2-13-28634/48 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2015. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-28634

Tsiviilasi

XXX(XXX) hagi XXX(XXX) vastu kinnistusraamatu

kande parandamise nõudes

Tsiviilasja hind

150 192,37 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX (isikukood XXX)

Kostja: XXX (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Leino Biin

Menetlustoiming

Menetluskulude kindlaksmääramine

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kostja 6. mai 2015 taotlus 27. detsembri 2013 kohtuotsuse

edastamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale keelumärke kustutamiseks.

2. Rahuldada kostja XXX 6. mai 2015 avaldus menetluskulude kindlaks-

määramiseks.

3. Määrata kindlaks hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaline

suurus ning mõista hagejalt XXX (isikukood XXX) välja kostja XXX (isikukood

XXX) kasuks menetluskulud summas 1 248 eurot (lepingulise esindaja tasu).

4. Kohustada hagejat XXX tasuma punktis 3 väljamõistetud menetluskuludelt

summas 1 248 eurot kostjale XXX viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktide 2–4 peale võib hageja esitada määruskaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul

alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse

tegemisest.

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot.

Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli XXX hagi XXX vastu kinnistusraamatu kande parandamise

nõudes. Harju Maakohus jättis 27. detsembri 2013. aasta otsusega hagi rahuldamata ning kõik

2-13-28634

2 (3)

menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29. detsembri 2014. aasta

otsusega maakohtu otsuse muutmata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Nimetatud otsused

jõustusid 15. aprillil 2015 Riigikohtu sama kuupäeva määrusega.

2. Kostja esitas 6. mail 2015 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Vastavalt

menetluskulude nimekirjale on kostja kandnud õigusabikulusid kokku summas 1 248 eurot

koos käibemaksuga (lepingulise esindaja osutatud õigusabi 7,5 h eest tunnihinnaga 108 eurot

ja 2 h eest tunnihinnaga 115 eurot, st kokku 9,5 h). Kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud

seoses käesoleva tsiviilasjaga. Kostja taotleb viivise väljamõistmist menetluskuludelt

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni

menetluskulude hüvitamiseni. Kostja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane.

3. Kohus küsis 11. mai 2015 kirjaga hageja seisukohta kostja avaldusele. Hageja teatas esindaja

vahendusel 9. juunil 2015, et hageja kostja avaldust õigeks ei võta, vaidleb sellele vastu ja palub

jätta rahuldamata. Hageja esindaja teatas küll varem oma esindusõiguse lõppemisest, aga

kinnitas, et eelviidatud vastuse esitamiseks on tal volitus.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab

menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS

§ 177 lg 1 p 2 ja lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist mõistliku aja jooksul. TsMS § 176 lg 4 ja 5 sätestavad, et

menetluskulude nimekiri esitatakse igas kohtuastmes, kus asja menetletakse, selle kohtuastme

menetlusega seonduvate kulude kohta. Menetlusosalisel tuleb kinnitada, et kõik kohtule

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega. Kostja avaldus vastab eeltoodud nõuetele. TsMS § 174 lg 8 näeb ette, et

kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt,

arvestades TsMS 5. jaos sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita

menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga

asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

5. Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku

§-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et menetluskulude nimekiri on kooskõlas tsiviilasja

käiguga. Kohus leiab, et kostja esindaja tasumäär ja ajakulu tema kvalifikatsiooni ja vaidluse

keerukust arvestades on põhjendatud ja vajalik.

6. Kostja menetluskulude nimekirjas märgitud järgmised toimingud ja ajakulu (kokku 9,5 h) on

põhjendatud ja vajalikud:

− tutvumine hagiavalduse ja selle lisadega, hagi tagamise kohtumäärusega, menetlusse

võtmise määrusega; nõupidamine ja kaitsepositsiooni valik (1 h 45 min);

− vastuse koostamine ja esitamine (2 h 15 min);

− tutvumine hageja 2.9. ja 5.9.2013 menetlusdokumentidega, kostja 9.9.2013 dokumendi

koostamine ja esitamine (2 h);

− istungiks ettevalmistamine, kohtuistung, tutvumine protokolliga (1,5 h);

− tutvumine

maakohtu

otsuse

ja

apellatsioonkaebusega,

vastuse

koostamine

apellatsioonkaebusele ja tutvumine ringkonnakohtu otsusega (2 h).

2-13-28634

3 (3)

7. Kostja esindaja tasumäär on 108 eurot ja 115 eurot tunnis. Riigikohtu senises praktikas on

peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt

1. oktoobri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 2. oktoobri 2013. aasta määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13 ja

9. detsembri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). Riigikohus on ka hilisemas

lahendis jäänud selle seisukoha juurde (vt 11. veebruari 2015. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-

1-115-14 p 14 esimene lõik). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb

hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (Riigikohtu 11. veebruari 2015. aasta määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14 teine lõik). Kohus leiab, et kostja esindaja tasumäärad on

põhjendatud.

8. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus,

et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa

käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma

käibemaksuta (Riigikohtu 3. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kostja

kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Seega arvestab kohus hüvitatavate

menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summaga käibemaksuga.

9. Kohus määrab kostja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva

põhjal 1 248 eurot (lepingulise esindaja tasu 7,5 tunni eest tasumääraga 108 eurot tunnis ja 2 h

eest tasumääraga 115 eurot tunnis, st kokku 1 040 eurot, millele lisandub 20 % käibemaks

summas 208 eurot). Kohus leiab, et selles ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu ja

menetluslikku käiku arvestades põhjendatud.

10. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab kostja taotluse viivise

väljamõistmiseks.

11. Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS

§ 177 lg 1). Juhindudes hageja taotlusest toimetab kohus määruse kätte hagejale isiklikult, mitte

esindaja kaudu.

12. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse kohtuotsuse edastamiseks kinnistusosakonnale

saatmiseks. TsMS § 455 lg 2 näeb ette, et kohus saadab kohtuotsuse ärakirja registripidajale,

kui kohtuotsusega on muudetud registrisse kantavaid isikuandmeid. Seega tuleb hagejal ise

pöörduda registripidaja poole keelumärke kustutamiseks.

13. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale esitada

määruskaebuse kui kaebuse ese ületab 200 eurot. Kuna hageja vaatekohast ületab kohtulahend

rahuldatud osas viidatud piirmäära, siis võib maakohtu hinnangul esitada määruskaebuse vaid

hageja. Menetluskulude kindlaksmääramisele esitatud määruskaebuse menetluskulusid ei

hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Kohtulahendi saatmise taotluse lahendamisele ei saa

määruskaebust esitada.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik