Legislator Case Law & Legislation
3-15-752/27 AI generated

3-15-752/27 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-15-752/27
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Nikolai Lilitškin esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 13.03.2015. a käskkirja nõudes. Vaidlusaluse käskkirjaga oli kaebajale määratud distsiplinaarkaristus - kartserisse

Legislator headnote

AI generated

3-15-752/27 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: a käskkirja nõudes. Vaidlusaluse käskkirjaga oli kaebajale määratud distsiplinaarkaristus - kartserisse

Keywords

AI generated
cheque guarantee card fraudulent use of cheque cards revocation of patent vat fraud investigation consumer credit revocation late recusal request
AI generated
3-22-148/5
Nikolai Lilitškin (kaebaja) esitas 17.
3-17-1022/19
15.05.2017 saabus Tartu Halduskohtusse Tartu Vanglas kinnipeetava Nikolai Lilitškini kaebus, milles kaebaja taotleb tühistada 15.11.2016 haldusakt 6-2/1799 kui põhjendamatu (ebaseaduslik) ja kõrvaldada nimetatud akti tagajärjed, tuvastada selle aktiga seotud rikkumiste õigusvastasus ja HMS § 71-87 menetlusnõuete rikkumine õigusvastaselt läbi vaatamata jäetud vaides 1-11/734-1. Kaebuses on esitatud nõue mitte täita akti 6-2/1799 toiminguid.
3-22-136/6
Tartu Vangla 29.10.2021.a käskkirjaga nr 6-2/462 (edaspidi vaidlustatud käskkiri) tunnistati kinnipeetav Nikolai Lilitškin (edaspidi kaebaja) süüdi Tartu Vangla kodukorra punkti 1.7.1 rikkumises ning karistati teda kartserisse paigutamisega kolmeks ööpäevaks. Kaebajale heideti ette seda, et ta kasutas 09.10.2021 kinnipeetavast toidujagaja suhtes solvavaid ja ebatsensuurseid väljendeid.
3-15-1865/5
20. juulil 2015 saabus Tartu Halduskohtusse Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla 10. juuli 2015 käskkirja nr 6-2/195 peale. Nimetatud käskkirjaga karistati N. Lilitškini distsiplinaarkorras viieks ööpäevaks kartserisse paigutamisega kolmekuulise katseajaga, kuna ta ei allunud 13. juunil 2015 vanglaametniku korraldusele. N. Lilitškin on kaebuses märkinud, et soovib distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamist ning selle toimingute sooritamise keelamist.
3-12-945/25
9. mail 2012 saabus Tartu Halduskohtusse Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla 15. märtsi suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks. Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 15. märtsi 2012

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Einar Vene ja Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2015, Tartu

Haldusasja number

3-15-752

Haldusasi

Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla 13.03.2015. a

käskkirja nr 6-2/267 tühistamiseks, tagajärgede

kõrvaldamiseks ja kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 28.04.2015. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Nikolai Lilitškini määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Nikolai Lilitškin

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Halduskohtu 28.04.2015. a määrus muutmata ja Nikolai Lilitškini

määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik ja kassatsiooni korras edasikaebamisele ei kuulu (HKMS § 206 lg 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Nikolai Lilitškin esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 13.03.2015. a käskkirja

nr 6-2/267 tühistamise, käskkirja õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise ja kahju hüvitamise

nõudes. Vaidlusaluse käskkirjaga oli kaebajale määratud distsiplinaarkaristus - kartserisse

paigutamine seitsmeks ööpäevaks. Kaebus sisaldas esialgse õiguskaitse taotlust, milles

kaebaja palus peatada kohtumenetluse ajaks käskkirja täitmise.

2. 31.03.2015. a määrusega tagastas kohus kaebuse ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse

läbi vaatamata. Kaebus tagastati põhjusel, et kaebaja ei olnud läbinud kohustuslikku

kohtueelset menetlust vaidlustatud käskkirja tühistamise nõude osas ega ka valvur

M. Motšikini tegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Kuna kaebaja ei olnud

13.03.2015. a käskkirjale vaiet esitanud, siis puudus kohtul võimalus kohaldada esialgset

õiguskaitset.

3. Kaebaja sai halduskohtu 31.03.2015. a määruse kätte 01.04.2015 ja seega oli

määruskaebuse esitamise viimane päev 16.04.2015.

4. Kaebaja esitas alles 20.04.2015 määruskaebuse 31.03.2015. a määrusele, milles

muuhulgas palus ennistada määruskaebuse esitamise tähtaja. Kaebaja väitel ei saanud ta

määruskaebust tähtaegselt esitada, kuna valvur E. Toots viis kambrist ära kõik tema asjad.

5. Vastustaja teatas 27.04.2015. a vastuses halduskohtule, et ta vaidleb määruskaebuse

esitamise tähtaja ennistamisele vastu. Vastustaja selgitas, et kaebaja kambrist eemaldati

11.04.2015 tõesti enamus paberist, kuid selle põhjustas kaebaja ise, kuna ta kattis korduvalt

paberitega kinni kambris oleva kaamera ja ei allunud korraldustele seda mitte teha. Kaebajal

oli siiski kogu aeg olemas paber ja pastapliiats kaebeõiguse tagamiseks ja tal oli võimalik

määruskaebus tähtaegselt esitada. Seda tõendas ka kirjavahetuse kaart, millelt nähtub, et

N. Lilitškin on ka pärast 11.04.2015 saatnud Tartu Vanglast kirju välja.

6. Tartu Halduskohus tegi 28.04.2015 määruse, millega jättis rahuldamata N. Lilitškin

taotluse määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ja tagastas esitatud määruskaebuse.

Halduskohus viitas HKMS § 71 lg-le 1, mille kohaselt ennistab kohus seaduses sätestatud

menetlustähtaja, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Mõjuva

põhjuse all mõistetakse kohtupraktika põhjal eelkõige objektiivset takistust, mille tekkimist

isik vahetult mõjutada ei saa (näiteks ootamatu haigestumine).

Halduskohus leidis, et kaebaja ei ole põhistanud sellise mõjuva põhjuse olemasolu. Kaebaja

põhjendas tähtaja ennistamise taotlust ainult sellega, et valvur viis tema kambrist ära kõik

dokumendid ja paberid. Samas näitab kirjavahetuse kaart, et väidetav dokumentide ja paberi

puudumine ei takistanud kaebajal tegelikult kohtu poole pöördumist - ajavahemikul

11.04.2015 kuni 16.04.2015 on kaebaja saatnud vanglast välja kuus kirja, neist ühe Tartu

Halduskohtule. Samuti oli halduskohtu hinnangul tegemist takistusega, mille põhjustas

kaebaja ise ja mida tal oleks olnud seega ka endal võimalik ära hoida või kõrvaldada,

korrigeerides oma käitumist ja taotledes äravõetud dokumentide tagastamist. Eeltoodud

põhjustel jättis halduskohus 31.03.2015. a määrusele hilinemisega esitatud määruskaebuse

esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.

Halduskohus viitas määruse tegemise alusena HKMS § 206 lg-le 1 ja § 187 lg 3 p-le 2 ning

selgitas, et nende sätete kohaselt tagastab kohus määruskaebuse, kui see on esitatud pärast

määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist ja kohus tähtaega ei ennista.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. N. Lilitškin esitas määruskaebuse ja selle täienduse, milles palus tühistada Tartu

Halduskohtu 28.04.2015. a määruse ja võtta tema määruskaebus menetlusse.

