3-15-752/27 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedNikolai Lilitškin esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 13.03.2015. a käskkirja nõudes. Vaidlusaluse käskkirjaga oli kaebajale määratud distsiplinaarkaristus - kartserisse
Legislator headnote
AI generated3-15-752/27 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: a käskkirja nõudes. Vaidlusaluse käskkirjaga oli kaebajale määratud distsiplinaarkaristus - kartserisse
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Agu Timmi, Einar Vene ja Maili Lokk
Määruse tegemise aeg ja koht
10. juuni 2015, Tartu
Haldusasja number
3-15-752
Haldusasi
Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla 13.03.2015. a
käskkirja nr 6-2/267 tühistamiseks, tagajärgede
kõrvaldamiseks ja kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 28.04.2015. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Nikolai Lilitškini määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Nikolai Lilitškin
Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Halduskohtu 28.04.2015. a määrus muutmata ja Nikolai Lilitškini
määruskaebus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus on lõplik ja kassatsiooni korras edasikaebamisele ei kuulu (HKMS § 206 lg 2).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Nikolai Lilitškin esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 13.03.2015. a käskkirja
nr 6-2/267 tühistamise, käskkirja õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise ja kahju hüvitamise
nõudes. Vaidlusaluse käskkirjaga oli kaebajale määratud distsiplinaarkaristus - kartserisse
paigutamine seitsmeks ööpäevaks. Kaebus sisaldas esialgse õiguskaitse taotlust, milles
kaebaja palus peatada kohtumenetluse ajaks käskkirja täitmise.
2. 31.03.2015. a määrusega tagastas kohus kaebuse ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse
läbi vaatamata. Kaebus tagastati põhjusel, et kaebaja ei olnud läbinud kohustuslikku
kohtueelset menetlust vaidlustatud käskkirja tühistamise nõude osas ega ka valvur
M. Motšikini tegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Kuna kaebaja ei olnud
13.03.2015. a käskkirjale vaiet esitanud, siis puudus kohtul võimalus kohaldada esialgset
õiguskaitset.
3. Kaebaja sai halduskohtu 31.03.2015. a määruse kätte 01.04.2015 ja seega oli
määruskaebuse esitamise viimane päev 16.04.2015.
4. Kaebaja esitas alles 20.04.2015 määruskaebuse 31.03.2015. a määrusele, milles
muuhulgas palus ennistada määruskaebuse esitamise tähtaja. Kaebaja väitel ei saanud ta
määruskaebust tähtaegselt esitada, kuna valvur E. Toots viis kambrist ära kõik tema asjad.
5. Vastustaja teatas 27.04.2015. a vastuses halduskohtule, et ta vaidleb määruskaebuse
esitamise tähtaja ennistamisele vastu. Vastustaja selgitas, et kaebaja kambrist eemaldati
11.04.2015 tõesti enamus paberist, kuid selle põhjustas kaebaja ise, kuna ta kattis korduvalt
paberitega kinni kambris oleva kaamera ja ei allunud korraldustele seda mitte teha. Kaebajal
oli siiski kogu aeg olemas paber ja pastapliiats kaebeõiguse tagamiseks ja tal oli võimalik
määruskaebus tähtaegselt esitada. Seda tõendas ka kirjavahetuse kaart, millelt nähtub, et
N. Lilitškin on ka pärast 11.04.2015 saatnud Tartu Vanglast kirju välja.
6. Tartu Halduskohus tegi 28.04.2015 määruse, millega jättis rahuldamata N. Lilitškin
taotluse määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ja tagastas esitatud määruskaebuse.
Halduskohus viitas HKMS § 71 lg-le 1, mille kohaselt ennistab kohus seaduses sätestatud
menetlustähtaja, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Mõjuva
põhjuse all mõistetakse kohtupraktika põhjal eelkõige objektiivset takistust, mille tekkimist
isik vahetult mõjutada ei saa (näiteks ootamatu haigestumine).
Halduskohus leidis, et kaebaja ei ole põhistanud sellise mõjuva põhjuse olemasolu. Kaebaja
põhjendas tähtaja ennistamise taotlust ainult sellega, et valvur viis tema kambrist ära kõik
dokumendid ja paberid. Samas näitab kirjavahetuse kaart, et väidetav dokumentide ja paberi
puudumine ei takistanud kaebajal tegelikult kohtu poole pöördumist - ajavahemikul
11.04.2015 kuni 16.04.2015 on kaebaja saatnud vanglast välja kuus kirja, neist ühe Tartu
Halduskohtule. Samuti oli halduskohtu hinnangul tegemist takistusega, mille põhjustas
kaebaja ise ja mida tal oleks olnud seega ka endal võimalik ära hoida või kõrvaldada,
korrigeerides oma käitumist ja taotledes äravõetud dokumentide tagastamist. Eeltoodud
põhjustel jättis halduskohus 31.03.2015. a määrusele hilinemisega esitatud määruskaebuse
esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.
Halduskohus viitas määruse tegemise alusena HKMS § 206 lg-le 1 ja § 187 lg 3 p-le 2 ning
selgitas, et nende sätete kohaselt tagastab kohus määruskaebuse, kui see on esitatud pärast
määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist ja kohus tähtaega ei ennista.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7. N. Lilitškin esitas määruskaebuse ja selle täienduse, milles palus tühistada Tartu
Halduskohtu 28.04.2015. a määruse ja võtta tema määruskaebus menetlusse.
Määruskaebuse ja selle täienduse kohaselt ei kontrollinud halduskohus karistusmeetmetele
eelnevaid asjaolusid, milleks olid – diskrimineerimine keele alusel; vangla registreeris
08.10.2013 nr V 2-3/3307-1, pärast koostasin vaided, mida kuritahtlikult ei võetud
menetlusse. Seejärel kaebasin 13.02.2015 nr 2-3/532-1, järgmine kaebus nr 2-3/1176-1, aga
algus 2-3/331-1, 2-3/662-1, 2-3/532-1 04.03.2015. Koostasin vaide haldusmenetluse seaduse
§ 71 ja 72 kohaselt ja esitasin selle. Olid vangla paberid 03.03.2015 nr 1-11/37-4 ja
23.03.2015 nr 1-11/37-8 ilma tõlketa. Mis on nendes öeldud, kaebaja ei tea absoluutselt.
Vangla rikkus riigivastutuse seaduse § 6 lg 3 ja halduskohus neid rikkumisi ei näinud, sest
absoluutselt formaalselt suhtus hageja kaebusesse.
Sel viisil toimus kuritegu ja kohus ei reageerinud. Toimus vägivald, isiksuse alandamine
diskrimineerimine, otsene, keele alusel ja kaebuse esitamise eest karistusmeede - kartser.
Kaebuse esitamise ajaks oli kaebaja juba paigutatud kartserisse ja see on väärikust alandav
kohtlemine mis on keelatud põhiseaduse §-ga 18.
Kohus rikkus vastavust kohtuprotseduuri üldistele põhimõtetele, kuna on kohustatud kaebust
läbi vaatama nendel juhtudel kui faktid pole selged ja nõuavad edasist uurimist. Aga kaebuses
märkisin selgelt ja konkreetselt, miks vajan kaitset idiootidest vangivalvurite eest.
Kohus märkis vangistusseaduse § 1 lg 5 ja 8, kuid kohus ei märkinud sealjuures kuritahtlikult
seda, et VangS § 11 lg 7 kohaselt vaie lahendatakse 30 päeva jooksul (aga kartserikaristus
täidetakse koheselt VangS § 65 kohaselt, ja olen selle juba kandnud kohtu otsesel süül, kes ei
kaitsnud mind ja minu isiksust omavoli ja otsese diskrimineerimise eest keele alusel, fakt. Ja
tõsine fakt.
Kohus ei põhjendanud, kust ta leidis mõjuva põhjuse puudumise määruskaebuse esitamise
tähtaja ennistamata jätmiseks. Aga kaebaja poolt kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise
põhjus on tšuhnaade - vanglatöötajate otsene süü: VSkE § 60 kartseris võib kinnipeetaval
kaasas olla pühakiri, elajas E. Toots võttis ära; oma õiguste kaitseks vajalikud õigusaktid
(eelkõige Konstitutsioon, VangS, VSkE, vangla sisekorraeeskiri), värdjas E. Toots võttis ära
11.04.2015. Isegi menüü, mille kontaktisik andis. Õppekirjandus, kirjapaber, mille tšuhnaa
alaväärtuslik E. Toots võttis ära, kirjatarbed, samuti võeti ära, postmargid, ümbrikud võeti ära,
kinnipeetava suhtes tehtud kohtuotsused ja –määrused võeti ära, süüdistuskokkuvõtted võeti
ära, kinnipeetava kirjadele saabunud vastused võeti ära, telefonikaart võeti ära, jättes seebi ja
käterätiku. Kes siis seadust rikkus? KarS § 201 omastamine, § 199 vargus- kriminaalselt kuni
5 aastaks karistatav tegu. Järelikult, kui ei ole võetuse akti, siis degenerandi E. Tootsi
tegevused on ebaseaduslikud, põhjendamatud ja kuritegelikud, kuna vastavalt VSkE § 14
kuulub korrapidaja pädevusse ainult kinnipeetava ümberpaigutamine, kõik. Ja kohtunik Koik
isiklikult on selle kuriteo kaasosaline, sest teadis ja ei hoidnud seda ära. Aga oli kohustatud
kehtestama esialgse õiguskaitse, et lõpetada omavoli ja vägivald isiksuse ja inimese kallal.
Alles 19.04.2015 sain ma minna lattu, üles otsida oma asjad kell 19.30 ja kirjutada
määruskaebuse. 11.04.2015-19.04.2015 soovis kaebaja väga kohtuda vangla
julgeolekuosakonna töötajaga, otsuste tegemise korrapidajaga, osakonna juhatajaga, vangla
direktoriga ja nendelt küsida, millise kohtuotsuse või prokuratuuri määruse alusel võttis
valvur ära kõik kohtumäärused, süüdistuskokkuvõtted, seadused, reeglid, postmargid,
telefonikaardid? Seega kohtu seisukoht, et kirjavahetuse kaart näitab midagi, on rumal,
absurdne ja mõttetu. Kui ei ole paberit (järgmine kord, et tähtaegu mitte mööda lasta, kirjutan
mina isiklikult R. Koigile kasutatud tualettpaberi peale) kirjatarbeid, kohtumäärusi ja isegi
selle asja numbrit, siis minul, terve mõistusega inimesel ei ole kirjutada midagi ega millelegi.
Keeldumine isiku menetlustähtaega ennistamast 28.04.2015. a määrusega on ilma jätmine
õigusest kohtulikule kaitsele, juurdepääsule õigusemõistmisele ja kohtu poolt Konstitutsiooni
§ 3, 11, 12, 13, 14, 15 ja HKMS § 71 lg 1 rikkumine.
8. 03.06.2015. a määrusega vabastas halduskohus N. Lilitškini riigilõivu tasumisest
määruskaebuse esitamisel, võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja
otsustas edastada lahendamiseks ringkonnakohtule. Määruskaebus koos toimikuga jõudis
ringkonnakohtusse 09.06.2015.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Ringkonnakohus leiab, et N. Lilitškini määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Tartu
Halduskohtu 28.04.2015. a määrus tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub
halduskohtu vaidlustatud määruses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata
(HKMS §-d 201 lg 4 ja 203 lg 2).
Ringkonnakohtu hinnangul on N. Lilitškini esitatud määruskaebuse ja selle täienduse väited
oma sisult põhijoontes samad, mis kaebaja poolt 31.03.2015. a määrusele määruskaebuse
esitamise tähtaja ennistamise põhjendamiseks esitatud väited ja neile on halduskohus oma
28.04.2015. a määruses juba hinnangu andnud. Nagu varasemalt märgitud, nõustub
ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamata
jätmise ja 31.03.2015. a määrusele esitatud määruskaebuse tagastamise e. selle menetlusse
võtmisest keeldumise kohta. Muud määruskaebuse väited, mis esmajoones puudutavad
halduskohtule esitatud kaebuse sisu ja väiteid eelmenetluse läbimise kohta, ei anna alust
halduskohtu 28.04.2015. a määruses esitatud seisukohtade ümbervaatamiseks, sest ei oma
puutumust määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise küsimusega.
10. Kuigi halduskohus viitas 28.04.2015. a määruse tegemise alusena üksnes HKMS § 206
lg-le 1 ja § 187 lg 3 p-le 2 ning selgitas, et nende sätete kohaselt tagastab kohus
määruskaebuse, kuna see on esitatud tähtaega ületades ja puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja
ennistamiseks, on ringkonnakohtu hinnangul siiski sisuliselt tegemist määrusega, millega
HKMS § 206 lg 2 mõistes keeldutakse kaebaja 20.04.2015. a määruskaebust menetlusse
võtmast ja tagastatakse see põhjusel, et tegemist on tähtaega ületades esitatud
määruskaebusega. Sellist halduskohtu määrust saab HKMS § 206 lg 2 alusel vaidlustada vaid
ühe korra, so esitades määruskaebuse ringkonnakohtule. Määruskaebuse (antud juhul kaebaja
määruskaebus, millega vaidlustatakse halduskohtu 28.04.2015. a määrust) kohta tehtud
ringkonnakohtu määrus ei ole aga enam edasi kaevatav ja seda olenemata sellest, millisel
apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise ja apellatsioonkaebuse tagastamise
alusega analoogsel alusel otsustas halduskohus määruskaebust mitte menetlusse võtta ja selle
tagastada.
Agu Timmi
/allkirjastatud digitaalselt/
Einar Vene
/allkirjastatud digitaalselt/
Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/