halduskohus leidis õigesti, et maksuhalduril ei olnud võimalik hinnata, kas sundtäitmise

väliselt omandatud seadmeteta oleks olnud võimalik toota OÜ Frog ID valmistatud toodetega

sarnaseid tooteid. Tegemist on oletusega, mille tõsikindel kontrollimine või põhjendamine

oleks maksuhaldurile olnud ebamõistlikult koormav või isegi võimatu.

4)

Vastustaja ei nõustu apellandi väitega, et vaatamata kolme seadme omaniku muutusele

kasutas OÜ Frog ID seadmeid oma ettevõtluses edasi. Ettevõtte olemasolu määratlemisel ei

ole oluline mitte seadmete omand, vaid võimalus seadmeid oma tootmistegevuses enda

parema äranägemise järgi kasutada.

5)

Apellandi seisukoht, et kolme seadme ostmine ei olnud seotud ettevõtte väidetava

üleminekuga, on vastuolus apellandi teise seisukohaga, mille järgi üürilepingu sõlmimine

(tootmispinna kattuvus) ning töötajate, klientide ja tarnijate osaline kattuvus on sundtäitmise

otsene tagajärg. See tähendab, et tegelikult möönab apellant ka ise seose olemasolu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud.

10. Halduskohus tuvastas õigesti, et OÜ Frog ID vara on tervikuna kaebajale üle läinud ning

majanduslikus mõttes on toimunud ettevõtte üleminek. Selles osas nõustub ringkonnakohus

halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4).

Esinevad kõik põhilised ettevõtte üleminekut iseloomustavad tunnused: kaebaja ettevõttes

jätkas tööd suurem osa OÜ Frog ID töötajatest; üle läksid kõik tootmiseks vajalikud seadmed

ning osa klientidest ja tarnijatest; samas asukohas jätkati samasisulist majandustegevust ning

vahepeal oli vaid lühike paus; kaebaja maksustatav käive suurenes ning OÜ Frog ID käive

vähenes samal ajal nullini. Samuti jätkasid kaebaja ettevõtte heaks töötamist (tootlikkuse

juhtimise teenuse osutamise kaudu) OÜ Frog ID endised juhatuse liikmed AK ja RV. Ka

kaebaja ise möönab, et kokkuvõttes on ettevõtte (tervikliku majandusüksuse) üleminek

toimunud.

11. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled eeskätt selle üle, kas olukorras, kus suur osa

ettevõtte materiaalsest põhivarast on müüdud sundtäitmise korras, välistab VÕS § 181 KMS §

4 lg 2 p 1 kohaldamise OÜ Frog ID vara osas (kolm tootmisseadet), mille kaebaja ostis enne

enampakkumist ning ühtlasi OÜ Frog ID maksuvõla ülemineku kaebajale. Kui asuda

seisukohale, et VÕS § 181 välistab praegusel juhul KMS § 4 lg 2 p 1 kohaldamise, s.o kolme

tootmisseadme müümisel on tekkinud käive ja kaebajal on õigus see sisendkäibemaksuna

maha arvata, on vaidlustatud maksuotsus õigusvastane. Kui kohus peaks leidma, et VÕS §

181 välistab OÜ Frog ID maksuvõla ülemineku kaebajale, on õigusvastane ka vaidlustatud

korraldus.

12. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlust selles, et üksnes kolmest tootmisseadmest, mille

kaebaja 02.05.2013 OÜ-lt Frog ID omandas, ei piisa valmistoodangu tootmiseks müügiks

ning suurema osa (arvulise enamuse) OÜ Frog ID varadest omandas kaebaja enampakkumisel

3-14-50438

9(12)

(19.04.2013 vallasvara arestimise akti lisa nr 1 – arestitud varade nimekiri, II kd, tl 109).

Määravat tähtsust ei ole sellel, kas enampakkumisel ostetud varadega oli ilma kolme eelnevalt

müüdud seadmeta võimalik midagi toota või mitte. Fakt on see, et kaebaja omandas

kokkuvõttes kogu OÜ Frog ID tootmiseks vajaliku materiaalse põhivara ning see varakogum

võimaldas kaebajal jätkata samasisulist majandustegevust (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-

1-6-12, p 12). Kaebaja ei ole eitanud, et tal oli juba varasemalt soov omandada OÜ Frog ID

vara ja tootmist jätkata. Kolme tootmisseadme ostmine oli selgelt üks etapp selle plaani

elluviimisel ning tegemist oli ühe tehinguga mitmest tehingust, mille kaudu kaebaja omandas

OÜ Frog ID ettevõtte.

13. MKS § 37 sätestab, et ettevõtte või selle osa omandi või valduse ülemineku korral lähevad

ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osaga olemuslikult seotud käesoleva seaduse

§ 31 lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohustused, välja arvatud sunniraha maksmise kohustus,

üle omandajale või valduse saajale vastavalt võlaõigusseaduses sätestatule. Ettevõtte

üleminekut reguleerib VÕS 9. ptk 4. jagu (§-d 180-185). VÕS § 181 kohaselt ei kohaldata

VÕS 9. peatüki 4. jao sätteid ettevõtte üleminekule juriidiliste isikute ühinemise, jagunemise

või ümberkujundamise puhul, samuti kui ettevõtte üleminek toimub seaduse alusel, eelkõige

sundtäitmisel või pankrotimenetluses.

14. Halduskohus asus seisukohale, et ettevõtte ülemineku saab lugeda toimunuks ka ilma

täitemenetluses omandatud varata. Kaebaja seevastu väidab, et töölepingute sõlmimine OÜ

Frog ID endiste töötajatega, üürilepingu sõlmimine sama tootmispinna suhtes ning tarnijate ja

klientide osaline kattumine on tingitud sellest, et kaebaja omandas sundtäitmisel OÜ Frog ID

tootmisseadmed.

15. Metallitöötluses ei ole võimalik valmistada toodangut ilma tootmisseadmeteta. Seega on

tootmisseadmete üleminek ettevõtte ülemineku hindamisel praegusel juhul olulise tähtsusega.

Halduskohus on asjakohaselt viidanud Riigikohtu lahendile asjas nr 3-2-1-82-10, kus selgitati,

et ettevõtte üleminekuks on vajalik vara üleminek teatavas kogumis, kuid mitte tingimata

korraga ja ühe tehinguga. Maksuotsuse kohaselt algasid ettevalmistused ettevõtte üleminekuks

2013. aasta aprilli lõpus ning viidi lõpule viimase tehinguga: 30.05.2013 ruumide üürilepingu

sõlmimisega. Seega on olulised ka sündmused, mis toimusid enne enampakkumist.

16. Ojala Estonia OÜ kanti äriregistrisse 25.04.2013, s.o 10 päeva pärast OÜ Frog ID suhtes

pankrotiavalduse esitamist ning kuus päeva pärast OÜ Frog ID vara arestimist kommertspandi

pidaja Danske Bank AS-i avalduse alusel (19.04.2013 vallasvara arestimise akt, II kd, tl 106-

109). Arestitud vara nimekirjast välistati kolm seadet – lehetöötluskeskus Finn-Power C6 CE,

painutuspink Finn-Power E100-3100 ja pulbervärvimisliin LTH (II kd, tl 112p) – mis

kuulusid Danske Bank AS-ile ja olid OÜ Frog ID kasutuses kapitalirendilepingute (II kd, tl

145-154p) alusel. 02.05.2013 omandas Ojala Estonia OÜ Danske Bank AS-ilt nõude OÜ Frog

ID vastu koos kommertspandiga (leping, I kd, tl 142-146p). OÜ Frog ID omandas Danske

