1-15-4305/8 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-15-4305

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2015. a, Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-15-4305 (15249000026)

Kohtunik

Raina Pärn

Kohtuistungi sekretär

Jana Kaaver

Kriminaalasi

K. P. kriminaalasi KarS § 4231; § 263 lg 1 p 1; § 121 lg 2

p 3; § 199 lg 2 p 4, 7; § 215 lg 2 p 1, 2 järgi;

S. A. kriminaalasi KarS § 274 lg 1; § 263 lg 1 p 2; § 121

lg 2 p 3; § 199 lg 2 p 7; § 215 lg 2 p 1, 2 järgi;

A. K. kriminaalasi KarS § 263 lg 1 p 1; § 121 lg 2 p 3; §

215 lg 2 p 1, 2 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Abiprokurör Liane Peets

Süüdistatav

K. P.

Isikukood XXX, elukoht: XXX, viibib Viru Vanglas

alates 27.02.2015. a; XXX, haridus: XXX, emakeel:

XXX; XXX;

Kriminaalkorras 2 kehtivat karistust:

1) Viru Maakohtu 30.08.2013. a otsusega mõistetud süüdi

KarS § 121 järgi ja karistatud 3-kuulise vangistusega,

karistus kantud;

2) Pärnu Maakohtu 21.11.2013. a otsusega mõistetud

süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistatud 4-kuulise

vangistusega, KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud

liitkaristuseks 5 kuud vangistust, millest arvati maha

kantud vangistus 3 kuud 8 päeva. Ärakandmata vangistus

1 kuu 22 päeva jäeti KarS § 74 lg 1, 3 alusel

tingimuslikult täitmisele pööramata 1 aasta 6 kuu pikkuse

katseajaga; karistus pööratud täitmisele Viru Maakohtu

30.04.2014. a määrusega, karistus kantud;

Väärteokorras 4 kehtivat karistust;

Tõkend: vahistamine alates 26.02.2015. a, kinni peetud

24.02.2015. a;

Kaitsja

Alaealise seaduslik esindaja

Vandeadvokaat Karl Saavo

Ü. P.

Süüdistatav

S. A.

Isikukood XXX, elukoht: XXX; Tartu Maakohtu

02.06.2013. a määrusega määratud elama Tapa Erikooli

kuni 31.08.2014. a, mida Tartu Maakohtu 15.06.2014. a

määrusega pikendati kuni 31.08.2015. a; Tapa Erikool

Linda 10 Tapa linn Lääne-Virumaa, viibib Viru Vanglas

alates 14.05.2015. a; XXX, haridus: XXX, emakeel:

XXX, õppeasutus: XXX;

Kriminaalkorras karistamata;

Väärteokorras karistamata;

Tõkend: vahistamine alates 13.05.2015. a;

Kaitsja

Alaealise seaduslik esindaja

Süüdistatav

Kaitsja

Alaealise seaduslik esindaja

Vandeadvokaat Marina Valge

L. A.

A. K.

Isikukood XXX, elukoht: XXX, XXX, haridus: XXX,

emakeel: XXX; töökoht: XXX, XXX;

Kriminaalkorras 1 kehtiv karistus: Tartu Maakohtu

30.01.2015. a otsusega süüdi tunnistatud KarS § 215 lg 2

p 2 järgi ja karistatud 9 kuu pikkuse vangistusega, KarS §

74 lg 1 alusel jäeti karistus tingimuslikult täitmisele

pööramata 18 kuu pikkuse katseajaga;

Väärteokorras 8 kehtivat karistust;

Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 24.03.2015. a

Advokaat Roman Levin

T. U.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada K. P. KarS § 4231 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada K. P. KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud

vangistust.

Süüdi tunnistada K. P. KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud

vangistust.

Süüdi tunnistada K. P. KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ja karistuseks mõista 5 (viis) kuud

vangistust.

Süüdi tunnistada K. P. KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõista 10 (kümme)

kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista K. P. üksikkaristustest raskeima suurendamise teel

liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka K. P. kahtlustatavana kinnipidamise

aeg 02.02.2015. a kuni 03.02.2015. a, s.o 2 päeva.

K. P. ärakandmata karistuse suuruseks lugeda 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend

kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda K. P. karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning

lugeda K. P. karistuse kandmise aja alguseks kinnipidamise aeg, s.o 24.02.2015. a.

K. P. suhtes kohaldatud tõkend - vahistamine - tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Süüdi tunnistada S. A. KarS § 274 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud

vangistust.

Süüdi tunnistada S. A. KarS § 263 lg 1 p 2 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud

vangistust.

Süüdi tunnistada S. A. KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud

vangistust.

Süüdi tunnistada S. A. KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud

vangistust.

Süüdi tunnistada S. A. KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud

vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista S. A. üksikkaristusest raskeima suurendamise teel

liitkaristuseks 11 (üksteist) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka S. A. kahtlustavana kinnipidamise aeg

23.03.2015. a kuni 24.03.2015. a, s.o 2 päeva.

S. A. ärakandmata karistuse suuruseks lugeda 10 (kümme) kuud 28 (kakskümmend

kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1,2,3 alusel määrata, et S. A. mõistetud karistusest kuulub kohesele

ärakandmisele 30 (kolmkümmend) päeva vangistust. Ülejäänud karistuse osa 9 (üheksa)

kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui S. A. ei

pane 1 (ühe) aasta 2 (kahe) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja

täidab KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elada kohtu määratud alalises elukohas - XXX) Tartu Maakohtu 02.06.2013. a

ja 15.06.2014. a määrustega määratud tähtaja, s.o 31.08.2015. a lõpuni ja edasiselt

XXX;

2)

ilmuda

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks

ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistuse kandmise aja hulka S. A. eelvangistuses

viibitud aeg ja lugeda S. A. koheselt ärakantava karistuse kandmise aja alguseks

kinnipidamise aeg, s.o 12.05.2015. a.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata S. A. katseajaks Viru Vangla

kriminaalhooldusosakonna III üksuse (noorteüksus) kriminaalhooldaja järelevalve alla.

S. A. kohaldatud tõkend - vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või käesoleva

kohtuotsusega mõistetud koheselt ärakantava karistuse ärakandmisel.

KarS § 78 lg 1 alusel arvestada S. A. katseaja algust kohtuotsuse kuulutamise päevast,

s.o 10.06.2015. a.

Süüdi tunnistada A. K. KarS § 215 lg 2 p 1 järgi (23.10.2014. a toime pandud

kuriteoepisoodis) ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõista A. K. kuriteo eest mõistetud karistus Tartu

Maakohtu 22.01.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-10435 mõistetud karistusega,

s.o 9 (üheksa) kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega

ja mõista A. K. liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 9 (üheksa) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada A. K. KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud

vangistust.

Süüdi tunnistada A. K. KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud

vangistust.

Süüdi tunnistada A. K. KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi (12.02.2015. a kuni 13.02.2015. a,

23.02.2015. a ning 23.02.2015. a kuni 24.02.2015. a toime pandud kuriteoepisoodides) ja

mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista A. K. üksikkaristusest raskeima suurendamise teel

liitkaristuseks 11 (üksteist) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka A. K. kahtlustatavana kinnipidamise

aeg 23.03.2015. a kuni 24.03.2015. a, s.o 2 päeva.

A. K. ärakandmata karistuse suuruseks lugeda 10 (kümme) kuud 28 (kakskümmend

kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada A. K. mõistetud karistust Tartu Maakohtu 22.01.2015.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-10435 mõistetud karistuse, millega on käesoleva

otsusega KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud liitkaristus, ärakandmata osa, s.o 9 (üheksa)

kuud vangistust, võrra ning mõista A. K. liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks)

aasta 7 (seitse) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 5 ja § 69 lg 1 alusel asendada A. K. mõistetud vangistus 603 (kuussada

kolm) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata A. K. üldkasuliku töö

tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt vastavalt

kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule.

KarS § 69 lg 4 alusel on A. K. kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS §-s 75

sätestatud kontrollnõudeid:

1) elada kohtu määratud alalises elukohas - XXX;

2) ilmuda

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks

ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada A. K. käitumiskontrolli perioodil mitte tarvitama

alkoholi.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada A. K. käitumiskontrolli perioodil osalema

sotsiaalprogrammis „Sõltuvusvaba Eluviisitreening“.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata A. K. üldkasuliku töö tegemise tähtajaks Viru

Vangla kriminaalhooldusosakonna III üksuse (noorteüksus) kriminaalhooldaja

järelevalve alla.

A. K. suhtes kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse

jõustumisel.

Rahuldada kannatanute S. S., J. V., U. V., I. H. ja J. T. tsiviilhagid.

VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg 1, 2 ja § 137 lg 1 ning TsMS § 440 lg 1 alusel

mõista K. P. (alaealisel vahendite puudumisel VÕS § 1053 lg 2 alusel vanemalt Ü. P.), S.

A. (alaealisel vahendite puudumisel VÕS § 1053 lg 2 alusel vanemalt L. A.) ja A. K.

(alaealisel vahendite puudumisel VÕS § 1053 lg 2 alusel vanemalt T. U.) solidaarselt

välja kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanu S. S. kasuks 35 (kolmkümmend viis)

eurot.

Kahju tuleb hüvitada S. S. arveldusarvele nr XXX AS-is Swedbank.

VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg 1, 2, 3 ja § 137 lg 1 ning TsMS § 440 lg 1 alusel

mõista K. P. (alaealisel vahendite puudumisel VÕS § 1053 lg 2 alusel vanemalt Ü. P.) ja

S. A. (alaealisel vahendite puudumisel VÕS § 1053 lg 2 alusel vanemalt L. A.)

solidaarselt välja kuritegudega tekitatud kahjude katteks:

-

kannatanu S. S. kasuks 91 (üheksakümmend üks) eurot. Kahju tuleb hüvitada S.

S. arveldusarvele nr XXX AS-is Swedbank.

-

kannatanu J. V. kasuks 210 (kakssada üks) eurot 28 senti. Kahju tuleb hüvitada

J. V. arveldusarvele nr XXX AS-is SEB Pank.

-

kannatanu U. V. kasuks 89 (kaheksakümmend üheksa) eurot 10 senti. Kahju

tuleb hüvitada U. V. arveldusarvele nr XXX AS-is Swedbank.

VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg 1, 2, 3 ja § 137 lg 1 ning TsMS § 440 lg 1 alusel

mõista K. P. (alaealisel vahendite puudumisel VÕS § 1053 lg 2 alusel vanemalt Ü. P.) ja

A. K. (alaealisel vahendite puudumisel VÕS § 1053 lg 2 alusel vanemalt T. U.),

solidaarselt välja kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanu I. H. kasuks 350

(kolmsada viiskümmend) eurot.

Kahju tuleb hüvitada I. H. arveldusarvele nr XXX AS-is Swedbank.

VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg 1, 2, 3 ja TsMS § 440 lg 1 alusel mõista A. K.

(alaealisel vahendite puudumisel VÕS § 1053 lg 2 alusel vanemalt T. U.) välja kuriteoga

tekitatud kahju katteks kannatanu J. T. kasuks 160 (sada kuuskümmend) eurot.

KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista K. P. (alaealisel vahendite puudumisel KrMS § 188

alusel vanemalt Ü. P.) riigituludesse sundraha katteks 300 (kolmsada) eurot.

Jätta menetluskulud summas 710 (seitsesada kümme) eurot 76 senti K. P. välja

mõistmata.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et K. P. väljamõistetavad menetluskulud on õigus

tasuda 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates, makstes

igakuiselt 25. kuupäevaks vähemalt 25 (kakskümmend viis) eurot kuni kogusumma

tasumiseni.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS

Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või

EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber

menetluskulude tasumisel on 99915700043560. Selgitusse tuleb märkida „1-15-4305,

menetluskulud, K. P.“.

KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista S. A. (alaealisel vahendite puudumisel KrMS § 188

alusel vanemalt L. A.) riigituludesse sundraha katteks 300 (kolmsada) eurot.

Jätta menetluskulud summas 886 (kaheksasada kaheksakümmend kuus) eurot 20 senti

S. A. välja mõistmata.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et S. A. väljamõistetavad menetluskulud on õigus

tasuda 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates, makstes

igakuiselt 25. kuupäevaks vähemalt 25 (kakskümmend viis) eurot kuni kogusumma

tasumiseni.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS

Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või

EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber

menetluskulude tasumisel on 99915700043544. Selgitusse tuleb märkida „1-15-4305,

menetluskulud, S. A.“.

KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista A. K. (alaealisel vahendite puudumisel KrMS §

188 alusel vanemalt T. U.) riigituludesse sundraha katteks 300 (kolmsada) eurot.

Jätta menetluskulud summas 656 (kuussada viiskümmend kuus) eurot 40 senti A. K.

välja mõistmata.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et A. K. väljamõistetavad menetluskulud on õigus

tasuda 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates, makstes

igakuiselt 25. kuupäevaks vähemalt 25 (kakskümmend viis) eurot kuni kogusumma

tasumiseni.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS

Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või

EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber

menetluskulude tasumisel on 99915700043557. Selgitusse tuleb märkida „1-15-4305,

menetluskulud, A. K.“.

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde järgmised kriminaalasja juures

asuvad asitõendid:

-

CD-plaat videosalvestisega 18.01.2015. a sündmusest;

-

CD plaat videosalvestisega 19.01.2015. a toimunu kohta XXX;

-

CD-R plaat kahe 02.02.2015. a toimunud häirekeskuse kõnesalvestisega ning ühe

pildifailiga;

-

DVD-R plaat Võru 172, Tartu linnas asuva Neste Eesti AS 02.02.2015. a

turvakaamerate salvestustega;

-

CD-R plaat Võru tn 170 Tartu linnas asuva Säästumarketi 02.02.2015. a

turvakaamerate salvestusega;

-

CD plaat 06.02.2015. a häirekeskuse kõnesalvestisega;

-

CD plaat videosalvestisega 07.02.2015. a sündmuse kohta XXX;

-

CD plaat kahe 20.03.2015. a toimunud häirekeskuse kõnesalvestisega;

-

Zen kirjetega mobiiltelefoni SIM-kaart;

-

2 metallist halli värvi kõveraks väänatud traadijuppi;

-

CD plaat 11.05.2015. a toimunud häirekeskuse kõnesalvestisega.

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada A. K. kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasjas

asitõenditeks olevad jalanõud Strollers ja mobiiltelefoni LG laadija.

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasjas

asitõenditeks olevad järgmised esemed: 1 jalats Nike, 2 kruvikeerajat, 1 süüteluku osa,

metallist kork, plastikust kork, sõiduki istme kate, töökinnas, 2,0-liitrine plastikust

pudel, näpitstangid, tuletikk, sigaretipakk Chesterfield Blue 16 sigaretiga.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt

rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes

kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või

kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul,

alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast,

mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu

K. P. on esitatud süüdistus KarS § 423¹ järgi selles, et tema alaealisena süstemaatiliselt juhtis

mootorsõidukit vastava kategooria juhtimisõiguseta, mis seisnes selles, et tema 18.01.2015. a

kell 23.17 Jõgeva maakonnas Pikknurme-Põltsamaa tee 19. kilomeetril juhtis sõiduautot Opel

Astra r/m XXX ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta, olles eelnevalt juhtinud 03.10.2014.

a kell 01.32 Jõgeva maakonnas Põltsamaa linnas XXX sõiduautot Audi 80 r/m XXX ilma

vastava kategooria juhtimisõiguseta ja 01.09.2014. a kella 11.55 paiku Viljandi maakonnas

Kõo vallas Esku-Pilistvere-Arusaare tee 9,3. kilomeetril juhtis sõiduautot VAZ 21093 r/m

XXX ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta.

Peale selle on K. P. esitatud süüdistus KarS § 263 lg 1 p 1 järgi selles, et tema alaealisena

02.02.2015. a kella 19.50 paiku Tartu linnas Võru tn 170 asuva Säästumarketi kaupluse hoone

ees grupis koos alaealiste A. K. ja M. H. rikkus vägivalda kasutades avalikus kohas käitumise

üldnõudeid, mis seisnes selles, et lõi tööülesannete täitmisel olnud Grifs OÜ turvatöötaja K.

P., kes püüdis õigusrikkujaid kinni pidada, korduvalt rusikatega näkku ja pea piirkonda ja

püüdis kannatanut lüüa jalaga, põhjustades peksmisega kannatanule füüsilist valu ja

tervisekahjustused - parema silma alla turse ja verevalumi, ninale marrastuse, parema kõrva

taha verevalumi ja marrastuse, vasaku kiirupiirkonnas kolm verevalumit, marrastused

(diagnoos: peapõrutus ja näo piirkonna marrastused).

Peale selle on K. P. esitatud süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi selles, et tema et tema

alaealisena grupis koos alaealiste S. A. ja A. K. 06.02.2015. a kella 18.00 ja 00.00 vahelisel

ajal Jõgeva maakonnas XXX ühisel alkoholi tarvitamisel tekkinud tüli käigus tungis kallale

alaealisele J. K., pekstes kannatanut käte ja jalgadega pea piirkonda, millega tekitas

kannatanule valu ja tervisekahjustusi - otsmiku piirkonda, vasaku silma ümber ja vasakule

kõrvale nähtavaid hematoome ning pea piirkonda palpeeritavaid muhkusid ning peksmise

käigus läks kaduma S. S. kuuluvad ja J. K. kasutuses olevad järgmised vallasasjad: hõbedast

värvi kaelakett väärtusega 25 EUR ja kollast värvi kõrvarõngas väärtusega 10 EUR, kokku

väärtuses 35 EUR.

Peale selle on K. P. esitatud süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi selles, et tema alaealisena,

isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupis koos alaealise S. A. 06.02.2015. a kella

18.00 ja 00.00 vahelisel ajal Jõgeva maakonnas XXX võttis ebaseadusliku omastamise

eesmärgil S. S. kuuluvad ja J. K. kasutuses olevad järgmised vallasasjad: rahakott väärtusega

7 EUR koos sularahaga 15 EUR ja J. K. nimele välja antud ID-kaardiga; musta värvi ja halli

värvi varrukatega jope väärtusega 49 EUR; sinist värvi fliisi väärtusega 20 EUR ja

mobiiltelefoni LG E440 väärtusega 180 eurot, kokku vara väärtusega 271 EUR.

Peale selle on K. P. esitatud süüdistus KarS § 25 lg 2 - § 215 lg 2 p 1, 2 järgi selles, et tema

alaealisena, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupis koos alaealise S. A.

ajavahemikul 06.02.2015. a kella 18.00 kuni 07.02.2015. a kella 08.00 Jõgeva maakonnas

XXX hoovil sisenes võõra vallasasja ajutise kasutamise eesmärgil J. V. kuuluvatesse

lukustamata ustega sõidukitesse Citroen Xaran r/m XXX, lõhkudes sõiduki käivitamiseks ära

sõiduki süüteluku väärtusega 70 EUR ning Suzuki Baleno r/m XXX, lõhkudes ära sõiduki

käivitamiseks sõiduki süüteluku väärtusega 80 EUR ja roolisamba plasti väärtusega 51,28

EUR, tekitades kokku varalise kahju 201,28 EUR.

Peale selle on K. P. esitatud süüdistus KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi selles, et tema alaealisena,

isikuna kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise katse, grupis koos

alaealise S. A. 07.02.2015. a kella 03.00 paiku Jõgeva maakonnas XXX hoovil võõra

vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil sisenes U. V. kuuluvasse sõidukisse VAZ

21063 r/m XXX väärtusega 500 EUR, lõhkudes ära sõiduki käivitamiseks süüteluku

väärtusega 16,80 EUR, roolisamba kinnituskronsteini väärtusega 10 EUR ja masslüliti

väärtusega 12,30 EUR, kokku kahju 39,10 EUR ning lükkasid sõidukit selle asukohast ca 30

meetrit eemale.

Peale selle on K. P. esitatud süüdistus KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi selles, et tema alaealisena,

isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, grupis koos alaealise A. K.

ajavahemikul 12.02.2015. a kella 20.00 kuni 13.02.2015. a kella 04.00 Võru maakonnas XXX

hoovil võttis omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil A. P. kuuluva lukustamata ustega

sõiduki Opel Vectra r/m XXX, millega sõitsid Jõgeva maakonda ja mille jätsid maha

13.02.2015. a kella 13.00 paiku Põltsamaa linnas Tartu mnt 26 maja taha Kingu tänavale.

Peale selle on K. P. esitatud süüdistus KarS § 25 lg 2 - § 215 lg 2 p 1, 2 järgi selles, et tema

alaealisena, isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, grupis koos

alaealise A. K. ja S. T. 23.02.2015. a kella 20.35 paiku Võru maakonnas XXX hoovil

omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil murdis sisse parempoolse esiukse luku lõhkumise

teel I. H. kuuluvasse sõidukisse Saab r/m XXX, lõhkudes ära sõiduki parempoolse esiukse

luku ja süüteluku ümbrise, tekitades kahju kokku 350 EUR, kuid kuritegu jäi lõpule viimata,

sest tegevusele sattus peale talus elav isik, mille peale kuritegu toime pannud isikud

põgenesid sündmuskohalt.

Peale selle on K. P. esitatud süüdistatakse KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi selles, et tema

alaealisena, isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, grupis koos

alaealise A. K. ja S. T. ajavahemikul 23.02.2015. a kella 20.00 kuni 24.02.2015. a kella 08.45

Võru linnas XXX vastas asuvast parklast võttis omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil L. L.

kuuluva sõiduki Opel Omega Caravan r/m XXX, millega sõitis ringi Võru maakonnas, Tartu

maakonnas ja Viljandi maakonnas, kus sõiduk peeti kinni 24.02.2015. a kell 18.15 Viljandi

linnas Leola 12a maja juures.

KarS § 4231 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks

3 kuud vangistust.

KarS § 263 lg 1 p 1 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus

karistuseks 8 kuud vangistust.

KarS § 121 lg 2 p 3 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus

karistuseks 6 kuud vangistust.

KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus

karistuseks 5 kuud vangistust.

KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus

karistuseks 10 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus raskeima karistuse suurendamise teel kokku 1

aasta vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 02.02.2015. a kuni 03.02.2015. a, s.o 2

päeva ning 24.02.2015. a kuni 09.06.2015. a, s.o 3 kuud 16 päeva, lugeda kantud karistusaja

hulka. Kandmata karistus alates 10.06.2015. a on 8 kuud 12 päeva vangistust.

VÕS § 1043 alusel mõista K. P. (tsiviilkostja Ü. P.) solidaarselt S. A. (tsiviilkostja L. A.) ja

A. K. (tsiviilkostja T. U.) kuriteoga tekitatud varalise kahju katteks kannatanu S. S. 35 eurot,

kanda a/a nr XXX Swedbank.

K. P. (tsiviilkostja Ü. P.) solidaarselt S. A. (tsiviilkostja L. A.):

-

kannatanu S. S. 126 eurot, kanda a/a nr XXX Swedbank;

-

kannatanu J. V. 201,28 eurot, kanda a/a nr XXX SEB Pank;

-

kannatanu U. V. 89,10 eurot, kanda a/a nr XXX Swedbank.

K. P. (tsiviilkostja Ü. P.) solidaarselt A. K. (tsiviilkostja T. U.) välja mõista kuriteoga

tekitatud varalise kahju katteks kannatanu I. H. 350 eurot, kanda a/a nr XXX Swedbank.

S. A. on esitatud süüdistus KarS § 274 lg 1 järgi selles, et tema alaealisena 19.01.2015. a

ajavahemikul kella 22.00 ja kella 00.00 Jõgeva maakonnas XXX eramaja akna peal olles

viskas aknast välja taskulambi, ahjuroobi, kahvli, kööginoa ja muid esemeid eesmärgiga

tabada ametikohuseid täitvat Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna

noorsoopolitseinikku K. K., pannes sellega toime vägivalla võimuesindaja vastu;

Peale selle on S. A. esitatud süüdistus KarS § 263 lg 1 p 2 järgi selles, et tema alaealisena

06.02.2015. a kell 19.13 ajal Jõgeva maakonnas helistas häirekeskuse telefoni numbrile 112

ning teatas, et Põltsamaa politseijaoskonnas on pomm, millega pani toime avaliku korra raske

rikkumise lõhkeseadeldisega ähvardades, häirides inimeste üldist turvatunnet;

Peale selle on S. A. esitatud süüdistus KarS § 263 lg 1 p 2 järgi selles, et tema alaealisena

jätkuva kuriteona 20.03.2015. a kahel korral, s.o kell 02.17 ja kell 02.39 Jõgeva maakonnas

XXX helistas häirekeskuse telefoni numbrile 112 ning teatas, et Põltsamaa Ametikoolis on

pomm, pannes sellega toime avaliku korra raske rikkumise lõhkeseadeldisega ähvardades,

häirides inimeste üldist turvatunnet;

Peale selle on S. A. esitatud süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi selles, et tema alaealisena

grupis koos alaealiste K. P. ja A. K. 06.02.2015. a kella 18.00 ja 00.00 vahelisel ajal Jõgeva

maakonnas XXX ühisel alkoholi tarvitamisel tekkinud tüli käigus tungis kallale alaealisele J.

K., pekstes kannatanut käte ja jalgadega pea piirkonda, millega tekitas kannatanule valu ja

tervisekahjustusi - otsmiku piirkonda, vasaku silma ümber ja vasakule kõrvale nähtavaid

hematoome ning pea piirkonda palpeeritavaid muhkusid ning peksmise käigus läks kaduma

S. S. kuuluvad ja J. K. kasutuses olevad järgmised vallasasjad: hõbedast värvi kaelakett

väärtusega 25 EUR ja kollast värvi kõrvarõngas väärtusega 10 EUR, kokku väärtuses 35

EUR, pannes sellega toime korduva kehalise väärkohtlemise;

Peale selle on S. A. esitatud süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7 järgi selles, et tema alaealisena

grupis koos alaealise K. P. 06.02.2015. a kella 18.00 ja 00.00 vahelisel ajal Jõgeva

maakonnas XXX võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil S. S. kuuluvad ja J. K. kasutuses

olevad järgmised vallasasjad: rahakott väärtusega 7 EUR koos sularahaga 15 EUR ja J. K.

nimele välja antud ID-kaardiga; musta värvi ja halli värvi varrukatega jope väärtusega 49

EUR; sinist värvi fliisi väärtusega 20 EUR ja mobiiltelefoni LG E440 väärtusega 180 eurot,

kokku vara väärtusega 271 EUR;

Peale selle on S. A. esitatud süüdistus KarS § 25 lg 2 - § 215 lg 2 p 1, 2 järgi selles, et tema

alaealisena, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupis koos alaealise K. P.

ajavahemikul 06.02.2015. a kella 18.00 kuni 07.02.2015. a kella 08.00 Jõgeva maakonnas

XXX hoovil sisenes võõra vallasasja ajutise kasutamise eesmärgil J. V. kuuluvatesse

lukustamata ustega sõidukitesse Citroen Xaran r/m XXX, lõhkudes sõiduki käivitamiseks ära

sõiduki süüteluku väärtusega 70 EUR ning Suzuki Baleno r/m XXX, lõhkudes ära sõiduki

käivitamiseks sõiduki süüteluku väärtusega 80 EUR ja roolisamba plasti väärtusega 51,28

EUR, tekitades kokku varalise kahju 201,28 EUR;

Peale selle on S. A. esitatud süüdistus KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi selles, et tema alaealisena,

isikuna kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise katse, grupis koos

alaealise K. P. 07.02.2015. a kella 03.00 paiku Jõgeva maakonnas XXX hoovil võõra

vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil sisenes U. V. kuuluvasse sõidukisse VAZ

21063 r/m XXX väärtusega 500 EUR, lõhkudes ära sõiduki käivitamiseks süüteluku

väärtusega 16,80 EUR, roolisamba kinnituskronsteini väärtusega 10 EUR ja masslüliti

väärtusega 12,30 EUR, kokku kahju 39,10 EUR ning lükkasid sõidukit selle asukohast ca 30

meetrit eemale;

Peale selle on S. A. esitatud süüdistus KarS § 263 lg 1 p 2 järgi selles, et tema alaealisena

11.05.2015. a kell 23.47 Jõgeva maakonnas XXX helistas häirekeskuse telefoni numbrile 112

ning teatas, et Põltsamaa Selveris on pomm, millega pani toime avaliku korra raske rikkumise

lõhkeseadeldisega ähvardades, häirides inimeste üldist turvatunnet.

KarS § 274 lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus

karistuseks 5 kuud vangistust.

KarS § 263 lg 1 p 2 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus

karistuseks 6 kuud vangistust.

KarS § 121 lg 2 p 3 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus

karistuseks 5 kuud vangistust.

KarS § 199 lg 2 p 7 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus

karistuseks 3 kuud vangistust.

KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus

karistuseks 3 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus raskeima karistuse suurendamise teel kokku 11

kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 23.03.2015. a kuni 24.03.2015. a, s.o 2

päeva ning 12.05.2015. a kuni 09.06.2015. a, s.o 29 päeva, lugeda kantud karistusaja hulka.

KarS § 74 lg 2 alusel määrata mõistetud karistusest koheselt kandmiseks 30 päeva vangistust

ning koheselt kuuluva karistuse kandmise algust lugeda kahtlustatavana kinnipidamisest

alates 12.05.2015. a.

Kandmata karistus alates 10.06.2015. a on 9 kuud 28 päeva vangistust.

Ülejäänud karistuse osa 9 kuud 28 päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui S. A. ei pane 1

aasta 2 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS §-s 75 sätestatud

kontrollnõudeid.

VÕS § 1043 alusel mõista S. A. (tsiviilkostja L. A.) solidaarselt K. P. (tsiviilkostja Ü. P.) ja

A. K. (tsiviilkostja T. U.) kuriteoga tekitatud varalise kahju katteks kannatanu S. S. 35 eurot,

kanda a/a nr XXX Swedbank.

S. A. (tsiviilkostja L. A.) solidaarselt K. P. (tsiviilkostja Ü. P.):

-

kannatanu S. S. 126 eurot, kanda a/a nr XXX Swedbank;

-

kannatanu J. V. 201,28 eurot, kanda a/a nr XXX SEB Pank;

-

kannatanu U. V. 89,10 eurot, kanda a/a nr XXX Swedbank.

A. K. süüdistatakse KarS § 215 lg 2 p 1 järgi selles, et tema alaealisena, isikuna, kes on varem

toime pannud asja omavolilise kasutamise, 23.10.2014. a ajavahemikul kella 19.00 ja kella

23.00 võttis omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil Võru maakonnas XXX J. T. kuuluva

sõiduauto Mazda 626 r/m XXX, mille käigus lõhkus juhipoolse tagumise ukse klaasi,

väärtusega 50 EUR ja süüteluku, väärtusega 50 EUR, kokku varaline kahju 100 EUR ning

sõitis autoga XXX vallas J. T. kodutalust umbes 2 km eemal Raiste - Osula maanteele, kus

umbes 300 meetrit enne Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa maanteed jättis auto maha, võttes

autost kaasa ebaseadusliku omastamise eesmärgil J. T. kuuluvad auto CD magnetofoni koos

kahe 25 W kõlaritega, väärtusega 60 EUR.

Peale selle on A. K. esitatud süüdistus KarS § 263 lg 1 p 1 järgi selles, et tema alaealisena

02.02.2015. a kella 19.50 paiku Tartu linnas Võru tn 170 asuva Säästumarketi kaupluse hoone

ees grupis koos alaealiste K. P. ja M. H. rikkus vägivalda kasutades avalikus kohas käitumise

üldnõudeid, mis seisnes selles, et lõi tööülesannete täitmisel olnud Grifs OÜ turvatöötaja K.

P., kes püüdis õigusrikkujaid kinni pidada, mitmel korral rusikatega näkku ja pea piirkonda,

põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused - parema silma alla turse

ja verevalumi, ninale marrastuse, parema kõrva taha verevalumi ja marrastuse, vasaku

kiirupiirkonnas kolm verevalumit, marrastused (diagnoos: peapõrutus ja näo piirkonna

marrastused).

Peale selle on A. K. esitatud süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi selles, et tema alaealisena

grupis koos alaealiste S. A. ja K. P. 06.02.2015. a kella 18.00 ja 00.00 vahelisel ajal Jõgeva

maakonnas XXX ühisel alkoholi tarvitamisel tekkinud tüli käigus tungis kallale alaealisele J.

K., pekstes kannatanut käte ja jalgadega pea piirkonda, millega tekitas kannatanule valu ja

tervisekahjustusi - otsmiku piirkonda, vasaku silma ümber ja vasakule kõrvale nähtavaid

hematoome ning pea piirkonda palpeeritavaid muhkusid ning peksmise käigus läks kaduma

S. S. kuuluvad ja J. K. kasutuses olevad järgmised vallasasjad: hõbedast värvi kaelakett

väärtusega 25 EUR ja kollast värvi kõrvarõngas väärtusega 10 EUR, kokku väärtuses 35

EUR, pannes sellega toime korduva kehalise väärkohtlemise.

Peale selle on A. K. esitatud süüdistus KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi selles, et tema alaealisena,

isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, grupis koos alaealise K. P.

ajavahemikul 12.02.2015. a kella 20.00 kuni 13.02.2015. a kella 04.00 Võru maakonnas XXX

hoovil võttis omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil A. P. kuuluva lukustamata ustega

sõiduki Opel Vectra r/m XXX, millega sõitsid Jõgeva maakonda ja mille jätsid maha

13.02.2015. a kella 13.00 paiku Põltsamaa linnas Tartu mnt 26 maja taha Kingu tänavale.

Peale selle on A. K. esitatud süüdistus KarS § 25 lg 2 - § 215 lg 2 p 1, 2 järgi selles, et tema

alaealisena, isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, grupis koos

alaealise K. P. ja S. T. 23.02.2015. a kella 20.35 paiku Võru maakonnas XXX hoovil

omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil murdis sisse parempoolse esiukse luku lõhkumise

teel I. H. kuuluvasse sõidukisse Saab r/m XXX, lõhkudes ära sõiduki parempoolse esiukse

luku ja süüteluku ümbrise, tekitades kahju kokku 350 EUR, kuid kuritegu jäi lõpule viimata,

sest tegevusele sattus peale talus elav isik, mille peale kuritegu toime pannud isikud

põgenesid sündmuskohalt.

Peale selle on A. K. esitatud süüdistus KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi selles, et tema alaealisena,

isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, grupis koos alaealise K. P.

ja S. T. ajavahemikul 23.02.2015. a kella 20.00 kuni 24.02.2015. a kella 08.45 Võru linnas

XXX vastas asuvast parklast võttis omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil L. L. kuuluva

sõiduki Opel Omega Caravan r/m XXX, millega sõitis ringi Võru maakonnas, Tartu

maakonnas ja Viljandi maakonnas, kus sõiduk K. P. juhtimisel peeti kinni 24.02.2015. a kell

18.15 Viljandi linnas Leola 12a maja juures.

KarS § 215 lg 2 p 2 järgi toimepandud kuriteo (23.10.2014. a kuriteoepisood) eest taotleb

prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 5 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel KarS § 215 lg 2 p 2 eest mõistetud karistusega liita

22.01.2015. a Tartu Maakohtu Võru kohtumaja otsusega kriminaalasjas nr 1-14-10435

mõistetud karistus 9 kuud vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega

ning mõista liitkaristuseks 9 kuud vangistust.

KarS § 263 lg 1 p 1 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus

karistuseks 8 kuud vangistust.

KarS § 121 lg 2 p 3 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus

karistuseks 6 kuud vangistust.

KarS § 215 lg 2 p 2 järgi toimepandud kuritegude (12.02.2015. a - 13.02.2015. a, 23.02.2015.

a ning 23.02.2015. a - 24.02.2015. a toime pandud kuriteoepisoodid) eest taotleb prokurör

süüdistatavale kohtus karistuseks 10 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks üksikkaristusest raskeima suurendamise teel 11

kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 23.03.2015. a kuni 24.03.2015. a, s.o 2

päeva, lugeda kantud karistusaja hulka.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada A. K. mõistetud karistust Tartu Maakohtu Võru kohtumaja

22.01.2015. a otsusega ja käesoleva otsusega mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa 9 kud

vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 7 kuud 28 päeva

vangistust.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada A. K. mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mõistes kokku

603 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks

2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt

koostatud ajagraafikule.

KarS § 69 lg 4 alusel kohustada A. K. üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud

kontrollnõudeid.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada A. K. käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada A. K. osalema sotsiaalprogrammis Sõltuvusvaba

Eluviisitreening.

VÕS § 1043 alusel mõista A. K. (tsiviilkostja T. U.) solidaarselt K. P. (tsiviilkostja Ü. P.) ja

S. A. (tsiviilkostja L. A.) kuriteoga tekitatud varalise kahju katteks kannatanu S. S. 35 eurot,

kanda a/a nr XXX Swedbank.

A. K. (tsiviilkostja T. U.) solidaarselt K. P. (tsiviilkostja Ü. P.) kuriteoga tekitatud varalise

kahju katteks kannatanu I. H. 350 eurot (regressi korras osa nõudeõigusega S. T.), kanda a/a

nr EE XXX.

A. K. (tsiviilkostja T. U.) kuriteoga tekitatud varalise kahju katteks kannatanu J. T. 160 eurot.

II Kohtu seisukoht

Kohtuistungil kinnitas süüdistatav K. P., et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema

tahtele ja ta jääb selle juurde. Ta on teadlik, millest tsiviilhagid koosnevad ja on nõus, et

kahjud on tema poolt tekitatud. Hagid võtab ta õigeks.

Kohtuistungil kinnitas süüdistatav S. A., et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema

tahtele ja ta jääb selle juurde. Tsiviilhagid võtab õigeks.

Kohtuistungil kinnitas süüdistatav A. K., et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema

tahtele ja ta jääb selle juurde. Tsiviilhagid võtab õigeks.

Kohtuistungil kinnitasid alaealiste seaduslikud esindajad, et nad jäävad sõlmitud kokkulepete

juurde. Tsiviilhagid on neile arusaadavad.

Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkulepete juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

seisukohad, on seisukohal, et süüdistatavad on kokkulepetest aru saanud ja kokkuleppe

sõlmimine vastab nende tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud

kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista süüdistatavad

kokkuleppemenetluses süüdi ja mõista neile karistused vastavalt sõlmitud kokkulepetele.

Kohus leiab, et K. P. tuleb süüdi tunnistada KarS § 4231, § 263 lg 1 p 1, § 121 lg 2 p 3, § 199

lg 2 p 4, 7, § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ja mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Kohus leiab, et S.

A. tuleb süüdi tunnistada KarS § 274 lg 1, § 263 lg 1 p 2, § 121 lg 2 p 3, § 199 lg 2 p 7, § 215

lg 2 p 1, 2 järgi ja mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Kohus leiab, et A. K. tuleb süüdi

tunnistada KarS § 263 lg 1 p 1, § 121 lg 2 p 3, § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ja mõista karistus

vastavalt kokkuleppele.

III Tsiviilhagi

Kriminaalasjas on kannatanuks S. S. (J. K. seaduslik esindaja), kes on K. P., S. A. ja A. K.

poolt toime pandud kuriteo tõttu saanud varalist kahju 35 eurot, mis koosneb kaelaketi ja

kõrvarõnga maksumusest ning K. P. ja S. A. poolt toime pandud kuriteo tõttu saanud varalist

kahju 91 eurot, mis koosneb fliisi, jope, rahakoti ning äravõetud sularaha väärtusest. S. S. on

esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks kogusummas 126 eurot (I kd, tl

213-214).

Kriminaalasjas on kannatanuks J. V., kes on K. P. ja S. A. poolt toime pandud kuritegude

tõttu saanud varalist kahju 201,28 eurot, mis koosneb kahe sõiduauto süüteluku ning

roolisamba plasti lõhkumisega tekitatud kahjust. J. V. on esitanud tsiviilhagi tekitatud kahju

hüvitamiseks summas 201,28 eurot (I kd, tl 226-227).

Kriminaalasjas on kannatanuks U. V., kes on K. P. ja S. A. poolt toime pandud kuriteo tõttu

saanud varalist kahju 89,10 eurot. U. V. tekitatud varaline kahju koosneb sõiduauto süüteluku,

roolisamba kinnituskronsteini ja massilüliti lõhkumisega tekitatud kahjust 39,10 eurot ning

lõhkumise tagajärjel sõiduauto remondile kulutatud raha summas 50 eurot. U. V. on esitanud

tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks summas 89,10 eurot (I kd, tl 242-243).

Kriminaalasjas on kannatanuks I. H., kes on K. P. ja A. K. poolt toime pandud kuriteo tõttu

saanud varalist kahju 350 eurot, mis koosneb sõiduauto ukse luku ja süüteluku ümbrise

lõhkumisega tekitatud kahjust. I. H. on esitanud tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks

summas 350 eurot (II kd, tl 76-77).

Kriminaalasjas on kannatanuks J. T., kes on A. K. poolt toime pandud kuriteo tõttu saanud

varalist kahju 160 eurot. J. T. tekitatud varaline kahju koosneb sõiduauto ukse klaasi ja

süüteluku lõhkumisega tekitatud kahjust ning sõidukist varastatud automagnetofoni ja kõlarite

maksumusest. J. T. on esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks summas 160

eurot (I kd, tl 14).

Kohus leiab, et kannatanute esitatud tsiviilhagid kuuluvad rahuldamisele TsMS § 440 lg 1

ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 128 lg 2, 3 ja § 132 lg 1, 2, 3 alusel.

VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele.

VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui

tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega;

VÕS § 128 lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata

jäänud tulu.

VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara

väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus,

ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas

mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas

kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

VÕS § 132 lg 1 järgi asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse

olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks

tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel,

võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist

kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada.

VÕS § 132 lg 2 sätestab, et kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub

hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus.

VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja

parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on

asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt VÕS § 132

lg-le 1.

TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses

hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

K. P., S. A. ja A. K. on kokkuleppe allkirjastamisega ja kohtuistungil antud selgituste kohaselt

võtnud õigeks kriminaalasjas esitatud tsiviilhagid ja on nõustunud hüvitama kuritegudega

tekitatud kahjud kannatanutele. Süüdistatavad on kinnitanud, et neile on arusaadav ja teada

tsiviilhagide suuruse kujunemine ning nad on kuritegude läbi kannatanutele ka sellised kahjud

tekitanud. Sellest tulenevalt peab kohus põhjendatuks tsiviilhagid rahuldada.

Süüdistatavad K. P., S. A. ja A. K. on alaealised, mistõttu vastutavad nende poolt tekitatud

kahjude eest vastavalt seadusele nende seaduslikeks esindajateks olevad vanemad.

KrMS § 39 lg 1 kohaselt tunnistatakse menetleja määrusega tsiviilkostjaks isik, kes seaduse

järgi kannab varalist vastutust kahju eest, mis on tekitatud vahetult kuriteoga või mille on

süüvõimetu isik tekitanud õigusvastase teoga.

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 01.04.2015. a määrusega tunnistati alaealise K.

P. tsiviilkostjaks tema ema Ü. P., kes kannab varalist vastutust alaealise K. P. õigusvastaste

tegude eest (III kd, tl 57-59).

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 15.04.2015. a määrusega tunnistati alaealise S.

A. tsiviilkostjaks tema ema L. A., kes kannab varalist vastutust alaealise S. A. õigusvastaste

tegude eest (II kd, tl 223-225).

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 06.04.2015. a määrusega tunnistati alaealise A.

K. tsiviilkostjaks tema ema T. U., kes kannab varalist vastutust alaealise A. K. õigusvastaste

tegude eest (III kd, tl 107-109).

VÕS § 1053 lg 2 sätestab, et vanemad või eestkostja vastutavad, sõltumata oma süüst, ka 14-

18-aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud

kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist.

Süüdistatavate K. P., S. A. ja A. K. vanemad Ü. P., L. A. ja T. U. on kokkulepet allkirjastades

ja kohtus antud selgituse kohaselt nõustunud võtma vastutust alaealiste laste tekitatud kahjude

eest.

Eeltoodust ja VÕS § 137 lg-st 1 lähtuvalt tuleb K. P. (temal vahendite puudumisel

seaduslikult esindajalt Ü. P.), S. A. (temal vahendite puudumisel seaduslikult esindajalt L. A.)

ja A. K. (temal vahendite puudumisel seaduslikult esindajalt T. U.) solidaarselt välja mõista S.

S. (35 eurot) kuriteoga tekitatud kahju.

Eeltoodust ja VÕS § 137 lg-st 1 lähtuvalt tuleb K. P. (temal vahendite puudumisel

seaduslikult esindajalt Ü. P.) ja S. A. (temal vahendite puudumisel seaduslikult esindajalt L.

A.) solidaarselt välja mõista S. S. (91 eurot), J. V. (201,28 eurot) ja U. V. (89,10 eurot)

kuritegudega tekitatud kahju.

Eeltoodust ja VÕS § 137 lg-st 1 lähtuvalt tuleb K. P. (temal vahendite puudumisel

seaduslikult esindajalt Ü. P.) ja A. K. (temal vahendite puudumisel seaduslikult esindajalt T.

U.) solidaarselt välja mõista I. H. (350 eurot) kuriteoga tekitatud kahju. Kuna tegemist on

solidaarkohustusega, peab kohus oluliseks selgitada, et K. P. ja A. K. (alaealistel vahendite

puudumisel seaduslikel esindajatel Ü. P. ja T. U.) on peale varalise kahju hüvitamist

kannatanu I. H. õigus vastavalt VÕS § 69 lg-le 2 nõuda kaasosaliselt S. T. nende poolt

kannatanule tasutud varalise kahju hüvitamist solidaarvastutuse reeglite alusel, s.o osas milles

tuli kahju eest vastutada S. T. endal.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et A. K. (temal vahendite puudumisel seaduslikult esindajal

T. U.) tuleb hüvitada J. T. (160 eurot) kuriteoga tekitatud kahju.

IV Kriminaalmenetluse kulud

Käesolevas kriminaalasjas on K. P. menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 48 eurot (II kd, tl 239-240), 24 eurot (III kd, tl

11), 85,44 eurot (III kd, tl 30), 86,16 eurot (IV kd, tl 11-13) ja 24 eurot (IV kd, tl 14-15) s.o

kokku 267,60 eurot, ning kohtumenetluses makstud tasu 158,16 eurot.

Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 425,76 eurot.

Samuti on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga

alammäär, s.o 585 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot).

Seega on menetluskulud kokku 1010,76 eurot.

Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu.

KrMS § 188 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib

menetleja panna kulude hüvitamise kohustuse tema vanemale, eestkostjale või

kasvatusasutusele.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui

menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need

tasumisele ositi.

Kaitsja taotles kohtult menetluskulude vähendamist ja vähendatud osas menetluskulude

tasumise määramist osade kaupa 1 aasta jooksul. Prokurör nõustus taotlusega.

Kohus on seisukohal, et menetluskulude vähendamine ja vähendatud osas menetluskulude

tasumise võimaldamine osade kaupa 1 aasta jooksul on põhjendatud ja vajalik. Siinjuures

arvestab kohus, et K. P. on 17-aastane, st alaealine. K. P. ei oma iseseisvat sissetulekut. K. P.

seaduslik esindaja selgituste kohaselt ta XXX ja seega kindlat sissetulekut ei oma. Võimaluse

korral teeb Ü. P. juhutöid. Ka Ü. P. XXX. Ü. P. ainsaks alaealiseks lapseks on K. P. Kohus,

võttes arvesse menetluskulude kogusummat, kohtuotsusega väljamõistetavaid tsiviilhagisid

ning Ü. P. ja K. P. sissetulekute puudumist, on seisukohal, et menetluskulusid tuleb

vähendada suures ulatuses. K. P. on Ü. P. ülalpidamisel ja menetluskulude tervikuna

väljamõistmine seab kogu perekonna niigi keerulise toimetuleku raskesse olukorda. Kohus

peab põhjendatuks välja mõista menetluskulude katteks 300 eurot. Kuna menetluskulude

kogusummas tasumine on K. P. ja tema vanemale ilmselgelt ülejõukäiv, tuleb menetluskulud

määrata tasumisele 1 aasta jooksul. Kui alaealisel puuduvad vahendid, tuleb menetluskulud

tasuda K. P. seaduslikul esindajal.

Käesolevas kriminaalasjas on S. A. menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 102,72 eurot (II kd, tl 156-159), 109,44 eurot

(II kd, tl 173), 60,72 eurot (III kd, tl 197), 85,44 eurot (IV kd, tl 23-24) ja 109,44 eurot (IV kd,

tl 25-27) s.o kokku 467,76 eurot, ning kohtumenetluses makstud tasu 133,44 eurot.

Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 601,20 eurot.

Samuti on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga

alammäär, s.o 585 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot).

Seega on menetluskulud kokku 1186,20 eurot.

Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu.

KrMS § 188 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib

menetleja panna kulude hüvitamise kohustuse tema vanemale, eestkostjale või

kasvatusasutusele.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui

menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need

tasumisele ositi.

Kaitsja taotles kohtult menetluskulude vähendamist ja vähendatud osas menetluskulude

tasumise määramist osade kaupa 1 aasta jooksul. Prokurör nõustus taotlusega.

Kohus on seisukohal, et menetluskulude vähendamine ja vähendatud osas menetluskulude

tasumise võimaldamine osade kaupa 1 aasta jooksul on põhjendatud ja vajalik. Siinjuures

arvestab kohus, et S. A. on 14-aastane, st alaealine. Seega ei oma S. A. iseseisvat sissetulekut.

Lisaks on oluline, et S. A. on kohtumääruse alusel kohustatud õppima Maarjamaa

Hariduskolleegiumi Valgejõe õppekeskuses (endine Tapa Erikool) kuni 31.08.2015. a. Pärast

kooli lõpetamist soovib S. A. jätkata õpinguid XXX. S. A. on L. A. ülalpidamisel. L. A.

ainsaks sissetulekuks on XXX eurot. Igakuiselt tuleb L. A. tasuda korteri üürimisega seotud

kulud, mis on XXX eurot kuus, talvel rohkem. L. A. täisealine tütar on XXX ja toetab teda

vajaduse korral rahaliselt. Samuti töötab L. A. XXX ja toetab teda rahaliselt. Kohus, võttes

arvesse menetluskulude kogusummat, kohtuotsusega väljamõistetavaid tsiviilhagisid ning S.

A. sissetuleku puudumist ja L. A. sissetulekuid, on seisukohal, et menetluskulusid tuleb

vähendada suures ulatuses. S. A. on L. A. ülalpidamisel ja menetluskulude tervikuna

väljamõistmine seab kogu perekonna raskesse majanduslikku olukorda. Seega peab kohus

põhjendatuks välja mõista menetluskulude katteks 300 eurot. Kuna vähendatud osas

menetluskulude kogusummas tasumine on S. A. ja tema vanemale ilmselgelt ülejõukäiv, tuleb

menetluskulud määrata tasumisele 1 aasta jooksul. Kui alaealisel puuduvad vahendid, tuleb

menetluskulud tasuda S. A. seaduslikul esindajal.

Käesolevas kriminaalasjas on A. K. menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 103,08 eurot (III kd, tl 82) ja 110,16 eurot (IV

kd, tl 38-40) s.o kokku 213,24 eurot, ning kohtumenetluses makstud tasu 158,16 eurot.

Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 371,40 eurot.

Samuti on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga

alammäär, s.o 585 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot).

Seega on menetluskulud kokku 956,40 eurot.

Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu.

KrMS § 188 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib

menetleja panna kulude hüvitamise kohustuse tema vanemale, eestkostjale või

kasvatusasutusele.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui

menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need

tasumisele ositi.

Kaitsja taotles kohtult menetluskulude vähendamist ja vähendatud osas menetluskulude

tasumise määramist osade kaupa 1 aasta jooksul. Prokurör nõustus taotlusega.

Kohus on seisukohal, et menetluskulude vähendamine ja vähendatud osas menetluskulude

tasumise võimaldamine osade kaupa 1 aasta jooksul on põhjendatud ja vajalik. Siinjuures

arvestab kohus, et A. K. on 17-aastane, st alaealine. Käesoleval ajal töötab A. K. OÜ-s XXX

XXX. A. K. igakuine sissetulek on XXX eurot. Kuigi A. K. on sõlmitud tähtajaline tööleping,

sõlmitakse tööandjaga uus leping, tähtajatu. A. K. seaduslik esindaja T. U. töötab XXX

hooldajana ja tema igakuine töötasu on üle XXX euro. XXX töötab samuti. Lisaks A. K. peab

T. U. üleval XXX, täisealised lapsed tema ülalpidamisel ei ole. Kohus, võttes arvesse

menetluskulude kogusummat, kohtuotsusega väljamõistetavaid tsiviilhagisid ning A. K. ja T.

U. sissetulekuid, on seisukohal, et menetluskulusid tuleb vähendada suures ulatuses. A. K.

küll töötab, kuid on alaealine ja sellest tulenevalt ka oma vanemate ülalpidamisel. Võttes

arvesse, et T. U. ülalpidamisel on lisaks A. K. veel XXX, seab kahtlematult menetluskulude

tervikuna väljamõistmine kogu perekonna raskesse majanduslikku olukorda. Seega peab

kohus põhjendatuks välja mõista menetluskulude katteks 300 eurot. Kuna vähendatud osas

menetluskulude kogusummas tasumine on A. K. ja tema vanemale ilmselgelt ülejõukäiv,

tuleb menetluskulud määrata tasumisele 1 aasta jooksul. Kui alaealisel puuduvad vahendid,

tuleb menetluskulud tasuda A. K. seaduslikul esindajal.

V Asitõendid

Kriminaalasjas on asitõenditeks kriminaalasja juures asuvad järgmised esemed: CD plaat

18.01.2015. a toimunud sündmuse kohta (I kd, tl 75), CD plaat videosalvestisega 19.01.2015.

a toimunud sündmusest XXX Jõgeva maakonnas (I kd, tl 107), CD-R plaat kahe 02.02.2015.

a toimunud häirekeskuse kõnesalvestisega ning ühe pildifailiga (I kd, tl 149), DVD-R plaat

Võru 172, Tartu linnas asuva Neste Eesti AS turvakaamerate salvestustega 02.02.2015. a (I

kd, tl 150-152), CD-R plaat Võru tn 170 Tartu linnas asuva Säästumarketi 02.02.2015. a

turvakaamerate salvestusega (I kd, tl 161), CD plaat 06.02.2015. a häirekeskuse

kõnesalvestisega (I kd, tl 186), CD plaat videosalvestisega 07.02.2015. a sündmuse kohta

XXX (II kd, tl 6), CD plaat kahe 20.03.2015. a toimunud häirekeskuse kõnesalvestisega (II

kd, tl 126), tunnistaja N. J. poolt ülekuulamise käigus üleantud Zen kirjetega mobiiltelefoni

SIM-kaart (II kd, tl 140); K. P. kinnipidamisel äravõetud 2 metallist halli värvi kõveraks

väänatud traadijuppi (II kd, tl 250); CD plaat 11.05.2015. a toimunud häirekeskuse

kõnesalvestisega (III kd, tl 163).

Kriminaalasjas on asitõenditeks üks jalats Nike (I kd, tl 141-142), jalanõud Strollers ja

mobiiltelefoni LG laadija (I kd, tl 143-146). Asitõendid asuvas Politsei- ja Piirivalveameti

Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas.

Lisaks on kriminaalasjas asitõenditeks 07.02.2015. a XXX teostatud sündmuskoha vaatluse

käigus kaasa võetud kruvikeeraja, näpitstangid, tuletikk (I kd, tl 244-246). Asitõendid asuvas

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas.

Kriminaalasjas on asitõenditeks sõiduauto Opel Vectra r/m XXX vaatluse käigus ära võetud

kruvikeeraja, väiksem süüteluku osa, plastikust kork, metallist kork, istmekate (II kd, tl 42-

52, tl 53-54). Asitõendid asuvas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri asitõendite

hoidlas.

Kriminaalasjas on asitõendiks sõiduauto Saab 900 r/m XXX vaatluse käigus ära võetud

töökinnas (II kd, tl 81-85). Asitõend asub Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri

asitõendite hoidlas.

Kriminaalasjas on asitõendiks sõiduauto Opel Omega Caravan r/m XXX vaatluse käigus ära

võetud 2,0-liitrine plastikust pudel (II kd, tl 111-117). Asitõend asub Politsei- ja

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas.

Kriminaalasjas on K. P. kinnipidamisel äravõetud sigaretipakk Chesterfield Blue 16 sigaretiga

(II kd, tl 246).

KrMS § 124 lg 1 sätestab, et asitõend on kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise

vahend, kuriteojäljega asi, kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis või

kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme

asjaolude selgitamisel.

KrMS § 126 lg 3 kohaselt nähakse menetleja määruses või kohtuotsuses asitõendi suhtes ette

järgmised meetmed:

1) kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse

jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või

muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses;

2) muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule

valdajale;

3) kaubandusliku väärtusega asitõend, mille omanikku või seaduslikku valdajat ei ole

tuvastatud, antakse riigi omandisse;

4) väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul

töötatakse ümber;

5) kuriteo matkimiseks kasutatud objekt tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale;

6) kuriteoga saadud vara, mille tagastamist seaduslik valdaja ei taotle, antakse riigi

omandisse või võõrandatakse tsiviilhagi katteks.

Kohus on seisukohal, et KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tuleb A. K. tagastada jalanõud Strollers ja

mobiiltelefoni LG laadija.

Kohus on seisukohal, et KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb jätta kriminaalasja juurde

kriminaalasjas asitõenditeks olevad ning kriminaalasja materjalide juures asuvad järgmised

esemed: CD-plaat videosalvestisega 18.01.2015. a sündmusest, CD plaat videosalvestisega

19.01.2015. a toimunu kohta XXX Jõgeva maakonnas, CD-R plaat kahe 02.02.2015. a

toimunud häirekeskuse kõnesalvestisega ning ühe pildifailiga, DVD-R plaat Võru 172, Tartu

linnas asuva Neste Eesti AS 02.02.2015. a turvakaamerate salvestustega, CD-R plaat Võru tn

170 Tartu linnas asuva Säästumarketi 02.02.2015. a turvakaamerate salvestusega, CD plaat

06.02.2015. a häirekeskuse kõnesalvestisega, CD plaat videosalvestisega 07.02.2015. a

sündmuse kohta XXX, CD plaat kahe 20.03.2015. a toimunud häirekeskuse kõnesalvestisega,

Zen kirjetega mobiiltelefoni SIM-kaart, 2 metallist halli värvi kõveraks väänatud traadijuppi,

CD plaat 11.05.2015. a toimunud häirekeskuse kõnesalvestisega.

Kohus on seisukohal, et KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel tuleb hävitada Lõuna prefektuuri

asitõendite hoiuruumis olevad järgmised asitõendid: 1 jalats Nike, 2 kruvikeerajat, 1

süüteluku osa, metallist kork, plastikust kork, sõiduki istme kate, töökinnas, 2,0-liitrine

plastikust pudel, näpitstangid, tuletikk, sigaretipakk Chesterfield Blue 16 sigaretiga.

Raina Pärn

Kohtunik