2-15-6130/7 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2015.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-15-6130

Tsiviilasi

N.N. hagi I.N. vastu elatise suurendamise nõudes

Tsiviilasja hind

1755 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 15. mai 2015.a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

N.N. apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Apellant (hageja): N.N. (isikukood: XXX), seaduslik

esindaja J.T.;

Vastustaja (kostja): I.N. (isikukood: XXX).

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Keelduda N.N. apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu 15.

mai 2015.a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-15-6130

menetlusse võtmisest ja tagastada apellatsioonkaebus

N.N. le.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

1. N.N. on esitanud Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu 15. mai 2015.a

otsuse peale, millega kohus rahuldas osaliselt N.N. hagi I.N. i vastu ja kohustas I.N. it alates 22.

aprillist 2015.a tasuma igakuiselt N.N. ülalpidamiseks elatisena 195 eurot kuni N.N. täisealiseks

saamiseks. Igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäärast.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2. Ringkonnakohus leiab, et N.N. apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu 15. mai 2015.a otsuse

peale menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

3. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole

ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi

oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid.

Asja käsitlemist lihtmenetluse asjana ei mõjuta asjaolu, et maakohus asja menetlemisel lihtsustusi

ei tee ega märgi ka otsuses, et kaebust selle peale ei pruugi ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21

järgi menetleda (vt nt RKTKo 3-2-1-44-11 p 37, 3-2-1-20-10 p-d 10 ja 11, 3-2-1-114-10 p 13).

Ringkonnakohus käsitleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluse asjana.

Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses

piiratud. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud

asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Edasikaebamise korra ja tähtaja märkimine maakohtu otsuse resolutsioonis ei ole võrdsustatav

TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loaga otsuse edasikaebamiseks. Nimetatud luba tuleb

TsMS § 637 lg 21 kontekstis mõista maakohtu eraldi otsustusena, millest tuleneb, et

ringkonnakohus ei või jätta apellatsioonkaebust menetlemata ainuüksi põhjusel, et tegemist on

lihtmenetluse asjaga. Kuna maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea

ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust

menetlema, v.a kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on

selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või

ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.

4. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse väita, et

maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt

ebaõigesti tõendeid hinnanud.

Ringkonnakohus selgitab, et kui vanem on kuni kohtule lapse elatisenõude esitamiseni vanemate

kokkulepet täitnud ja kokkuleppe järgi oli lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine tagatud, ei ole

alust kokkulepet täitnud vanemalt lapse kasuks elatist välja mõista tagasiulatuvalt (vt nt Riigikohtu

26. novembri 2014.a otsus nr 3-2-1-120-14 punkt 13).

Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu ja hindab asjaolusid ning tõlgendab õigusnorme

maakohtust erinevalt, ei anna iseenesest alust tuvastamaks, et maakohus on rikkunud asja

lahendamisel menetlusnormi või kohaldanud ebaõigesti materiaalõigusnorme.

5. Lähtudes eeltoodust, keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebust

menetlusse võtmast. Apellatsioonkaebus tagastatakse TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS § 638

lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/