4-15-2926/7 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Väärteoasja number

4-15-2926

Kohtukoosseis

Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 30. aprilli 2015 määrus

rahatrahvi arestiga asendamise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetlusalune isik Vitali Zinovjev, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Maakohtu määrus tühistada.

2. Asendada Vitali Zinovjevile Politsei-ja Piirivalveameti 12.12.2012 otsusega väärteoasjas

nr 2230,12,047158 mõistetud rahatrahvi tasumata osa 215.92 eurot kümne tunni

üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata neli nädalat alates

käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

3. Määruskaebus rahuldada.

Juhindudes VTMS § 2071 lg-st 1 saata määruse ärakiri täitmiseks Politsei- ja Piirivalveameti

Ida prefektuurile.

Edasikaebamise kord

Käesolev määrus on VTMS § 198 kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna 12.12.2012 kiirmenetluse otsusega

väärteoasjas nr 2230,12,047158 karistati Vitali Zinovjevit liiklusseaduse § 240 lg 1 järgi

rahatrahviga 63 trahviühikut, s.o 252 eurot. Otsus jõustus 27.12.2012.

2. Rahatrahvi sissenõudmiseks on V. Zinovjevi suhtes algatatud täitemenetlus nr 042/2013/240.

Rahatrahvi jääk 215.92 eurot on käesoleva ajani tasumata. Kohtutäitur on kontrollinud V. Zinovjevi

vara olemasolu. Täiturile teadaolevatel andmetel puuduvad võlgnikul registrijärgsed vallas- ja

kinnisvara või ei ole olemasoleva vara väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid

kulutusi. V. Zinovjevi pangakontod on arestitud, kuid seal puuduvad piisavad rahalised vahendid.

TMS § 201 lg 1 alusel palub kohtutäitur otsustada tasumata rahatrahvi asendamine arestiga.

3. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur esitas 22.04.2015 Viru Maakohtule avalduse, milles

taotles V. Zinovjevile mõistetud rahatrahvi tasumata osa 215.92 euro asendamist arestiga.

4. Viru Maakohus 30.04.2015 määrusega rahuldas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri

taotluse ning asendas rahatrahvi jäägi 215.92 eurot, s.o 53 trahviühikut, 5 päeva pikkuse arestiga.

Kohtu põhjendused olid järgmised.

4.1

Asja materjalide ja menetlusosaliste kohtuistungil antud seletuse kohaselt ei ole

menetlusalune isik 12.12.2012 otsusega määratud rahatrahvi kuni käesoleva ajani täielikult tasunud.

Tal puuduvad selleks vahendid ja realiseerimiseks võimalik vara. Väärteo eest karistuse mõistmise

ja karistuse täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida nii pikaks, et määratud karistuse mõju hajub.

Sundtäitmise (sealhulgas trahvi asendamise) sisu ja mõte seisnevad mõistetud karistuse vääramatuse

tagamises. Karistuse vääramatus kujutab endast muuhulgas otsustavust karistuse täideviimisel.

4.2

Puuduvad väärteomenetluse seadustikus ja täitemenetluse seadustikus sätestatud võimalikud

alused rahatrahvi maksmise tähtaja pikendamiseks ja seda ei ole taotletudki. Mõjuvaid põhjusi

rahatrahvi tasumata jätmiseks ei ole, samuti puuduvad aresti kohaldamist välistavad asjaolud. Alates

detsembrist 2012 kuni käesoleva ajani on trahvi täidetud osa väike, s.o alla 40 euro. Kui tasumine

jätkub samas tempos, ei ole see seaduses ettenähtud korras ja mõistliku aja jooksul võimalik. Kuna

V. Zinovjevil on minimaalne palk ja ta oli pikaajaliselt töötu, ei ole veendumust, et tal oleks

piisavaid rahalisi vahendeid trahvi tasumiseks. Tähelepanuta ei saa jätta, et V. Zinovjevi

ülalpidamisel on kaks last. V. Zinovjevile Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna

12.12.2012 kiirmenetluse otsusega määratud rahatrahvi jääk 53 trahviühikut tuleb KarS § 72 lg-te 1,

2 alusel asendada 5 päeva pikkuse arestiga.

5. Maakohtu määruse vaidlustas V. Zinovjev, taotledes kohtulahendi tühistamist ja temale

mõistetud rahatrahvi asendamist üldkasuliku tööga.

5.1

V. Zinovjev ei ole nõus aresti kohaldamisega, kuna tema ülalpidamisel on naine ja kaks

alaealist last, ta ise asus ametlikult tööle alates 01.10.2014 ja menetluse käigus ei selgtatud talle

asenduskaristusena üldkasuliku töö määramise võimalust. Aresti kandma asumisel kaotab ta

töökoha ja perekond jääb sissetulekuta. Tõendamaks kaebuses esitatud väiteid on sellele lisatud

tema laste sünni tõendid, töötamist tõendavad dokumendid ja tööandja väljastatud V. Zinovjevi

positiivne iseloomustus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 30.04.2015 määrus tuleb tühistada. V. Zinovjevi

argumendid väärivad tähelepanu ja tema kaebus tuleb rahuldada. Oma seisukohta põhjendab

apellatsioonikohus järgmiselt.

7. VTMS § 211 lg-st 1 tuleneb, et maakohus teeb sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi

asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt KarS §-le 72, kui süüdlane ei ole

rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei

järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet

pöörata. KarS § 72 lg 1 kohaselt, kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi,

asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69

sätestatud korras.

8. Apellatsioonikohus, tutvunud Viru Maakohtu 30.04.2015 istungiprotokolliga, möönab, et

kohus ei ole V. Zinovjevit informeerinud võimalusest asendada tasumata rahatrahvi osa üldkasuliku

töö tegemise kohustusega. Samuti ei ole kohtunik vaidlustatud lahendis selgitanud, miks ta pidas

kahest KarS § 72 lg-s 1 toodud variandist vajalikuks asenduseks nimelt aresti määramist.

Määruskaebuses on V. Zinovjev avaldanud soovi ja nõusolekut just teise alternatiivi kohaldamiseks.

8.1

Ringkonnakohus peab V. Zinovjevi taotlusele vastutulekut võimalikuks. Määruskaebusest ja

selle lisadest nähtuvalt on isikul kaks väikest last ja alates 01.10.2014 on tal ka ametlik töökoht.

V. Zinovjev kinnitab, et aresti kandmise tõttu võib ta töökohast ilma jääda, mille läbi omakorda

kannataks tema perekond. Apellatsioonikohus on seisukohal, et kuivõrd V. Zinovjevit ei ole varem

üldkasuliku töö tegemise kohustusele allutatud, on põhjendatud talle sellise võimaluse andmine.

9. V. Zinovjevi tasumata rahatrahvi suuruseks on 215.92 eurot. KarS § 47 lg 1 teisest lausest

tulenevalt on see 53 trahviühikut (215.92/4). KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi kümnele

trahviühikule üks päev aresti. KarS § 67 lg 2 teine lause sätestab, et aresti tähtaegu arvutatakse

päevades. Seega kujuneks V. Zinovjevi asendusaresti pikkuseks 5 (53/10) päeva. V. Zinovjevi teo

toimepanemise ajal kehtinud KarS § 69 lg 1 redaktsiooni teisest lausest tulenevalt vastab ühele

päevale arestile või vangistusele kaks tundi üldkasulikku tööd. Alates 01.01.2015 kehtima hakanud

karistusseadustiku muudatused näevad aresti ja üldkasuliku töö asendussuhtena ette, et ühele

päevale arestile vastab kaks tundi üldkasulikku tööd. Ringkonnakohus leiab, et V. Zinovjevi osas

kuulub kohaldamisele kuni 31.12.2014 kehtinud seadusredaktsioon. Siinjuures juhindub kohus

KarS § 5 lg 2 teisest lausest, mille kohaselt omab isiku suhtes tagasiulatuvat jõudu vaid seadus, mis

välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust. 01.01.2015 kehtima

hakanud KarS § 69 lg 1 ei välista ühegi teo karistatavust, karistamist vangistusega ega lühenda

KarS § 5 lg 2 teise lause mõttes vangistust (vt RKKKm nr 3-1-1-19-15, p 26). Järelikult peab V.

Zinovjev asenduskaristusena tegema 10 (5x2) tundi üldkasulikku tööd, mis lähtuvalt KarS § 69 lg-st

3 tuleb ära teha 4 nädala jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

10. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 196 lg-st 2 tühistab ringkonnakohus maakohtu

määruse ja rahuldab V. Zinovjevi määruskaebuse.

Paavo Randma

Tartu Ringkonnakohtu kohtunik