Määruskaebuse ja selle täienduse kohaselt ei kontrollinud halduskohus karistusmeetmetele

eelnevaid asjaolusid, milleks olid – diskrimineerimine keele alusel; vangla registreeris

08.10.2013 nr V 2-3/3307-1, pärast koostasin vaided, mida kuritahtlikult ei võetud

menetlusse. Seejärel kaebasin 13.02.2015 nr 2-3/532-1, järgmine kaebus nr 2-3/1176-1, aga

algus 2-3/331-1, 2-3/662-1, 2-3/532-1 04.03.2015. Koostasin vaide haldusmenetluse seaduse

§ 71 ja 72 kohaselt ja esitasin selle. Olid vangla paberid 03.03.2015 nr 1-11/37-4 ja

23.03.2015 nr 1-11/37-8 ilma tõlketa. Mis on nendes öeldud, kaebaja ei tea absoluutselt.

Vangla rikkus riigivastutuse seaduse § 6 lg 3 ja halduskohus neid rikkumisi ei näinud, sest

absoluutselt formaalselt suhtus hageja kaebusesse.

Sel viisil toimus kuritegu ja kohus ei reageerinud. Toimus vägivald, isiksuse alandamine

diskrimineerimine, otsene, keele alusel ja kaebuse esitamise eest karistusmeede - kartser.

Kaebuse esitamise ajaks oli kaebaja juba paigutatud kartserisse ja see on väärikust alandav

kohtlemine mis on keelatud põhiseaduse §-ga 18.

Kohus rikkus vastavust kohtuprotseduuri üldistele põhimõtetele, kuna on kohustatud kaebust

läbi vaatama nendel juhtudel kui faktid pole selged ja nõuavad edasist uurimist. Aga kaebuses

märkisin selgelt ja konkreetselt, miks vajan kaitset idiootidest vangivalvurite eest.

Kohus märkis vangistusseaduse § 1 lg 5 ja 8, kuid kohus ei märkinud sealjuures kuritahtlikult

seda, et VangS § 11 lg 7 kohaselt vaie lahendatakse 30 päeva jooksul (aga kartserikaristus

täidetakse koheselt VangS § 65 kohaselt, ja olen selle juba kandnud kohtu otsesel süül, kes ei

kaitsnud mind ja minu isiksust omavoli ja otsese diskrimineerimise eest keele alusel, fakt. Ja

tõsine fakt.

Kohus ei põhjendanud, kust ta leidis mõjuva põhjuse puudumise määruskaebuse esitamise

tähtaja ennistamata jätmiseks. Aga kaebaja poolt kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise

põhjus on tšuhnaade - vanglatöötajate otsene süü: VSkE § 60 kartseris võib kinnipeetaval

kaasas olla pühakiri, elajas E. Toots võttis ära; oma õiguste kaitseks vajalikud õigusaktid

(eelkõige Konstitutsioon, VangS, VSkE, vangla sisekorraeeskiri), värdjas E. Toots võttis ära

11.04.2015. Isegi menüü, mille kontaktisik andis. Õppekirjandus, kirjapaber, mille tšuhnaa

alaväärtuslik E. Toots võttis ära, kirjatarbed, samuti võeti ära, postmargid, ümbrikud võeti ära,

kinnipeetava suhtes tehtud kohtuotsused ja –määrused võeti ära, süüdistuskokkuvõtted võeti

ära, kinnipeetava kirjadele saabunud vastused võeti ära, telefonikaart võeti ära, jättes seebi ja

käterätiku. Kes siis seadust rikkus? KarS § 201 omastamine, § 199 vargus- kriminaalselt kuni

5 aastaks karistatav tegu. Järelikult, kui ei ole võetuse akti, siis degenerandi E. Tootsi

tegevused on ebaseaduslikud, põhjendamatud ja kuritegelikud, kuna vastavalt VSkE § 14

kuulub korrapidaja pädevusse ainult kinnipeetava ümberpaigutamine, kõik. Ja kohtunik Koik

isiklikult on selle kuriteo kaasosaline, sest teadis ja ei hoidnud seda ära. Aga oli kohustatud

kehtestama esialgse õiguskaitse, et lõpetada omavoli ja vägivald isiksuse ja inimese kallal.

Alles 19.04.2015 sain ma minna lattu, üles otsida oma asjad kell 19.30 ja kirjutada

määruskaebuse. 11.04.2015-19.04.2015 soovis kaebaja väga kohtuda vangla

julgeolekuosakonna töötajaga, otsuste tegemise korrapidajaga, osakonna juhatajaga, vangla

direktoriga ja nendelt küsida, millise kohtuotsuse või prokuratuuri määruse alusel võttis

valvur ära kõik kohtumäärused, süüdistuskokkuvõtted, seadused, reeglid, postmargid,

telefonikaardid? Seega kohtu seisukoht, et kirjavahetuse kaart näitab midagi, on rumal,

absurdne ja mõttetu. Kui ei ole paberit (järgmine kord, et tähtaegu mitte mööda lasta, kirjutan

mina isiklikult R. Koigile kasutatud tualettpaberi peale) kirjatarbeid, kohtumäärusi ja isegi

selle asja numbrit, siis minul, terve mõistusega inimesel ei ole kirjutada midagi ega millelegi.

Keeldumine isiku menetlustähtaega ennistamast 28.04.2015. a määrusega on ilma jätmine

õigusest kohtulikule kaitsele, juurdepääsule õigusemõistmisele ja kohtu poolt Konstitutsiooni

§ 3, 11, 12, 13, 14, 15 ja HKMS § 71 lg 1 rikkumine.

8. 03.06.2015. a määrusega vabastas halduskohus N. Lilitškini riigilõivu tasumisest

määruskaebuse esitamisel, võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja

otsustas edastada lahendamiseks ringkonnakohtule. Määruskaebus koos toimikuga jõudis

ringkonnakohtusse 09.06.2015.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et N. Lilitškini määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Tartu

Halduskohtu 28.04.2015. a määrus tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu vaidlustatud määruses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata

(HKMS §-d 201 lg 4 ja 203 lg 2).

Ringkonnakohtu hinnangul on N. Lilitškini esitatud määruskaebuse ja selle täienduse väited

oma sisult põhijoontes samad, mis kaebaja poolt 31.03.2015. a määrusele määruskaebuse

esitamise tähtaja ennistamise põhjendamiseks esitatud väited ja neile on halduskohus oma

28.04.2015. a määruses juba hinnangu andnud. Nagu varasemalt märgitud, nõustub

ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamata

jätmise ja 31.03.2015. a määrusele esitatud määruskaebuse tagastamise e. selle menetlusse

võtmisest keeldumise kohta. Muud määruskaebuse väited, mis esmajoones puudutavad

halduskohtule esitatud kaebuse sisu ja väiteid eelmenetluse läbimise kohta, ei anna alust

halduskohtu 28.04.2015. a määruses esitatud seisukohtade ümbervaatamiseks, sest ei oma

puutumust määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise küsimusega.

10. Kuigi halduskohus viitas 28.04.2015. a määruse tegemise alusena üksnes HKMS § 206

lg-le 1 ja § 187 lg 3 p-le 2 ning selgitas, et nende sätete kohaselt tagastab kohus

määruskaebuse, kuna see on esitatud tähtaega ületades ja puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja

ennistamiseks, on ringkonnakohtu hinnangul siiski sisuliselt tegemist määrusega, millega

HKMS § 206 lg 2 mõistes keeldutakse kaebaja 20.04.2015. a määruskaebust menetlusse

võtmast ja tagastatakse see põhjusel, et tegemist on tähtaega ületades esitatud

määruskaebusega. Sellist halduskohtu määrust saab HKMS § 206 lg 2 alusel vaidlustada vaid

ühe korra, so esitades määruskaebuse ringkonnakohtule. Määruskaebuse (antud juhul kaebaja

määruskaebus, millega vaidlustatakse halduskohtu 28.04.2015. a määrust) kohta tehtud

ringkonnakohtu määrus ei ole aga enam edasi kaevatav ja seda olenemata sellest, millisel

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise ja apellatsioonkaebuse tagastamise

alusega analoogsel alusel otsustas halduskohus määruskaebust mitte menetlusse võtta ja selle

tagastada.

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/