Bank AS-ilt eelnimetatud kolm tootmisseadet ning müüs need 02.05.2015 Ojala Estonia OÜ-

le edasi hinnaga 360 000 eurot, sh käibemaks 60 000 eurot (02.05.2013 arve nr 9311, tl I kd,

155p). Seejuures viimased maksed seadmete omandi saamiseks tegi OÜ Frog ID pangale

03.05.2013 pärast kaebajalt 360 000 euro laekumist (pangakonto väljavõte, II kd, tl 169) ehk

sisuliselt ostis OÜ Frog ID seadmed välja kaebajalt saadud raha eest. 02.05.2013 sõlmiti ka

üürileping (I kd, tl 140-140p), mille alusel anti kõnealused tootmisseadmed OÜ Frog ID

kasutusse.

17. 02.05.2013 soetatud kolm seadet ei moodustanud küll suuremat osa OÜ Frog ID

tootmisseadmetest, kuid need olid muudest seadmetest uuemad ja väärtuslikumad (vt KA

31.07.2013 selgitused, I kd, tl 86-88, p 17), mida peegeldab ka asjaolu, et kolme seadme eest

3-14-50438

10(12)

maksti rohkem kui kogu muu materiaalse põhivara eest kokku. Kaebaja ei saanud enne

enampakkumist küll veel kogu OÜ Frog ID vara omanikuks, kuid omandas nõuded ja

kommertspandi summas 1 917 349,46 eurot, mis ületas oluliselt enampakkumisel müüdud

vara turuväärtust, eeldades, et selleks oli alghind 200 000 eurot. Omandades pangalt nõuded ja

neid tagava kommertspandi, sai kaebaja juba enne enampakkumist sisuliselt kontrolli OÜ

Frog ID varade ja tegevuse üle. Sellele viitavad mh asjaolud, et enne põhivarade müüki tegi

OÜ Frog ID kaebajale allhanke korras töid (vt KV 10.10.2013 selgitus, II kd, tl 83; Ojala

Estonia OÜ mai 2013 ostuarvete register, I kd, tl 90p-91p) ning 2013. aasta mais realiseeriti

enamasti OÜ-lt Frog ID omandatud laojääke (KA 22.10.2013 selgitus, II kd, tl 54-55p).

Pealtnäha oli OÜ Frog ID 2013. aasta maikuus veel tegutsev ettevõte, kuid tema kaupade

edasimüümisega, sh OÜ Frog ID varasematele klientidele, tegeles eelkõige kaebaja (vt Ojala

Estonia OÜ mai 2013 müügiarvete register, I kd, tl 89p-90). Seejuures tootmisteenuste

osutamisest tulenevad kaebaja võlad OÜ Frog ID ees tasaarveldati seadmete üüri nõudega

(KA 10.10.2013 selgitus, II kd, tl 83). Vastuseks maksuhalduri küsimusele seoses sellega, et

väidetavalt osutas OÜ Frog ID kaebajale tootmisteenust, kuid arvetel kirjeldatakse tooteid ja

muud, selgitas OÜ Frog ID endine juhatuse liige AK, et „müüdi ikkagi tootmisteenust, sest

materjal ei olnud FDI-i oma, arvetel kajastati aga klientide koode, sest nii oli vastastikku

lihtsam asju jälgida. Tootmisteenuse müügihind määrati vastavalt toodangule (igal tootel oli

oma hind ning vastavalt sellele määrati ka Ojalale müüdava teenuse hind)“ (AK 18.10.2013

selgitused, IV kd, tl 44-46, p 5).

18. Kuna kaebaja oli juba asunud müüma OÜ Frog ID valmistatud tooteid, oli ka hiljem

tootmise üle võtmine ja kliendisuhete jätkamine sujuvam. Näiteks ühe tellija – AS Glamox

HE – selgituse kohaselt ostis see äriühing varasemalt teenuseid OÜ-lt Frog ID ning tarnija

nime vahetumisega ei kaasnenud teenuse osutamise tingimustes mingeid muutusi. Mõlemal

juhul oli kontaktisikuks KV. Lisaks toob AS Glamox HE välja, et tellimus 6002014 esitati

OÜ-le Frog ID, kuid kaup väljastati Ojala Estonia OÜ poolt (AS Glamox HE 01.11.2013

selgitused, IV kd, tl 129-130). Aprillikuus tellis AS Glamox HE tooteid OÜ-lt Frog ID

(11.04.2013 ostutellimus, V kd, tl 27), kuid juba 06.05.2013 on ta esitanud arve Ojala Estonia

OÜ-le (V kd, tl 28). Sarnaselt AS-ile Glamox HE kinnitasid ka tellijad OÜ Harmet ja AS

Metus-Est, et hankija vahetusega ei muutunud midagi ning esines üks tellimus, mis algselt

esitati OÜ-le Frog ID, kuid mille täitis Ojala Estonia OÜ (OÜ Harmet 06.11.2013 selgitused,

IV kd, tl 133-134; AS Metus-Est selgitused, IV kd, tl 140-141). Seejuures on tellimuste

edasisaatmist Ojala Estonia OÜ kontaktile HJ-le palutud juba enne 15.05.2013

enampakkumise toimumist (IV kd, tl 135-136, 144). OÜ Solecom selgituse (IV kd, tl 151-

152) kohaselt tekkis sellel äriühingul pärast 2013. aasta veebruari uuesti vajadus tellida OÜ

Frog ID toodangut sama aasta mais, kuid KV teatas, et OÜ-d Frog ID enam ei eksisteeri ning

samu tooteid võib valmistada Ojala Estonia OÜ. OÜ Solecom esitas seejärel oma esimese

ostutellimuse kaebajale 09.05.2013 (IV kd, tl 155). Seejuures ei deklareerinud kaebaja 2013.

aasta mais töötajaid (Ojala Estonia OÜ 2013. aasta mai TSD, I kd, tl 61), mis võib viidata

sellele, et kaebaja tegutses juba sel ajal OÜ Frog ID töötajate kaudu. OÜ Frog ID-l olid

töötajad ja seadmed, kaebajal aga raha. Ühiselt tegutsedes täideti tellimusi ning töötajatele oli

võimalik maksta tasu hoolimata OÜ Frog ID maksejõuetusest (OÜ Frog ID 2013. aasta mai

TSD, I kd, tl 60).

19. Eeltoodust nähtub, et Ojala Estonia OÜ asus juba enne enampakkumist aktiivselt

tegutsema eesmärgiga omandada OÜ Frog ID ettevõte. Kaebaja lõi enne enampakkumist

tugevad eeldused, et kogu OÜ Frog ID materiaalne põhivara talle üle läheks ning ta saaks

seejärel kohe omandatud ettevõtte majandustegevust jätkata. Mitme tehingu tulemusel läks

kaebajale üle terviklik majandusüksus, mis säilitas oma identiteedi. Seda arvestades ei ole

3-14-50438

11(12)

põhjendatud kaebaja väide, et töötajate, klientide, tarnijate ja tegevuskoha kattumine on vaid

sundtäitmise tagajärg.

20. Asjas ei ole esitatud tõendeid, mis viitaksid selle, et 15.05.2013 toimunud

enampakkumisel ei oleks järgitud seaduses sätestatud korda. Samas tuleb maksuhalduriga

nõustuda, et kuna väärtuslikuma osa varadest omandas kaebaja juba 02.05.2013 tehinguga, ei

pakkunud muu vara teistele võimalikele ostjatele enam huvi. Enampakkumisel osalenud

äriühingute vastustest (OÜ Baltauto selgitus, II kd, tl 173-174; Laine-Kiinteistöt OY selitus, II

kd, tl 178-178p) nähtub, et ilma 02.05.2013 müüdud kolme seadmeta ei olnud

enampakkumisel müüdav vara nende ootustele vastav, mistõttu nad pakkumisi ei teinud.

Seega on ilmne, et 02.05.2013 tehing mõjutas enampakkumise tulemust ning kahtlemata oligi

see kaebaja tegevuse eesmärk. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole VÕS § 181 mõte välistada

ettevõtte ülemineku regulatsiooni kohaldamine sellistel juhtumitel, kus enampakkumisel

müüakse vaid osa varast, ilma tootmisprotsessis keskset tähtsust omavate seadmeteta. Sellisel

juhul pole võimalik eeldada ausa konkursi käigus heas usus tehtud võistlevate pakkumiste

alusel ettevõtte varade ja väärtuse eest tegeliku turuhinna saamist. Ka praeguses asjas on

tuvastatud, et teistel ettevõtjatel puudus reaalne huvi enampakkumise vastu, kuna põhilised

tootmisseadmed vara koosseisus ei sisaldunud. Arvestades, et praegusel juhul ei toimunud

sundtäitmisel ettevõtte kui terviku üleminekut, siis VÕS § 181 ei kohaldu.

21. KMS § 4 lg 2 p 1 kohaselt ei teki käivet ettevõtte või selle osa üleandmisest

võlaõigusseaduse tähenduses. Kuna kaebaja on ettevõtte üleminekut reguleerivate sätete järgi

OÜ Frog ID õigusjärglane, siis on KMS § 4 lg 2 p 1 alusel välistatud 02.05.2013 tehingu

puhul käibe tekkimine.

Ringkonnakohtu arvates ei ole tähtsust sellel, kas kaebaja teadis kolme seadet ostes kindlalt,

kas ta omandab ka ülejäänud OÜ Frog ID varad või mitte, ega see, et kaebaja ei hakanud

kolme seadet kohe ise kasutama. 02.05.2013 tehingut tuleb hinnata koos muude asjaoludega,

mis olid tuvastatud maksuotsuse tegemise seisuga. Arvestades, et kaebajal oli juba kolme

seadme ostmisel plaanis omandada OÜ Frog ID ettevõte ja ta asus selle eesmärgi nimel

aktiivselt tegutsema, pidi kaebaja juba kõnealuste seadmete ostmisel arvestama ettevõtte

ülemineku regulatsiooni kohaldumisega.

Praegusel juhul ei ole asjakohane Riigikohtu lahend nr 3-3-1-89-11, kus tehingutes osalesid

lisaks üleandjale ja omandajale ka kolmandad isikud. Kaebajat tuleb ka 02.05.2013 tehingu

puhul käsitleda ettevõtte omandajana, mitte kolmanda isikuna, kellel ei pruugi olla ettevõtte

ülemineku kontekstis teavet ja arusaamist tehingute taustast. Samuti ei ole tegemist vaidlusega

notari arve alusel sisendkäibemaksu mahaarvamise lubatavuse üle nagu kaebaja viidatud

Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-25-13.

Kogu OÜ Frog ID vara soetamine kaebaja poolt on toimunud samal maksustamisperioodil

(mai 2013) ning seega oleks kaebaja lihtsalt pidanud 02.05.2013 arvel nr 9311 näidatud

käibemaksu oma maksuarvestuses sisendkäibemaksuna deklareerimata jätma.

22. Arvestades, et MTA tuvastas õigesti OÜ Frog ID ettevõtte ülemineku kaebajale, oli MTA-l

alus teha MKS § 35, § 37, § 129 lg-te 1 ja 3 alusel kaebajale korraldus maksuvõla tasumiseks

ning maksuotsus MKS § 92 lg 1 p 3 ja § 95 lg 1 alusel. Vaidlustatud haldusaktid ja

halduskohtu otsus on õiguspärased ning puudub alus nende tühistamiseks.

23. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud

HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. MTA ei ole ringkonnakohtule menetluskulude

kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud

HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

3-14-50438

12(12)

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks