2-13-41266/59 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. juuni 2015.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-13-41266

Tsiviilasi

Viivi-Helbe Peljuhhovska hagi KÜ Tiigi 8 vastu 05. juuni

2013.a üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõudes

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 16. septembri 2014.a kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Viivi-Helbe Peljuhhovska apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Viivi-Helbe Peljuhhovska (isikukood

XXXX);

Vastustaja (kostja): KÜ Tiigi 8 (registrikood 80084838),

seaduslik esindaja Anne Urbel, lepinguline esindaja advokaat

Grete Lüüs.

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 16. septembri 2014.a otsus

muutmata.

2. Jätta Viivi-Helbe Peljuhhovska apellatsioonkaebus

rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Viivi-

Helbe Peljuhhovska kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Viivi-Helbe Peljuhhovska (hageja) esitas 04. septembril 2013.a Tartu Maakohtule hagi

Korteriühistu Tiigi 8 (kostja) vastu kostja 2013. aasta üldkoosoleku otsuste kehtetuks

tunnistamiseks.

Hagiavalduse kohaselt rikuti korteriühistu 2013. aasta üldkoosoleku korraldamisel kehtivaid

normatiivakte ja ühistu põhikirja. Ei olnud tagatud nõuetekohase üldkoosoleku

kokkukutsumise teadaande koos majandusaasta aruande ja arengukavaga jõudmine kõikide

korteriühistu liikmeteni. Samuti ei taganud kostja, et korduskoosoleku kutse koos lisadega

oleks jõudnud kõikide ühistu liikmeteni, sh hagejani. Korduskoosolekust võtsid osa ainult

kostjale sobivad inimesed, enamus inimesi ei teadnud koosoleku toimumisest. Pärast 14 päeva

möödumist üldkoosoleku lõppemisest peab üldkoosoleku protokoll olema liikmetele

kättesaadav. Käesoleva ajani ei ole üldkoosoleku ega korduskoosoleku protokoll kättesaadav

ei juhatuse ega äriregistri kaudu. Ühistu liikmetele on teadmiseks välja pandud otsuste loetelu,

kuid sellest ei nähtu, kes ja kuidas otsustas. Valitud on uus juhatus ja revident, kuid puudub

otsus hinnangu andmisest vana juhatuse ning revidendi tööle ja tagasikutsumise kohta.

Kuivõrd korteriühistu juhatus on rikkunud üldkoosoleku ja korduskoosoleku kokkukutsumise

korda ning üldkoosoleku otsuste vastuvõtmise korda, palub hageja tunnistada kostja

2013. aasta üldkoosoleku otsused kehtetuks.

Kostja poolt kohtule esitatud üldkoosoleku 05. juuni 2013.a protokoll on puudulik ja ei vasta

tegelikkusele. Vastavalt protokollile kinnitati sellel koosolekul 2010. majandusaasta aruanne.

Protokollist ei nähtu, miks on tegemist korduskoosolekuga, samuti ei nähtu asjaolu, et hageja

esitas 05. juuni 2013. a koosolekule kirjaliku eriarvamuse protokolli kandmiseks. Vastavalt

registreerimislehele oli koosolekul esindatud 20 korteriomandit (protokollis on märgitud, et

koosolekul osales 17 liiget), neist 14 olid korteriomandi omanikud ja lisatud oli kolm

volikirja. Hagejale jääb arusaamatuks, mille alusel osales koosolekul kolm inimest.

Protokollis ei ole märgitud erapooletuks jäänuid ega vastuhääli andnuid isikuid. Segadus

koosolekust osavõtjate arvuga viitab hageja arvates sellele, et tegemist ei ole koosoleku

protokolliga, mis toimus 05. juunil 2013.a, vaid võib oletada, et tegemist on mingi vana

protokolliga, millel on muudetud toimumise kuupäeva. Hageja leiab, et viidatud puudused

protokollis on küllaldased üldkoosoleku otsuse tühistamiseks.

2. Kostja hagi ei tunnistanud, paludes jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja vastuse kohaselt oli 15. mail 2013.a algusega kell 18.00 planeeritud läbi viia

korteriühistu üldkoosolek järgmise päevakorraga: 2012 majandusaasta aruande kinnitamine,

2013 majanduskava kinnitamine, juhatuse ja revidendi valimine ning jooksvad küsimused.

27. aprillil 2013. a pani kostja igasse trepikotta üldkoosoleku kokkukutsumise teate (põhikirja

p 7.6.2). Seega ei ole kostja etteteatamise tähtaja osas üldkoosoleku kokkukutsumise korda

rikkunud. 15. mai 2013. a üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline, sest sellel osales vaid

10 korteriomanikku (põhikirja p 7.7.1). Kostja põhikirja p 7.7.3 järgi tuleb korduskoosolek

uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt kolme nädala jooksul, kusjuures

korduskoosoleku

kokkukutsumise

teade

peab

sisaldama

infot,

et

tegemist

on

korduskoosolekuga ja kutsutakse üldkoosoleku kutsumiseks ettenähtud korras. 22. mail

2013.a pani kostja iga trepikoja teadete tahvlile üles ja korteriühistu liikmete postkastidesse

korduskoosoleku kokkukutsumise teate. Seega ei ole korduskoosoleku kokkukutsumise korda

rikutud. Hageja oli teadlik toimuvast üldkoosolekust ja võttis korduskoosolekust osa. Hageja

väite koosolekust mitteteadmise kohta lükkab ümber hageja poolt kostja juhatusele 01. juunil

2013. a. edastatud kiri, kus hageja protesteerib koosoleku kutsel esitatud info osas (sõnavõtu

aja piirang viis minutit).

Kostja põhikirja p 7.7.4 kohaselt on korduskoosolek otsustusvõimeline, kui sellel osaleb

vähemalt kolm ühistu liiget. Korduskoosolekul osales 17 ühistu liiget, sh hageja. Hageja

väide, et vaidlustatava üldkoosoleku nõuetekohane kokkukutsumise teadaanne koos

majandusaasta aruande ja arengukavaga ei jõudnud kõikide korteriühistu liikmeteni, on

tõendamata. Asjaolu, et hageja ise sai enne koosoleku läbiviimist dokumentidega tutvuda,

tuleneb ka 05. juuni 2013. a. korduskoosoleku protokollist, milles on märgitud, et

revideerimisaktiga olid koosolekul osalejad varem tutvunud, kuid hageja nõudis selle

ettelugemist.

Asjakohatu ning tõendamata on hageja väide, et 15. mai 2013.a üldkoosoleku protokolliga ei

olnud liikmetel võimalik tutvuda. Esiteks ei olnud sellel koosolekul sisulist arutelu ettenähtud

kvoorumi puudumisel. Teiseks ei ole hageja kordagi pöördunud kostja poole nõudega

võimaldada tal erinevate dokumentidega tutvumist. Seadus sätestab, et protokoll peab olema

liikmetele kättesaadav, kuid ei kehtesta kohustust edastada see igale liikmele eraldi. Liikmel

on õigus (mitte kohustus) saada üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja. Hagejal on

võimalik

tutvuda

asjakohaste

dokumentidega

ka

läbi

interneti

–

kostjale

raamatupidamisteenust pakkuva ettevõtte kodulehelt. Hageja jätab tähelepanuta, et ühistu

liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui

ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Üldkoosoleku protokollist nähtub, et

hageja osales koosolekul, kuid ei esitanud otsustele vastuväiteid. Seadus ei näe ette kohustust

eraldi protokollida seda, kes mille poolt või vastu hääletas. Protokollist peavad nähtuma vaid

hääletustulemused. Nimetatud eeldus on kostja otsuste puhul täidetud. Kostja märgib, et

hageja nõuab korteriühistu üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist, samas tugineb hageja

asjaolule, et rikutud on üldkoosolekute kokkukutsumise korda.

Kostja selgitas, et 05. juuni 2013.a protokolli punkti 1 lõpposas on ekslikult märgitud, et

üldkoosolek luges 2010. majandusaasta aruande kinnitatuks. Asjaolu, et koosolekul arutati

2012. majandusaasta aruande kinnitamist, näitab protokolli punkt 1 pealkiri ning koosoleku

läbiviimise kohta koostatud teated. Arusaamatu on hageja väide, et koosolekul oli esindatud

20 korteriomandit, sest vastavalt kohtule esitatud registreerimislehele osales koosolekul

17 korteriomanikku, sh esindas hageja nii ennast kui korterite nr 3 ja 49 omanikke. Peale

hageja lahkumist koosolekult jäi häälte üldarvuks 14. Kostja märgib, et vastuhäälte

märkimine protokolli ei olnud otstarbekas ega vajalik juhatuse ja revidendi valimisel.

Hääletamisel loeti vaid poolthääli, sest valituks osutumiseks oli vaja 50% kohalolijate häältest

ning tulemus oli vastuhäälte lugemiseta selge. Nii 2012. majandusaasta aruande kui

2013. majanduskava kinnitamisel on protokollis märgitud, et osa koosolekul osalejaid ei

hääletanud. Kuna hageja lahkus juba 2013. majanduskava arutamisel, ei saa hageja väita, et

protokoll ei kajasta koosolekul toimunut. Hageja esitas peale üldkoosoleku toimumist oma

kirjaliku eriarvamuse protokolli kandmiseks. Üldkoosoleku toimumise ajal hageja

eriarvamust või vastuväidet ei esitanud, mistõttu ei olnud vajalik hiljem esitatud dokumenti

protokolli lisada. Hageja on esitanud kohtule muudetud eriarvamuse võrrelduna tegelikkuses

protokollija postkasti jäetuga. Kostja märgib, et kuigi koosoleku kutsel oli algusajaks

märgitud kell 18.00, viibis koosoleku algus, mistõttu märgiti protokolli aeg, mil üldkoosoleku

sisulise läbiviimisega alustati. Koosoleku päevakorra punktid on samad üldkoosoleku kutsel

märgitutega. Juhatuse töö aruanne ei olnud päevakorras, seega ei pidanud see sisalduma ka

protokollis. Kostja selgitab, et juhatus valitakse tähtajaliselt ning tähtaja möödudes ei pruugita

liikmete volituste tähtaega pikendada, vaid valitakse uus juhatus, mis aga ei tähenda, et vana

juhatuse peab ilmtingimata tagasi kutsuma.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 16. septembri 2014.a otsusega Viivi-Helbe Peljuhhovska hagi

korteriühistu Tiigi 8 vastu 05. juuni 2013.a üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõudes

rahuldamata. Menetluskulud jäeti Viivi-Helbe Peljuhhovska kanda.

Kohus asus seisukohale, et hageja nõude näol on tegemist 05. juuni 2013.a üldkoosoleku

otsuste tühisuse tuvastamise nõudega. KÜS § 1 lg 2 järgi tuleb kohaldada

mittetulundusühingute seaduse sätteid.

Vaidlust ei ole selles, et hageja on Tartus XXX asuva korteriomandi omanik ja seeläbi kostja

liige. Hagejal, kes on korteriühistu liige, on õigustatud huvi ühistu liikmete üldkoosoleku

otsuste kehtivuse suhtes ja seetõttu õigus nõuda kohtus üldkoosoleku otsuste tühisuse

tuvastamist seaduses sätestatud juhul.

3.1. Korteriühistu Tiigi 8 põhikirja punktide 7.6.1 ja 7.6.2 kohaselt kutsub korralise

üldkoosoleku kokku juhatus, teatades üldkoosoleku kokkukutsumisest liikmetele ette

vähemalt seitse päeva. Teade üldkoosoleku toimumise kohta pannakse välja trepikodades.

Teates peab olema näidatud koosoleku toimumise aeg ja koht ning päevakord. Üldkoosoleku

päevakorra määrab juhatus arvestades ühistu liikmete taotlusi. Teatele kirjutavad alla kõik

juhatuse liikmed.

Asja materjalidest nähtuvalt tegi kostja üldkoosoleku läbiviimiseks ettevalmistusi. Kostja on

esitanud maakohtule üldkoosoleku kokkukutsumise teated, kust nähtub koosoleku toimumise

aeg 15.05.2013.a kell 18.00 ja koht Tiigi 8 hoov ning päevakord: 2012. majandusaasta

aruande kinnitamine, 2013. majanduskava kinnitamine, juhatuse ja revidendi valimine,

jooksvad küsimused. Teatele on kirjutanud alla kõik juhatuse liikmed.

Maakohus selgitas, et koosoleku kutse edastamist tuleb käsitleda tahteavalduse edastamisena

TsÜS § 69 mõttes. Tegemist on eemalviibijale tehtud tahteavaldusega TsÜS § 69 lg 2

kohaselt, mis loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta

ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui üldkoosoleku toimumise teade pandi

27. aprillil 2013.a välja kortermaja trepikodadesse ja üldkoosoleku materjalid ühistu liikmete

postkastidesse, tekkis samast hetkest hagejal ka mõistlik võimalus koosoleku kutse ja

materjalidega tutvuda. Maakohtu hinnangul piisas sellest, et tahteavaldus oleks saabunud

saaja mõjusfääri – see annab tahteavalduse tegijale võimaluse mõistlikult eeldada, et saaja ka

tahteavaldusest teada saab ning teadasaamise risk on pandud saajale. Kui lugeda 15. mai

2013.a üldkoosoleku kutse hagejale edastatuks 27. aprillil 2013.a, siis on hageja kutse rohkem

kui seitse päeva enne üldkoosolekut kätte saanud. Kuivõrd üldkoosoleku päevakorras oli nii

2012. majandusaasta aruande kui 2013. majanduskava kinnitamine, on kostja täitnud ka KÜS

§ 15 lg-s 2 sätestatud nõude, mille kohaselt annab korteriühistu juhatus igale korteriühistu

liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle

projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga.

Kohtule ei ole 15. mai 2013.a üldkoosoleku protokollist koopiat esitatud. Maakohus leidis, et

puudub vaidlus, et 15. mai 2013.a üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, mistõttu

üldkoosolek kvoorumi puudumisel ei toimunud. Maakohtu hinnangul ei ole protokolli

koostamata jätmise korral tegemist hageja õiguste rikkumisega, sest sisulist arutelu

vaidlusalusel koosolekul päevakorras loetletud punktide osas ei toimunud.

Maakohus oli seisukohal, et kostja ei ole rikkunud 15. mai 2013.a üldkoosoleku

kokkukutsumisel ei seaduses ega kostja põhikirjas sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise

korda.

3.2. Maakohtu arvates ei ole põhjendatud pidada üldkoosoleku kokkukutsumise korra

rikkumiseks, mis tooks kaasa otsuse tühisuse, korduskoosoleku kokkukutsumise teate

allkirjastamist ainult juhatuse esimehe poolt. Maakohus leidis, et korduskoosoleku toimumise

teated pandi 22. mail 2013.a välja elamu trepikodadesse ja kutsed ühistu liikmete

postkastidesse ehk korduskoosolek kutsuti kokku nõuetekohaselt. Hageja osales 05. juuni

2013.a korduskoosolekul, kuhu teda kostja väidete kohaselt kutsuti 22. mai 2013.a teatega.

Hageja on väitnud, et sai korduskoosolekust teada naabritelt, seega pidi hageja tahteavalduse

saajana tõendama, et kostja on rikkunud korduskoosoleku kokkukutsumise korda. Maakohus

leidis, et korduskoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine on hageja poolt tõendamata.

Hageja ei ole selgesõnaliselt vaidlustanud ei kutse postkasti panekut ega teate trepikojas

väljapanekut, vaid on väitnud paljasõnaliselt, et ei olnud tagatud korduskoosoleku kutse

jõudmine kõikide ühistu liikmeteni, sh hagejani.

Maakohus asus seisukohale, et kostja ei ole rikkunud 05. juuni 2013.a korduskoosolekut

kokku kutsudes selle kokkukutsumiseks seaduses ja põhikirjas sätestatud korda.

Kostja põhikirja p 7.7.4 näeb ette, et korduskoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb

vähemalt kolm ühistu liiget, kusjuures üldkoosoleku otsustusvõimelisuse määrab

registreerimisleht (p 7.7.5). Viidatud põhikirja p 7.7.5 on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga,

mille kohaselt näitab üldkoosolekust osavõtjate arvu koosolekust osavõtjate nimekiri koos

igaühe allkirjaga, mitte protokoll (vt 3-2-1-58-11 p 12). Korduskoosolekul osalenute

nimekirjast nähtuvalt osales korduskoosolekul 17 ühistu liiget või nende esindajat. Ühistu

liikmel on õigus hääleõigusega osa võtta üldkoosolekutest isiklikult või esindaja kaudu

(p 4.1.5). Seega osales korduskoosolekul piisav arv kostja liikmeid ning koosolekul

vastuvõetud otsused ei ole tühised põhjusel, et korduskoosolek ei olnud otsustusvõimeline.

Maakohtule esitatud kostja 05. juuni 2013.a korduskoosoleku protokollist nähtub

üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, samuti asjaolu, et tegemist on 15. mai 2013.a

korduskoosolekuga (MTÜS § 21 lg 6 ja kostja põhikirja p 7.8.7). Maakohtu hinnangul on

koosoleku toimumise aja suhtes eeskätt silmas peetud koosoleku toimumise kuupäeva. Kostja

on selgitanud, et kellaaeg ei ühti üldkoosoleku kokkukutsumise teates märgituga põhjusel, et

koosoleku algus viibis, mistõttu on protokolli märgitud koosoleku tegelik algusaeg.

Koosolekut on juhatanud ühistu esimees Anne Urbel, kellel on selleks põhikirja p 7.7.6

kohaselt õigus – üldkoosoleku juhatajaks on koosoleku kokku kutsunud isik. Protokolli

kohaselt järgiti korduskoosolekul 15. mai 2013.a üldkoosoleku toimumise ajaks

väljakuulutatud päevakorda. Kostja põhikirja p 7.8.1 järgi saab üldkoosolek otsuseid vastu

võtta ainult päevakorras loetletud punktide osas. Antud juhul on põhikirjalist nõuet järgitud:

vastuvõetud otsused puudutavad 2012. majandusaasta aruande ja 2013. majanduskava

kinnitamist ning juhatuse ja revidendi valimist. Otsustatud küsimuste lahendamine on

üldkoosoleku pädevuses kostja põhikirja p 7.2 ja MTÜS § 19 järgi. Kostja on tõendanud, et

protokolli on ekslikult sattunud 2012. aasta asemel 2010. Viidatud eksimus ei ole aga

üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise aluseks. Korduskoosoleku protokoll kajastab ka

hääletustulemusi. Otsused on vastu võetud poolthäälteenamusega ja on märgitud, et

majandusaasta aruande kinnitamisel ei hääletanud korteriühistu juhatuse liikmed kooskõlas

kostja põhikirja p-ga 7.8.6.

Ebaõige on hageja seisukoht, et korteriühistu juhatuse liikmeks saab olla ainult korteriühistu

liige. Sellist piirangut ei tulene ei korteriühistu ega mittetulundusühingute seadusest. Isiku

valituks osutumise kehtivus ei sõltu sellest, kas hääletustulemusi on protokollis õigesti

kajastatud või kas neile on antud õige hinnang (vt 3-2-1-58-11 p 14). Isiku valimisel

vastuhääli ei arvestata. Nõuded mittetulundusühingu juhatuse liikmetele on kehtestatud

MTÜS §-s 26 (vt nt 3-2-1-109-99). Vaidlusalune protokoll on koosoleku juhataja ja

protokollija poolt allkirjastatud. Hageja on 26. augusti 2014.a kohtuistungil kinnitanud, et

osales korduskoosolekul, aga ei hääletanud (II kd tl 3 viimane lõik). Eeltoodu ühtib

üldkoosoleku protokolli p-s 1 märgituga, et ülejäänud korteriühistu liikmed majandusaasta

aruande kinnitamisel ei hääletanud. Enne majanduskava kinnitamist on hageja protokolli p-st

2 nähtuvalt koosolekult lahkunud. MTÜS § 21 lg 6 sõnastuse kohaselt kantakse protokolli

üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Kuna

hageja koosolekul viibinuna ei võtnud majandusaasta aruande kinnitamise hääletamisest osa

ja hiljem üldse lahkus koosolekult, ei ole põhjendatud hageja nõue eriarvamuse protokolli

kandmiseks, sest sisuliselt ei ole hageja korduskoosolekul majandusaasta aruande kinnitamise

osas eriarvamusele jäänud (vastu hääletanud).

Maakohtu hinnangul ei ole kostja 05. juuni 2013.a korduskoosoleku otsuste vastuvõtmise

korda ega üldkoosoleku protokollimise nõudeid rikkunud.

Maakohus ei ole kostja 05. juuni 2013.a üldkoosoleku (15. mai 2013.a korduskoosolek)

otsuste tühisuse hindamisel tuvastanud, et tegemist oleks mõne MTÜS §-s 241 sätestatud

puudusega. Seega ei ole kostja 05. juuni 2013.a üldkoosoleku otsuste tegemisel eksinud

MTÜS § 241 nõuete vastu.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Viivi-Helbe Peljuhhovska esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu

16. septembri 2014.a otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) ei ole maakohus otsust tehes tuginenud asjas esitatud ja kogutud tõenditele;

2) on vale maakohtu järeldus, et üldkoosoleku kokkukutsumise teatele on alla kirjutanud kõik

juhatuse liikmed. Kostja poolt kohtule esitatud teade 15. mai 2013.a toimuva koosoleku kohta

on allkirjastatud peale hagi esitamist;

3) peab üldkoosoleku kokku kutsuma juhatus, kes esmalt võtab vastu otsuse ja vormistab selle

kirjalikult. Apellant taotles maakohtus juhatuse protokollide välja nõudmist. Tsiviilasja

toimikus juhatuse protokolle ei ole, seega ei saa kohus väita, et üldkoosoleku on kokku

kutsunud juhatus;

4) on korteriühistu kui mittetulundusühing demokraatlik organisatsioon ja juhtimine toimub

kollegiaalse organi ehk juhatuse kaudu. Anne Urbel juhatuse esimehena saab esindada

KÜ Tiigi 8 ainuisikuliselt kolmandate isikute ees, kuid ta ei saa asendada juhatust KÜ Tiigi 8

juhtimises;

5) on rikutud on üldkoosoleku kokkukutsumise korda (MTÜS § 241 lg 1);

6) ei ole 05. juuni 2013.a toiminud üldkoosoleku kokkukutsumise teadet juhatuse liikmete

poolt allkirjastatud. Ka järgneva üldkoosoleku kokkukutsumise teate on A. Urbel

ainuisikuliselt allkirjastanud;

7) on alusetu maakohtu seisukoht, et juhatuse esimees võib olla isik, kes ole korteriühistu

liige. Maakohtu viide Riigikohtu 20. detsembri 1999.a otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-109-99

ei ole asjakohane, sest otsuses käsitletakse perioodi, kus korterid ei olnud korteriomandid ja

mis võimaldas ühistu moodustada osal korteriomanikel.

5. KÜ Tiigi 8 vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, leides, et Tartu Maakohtu 16. septembri

2014.a kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud, apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja

menetluskulud apellandi kanda.

Vastuväidete kohaselt:

1) on maakohtu otsus rajatud asjas esitatud tõenditele ning kehtivale õigusele, otsust on

igakülgselt põhistatud ning kohtuotsuse kujunemine on jälgitav;

2) on paljasõnaline apellandi väide, et trepikodadesse välja pandud 15. mail 2013.a toimunud

üldkoosoleku teadetel puudusid allkirjad. Vastustaja esitas maakohtule trepikodades olnud

teated, millelt nähtub, et sellele on alla kirjutanud kõik juhatuse liikmed. Apellant ei ole

tõendanud, et kohtusse esitatud teated ei ole tegelikult trepikodades üleval olnud teated;

3) on maakohus põhjendanud, et 05. juuni 2013.a üldkoosoleku kokkukutsumise teate

allkirjastamine üksnes juhatuse esimehe poolt ei ole sedavõrd tõsine rikkumine, mis tooks

kaasa üldkoosoleku otsuse tühisuse. Tegemist oli koosolekuga, mille päevakord oli identne

15. mai 2013.a koosoleku päevakorraga. Seega oli tegemist samade päevakorraküsimuste

arutamiseks kokku kutsutud koosolekuga, mis oli korralise koosoleku teadetel kõikide

juhatuse liikmete poolt allkirjastatud. Sellest tulenevalt on välistatud, et koosoleku

korraldamiseks ja selles olnud päevakorrapunktide arutamiseks oleks puudunud juhatuse

kõigi liikmete tahe;

4) ei ole apellant tõendanud, et esineks asjaolusid, millest võib tekkida kahtlus, et

üldkoosolekut ei ole kokku kutsunud juhatus. MTÜS § 29 lg 1 kohaselt võib juhatus vastu

võtta otsuseid, kui juhatuse koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest ja põhikirjaga

pole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. MTÜS § 29 lg 3 kohaselt ei pea juhatus otsuse

vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsuma, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse

liikmed ja põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti;

5) on ebaõige apellandi väide, et 15. mail 2013.a toimunud üldkoosoleku otsus on tühine,

kuna Anne Urbel on juhatuse esimehena esindanud juhatust ainuisikuliselt. Maakohus on

tuvastanud, et 15. mai 2013.a üldkoosoleku teadetel on kõikide juhatuse liikmete allkirjad ja

on veenvalt põhjendanud, miks ei ole korduskoosoleku kokkukutsumise teate allkirjastamine

üksnes juhatuse esimehe poolt üldkoosoleku otsuse tühisust kaasa toov rikkumine;

6) on asjakohatu apellandi väide, et juhatuse esimees ei või olla isik, kes ei ole korteriühistu

liige ning et maakohtu poolt kohtuotsuse põhistamisel viidatud Riigikohtu otsus 3-2-1-109-99

ei ole tõlgendamisel aluseks võetav. Riigikohus on nimetatud otsuses selgelt viidanud, et

vastavalt KÜS § 17 lg 1 kohaldatakse vallasasjana erastatud või osaliselt erastatud elamu

mõtteliste osade ühiseks valdamiseks ja kasutamiseks asutatud korteriühistu suhtes

korteriühistuseaduse sätteid. Korteriühistuseadusest ega mittetulundusühingute seadusest ei

tulene piirangut, mille kohaselt ei võiks olla korteriühistu juhatuse esimeheks isik, kes ei ole

korteriühistu liige.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Viivi-Helbe Peljuhhovska apellatsioonkaebus Tartu Maakohtu

16. septembri 2014.a otsuse peale tuleb jätta rahuldamata. Ükski apellatsioonkaebuses

esitatud väidetest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on õigesti

kohaldanud materiaalõiguse normi ja hinnanud asjas olevaid tõendeid. Kuna Tartu Maakohtu

vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu

põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki

oma otsuses korrata.

7. Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohta.

Ringkonnakohus analüüsib apellandi etteheiteid, mille kohaselt on 15. mai 2013.a

üldkoosoleku kokkukutsumise teade allkirjastatud peale hagi esitamist, juhatus ei ole

vormistanud üldkoosoleku kokkukutsumise otsust kirjalikult, juhatuse esimees juhib

KÜ-d Tiigi 8 ainuisikuliselt, on rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda, 05. juuni 2013.a

üldkoosoleku kokkukutsumise teade ei ole juhatuse liikmete poolt allkirjastatud ning et

juhatuse esimees peab olema korteriühistu liige.

7.1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vastustaja ei ole rikkunud 15. mai 2013.a

üldkoosoleku kokkukutsumisel ega 05. juuni 2013.a korduskoosoleku kokkukutsumisel

seaduses ega ka vastustaja põhikirjas sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise korda.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nõuete rikkumine on apellandi poolt tõendamata.

Apellant ei ole tõendanud, et temale ei ole üldkoosoleku kokkukutsumise teadet postkasti

pandud või üldkoosoleku teade ei olnud trepikojas välja pandud. Apellant on paljasõnaliselt

väitnud, et tagatud ei ole olnud korduskoosoleku teate jõudmine kõikide ühistu liikmeteni, sh

apellandini.

Apellandi väide, et 15. mai 2013.a üldkoosoleku kokkukutsumise teade on juhatuse liikmete

poolt allkirjastatud peale hagiavalduse esitamist, on tõendamata ja paljasõnaline.

7.2. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et juhatuse poolt üldkoosoleku kokkukutsumise

otsuse kirjalikult mittevormistamine ja korduskoosoleku teate ainult juhatuse esimehe poolt

allkirjastamine on üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine, mis on üldkoosoleku

otsuse tühistamise aluseks.

KÜ Tiigi 8 põhikirja punkt 7.6 alapunkt 1 kohaselt kutsub juhatus kokku üldkoosoleku

vähemalt üks kord aastas ning alapunkt 2 kohaselt kirjutavad teatele alla kõik juhatuse

liikmed. Poolte vahel puudub vaidlus, et juhatusel on kohustus ja pädevus kokku kutsuda

korteriühistu üldkoosolek, nimetatud õigust on korteriühistu juhatus ka teostanud. Ei

korteriühistu

põhikirjast

ega

seadusest

tulene,

et

juhatuse

otsus

üldkoosoleku

kokkukutsumiseks peab olema eraldi protokollitud.

Kuigi KÜ Tiigi 8 põhikirja sätestab, et üldkoosoleku kokkukutsumise teatele kirjutavad alla

kõik juhatuse liikmed, siis korduskoosoleku teate allkirjastamine juhatuse esimehe poolt

ainuisikuliselt ei ole kolleegiumi arvates selline rikkumine, mida tuleks pidada üldkoosoleku

kokkukutsumise korra oluliseks rikkumiseks MTÜS § 241 lg 1 tähenduses. Üldkoosoleku

kokkukutsumise teatele on alla kirjutanud juhatuse esimees, kellel on õigus esindada

korteriühistut üksinda. Korduskoosoleku kokkukutsumisel ei saanud ühistu liikmetel tekkida

kahtlust, et uus koosolek kutsutakse kokku kõigi juhatuse liikmete teadmisel ja juhatuse

ühisel otsusel.

7.3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et korteriühistu juhatuse liige ei pea olema

korteriühistu liige. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus 20. detsembri 1999.a

lahendis nr 3-2-1-109-99. Nõuded juhatuse liikmetele on kehtestatud MTÜS § 26 lg-tes 2 ja

21, mille kohaselt juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik, kelle suhtes kohus ei

ole vastavalt KarS §-le 49 või 491 kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või

ettevõtluskeeldu. Samuti ei või juhatuse liige olla isik, kellel on keelatud tegutseda samal

tegevusalal, millel tegutseb mittetulundusühing, või kellel on keelatud olla juhatuse liige

seaduse või kohtulahendi alusel. Mittetulundusühingute seaduses ega KÜ Tiigi 8 põhikirjas ei

ole nõuet, et korteriühistu juhatuse liige peab olema korteriühistu liige.

8. Käesoleval juhul ei ole apellant tõendanud, et rikutud on korteriühistu üldkoosoleku

kokkukutsumise korda. TsMS § 230 lg 1 kohaselt tuleb menetlusosalisel tõendada neid

asjaolusid, millele tuginevad esitatud nõuded ja vastuväited. TsMS § 230 lg 2 sätestab, et

tõendeid esitavad menetlusosalised. Apellandi väiteid on paljasõnalised ja põhistamata.

Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu ja hindab tõendeid ning tõlgendab seadusi

maakohtust erinevalt, ei anna iseenesest alust tuvastamaks, et maakohus on rikkunud asja

lahendamisel menetlusnormi või kohaldanud ebaõigesti materiaalõigusnorme.

Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud väiteid, mis annaksid aluse maakohtu otsuse

tühistamiseks.

9. Alates 1. jaanuarist 2015. a on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Kuna

käesolevas asjas on lõpplahend tehtud enne 1. jaanuari 2015. a, ilma et selles menetluskulud

oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus

pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele

mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide

esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks (Riigikohtu tsiviilasi

nr 3-2-1-147-14, p 22). Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul

menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS

§ 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata asja

materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/