1-13-6867/87 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-13-6867

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2015, Rakvere kohtumaja Kohtuasja numb

er 1-13-6867 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi Viru Vangla materjalid K.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

K.H isikukood XXX, Eesti , Vabariigi kodanik, keskeriharidus, elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 19.08.2014 16.08.2015 ja lõpp RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. K.H

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määrusk päeva jooksul,

aebus 15 alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 21.05.2015 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava K.H id vangistusest abastamiseks. tingimisi enne tähtaega v

Viru Maakohtu 30.07.2013 K.H

424 j i ja otsusega mõisteti süüdi KarS ärg

karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva karistusaja hulka ning kanda jäi 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jäeti karistus tingimisi kohaldamata 1 aasta 6 kuulise katseajaga, ühes süüdimõistetu allutamisega

käitumiskontrollile. K.H allutati kriminaalhooldaja järelevalve alla ja teda kohustati järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati K.H käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

Viru Maakohtu 15.01.2015 määrusega pöörati täitmisele K.H-le Viru Maakohtu

30.07.2013

otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 11 kuud 28 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algust arvestatakse alates K.H kinnipidamisest, s.o alates 19.08.2014.

K.H on kriminaalkorras karistatud 6-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. Korduvalt on kinnipeetavat karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest.

Kuritegude d sest domineerib alkoholijoobes ünaamika on jäänud aastate jooksul samaks, juhtimine. Lühikese karistusaja tõttu ei ole kinnipeetavale individuaalset täitmiskava koostatud vangistuses . Käitumine on olnud nõuetekohane. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui ning kanda jääb tal veel

9 kuud enam kui 2 kuud vangistust.

Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristus . ed

K.H isa on lubanud, et pojal -toalisse on võimalus vabanemisel elama asuda tema 3 õhksoojuspumbaga korterisse aadressile xxxx. Ema ja isa poega enda juurde võtta ei taha, sest poeg peab hakkama saama iseseisvalt. Isa sõnul on korter pojale elamiseks sobilik. Kinnipeetaval on keskeriharidus. Elektrik-autokraanajuhi eriala omandas isik Tartus 1990-tel aastatel. Kinnipeetav on töötanud peamiselt ametlikult, viimane pikem ametlik töökoht oli

Rakvere autobaas, kus töötas autojuhina. enda sõnul enne vangistust töötas Kinnipeetava

ta ametlikult Soomes ja peale vabanemist ei ole probleem uuesti tööd leida. Täitise andmetel on isikul isik asuda isa korterisse, siis toimetulekut võlgasid umbes 1000 eurot. Kuna elama saab negatiivselt mõjutavaid tegureid ei ole.

K.H abielu on lahutatud. Tal on 3 täiskasvanud last, kellega suhteid eriti ei ole, samuti on suhted kaugenenud õega, kes elab xxxx ise vestluses ei rääkinud, kuid . Kinnipeetav

kriminaalasja nr 1-13-6867 kohtuistungi protokollist selgub, et tal on elukaaslane xxxx.

Vanematega on suhted pingelised K.H alkoholilembuse tõttu, seetõttu ei taha vanemad poega ka enda juurde peale vabanemist võtta. Alkoholijoobes rooli istudes ei mõtle isik sellele, millise s avariiga). Lisaks on isik d võivad olla tagajärjed (1995. aastal lõppe juhtinud autot ka ilma juhtimisõigust omamata ja ilma tehnilise ülevaatuseta. Kinnipeetava enda sõnul tarvitab ta lahjat alkoholi ja mitte tihti. Vanemad ja kriminaalhooldaja väidavad aga vastupidist et kinnipeetaval tuvust – on probleem alkoholi kuritarvitamisega. Alkoholisõl isikul diagnoositud ei ole. Kinnipeetav teda ei pea rikkumist ei mõista, miks üldse karistati, ta nii suureks, et peaks vanglas olema. Isik e uhtimisega paneb ta ohtu i mõtle sellele, et joobes j kõikide liiklejate elu. Vestluses näitas kinnipeetav üles vastumeelsust ja leidis, et tema tegu ei olnud nii ranget karistamist väärt. Kinnipeetav rikkus kriminaalhoolduse reegleid, eirates nõuet käia kohtumistel ametnikuga ja jät tes ka riigist lahkumisest teavitamata. Kuna isik pisendab oma kuriteo raskust, ei ole näha ka likust käitumisest tema motivatsiooni kuritege

hoidumiseks. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vangla hinnangul 36%. Ohtlikkus

ühiskonnale seisneb sõiduki juhtimises alkoholijoobes ning seoses sellega avarii tekitamise ohus. Lähtuvalt eeltoodust toetab Viru Vangla tingimisi ennetähtaegset kinnipeetava vabastamist ning teeb ettepaneku uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks kohaldada KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,8 kohustusi. sätestatud

Kriminaalhooldusametnik , et duses on oma arvamuses märgib K.H lähedasteks vaba tema vanemad, ema H A ja isa J A, kes on xxxx ja kes ei soovi poega enam aidata. K.H vabanedes töökohta ei oma. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral tuleks isikul end arvele võtta Eesti Töötukassas, et oleksid tagatud riigipoolsed garantiid tööturuametis pakutavate teenuste näol. Kinnipeetava riskikäitumist vabaduses suurendab alkoholi kuritarvitamine. Varasemad tingimuslikud karistused oma eesmärki ei täitnud, isik jätkas katseajal uute süütegude toimepanemist, ei järginud käitumiskontrolli nõudeid. Kui kohus leiab, et K.H peaks vabanema ennetähtaegselt, tuleks kohustada teda täitma KarS §

75 lg 2 p 2,21,4,7,8 sätestatud kohustusi. Katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks, tulenevalt isiku , teeb ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest kriminaalhooldusametnik ettepaneku

6 kuud. määrata

K.H ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Elama hakkaks ta

xxxx. Tal on olnud varasemalt probleeme kriminaalhooldusele allumisega, kuna läks elama väljapoole Eesti Vabariiki, kuid on ta suuteline kriminaalhooldusele alluma ning nüüd täitma

kõiki nõudeid ja kohustusi. Ta on , et ennetähtaegse vabastamise korral on teadlik käitumiskontrolli aeg 6 kuud. K.H tunnistas, et elukaaslane elab xxxx. Varasem ta

eksimine oli seotud rahalise olukorraga, sest l ei oln a ei ta ud võimalik koju tagasi tulla. T olnud peale kohtuotsuse kuulutamist kriminaalhooldajaga veel kokku saanud. Kohtuotsus ei olnud veel jõustunud ja oli plaanis paar päe tal va xxxx olla. Abikaasa tervisliku seisundi tõttu ei jõudnud ta aga tagasi. Kinnipeetav lubab, et seda enam ei juhtu. Tal oli alkoholiga probleem, kuid nüüd on plaanis järgida gu kõik normaalsed inimesed. karsket eluviisi na

Kinnipeetav on , et peaks ka mingit ravi saama, plaanides mõelnud külastada Wismarit ja saada kvaliteetset ravi. Garanteeritud töökohta ei ole, kuid tema noorem õde aitaks tal teda.

Õde elab xxxx, kuid e K.H peab i vasta tõele, et temaga on suhted jahenenud. omavahelisi suhteid noorema õega normaalse n vangistuse ajal suhelnud õega kirja teks. o Ta teel, kuid vanglaametnikuga ei olnud sellest juttu Kinnipeetav peab oma suhteid vanematega . samuti normaalseteks, nad lihtsalt soovivad, et ta elaks xxxx.

Abiprokuör Ain Tali edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning l on ähtudes

KrMS § 432 lg 33

teatanud, et K.H tingimisi taega ei soovi võtta osa enne täh

vangistusest vabastamise Prokuratuur ei ole vastu Viru Vangla küsimuse läbivaatamisest.

poolt kohtule edastatud ettepanekule kinnipeetav K.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks ning nõustub eelnimetatud kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt

18.05.2015 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja ei pea va Käitumiskontrolli aja jooksul jalikuks neid korrata.

saaks jätkuvalt maandada uute süütegude toimepanemise riski. Uue kuriteo K.H

toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, samuti lisakohustuste pane annaks vangistusest tingimisi enne misega. Ühtlasi tähtaega vabastamine käitumiskontrolli kohaldamisega süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi, suunata isikut seaduskuulekale käitumisele vabaduses. Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur K.H tingimisi ennetähtaegset vabastamist tema taasühiskonnastamise huvides õustu ning n b eelmainitud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja kohaldamise tähtaja kohta.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu K.H ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. K.H on kriminaalkorras karistatud 6-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks, sest domineerib alkoholijoobes juhtimine. Eeltoodust järeldub, et varasemad korduvad karistused, ei ole kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, vaid ta on jätkanud analoogsete kuritegude toimepanemist. Murettekitav on asjaolu, et kinnipeetav ise ei mõista, miks teda karistati ning ta ei pea oma rikkumist nii suureks, et teda oleks pidanud karistama vangistusega. Kinnipeetav ei ole endale teadvustanud, et juhtides alkoholijoobes olles mootorsõidukit, seab ta ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elu. Eeltoodust tulenevalt ei nähtu isiku motivatsiooni kuritegelikust käitumisest hoidumiseks ning kohtul ei ole kujunenud kindlust selles, et isik vabanemisel uuesti alkoholi tarvitanuna mootorsõidukit juhtima ei asu.

K.H on ka varasemalt määratud kriminaalhooldusele, viimati Viru Maakohtu

30.07.2013 kohtuotsusega, mis pöörati Viru Maakohtu 15.01.2015 määrusega täitmisele ja millist karistust isik käesoleval ajal vanglas kannab, sest K.H ei ilmunud isegi esmakohtumisele kriminaalhooldaja juurde, ei järginud kontrollnõudeid ja lahkus loata riigist. Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava tingimisi enne tähtaega, suudab ta seekord kriminaalhooldusele alluda, järgida kontrollnõudeid ja täita talle pandud lisakohustusi. K.H puudub vabaduses garanteeritud töökoht, buse tõttu alkoholilem on tema suhted vanematega pingelised. xxxx vanemad kinnipeetavat materiaalselt aidata ei soovi, vanemad tahavad, et poeg ise hakkama saaks. Viru Vangla hinnangul on K.H puhul üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 36%, mis on arvestatav risk. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et K.H suhtes selliseid asjaolusid ei esine.

Positiivne on see, et K.H puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul, kuid samas ei kaalu kohtu hinnangul see asjaolu üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid kohus peab kaalukamateks KarS § 76 lg s 4 sätestatud asjaolude kogumis. -

Kuigi nii vangla kui ka prokuratuur toetavad kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, ei ole nende seisukohad kohtu jaoks siduvad.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik