2-14-53249/31 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-14-53249

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2015. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-53249

Tsiviilasi

L.K. hagi Eesti Vabariigi (Tartu Vangla kaudu) vastu

mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

Hagihind

1 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja L.K. (isikukood XXXX, viibimiskoht XXXX)

Kostja Eesti Vabariik (Tartu Vangla kaudu, asukoht Turu

56, 51014 Tartu)

Kohtuistungi toimumise aeg

13. mai 2015.a

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 632 lg1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Hageja nõue ja põhjendused

L.K. on esitanud Tartu Maakohtule hagi Tartu Vangla vastu ravivea tõttu tekitatud mittevaralise kahju

1 000 euro nõudes.

Avalduse kohaselt hakkas hagejal veebruari alguses parem kõrv öösel valutama. Ta teavitas sellest

valvurit ning sai arsti vastuvõtule. Hagejal diagnoositi keskkõrvapõletik, määrati ravi, hageja sai nädal

aega tablette. Nädala möödudes kutsuti hageja uuesti tervisekontrolli ning selgus, et asi on läinud

hullemaks ning määrati uus ravikuur. Nädala pärast kutsuti hageja uuesti tervisekontrolli, parem kõrv

oli tumehall pruunikas. Ööl vastu 03.03.2014.a jooksis paremast kõrvast verd ning hageja käis

hommikul meditsiiniosakonnas arsti vastuvõtul. Kõrva vaadanud tervishoiutöötaja leidis, et parema

kõrva kuulmiskile oli puruks ning teha ei saavat muud kui saata eriarsti vastuvõtule. Hagejale anti

meditsiinilist vatti ning kästi seda magama minnes ja duši all käies kõrva panna. Hagejal on öösel

paremast kõrvast verd jooksnud ning pidevalt on olnud valuhood. 13.03.2014 käis hageja eriarsti

vastuvõtul Tartu Ülikooli Kliinikumis, kes diagnoosis hagejal ägeda mädase keskkõrvapõletiku ning

määras raviks Ospamox 1000 mg x 2 kuueks päevaks. Ravi tulemusel hakkas tervis paranema. Hageja

hinnangul jäeti teda Tartu Vanglas ilma tõhusa meditsiinilise abita, mis takistanuks tema tervise

halvenemist. Tartu Vangla tervishoiutöötajad on sooritanud ravivea, määrates ravi, mis halvendas

hageja tervislikku seisundit. Tartu Vangla arstide määratud ravi tõttu arenes hageja keskkõrvapõletik

ägedaks mädaseks keskkõrvapõletikuks. Tartu Vangla arstid määrasid erinevaid ravisid tabletikuuride

näol, mis tegid asja ainult hullemaks. Õige ravi määras hagejale eriarst.

Kostja seisukohad

Vaidlust ei ole selles, et hageja on mitmel korral pöördunud Tartu Vangla meditsiiniosakkonna poole

seoses kaebustega, mis puudutavad valusid kõrvas ning öiseid veritsusi kõrvast. Tartu Vangla

meditsiiniosakond on hageja mitmel korral vastu võtnud ning suunanud täiendavalt ka eriarsti juurde.

Hageja pöördus 2014.a veebruaris seoses kõrvavaluga Tartu Vangla meditsiiniosakonda. Kõrvaga

seotud kaebuste tõttu viibis hageja perearsti vastuvõtul 20.02.2014, 03.03.2014, 10.03.2014 ning

valveõde kontrollis tema kõrva 22.02.2014, 02.03.2014, 21.03.2014, 26.03.2014, 02.04.2014 ja

12.08.2014 (vt väljavõte hageja tervisekaardist, tl 45-46). Lisaks sellele viibis ta 13.03.2014.a Tartu

Ülikooli Kliinikumis eriarsti vastuvõtul (13.03.2014 epikriis, tl 44).

20.02.2014 määrati hagejale valuravi ning 22.02.2014 määrati talle raviks Amoxicillin-RTP 1000 mg

N10 1x2. Lisaks anti 6 tabletti Ketoprofen 100 mg valvurile, et hageja saaks neid vajadusel küsida.

02.03.2014 määrati raviks Duracef ja Ketoprofen ning peeti põhjendatuks saata hageja eriarsti

konsultatsioonile. 03.03.2014 otsustati eelneva raviga jätkata ning määrati uue kontrolli ajaks

10.03.2014. 10.03.2014 uut ravi ei määratud, sest juba 13.03.2014 pidi toimuma eriarsti konsultatsioon.

13.03.2014 diagnoosis Tartu Ülikooli Kliinikumi raviarst hagejal ägeda mädase keskkõrvapõletiku ning

määras raviks Ospamox 1000mg x2 kuueks päevaks.

Kostja selgitab, et perearst on pädev diagnoosima ja ravima keskkõrvapõletikku. Olukorras, kus

kahtlustatakse perforatsiooni või tekib mädane sekreet, mis vajab spetsiaalse mikroskoobi all

puhastamist, suunatakse patsient eriarsti juurde. Niimoodi toimiti ka hagejaga. Pärast esialgset

meditsiiniosakonda pöördumist määrati hagejale ravi ning jätkati dünaamilise kontrolliga. Kui

03.03.2014 selgus eriarstile suunamise vajadus, tehti seda operatiivselt ning juba 13.03.2014 käis

hageja Tartu Ülikooli Kliinikumis perearsti vastuvõtul. Kostja rõhutab, et tegemist on mõistliku ajaga

ning tihipeale on vabaduses järjekorrad eriarsti juurde oluliselt pikemad.

Kostja hinnangul ei nähtu objektiivsetest asjaoludest ega hageja väidetest, et Tartu Vangla

tervishoiutöötajad oleks teinud diagnoosi- või ravivea. Hageja ei ole esitanud ühtki tõendit, millest

nähtuks raviviga. Arvestades hageja väiteid ei esine ka ühtegi asjaolu, mis viitaks hageja ravimata

jätmisele. Kostja hinnangul on hageja ebaõigesti järeldanud, justkui viitaks haigusnähtude oodatust

aeglasem kadumine meditsiinitöötaja poolsele raviveale. On tavapärane ning eluliselt usutav, et

haigusnähtude kadumine võib ka õige ravi korral aega võtta. Arvestades hageja diagnoosi (äge mädane

keskkõrvapõletik) ning haiguse kulgu, ei saa tervenemist ka ebatavaliselt pikaks pidada.

Põhjendamatu ning tõenditega mitte kooskõlas olev on hageja järeldus, justkui oleks keskkõrvapõletik

arenenud mädaseks Tartu Vangla meditsiinitöötajate tõttu. Pelgalt see, et hageja haigus süvenes ning

tema tervislik seisund halvenes, ei tähenda, et esineb ka põhjuslik seos meditsiinitöötajate tegevuse

ning tervise halvenemise vahel. Kostja hinnangul puudub hageja väidetel alus, kuna vastupidist

tõendavad nii hageja tervisekaardi väljavõte, 13.03.2014 eriarsti poolt koostatud epikriis kui ka

hagiavalduses märgitu. Hageja on hagiavalduses seisukohal, et õige ravi määras talle eriarst Tartu

Ülikooli kliinikuis, mis oli Ospamox 1000 mg x 2 kuueks päevaks. Hageja tervisekaardist nähtub, et

juba 22.02.2014 määrati talle antibakteriaalne ravi (Amoxicillin-RTP tbl N10 1x2 7 päeva), mille

toimeaine on täpselt sama (amoksitsilliin) kui hageja arvates õigel ravimil (st Ospamox'il). Seega on

kostja hinnangul ka etteheide vale ravimeetodi osas põhjendamatu. Tartu Vagla meditsiinitöötajad on

hageja ravimisel tegutsenud vähemalt tasemel, mis vastab arstiteaduse üldisele tasemele ning teinud

seda tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Vastupidiselt hageja seisukohtadele leiab

kostja, et paranemine sai võimalikuks Tartu vangla ning Tartu Ülikooli Kliinikumi meditsiinitöötajate

poolt määratud ravi koosmõjul ning teineteist täiendades. Ühtegi püsivat tervisekahjustust hagejale

tekkinud ei ole.

Kohtuistung 13.05.2015.a

Hageja jääb esitatud hagi juurde ning leiab, et talle määrati vale ravi. Hageja selgituste kohaselt hakkas

arst D.S. talle tablette määrama, hageja ütles, et neid tablette on ta juba saanud, siis määras teised

ravimid, mida hageja samuti saanud oli. Alles kolmandal korral sai ta õige ravi. Kuidas arst ei tea, mis

ravi on patsient varem saanud? Hageja hinnangul oli ta nende jaoks nagu katsejänes. Kuidas oskab arst

ravi määrata, kui ta ei tea, mis kõrval viga on. Kõrva soovitati panna vatt, mida tegelikult poleks

tohtinud kõrva panna. Hagejale ei antud valuvaigistit, see ravim ei võtnud valu ära. Ei tohi anda

ravimit, teadmata mida patsient varem saanud on.

Kostja nõustaja P.K. selgituste kohaselt oli D.S. medõde, mitte arst, ja ei saa ravi määrata. Ta andis

valuvaigistit. Tervisekaardis ei ole ühtegi kannet, et tema oleks hagejale mingi ravi määranud.

Kõrvapõletikku ravitakse antibakteriaalse ravimiga. Valuvaigistid toimivad inimestel väga erinevalt,

õde tegi väga õigesti, küsides mida hageja on varem saanud ja mis talle mõjub. Diagnoosi paneb arst.

D.S. oli medõde, kes võis anda valuvaigistit. Meditsiinis ei kasutata enam aastaid vatti, arst eemaldas

ise hageja kõrvast vati, mille hageja oli kõrva pannud. Hagejale määrati õige ravi, Tartu Ülikooli

kliinikum jätkas seda.

KOHTU SEISUKOHT

1. Hageja on esitanud kohtule hagi kostja vastu ravivea tõttu tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks

summas

eurot.

Hageja

hinnangul

määrati

talle

Tartu

Vangla

meditsiiniosakonnas vale ravi, mis halvendas hageja tervislikku seisundit ning mille tagajärjel

hageja keskkõrvapõletik arenes ägedaks mädaseks keskkõrvapõletikuks. Kostja vaidleb hagile

vastu, leides et hagejale võimaldati asjakohast ravi ning suunati mõistliku aja jooksul eriarsti

vastuvõtule.

2. Vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 1 kohaselt osutab vanglas tervishoiuteenuseid tervishoiutöötaja

vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele.

Eriarstiabi osutamisel ei kohaldata vangla suhtes tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 21

lõikes 1 ja § 22 lõikes 2 toodud juriidilise vormi nõudeid. VangS § 52 lg 2 sätestab, et arst on

kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste

piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi

talle pandud ülesandeid. VangS § 53 lg 2 kohaselt suunatakse kinnipeetav, kes vajab ravi, mille

andmiseks puudub vanglas võimalus, arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde.

Kinnipeetava valve tervishoiuteenuste osutamise ajal tagab vanglateenistus.

3. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 2 lg 1 kohaselt on tervishoiuteenuseks

tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgituse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja

ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või

haiguse ägenemist ning taastada tervist. Riigikohtu erikogu on rõhutanud, et tervishoiuteenuse

osutamine vanglas ning sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine

olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal ning vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse

osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe (vt Riigikohtu erikogu 7.

aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-3-4-1-11, p 9). Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise

otsustamine toimub seega eraõiguslikus suhtes.

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 759 kohaselt loetakse tervishoiuteenuse osutamise leping sõlmituks

muu hulgas ka tervishoiuteenuse osutamise alustamisega. Vastavalt VÕS § 758 lg 1 kohustub

tervishoiuteenuse osutamise lepinguga üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma

kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse

reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile

sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest.

Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames,

samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust. VÕS § 762 järgi peab

tervishoiuteenus vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda

tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Vajaduse korral peab

tervishoiuteenuse osutaja suunama patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti. VÕS § 770 lg 1

sätestab, et tervishoiuteenuse osutaja ja käesoleva seaduse § 758 lõikes 2 nimetatud isik vastutavad

üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest, eelkõige diagnoosi- ja ravivigade ning patsiendi

teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest.

5. VÕS § 762 järgi peab tervishoiuteenus vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse

osutamise ajal. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis asjas nr 3-1-1-79-10 (p-d 15-16)

märkinud, et arstiteaduse üldine tase tähendab ravimeetodeid, mida käsitletakse arstide väljaõppes

ja täiendkoolituses ja millest madalamal tasemel ravimine on raviviga. Milline on nimetatud üldine

tase, s.t arstiteaduse sisuline teadmine ja nõue konkreetse tervishoiuteenuse jaoks, nähakse ette

eelkõige ravijuhendites, milles peab sisalduma konkreetse valdkonna üldtunnustatud ravimeetod.

6. Vaidlus puudub selles, et hageja pöördus 2014.a veebruaris seoses kõrvavaluga Tartu Vangla

meditsiiniosakonda. Hageja on väitnud, et tema parem kõrv hakkas valutama veebruari alguses.

Istungil on ta jäänud antud asjaolu juurde. Kohus leiab, et hageja meditsiinikaardi väljavõttest (tl

45-46) nähtuvalt pöördus hageja arsti poole alles 20. 02. 2014. Sellest kuupäevast hakkab kehtima

VÕS § 759 alusel poolte vaheline raviteenuse osutamise leping. Hagejale määrati samal kuupäeval

so. 20.02.2014 valuravi ning 22.02.2014 Amoxicillin-RTP 1000 mg N10 1x2. Lisaks anti 6 tabletti

Ketoprofen 100 mg valvurile, et hageja saaks neid vajadusel temalt küsida. Hagejal on

diagnoositud keskkõrvapõletik ning määratud ravi, haiguse süvenedes on hageja suunatud eriarsti

vastuvõtule. 02.03.2014 määrati raviks Duracef ja Ketoprofen ning peeti põhjendatuks saata hageja

eriarsti konsultatsioonile. 03.03.2014 otsustati eelneva raviga jätkata ning määrati uue kontrolli

ajaks 10.03.2014. 10.03.2014 uut ravi ei määratud, sest juba 13.03.2014 pidi toimuma eriarsti

konsultatsioon. Vaidlus puudub selles, et 13.03.2014 diagnoosis Tartu Ülikooli Kliinikumi raviarst

hagejal ägeda mädase keskkõrvapõletiku ning määras raviks Ospamox 1000 mg x2 kuueks päevaks.

Hageja on kinnitanud, et pärast eriarsti vastuvõttu on tema tervis hakanud paranema.

7. Vastavalt Tartu Maakohtu 09.03.2015.a määrusele viidi hagejale Tartu Vanglas osutatud

tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamiseks läbi ekspertiis. Kohus leiab, et eksperdiarvamusega on

tõendatud, et hageja tervisekaardist diagnoosi- või ravivigu ei nähtu. Tartu Vanglas perearsti poolt

määratud Amoxicillin-RTP ja eriarsti poolt määratud Ospamox tabletid sisaldavad ühte ja sama

toimeainet, milleks on amoksitsilliin. Vastavalt ägeda keskkõrvapõletiku ravijuhisele on

amoksitsilliin esmavaliku ravim. Ägedat keskkõrvapõletikku ravib esmasena perearst. Perearst on

pädev diagnoosima ja ravima keskkõrvapõletikku. Vastavalt ravijuhisele on tavaline praktika

selline, et kui äge keskkõrvapõletik mingil põhjusel vaatamata ravile ei parane, siis suunatakse

patsient

eriarstile.

Igapäevases

meditsiinipraktikas

diagnoositakse

ja

ravitakse

enamik

keskkõrvapõletikke perearstide poolt kuna on tegemist lihtsa haigusega ning kõrva-nina-

kurguarstide vähesus ei võimaldagi neil kõiki kõrvapõletikke ise ravida. Ekspertiisiga on

tõendatud, et tegemist ei ole vältimatut ravi vajava seisundiga, siis toimus eriarsti vastuvõtt

mõistliku aja jooksul.

8. Kohus leiab, et asjaoludest nähtuvalt on hagejale koheselt pärast kaebusi parema kõrva valu kohta

võimaldatud arstiabi. Eksperdiarvamusega on tõendatud, et hagejale on pandud õige diagnoos ning

määratud ravijuhendile vastav ravi, hageja tervise halvenedes on hageja suunatud eriarstile ning

eriarsti vastuvõtt toimus mõistliku aja jooksul. Kohtu hinnangul ei saa raviviga järeldada sellest, et

hageja tervis halvenes sõltumata Tartu Vangla meditsiinitöötajate määratud ravist ning hakkas

paranema alles pärast eriarsti määratud ravi. Kuigi hageja on kinnitanud, et tema tervis hakkas

paranema alates eriarsti vastuvõtust, siis hageja meditsiinikaardist nähtuvalt oli hageja tervis

paranenud mõnevõrra juba 10.03.2014 perearsti vastuvõtu ajaks, nimelt olulist valu hageja enam ei

kurtnud, ning verd polnud kõrvast eritunud (tl 45). Eluliselt usutav on kohtu hinnangul kostja

seisukoht, mille kohaselt hageja tervenemine sai võimalikuks Tartu Vangla meditsiinitöötajate ning

eriarsti määratud ravi koosmõjul, kuivõrd mõlemal juhul määrati hagejale sama toimeainega

ravimit.

9. Lisaks sellele, et hagejale on tema hinnangul määratud vale ravi, on ta välja toonud, et talle määrati

ravi saamata aru, mis hageja kõrvas toimus ning teadmata, millist ravi hageja on varem saanud,

samuti et õde andis talle meditsiinilist vatti (03.03.2014), mida kästi magama minnes ja duši all

käies kõrva panna, samas eriarsti vastuvõtul arst ütles, et midagi kõrva panna ei tohi. Kohtu

hinnangul ei nähtu asjaoludest, et hagejale oleks määratud ravi saamata aru, mis hageja kõrvas

toimub. Vaidlus puudub selles, et hagejale on pandud õige diagnoos, eksperdiarvamusega on

tõendatud, et hagejale on määratud ravijuhendile vastav ravi. Eksperdiarvamuse kohaselt saab arst

määrata õige ravi ka teadmata, millist ravi on patsient varasemalt saanud. Sellisel juhul saab arst

lähtuda kehtivast ravijuhisest. Hageja meditsiinilisest kaardist ei nähtu, et õde oleks andnud

hagejale meditsiinilist vatti ning tal oleks kästud see duši all käies ja magama minnes kõrva panna.

Meditsiinikaardist nähtuvalt on perearst eemaldanud 10.03.2014 hageja kõrvast vatitüki,

21.03.2014 on hagejale (veel kord) selgitatud, et ei kuivata ega puhasta kõrva vatitikuga. Kohtu

hinnangul ei ole tõendatud, et hagejal kästi meditsiinilist vatti pesemise ja magama mineku ajaks

kõrva panna, isegi kui see nii oli, siis on tõendamata, et see mõjutas hageja haiguse kulgu, takistas

tema tervenemist. Pigem nähtub meditsiinikaardist, et hageja tervislik seisund oli juba 10.03.2014

seisuga mõnevõrra paranenud.

10. Eeltoodust tulenevalt vastas kohtu hinnangul hagejale Tartu Vangla meditsiiniosakonnas osutatud

terivshoiuteenus arstiteaduse üldisele tasemele ning hageja ravimisel ei esinenud diagnoosi- ega

ravivigu. Seega ei ole kostja kohtu hinnangul rikkunud VangS § 52 lg-s 2 ja § 53 lg-s 2 sätestatud

kohustust kinnipeetavale ravi osutamiseks ning tõendatud ei ole VÕS § 762 nõuetele mitte vastava

tervishoiuteenuse osutamine, mistõttu hagi tuleb jätta rahuldamata.

11. Kohus jättis hagi rahuldamata, mistõttu tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta menetluskulud hageja

kanda. Asja materjalist nähtuvalt kostjal menetluskulusid tekkinud ei ole, kostjat ei ole menetluses

esindanud lepinguline esindaja.

/digitaalselt allkirjastatud/

Andrus Miilaste

Kohtunik